https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rkerro 2026-05-07T01:55:43Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Git1.PNG&diff=122934 2017-05-25T19:14:15Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div></div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122636 2017-05-21T14:04:06Z

<p>Rkerro: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis. <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122611 2017-05-20T12:35:13Z

<p>Rkerro: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118673 2017-03-18T14:35:28Z

<p>Rkerro: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118672 2017-03-18T14:29:41Z

<p>Rkerro: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118671 2017-03-18T14:29:13Z

<p>Rkerro: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118670 2017-03-18T14:27:49Z

<p>Rkerro: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO -&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88905 2015-05-24T07:25:56Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''24.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija. See toetab TCP, UDP, ICMP ja RAW-IP protokolle. ''Hping'' sai alguse ''ping'' käsust ning pakub nüüd veel rohkem kontrolli päringute saatmisel. Hping on eriti kasulik juhul kui soovitakse ''traceroute''-ida, ''ping''-ida või uurida ''host''-e tulemüüride taga ning kui standard käsud on piiratud võimalustega.<br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> Hping pakub kasutajale rohkem ja täpsemaid võimalusi uurida erinevaid päringuid. See on suurepärane tööriist algajatele näiteks tulemüüride või protokollide testimiseks. <br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88904 2015-05-24T07:25:02Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija. See toetab TCP, UDP, ICMP ja RAW-IP protokolle. ''Hping'' sai alguse ''ping'' käsust ning pakub nüüd veel rohkem kontrolli päringute saatmisel. Hping on eriti kasulik juhul kui soovitakse ''traceroute''-ida, ''ping''-ida või uurida ''host''-e tulemüüride taga ning kui standard käsud on piiratud võimalustega.<br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> Hping pakub kasutajale rohkem ja täpsemaid võimalusi uurida erinevaid päringuid. See on suurepärane tööriist algajatele näiteks tulemüüride või protokollide testimiseks. <br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88903 2015-05-24T07:17:53Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija. See toetab TCP, UDP, ICMP ja RAW-IP protokolle. ''Hping'' sai alguse ''ping'' käsust ning pakub nüüd veel rohkem kontrolli päringute saatmisel. Hping on eriti kasulik juhul kui soovitakse ''traceroute''-ida, ''ping''-ida või uurida ''host''-e tulemüüride taga ning kui standard käsud on piiratud võimalustega.<br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88902 2015-05-24T07:16:38Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija. See toetab TCP, UDP, ICMP ja RAW-IP protokolle. ''Hping'' sai alguse ''ping'' käsust ning pakub nüüd veel rohkem kontrolli päringute saatmisel. Hping on eriti kasulik juhul kui soovitakse ''traceroute''-ida, pingida või uurida<br /> hoste tulemüüride taga ning kui standard käsud on piiratud võimalustega.<br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88900 2015-05-23T17:21:16Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija. See toetab TCP, UDP, ICMP ja RAW-IP protokolle<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88874 2015-05-23T08:40:22Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e, samuti on see suurepärane tööriist, millega õppida testimist. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88873 2015-05-23T08:35:04Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes''' ( kui esineb erroreid, võib viga olla tulemüüris )<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88872 2015-05-23T08:30:21Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> '''Kõik käsud tuleb käivitada juurkasutaja õigustes'''<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88871 2015-05-23T08:28:33Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88870 2015-05-23T08:27:52Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> Viimati muudetud '''23.05.2015'''&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine NPM-iga [https://www.npmjs.com/ '''''NPM-iga''''']<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88869 2015-05-23T07:46:39Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> * Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine NPM-iga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> * Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> * Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> * Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88868 2015-05-23T07:45:17Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> Kõige uuema ''hping'' versiooni paigaldamine NPM-iga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;npm install hping -g&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; hping www.google.com &lt;/font&gt;<br /> <br /> Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com -i 10 &lt;/font&gt;<br /> <br /> Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping get www.google.com&lt;/font&gt;<br /> <br /> Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping settings&lt;/font&gt;<br /> <br /> Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;hping -h&lt;/font&gt;<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88867 2015-05-23T07:29:02Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''sport'' - <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> Kõige uuema ''hping'' paigaldamine NPM-iga<br /> <br /> npm install hping -g<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> Ühekorde ''hping'' www.google.com serverist<br /> <br /> hping www.google.com <br /> <br /> Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> hping www.google.com -i 10 <br /> <br /> Ühekordne vastus samast serverist GET meetodi abil<br /> <br /> hping get www.google.com<br /> <br /> Päring mitmest serverist korraga<br /> <br /> hping www.google.com www.itcollege.ee www.wiki.itcollege.ee<br /> <br /> Seadmete vaatamiseks<br /> <br /> hping settings<br /> <br /> Rohkem valikuteks ja abi saamiseks<br /> <br /> hping -h<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88866 2015-05-23T07:22:25Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''sport'' - <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' paigaldamine [3]=<br /> Kõige uuema ''hping'' paigaldamine NPM-iga<br /> <br /> npm install hping -g<br /> <br /> ==Kasutamine==<br /> Ühekorde ''hping'' www.google.com serveris<br /> <br /> hping www.google.com <br /> <br /> Vastus www.google.com serverist, 10 -sekundilise intervalliga<br /> <br /> hping www.google.com -i 10 <br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> [3] https://www.npmjs.com/package/hping</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88865 2015-05-23T06:42:18Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> ''Hping'' on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> ''Hping'' töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati ''hping''-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida ''hping'' pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''sport'' - <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =''hping'' versus ''ping''=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3 &lt;br&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88659 2015-05-19T08:36:04Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus [1] =<br /> Hping on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> Hping töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused [1] =<br /> Varem kasutati hping-i turvalisuse tagamiseks, kuid nüüd saab seda kasutada mitmel eri viisil, juhul kui kasutaja ei hooli turvalisusest vaid tahab lihtsalt testida võrke või ''host''-e. Järgnevalt toon välja võimalusi, mida hping pakub : <br /> * Tulemüüri testimine<br /> * Täpsem portide skännimine<br /> * Võrkude testimine erinevate protokollidega<br /> * Manuaalne MTU <br /> * Täpsem ''traceroute'' (kõikide toetavate protokollidega)<br /> * ''OS fingerprinting''<br /> * Uptime eelaimamine<br /> * TCP/IP auditeerimine<br /> * <br /> <br /> =Pilt [2] =<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> ''http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/''<br /> * ''len'' - andmete pikkus (baitides)<br /> * ''ip'' - source IP aadress<br /> * ''ttl'' - time to live<br /> * ''id'' - IP aadressi ID <br /> * ''sport'' - <br /> * ''flags''- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> * ''seq'' - paki järjekorra number<br /> * ''win'' - TCP akna suurus<br /> * ''rtt'' - round trip time (millisekundites)<br /> =hping versus ping=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1] http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> [2] http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3 &lt;br&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88658 2015-05-19T08:18:31Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Hping on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> Hping töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused=<br /> =Pilt [1]=<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/<br /> *len - andmete pikkus (baitides)<br /> *ip - source IP aadress<br /> *ttl - time to live<br /> *id - IP aadressi ID <br /> *sport - <br /> *flags- TCP 'lipud' (R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80)<br /> *seq - paki järjekorra number<br /> *win - TCP akna suurus<br /> *rtt - round trip time (millisekundites)<br /> =hping versus ping=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1]http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3 &lt;br&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88657 2015-05-19T08:16:35Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 19.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Hping on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> Hping töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused=<br /> =Pilt [1]=<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/<br /> *len - andmete pikkus (baitides)<br /> *ip - source IP aadress<br /> *ttl - time to live<br /> *id - IP aadressi ID <br /> *sport - <br /> *flags- TCP 'lipud' R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80<br /> *seq - paki järjekorra number<br /> *win - TCP akna suurus<br /> *rtt - round trip time (millisekundites)<br /> =hping versus ping=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1]http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3 &lt;br&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88653 2015-05-19T05:37:59Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 16.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Hping on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> Hping töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused=<br /> =Pilt [1]=<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]] &lt;br&gt;<br /> http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/<br /> *len - andmete pikkus (baitides)<br /> *ip - source IP aadress<br /> *ttl - time to live<br /> *id - IP aadressi ID <br /> *sport - <br /> *flags- TCP 'lipud' R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80<br /> *seq - paki järjekorra number<br /> *win - TCP akna suurus<br /> *rtt - round trip time (millisekundites)<br /> =hping versus ping=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :&lt;br&gt;<br /> [1]http://sectools.org/tool/hping/&lt;br&gt;<br /> http://www.hping.org/&lt;br&gt;<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3 &lt;br&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88652 2015-05-19T05:36:19Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Koostaja=<br /> Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Rühm A21&lt;br&gt;<br /> versioon 1.0&lt;br&gt;<br /> 16.05.2015&lt;br&gt;<br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Hping on käsureal orienteeriv TCP/IP pakkide koostaja ja analüüsija.<br /> <br /> Hping töötab järgmistes UNIX-i süsteemides: Linux, FreeBSD, NetBSD, OpenBSD, Solaris,<br /> MacOs X, Windows.<br /> <br /> =Võimalused=<br /> =Pilt [1]=<br /> [[File:hping.png|500px|Valik]]<br /> http://sectools.org/tool/hping/screenshot/0/<br /> *len - andmete pikkus (baitides)<br /> *ip - source IP aadress<br /> *ttl - time to live<br /> *id - IP aadressi ID <br /> *sport - <br /> *flags- TCP 'lipud' R - RESET, S - SYN, A - ACK, F - FIN, P - PUSH, U - URGENT, X -mittestandartne 0x40, Y - mittestandartne 0x80<br /> *seq - paki järjekorra number<br /> *win - TCP akna suurus<br /> *rtt - round trip time (millisekundites)<br /> =hping versus ping=<br /> =Kokkuvõte=<br /> =Kasutatud material=<br /> Selle artikli valmimisel on kasutatud järgnevaid allikaid :<br /> [1]http://sectools.org/tool/hping/<br /> http://www.hping.org/<br /> http://linux.die.net/man/8/hping3</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Hping.png&diff=88651 2015-05-19T05:35:09Z

<p>Rkerro: hping screenshot</p> <hr /> <div>hping screenshot</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hping&diff=88560 2015-05-16T06:18:42Z

<p>Rkerro: Created page with &quot;Ruti Kerro A21&quot;</p> <hr /> <div>Ruti Kerro A21</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=86346 2015-01-15T10:58:06Z

<p>Rkerro: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://www.rpm.org/'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. Selleks, et installida YUM´i hoidlad, peab omama juurkasutaja õiguseid. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt; createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> Kuna Yum arvutab automaatselt sõltuvusi ning lahendab sõltuvuse probleemid, on sellega lihtne ümber käija. YUM on suurepärane pakihaldussüsteem, mida on kerge kasutada inimestel, kes teavad, kuidas ja miks seda kasutada.<br /> <br /> ==Lingid==<br /> Kogu töö on kirjutatud tuginedes järgmistele juhenditele ja allikatele:&lt;br&gt;<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=86344 2015-01-15T10:51:21Z

<p>Rkerro: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://www.rpm.org/'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. Selleks, et installida YUM´i hoidlad, peab omama juurkasutaja õiguseid. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt; createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> YUM teeb lihtsamaks mitme masina haldamise korraga, kuna siis ei pea uuendama masinaid ükshaaval. YUM on suurepärane pakihaldussüsteem, mida on kerge kasutada inimestel, kes teavad, kuidas ja miks seda kasutada.<br /> ==Lingid==<br /> Kogu töö on kirjutatud tuginedes järgmistele juhenditele ja allikatele:&lt;br&gt;<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=86341 2015-01-15T10:47:51Z

<p>Rkerro: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://www.rpm.org/'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt; createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> YUM teeb lihtsamaks mitme masina haldamise korraga, kuna siis ei pea uuendama masinaid ükshaaval. YUM on suurepärane pakihaldussüsteem, mida on kerge kasutada inimestel, kes teavad, kuidas ja miks seda kasutada.<br /> ==Lingid==<br /> Kogu töö on kirjutatud tuginedes järgmistele juhenditele ja allikatele:&lt;br&gt;<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=85883 2015-01-12T13:14:35Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt; createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt; yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> YUM teeb lihtsamaks mitme masina haldamise korraga, kuna siis ei pea uuendama masinaid ükshaaval. YUM on suurepärane pakihaldussüsteem, mida on kerge kasutada inimestel, kes teavad, kuidas ja miks seda kasutada.<br /> ==Lingid==<br /> Kogu töö on kirjutatud tuginedes järgmistele juhenditele ja allikatele:&lt;br&gt;<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83895 2014-12-10T17:49:07Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;~]# createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> <br /> YUM teeb lihtsamaks mitme masina haldamise korraga, kuna siis ei pea uuendama masinaid ükshaaval. YUM on suurepärane pakihaldussüsteem, mida on kerge kasutada inimestel, kes teavad, kuidas ja miks seda kasutada.<br /> ==Lingid==<br /> Kogu töö on kirjutatud tuginedes järgmistele juhenditele ja allikatele:&lt;br&gt;<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83629 2014-12-09T15:01:07Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž&lt;br&gt;<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;~]# createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> ==Lingid==<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83628 2014-12-09T15:00:31Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Eesti Infotehnoloogia Kolledž<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;~]# createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> ==Lingid==<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83627 2014-12-09T14:55:23Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e. [1]<br /> <br /> ==YUM-i omadused [2]==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine [3]==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (&lt;''/mnt/local_repo''&gt;)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;~]# createrepo &lt;katalooginimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> ==YUM käsud [4]==<br /> YUM-i käsud kirjutatakse enamasti selliselt : &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;''yum &lt;käsk&gt; &lt;paki nimi&gt;''&lt;/font&gt;. Installatsiooni või uuendamise käigus lahendab YUM vaikimisi kõik sõltuvuse probleemid.&lt;br&gt;<br /> Järgnevalt on välja toodud kõige enam kasutatavad ''yum'' käsud :&lt;br&gt;<br /> * Kõikide käsu võimaluste vaatamine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# man yum&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kõige uuema versiooni installimine<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Uuendamine värskeimaks versiooniks (kui paki nime pole käsus kirjeldatud, siis uuendatakse kõik installeeritud pakid)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum update &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Kontrollimine, kas ja millised uuendused on saadaval. Yum tagastab nimekirja kõik saada olevad pakkide uuendused<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum check-update&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Pakkide eemaldamine (kaasa arvatud kõik pakid, mis eemaldavast pakist sõltuvad)<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum remove &lt;paki nimi&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> *Otsing kõikidest yum-i pakkidest, mis sisaldavad otsingusõna<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum search &lt;otsitav sõna&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> ==Lingid==<br /> [1]http://yum.baseurl.org/&lt;br&gt;<br /> [2]http://searchenterpriselinux.techtarget.com/definition/Yellowdog-Updater-Modified-YUM&lt;br&gt;<br /> [3]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/c1-yum.html&lt;br&gt;<br /> [4]https://access.redhat.com/documentation/en-US/Red_Hat_Enterprise_Linux/5/html/Deployment_Guide/s1-yum-useful-commands.html&lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83572 2014-12-09T12:07:45Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> <br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides. See teeb kergemaks mitme masina korraga haldamise, selle asemel, et uuendada ükshaaval ja manuaalselt, kasutades RPM süsteemi. Red Hat Enterprise Linux 5.10 kasutab YUM-i, et alla laadida pakke ja installida RPM-e.<br /> <br /> ==YUM-i omadused==<br /> <br /> * Lihtne liides<br /> * Mitmed hoiukohad<br /> * Lihtne konfiguratsiooni fail<br /> * Kiire toimingute opereerimine<br /> <br /> ==YUM hoidlate seadistamine ==<br /> <br /> Et üles seada YUM-i hoidlat Red Hat Enterprise Linux pakkide jaoks, tuleb toimida järgmiselt :<br /> <br /> 1. Installeeri ''createrepo'' pakk<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# yum install createrepo&lt;/font&gt;<br /> <br /> 2. Kopeeri pakid, mida tahad, et sisalduksid hoidlas, kõik ühte kataloogi<br /> Näiteks : ''/mnt/local_repo''<br /> <br /> 3. Käivita ''createrepo'' käsk sama kataloogiga (''/mnt/local_repo'')<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;~]# createrepo [katalooginimi]&lt;/font&gt;</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83501 2014-12-09T06:35:25Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjal==<br /> ------------<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=83500 2014-12-09T06:35:09Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjal==<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Yum&diff=82734 2014-11-24T09:44:56Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Ruti Kerro A21.<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> Yellowdog Updater, Modified (YUM) on pakkide automaatne uuendaja ja eemaldaja/lisaja RPM süsteemidele ([http://en.wikipedia.org/wiki/RPM_Package_Manager'''''RPM Package Manager''''']). Yum kalkuleerib välja sõltuvused ning selle põhjal arvestab, mis peaks sisalduma installatsiooni pakkides.</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=67808 2013-11-07T14:15:59Z

<p>Rkerro: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> ==Essee==<br /> <br /> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> <br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> <br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> <br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> <br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> <br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Küsimus B : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> Vastus : Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õpilasel õigus arvestus uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eeskirja punkti 5.2.8. põhjal on korduseksami ja- arvestuse puhul vajalik enda regristreerimine õppeosakonnas. Järelarvestusele saab regristreerida ÕIS-i avalehel, klikates valikule Minu Asjad, kuid seda tuleb teha 2 tööpäeva enne sooritust. Toimumise aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on punkti 5.2.7. kordusarvestuse sooritamine tasuta, tasulisel (OF) õppekohal õppides määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 1===<br /> Küsimus 1 :Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> Vastus: Eeskirja punkti 5.2.1. põhjal on õppekava vahetamise taotlemiseks vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Kõik deklareeritud õppeained tuleb sooritada.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?<br /> <br /> X = 21<br /> Y = 19<br /> <br /> 2*27 - (21+19) = 14<br /> <br /> Kokku tuleb maksta:<br /> 14*50= 700 eurot.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=67807 2013-11-07T14:03:06Z

<p>Rkerro: /* Küsimus 1 */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> ==Essee==<br /> <br /> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> <br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> <br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> <br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> <br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> <br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Küsimus B : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> Vastus : Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õpilasel õigus arvestus uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eeskirja punkti 5.2.8. põhjal on korduseksami ja- arvestuse puhul vajalik enda regristreerimine õppeosakonnas. Järelarvestusele saab regristreerida ÕIS-i avalehel, klikates valikule Minu Asjad, kuid seda tuleb teha 2 tööpäeva enne sooritust. Toimumise aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on punkti 5.2.7. kordusarvestuse sooritamine tasuta, tasulisel (OF) õppekohal õppides määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 1===<br /> Küsimus 1 :Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> Vastus: Eeskirja punkti 5.2.1. põhjal on õppekava vahetamise taotlemiseks vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Kõik deklareeritud õppeained tuleb sooritada.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?<br /> <br /> X = 21<br /> Y = 19<br /> Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 5 EAP ulatuses, esitatud arve on 250 eurot.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=66699 2013-10-24T15:35:51Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> ==Essee==<br /> <br /> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> <br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> <br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> <br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> <br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> <br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Küsimus B : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> Vastus : Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õpilasel õigus arvestus uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eeskirja punkti 5.2.8. põhjal on korduseksami ja- arvestuse puhul vajalik enda regristreerimine õppeosakonnas. Järelarvestusele saab regristreerida ÕIS-i avalehel, klikates valikule Minu Asjad, kuid seda tuleb teha 2 tööpäeva enne sooritust. Toimumise aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on punkti 5.2.7. kordusarvestuse sooritamine tasuta, tasulisel (OF) õppekohal õppides määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 1===<br /> Küsimus 1 :Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> Vastus: Eeskirja punkti 5.2.1. põhjal on õppekava vahetamise taotlemiseks vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Kõik deklareeritud õppeained tuleb sooritada.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?<br /> <br /> X = 21<br /> Y = 19<br /> Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 5 EAP ulatuses, esitatud arve on 250 eurot.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=66008 2013-10-23T18:05:03Z

<p>Rkerro: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Ruti Kerro&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 23.10.2013<br /> ==Essee==<br /> <br /> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> <br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> <br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> <br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> <br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> <br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.<br /> <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==<br /> ===Küsimus B===<br /> <br /> Küsimus B : Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br /> <br /> Vastus : Õppekorralduse eeskirja punkti 5.4.4. kohaselt on õpilasel õigus arvestus uuesti sooritada kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani. Eeskirja punkti 5.2.8. põhjal on korduseksami ja- arvestuse puhul vajalik enda regristreerimine õppeosakonnas. Järelarvestusele saab regristreerida ÕIS-i avalehel, klikates valikule Minu Asjad, kuid seda tuleb teha 2 tööpäeva enne sooritust. Toimumise aja määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. Riigifinantseeritaval õppekohal (RF) on punkti 5.2.7. kordusarvestuse sooritamine tasuta, tasulisel (OF) õppekohal õppides määratakse tasu suurus rektori käskkirjaga, arvet näeb ÕISis.<br /> <br /> ===Küsimus 1===<br /> Küsimus 1 :Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> Vastus: Eeskirja punkti 5.2.1. põhjal on õppekava vahetamise taotlemiseks vaja esitada hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punast päeva õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjalik avaldus. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.Kõik deklareeritud õppeained tuleb sooritada.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd?<br /> <br /> X = 21<br /> Y = 19<br /> Aasta lõpuks tuleb hüvitada õppekulud 5 EAP ulatuses, esitatud arve on 250 eurot.</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=65994 2013-10-23T17:52:21Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> <br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> <br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> <br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> <br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> <br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=65989 2013-10-23T17:49:46Z

<p>Rkerro: </p> <hr /> <div> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.</div>

Rkerro https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rkerro&diff=65983 2013-10-23T17:42:47Z

<p>Rkerro: Created page with &quot; Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveer…&quot;</p> <hr /> <div><br /> Selle kursuse esimene eesmärk on anda ülevaade Eesti Haridussüsteemist. Samuti on panustatud külaliste kutsumisele erinevatest IT valdkondadest ja sektoritest, mis motiveeriksid meie õpinguid ning annaksid ülevaate meie tulevasest tööst. Järgnevalt kirjeldan igat loengu eraldi ning proovin välja tuua ühiseid jooni teiste loengutega.<br /> Esimene loeng toimus 28.08.13, mille läbiviijateks olid Inga Vau, Indrek Rokk ja Merle Varendi. Kuna see oli meie kõige esimene õpingukorralduse ja erialatutvustuse loeng, polnud mul ootusi ega lootusi. Loeng algas õpingukorralduse eeskirja, akadeemilise kalendri ja kõrgharidusreforimi esmase tutvustamisega. Järgnevalt rääkis IT Kolledži võrgutehnoloogia õppejõud Indrek Rokk arvutiklassidest, laboritest ning mida ootada järgmistest loengutest. Kuna olin eelnevalt tutvunud kooli ruumidega ja olin teadlik ka uuest kõrgharidusreformist, polnud esimeses loengus mulle midagi uut ja huvitavat, samas olen kindel, et nii mõnigi esmakurslane võis kõrva taha panna päris palju. <br /> Septembi esimese loengu pidajaks oli Margus Ernits, kes töötab robootikaklubi juhatajana. Teemaks oli põhiliselt motivatsioon. See oli üks huvitavamaid loenguid, sest lektor suhtles auditooriumiga, pani neid kaasa mõtlema ja vastama. Mulle jäi hästi meelde tema ütlus : „Selles loengus, mille õppejõud suudab teha põnevaks, motiveerib üliõpilasi pingutama, kuid kui tudeng pole aine vajalikkuses kindel, siis see ei motiveeri teda õppima ka“. See pani mind mõtlema ning lõpuks jõudsin järeldusele, et see on täiesti tõsi, varem poleks ma selle peale isegi mõelnud. Lisaks sain rohkem aimu, mis erinevus on spikkerdamisel ja plagiaadil. Tooksin välja veel selle, et mulle meeldis, et lektor suhtles auditooriumiga vabalt ja arusaadavalt, mis muutis loengu veelgi huvitavamaks.<br /> Kolmanda loengu sõna oli innovatsioon, mida viis läbi Linnar Viik. Võin julgelt väita, et tookordne seminar oli täitnud oma eesmärki : see muutis minu arusaama IKT maailma olemusest. Ka tema suutis panna auditooriumi ennast kuulama, sest loeng algas küsimusega auditooriumile, mis motiveeris kõiki kaasa mõtlema. Ma arvan, et tunni muutsid põnevaks veel lektori elulised ja reaalsed näited tema faktide tõestamiseks. Enne seda loengut, ei osanud ma täpselt defineerida mõistet ´innovatsioon´, kuid mida loeng edasi, seda rohkem jõudsin lähemale arusaamale, et seda on üsna raske täpselt kirjeldada. Loengu lõppedes lahkusin ruumist mitmete tarkusterade ja ideedega, mis panevad asju teise nurga alt vaatama ja mõtlema. <br /> Järgmises tunnis oli esinejaks Tarmo Randel, kes töötab CERT-EEs. Isiklikult meeldis mulle see, et ta rääkis, kuidas tema jõudis sinna, kus ta praegu on. Tore on teada, et kõigil inimestel, kes praegu töötavad IT alal, pole see nende esimene otsus olnud karjääri valimisel. Loengus räägiti pikalt ja laialt küberkuritegevusest ja vargustest, mis ohustavad meid internetis. Oma andmeid sisestades ei oska kunagi arvata, kes neid veel näeb või kasutada saab. Tihti arvatakse, et tema eelmise suve puhkusepiltidega pole kellelgi midagi teha, see on tõsi, kuid tavaliselt polegi häkkerite eesmärk arvutist sinu dokumentidele ligi pääseda. Suur osa kuritegevusest toimib hoopis nii, et ei plaanitagi midagi võtta vaid midagi juurde panna, mis paneb arvuti osalema kuritegevuslikes aktsioonideks. Samuti tutvustas külaline lühidalt kõiki neid ohte ning mida me ise saame teha, et mitte selle ohvriks sattuda.<br /> Viienda loengu läbiviija oli Andres Käver, kelle teemaks oli elufilosoofia ja IT Eestis. Ta on ITK vilistlane, samal ajal kui käis loengutes, pidas neid ka ise, samuti on ta ka tarkvara arhitekt. Kui ta tutvustas, kust ta õppinud ja töödanud on, oli mul väga raske järjele saada, sest sain aru, et teadmistepagas on tal päris suur ning töökogemus ei jää ka palju alla. Üldiselt oli see rohkem tutvustav loeng sellest, mis meid ees ootab, kui IT kohta Eestis. Mulle meeldis, et jagas meile soovitusi, mida peaks vältima ning, millega peaks kohe alustama. Tänaseni on mul meeles mõned tarkuseterad, mida Andres Käver selle pooleteise tunni jooksul jagas ning seetõttu leian, et sarnaselt kolmanda loenguga, on täitnud see loeng oma eesmärgi.<br /> Järgmises loengus olid külalisteks Erki Naumanis ja Jüri Gavrilinkov, kelle teemaks oli Skype NOC Monitoring. Alguses olin ma üsna elevil, sest mind on alati huvitanud, kuidas need inimesed töötavad ning mis on nende tööülesanded. Nendele küsimustele sain vastused, kuid ülejäänud loeng oli üsna keeruline, sest esinejad kasutasid keerulisi sõnu ning eeldasid, et kogu auditoorium teab nende tähendusi. Ma võin järeldada, et see loeng oli pigem korraldatud meie silmaringi avardamiseks, kui õppimiseks, kuidas asjad töötavad.Võib öelda, et ma isegi olin natuke pettunud, kuid vaevalt, et kogu kuuldud info mööda külgi maha jookseb. <br /> Eelviimased esinejad olid Ats Kalbre ja Helen Piirsalu, kes töötavad Nortalis. Varem polnud ma sellest firmast kuulnud, kuid loengus sain teada, et endale teadmata olen sellega kokku puutunud nii mõnelgi korral. Sel korral jagasid külalised üsna palju soovitusi, millele tähelepanu pöörata ning mida vältida. Mainiti veel väga aktuaalset teemat : ülikool ja töö. Sellest loengust sain päris palju mõtlemisainet, kuna see on minu jaoks tähis punkt. Lisaks sellele oli auditoorium huvitatud projektidest eestis, välismaal ning erasektoris.<br /> Õppeaine viimane loeng algas tutvustavalt, mida ootab külaline meilt ja mida meie saame sellest loengust. Esineja oli seekord Merle Liisu Lindma. Võin julgelt väita, et see oli kõigist eelnevatest minu lemmik, sest sain lähemalt tuttavaks inimesega, kes istus minu kõrval. Sain teada, mida tema arvab oma tuleviku visioonist ja sain seda võrrelda enda ootustega. Siiski kõige rohkem meeldis mulle külalise energilisus ning soov anda midagi meile edasi. Samuti oli terve loeng üles ehitatud nii, et ma ei pannudki tähele ümbritsevat, ma olin enda mõttemaailmas ning selle eest olen külalisele väga tänulik.<br /> Ma arvan, et ma poleks kunagi arvanud, et IT valdkonda kuulub niivõrd palju inimesi. IT on maailmas üks kiiremini kasvav tööstusharu, leian, et need energilised ja entusiastlikud isikud ongi need, kes innustavad teisi efektiivsemalt töötama ja arenema. Nende loengute põhjal võin väita, et õppekava täitis oma eesmärki kogu ulatuses: sain targemaks erinevatest IT külgedest ning kuidas on see seotud meie igapäeva eluga.</div>

Rkerro