<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Revali</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Revali"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Revali"/>
	<updated>2026-05-06T00:43:14Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122913</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122913"/>
		<updated>2017-05-25T17:03:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Probleemilahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122911</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=122911"/>
		<updated>2017-05-25T16:57:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* 2.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis&lt;br /&gt;
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto&lt;br /&gt;
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. &lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis&lt;br /&gt;
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine&lt;br /&gt;
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine &lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis&lt;br /&gt;
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis&lt;br /&gt;
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi&lt;br /&gt;
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile &lt;br /&gt;
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas&lt;br /&gt;
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis&lt;br /&gt;
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. &lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine&lt;br /&gt;
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal&lt;br /&gt;
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim&lt;br /&gt;
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119412</id>
		<title>I027 iseseisvad tööd</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&amp;diff=119412"/>
		<updated>2017-03-25T19:24:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* 1.praktikum */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Käesolev artikkel on loodud aine &amp;quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&amp;quot; iseseisvate tööde haldamiseks.&lt;br /&gt;
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &amp;quot;Praktikumid&amp;quot; pealkirja all viidatud dokumendis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.&lt;br /&gt;
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=1.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski,  IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.&lt;br /&gt;
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)&lt;br /&gt;
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2.praktikum=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice&#039;i hulgipaigaldus&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - MSO-&amp;gt;ODF dokumentide konvertimine&lt;br /&gt;
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT&#039;i analoog Windowsile&lt;br /&gt;
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux&lt;br /&gt;
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile&lt;br /&gt;
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Probleemilahendus=&lt;br /&gt;
* &#039;&#039;&#039;Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis&lt;br /&gt;
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis&lt;br /&gt;
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.&lt;br /&gt;
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine&lt;br /&gt;
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis&lt;br /&gt;
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus&lt;br /&gt;
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.&lt;br /&gt;
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis&lt;br /&gt;
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine&lt;br /&gt;
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. &lt;br /&gt;
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s &lt;br /&gt;
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis&lt;br /&gt;
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist&lt;br /&gt;
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine&lt;br /&gt;
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis&lt;br /&gt;
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.&lt;br /&gt;
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine&lt;br /&gt;
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.&lt;br /&gt;
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.&lt;br /&gt;
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt&lt;br /&gt;
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis&lt;br /&gt;
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.&lt;br /&gt;
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.&lt;br /&gt;
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga&lt;br /&gt;
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis&lt;br /&gt;
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vitamin_C&amp;diff=117192</id>
		<title>Vitamin C</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Vitamin_C&amp;diff=117192"/>
		<updated>2017-01-27T10:13:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Lõpptoode */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Meeskond ja rollid ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Marko Belzetski&#039;&#039;&#039; - Team Lead&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Rene Väli&#039;&#039;&#039; - Arendaja&lt;br /&gt;
*&#039;&#039;&#039;Kaia Tomson&#039;&#039;&#039; - Arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Idee ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Personaalkulude haldamise rakendus. Kasutaja saab sisestada kulusid ja tulusid ning saada väljavõtteid oma sissetulekutest ja väljaminekutest soovitud perioodi kohta kategooriate kaupa, nagu kommunaalid, auto, meelelahutus jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Rakenduse sisu ==&lt;br /&gt;
=== Rakenduses on olemas järgmised võimalused (Must have): ===&lt;br /&gt;
* Klient saab andmebaasi infot lisada, seda muuta ja infopäringuid teha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Klient (graafiline kasutajaliides)&lt;br /&gt;
** Peab looma ühenduse andmebaasiga&lt;br /&gt;
** Kasutaja saab sisse logida teenusesse või luua uue konto&lt;br /&gt;
** Kasutaja saab sisestada väljamineku nime ja suuruse ning määrata sellele kulukategooria&lt;br /&gt;
** Kasutaja saab muuta kulu &lt;br /&gt;
** Kasutaja saab loetleda kulusid kindla ajaperioodi kohta&lt;br /&gt;
*** Kasutaja saab filtreerida kulusid vastavalt kulu parameetritele&lt;br /&gt;
*** Kasutaja saab kuvada graafiliselt kulude kokkuvõtteid vastavalt kulu parameetritele&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Andmebaas&lt;br /&gt;
** Peab looma ühenduse kliendiga &lt;br /&gt;
** Peab suhtlema kliendiga mingi protokolli alusel&lt;br /&gt;
** Peab klienti autentima&lt;br /&gt;
** Peab suhtlema kliendiga&lt;br /&gt;
*** Kulu sisestamine, muutmine, kustutamine&lt;br /&gt;
*** Kulude tagastamine päringu alusel&lt;br /&gt;
** Kõiki tegevusi logitakse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Rakenduses võiksid olla lisavõimalused (Should have): ===&lt;br /&gt;
* Krüpteeritud suhtlus andmebaasi ja kliendi vahel&lt;br /&gt;
* Kulude batch-importimine CSV failist&lt;br /&gt;
* Ilus ja kasutajasõbralik kasutajaliides, visuaalselt atraktiivne kulude ja tulude esitus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Analüüs ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing https://docs.google.com/document/d/1xLXFe7ksO9nTo_OKB4bD6DWCM9VnCXYAQkn_oo2OYnE/edit?usp=sharing]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Retsensioon - [[Bomory]] ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tegemist on kasutaja poolt loetud raamatute ja vaadatud filmide loeteluga - tore mõte.&lt;br /&gt;
Tarkvaralahendused on vastavuses aine raames õpetatavate tehnoloogiatega ja sobivad ülesande täitmiseks hästi.&lt;br /&gt;
Analüüsis on kirjeldatud rakenduse erinevat funktsionaalsust, mida rakendus pakub. Panime tähele, et funktsionaalsus on enamasti inspireerituna õppejõu poolt välja pakutud näidisprojektist.&lt;br /&gt;
Peale rakendusest eeldatava “raamatukogu” funktsionaalsuse soovitakse ühendada rakendus ka kolmandate osapoolte APIdega (GoodReads, IMDB). See idee tundub igati huvitav ja sääraste APIdega töötamine on huvitav ja õpetlik kogemus. Loodaksime seda funktsionaalsust isegi pigem baasrakenduses näha, kuna see annaks projektile suurt lisaväärtust.&lt;br /&gt;
Kindlasti on võimalik, et planeeritud funktsionaalsust ei jõuta luua ja nagu tiimiliikmed isegi ütlevad, võib ülevaade koodist veidi kaduma minna. Strateegiliselt on ilmselt mõttekam teha lihtsam rakendus, aga korralikult. Siiski loodame, et meeskond annab endast parima, et ka nende oskustest tulenevalt saaks valmis võimalikult hea projekt.&lt;br /&gt;
Nice-to-have lisandused on kahtlemata mõistlikud ja täiendavad ilusti põhifunktsionaalsusi.&lt;br /&gt;
Edu tegijatele, testime meeleldi valminud projekti!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Lõpptoode ==&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Kasutusjuhend ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/c_sharp_kuluhaldur_kasutusjuhend.pdf]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Dokumentatsioon ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/Vitamiin%20Csharp%20dokumentatsioon.pdf http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/Vitamiin%20Csharp%20dokumentatsioon.pdf]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Workload ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 07.10.2016 ===&lt;br /&gt;
* Projekti kickoff&lt;br /&gt;
* Pandi paika tööjaotus&lt;br /&gt;
* Loodi Wiki&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 22.10.2016 ===&lt;br /&gt;
* Alustati analüüsiga, kirjutati ~500 sõna&lt;br /&gt;
* Arutati läbi kasutajaliidese ekraanivaated&lt;br /&gt;
* Loodi andmebaasi põhi&lt;br /&gt;
* Katsetati läbi TFSi kasutamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 01.11.2016 ===&lt;br /&gt;
* Valmis analüüs&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 13.11.2016 ===&lt;br /&gt;
* Lisatud esimene retsensioon tiimi [[Bomory]] projektist&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 26.11.2016 ===&lt;br /&gt;
* Ühisarendamine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 18.12.2016 ===&lt;br /&gt;
* Valmis prototüüp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== 26.01.2017 ===&lt;br /&gt;
* Valmis lõpptoode&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=117049</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (2016)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2016)&amp;diff=117049"/>
		<updated>2017-01-24T16:38:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Kaitsmise ajad */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti loomine ja arendamine &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service&#039;it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Tööde esitamine&#039;&#039;&#039; (prototüüb ja lõpptoode)&lt;br /&gt;
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Team Foundation Service kasutamine&#039;&#039;&#039; (tänasel päeval &#039;&#039; Visual Studio online&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;27.10.2016&#039;&#039;&#039; (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;01.11.2016&#039;&#039;&#039; (4p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon(päevaõpe)&#039;&#039;&#039; 08.11.2016 (3p) &amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon(kaugõpe)&#039;&#039;&#039; 13.11.2016 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp + esitlemine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe:28.11.2016 / Kaugõpe: 18.12.2016 &#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
28. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal.Esitamine tähendab seda, et meeskond lisab oma Wiki lehele prototüübi lingi, kust see on võimalik alla laadida. Vajadusel antakse kaasa paigaldusjuhend. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsta ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.&lt;br /&gt;
Kaugõppe puhul ei ole vaja koha peal eraldi oma prototüüpi kaitsta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüübi kaitsmisele registreerumine===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;EDIT:Uuendus 30.11: Võimalik on prototüüpi kaitsta ka neljapäeval järgnevatel aegadel&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljapäev:&lt;br /&gt;
*08:00 - &lt;br /&gt;
*08:10 -&lt;br /&gt;
*08:20 - Dogify (Roland Soosaar, Krista Norak, Mihkel Roots)&lt;br /&gt;
*08:30 - Kassarakendus (Mikk Sarapuu, Piret Pomerants, Meelis Sääsk)&lt;br /&gt;
*08:40 - Bomory (Cathy Toomast, Hando Laasmägi, Tarvo Tammejuur)&lt;br /&gt;
*08:50 - Bank (Teet Adamson, Aleksei Kopõlov, Tarvo Sbitnev)&lt;br /&gt;
*09:00 - ParkWell (Taavi Vesinurm, Raido Vell, Madis Roosioks)&lt;br /&gt;
*09:10 - &lt;br /&gt;
*09:20 - Hidden Mustard (Andreas Kirotar, Anneli Asser, Tõnn Vaher)&lt;br /&gt;
*09:30 - D♭ (Martin Arusalu, Martin Nõukas, Roomet Saadi, Semjon Greef)&lt;br /&gt;
*09:40 - NullPointerException (Kertu Nurmberg, Tõnis Piirits)&lt;br /&gt;
.. 20 min puhvrit ja siit edasi soovi korral, kui keegi soovib, saab ka veel kaitsta&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*10:00 - Pie Piper (Uku-Mart Uprus, Ardo Erik, Olari Pipenberg, Villem Markus Loigom)&lt;br /&gt;
*10:10 - PirateNetflix (Janno Oolo, Joosep Voolmaa, Arti Zirk, Mihkel Vajak)&lt;br /&gt;
*10:20 -&lt;br /&gt;
*10:30 -&lt;br /&gt;
*10:40 -&lt;br /&gt;
*10:50 -&lt;br /&gt;
*11:00 - &lt;br /&gt;
*11:10 -&lt;br /&gt;
*11:20 -&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kaitsmine toimub 2. detsembril(reede) alates kell 09:00. Iga meeskonna jaoks on arvestatud 10 minutit. Palun lisada kellaaeg ja meeskonna nimetus. Kõik meeskonna liikmed ei pea kohal olema, kuid tore oleks, kui kõigil oleks seda aega teha. Kaitsmised toimuvad ruumis 316.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;EDIT:Uuendus 30.11. 2.detsembri kaitsmised hakkavad alates 11:10&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*11:10 - Elibrium (Märt Häkkinen, Karl Frank)&lt;br /&gt;
*11:20 - Gurmaanid (Koit Kõrvel, Marko Kask, Ott Sõerumäe, Brita Pentšuk)&lt;br /&gt;
*11:30 - Brainery (Madis Lugus, Berit Põldoja, Elina Kuldkepp, Taavi Teearu)&lt;br /&gt;
*11:40 - ForeverNotes (Margus Muru, Martin Nigul, Joosep Koort)&lt;br /&gt;
*11:50 - Korterid Kõrgel Künkal (Edward Mardo)&lt;br /&gt;
*12:00 - ATDV&lt;br /&gt;
*12:10 - B12 (Martin Paakspuu, Marvin Mardiat, Kerdo Kullamäe)&lt;br /&gt;
*12:20 - &lt;br /&gt;
... siia võib vajaduse korral veel aegu lisada.&lt;br /&gt;
NB! Alustame aegade lisamisest alates kell 09:10 st :)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe:08.01.2017 / Kaugõpe: 18.01.2017&#039;&#039;&#039;(30p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; Päevaõpe:15.01.2017 /Kaugõpe 25.01.2017 (4p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkulepitud ajal enne eksamit&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(3p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on&lt;br /&gt;
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed&lt;br /&gt;
*idee&lt;br /&gt;
*realiseerimine&lt;br /&gt;
*mis oli keerukas?&lt;br /&gt;
*mida uut õpiti?&lt;br /&gt;
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine&lt;br /&gt;
*meeskonnaliikmete panus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Päevaõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
25.01.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*15:30 - Bank&lt;br /&gt;
*15:45 - Bomory&lt;br /&gt;
*16:00 - B12&lt;br /&gt;
*16:15 - Elibrium&lt;br /&gt;
*16:30 - Librarians&lt;br /&gt;
*16.45 - ForeverNotes&lt;br /&gt;
*17.00 - ATDV&lt;br /&gt;
*15.15 - CozinHero&lt;br /&gt;
*17:15 - Gurmaanid&lt;br /&gt;
*17.30 - Hidden Mustard&lt;br /&gt;
*17:45 - Pie Piper&lt;br /&gt;
*18:00 - Brainery&lt;br /&gt;
*18:15 - Kassarakendus&lt;br /&gt;
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kaugõpe&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
27.01.2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*12:00 - Autoparandaja&lt;br /&gt;
*12:15 - Paabel&lt;br /&gt;
*12:30 - Battle2048&lt;br /&gt;
*12:45 - Rahaplaneerija&lt;br /&gt;
*13:00 - Elekter&lt;br /&gt;
*13:15 - Isearve&lt;br /&gt;
*13:30 - &lt;br /&gt;
*13:45 - Vitamin C#&lt;br /&gt;
*14:00 - Kingalaenutus&lt;br /&gt;
..jne.. Lisada ise juurde 15 min intervallidega&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2016 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net&lt;br /&gt;
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga&lt;br /&gt;
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles&lt;br /&gt;
**Kuna aine nimi on &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles&lt;br /&gt;
* Rakendus on jaotatud kihtidesse&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
*Kood on kommenteeritud&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mäng(Unit)==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2016=&lt;br /&gt;
==Päevaõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Egert Aia&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[CozinHero]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CozinHero siin]&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisse saab logida jalutsis vajutades login&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini log:   1@eesti.ee&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
admini pw:    a&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pirate Netflix===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Arti Zirk&lt;br /&gt;
* Mihkel Vajak&lt;br /&gt;
* Janno Oolo&lt;br /&gt;
* Joosep Voolmaa&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna wikileht: [[Pirate_Netflix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS link&#039;&#039;&#039;           https://flowland.visualstudio.com/Pirate%20Netflix%20Demo&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskond Db kohta: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile [https://drive.google.com/file/d/0B8c6TAUrgOx_MFQzOEFFZ1BQNzg/view?usp=sharing siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link Lõpptootele asun [https://dl.dropboxusercontent.com/u/61894608/Pirate%20Netflix%20Final%20Product.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: D♭===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Semjon Greef&lt;br /&gt;
* Martin Arusalu&lt;br /&gt;
* Martin Nõukas&lt;br /&gt;
* Roomet Saadi&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/MemoSolution.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~marusalu/csharp/lopptoode/MemoSolution.zip siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ParkWell===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Vesinurm&lt;br /&gt;
* Raido Vell&lt;br /&gt;
* Madis Roosioks&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Elibrium meeskond Elibrium] kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~mroosiok/CSharpProtot%c3%bc%c3%bcpParkWell/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bomory===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Hando Laasmägi&lt;br /&gt;
* Tarvo Tammejuur&lt;br /&gt;
* Cathy Toomast&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppejõule saadetud 01.11.2016.&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Bomoryle teeb Vitamin C tiim&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond Bomory retsenseeris [[Brainery]] analüüsi.&lt;br /&gt;
Retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Brainery siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Prototüüp asub siin: [https://drive.google.com/open?id=0B2jSU1zbUNk8ODV4dDV2ZDcwX0E siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmebaasi nimi peab olema BomoryDB. Andmebaasi loomisel võib kasutada lingi all olevat creates.sql &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
faili või mudeli failis teha parem klõps ja Generate Database from model ja võtta sealt sql kood. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Et oleks mugavam kaitsta, lisatakse vaikimisi kasutaja Peeter(parool peeter) alla näidisfilme ja raamatuid, &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
kuid võib teha ka enda kasutaja. Igal rakenduse käivitamisel eelnevad andmed eemaldatakse ja lisatakse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
default andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lõpptoode asub [https://drive.google.com/drive/folders/0B2jSU1zbUNk8bklmMS01UzRjX2c?usp=sharing SIIN]&lt;br /&gt;
(Saadetud ka õppejõu meilile õigeaegselt)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kassarakendus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mikk Sarapuu&lt;br /&gt;
* Meelis Sääsk&lt;br /&gt;
* Piret Pomerants&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;B12&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:B12 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link prototüübile asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNZ016RlhMck8zbW8 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link lõpptootele asub [https://drive.google.com/open?id=0B7mHgwBiWPuNWlZsWDdzSDNqZWs siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Pie Piper===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Villem Markus Loigom&lt;br /&gt;
* Olari Pipenberg&lt;br /&gt;
* Uku-Mart Uprus&lt;br /&gt;
* Ardo Erik&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link meie C_diesi prototüübile asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TFS: https://piepiper.visualstudio.com/MyFirstProject/Pie%20Piper/_versionControl&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Hidden_Mustard]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hidden_Mustard#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Link meie C_diesi lõpptootele asub [http://enos.itcollege.ee/~opipenbe/C_dies/final/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Hidden Mustard===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Andreas Kirotar&lt;br /&gt;
* Tõnn Vaher&lt;br /&gt;
* Anneli Asser&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna TFS https://hiddenmustard.visualstudio.com/Store/Store%20Team/_versionControl/changesets&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Pie_Piper]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pie_Piper siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/wpfstore_proto.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~akirotar/WebStore_l%c3%b5pptoode.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: B12===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kerdo Kullamäe&lt;br /&gt;
* Marvin Mardiat&lt;br /&gt;
* Martin Paakspuu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[B12]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Retsensioon meeskonnale [[Sõnajalg]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:S%C3%B5najalg siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link on  [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjekt/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link on  [http://enos.itcollege.ee/~mpaakspu/cSharpProjectValmis/ siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elibrium ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Märt Häkkinen&lt;br /&gt;
* Karl Frank&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüüp : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.zip &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Prototüübi andmebaasi loomise juhend : http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Juhend.txt&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Analüüsi retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;Gurmaanid&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Lõpptoote retsensioon meeskonnale &#039;&#039;&#039;D♭&#039;&#039;&#039; asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_D%E2%99%AD&#039;le siin]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mhakkine/CSharp/Elibrium.rar &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Link lõpptoote kasutusjuhendile asub [http://enos.itcollege.ee/~kfrank/Kasutusjuhend%20meeskond%20Elibrium%20l%C3%B5pptootele%20(1).pdf siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: CozinHero ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Taavi Metsvahi&lt;br /&gt;
* Kai Kallastu&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale [[Kuri Kohvikupidaja]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kuri_Kohvikupidaja siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp ja lõpptoode&#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/drive/folders/0BzgoTRmLgODvUHVwRU9FeDRybDQ?usp=sharing siin] &lt;br /&gt;
Work in progress&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Bank ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aleksei Kopõlov&lt;br /&gt;
* Teet Adamson&lt;br /&gt;
* Sander Perens&lt;br /&gt;
* Tarvo Sbitnev&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi Meeskond Bank]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensiooni teinud meeskond Librarians: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekti esialgne prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~tadamson/Bank_projekt/Bank.rar Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ATDV===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aldin Talve - arendaja&lt;br /&gt;
* Delia Viirmaa - projektijuht&lt;br /&gt;
* Mart-Erki Nõumees - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ATDV]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
ADTV TFS: [https://dviirmaa.visualstudio.com/ATDV-raamatukogu/_dashboards/ ADTV SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna &amp;quot;Korter Kõrgel Künkal&amp;quot; toote analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Korterid_K%C3%B5rgel_K%C3%BCnkal siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Lõpptoode : [http://enos.itcollege.ee/~mnoumees/ ATDV-raamatukogu.7z]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Sõnajalg===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
* Argo Hansen&lt;br /&gt;
* Ragnar Rästas&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Sõnajalg]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna &amp;quot;B12&amp;quot; retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond:Gurmaanid===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Koit Kõrvel&lt;br /&gt;
* Marko Kask&lt;br /&gt;
* Brita Pentšuk&lt;br /&gt;
* Ott Sõerumäe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon ATDV kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ATDV ATDV]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Praegune Prototüüp!&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On saadaval siin lehe peal!&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~kkorvel/CSharpProtot%C3%BC%C3%BCp2016Gurmaanid/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Gurmaanide TFS versioonihaldus!&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
https://gurmaanid.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Edward Mardo&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensiooni analüüsile teeb meeskond &amp;quot;ATDV&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Librarians===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kerttu Liis Lootus&lt;br /&gt;
* Lisandra Noor&lt;br /&gt;
* Lisette Noor&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüüp: http://enos.itcollege.ee/~lnoor/CSharp/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna Bank poolt: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Librarians&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsentsioon meeskonnale Bank [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bank Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Dokumentatsioon asub zip faili sees.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~linoor/CSHARP/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Brainery===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Lugus&lt;br /&gt;
* Elina Kuldkepp&lt;br /&gt;
* Berit Põldoja&lt;br /&gt;
* Taavi Teearu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Brainery]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* [[Talk:Pirate_Netflix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Talk:Brainery]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://tteearu.visualstudio.com/Brainery https://tteearu.visualstudio.com/Brainery]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/BrainerySol.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip http://enos.itcollege.ee/~tteearu/c/Brainery.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Rent A Book===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Aapo Kersalu&lt;br /&gt;
* Kristjan Kotto&lt;br /&gt;
* Paul John Niidas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Rent A Book]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Rent_A_Book#Retsensioon Meeskonna &amp;quot;Forevernotes&amp;quot; retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[https://rentabookproject.visualstudio.com/Rent%20A%20Book Rent A Book]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: BMS===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kert Kukk&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[BMS]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Dogify===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Roland Soosaar&lt;br /&gt;
* Krista Norak&lt;br /&gt;
* Mihkel Roots&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht [[Dogify]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; https://rososa.visualstudio.com/Dogify/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link prototüübile: http://enos.itcollege.ee/~rosoosaa/C%23_Project/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Link retsensioonile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Dogify#Meeskonna_.E2.80.9ESuperSalajane.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: ForeverNotes===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Margus Muru&lt;br /&gt;
* Joosep Koort&lt;br /&gt;
* Martin Nigul&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ParkWell&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
http://enos.itcollege.ee/~mmuru/ForeverNotes.zip&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: NullPointerException===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kertu Nurmberg&lt;br /&gt;
* Tõnis Piirits&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond Rent A Book analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rent_A_Book&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SuperSalajane===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Sirle Maarja Allikas&lt;br /&gt;
*Kaspar Kaal&lt;br /&gt;
*Jaan Kastõgov&lt;br /&gt;
*Rahel Kangur&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaugõpe==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Autoparandaja===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mihkel Viilveer&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon [[Talk:FoodCab]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://1drv.ms/u/s!Atnv4O9QOXAsiuRwaKmsahFaKdQrvg Saab siit alla laadida]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meilide saatmiseks vaja konfigureerida Web.config alt järgnevad võtmed: smtpEmail, smtpPassword, smtpServer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://tostukid.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Paabel===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Rutt Lindström&lt;br /&gt;
* Esta Prangel&lt;br /&gt;
* Krista Rüütel&lt;br /&gt;
* Liina Abner&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Paabel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://kristaryytel.visualstudio.com/Paabel TFS-i link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp (14. detsembri seisuga):&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~rlindstr/CSharp/ Prototüübi link] [http://enos.itcollege.ee/~labner/paabel/paabel.zip Prototüüp koos algandmete laadimiseks vajalike xml-dega]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO Projekti &amp;quot;Isearve&amp;quot; retsensioon: [[Talk:Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Agraarbeib===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kaia Runthal&lt;br /&gt;
* Marianne Trubetskoi&lt;br /&gt;
* Taavi Tilk&lt;br /&gt;
* Mihkel Matson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüs (01.11)&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Analüüsi retsensioon (08.11) TODO&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp: 18.12 seisuga&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode (18.12) TODO&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MoneyG 1.0===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Saar&lt;br /&gt;
* Mart Raus&lt;br /&gt;
* Ando Kiidron&lt;br /&gt;
* Andres Kepler&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://www.dropbox.com/sh/e34g2tst68asvk3/AAAqvzzhxv816i57yH1kHBS1a?dl=0 link prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon - [[Talk:Kingalaenutus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon - TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Laener===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Kask - programmeerija&lt;br /&gt;
* Marko Nõu - programmeerija&lt;br /&gt;
* Anto Animägi - projektijuht&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Laener]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonnale NullPointerException : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NullPointerException]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Vitamin C#===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marko Belzetski&lt;br /&gt;
* Rene Väli&lt;br /&gt;
* Kaia Tomson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z http://enos.itcollege.ee/~mbelzets/VitamiinCKlient.7z]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Kingalaenutus===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Kristi Saare&lt;br /&gt;
* Kersti Maurer&lt;br /&gt;
* Liisi Taimre&lt;br /&gt;
* Siim Pääro&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;projekti TFS: [https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus Kingalaenutus]&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid: &#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon projektile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Rahaplaneerija Rahaplaneerija]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~ltaimre/KingalaenutusPrototyyp/ Link prototüübile]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Isearve ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Siim Kallari&lt;br /&gt;
* Priit Tiganik&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti Prototüüp: [https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU https://drive.google.com/open?id=0B6C5fjWH2LC1OEQxQVdpYUlBUkU]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie kirjutatud retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Ajamasin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meie tööle kirjutatud retsensioon&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Isearve]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: DevHelp===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Martin Jääger&lt;br /&gt;
* Mikk Erlenheim&lt;br /&gt;
* Kristo Leemets&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Projekti Garden of Towers analüüsi retsensioon:[[Talk:Garden of Towers]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp (18. detsembri seisuga):&#039;&#039;&#039; [http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelpProto/ Prototüübi link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[http://enos.itcollege.ee/~kleemets/II%20semester/Programmeerimine%20C%23%20keeles/DevHelp/ Lõpptoode]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Elekter ===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Sigrid Aasma&lt;br /&gt;
* Kristo Oidermaa&lt;br /&gt;
* Tiit Post&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039; [[Elekter]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; [https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/i243Elekter]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon:&#039;&#039;&#039; Projekt FoodBytes [[Talk:FoodBytes]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; [https://drive.google.com/open?id=0B13XA4AyIfQNc05vSi1UNTRsbkU link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Battle2048===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Andrus Seiman&lt;br /&gt;
*Kristjan Peterson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
https://battle2048.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsile: [[Talk:Vitamin_C]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptootele: TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039; [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_prototype.zip link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039; [https://dl.dropboxusercontent.com/u/6754782/ITC/Battle2048Game_final.zip link]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: EasyDesk===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Marju Pütsepp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
* Projekti &amp;quot;Agraarbeib&amp;quot; analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp:&#039;&#039;&#039; http://enos.itcollege.ee/~mputsepp/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Ajamasin===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Liina Hellerma&lt;br /&gt;
* Teele Sepman&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:OnTime OnTime]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Jarvis===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Grigori Palamartšuk - Scrum Master &amp;amp; Product owner&lt;br /&gt;
* Andrei Grigorjev - arendaja&lt;br /&gt;
* Artyom Likhachev - arendaja&lt;br /&gt;
* Maksim Tšeljabov - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TBD&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: TikTokTek===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Eva Ibrus&lt;br /&gt;
* Rain Saarmäe&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[TikTokTek]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;TFS&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://tiktoktek.visualstudio.com&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[[Talk:Battle2048]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Rahaplaneerija===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Maila Keerus&lt;br /&gt;
* Kersti Miller&lt;br /&gt;
* Evelin Jõgi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
[[Rahaplaneerija]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
[[Talk:EasyDesk]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
18.12. seisuga: [http://enos.itcollege.ee/~ejogi/Rahaplaneerija/ Rahaplaneerija prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Garden of Towers===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Nele Sergejeva&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Laener meeskonna retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Laener&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: FoodCab===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Mario Mustasaar&lt;br /&gt;
* Peeter Ploom&lt;br /&gt;
* Rain Elken&lt;br /&gt;
* Roland Türi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Protüüp 18.12 seisuga asub [https://www.dropbox.com/sh/jxh7gtwvbr3ba7p/AAC3gTpcfFi1dY3WVhdxIZC3a?dl=0 siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
* Retsensioon meeskonna Paabel projekti analüüsile asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Paabel siin]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: MyLibrary===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja&lt;br /&gt;
* Olle Mikk - arendaja&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: OnTime ===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
*Tatjana Kruglova&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht&#039;&#039;&#039;:&lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime OnTime Wiki]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projetki TFS&#039;&#039;&#039;: &lt;br /&gt;
[https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/ OnTime TFS]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;: &lt;br /&gt;
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek TikTokTek]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
[https://drive.google.com/drive/folders/0By340FvSRdiVSnVRNWFaUG9iSGM?usp=sharing OnTime Prototüüp]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Meeskond: FoodBytes ===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Aet Udusaar&lt;br /&gt;
*Taavi Põder&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Autoparandaja Autoparandaja analüüsile] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: SeDuM===&lt;br /&gt;
Liikmed:&lt;br /&gt;
*Liina Laumets  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti TFS:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskond: Koeraplats===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Liikmed:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
* Maie Jeltsova&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Meeskonna koduleht:&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Koeraplats&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Projekti TFS:&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
https://koeraplats.visualstudio.com/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioonid&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Prototüüp&#039;&#039;&#039; TODO&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Lõpptoode&#039;&#039;&#039; TODO&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112970</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112970"/>
		<updated>2016-10-27T14:13:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP - 7 EAP = -9 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on arve 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112969</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112969"/>
		<updated>2016-10-27T14:11:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP - 7 EAP = -9 EAP &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta lõpus esitatav arve on 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112968</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112968"/>
		<updated>2016-10-27T14:11:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: (-7 EAP) + 25 EAP - 27 EAP = -9 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta lõpus esitatav arve on 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112967</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112967"/>
		<updated>2016-10-27T14:10:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP + (-7) = -9 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta lõpus esitatav arve on 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112722</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112722"/>
		<updated>2016-10-26T00:52:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Nägime, et valdav enamus kursusest on juba varasemalt vähemalt ühe kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112721</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112721"/>
		<updated>2016-10-26T00:51:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. On huvitav, et enamus kursusest on juba varasemalt kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112720</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112720"/>
		<updated>2016-10-26T00:50:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi. Sain teada, et enamus kursusest on juba varasemalt kõrghariduse omandanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112709</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112709"/>
		<updated>2016-10-26T00:38:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, meie kooli ajaloost, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112706</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112706"/>
		<updated>2016-10-26T00:35:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Süsadminnimisest */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ja meie kontaktisikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel - süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112704</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112704"/>
		<updated>2016-10-26T00:35:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ja meie kontaktisikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112702</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112702"/>
		<updated>2016-10-26T00:34:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja Sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ja meie kontaktisikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112701</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112701"/>
		<updated>2016-10-26T00:34:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja Sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ja meie kontaktisikutest ning selgitati kõige olulisemaid õppekorraldust puudutavaid küsimusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112700</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112700"/>
		<updated>2016-10-26T00:33:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja Sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
Esimeses loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; anti kiire ülevaade IT Kolledžist, õppeosakonna vastutavatest isikutest ning meie kontaktisikutest ning selgitati üle kõige olulisemad õppekorraldust puudutavad küsimused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112697</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112697"/>
		<updated>2016-10-26T00:31:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT ja turundus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112696</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112696"/>
		<updated>2016-10-26T00:31:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT ja turundus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turunduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, samas toode ise ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. Üks oluline soovitus on see, et IT inimesed peaksid projekti algusfaasis oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimesed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtteks, turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi kui täna - käitumismustritega manipuleerimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112691</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112691"/>
		<updated>2016-10-26T00:28:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT ja turundus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus ning mis on tema kogemused IT-ga seotud turnduses. Taaskord ilmnes koostöö olulisus. Nii panganduses kui telekommunikatsioonis on äri väga suurel määral ehitatud IT lahenduste peale, kuid toode samas ei ole tarkvara. Sellistes valdkondades on ka turundus IT-ga alati otseselt seotud, ja äärmiselt oluline on valdkondadevaheline koostöö. IT inimesed peavad oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Tänapäeval on üks äri edukas vaid siis kui kõik need aspektid on maksimumini viidud. Selleks on vaja olla väga kindel kes on sihtgrupp, kellele toode on suunatud, ning uurida välja kuidas selle grupini jõuda. Tänapäeval on aga klassikaline sihtgrupistamine mõttetu - grupeerida saab ainult individuaalse käitumise järgi ja selles mängib väga suurt rolli IT maailm. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On ettevõtteid, kelle toode on nii hea, et see peaaegu müüb iseennast. Ühe näitena on praegu Pipedrive. Aga enamasti on need ettevõtted turul esimsed, ja kui tekib konkurents, tuleb appi võtta turundus. Üllatuseks sain teada, et majanduskriisi ajal oli Swedbank väga lähedal pankrotile. Usalduse tõstmine oli väga raske - maksimaalselt on võimalik kasvatada usalduse indeksit 2% aastas. 10% languse puhul tähendab see minimaalset 5-aastast perioodi, et usaldus taas tagasi võita.  langus tähendab 5 aastat tõstmist täisjõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Turundus tegeleb sellega, et inimesed aasta pärast teeksid midagi teistmoodi - käitumismustritega manipuleerimine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112667</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112667"/>
		<updated>2016-10-26T00:05:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT ja turundus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Hedi Mardisoo mis on bränd, mis on turundus, ning Mis on brändingu töö? Peab olema välja töötatud ettevõtte . Müük teeninduskanal, toode, kasutusmugavus, sisemine maailm, turundus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Bränd on vihmavari. Turundus on how. Kuidas viime brändi kliendini. Agiilarendus vs waterfall meetod. Startup on agiilne. Suured firmad teevad waterfalli pigem. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Turunduses on ka hind väga oluline. Toode, hind, müügitoetus, koht, inimesed. Äri töötab siis kui kõik aspektid on maksimumini viidud. Klassikaline sihtgrupistamine on mõttetu. Grupeerida saab ainult käitumise järgi. Mingid baaskriteeriumid ei piisa. IT maailm mängib siin suurt rolli. Turundusanalüütika on suur tulevikuteema. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Turunduse töö on panna paika mix! PR - kogu maine mis jätad endast väljapoole ettevõtet. Kasvuhäkkerlus - tasuta toote promomine. Turundusinvesteeringuid ei tehta ilma analüütikata. Päris ettevõte päris turul. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide - ettevõtte mille toode müüs ennast ise. &#039;99 - 2000. Teisi mängijaid ei olnud. Tootis Apple äritarkvara. Müüs nii et mühises. Aga tekkis konkurents, oli vaja kommunikeerida oma tegevust ja ideid. Pipedrive müüb ennast ise. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IT ja pank. IT sees suhtluskanalid. Töötas ka Jaan Priisaluga. Vahva mäng kuidas tegid digiallkirjastamise populaarseks. IT inimesed peavad oskama küsida täpsustavaid küsimusi äriinimestelt. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Swedbank oli 12 päeva pankrotini. Usalduse tõstmine on väga raske - 2% aastas max. 10% langus tähendab 5 aastat tõstmist täisjõuga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112638</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112638"/>
		<updated>2016-10-25T23:30:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT ja turundus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Hedi Mardisoo) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112633</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112633"/>
		<updated>2016-10-25T23:24:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Testimine ja Startupid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oluisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112622</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112622"/>
		<updated>2016-10-25T23:18:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Andmed ei allu analüüsile */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel - esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, kuidas seada prioriteete. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitooringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade. Kui politsei lahendab kuritegu, siis ta teab juba, et kuritegu toimus, et on kantud kahju, enam-vähem mis ulatuses kahju on kantud - vaja on leida süüdlane. Kui tegu on riigi ja maksudega, siis riik ei tea &#039;&#039;kas&#039;&#039; on toimunud pettus. Mis ulatuses. Kes pettis? Kes kahtlusalustest võisid eksida andmetega ja kes on päriselt petturid? Nende keeruliste küsimuste lahendamine on ongi EMTA töö ja seetõttu vajavad nad nii kõrgtasemelist analüütikat. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112610</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112610"/>
		<updated>2016-10-25T23:09:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* IT Tööturg, Karjäärikäänakud */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis selge ja praktilise ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112607</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112607"/>
		<updated>2016-10-25T23:06:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Eesti Vabariigi küberkaitse */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Jaan Piirsalu oma taustast, küberkaitsest üldiselt, Eesti küberkaitse ajaloost, mille peaaegu igas etapis tema on olnud üks võtmefiguure, Eesti positsioonist kübermaailmas, ning valdkonna tulevikust. See loeng oli tohutult silmiavardav mitmel moel. Tegu on aukartust äratava autoriteediga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Eesti võlgneb palju oma tänases kübertugevuses Küberneetikainstituudile. Nii digiallkirja kui Skype krüpteerimise väljatöötamine on leidnud aset küberneetikainstituudis. See, et Skype on tegelikult krüptotarkvara, ja et selle krüptosüsteemi ülesehitus oli Skype niivõrd eduka müügi taga, tuli suure üllatusena. Üheksakümnendatel viis küberkaitset edasi pankadevahelise koostöö algus, mis algas Jaan Piirsalu initsiatiivist. Sellele järgnes digiallkirja väljatöötamine. 2007 pronksöö tõstis küberturvalisuse küsimuse täielikult esiplaanile. Sealt edasi algas äärmiselt ulatuslik töö küberturvalisuse ümber.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ettekande osa mis puudutas Eestit pani teistmoodi mõtlema meie positsioonist ja meie tegemistest Euroopas. Eriti see idee, et kuna me oleme ääreala, siis meil ei ole mõtet tegeleda asjade edasi-tagasi liigutamisega. Meid on vähe, meie elanikkond vananeb, meil on nii tipptasemel naabreid kui agressiivne naaber, me peame hoidma avatud majandust. Kõik need aspektid nõuavad IT süsteemide võimalikult nutikat kasutamist. Ja sellest lähtuvalt on vaja küberkaitset. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Küberkaitse ei kaitse mitte IT süsteeme ennast, vaid protsesse mida need süsteemid täidavad, mis aitavad meil siin äärealal võimalikult kvaliteetselt ja mugavalt elada. Küberkaitseliidu alusidee on luua kollektiivne aju, mis võimaldab maksimeerida kõigi selle liikmente potentsiaali. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jaan Piirsalu puhul on näha et ta on suurepärane juht - ta oskab tuua kokku oma erialade parimad, ja panna nad koos efektiivselt töötama ühise eesmärgi nimel. Hea näide oli see, kuidas ta küberkaitseliitu tõi sisse &amp;quot;pehmete&amp;quot; erialade inimesi - ökonomistid, psühholoogid, andragoogid, jpt. Või see, kui USA firmad tulid abi pakkuma, suunas ta nad Lätlaste juurde - meil asjad juba töötavad, aga aitame neil ka käima tõmmata, sest koos oleme tugevamad. Üllatusena tuli see, et kogu meie digimaine juures on tegelikult kõige olulisem just digiallkiri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulevikus koos Industry 4.0-ga liigutakse aina vajaduspõhisemale tootmisele, millega käib kaasas infosüsteemide osakaalu hüppeline kasv, mitte ainult tootmises, vaid ka logistikas ja muudes valdkondades. Sellega suureneb ka küberkuritegevuse ohu ulatuslikkus ja vajadus tugevama küberkaitse järgi. Sarnane muutus toimub ka hariduses - kui praegu on probleem kõigil kes erinevad keskmisest, siis varsti saab arvuti õpetada inimest täpselt nii kiiresti nagu inimene suudab õppida. Konfidentsiaalsuse tagamine läheb aina kallimaks. Tervikluse tagamine läheb odavamaks. Valetamine läheb kallimaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112506</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112506"/>
		<updated>2016-10-25T21:08:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112505</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112505"/>
		<updated>2016-10-25T21:07:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112504</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112504"/>
		<updated>2016-10-25T21:07:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokku tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks 9 EAP ulatuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui suur on teile esitatav arve?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimene semester: 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Teine semester: 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Aasta peale on summa kokku 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112503</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112503"/>
		<updated>2016-10-25T21:02:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Ülesanne */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. Arve 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. Arve 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
KOKKU: -9 EAP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitatav arve: 9 EAP * 50 €/EAP = 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112502</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112502"/>
		<updated>2016-10-25T21:01:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õpingukorralduse küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Ülesanne=== &lt;br /&gt;
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 20 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt  Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledž Finantsinfo]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimene semester: 20 EAP - 27 EAP = -7 EAP. Arve 7 EAP * 50 €/EAP = 350 €&lt;br /&gt;
Teine semester: 25 EAP - 27 EAP = -2 EAP. Arve 2 EAP * 50 €/EAP = 100 €&lt;br /&gt;
KOKKU: -9 EAP&lt;br /&gt;
Esitatav arve: 9 EAP * 50 €/EAP = 450 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Semestris&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112483</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112483"/>
		<updated>2016-10-25T20:49:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
:*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
:*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112481</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112481"/>
		<updated>2016-10-25T20:49:15Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::*VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
::*Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
::*Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112475</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112475"/>
		<updated>2016-10-25T20:46:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::VÕTA taotlemine toimub elektroonselt ÕIS-i kaudu. Lehelt „Minu andmed“ on leitav link „VÕTA taotlus“, sealt „Lisa taotlus“. Valida sobiv VÕTA võimalus: „Aine ülekanne“, „Töökogemuse ülekanne“, „Täienduskoolituse ülekanne“, „Kombineeritud ülekanne“. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
::Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
::Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp6&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112461</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112461"/>
		<updated>2016-10-25T20:41:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.3]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
::Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.4]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112456</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112456"/>
		<updated>2016-10-25T20:39:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br /&gt;
:::a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br /&gt;
:::b. tehtud tööde näidised;&lt;br /&gt;
:::c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;br /&gt;
::Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br /&gt;
:::a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br /&gt;
:::b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br /&gt;
:::c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br /&gt;
:::d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br /&gt;
:::e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br /&gt;
:::f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112451</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112451"/>
		<updated>2016-10-25T20:36:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112450</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112450"/>
		<updated>2016-10-25T20:36:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is &#039;&#039;&#039;hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone&#039;&#039;&#039; päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112447</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112447"/>
		<updated>2016-10-25T20:33:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
::Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112446</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112446"/>
		<updated>2016-10-25T20:32:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel (st. õppeteenustasuta õppimiseks peab täiskoormusega tudeng koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal). Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus. &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.6]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112442</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112442"/>
		<updated>2016-10-25T20:30:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus 4 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tegevused?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Millised on tähtajad?&#039;&#039;&#039; &lt;br /&gt;
::Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). &amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord II.1]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112432</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112432"/>
		<updated>2016-10-25T20:25:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õppekorraldus ja Sisekord */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c530a663-c4a8-4086-a1df-9fe3a63c9c5c Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Peeter Lorents, Juri Tretjakov, Kristjan Karmo) 23. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112420</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112420"/>
		<updated>2016-10-25T20:19:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112419</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112419"/>
		<updated>2016-10-25T20:19:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref name=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;refname=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;refname=&amp;quot;KKKp10&amp;quot;&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112406</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112406"/>
		<updated>2016-10-25T20:11:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112404</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112404"/>
		<updated>2016-10-25T20:10:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112385</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112385"/>
		<updated>2016-10-25T20:01:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kaua on võimalik eksamit järele teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Mis on tähtajad?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.9]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:&#039;&#039;&#039;Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ IT Kolledž KKK P.10]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112371</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112371"/>
		<updated>2016-10-25T19:51:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Küsimus A */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kaua on võimalik eksamit järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.11]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112370</id>
		<title>User:Revali</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Revali&amp;diff=112370"/>
		<updated>2016-10-25T19:49:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Revali: /* Õpingukorralduse küsimused */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]&lt;br /&gt;
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=&lt;br /&gt;
Autor: Rene Väli&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esitamise kuupäev: 25. oktoober 2016&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Essee==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Õppekorraldus ja Sisekord===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu &amp;quot;Õppekorraldus ja sisekord. Õppetöö väline tegevus IT-Kolledžis. Erialatutvustuse aine edukas sooritamine.&amp;quot; (Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Andres Septer) 26. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.===&lt;br /&gt;
Andres Küti loengu &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu &amp;quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.&amp;quot; (Andres Kütt) 31. augusti loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; võib jagada laias laastus kolmeks osaks. Esmalt Andrese isiklik teekond, mis suuresti puudutab tema haridust. Teiseks, tarkvara arhitekti töö olemuse lahtimõtestamine. Ning kolmandaks kommunikatsiooni olulisus tarkvara arhitekti töös. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tartu Ülikoolis õppis ta omal nahal kui oluline on silma peal hoida akadeemilisel bürokraatial. See on väga jäik, kohati absurdne, ning samas pisikesed detailid võivad omada suurt mõju - näiteks nagu Andrese puhul kogemata vale õppekava peale sattumine. Õppetund EBSist - magistritöö tasub siduda oma tööga, aga kui liiga tihti töökohti vahetada, siis on see raske. Minnes MITsse, sai ta aru kui suur vahe on ülikoolil ja ülikoolil. MITs hakkas talle akadeemiline maailm lausa meeldima. Magistriõppes on kaks kolmandikku ainetest jama, aga ilma kogu programmi läbimata ei ole võimalik teada millised on kasulikud üks kolmandik. Minu haridus huvitab kõige rohkem mind ennast ja ainult ise on võimalik võtta ülikoolist maksimum. Selleks on äärmiselt oluline mitte raisata aega lihtsalt aineid läbi tehes, vaid ka ainetes mis tunduvad ebaolulised, mõelda hoolikalt &amp;quot;mida teile õpetatakse&amp;quot;. Näiteks matemaatiline analüüs - keegi meist ei kasuta kuigi palju (otseselt) matemaatilise analüüsi võtteid oma töös. Samas - mida see aine õpetab, on mõtteviis, et tihti ei saa keerulistele probleemidele läheneda toore jõuga. On olemas meetodid, loogika, mis on ajapikku väljatöötatud nende probleemide lahendamiseks, ja neid meetodeid saab ja enamasti ka peab kasutama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mida teeb arhitekt? Arhitekti töö on juhtida keerukust ning olla võimeline panema ärilistele otsustele külge keerukuse mõõtmed. Arhitekt peab hoidma organisatsiooni keerukuse mõistmise piiri ületamise eest - vastasel juhul kaob võimekus keerukust hallata. Keerust ei saa enam vähendada, sest organisatsioon ei mõista süsteemi ja seega ei ole võimeline seda muutma (hea näide on Windows). &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamasti läheb arhitekti vaja alles siis kui tekivad probleemid. Kui arhitekti töö on hästi tehtud, siis see ei paista välja. Kuna arhitekt peab tihti tooma halbu uudiseid, on kriitiline oskus väljendada probleeme ilma tülideta. Ükskõik kui hea on arhitekt - kui ta ei suuda oma teadmisi ja hinnanguid efektiivselt kommunikeerida, tekib nö &amp;quot;influence without authority&amp;quot;. Andres kasutas selle aspekti illustreerimiseks näidet MIT professorilt, et arhitekti töö on nagu hobuse juhtimine talle saba alla puhudes. Vaatepilt on kole, kui liiga kõvasti puhud, saad kabjaga, ja kõrvalt vaatajale paistab tegevus naeruväärne. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Testimine ja Startupid===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgmises loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu &amp;quot;Testimine ja startupid&amp;quot; (Kristel ja Marko Kruustük ) 7. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkisid Kristel ja Marko oma taustast, nende startup-ettevõttest Testlio ning startup-kultuurist üldiselt. Kristel on peamine testimisevangelist, ning temast sai alguse ettevõtte sisuline pool. Marko oli tema kaaslane juba enne Testlio algust, ning tema tegeles programmeerimise ja administreerimisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristel oli pärast IT kolledži lõpetamist läinud testimise valdkonda tööle. Londonis töötades, nii palgatööna kui crowd-source testimiskommuuni vahendusel, nägi ta testimise valdkonnas palju puudujääke. Crowd-source testimise puhul oli peamine miinus see, et miski ei motiveeri testijaid tegema läbi sisuliselt kõige oulisemaid aga keerulisemaid protseduure. Mängitakse kvantiteedile, mitte kvaliteedile. Sellest tekkiski idee Testlio platvormi loomiseks, mis oleks fokusseeritud väga kõrge kvaliteediga testijate saamisele. Praeguseks hetkeks on nende kliendid maailma mõned maailma suurimatest IT-gigantidest. Tänu väga õigesti palgatud kõrge tasuga kuid suurepärasele müügijuhile USAs tuleb vägevaid kliente aina juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristelile on see esimene startup, kuid Marko oli enne juba osalenud umbes kümnes startupis, ja kõigist neist palju olulist õppinud. Esiteks, kui tahad teha äri tuleb ise ka äripoolt mõista, mitte jääda ainult tehniliste küsimuste peale. Teiseks, mitut asja ei tasu korraga teha. Kolmandaks, startupi luues peab kaasrajajatega olema sarnane elustiil - ei piisa ainult sellest, et on targad ja andekad inimesed. Neljandaks, tuleb olla valmis oma ideed muutma. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koos on nad õppinud, et kõige olulisem on järjekindlus ja usk oma ideesse, et ikka läbi raskuste aina edasi pürgida. Igat probleemi saab vaadata kui väljakutset. Tippu jõudmiseks peab oma tegevust pidevalt fokusseerima. Näiteks Testlioga otsustasid nad fokusseerida end ainult mobiilirakenduste testimisele, ja saada just sellel alal valdkonna liidriks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Palju kasulikku sain teada startupi käivitamisest - hackatonidest, ärikiirenditest ja rahastamisest. Üllatusena sain TransferWise kohta teada, et sajad firmad olid varem sama ideed proovinud, aga neil ei õnnestunud läbi lüüa. TransferWise tugevuseks on nende suurepärane tiim ja PR, mis on eriti oluline lõpptarbijale suunatud toote puhul.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Süsadminnimisest===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Neljandas loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu &amp;quot;Süsadminnimisest&amp;quot; (Lembitu Ling) 14. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Lembitu Ling oma elust süsadminnina. Loeng aitas palju selgemini mõista mida täpselt süsadmin teeb ja kuidas see töö arendusest erineb. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on laisk. Kolme reegel: süsadmin üle kolme korra käsitsi asju ei tee. Kui juba 3 korda on ühte asja tehtud, tasub see ära skriptida. Võib aga kaasneda probleem, et süsadmin on oma tööd liiga hästi teinud ja kõik jookseb alati veatult, või vajadusel saab vigu kaugelt enne probleemide tekkimist kõrvaldada. Siis tekib tööandjal küsimus, et miks ta süsadminni üldse palgal hoiab - kui teda vaja ei lähe, ja veel enam, teda majas isegi näha ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea süsadmin on arhitekti parem käsi. Tema eesmärk on hoida süsteeme proaktiivselt toimimas mitte reaktiivselt süsteemi häiretele reageerida. Tasub kasutada standardseid lahendusi, eriti keskhaldustarkvara. Mitme süsadminniga koos töötades peavad vastutused olema konkreetselt paika seatud. Vastasel juhul võivad vene häkkerid serverisse pesa teha. Kui visata vastutusi &amp;quot;keegile&amp;quot; siis enamasti need kukuvad vastu maad. Leian, et see on väga tõsi ka muudes eluvaldkondades.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Huvitav oli kuulda, et 90ndatel oli suurema infopaketi edastamiseks kiirem Tartust DVDga Tallinna sõita, kui sama info tollase Eesti kiireima etherneti ühenduse vahendusel saata.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu jaoks oli loengu üldine õppetund see, et kui ühe valdkonnaga kaua tegeleda, samas mitte liiga pikalt ühte töökohta püsima jäädes, jõuab karjäärialaselt päris kaugele. Ja selleks ei pea olema ilmtingimata akadeemilist haridust. Tuleb olla töökas, aga samas kohati natuke laisk. See ajendab õppima uusi meetodeid, mis võimaldavad vähem korduvat tööd teha. Tuleb tunda oma piire.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT Tööturg, Karjäärikäänakud===&lt;br /&gt;
Viies loeng &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu &amp;quot;IT Tööturg, Karjäärikäänakud&amp;quot; (Andres Septer ja Einar Koltšanov) 21. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; andis palju praktilisi nõuandeid, mida silmas pidada töökoha valikul IT valdkonnas. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andres Septer andis suurepärase ülevaate töökultuurist firmade tüüpide kaupa - riigiasutus, &amp;quot;enterprise&amp;quot;, &amp;quot;Eesti keskmine ettevõte&amp;quot;, väikettevõte, startupid. Kõige enam soovitab Andres töötada keskmise suurusega ettevõttes, sest sealne töökultuur on enamasti kuldne kesktee kaootilisuse ja jäikuse vahel. Ei ole karta et ettevõte on homme kadunud, nagu startupide puhul, samas ei ole vaja küsida 3 ülemuselt luba, et serverit restartida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tema peamine soovitus ettevõtte valikul on teha eeltööd, näiteks leida inimesi kes on ettevõttes varem töötanud, ja uurida, mis on tegelik pilt. Enamikes Eesti ettevõtetes on huvitav tendents inimesi mitte edutada. Ainus viis karjääriredelil ronida on pidevalt töökohti vahetades. Kindlasti tasub luua juba varakult oma ettevõte, eriti arendajate puhul, ja vähemalt kahekesi, ning hakata muu töö kõrvalt oma projekte tegema. Ei tasu olla naiivne, ehk liiga kohusetundlik tööandja suhtes - keegi ei ole oma töökohaga laulatatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Einar on näide sellest kuidas IT erialale võib tulla täiesti teisest valdkonnast, olles juba mõnda aega elust tööturul veetnud. Tema ettekanne keskendus sellele, kuidas äri- ja IT-pool teineteist üldiselt näevad, ning kuidas saavutada osapooltevaheline harmooniline koostöö. Tema soovitus on leida endale töökohaks ettevõte, kus äripool ja IT mõistavad teineteist, jagavad ühist visiooni, toimub pidev dialoog ja asjalikud vestlused. Lisaks andis Einar mõnigad väga praktilised nõuanded välismaale tööleminekut planeerijale.  Välismaale minnes – võtke palgapakkumine ja vaadake mis on asukoha riigi elatustase - kui palju mulle tegelikult raha kätte jääb? Ja kui minna, siis enne majalaenu ja laste saamist. Pärast seda jäädakse kodumaale kinni. Viimaks, lõpuks sain teada mida teeb SCRUM master - ta on meeskonna juht, aga samas erinev projektijuhist. SCRUM masteri töö on kõrvaldada meeskonna tööd segavad takistused ja kindlustada agiilne arendusprotsess.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Andmed ei allu analüüsile===&lt;br /&gt;
Kuuendast loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu &amp;quot;Andmed ei allu analüüsile&amp;quot; (Ivar Laur) 28. septembri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt; rääkis Ivar Laur andmeanalüüsist ja EMTA analüütikaosakonna tööst.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Andmeanalüüsi peamine eesmärk on olla sisend objektiivsete otsuste lahendamisel. Esiteks, kuhu ja kuidas resursse suunata, ning teiseks, prioriteetide seadmisel. Andmete analüüsiks on vaja andmed viia stuktureeritud kujule - teha need masinloetavaks. . Statistikud oskavad andmeid hästi modelleerida, aga nad ei ole kursis äripoolega. On vaja osata otsida seda väärtust mida saab äriliselt ära kasutada. Ideaalis võiksid need teadmised olla ühendatud ühes isikus. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Majanduse monitoringu mõttes on EMTAl Eestis on kõige parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik ettevõtluses toimuva kohta. Seetõttu on neil majanduses toimuvast kõige detailsem ülevaade.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüütikud vajavad tohutut riistvaralist võimsust, ning on seetõttu IT süsteemide spetsialistidele suureks peavaluks. Ükskõik kui palju ressurssi võimaldatakse, jääb sellest ikka puudu. Väga kõrgelt on tasustatud sellised spetsialistid, kes tunnevad hästi IT süsteeme ning oskavad andmeanalüüsi. Tundes mõlemat poolt, on võimalik andmeanalüüsi protsesse selliselt optimeerida, et need oleks riistvara mõistes vähem kulukad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Eesti Vabariigi küberkaitse===&lt;br /&gt;
Seitsmendas &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu &amp;quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&amp;quot; (Jaan Priisalu) 5. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===IT ja turundus===&lt;br /&gt;
Viimases loengus &amp;lt;ref&amp;gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu &amp;quot;IT ja turundus&amp;quot; (Jaan Priisalu) 12. oktoobri loengusalvestus]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Notes==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Õpingukorralduse küsimused==&lt;br /&gt;
===Küsimus A=== &lt;br /&gt;
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kaua on võimalik eksamit järele teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.]&amp;lt;/ref&amp;gt; Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.&amp;lt;ref&amp;gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.11.]&amp;lt;/ref&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
:Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Mis on tähtajad?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
::Õppides REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 €.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Küsimus 4=== &lt;br /&gt;
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Vastus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tegevused? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Millised on tähtajad? &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
:Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&amp;lt;references /&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Revali</name></author>
	</entry>
</feed>