Mkfs

2011-05-02T16:59:28Z

Rkokla:

Rkokla: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

=Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine mõisted=
'''NB see leht on alles varases valmimisjärgus!'''

=Sissejuhatus=
Antud lehelt leiab mõistete nimekirja koos linkide ja vahel ka selgitustega, mis katavad Osadmin aines räägitu. Eraldi on välja toodud mõisted, mida peaks enne aine deklareerimist tundma.

<pre>
Autorid: 2011

Arvi Alamaa A21
Risto Siitan A22
Kristjan Väljako A21
Reio Kokla A31
</pre>

<pre>
Autorid: 2010

Merili Gutmann, A21
Liisa Tallinn, A22
Indrek Tamm, 15
Miina Sikk, 16
Kadri Kalpus A31
Petri Hütt A31
...
...
</pre>

=Mõisted, mis peavad olema selged enne aine deklareerimist=

#'''Operatsioonisüsteemi mõiste''' - operatsioonisüsteem on tarkvara, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara vahel, ülesandega varustada kasutajat komplektiga, mille abil on võimalik käivitada programme. (http://www.dmoz.org/Computers/Software/Operating_Systems/).
# '''Operatsioonisüsteemi ülesanded''' - liides kasutaja ja riistvara vahel ning rakendusprogrammide ja riistvara vahel; arvutiressursside haldamine, optimeerimine, kaitsmine.
#'''Tuum kui kernel''' - operatsioonisüsteemi keskne komponent, mis suhtleb vahetult riistvaraga. (http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_(computing))
#'''MMU (Memory Management Unit) ehk mäluhaldusplokk''' - riistvaraline seade, mis tegeleb CPU taotlusega mälule juurdepääsu saada. Funktsioonideks näiteks virutaalmälu haldamine, mälu kaitsmine, vahemälu kontroll. (http://burks.bton.ac.uk/burks/foldoc/26/72.htm, http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_management_unit)
#'''NUMA (Non-Uniform Memory Access või Non-Uniform Memory Architecture)''' - multitöötlusviis, kus süsteem kasutab ühist mälu, aga selle poole pöördumisaeg oleneb mälu asukohast protsessori suhtes - kohalikule mälule saab protsessor oluliselt kiiremini ligi. Võimalik implementeerida ka tarkvaraliselt. (http://lse.sourceforge.net/numa/faq/, http://en.wikipedia.org/wiki/Non-Uniform_Memory_Access)
#'''Ketta vahemälu (cache)''' - ala kettal, millelt andmete lugemine ja millele andmete kirjutamine on kiirem kui kettale endale - kiiruse huvides hoitakse väikesemahulisi asju vahemälus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''Protsessori vahemälu (CPU cache)''' - protsessori poolt kasutatav vahemälu, vähendamaks ajakulu mälule ligipääsuks. Kui midagi vaja, vaadatakse kõigepealt, kas koopia infost on ka vahemälus, kui jah, siis kirjutatakse või loetakse sealt. (http://lwn.net/Articles/252125/, http://en.wikipedia.org/wiki/CPU_cache)
#'''Puhver vs vahemälu''': Puhver on ala, kus infot vaid ajutiselt hoitakse, vahemälu on ala, kus "põhiliselt kasutatud" infot säilitatakse ja kust info olemasolu alati esimesena kontrollitakse. (http://www.webopedia.com/TERM/B/buffer.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Cache)
#'''IOP (input/output processor)''' - protsessor, mis on eraldi keskprotsessorist. Selle ülesandeks on tegeleda vaid sisend-väljund protsessidega. (http://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:qzXpuzcRm_oJ:www.mans.eun.eg/faceng/english/computers/PDFS/PDF4/4.7.pdf+IOP+cpu&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjxXoXj8WJBCGG5sVvYdZvG0O8BqKJR8qgVp7m8SMwP3-0YBof9lkxrmi0SIBXTnhY2flpvIZ4Y01ab0CVysdGU1ecscfAD1Gi0nWAnQWkyrzkUBOKQGwk0QbIlZpbJDLGilrn-&sig=AHIEtbRTRHvGQvCSAtF9BzJ8ncSip9cO_w)
#'''Sünkroonne vs asünkroonne''':
#*Sünkroonne - I/O operatsioon siseneb koheselt ooteseisundisse, on seal seni, kuni I/O ülesanne on täidetud.
#*Asünkroonne - I/O ülesanne saadetakse kernelisse, kui kernel seda aktsepteerib, töödeldakse järgmist tööd, kuni kernel teatab, et I/O operatsioon on täidetud, segades vahele käimasolevale tööle.(http://users.cs.cf.ac.uk/O.F.Rana/os/lectureos10/node9.html)
#'''Failisüsteem''' - süsteem, kuidas andmed arvutis paiknevad ja indekseeritakse, viis nende haldamiseks, organiseerimiseks ja talletamiseks. Tänapäeval on laialtkasutatavad hierarhilise ülesehitusega failisüsteemid. (http://en.wikipedia.org/wiki/File_system, http://www.cs.bgu.ac.il/~arik/usail/concepts/filesystems/def-of-filesys.html, http://www.forensics.nl/filesystems)
# '''Levinud failisüsteemid''' - FAT (Windows), FAT32 (Windowsi varasemates versioonides), NTFS (alates Windows NT), EXT2 (Unix-tüüpi alguses), EXT3 (Unix-tüüpi), EXT4 (Unix-tüüpi), ReiserFS (Unix-tüüpi), UFS (Unix-tüüpi), HFS (Mac).
# '''Kosteaeg''' (response time) - aeg sündmuse tekkimisest kuni esimese vastuseni sellele. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/tpfhelp/current/index.jsp?topic=/com.ibm.ztpf-ztpfdf.doc_put.cur/gtpc3/c3resp.html, http://en.wikipedia.org/wiki/Response_time_%28technology%29)
# '''Süsteemiadministraator''' - isik, kes vastutab mingi mastaabiga firmasisese IT infrastruktuuri haldamise ja tõrgeteta töötamise eest. (http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
# '''Süsteemiadministraatori tegevused''' - süsteemide paigaldamine, haldamine, varundamine/taastamine, koormuste ja mahtude jälgimine, arhitektuuri arendamine. Tüüpiliselt on tema ülesanneteks ka tarkvara ja riistvara konfigureerimine, kasutajate haldamine, tarkvara uuendamine, turvalisus.(http://en.wikipedia.org/wiki/Sysadmin)
#'''Rakendusadministraator''' - isik, kelle ülesandeks on mingi rakenduse või teenuse spetsiifiline haldamine.
# '''e-mail (electronic mail)''' - elektroonilisel teel ülekantav teade; meetod nende koostamiseks, saatmiseks, salvestamiseks ja vastuvõtmiseks.(http://en.wikipedia.org/wiki/E-mail)
# '''Failihaldus''' - arvutis failides olevate dokumentide ja andmete haldamine. Näiteks uute failide loomine, nende salvestamine, avamine jne. (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_file_management, http://study.risk.ee/arvuti/failihaldus)
# '''Nimeserver''' (Domain Name Server) - programm või arvutiserver, mis tõlgib domeeninime IP aadressiks ja ka IP-aadresse nimilahendusteks, kui need eksisteerivad. (http://www.bind9.net/, http://www.livinginternet.com/i/iw_dns_dns.htm)
# '''DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol)''' - protokoll, mis edastab võrku ühendatud arvutile pärimise peale infot võrgus toimetulemiseks, nt gateway, IP-aadress ja subnet mask. Kui on seadistatud, siis ka muid teenuseid jagavate serverite IP-aadresse. Seeläbi on näiteks võimalik ühest keskusest kogu võrku hallata, samuti omistada serveritele ja ruuteritele staatilisi IP aadresse. (http://tools.ietf.org/html/rfc2131, http://en.wikipedia.org/wiki/Dynamic_Host_Configuration_Protocol)
# '''Autentimine''' - isiku identiteedi tuvastamine, kontrollimine ja tõestamine (nt paroolid, kaardid, sõrmejäljed). (http://www.webopedia.com/TERM/A/authentication.html)
# '''Autoriseerimine''' - pääsukontrolli rakendamine, kasutajale pääsuõiguste omistamisprotsess (diskreetne, kohustuslik, rollipõhine, turbetasemetega pääsukontroll). (http://en.wikipedia.org/wiki/Authorization)
# '''CLI shell (command line interpreter) ehk koorik''' - arvutiprogramm, mis loeb kasutaja poolt sisestatud teksti ja tõlgendab selle vastavalt operatsioonisüsteemile või programmeerimiskeelele. (http://www.freeos.com/guides/lsst/, http://commandwindows.com/, http://en.wikipedia.org/wiki/Command-line_interpreter)
# '''Shell''' - käsuinterpretaator, programm, mis võimaldab kasutajaliidest operatsioonisüsteemile, mis omakorda võimaldab juurdepääsu kernelile (Shell e koorik kui välimine kiht). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#shell2, http://en.wikipedia.org/wiki/Shell_%28computing%29)
# '''Protsess''' - toiming, mida programmi poolt läbi viiakse. Kui programm on nö kogu passiivseid juhendeid, siis protsess on nende juhendite tegelik täidesaatmine. (http://www.linfo.org/process.html)
# '''Andmebaas''' - korrastatud andmete kogu, mingi ühise tunnuse järgi ühendatud andmefailide kogu. Andmebaasiks võib olla ka üks fail.
# '''Läbilaskevõime''' - ülekannete ja andmete ladustamise/salvestamise töötlemise suutlikkus.
# '''LDAP kataloogiteenus''' (Lightweight Directory Access Protocol) - komplekt protokolle, mis võimaldavad ligipääsu infokataloogidele. Toetab ka TCP/IP protokolle. http://en.wikipedia.org/wiki/Lightweight_Directory_Access_Protocol
# '''AD Active Directory''' - Microsofti kataloogiteenused Windows'i keskkonnas, integreeritud DNS'i ja TCP/IP protokollidega. (http://msdn.microsoft.com/en-us/library/aa705886%28VS.85%29.aspx)
# '''Monitooring''' - süsteemistaatuse jälgimine, sellest teadlik olemine. Näiteks interneti monitooring, kus süsteemi pidevalt jälgitakse, vältimaks aeglast ühendust või komponentide ebaõnnestumist jne. (http://www.cio.com/article/133700,/Network_Monitoring_Definition_and_Solutions, http://en.wikipedia.org/wiki/Website_monitoring)
# '''DAC''' - '''''Digital to Analog Converter''''' ehk ''digitaal-analoogmuundur'' on seade digitaalkoodi (tavaliselt binaarkoodi) muutmiseks analoogsignaaliks (vooluks, pingeks või elektrilaenguks). (http://en.wikipedia.org/wiki/Digital-to-analog_converter)
# '''MAC''' - '''''Media Access Control address''''' ehk ''meediumipöörduse juhtimise aadress'' on võrguseadmete unikaalne identifitseerija, mis määratakse võrgukaardile tootmise käigus. (http://en.wikipedia.org/wiki/MAC_address)
# '''Operatsioonisüsteemi välismälu.''' - Operatsioonisüsteemi aeglaseim, aga mahukaim ja suhteliselt odav mäluliik. Näiteks kõvakettad, DVD-d ja ''Flash''-mälu kasutavad seadmed kuuluvad välismälu alla. (http://en.wikipedia.org/wiki/Memory_hierarchy)
# '''Ketta struktuur.''' - Kõvakettas on hermeetiliselt suletud plaadid, mis paiknevad silindrite vahel. Plaatide pealt loevad infot lugemispead ja kirjutavad infot kirjutamispead. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive)
# '''Kõvaketta parameetrid.''' - Kõvaketta parameetriteks on näiteks maht, radade/silindrite/peade arv, sektori suurus, pöörlemiskiirus, lugemiskiirus järjest lugemisel ja kiirus juhusliku bloki lugemisel ning kosteaeg ehk latency. (http://en.wikipedia.org/wiki/Hard_disk_drive#Capacity_and_access_speed)
# '''SMTP''' - (Simple Mail Transfer Protocol) on interneti standard e-meili transpordiks üle IP - võrkude ([http://en.wikipedia.org/wiki/SMTP Simple Mail Transfer Protocol])
# '''SSH''' - (Secure Shell) on võrgu protokoll, mis võimaldab turvalist andmete vahetamist kahe erineva võrgus oleva seadme vahel [http://en.wikipedia.org/wiki/Secure_Shell Secure Shell]
# '''SSL''' - (Secure Sockets Layer) turvasoklite kiht on TLS-i vanem versioon.
# '''SSL/TLS''' - Secure Sockets Layer ning Transport Layer Security on mõlemad krüptograafilised protokollid, mis pakuvad kommunikatsiooni turvalisust üle interneti. TLS ja SSL krüpteerivad võrgu ühenduse segmendid enne Transpordi kihti, kasutades sümmeetrilist krüptograafiat. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_Layer_Security TLS/SSL]
# '''TLS''' - (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeprotokoll) on avatud protokoll, mis võimaldab klient-server rakendustel omavahel turvaliselt suhelda üle Interneti, olles kaitstud pealtkuulamise või sõnumite rikkumise ja võltsimise eest. [http://vallaste.ee/ TLS]
# '''TCP''' - (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP. Nende erinevus on selles, et TCP haldab andmete vahetust kahe hosti vahel, mis asuvad samas võrgus kui aga IP haldab sõnumite saatmist ning ruutimist üle võrgu. TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transmission_Control_Protocol Transmission Control Protocol] , [http://vallaste.ee/ TCP]
# '''Tulemüür (firewall)''' - spetsiaalne lüüs arvuti sise- ja välisvõrgu vahel, mis vahendab nendevahelist liiklust. Reeglina reguleerib tulemüür liiklust nii, et lubab endast läbi vaid teatud kindlaid ühendusi (teenuseid). Tulemüüridest on kasutusel kaks peamist varianti: tulemüür toimib marsruuterina, lastes läbi vaid teatud omadustega IP paketid; tulemüür ei toimi marsruuterina ning sellel jooksevad teatud vahendusprogrammid (proxy), mille poole teenused pöörduvad
# '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud
# '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt
# '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt, arvuti võrgus, mida võrgu tarkvara kasutab juhul kui IP aadressid ei samastu mitte ühegi ruudiga ruutide tabelis. [http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway Default gateway]
# '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]
# '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]
# '''Võrgumask''' - (Subnet mask) on mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks IP aadressist. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 Subnet mask]
# '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

=Mõisted, mis leiavad käsitlemist aine käigus=

# '''Varundus''' - protsess, kus andmetest tehaks koopia sellisel viisil, et seda saaks andmete kadumisel/riknemisel kasutada originaali taastamiseks. (http://www.computertooslow.com/computer-backup.asp, http://en.wikipedia.org/wiki/Backup, http://www.howtogeek.com/howto/windows-vista/use-ubuntu-live-cd-to-backup-files-from-your-dead-windows-computer/)
# '''Seadmefail''' - failitüüp operatsioonisüsteemides, mille kaudu pääseb ligi suuremale osale seadmetest (kettad, printer, klaviatuur jne). Seadmefailid asuvad Unixilaadsetes operatsioonisüsteemides kataloogis /dev. (http://en.wikipedia.org/wiki/Device_file)
# '''Linux laadsete levinumad käsud''' -
#*http://www.debianhelp.co.uk/commands.htm
#*http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.4.html
#*rohkem: http://ss64.com/bash/
# '''Minimaalsed vajalikud õigused''' - minimaalsed õigused, mida on vaja selleks, et parajasti tegemisel olevaid toiminguid oleks võimalik üldse sooritada. Vältimaks vigadest tulenevaid probleeme, tasub hoida minimaalselt vajalikke õiguseid.
# '''/etc/shadow''' - fail Linux-laadsetes operatsioonisüsteemides, kus hoitakse kasutajate parooliräsi, samuti konto ja parooli aegumise andmeid.
# '''Parooliräsi''' - paroole ei hoita tavatekstina, vaid 'räsitakse ära'. Parooliräside abil saab kontrollida parooli kehtivust.
# '''Addgroup''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega lisatakse juurde uus grupp.
# '''passwd <kasutajanimi>''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, millega saab vahetada kasutaja parooli
# '''userdel''' - käsk unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja konto.
# '''userdel - r''' - käsk Unixilaadsetes op-süsteemides, mis kustutab kasutaja koos kodukataloogiga.
# '''adduser <kasutaja> <grupp>''' - käsk unixilaadsetes operatsioonisüsteemides, millega luua uus kasutaja, kes kuulub mingisse gruppi.
# '''/etc/passwd''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot (kasutajanimi, nimi, ID, GID, kodukataloog, /bin/bash) iga kasutaja kohta, kes võib süsteemi sisse logida. http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcpasswd-file-format/
# '''/etc/group''' - fail Unix-tüüpi operatsioonisüsteemides, mis sisaldab infot gruppide kohta. (http://publib.boulder.ibm.com/infocenter/aix/v6r1/index.jsp?topic=/com.ibm.aix.files/doc/aixfiles/group_security.htm)
# '''UID''' - user ID. Igal kasutajal on süsteemis unikaalne ID. Root'i ID on alati 0. (http://www.linfo.org/uid.html)
# '''GID''' - group ID. Igal grupil on infosüsteemis unikaalne ID. Root'i GID on alati 0. (http://en.wikipedia.org/wiki/Group_identifier)
# '''Primaarne Grupp''' - iga kasutajaga seotud grupp, mis algselt luuakse uue kasutaja lisamisel. Kasutaja saab kuuluda ka teistesse gruppidesse ja primaarseid gruppe saab muuta.
#'''usermod [options] kasutaja'''
##'''-u''' võti == '''--uid''' - '''''User Identifier'''''. Kasutaja uus identifitseerimisnumber, mittenegatiivne. Väärtused vahemikus 0 kuni 999 on tavaliselt reserveeritud süsteemikontodele. Kasutaja kodukaustas olevad failid ja postkast saavad automaatselt uue UID. Kui ei kasutata '''-o''' võtit, peab väärtus olema unikaalne.
##'''-g''' võti == '''--gid''' - '''''Group Identifier''''' Kasutaja uue baasgrupi (initial group) nimi või number, grupp peab eksisteerima.
##'''-G''' võti == '''--groups''' Grupinimekiri gruppidest millesse kasutaja kuulub [grupp1,grupp2,gruppN]. Kehtivad samad reeglid, mis '''-g''' võtme puhul. Kui kasutaja oli eelnevalt mõne sellise grupi liige, mida grupinimekirja pole lisatud, siis eemaldatakse ta sellest grupist Eemaldamist saab vältida, kasutades '''-a''' võtit, mis lisab kasutaja täiendavalt grupinimekirjas olevatesse gruppidesse.
##'''-L''' võti == '''--lock''' Lukustab kasutaja parooli, pannes krüptitud parooli ette "!" tähise ehk hüüumärgi, blokeerides parooli.
##'''-U''' võti == '''--unlock''' Lubab taas kasutada lukustatud parooli, eemaldades parooli eest hüüumärgi.
##'''-p''' võti == '''--password''' Parool. Tavaliselt kirjutatakse parool kohaliku failisüsteemi aadressile /etc/passwd või /etc/shadow. Parool peab vastama süsteemi salasõnadele kehtestatud reeglitele. NB! Sel viisil parooli muutes on parool nähtav kolmandatele isikutele, kes programmi jooksvat koodi jälgivad.
##'''-s''' võti == '''--shell''' Sisse logides valitava käsuinterpretaator (''login shell''-i) nimi. Jättes välja tühjaks, valib süsteem vaikimisi variandiks oleva käsuinterpretaatori (''default login shell''-i).
##'''-l''' võti == '''--login''' Uus kasutajanimi. Ainult vana kasutajanimi muudetakse uueks. Kõik muu jääb samaks. Näiteks kasutaja kodukausta nimi ei uuene ja seda peab käsitsi muutma.
##'''-c''' võti == '''--comment''' Kasutaja parooli sisaldava faili kommentaarirea uus väärtus (sisu), mida tavaliselt muudetakse utiliidiga ''chfn''.
#'''DAC''' - '''''Discretionary Access Control''''' ehk ''valikuline pääsukontroll'' võimaldab teatud õigustega kasutajal anda edasi talle antud õigusi. ''DAC'' töötab operatsioonisüsteemis rakenduste tasemel (mitte kernelis). Turvariskialdis. (http://en.wikipedia.org/wiki/Discretionary_access_control)
#'''MAC''' - '''''Mandatory Access Control''''' ehk ''kohustuslik pääsukontroll'' on pääsukontrolli liik, kus kokkuvõttes otsustatakse operatsioonisüsteemi kernelis, kas mingi tegevus lubatakse või ei. '''MAC''' on võimeline tühistama '''DAC'''-iga lubatud tegevuse. (http://en.wikipedia.org/wiki/Mandatory_Access_Control) MAC'i on võimalik kasutada näiteks SELinux'i või AppArmor'i olemasolu korral.
#'''RBAC''' - '''''Role-based access control''''' ehk ''rollipõhine pääsukontroll'' on autoriseerimise liik, mille rakendamisel saavad süsteemi pääseda ainult kasutajad, kellele on omistatud roll, millel on sisenemisõigus. Õigused kinnitatakse rollile. Kasutajal võib olla mitu rolli. (http://en.wikipedia.org/wiki/Role-based_access_control)
# '''Failiõigused''' - õigused, mis on kasutajatele antud faili vaatamiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinumates failisüsteemides on kasutajatel võimalik omada järgnevaid failiõiguseid: ''lugemine'', ''kirjutamine'', ''käivitamine'', ''kustutamine'', ''lubade muutmine''. (http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_permissions)
# '''Kataloogi õigused.''' - õigused, mis on kasutajatele antud kataloogile juurdepääsemiseks ja sellega toimetamiseks. Enamlevinud opsüsteemide kataloogiõigused: ''lugemine'', ''lisamine'', ''kustutamine'', ''kustutamine'', ''sisenemine'', ''lubade muutmine''. Linux vaatleb katalooge tavaliste failidena, millel on olemas kõik needsamad loabitid. Kataloogi tunnuseks on täht "d". (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#kataloog)
# '''RWX''' - '''''Read Write Execute''''' ehk ''lugemine, kirjutamine ja käivitamine'' on unixilaadsete failisüsteemide kasutajatele antavad load. Igale failile, kaustale ja seadmele on linuxis määratud eraldi õigused omanikule, grupile ja ''teistele'' (others). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#filee)
# '''chmod''' - '''''ch'''''ange '''''mod'''''e ehk ''muuta õigusi (loadbitte)'' on UNIX-i shell-käsk faili õiguste muutmiseks. Käskimisviis: '''chmod [õigused] objekt''' (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/abs/chmod.html)
# '''NTFS''' - '''''New Technology File System''''' on Windows NT ja selle järeltulijate, Windows 2000, Windows XP ja Windows Server 2003 standardne failisüsteem. NTFS võimaldab seada failidele eriõigusedi, näiteks ''atribuutide vaatamine'' ja ''õiguste vaatamine''. Windowsi versioonid 95, 98, 98SE ja ME ei suuda NTFS failisüsteeme iseseisvalt lugeda, selle jaoks eksisteerivad utiliidid. (http://et.wikipedia.org/wiki/NTFS, http://www.ntfs.com)
# '''ACL''' - '''''Access Control List''''' ehk ''pääsupiiramisloend'' on objektidele kaasatavate õiguste loend. Loendis määratletakse, kellel või millel on õigus objektidele ligi pääseda, ning mida on sellega lubatud teha. Tavapärases pääsupiiramisloendis määratletakse igas kirjes isik ja toimetus: näiteks, kirje (Liisi, delete) faili XYZ pääsupiiramisloendis annab Liisile õiguse faili XYZ kustutamiseks. (http://et.wikipedia.org/wiki/ACL)
# '''NTFS õigused failile''' - Failiõigused NTFS süsteemis võimaldavad anda kasutajatele järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (Take Ownership)'' (O). (http://www.windowsecurity.com/articles/Understanding-Windows-NTFS-Permissions.html)
# '''NTFS õigused kataloogile''' - NTFS failisüsteemis saab kataloogidele anda iga kasutaja jaoks järgnevaid õiguseid: ''lugemine'' (R), ''kirjutamine ''(W), ''käivitamine'' (X), ''kustutamine'' (D), ''õiguste muutmine'' (P), ''seada ennast omanikuks (- Take Ownership)'' (O). (http://cc.jlab.org/docs/services/windows/ntfs_permissions.html)
# '''setfacl''' - Linux / Unix käsurea käsk faili või failide pääsupiiramisloendis kaasatud õiguste muutmiseks [http://www.computerhope.com/unix/usetfacl.htm]
# '''USER''' - ''kasutajanimi''. Kasutajat identifitseeriv tähekombinatsioon, mida on vaja näiteks linuxisse oma kasutajakontole sisselogimiseks.
# '''PATH''' - Path muutujas on nimekiri kataloogidest, millest süsteem otsib programmifaile, mida kasutaja käivitab ilma kataloogile viitamata. [http://kb.iu.edu/data/acar.html]
# '''HOME''' - ''kodu''. Linuxis kasutaja kodukataloog "/home/kasutajanimi", kus paiknevad kataloogid ja failid, mille omanikuks on see kasutaja.
# '''SHELL''' - ''käsuinterpretaator''. (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#shell2)
# '''EDITOR''' - kasutaja eelistatuim tekstitöötlusprogramm. (http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_text_editors)
# '''env''' - keskkonnamuutujate kuvamiseks kasutatav korraldus. (http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl1_env.htm)
# '''setenv''' - käsurea käsk keskkonnamuutuja väärtuse seadmiseks. (http://www.computerhope.com/unix/usetenv.htm)
# '''Operatsioonisüsteemi kernel''' - operatsioonisüsteemi tuum, mis tegeleb näiteks tarkvaraprotsesside vahel riistvara ressursside jagamisega. (http://en.wikipedia.org/wiki/Kernel_%28computing%29)
# '''STDIN''' - protsessi sisendvoog. (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid)
# '''STDOUT''' - protsessi väljundvoog. (http://en.wikipedia.org/wiki/Standard_streams)
# '''STDERR''' - protsessi veavoog. (http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl3_stderr.htm)
# '''Signaalid''' - Signaali saatmine käsurealt toimub kill korraldusega. Signaalidel on numbrilised märgendid ja ka lühinimed. Saates protsessile signaali, see enamasti töödeldakse protsessi poolt, aga protsess võib mõningaid signaale ka mitte töödelda. (http://www.linux-tutorial.info/modules.php?name=MContent&pageid=289)
# '''Tarkvara levitamine''' - Tarkvara saab levitada mitmesugusel kujul: binaarsel kujul, tarkvarapakettidena (nt msi, rpm, deb), vahekoodis (osaliselt kompileeritud või objektkoodis), skriptidena jne. Paigaldusfailid tulevad kas andmekandjatega kaasa või asuvad võrgus. (http://en.wikipedia.org/wiki/Software_distribution)
# '''Tarkvara jagunemine''' - Tarkvara võib jagada süsteemitarkvaraks, draiveriteks, programmeerimistarkvaraks ja operatsioonisüsteemi rakendusprogrammideks. (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_software#Types_of_software)
# '''Tarkvarahalduse vahendid''' - Tarkvara haldamisel kasutatakse tihti pakihalduse süsteeme nagu näiteks ''rpm'', ''apt'', ''dpkg'' ja ''yum''. (http://daverdave.com/node/97)
# '''Tarkvara hoidlad ehk varamud''' - Serverid, mis levitavad tarkvara. Tarkvaravaramutes hoitakse tarkvarapakke ja uusimat tarkvarapakkide nimekirja, mida kasutajal on võimalik alla laadida. Tarkvara paigaldamise ja uuendamise hõlbustamiseks on näiteks Ubuntus tarkvaravaramute nimekiri ühes failis, mida saab soovi korral muuta. (http://mirror1.atrpms.net/ccrma/man/man5/sources.list.5.html)
# '''Tarkvara eemaldamine.''' - Ubuntu ja Debian laadsetel toimub tarkvara eemaldamine käsuga ''sudo apt-get remove tarkvarapakk''. '''NB!''' Eemaldatakse ka need pakid, mis sõltuvad eemaldatavast tarkvarast Seega tasuks kasutada simuleerimise võtit '''-s''' ja peale tulemusega rahule jäämist alles käivitada eemaldamise korraldus ilma '''-s''' võtmeta.
# '''Tarkvara uuendamine.''' - Apt-get-iga tarkvara uuendades peaks kõigepealt uuendama takvaranimekirju: ''sudo apt-get update'' Seejärel teha tarkvara uuendus: ''sudo apt-get upgrade''. '''PS.''' "sudo apt-get dist-upgrade" uuendab võimalusel ka operatsioonisüsteemi. (http://en.wikipedia.org/wiki/Advanced_Packaging_Tool)
# '''Info otsimine tarkvara kohta''' - Kui ei mäletata mingi programmi nime, siis tasub kasutada otsingut tarkvarapakkide nimekirjast ja kirjeldustest ''apt-cache search kirjeldus''. (http://newbiedoc.sourceforge.net/tutorials/apt-get-intro/info.html.en)
# '''Info vaatamine.''' - Et teada saada, mis versioon tarkvarast on installeeritud, saab kasutada näiteks korraldust ''apt-cache show pakinimi''. Sõltuvuste kuvamiseks saab kasutada nt: ''apt-cache showpkg pakinimi''. (http://mirror1.atrpms.net/ccrma/man/man8/apt-cache.8.html)
# '''Tarkvara installeerimine''' - Kui tarkvaravaramus vastavat tarkvarapakki ei leidu, kuid näiteks tootja kodulehelt leiab deb paki, siis saab tarkvara paigaldada dpkg vahenditega: ''sudo dpkg -i pakinimi''. (http://en.wikipedia.org/wiki/Dpkg) Lähtetekstist tarkvara installeerimine: Allalaadimine -> Lahtipakkimine -> Kataloogi sisenemine -> Konfigureerimine -> Käivitamine. (http://www.tuxfiles.org/linuxhelp/softinstall.html)
# '''Tarkvara haldamine''' - Tarkvara installeerimiseks vajalikud pakid jäävad peale installeerimist alles, näiteks kõvakettaruumi säästmiseks tasub need eemaldada: ''sudo apt-get clean''
# '''Installatsiooni kloonimine''' - Ühesse arvutisse paigaldatud tarkvarapakkide installeerimine teistesse arvutitesse.
# '''Masina taastamine''' - Arvuti taastamine riistvara hävimise tõttu või mõnel sarnasel põhjusel. Taastamisel on eelistatud varukoopia kasutamine, aga kui see pole võimalik, siis tuleb konfigureerida operatsioonisüsteem uuel riistvaral ja võimalusel kanda üle säilinud andmed.
# '''FHS failisüsteemi hierarhia.''' - Linux operatsioonisüsteemi failid asuvad kindlates kataloogides, failide paiknemise määrab ''Filesystem Hierarchy Standard'' (FHS). (http://en.wikipedia.org/wiki/Filesystem_Hierarchy_Standard)
# '''Lingid''' - Ühele failile võivad viidata mitmes eri kohas asuvad lingid. Programmid saavad faili/kataloogi poole pöörduda lingi kaudu. Unix laadsetes on kahte tüüpi linke '''Hard Link''' e otselink (viit andmetele) ja '''Symbolic Link''' e nimelink (viit nimele). (http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.3.html#linking)
# '''Katkised lingid''' - Link on katkine, kui faili, millele link viitab, enam ei ole. (http://www.linuxclues.com/articles/17.htm)
# '''Windows NTFS lingid''' - ''Windows NTFS'' lubab põhimõtteliselt nii ''hard'' kui ''symbolic'' linkidele sarnanevaid linke (''symbolic link''-e alates ''Windows Vista NTFS''-st). (http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS_symbolic_link) (http://en.wikipedia.org/wiki/NTFS_junction_point) (http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_shortcut)
# '''Kettajagu ehk partitsioon''' - Konkreetse kõvaketta alajaotus. Jaotustabel kirjutatakse ketta algusesse (rada 0 silinder 0 sektor 0).
# '''fdisk''' - aine raames on mõeldud linuxis kasutatavat programmi partitsioonitabeli haldamiseks. Sellega saab näiteks vaadata (p), kustutada (d) ja luua uusi partitsioone (n). ''Write'' käsk (w) kirjutab uue partitsioonitabeli kettale. (http://www.freeos.com/articles/3935/)
# '''Failisüsteemi loomine''' - Enne kettajao kasutuselevõttu tuleb sellele luua failisüsteem. Linuxis funktsioneeriva failisüsteemi loomiseks sobib näiteks järgnev korraldus: ''mkfs -t ext4 /dev/sdb1'', kus ''ext4'' on failisüsteem ja ''/dev/sdb1'' on ketta partitsioon. (http://en.wikipedia.org/wiki/Mkfs)

=Sorteerimata mõisted=

Mõisted 1-55: Miina

1. Operatsioonisüsteemi mõiste.
2. Tuum ehk kernel.
3. MMU.
4. NUMA.
5. Ketta vahemälu.
6. Protsessori vahemälu.
7. Ketta vahemälu.
8. Puhver vs vahemälu.
9. Sünkroonne.
10. Asükroonne.
11. Failisüsteem.
12. Jõudlus.
13. Kosteaeg.
14. IOP.
15. Läbilaskevõime.
16. Failisüsteemi jõudlus.
17. Süsteemiadministraator.
18. Rakenduseadministraator.
19. Süsteemiadministraatori tegevused.
20. Autentimine.
21. e-mail.
22. Failihaldus.
23. www server.
24. Nimeserver.
25. DHCP.
26. Varundus.
27. Monitooring.
28. Andmebaas.
29. Autentimine.
30. Autoriseerimine.
31. Operatsioonisüsteemi ülesanded.
32. Kataloog.
33. Seadmefail.
34. Levinud failisüsteemid.
35. Virtuaalne failisüsteem.
36. CLI shell ehk koorik.
37. Shell.
38. Linux laadsete levinumad käsud.
39. Protsess.
40. Minimaalsed vajalikud õigused.
41. Auditeerima.
42. /etc/passwd.
43. /etc/group.
44. AD Active Directory.
45. LDAP kataloogiteenus.
46. UID.
47. GID.
48. /etc/shadow
49. Parooliräsi.
50. Primaarne Grupp.
51. Addgroup.
52. passwd
53. userdel
54. userdel - r
55. adduser <kasutaja> <grupp>

Miina mõistete lõpp, Indreku mõistete algus.

56. -u
57. -g
58. -G
59. - L
60. - U
61. - p
62. - S
63. - l
64. - c
65. DAC
66. MAC
67. RBAC
68. Failiõigused.
69. Kataloogi õigused.
70. RWX
71. Chmod
72. NTFS
73. ACL
74. NTFS õigused failile.
75. NTFS õigused kataloogile.
76. setfacl
77. USER
78. PATH
79. HOME
80. SHELL
81. EDITOR
82. env
83. setenv
84. Operatsioonisüsteemi kernel.
85. STDIN
86. STDOUT
87. STDERR
88. Signaalid
89. Tarkvara levitamine.
90. Tarkvara jagunemine.
91. Tarkvarahalduse vahendid.
92. Tarkvara hoidlad ehk varamud.
93. Tarkvara eemaldamine.
94. Tarkvara uuendamine.
95. Info otsimise tarkvara kohta.
96. Info vaatamine.
97. Tarkvara installeerimine.
98. Haldamine.
99. Installatsiooni kloonimine.
100. Masina taastamine.
101. FHS failisüsteemi hierarhia.
102. Lingid.
103. Katkised lingid.
104. Windows NTFS lingid.
105. Operatsioonisüsteemi välismälu.
106. Ketta struktuur.
107. Kõvaketta parameetrid.
108. Kettajagu ehk partitsioon.
109. fdisk.
110. Failisüsteemi loomine.

Indreku mõistete lõpp.

Mõisted 111-167: Merili

111. Ketaste ühendamine.
112. Failisüsteemi kontroll.
113. Partitsioonide taastamine.
114. RAID
115. LVM
116. Swap
117. Quota
118. Jõudlus
119. Kosteaeg
120. Töökindlus
121. Liiasuse ehk Redundacy
122. MTBF
123. Hargsalvestus
124. Stripe
125. Liiasus
126. Mirror
127. Veaparanduskoodid
128. Rebuild
129. Spare disk
130. RAID 0
131. RAID 1
132. RAID 5
133. RAID 10
134. RAID 0+1
135. RAID
136. Laiendamine
137. Saaleala suurus
138. Kettakvoot
139. SAN
140. NAS
141. MBR
142. Buudibloki faas
143. Tuumafaas
144. Tuumafaas Windows süsteemis
145. bootmgr
146. winload.exe
147. Protsessi faas
148. Lilo
149. GRUB
150. GRUB2
151. eth 0
152. eth 1
153. auto
154. allow-
155. itconfig
156. netstat
157. netstat –e
158. /etc/services
159. trace route
160. Tulemüürid
161. DMZ
162. VPN
163. NAT
164. PAT
164. SNAT
165. DNAT
166. Filtreerimine
167. Netfilter

Siin lõppevad Merili mõisted.

168. mangle
169. ACCEPT
170. DROP
171. LOG
172. REJECT
173. MASQUERADE
174. OpenBSD PF
175. FirewallBuilder
176. Application log
177. Error log
178. Log level
179. Syslog
180. Valdkond
181. Tõsidusaste
182. Syslog server
183. Monitooring
184. Teenuste aktiivne seire
185. Teenuste passiivne seire
186. top ja htop
187. free
188. iostat
189. wmstat
190. netstat
191. mysqladmin extended
192. mysqladmin processlist
193. mtop
194. Nagios
195. Käideldavus
196. SPOF
197. High availability
198. Klastrid
199. Fail over klastrid
200. Load Balancy klastrid
201. SPOF
202. Varundamine
203. Taastamisplaan
204. Online backup
205. Backup Window
206. Shadow Copy Services
207. BCV
208. Varundustarkvara
209. Täielik koopia
210. Incremental koopia
211. Taasteplaan
212. DNS
213. Host
214. Hostname
215. Localhost
216. Domain name
217. Fully Qualified Domain Name

''(Siit algavad Kadri ja Petri mõisted)''

----

=='''Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted'''==

220. '''AES ehk Rijndael'''

221. '''Ajatempel (time-stamp)''' - on andmekogumile (dokumendile, failile vm) lisatud täiendav andmekogum, mis võimaldab selle loomisaega võrrelda teiste andmekogumite loomisaegadega (signeerimisaegadega)

223. '''Andmed (data)''' - Informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks. Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul, mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile.

224. '''ARP tabel'''

227. '''Avalik võti (public key)''' - on allkirja kontrollimise vahend ja peab olema olemas igal isikul, kes allkirja kontrollib (verifitseerib). Avalik võti on tavaliselt kõigile soovijaile piiranguteta teada.

228. '''BIOS''' - Basic Input/Output System (või Basic Integrated Operating System). See on arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui arvuti sisse lülitada. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi.

229. '''boodiblokk (boot block)''' - arvuti kõvakettal paiknev kaitstud piirkond, mis sisaldab alglaadimiseks vajalikke käske ja andmeid buudiseade(boot device) - Harilikult kõvaketas, flopiajam, CD-ROM või muu mäluseade, mida kasutatakse arvuti buutimiseks.

230. '''CA'''

231. '''CIFS (Common Internet File System)''' - klient-server mudeliga võrgufailisüsteem. Sisuliselt on tegemist 1980ndate aastate keskel väljatöötatud protokolli SMB (Server Message Block) edasiarendusega, mille Microsoft on võtnud kasutusele oma OSides.

232. '''CLI (Command-line Interface)''' - käsurea liides

233. '''CPU''' - protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.

234. '''DAC''' - mõiste on juba olemas

235. '''DDOS''' - Distributed Denial of Service. Pahatahtlik hajutatud teenusetõkestus ühe isiku või isikute rühma poolt, kui mõne ettevõtte serverile, ruuterile või arvutivõrgule esitatakse tuhandetest või kümnetest tuhandetest arvutitest massiliselt sisutühje kajataotlusi ehk ping-päringuid.

236. '''Dekrüpteerimine ehk dešifreerimine''' (deciphering, decryption) –on krüptogrammi teisendamine avatekstiks normaalolukorras salajase võtme kaasabil.

237. '''DHCP''' - mõiste on juba olemas

238. '''digitaalandmed'''

239. '''DMZ''' - ehk demilitariseeritud tsoon. Kasutatakse selleks, et osutada internetiteenuseid, aga mitte lubada seejuures volitamata juurdepääsu kohalikku privaatvõrku.

240. '''DNS''' - Domain Name System on internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed internetis või intranetis kasutatavateks IP-aadressideks.

241. '''ennistamine'''

242. '''EXT3 (third extended file system)''' - 3. laiendatud failisüsteem Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis 2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus. ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2.

243. '''EXT4'''

244. '''FAT''' - File Allocation Table on failisüsteemi ehitus, mille puhul operatsioonisüsteem paigutab failid klastritesse. Iga fail kasutab minimaalselt üht klastrit. Klastrid (loogilised üksused) koosnevad fikseeritud suurusega sektoritest (füüsilised üksused) ja on adresseeritud n-bitiste kannetega aadressiruumi (tabelisse), kus n on sõltuvalt FAT-i versioonist 12 (FAT12), 16 (FAT16) või 32 bitti (FAT32)

245. '''FQDN'''

246. '''FTP''' - File Transfer Protocol. Standardne arvutivõrgu protokoll, mida kasutatakse failide vahetamiseks ja muutmiseks TCP/IP-põhises võrgus, näiteks internetis. FTP põhineb klient-server arhitektuuril. FTP-d saab kasutada salasõna autentimisega või anonüümse kasutajaga.

247. '''GRUB''' - Grand Unified Bootloader. Tarkvara, mille abil toimub arvuti alglaadimine.

----

=='''Siit algavad Arvi Alamaa (A21) mõisted'''==

248. '''GUI''' - (ing k Graphical User Interface) on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas instruktsioonide edastamine arvutile graafiliste elementide otsese manipuleerimise teel (hiirega kursori juhtimine, nupule vajutamine, menüüst valiku tegemine jms). http://et.wikipedia.org/wiki/Graafiline_kasutajaliides

249. '''HDD''' – (ing k Hard Disk Drive) ehk kõvaketas on andmesäilitusseade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. http://et.wikipedia.org/wiki/HDD

250. '''HSM''' - (ing k hardware security module) - on teatud tüüpi turvaline krüptoprotsessor, mis on suunatud digitaalsete võtmete haldamiseks, kiirendades krüpteerimis protsesse ning võimaldades turvalist autentimist juurdepääsul kriitilistele võtmetele serveri rakendustes. Need moodulid on füüsilised seaded nagu plug-in kaart või väline TCP/IP turvaseade, mida võib siduda otse serveriga või arvutiga.

251. '''IO''' - (ing k Input/Output) ehk Sisend/Väljund, sellega tähistatakse arvuti suhtlust kas selle kasutajaga, andmekandjate, üle arvutivõrgu teiste arvutite või välise maailmaga. http://et.wikipedia.org/wiki/Sisend/v%C3%A4ljund

252. '''IP''' - (ing k Internet Protocol) ehk internetiprotokoll on sideprotokoll ehk reeglistik, mida järgitakse andmepakettide saatmisel ühelt võrguseadmelt, näiteks arvutilt, teisele üle Interneti. http://et.wikipedia.org/wiki/IP

253. '''ISKE''' – on infosüsteemide kolmeastmeline etalonturbe süsteem, mille väljatöötamisel ja arendamisel on aluseks võetud Saksamaa BSI (saksa k Bundesamt für Sicherheit in der Informationstechnik, ing k Federal Office for Information Security) poolt avaldatav infoturbe standard. ISKE’s on sätestatud erinevad turvatasemed ning neile vastavad kohustuslikud etalonturvameetmed. http://www.ria.ee/iske

254. '''käideldavus''' – (ing k availability) ehk andmete käideldavus on eelnevalt kokkulepitud vajalikul/nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus (st vajalikul/nõutaval ajahetkel ja vajaliku/nõutava aja jooksul) selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele vahenditele). Käideldavus on esmane nõue iga infosüsteemi kõigile andmetele ja muudele infovaradele; käideldavuse kadumisel on kogu infosüsteem tarbetu.

255. '''käsuregister ehk IR ehk instruction register''' - (ing k instruction register) ehk käsuregister on osa keskprotsessori juhtplokist, kuhu salvestatakse täitmisele tulevaid käske. http://vallaste.ee/index.htm

256. '''kernel''' - on olemas

257. '''konfidentsiaalsus''' - ehk andmete konfidentsiaalsus on andmete kättesaadavus ainult selleks volitatud tarbijaile (isikutele või tehnilistele süsteemidele) ning kättesaamatus kõigile ülejäänutele.

258. '''Krüpteerimine''' - (ing k encryption) ehk šifreerimine (ing k encipherment) muudab krüpteerimata teksti sõltuvalt lisainformatsioonist, mida nimetatakse „võtmeks“, salajaseks (krüpteeritud) tekstiks, mida ei saa võtit mitteomavad isikud lahti krüpteerida. Vastupidist muutmist, salajase teksti tagasimuutmist krüpteerimata tekstiks, nimetatakse lahti krüpteerimiseks.

260. '''krüptograafia''' - (ing k cryptography, kreeka k kryptòs - peidetud, gráphein - kirjutama) on informatsiooni muutmine loetamatuks ilma eriteadmiste ja -vahenditeta. Minevikus aitas krüptograafia tagada kommunikatsiooni salastatust. Alates elektronarvutite leiutamisega eelmise sajandi keskel on krüptograafia ainevald laienenud, hõlmates tänapäeval lisaks turvalisele sidele ka informatsiooni terviklikuse kontrolli, isikute tuvastamise ja muu säärase.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kr%C3%BCptograafia

261. '''Krüprograafiline sõnumilühend ehk krüptoräsi''' - (ing k cryptographic message digest) ehk krüptoräsi (ing k hash, fingerprint) on ükskõik kui pikast sõnumist (failist) teatud matemaatiliste eeskirjade järgi arvutatav lühike (paarsada bitti) teabekogum. See seos on ühesuunaline, mis tähendab, et etteantud sõnumilühendi korral ei ole võimalik tuletada faili, millele see sõnuimilühend vastab.

262. '''latency ehk kosteaeg''' – (ing k latency) ehk latentsusaeg, arvutites kasutatakse latentsusaja mõistet mistahes viite või ooteaja kohta, mis pikendab tegelikku või eeldatavat reaktsiooniaega üle soovitava aja. http://et.wikipedia.org/wiki/Latentsusaeg

263. '''LBA''' - (ing k Logic Block Addressing) loogiline plokiadresseerimine PC-des kasutatavate suuremate kui 504 MB IDE kõvaketaste adresseerimismeetod. LBA tagab vajaliku aadressiteisenduse BIOS’is kuni 8 GB kettaajamitele. Pärast 1994.a. keskpaika valmistatud BIOS’id, mida nimetatakse ka "parendatud BIOS" (Enhanced BIOS) võimaldavad enamasti LBA teisendust. LBA tugi on vajalik FAT32 kataloogisüsteemiga ühildumiseks. http://vallaste.ee/index.htm

265. '''LVM''' - (ing k Logical Volume Manager) on loogiliste ketaste haldaja, see haldab kettaid ja sarnaseid massmäluseadmeid. Üks või mitu ketast tehakse loogiliseks grupiks, loogilise grupi saab jagada loogilisteks ketasteks, loogilises grupis olevat ruumi saab dünaamiliselt ümber jagada erinevatele loogilistele ketastele.

266. '''MAC''' – On olemas

267. '''marsruuter''' – (ing k Router) ehk ruuter on elektrooniline võrguseade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside.Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite alusel, kuidas seda edasi saata. See, millisele liidesele pakett suunatakse, sõltub nii lähte- kui sihtaadressist kui ka võrgus valitsevatest liiklustingimustest (koormus, liinikulud, kehvad liinid jne). http://et.wikipedia.org/wiki/Ruuter

268. '''memory mapping''' - ehk vastendamine, objektide kooslust ühest kohast teise kopeerima, nii et objektide omavahelised suhted säilivad. Näiteks kui programm käivitatakse, siis ta vastendatakse kõvakettalt põhimällu. Mälus olevad graafilised kujutised vastendatakse kuvariekraanile. Sidesüsteemides vastendatakse väljasaadetavad andmed sidekanalile.

270. '''monitooring''' – On olemas

272. '''MTA''' - (ing k message/mail transfer agent) on tarkvara, mis edastab e-posti sõnumeid ühest arvutist teise kasutades klient-server rakenduse arhitektuuri.

273. '''MTBF''' - (ing k mean time between failures) ehk tõrkevaba töövältus, mingi komponendi töökindlust väljendav suurus.

274. '''NAT/PAT''' - (ing k Network Address Translation) ehk võrguaadresside tõlkimine on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP pakettide päiste muutmises, nii et paistaks nagu võrguliiklus tuleneks NAT ruuterist, kuigi ühenduse looja oli mingi seade NAT ruuteri "taga". Selle abil saab terveid arvutivõrke ühe ruuteri taha peita ja kogu liiklus paistab tulevat ruuteri välise IP pealt. Port Address Translation (PAT) on võrgu seadme tunnus, mis tõlgib TCP või UDP võõrustajate vahel privaatvõrgus ja avalikus võrgus.

275. '''NFS''' - (ing k Network File System) ehk võrgu-failisüsteem (Sun Microsystems’i protokoll), mis lubab arvutile juurdepääsu failidele üle võrgu nii, nagu asuksid need failid sellesama arvuti kohalikel ketastel. NFS’i realiseerimiseks kasutatakse ühenduseta protokolli (UDP), et muuta see olekuvabaks.

276. '''NIC''' - (ing k network interface controller) ehk võrgukaart on osa arvuti või mõne muu seadme riistvarast. Võrgukaardid võimaldavad andmevahetust minimaalselt kahe seadme vahel. Kolme seadme omavaheliseks andmevahetuseks on kindlasti vaja võrguseadmeid, mis oskavad andmeid suunata õigetele võrgukaartidele.

----

=='''Siit algavad Kristjan Väljako (A21) mõisted'''==

277. '''nimeserver'''- mõiste on juba olemas

280. '''Open BSD'''- Open BSD on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis kuulub BSD perekonda, mis on keskendunud turvalisusele ja pühendab suurt tähelepanu krüpteerimisele. OpenBSD on tuntud kui avatud lähtekoodiga ja kvaliteetset dokumentatsiooni nõudev projekt, mis keskendub turvalisusele ja koodi korrektsusele. http://et.wikipedia.org/wiki/OpenBSD

281. '''OS'''- Operatsioonisüsteem on tarkvara, mis sisaldab programme ja andmeid, mida käitatakse arvutis. Operatsioonisüsteem võimaldab hallata arvuti riistvaralisi ressursse ja tagada efektiivset teenuste toimist mitmetele tarkvaradele. http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system

282. '''pääsukontroll'''- Pääsukontroll on süsteem, mis võimaldab volitatud isikul omada kontrolli teatud süsteemi osade üle. http://en.wikipedia.org/wiki/Access_control

283. '''parooliräsi'''-mõiste on juba olemas.

284. '''peidikmälu ehk vahemälu ehk CACHE'''- on komponent, mis hoiustab andmeid nende kiireks uuesti kasutamiseks. Vahemälust andmete lugemine on kiirem kui lähteandmete lugemine muutmälust (RAM) või kõvakettalt. Vahemälu kasutamise tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete lugemseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus arvutisüsteemis. http://et.wikipedia.org/wiki/Vahemälu

285. '''pinumälu ehk stack ehk lifo''' - Pinumälu ehk pinu on andmestruktuur, milles sinna viimasena kantud andmed võetakse esimesena välja. Sellist pöördusviisi nimetatakse LIFO e. last in, first out e. „viimasena sisse, esimesena välja”. http://et.wikipedia.org/wiki/Pinumälu

286. '''PKI''' – public key infrastructure, PKI) kujutab endast digiallkirja andmiseks ja kontrollimiseks vajaminevaid teenuseid, mida on neli: sertifitseerimisteenus, ajatempli teenus, kehtivuskinnituse teenus, teenuste korraldamise ja koordineerimise teenus (tavaliselt riiklik). Digiallkirja turvaliseks andmiseks on hädavajalik kõigi nelja teenuse toimimine

287. '''Privaatvõti (private key)''' - Avalikust võtmest privaatvõtit leida on võimatu samas privaatvõtmest saab avaliku võtme alati leida. privaatvõti on allkirja andmise vahend ja ta on allkirja andja ainuvalduses.

288. '''protsessori vahemälu'''-mõiste on juba olemas

289. '''PSI'''-

290. '''puhvermälu ehk fifo'''- FIFO pöördusviisi kasutav mälu on mälupuhver kus esimesena kirjutatud info liigub esimesena ka mälust välja. Selline mälupuhver on vajalik kui kusagilt tulevat infot võib olla vaja vahepeal säilitada põhjusel, et seda pole koheselt võimalik info saajale edastada. http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/mlu.html

291. '''RAM'''- RAM(random access memory) on arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja sellest andmeid lugeda http://et.wikipedia.org/wiki/Muutmälu

292. '''Räsi''' - ehk sõnumilühend on täpsemini võtmeta räsifunktsiooni väljund, sõltudes vaid sõnumist

293. '''RBAC'''-mõiste on juba olemas.

294. '''registermälu ehk registers'''- register on hierarhiline tsentraal andmebaas, kus hoiustatakse vajalikku informatsiooni süsteemi konfigureerimiseks ühele või enamale kasutajale, rakendustele või riistvaralistele seadmetele. https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windowsi_register

295. '''RMP'''-

296. '''RSA'''-Tuntuim avaliku võtmega krüptoalgoritm on RSA. Seda loetakse turvaliseks alates 1024 biti pikkusest võtmest. http://beta.wikiversity.org/wiki/Krüptograafia#Avaliku_v.C3.B5tmega_kr.C3.BCptoalgoritm:_RSA

297. '''ruuter'''-ruuter on seade, mis edastab andme pakette üle arvuti võrgu. Ruuter kontrollib andme pakette, mis saadetakse sihtpunkti ning ühtlasi kontrollitakse ka protokolli formaadi üksikasju. http://en.wikipedia.org/wiki/Router

298. '''san/nas'''- SAN ja NAS pakuvad võrgupõhiseid andmete ladustamise lahendusi. http://compnetworking.about.com/od/networkstorage/f/san-vs-nas.htm

299. '''Sertifikaat (certificate)''' - on sertifitseerimisteenuse osutaja poolt alla kirjutatud (signeeritud) digidokument, mis sisaldab sertifikaadi omaniku isikuandmeid, avalikku võtit ja sertifikaadiga seotud andmeid (sertifitseerimiskeskuse andmeid, kehtivusaega jm).

300. '''Sertifitseerimine (certification)'''- Isiku isikuandmete sidumist tema avaliku võtmega

301. '''shell'''- Shell on tarkvara osa, mis tagab kasutajaliidese operatsioonisüsteemi kasutajatele, mis võimaldab ligipääsu operatsioonituuma
teenstele. http://en.wikipedia.org/wiki/Shell_(computing)

302. '''SID'''- Turvalisuse tuvastaja, SID-i ülesandeks on tuvastada obejekte, näiteks kasutajat või kasutajate grupi kasutajaid läbi võrgu Windows NT-l baseeruvatel süsteemidel.

=='''Siit algavad Risto Siitan (A22) mõisted'''==

303. '''SMB''' - (Server Message Block) opereerib rakendus-kihi võrgu protokollina. Põhiliselt kasutatakse seda ligipääsude jagamiseks failidele, printeritele, portidele ning veel mitmesuguste ühenduste jaoks erinevate sõlmkohtade vahel. Lisaks pakub ta ka autenditud IPC ([http://en.wikipedia.org/wiki/Inter-process_communication Inter-process communication]) mehhanismi. SMB-d kasutati põhiliselt Windowsi masinatel enne "Active Directory" kasutusele võttu. ([http://en.wikipedia.org/wiki/Server_Message_Block Server Message Block])

304. '''SMTP''' - (Simple Mail Transfer Protocol) on interneti standard e-meili transpordiks üle IP - võrkude ([http://en.wikipedia.org/wiki/SMTP Simple Mail Transfer Protocol])

305. '''SNAT/DNAT''' - SNAT - (Secure Network Address Translation) pakub turvalist mehhanismi sisemiste, mitte ruuditavate IP-de tõlgendamist ruuditavate aadressideks.([http://www.networkworld.com/details/766.html SNAT]) DNAT - on tehnika, mis kujutab endast siht IP-aadresside läbipaistvat muutmist ning kõikide vastuste vastupidist muutmist. [http://en.wikipedia.org/wiki/DNAT#Destination_network_address_translation_.28DNAT.29 SNAT/DNAT]

306. '''SSH''' - (Secure Shell) on võrgu protokoll, mis võimaldab turvalist andmete vahetamist kahe erineva võrgus oleva seadme vahel.
[http://en.wikipedia.org/wiki/Secure_Shell Secure Shell]

307. '''SSL''' - (Secure Sockets Layer) turvasoklite kiht on TLS-i vanem versioon.

308. '''SSL/TLS''' - Secure Sockets Layer ning Transport Layer Security on mõlemad krüptograafilised protokollid, mis pakuvad kommunikatsiooni turvalisust üle interneti. TLS ja SSL krüpteerivad võrgu ühenduse segmendid enne Transpordi kihti, kasutades sümmeetrilist krüptograafiat. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_Layer_Security TLS/SSL]

309. '''Staatiline route''' - on ruut, mis on loodud käsitsi võrgu administraatori poolt. [http://www.tech-faq.com/static-route.html Static Route]

310. '''Swap ehk saalimine''' - kujutab endast programmeerimises kahe muutuja omavahel vahetust. [http://en.wikipedia.org/wiki/Swap_(computer_science) Swap]

311. '''Switch''' - (Network switch) on lihtne seade, mis ühendab erinevaid võrgu segmente. [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_switch Network switch]

312. '''Süsteemi vahemälu''' - (Cache memory) on mälu, mida kasutatakse sagelikasutatavate andmete ajutiseks hoidmiseks. Vahemälusid kasutatakse sellepärast, et andmete lugemine vahemälust toimub alati märksa kiiremini kui nende alalisest asukohast. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cache Cache]

313. '''Andmete taastamine''' - (Data Recovery) on andmete päästmine katkistelt, rikutud või tavalistel viisidel ligipääsmatutelt ketastelt. Kõige levinum andmete taastamise põhjus on operatsioonisüsteemi nurjumine. [http://en.wikipedia.org/wiki/Data_recovery Data recovery]

314. '''TCP''' - (Transmission Control Protocol) on ühendusega edastuse protokoll, mis on ehitatud internetiprotokolli (IP) peale ja seetõttu näeme lühendit TCP peaaegu alati kombinatsioonis TCP/IP. Nende erinevus on selles, et TCP haldab andmete vahetust kahe hosti vahel, mis asuvad samas võrgus kui aga IP haldab sõnumite saatmist ning ruutimist üle võrgu. TCP lisab internetiprotokollile töökindla sideühenduse ja andmevoo reguleerimise ning võimaldab täisdupleksühendusi. [http://en.wikipedia.org/wiki/Transmission_Control_Protocol Transmission Control Protocol] , [http://vallaste.ee/ TCP]

315. '''Terviklus (integrity)''' - on andmete pärinemine autentsest allikast ning veendumine, et need pole hiljem muutunud ja/või neid pole hiljem volitamatult muudetud

316. '''TLS''' - (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeprotokoll) on avatud protokoll, mis võimaldab klient-server rakendustel omavahel turvaliselt suhelda üle Interneti, olles kaitstud pealtkuulamise või sõnumite rikkumise ja võltsimise eest. [http://vallaste.ee/ TLS]

317. '''Tulemüür (firewall)''' - spetsiaalne lüüs arvuti sise- ja välisvõrgu vahel, mis vahendab nendevahelist liiklust. Reeglina reguleerib tulemüür liiklust nii, et lubab endast läbi vaid teatud kindlaid ühendusi (teenuseid). Tulemüüridest on kasutusel kaks peamist varianti: tulemüür toimib marsruuterina, lastes läbi vaid teatud omadustega IP paketid; tulemüür ei toimi marsruuterina ning sellel jooksevad teatud vahendusprogrammid (proxy), mille poole teenused pöörduvad

318. '''Turvaauk (vulnebarility)''' – infosüsteemi (infovarade) suvaline nõrk koht või turvadefekt

319. '''Turvakadu ehk turvarike (security loss)''' – sündmus, mille käigus kahjustus infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus)

320. '''UID''' - See on eelnevalt seletatud

321. '''Vaikelüüs''' - (Default gateway) on sõlmpunkt, arvuti võrgus, mida võrgu tarkvara kasutab juhul kui IP aadressid ei samastu mitte ühegi ruudiga ruutide tabelis. [http://en.wikipedia.org/wiki/Default_gateway Default gateway]

322. '''Varundamine''' - regulaarne varukoopiate tegemine, Varundamine on taaste peamine ja tähtsaim eeldus

323. '''Verifitseerimine''' - Digiallkirja verifitseerimiseks nimetatakse protsessi, kus digiallkirjaga varustatud sõnumi saaja kontrollib, kas allkiri vastab nii saabunud sõnumile kui saatja avalikule võtmele. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 verification] [http://en.wikipedia.org/wiki/Verification_and_Validation_(software) Verification and Validation ]

324. '''Virtuaalmälu''' - mälu haldamise tehnika, mis loodi kerneli multitegumtööks. See virtualiseerib arvuti arhitektuuri mitmeks riistvara mälu seadmeks(nagu näiteks RAM-i moodulid) [http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_memory Virtual memory]

325. '''Võrgumask''' - (Subnet mask) on mask alamvõrguosa väljaeraldamiseks IP aadressist. Alamvõrgud annavad võrguadministraatorile võimaluse aadressi hostiosa omakorda kaheks või enamaks alamvõrguks jagada. Sel juhul reserveeritakse osa hostiaadressist alamvõrgu identifitseerimiseks. [http://www.vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=2998 Subnet mask]

326. '''VPN''' - (Virtual Private Network) Privaatvõrk, mis kasutab avalikku telekommunikatsiooni infrastruktuuri, säilitades samal ajal privaatsuse ja turvalisuse. Turvalisuse tagamiseks kasutatakse tunneldamist ja vastavaid turvaprotseduure.http://en.wikipedia.org/wiki/Virtual_private_network

''(Siin lõpevad Kadri ja Petri mõisted)
''

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

OSadmin mõisted

2011-02-03T22:06:29Z

Rkokla: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

OSadmin mõisted

2011-02-03T21:50:38Z

Rkokla: /* Siit algavad Reio Kokla (A31) mõisted */

Meeskond "Blockmania"

2010-10-26T05:56:23Z

Rkokla: /* Logi */

[[File:Blockmania.jpg|thumb|400px|]]
= Logi =

== 22.10.2010 ==
* Mängu menüü lisamine
* Ilusad klotsid
* Muusika

== 21.10.2010 ==
* Collisiondetection valmis

== 16.10.2010 ==
* Täisridade kontroll ja eemaldamine

== 12.10.2010 ==
* Mägu lõpu kontroll
* Võimalus mäng pausile panna
* Game over

== 10.10.2010 ==
* Timer töötab
* Erinevad levelid mängus

== 06.10.2010 ==
* Klotsid liiguvad ning jäävad juba ka üksteise peale

== 02.10.2010 ==
* Meeskond sai esimest korda kokku
* Üldine loogika klotside liikumise kohta
* Individuaalsete ülesannete jaotus

= Tööjaotus =
* Kaido - projektijuht, XBox-i tugi, collision, menüü
* Reio - blokid (klotsid), liikumine
* Toomas - skoor, levelid, graafiline pool

= Kasutusjuhend =

'''Klaviatuur'''

P: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu
Esc: Paneb mängu kinni

Nool üles: Muudab kujundi asendit

Nool alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

Nool vasakule: Liigutab kujundit vasakule

Nool paremale: Liigutab kujundit paremale

'''Xbox'''

Start: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu

Back: Paneb mängu kinni

D-Pad vasakule/paremale: Liigutab kujundit vasakule/paremale

D-Pad ülesse: Muudab kujundi asendit

D-Pad alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

= Projekti kokkuvõte =
Projekti teemaks on vana hea tetris, kuna seda teavad kõik, kuidas see mäng käib ning sellepoolest on seda ka lihtsam teha.

Projekt koosneb 5st klassist:

1. Program.cs
* Mäng tõmamtakse käika

2. BlockManiaGame.cs
* Defineeritakse mängu muutujad
* Loaditakse Content
* Mängu välja joonistamine vastavalt :update-draw-update-draw-update-draw-update-draw-update-draw

3. Klots.cs
* Defineeritakse klotsid
* Genereeritakse randomiga klots ning järgmine klots
* Joonistatakse käesolev ja tulev klots

4. Laud.cs
* Kirjeldatakse kuidas töötab meie mängulaud ning luuakse see
* Klotsi lisamine lauale kui klots on jõudnud teekonna lõppu
* Joonistatakse klotsid, mis asuvad juba mängulaual
* Kontrollitakse täisridu ning eemaldatakse need

5. Mootor.cs
* Mängumootor, kõik mänguloogikaga seonduv
* Klotside liigutamine, klaviatuurilt, xboxi controllerilt juhtimine
* Skoori uuendus vastavalt täisridadele
* Timer klotsi iseliikumiseks
* Joonistatakse klotsid, mänguekraan, skoor
* Collisiondetection, kuhu saab klotsi liigutada ning kuhu keerata.
* Mängu Pause
* Mängulõpu kontroll
* Reset mängule kui hakkab uus mäng

= Kood =

Mängu leiab sellelt saidilt
[http://blockmania.codeplex.com/ http://blockmania.codeplex.com/]

Meeskond "Blockmania"

2010-10-25T18:27:00Z

Rkokla: /* Logi */

[[File:Blockmania.jpg|thumb|400px|]]
= Logi =
== 06.10.2010 ==
* Klotsid liiguvad ning jäävad juba ka üksteise peale

== 02.10.2010 ==
* Meeskond sai esimest korda kokku
* Üldine loogika klotside liikumise kohta
* Individuaalsete ülesannete jaotus

= Tööjaotus =
* Kaido - projektijuht, XBox-i tugi, collision, menüü
* Reio - blokid (klotsid), liikumine
* Toomas - skoor, levelid, graafiline pool

= Kasutusjuhend =

'''Klaviatuur'''

P: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu
Esc: Paneb mängu kinni

Nool üles: Muudab kujundi asendit

Nool alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

Nool vasakule: Liigutab kujundit vasakule

Nool paremale: Liigutab kujundit paremale

'''Xbox'''

Start: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu

Back: Paneb mängu kinni

D-Pad vasakule/paremale: Liigutab kujundit vasakule/paremale

D-Pad ülesse: Muudab kujundi asendit

D-Pad alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

= Projekti kokkuvõte =
Projekti teemaks on vana hea tetris, kuna seda teavad kõik, kuidas see mäng käib ning sellepoolest on seda ka lihtsam teha.

Projekt koosneb 5st klassist:

1. Program.cs
* Mäng tõmamtakse käika

2. BlockManiaGame.cs
* Defineeritakse mängu muutujad
* Loaditakse Content
* Mängu välja joonistamine vastavalt :update-draw-update-draw-update-draw-update-draw-update-draw

3. Klots.cs
* Defineeritakse klotsid
* Genereeritakse randomiga klots ning järgmine klots
* Joonistatakse käesolev ja tulev klots

4. Laud.cs
* Kirjeldatakse kuidas töötab meie mängulaud ning luuakse see
* Klotsi lisamine lauale kui klots on jõudnud teekonna lõppu
* Joonistatakse klotsid, mis asuvad juba mängulaual
* Kontrollitakse täisridu ning eemaldatakse need

5. Mootor.cs
* Mängumootor, kõik mänguloogikaga seonduv
* Klotside liigutamine, klaviatuurilt, xboxi controllerilt juhtimine
* Skoori uuendus vastavalt täisridadele
* Timer klotsi iseliikumiseks
* Joonistatakse klotsid, mänguekraan, skoor
* Collisiondetection, kuhu saab klotsi liigutada ning kuhu keerata.
* Mängu Pause
* Mängulõpu kontroll
* Reset mängule kui hakkab uus mäng

= Kood =

Mängu leiab sellelt saidilt
[http://blockmania.codeplex.com/ http://blockmania.codeplex.com/]

Juhend: Esimene kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (XNA Projekt)

2010-10-25T18:20:44Z

Rkokla: /* Meeskond "Blockmania" */

[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]

=Esimene kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (XNA Projekt)=
==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .Net keskkonnas ning süvendada meeskonnatööoskust. Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3..5 tudengit (erandjuhul ka 2) ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas ning soovikorral ka ajaveebis (blogis). Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

http://wiki.itcollege.ee keskkonnas peab olema vähemalt kokkuvõte tehtud tööst, lahenduse tehniline kirjeldus (letud lahendused, kasutusel olevad klassid ja nende kirjeldus, toimimise põhimõte) ning kasutusjuhis. '''Wikis peab kindlasti olema ka viide lõpplahenduse lähtekoodile'''

==Tähtaeg==
Teema ning meeskonna koosseis peab olema õppejõuga kooskõlastatud hiljemalt 4. oktoober 2010.
Üldjuhul on kõige hilisem projekti esitamise/kaitsmise tähtaeg 25. oktoober 2010.

===Kaugõpe===
Meeskond peab olema koos 17. oktoober 2010, projekt esitatud hiljemalt 5. november.

II projekt vastavalt 6. nov ja 28. nov

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.
Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 56 957 000 või heiki.tahis [ät] eesti.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

==Kirjandus ja viited==
* Learn Programming with XNA https://www.facultyresourcecenter.com/curriculum/pfv.aspx?ID=7992&wa=wsignin1.0&Login=#Download
* Learning C# with XNA 3.0 http://www.facultyresourcecenter.com/curriculum/pfv.aspx?ID=8119

* http://www.eneta.ee -> õppimine -> Veebistuudium -> Veebiarendus
* http://creators.xna.com/en-US/
* http://www.verysillygames.com/
* http://www.robmiles.com/xna-book-downloads/
* http://channel9.msdn.com/
* http://www.nazspace.com/wp/game-development/beginner-tutorials/
* http://www.riemers.net/

=Teemad 2010 kevad=
Kodutööna tuleb luua:
* Tetris
** Vaata: http://en.wikipedia.org/wiki/Tetris
Või
* Xonix
** http://xonix.games-here.com/
Või
* Meeskonna poolt pakutud ja õppejõu poolt heaks kiidetud teema

==Nõuded==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Ilusasti kirjutatud ja veatu kood (testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

= Meeskonnad 2010=

==[[Meeskond "IDDQD"]]==
[[File:MegaJump.png|thumb|150px|Menüü]]
===Teema===
Jumpy

===Liikmed===
* Allar Märk
* Joosep Ilves
* Lauri Keel
* Kert Suvi
* Raido Hallop

[http://enos.itcollege.ee/~ksuvi/Jumpy.rar Link mängule]

==[[Meeskond "C-Team"]]==
[[File:ProjectT.png|thumb|150px|Pilt kasutajaliidesest]]
===Teema===
"T Nagu Tetris" ehk meie versioon mängust tetris.
===Liikmed===
* Rauno Rüga
* Jarko Kaskmaa
* Taivo Türnpu
* Gert Glükmann
* Indrek Kõue

==[[Meeskond "XNA (Xbox Not Available)"]]==
[[Image:XNA area.JPG|thumb|200px|Vali kuhu minna.]]
=== Teema ===
Esialgu on plaanis teha heksagon võrgustikuga taktikaline lahinguväli, kus on üksteise vastu võitlevad tegelaste meeskonnad.
=== Liikmed ===
* Kristjan Stolin
* Ilmar Telga
* Lauri Kermas

==[[Meeskond "Sõjardid"]]==
===Teema===
Plaanid muutusid ja sai tehtud space invaders stiilis mäng...

===Liikmed===
* Lelet Hollo
* Taavi Sildeberg
* Mailis Toompuu
* Lauri Jansen

[[Image:Interface.png|thumb|150px|Mängu interface]]

==[[Meeskond "Miinipilduja tuli"]]==
===Teema===
Teeme mängu kasutades C# standard teegis olevat System.Drawing süsteemi.
Mängus jookseb sõjaprintsess "Lena" ringi ja võitleb armastuse ning ellujäämise nimel.See on enneolematu lugu, mis räägib meile südamlikkusest, halastamatusest ning võitlusest iseenda kui ka teiste vastu.Lena võitleb müütliste olenditega kaugetest galaktikatest, kas ta on võidukas?

===Liikmed===
* Tanel Liiv
* Taavi Ilves
* Jaan Vahtre

==[[Meeskond "2#4U"]]==
===Teema===
Space Impact tüüpi tulistamine.

===Liikmed===
* Erik Kaju
* Reigo Männiste
* Miina Sikk
* Indrek Tamm
* Sten Vaisma

[[Image:Tank.jpg|thumb|150px|Teeme Pauku]]

==[[Meeskond "Projekt Tank"]]==
===Teema===
Teeme tanki mängu mitme tankiga ja suure pauguga.
===Liikmed===
* Jaan Kruusma
* Siim Kündre
* Keito Arula
* Madis Kõosaar

==[[Meeskond "Hype"]]==
===Teema===
Populaarse iPhone mängu Doodle Jump porditud versioon uue graafika ja muudatustega.
===Liikmed===
* Martin Lensment
* Jaak Lehtsalu
* Mihkel Sokk
* Kristjan Sokk

==[[Meeskond "Eagles With Lasers"]]==
===Teema===
Mäng kosmoses tulistamisest aka. Asteroids.
===Liikmed===
* Urmo Tamme
* Sander Baikov
* Karl Männil
* Aare Roosiväli

==[[Meeskond "Blockmania"]]==
[[File:start.jpg|thumb|150px|]]

===Teema===
Tetris
===Liikmed===
* Reio Kokla
* Toomas Soha
* Kaido Loonurm

==[[Meeskond "hetkel nimetu"]]==
'''Projekt peatatud, kuna liitusin tiimiga "XNA (Xbox Not Available)".'''
===Teema===
3D mäng hõljuvate (või lendavate) tankidega (sest nii on algul lihtsam).

Mäng peaks koosnema võrdlemisi iseseisvatest komponentidest, milledest mõned on teostavad ka üsna vähese programmeerimis oskusega. Komponentide täpsemad kirjeldused ning eeldatavad keerukuse hinnangud leiab tiimi lehelt. Mängu kasutatavale tasemele viimiseks on vaja valmis saada vaid mõned komponendid - kõik ülejäänu on mõeldud neile, kes soovivad raskemaid asju proovida (näiteks täiendavad graafika efektid) ja pole seega hädavajalikud.

3D osa ja komponentide ühendamise eest hoolitsen ise (kui keegi soovib antud vallas kaasa lüüa, siis muidugi on seegi võimaldatud). Mitmed projekti tööd kujutavad endast tavalist XNA's progemist. Seega saab nende osade juures kindlasti abi ka õppejõult ning arvukatest XNA teemalistest materjalidest (vajadusel ka minult). Üldiselt peaks vist piisama, kui iga tiimi liige teeb vähemalt ühe loetelus toodud töö (enamik asju võib seega tegemata jääda).
===Liikmed===
* Lauri Kermas
* '''4 vaba kohta''' - kes on huvitatud, võib end kohe siia kirja panna! (täpsem info tiimi lehel)

==[[Meeskond "Pacman"]]==
===Teema===
Pacman
===Liikmed===
* Andrus Reedla
* Andres Mill
* Gaspar Karm
* Priit Siimo

==[[Meeskond "I&J"]]==
===Teema===
Xonix
===Liikmed===
* Irina Klimova
* Jana Mrost

==[[Meeskond "Kosmoseahi"]]==
===Teema===
2D kosmoselaevadega mäng
===Liikmed===
* Valdar Vaht
* Taavi Jakoobi
* Janno Tomingas
* Robin Soon

==[[Meeskond "H.A.S.H."]]==
===Teema===
Muutsime veidi mängu stiili, nimelt tuleb mäng Break Out stiilis pallimäng.

===Liikmed===
* Seda Sahradyan
* Henrik Leinola
* Allar Anijago
* Helen Muidik

==[[Meeskond "S.K"]]==
===Teema===
Minesweeperi laadne mäng, kus tuleb hoopis miinidele pihta saada
===Liikmed===
* Siim Aaver
* Kaspar Kallasmaa

==[[Meeskond "PEA"]]==
===Teema===
Tetris

===Liikmed===
* Pavel Kodotšigov
* Jevgeni Nesterenko

==[[Meeskond "NonName"]]==
[[Image:Platformer.jpg|thumb|300px|Screen]]
===Teema===
Platvormikas

===Liikmed===
* Raimo Tammel
* Ott Kändra
* Martin Tõkke

=Meeskonnad 2010 kaugõpe=

==[[CodeBastards|codebastards]]==
===Teema===
Isomeetrilises vaates seiklusmäng. Inspiratsiooniks on mäng [http://www.dosgamesarchive.com/download/mystic-towers Mystic Towers]
===Liikmed===
* Martin Kottisse - projektijuht
* Raul Valge
* Tanel Lebedev
* Andre Jõgi

==[[Meeskond "M1"]]==
===Teema===
Xonix

===Liikmed===
* Alvar Lumberg
* Ulvar Petmanson
* Janar Tooming

==[[Meeskond "JingJang"]]==
===Teema===
Teeme Xonixi.

===Liikmed===
* Artur Mölter - '''projektijuht'''
* Jako Heinmets
* Lauri Liibert
* Liis Merisaar
* Karel Niine

==[[Meeskond "Cool"]]==
===Teema===

Xonixi kloon

===Liikmed===
* Ivo Lõhmus
* Indrek Kahu
* Tanel Staub

==[[Meeskond "ToString"]]==
===Teema===

Muutustega Tetris

===Liikmed===
* Rando Õispuu
* Reget Kalamees
* Reigo Riives

==[[Meeskond "Rendikunn"]]==
===Teema===

Tetris --- Xoniks

===Liikmed===
* Ragnar Nurmla
* Sven Mäeks
* Siim Liivand
* Mikk Mähar
*

Kuna tiim võis olla kuni 5 liikmeline, siis nagu juures olevalt pildilt näha, on paar täiesti vaba kohta tiimis. Seega, kellel ei ole veel oma tiimi või arvab, et me oleme talle oma oskustelt ja võimetelt (või siis vastupidi...) sobivad tiimikaaslased, võib julgelt liituda meie vaffa projektiga.

==[[Meeskond "Terav Totris"]]==
===Teema===
Eesmärgiks - Tetrise kloon, teemaks kosmos ja komeedid.

===Liikmed===
* Anneli Rasu
* Anu Kuusmaa
* Denis Veltson
* Mari Lehis
* Lauri Õunmaa

2010-10-25T18:12:47Z

Rkokla: /* Kasutusjuhend */

= Logi =

== 02.10.2010 ==
* Meeskond sai esimest korda kokku
* Üldine loogika klotside liikumise kohta
* Individuaalsete ülesannete jaotus

= Tööjaotus =
* Kaido - projektijuht, XBox-i tugi, collision, menüü
* Reio - blokid (klotsid), liikumine
* Toomas - skoor, levelid, graafiline pool

= Kasutusjuhend =

[[File:Blockmania.jpg]]
'''Klaviatuur'''

P: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu
Esc: Paneb mängu kinni

Nool üles: Muudab kujundi asendit

Nool alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

Nool vasakule: Liigutab kujundit vasakule

Nool paremale: Liigutab kujundit paremale

'''Xbox'''

Start: Uusmäng või kui mäng käib siis peatab mängu

Back: Paneb mängu kinni

D-Pad vasakule/paremale: Liigutab kujundit vasakule/paremale

D-Pad ülesse: Muudab kujundi asendit

D-Pad alla: Kiirendab kujundi alla liikumist

= Projekti kokkuvõte =
Projekti teemaks on vana hea tetris, kuna seda teavad kõik, kuidas see mäng käib ning sellepoolest on seda ka lihtsam teha.

Projekt koosneb 5st klassist:

1. Program.cs
* Pandakse mäng käima

2. BlockManiaGame.cs
* Defineeritakse mängu muutujad
* Tehakse LoadContent
* Toimub Update
* Joonistatakse mäng välja

3. Klots.cs
* Defineeritakse klotsid
* Genereeritakse randomiga klots ning järgmine klots
* Joonistatakse käesolev ja tulev klots

4. Laud.cs
* Kirjeldatakse kuidas töötab meie mängulaud ning luuakse see
* Klotsi lisamine lauale kui klots on jõudnud teekonna lõppu
* Joonistatakse klotsid, mis asuvad juba mängulaual
* Kontrollitakse täisridu ning eemaldatakse need

5. Mootor.cs
* Mängumootor, kõik mänguloogikaga seonduv
* Klotside liigutamine, klaviatuurilt, xboxi controllerilt juhtimine
* Skoori uuendus vastavalt täisridadele
* Timer klotsi iseliikumiseks
* Joonistatakse klotsid, mänguekraan, skoor
* Collisiondetection, kuhu saab klotsi liigutada ning kus keerata.
* Mängu Pause
* Mängulõpu kontroll
* Reset mängule kui hakkab uus mäng

= Kood =

Mängu leiab sellelt saidilt
[http://blockmania.codeplex.com/ http://blockmania.codeplex.com/]

2010-10-25T17:41:05Z

Rkokla: /* Projekti kokkuvõte */

Meeskond "Blockmania"

2010-10-24T09:42:28Z

Rkokla: /* Tööjaotus */

Meeskond "Blockmania"

2010-10-24T09:42:17Z

Rkokla: /* Logi */

= Logi =

== 02.10.2010 ==
* Meeskond sai esimest korda kokku
* Üldine loogika klotside liikumise kohta
* Individuaalsete ülesannete jaotus

== Tööjaotus ==
* Kaido - projektijuht, XBox-i tugi, collision, menüü
* Reio - blokid (klotsid), liikumine
* Toomas - skoor, levelid, graafiline pool

= Projekti kokkuvõte =

= Kood =