ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2012)

2013-01-06T20:35:12Z

Rkolk: /* Meeskond Tech Support */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''28.10.2012''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''04.11.2012''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 11.11.2012 (3p)

===Prototüüp===
'''25.11.2012'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 02.12.2012(5p)

===Lõpptoode===
'''16.12.2012'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2012(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Esmaspäev
Ruum B316
*14:00 - 14:15 - AFFA
*14:15 - 14:30 - Tech Support
*14:30 - 14:45 - Kajarist
*14:45 - 15:00
*15:00 - 15:15
*15:15 - 15:30

Ruum B317

*16:00 - 16:15
*16:15 - 16:30
*16:30 - 16:45
*16:45 - 17:00
*17:00 - 17:15
*17:15 - 17:30

Neljapäev

Ruum B319
*8:15 - 8:30-Games or What? Inc.
*8:30 - 8:45- A_Bunch_Of_Asians
*8:45 - 9:00 -
*9:00 - 9:15 - Team Woop Woop
*9:15 - 9:30 - REM
*9:30 - 9:45-Baller

Ruum B410
*12:00 - 12:15 -
*12:15 - 12:30 - WAFIOP
*12:30 - 12:45 - Leffe
*12:45 - 13:00 - Taksobaas
*13:00 - 13:15 - Kahurid

==Konsultatsioon==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2012 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2012=

==Meeskond Test==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]
Meeskonna liikmed:
*Peeter Pakiraam
*Agu Sihvka

Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&action=edit&section=21 siin on midagi]

==Meeskond Kahurid==
Meeskonna Wiki leht: [[Kahurid]] 
Meeskonna liikmed:
* Kristjan Tõnismäe
* Andreas Plado
* Kullo-Kalev Aru
* Xiangwei Zuo
* Jaan Kängsepp

Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid retsensioon] meeskonnalt Leffe

Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid retsensioon] meeskonnalt Baller

==Meeskond A_Bunch_Of_Asians==
Meeskonna wiki leht: [[A_Bunch_Of_Asians]]
Meeskonna liikmed:
*Mardo Pahk
*Kristi Paakspuu
*Madis Peep
*Kaur Pääro
*Kaspar Urban

Retsensioon[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Baller] meeskonna Baller [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Baller] analüüsi kohta.

Retsensioon[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS] meeskonna RMS [https://wiki.itcollege.ee/index.php/RMS] prototüübi kohta.

==Meeskond Taksobaas==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Taksobaas]]
Meeskonna liikmed:
*Marek Kirillov
*Siim Treilmann
*Tiit Tallermaa
*Rando Laisaar

Retsensioon meeskonna Kajarist analüüsile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist] 
Retsensioon meeskonna REM prototüübile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:REM] 
Retsensioon meeskonna Kajarist lõpptootele [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist] 

==Meeskond Baller==
Meeskonna wiki leht: [[Baller]]
Meeskonna liikmed:
*Magnus Pääru
*Lennart Ploom
*Veiko Lääts
*Sten Teeorg

==Meeskond Leffe==
Meeskonna wiki leht: [[Leffe]] 
Meeskonna liikmed:
*Jarmo Poolak
*Arvi Alamaa
*Rene Ott

==Meeskond WAFIOP==
Meeskonna wiki leht: [[WAFIOP]] 
Meeskonna liikmed:
*Veiko Vainu
*Kaisa Taelma
*Rauno Mäger
*Mark-Hendrik Mäeste
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist Analüüsi retsensioon] 
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AFFA Prototüübi retsensioon]

==Meeskond AFFA==
Meeskonna wiki leht: [[AFFA]] 
Meeskonna liikmed:
*Tõnn Talpsepp
*Madis Allikmaa
*Ranno Rass
*Marek Leinjärv

Retsensioon meeskonna R&T Soft[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft] analüüsi kohta.

Retsensioon meeskonna R&T Soft[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:R%26T_Soft] prototüübi kohta.

Retsensioon meeskonna WAFIOP[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAFIOP] lõpptoote kohta.

==Meeskond Kajarist==
Meeskonna Wiki leht : [[Kajarist]] 
Meeskonna liikmed:
* Kalev Kärpuk
* Jaak Peldes
* Kristjan Veskimäe
* (TTÜst Richard Samarüütel - Kujundus)

Lõpptoote [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist#Retsensioon_meeskonna_Kajarist_m.C3.A4ngu_l.C3.B5pptootele retsensioon] meeskonnalt Kahurid 
Lõpptoote [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:A_Bunch_Of_Asians] retsensioon meeskonnale A_Bunch_of_Asians

==Meeskond Default Name==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Default Name]] 
Meeskonna liikmed:
* Toomas Heinorg
* Raul Špilev

Analüüsi retsensioon meeskonna REM kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:REM SIIN!]

Prototüübi retsensioon meeskonna A Bunch of Asians kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:A_Bunch_Of_Asians#Protot.C3.BC.C3.BCbi_retsensioon SIIN!]

==Meeskond REM==
Meeskona wiki leht: [[REM]] 
Meeskonna liikmed:
*Mart Lehtmets
*Egon Lund
*Renet Pirso

Analüüsi retsensioon meeskonna RMS-i kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS SIIN!]

Prototüübi retsensioon meeskonna Kahurid kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid SIIN!]

Lõpptoote retsensioon meeskonna Kahurid kohta [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kahurid SIIN!]

==Meeskond Tech Support==
Meeskonna Wiki leht : [[Tech Support]] 
Meeskonna liikmed:
* Katre Paabo
* Kristjan Luik
* Mart Tarvis
* Erkko Kebbinau
* Robert Kolk

Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Tech_Support retsensioon] meeskonnalt Kahurid

Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist SIIN!] 
Prototüübi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Void SIIN!] 
Lõpptoote retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist SIIN!]

==Meeskond 3xMG==
Meeskonna Wiki leht : [[3xMG]]

Meeskonna liikmed:
* Martin Molvõgin
* Matthias Mõttus
* Mauri Molvõgin

Retsensioon meeskonna [[A Bunch Of Asians]] analüüsist asub [[Talk:A Bunch Of Asians#Analüüsi_retsensioon|siin]].

==Meeskond Games or What? Inc.==
Koduleht : [[Games or What? Inc]] 
Asjapulgad:
* Heimar Kroonsaare
* Silver Vanamets
* Kristo Roosileht
* Reio Ruus

==Meeskond R&T Soft==
Meeskonna Wiki leht : [[R&T Soft]]

Meeskonna liikmed:
* Rasmus Kuusmann
* Tanel Tumanski

Retsensioonid:
* Prototüüp [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAFIOP#Protot.C3.BC.C3.BCpi_retsenseerib:_Meeskond_R.26T_Soft WAPIOP]

==Meeskond 'Team Woop Woop'==
Meeskonna Wiki leht : [[Team Woop Woop]]

Meeskonna liikmed:
* Fredi Poobus
* Laura Närska
* Oscar koitla

==Meeskond RMS==
Meeskonna Wiki leht : [[RMS]] 

Meeskonna liikmed:
*Ilja Semjonov
*Kirill Rõžkov
*Konstantin Žavoronkov
RMS meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kajarist retsensioon] meeskonna Kajarist prototüübi kohta 
Prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS retsensioon] meeskonnalt '''Void''' 
Prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Games_or_What%3F_Inc Games or What?] 
Lõpptoote [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RMS retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Games_or_What%3F_Inc Games or What?]

==Meeskond Void==
Meeskonna wiki leht: [[Void]] 
Meeskonna liikmed:
* Karl Kadalipp
* Ats Rand
* Reelika Lõhmus
* Robert Pärn
 
Analüüsi retsensioon tiimilt '''Void''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Default_Name tiimi Default Name mängu kohta]

Analüüsi Retsenseeris meeskond Kajarist [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kajarist#Kajarist_retsenseerib:_meeskond_Void/ siin]

Prototüübi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Void retsensioon] meeskonnalt Kahurid

==Meeskond Oma Toode==
Meeskonna leht wordpressis: [http://omatoode.wordpress.com/ Oma Toode] 
Meeskonna liikmed:
*Kristo Paisnik
*Aldo Bergmann – projektijuht
*Heiki Vaher

==Meeskond Forever Alone==
Meeskonna wiki leht: [[ForeverAlone]] 
Meeskonna liikmed:
*Rasim Mehtijev

Analüüsi [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ForeverAlone retsensioon] meeskonnalt [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Games_or_What%3F_Inc Games or What?]

==Meeskond Tuhat Hiilgavat Päikest ==
Meeskonna wiki leht: [[A Thousand Splendid Suns]] 
Meeskonna liikmed:
* Margus Pärt

Talk:Kajarist

2013-01-06T20:28:17Z

Rkolk:

==Meeskonna Tech Support retsensioon tiimi Kajarist lõpptootele==
Meeskond Kajarist on valmistanud ühe põneva mängu XNA platformil. Kuna mängu tegevus toimub Marsil, on taust üldiselt pruunides toonides nagu Marsile kohane. Mäng on oma olemuselt lihtne. Vaja on 3x3 ruudustikust koostatud maailmas ringi liikuda ning leida üles vajalikud esemed, et jõuda järgmisele tasemele. Lõppeesmärgiks on põgeneda Marsilt. Vahepeal kohtab tegelane erinevaid takistusi ning samuti on vaja võidelda erinevate vastastega, keda on võimalik tulepalliga tappa - kuid enne on see võime vaja üles leida. Tegelase kontrollimine on lihtne, kasutada tuleb nooleklahve liikumiseks ning tühikut tulistamiseks. Tasemetes edasi liikudes muutuvad vastased kiiremaks ja tugevamaks ning nendega võitlemine oli nii mõnigi kord üsna raske. Tuli kasutada kavalust ning vajadusel tuli ka põgeneda. Mängul on toimiv punktisüsteem ja eluriba ning menüü ja pause funktsionaalsus toimisid väga hästi. Tore oli, et meeskond oli ka vaeva näinud mängu helilise poolega, mis võimaldas mängu palju paremini sisse elada. Mängus on esialgu tasemeid 4 ning taset on võimalik menüüst valida. See võimaldab kohe alustada raskematest tasemetest kui soovid suuremat väljakutset. Mingeid probleeme mängu katsetades ei märganud, meeskond oli oma tööd hästi teinud. Veidi nalja pakkus tegelase pea puudumine, kuna meeskonna kujundaja vedas ülejäänusid veidi alt., kuid see oli pigem humoorikas ning andis mängule omapära. 
Kuna mängu arhitektuur on hästi läbi mõeldud, siis on mängule tasemete, esemete ning uute vastasete lisamine üsna lihtne ning valutu ülesanne. On eraldi klassid maailma, ruudu ja objektide jaoks ning kuna koodi kirjutamisel ei kasutatud Githubi ega midagi sarnast on koodis väga palju kommentaare, mis muudab koodi hõlpsalt arusaadavaks. 
Kokkuvõtteks võib öelda, et meeskond on üsna lühikese ajaga (ning aega oli meil teiste ainete kõrvalt tõesti kõigil raske leida) suurepärase lõpp-produkti, mida on ka väga lihtne edasi arendada. Ilmselt oleks võimalik mõnede täiendustega seda ka müüma hakata. Esmapilgul meenutas see mäng veidi mängu The Binding of Isaac, mis on üsna edukas olnud ning ei näe põhjust, miks ka see mäng ei võiks sama edukas olla. Meeskond õppis oma tööst väga palju. Näiteks töödejaotust ja projekti korralikku kommenteerimist ning muidugi kindlasti ka koodi kirjutamise oskused paranesid. Kõik meeskonna poolt algselt püstitatud eesmärgid täideti ning ka mõned nice-to-have funktsionaalsused on olemas. Seega võib meeskonda vägeva projekti puhul ainult õnnitleda ja kiita.
 
==Retsensioon Kajaristi lõpptootele==
Meeskond Kajarist poolt tehtud mäng meenutab bombermani; samamoodi pealt vaadates mäng ning kui saad kätte tulepallide viskamise upgrade siis loobid tulepalle nagu bombermanis pomme. Mäng ise on huvitavalt ülesehitatud, sest ei lähe ainult vaja klahvivajutus skilli, vaid ka meelde jätmist, millisest ukses kuhu sai. Liikuda saab seal nooltega, ning tulepalle viskab tühikuga. Igas maailmas on mingisugused takistused, kas seinad või kivid, ning ka alad, kus libiseb nagu oleks jää. Seinad ning taust on kõik pruuni värvi, nagu olekski planeedil Mars. Kohe kostab kõrvu juba mängu alustades, et on vaeva nähtud ka heliga, mis meie silmis annab kõvasti plusspunkte. Mängu eesmärk on ka selgesti aru saada: on vaja leida vajalikud kas võitmed või muud vidinad, et saada edasi järgmisse levelisse. Nagu menus leitava levelite optioni järgi võib aru saada, siis on olemas 4 levelit. 
Nüüd lõppversioonist mängu kohta. Mängu katsetamisel selgus, et ühtegi bug’i me ei leidnud. On viidud mäng sellisele tasemele, kus kõik bugid on likvideetitud ning mäng jookseb sujuvalt nagu valatud. Ainuke iluviga, mis torkas silma oli see, et kui mingi takistus oli väiksem kui ruudukene, millena ta maailmasse paigutati, siis selle vastu minnes jääb mängija ja takistuse vahele vähekene ruumi. Mäng ise jookseb sujuvalt ning ei teki pause. Ainuke küsimus tekib mängu kohta, et kui korra surma saada, siis liikumiskiirus tundub vähenevat, kas see ongi nii mõeldud, või on siiski väike bug, seda ei tea. 
Mängu ülesehitusest. Mäng on ülesehitatud 3x3 ruudustikule, ning igast selles ruudustikus on eraldi objektid nagu näiteks takistused ning korraga on näha ainult 1x1 ruudustik. Iga kord kui midagi uut on maailmas, siis ilmub ekraanile ka sellekohane tekst, mis tutvustab mis juhtunud on või midagi peab järgmisena edasi tegema. 
Koodist. Nagu kaitsmisel selgus, siis Kristjan pani paika koodi struktuuri ning seda ka väga mõistlikult. On eraldi mängu käivitav klass, mängu ühte levelit esindav maailmaobjekt, ühte ruutu esindav, objektide funktsionaalsused ühes klassis jne. See muudab ka koodi lugemise lihtsamaks ja vajaduse korralt kergemini parandatavamaks. Hea märk koodi juures on veel kommenteerimine, seda eriti sellepärast, et kui mitu erinevat inimest koodi kirjutab ja muudab, siis on hea teada mis või kus keegi midagi muutnud või juurde pannud on. Selline koodi arhitektuur on ka väga hea põhi, sest siis on lihtsalm hiljem ka uuendusi tuua või midagi juurde lisada juba valmis mängule. 
Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on väga hästi välja kukkunud sest: 
*Meeskond ise õppis tööde jaotust, nagu oli kaitsmisel kuulda, et kommenteerimine ja tööde jaotus on väga oluline
*Kõik liikmed õppisid midagi olulist, kes seda, et alati vaja kommenteerida kui grupitöö, kes koodi kirjutamist, kes omavahelist suhtlust
*Idee teostati nii nagu ettenähti
*Mäng ise on ka päriselt valmis, ning võimalik ka juurde arendada
 
Retsensiooni koostas meeskond TAKSOBAAS.
 
==Retsensioon meeskonna Kajarist mängu lõpptootele==
Meeskond Kajarist võttis endale eesmärgiks luua XNAs 2D pealtvaatega RPG-elementidega mäng, kus peategelane Germi sattus Marsile ja avastab seal mitmeid huvitavaid ja varieeruvaid ümbruskondi, mida läbides on eesmärk leida ning parandada oma kosmoselaeva, et sealt põgeneda.
Võiks öelda, et mäng on parajalt raske. Meie igatahes seda esimese korraga kohe läbi ei teinud. Pidi harjuma mänguga, olema ettevaatlik ja saama kätte tunnetuse. Mida levelid edasi, seda raskemaks läks mäng. Vastased muutusid kiiremaks, vastupidavamaks, targmaks ja neid oli raske maha lasta. Vaenlased olid kohati kõrgemates levelites nii ahistavad, et sa pidid nende eest põgenema. Seda mängu ei saa läbi teha lihtsalt, sa pead olema valvel, vajadusel oskama põgeneda ja pead kasutama kavalust. Kogu mäng on nagu üks suur labürint, mis võib mõnikord tekitada segadust ja sa võid tunda ennast eksinuna. See kõik on vaid hea, kuna tänu sellele luuakse juurde põnevust, mäng haarab sind kaasa ja tekitab hasarti. 
Mängu proovides ja katsetades võib kohe öelda, et tegu on väga korraliku lõpptootega. Mängu visuaalne pool on väga ilusasti lahendatud. Seal on helisid, väga sobiv taustamuusika ja mängu lõpetamise muusika. Jääb mulje, et liikudes Germi sammub, kuna tema jalgadesse on loodud animatsiooni. Isegi vaenlastest molluskitele on loodud animatsiooni. Menüü ja pausi süsteem töötab korralikult, ei märganud seal vigu. Suureks plussiks on võimalius valida endale ise level, mis lisab valikuvõimalusi vastavalt maitsele. Mängu levelite süsteem toimib ja töötab hästi. Lisaväärtuseks on kindlasti toimiv punktisüsteem ja elurida ehk health bar. Tänu nendele saab kasutaja väga hea ülevaate mängus toimuva kohta. 
Kahjuks ei saa me piirduda vaid kiidusõnadega. Väike kriitika tuleb ainult kasuks. Leidsime, et ühes levelis, kus Germi esimest korda võtab trepi moodi ombjekti, tekib selle asemele pruun ruut ning taust muutub natukene. Kui minna liigselt pruuni kasti ja kivibloki vahelisele äärele, siis Germi tardub täiesti paigale pruuni kasti tekkimise ajal ja teda ei saa enam liigutada, seega peab alustama uut mängu, mis on ebameeldiv, kuna päris pikalt on juba mängitud ning aega kulutatud. Mõnikord see mängus juhtub, mõnikord mitte. 
Lisaks oleksime soovinud näha helieffekte nii võtme kui ka bensiinikanistri võtmisel. See oleks mängu helide poolest veelgi huvitavamaks ning mitmekülgsemaks teinud. Praeguseks kriitikanooled taanduvad. 
Kokkuvõtteks võib öelda, et meeskond Kajarist on realiseerinud väga hea lõpptoote, mis tuli üleootuste huvitav ja ilus. Suureks väärtuseks on õnnestunud storyline, mis annab mängule palju avastamisrõõmu. Projekt oli varustatud korraliku kasutusjuhendi ning aruandega. Peamised must have punktid on realiseeritud ja isegi jõuti teha mõned nice to have punktid. Arvestades seda, et meil kõigil on projekti tegemiseks tegelikult väga vähe aega ja teised õppeained röövivad lisaks aega, siis me tunnustaksime meeskonna Kajarist tehtud lõpptoodet väga kõrgelt ja sooviksime neile edu projekti edasisel arendamisel ning loodetavasti ka müüki paiskamisel. Tubli töö!
 

Meeskond: [[Kahurid]]

== ==

Meeskond „Kajarist“ on võtnud endale ülesandeks valmis teha üks mäng kasutades selleks XNA platvormi, mäng on 2D ja pealtvaates. Mängu analüüs ja projekti kirjeldus koos tööjaotusega on põhjalikult läbimõeldud ja tundub, et iga indiviid on saanud endale ülesande vastavalt oma pädevusele. Samuti on nad ära osand märkida ka oma valupunktid, et mis võib neile töökäigus raskuski tekitada. Arvatavasti maailmade vahetuse tööle saamine saabki kõige keerulisemaks asjaks olema, lisaks muidugi erinevate inimeste koodide ühildamine ja silumine, et kõik töötaks nii nagu peab. Mängu story ja ülesehitus tundub huvitav, läbida erinevaid tasemeid ning leida ja parandada oma kosmoselaev , samal ajal võidelda vaenlastega, abiks on erinevad relvad ja power upid. (kutsub mängima küll ). 
Must have ja nice to have on ilusti välja toodus ja lahti seletatud ning ega neile omalt poolt väga midagi lisada polekski, kõik mängule vajalikud omadused on nimetatud. Kui midagi lisada siis ehk seda et äkki oleks võimalik teha juurde ka erinevad raskusastmed (easy, medium ja hard) ja tegelase juhtimise kohapealt, et lisaks nooltele võiks olla ka mingi gamepad-i tugi. Ning minimapil ei näe erilist mõtet, sest levelid ei lähe väga suureks ja mäng ise tundub olemuselt küllaltki straightforward, siis minu arust see oleks pigem segavaks faktoriks seal. Cheatide kohapealt, siis väike godmode paha ei teeks ehki see muudaks selle mängu kiiresti ebahuvitavaks. Kaua sa ikka tahad maailmaid perfect skoori ja ajaga läbida. 
Lõpetuseks võibki öelda, et projekt tundub vähemalt paberipeal küllaltki ideaalne oma sisu poolest. Loodetavasti on seda ka lõpp produkt ja et kõigi nice to have asjadega ikka aega jõutakse või kui mitte kõigiga siis olulisematega vähemalt nagu näiteks : save feature, mõned algelised heliefektid ning gamepadi-i tugi.

Koostatud meeskonna Taksobaas poolt.

==Meeskond Tech Support retsensioon tiimi Kajarist analüüsile==

Meeskond Kajarist on võtnud eesmärgiks luua XNA platformil mäng. Analüüsi põhjal tundub et mäng tuleb üsna põnev ning saab olema hea ajaviide. Eriti huvitavalt kõlavad lubatud mõtlemisülesanded mõnes tasemes. Loodetavasti suudab see meeskond selles osas põnevaid üllatusi pakkuda. Kuna paljud tänapäeva mängud on muudetud nii lihtsaks, et mõtlemist pole vaja, on tore näha, et mõni meeskond ka midagi teistsugust soovib teha. Väga keerulisena tundub libedate või purunevate maailmade realiseerimine. Selles osas peab kindlasti ettevaatlik olema, et näiteks ainus pääsetee kohe taseme alguses ära ei puruneks. 
Analüüsis on väga hästi paika pandud ka projekti tarkvaraline arhitektuur. See näitab, et projektile on juba väga põhjalikult mõeldud ning visioon lõpplahendusest on paigas. 
Projekti must have nõuded on hästi valitud ning sisaldavad kõike, mida üks mäng kindlasti võiks omada. Loodetavasti on ka algelised AI-d piisavalt targad, et mingisugust närvikõdi pakkuda, kuigi loodetavasti õnnestub meeskonnal ka aega leida, et AI-d täiustada nagu nice to have eesmärkide all kirjas on. 
Kuigi püstitatud eesmärgid tunduvad üsna suured ja keerulised, on meeskonnal korralik plaan paigas ning loodetavasti suudavad nad ka projekti nice-to-have eesmärgid täita. 
Kuna meeskond näeb suurima probleemina koodi ühildamist teiste projektiliikmetega, soovitaksime kasutada SVNi või GitHubi, et oma tööd oluliselt lihtsustada.

=Meeskond WAFIOP retsenseerib meeskonda KAJARIST=
Projekt Karjarist on XNA baasil tehtava mänguga. Mäng tundub huvitav tulevat, sest lugu räägib Marsile sattunud tegelasest, kes proovib leida erinevaid juppe oma kosmoselaeva prandamiseks, et võõralt planeedilt pääseda,mis kutsub mägima ning loob head reklaami projektile. Hästi on läbi mõledud tegelaskuju, kelle pilt on analüüsile juba lisatud. Narratiiv ja tegevuskohad tunduvad samuti põnevad, sest erinevatel levelitel lubatakse uusi võimalusi ja varieeruvust boonuste, relvade ning liikumiskiirust ja –omaduste muutuste näol. Animeeritud dialoogid annavad sisule rohkem tähenduslikkust. See muudab konkreetse mängu loomise mahukust ja raskusastet tunduvalt, kuid loodetavast tasub see pingutus end ära eduka lõpptoote näol. Levelite (maailmate) põhikompositisoon on tegijatel juba paigas, mis kinnitab kindlat visooni projektist. 
Positiivne on kindlasti ka ideed projekti edasiarenduse (nice to have) kohapealt. Erilist tähelepanu pälvis võimalus kontrollida karakterit erinavete liikumiviisidel (hüppamine, roomamine, põiklemine). 
Samuti on hea mõte luua mängule salvestusvõimalus- niisuguse kollimängu puhul oleks ebameeldiv, kui kõike peaks otsast algama katkestuse puhul. 
Cheat-id võivad n-ö ausa mängu ära rikkuda ning projekti keerukust tunduvalt tõesta. Selle lisa olemasolu seaksin kahtluse alla kui ebavajalik lisavõimalus. 
Kokkuvõtvalt võib nentida, et analüüsi põhjal on tegemist meeldejääva, mängimakutsuva ning huvitava projektiga, mis korraliku teostuse korral osutub kindlasti edukaks. 
==Meeskonna RMS retsensioon meeskonna Kajarist prototüübi kohta==
Mäng perspektiivis peaks olema üsna huvitav.

Meile meeldis idee iseenesest, ja eelkõige asjaolu, et mäng on RPG - elemenidega. Just nagu asjaolu, et mängul on dünaamiline menüü, mis on tõesti suur pluss. Peale selle, teine hea asi menüü kohta on see, et kui te vajutate Quit Game nuppu, näitab niisugune tingimus, kus küsitatakse, kas te olete kindel, et tahate mängu lahkuda. See, näitaks, hoiab ettekavatsemata mängu lahkumist.

Tahaks märkida, et mäng on väga hea füüsikaga, mis võib täheldada kui Germi liikub, ja kui Germi läheb ruumist ruumi. See on väga tähtis, sest hea füüsika on tavaliselt selline asi, mis nõuab väga palju aega. Ja tundub, et Kajarist tegid väga hea töö.

Ainuke asi, mis võib olla seda väärt, et lõppversioonis on lisada natuke rohkem takistusi, vaid juba prototüübis kokkupõrgedel on päris hea füüsika.

Loodetavasti meeskond Kajarist lõppversioonil realiseerib oma mõtteid ja plaanitud asjad, et mängu oleks huvitavalt mängida.

Talk:Kajarist

2013-01-06T20:27:02Z

Rkolk:

==Meeskonna Tech Support retsensioon tiimi Kajarist lõpptootele==
Meeskond Kajarist on valmistanud ühe põneva mängu XNA platformil. Kuna mängu tegevus toimub Marsil, on taust üldiselt pruunides toonides nagu Marsile kohane. Mäng on oma olemuselt lihtne. Vaja on 3x3 ruudustikust koostatud maailmas ringi liikuda ning leida üles vajalikud esemed, et jõuda järgmisele tasemele. Lõppeesmärgiks on põgeneda Marsilt. Vahepeal kohtab tegelane erinevaid takistusi ning samuti on vaja võidelda erinevate vastastega, keda on võimalik tulepalliga tappa - kuid enne on see võime vaja üles leida. Tegelase kontrollimine on lihtne, kasutada tuleb nooleklahve liikumiseks ning tühikut tulistamiseks. Tasemetes edasi liikudes muutuvad vastased kiiremaks ja tugevamaks ning nendega võitlemine oli nii mõnigi kord üsna raske. Tuli kasutada kavalust ning vajadusel tuli ka põgeneda. Mängul on toimiv punktisüsteem ja eluriba ning menüü ja pause funktsionaalsus toimisid väga hästi. Tore oli, et meeskond oli ka vaeva näinud mängu helilise poolega, mis võimaldas mängu palju paremini sisse elada. Mängus on esialgu tasemeid 4 ning taset on võimalik menüüst valida. See võimaldab kohe alustada raskematest tasemetest kui soovid suuremat väljakutset. Mingeid probleeme mängu katsetades ei märganud, meeskond oli oma tööd hästi teinud. Veidi nalja pakkus tegelase pea puudumine, kuna meeskonna kujundaja vedas ülejäänusid veidi alt., kuid see oli pigem humoorikas ning andis mängule omapära.
Kuna mängu arhitektuur on hästi läbi mõeldud, siis on mängule tasemete, esemete ning uute vastasete lisamine üsna lihtne ning valutu ülesanne. On eraldi klassid maailma, ruudu ja objektide jaoks ning kuna koodi kirjutamisel ei kasutatud Githubi ega midagi sarnast on koodis väga palju kommentaare, mis muudab koodi hõlpsalt arusaadavaks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meeskond on üsna lühikese ajaga (ning aega oli meil teiste ainete kõrvalt tõesti kõigil raske leida) suurepärase lõpp-produkti, mida on ka väga lihtne edasi arendada. Ilmselt oleks võimalik mõnede täiendustega seda ka müüma hakata. Esmapilgul meenutas see mäng veidi mängu The Binding of Isaac, mis on üsna edukas olnud ning ei näe põhjust, miks ka see mäng ei võiks sama edukas olla. Meeskond õppis oma tööst väga palju. Näiteks töödejaotust ja projekti korralikku kommenteerimist ning muidugi kindlasti ka koodi kirjutamise oskused paranesid. Kõik meeskonna poolt algselt püstitatud eesmärgid täideti ning ka mõned nice-to-have funktsionaalsused on olemas. Seega võib meeskonda vägeva projekti puhul ainult õnnitleda ja kiita.
 
==Retsensioon Kajaristi lõpptootele==
Meeskond Kajarist poolt tehtud mäng meenutab bombermani; samamoodi pealt vaadates mäng ning kui saad kätte tulepallide viskamise upgrade siis loobid tulepalle nagu bombermanis pomme. Mäng ise on huvitavalt ülesehitatud, sest ei lähe ainult vaja klahvivajutus skilli, vaid ka meelde jätmist, millisest ukses kuhu sai. Liikuda saab seal nooltega, ning tulepalle viskab tühikuga. Igas maailmas on mingisugused takistused, kas seinad või kivid, ning ka alad, kus libiseb nagu oleks jää. Seinad ning taust on kõik pruuni värvi, nagu olekski planeedil Mars. Kohe kostab kõrvu juba mängu alustades, et on vaeva nähtud ka heliga, mis meie silmis annab kõvasti plusspunkte. Mängu eesmärk on ka selgesti aru saada: on vaja leida vajalikud kas võitmed või muud vidinad, et saada edasi järgmisse levelisse. Nagu menus leitava levelite optioni järgi võib aru saada, siis on olemas 4 levelit. 
Nüüd lõppversioonist mängu kohta. Mängu katsetamisel selgus, et ühtegi bug’i me ei leidnud. On viidud mäng sellisele tasemele, kus kõik bugid on likvideetitud ning mäng jookseb sujuvalt nagu valatud. Ainuke iluviga, mis torkas silma oli see, et kui mingi takistus oli väiksem kui ruudukene, millena ta maailmasse paigutati, siis selle vastu minnes jääb mängija ja takistuse vahele vähekene ruumi. Mäng ise jookseb sujuvalt ning ei teki pause. Ainuke küsimus tekib mängu kohta, et kui korra surma saada, siis liikumiskiirus tundub vähenevat, kas see ongi nii mõeldud, või on siiski väike bug, seda ei tea. 
Mängu ülesehitusest. Mäng on ülesehitatud 3x3 ruudustikule, ning igast selles ruudustikus on eraldi objektid nagu näiteks takistused ning korraga on näha ainult 1x1 ruudustik. Iga kord kui midagi uut on maailmas, siis ilmub ekraanile ka sellekohane tekst, mis tutvustab mis juhtunud on või midagi peab järgmisena edasi tegema. 
Koodist. Nagu kaitsmisel selgus, siis Kristjan pani paika koodi struktuuri ning seda ka väga mõistlikult. On eraldi mängu käivitav klass, mängu ühte levelit esindav maailmaobjekt, ühte ruutu esindav, objektide funktsionaalsused ühes klassis jne. See muudab ka koodi lugemise lihtsamaks ja vajaduse korralt kergemini parandatavamaks. Hea märk koodi juures on veel kommenteerimine, seda eriti sellepärast, et kui mitu erinevat inimest koodi kirjutab ja muudab, siis on hea teada mis või kus keegi midagi muutnud või juurde pannud on. Selline koodi arhitektuur on ka väga hea põhi, sest siis on lihtsalm hiljem ka uuendusi tuua või midagi juurde lisada juba valmis mängule. 
Kokkuvõttes võib öelda, et projekt on väga hästi välja kukkunud sest: 
*Meeskond ise õppis tööde jaotust, nagu oli kaitsmisel kuulda, et kommenteerimine ja tööde jaotus on väga oluline
*Kõik liikmed õppisid midagi olulist, kes seda, et alati vaja kommenteerida kui grupitöö, kes koodi kirjutamist, kes omavahelist suhtlust
*Idee teostati nii nagu ettenähti
*Mäng ise on ka päriselt valmis, ning võimalik ka juurde arendada
 
Retsensiooni koostas meeskond TAKSOBAAS.
 
==Retsensioon meeskonna Kajarist mängu lõpptootele==
Meeskond Kajarist võttis endale eesmärgiks luua XNAs 2D pealtvaatega RPG-elementidega mäng, kus peategelane Germi sattus Marsile ja avastab seal mitmeid huvitavaid ja varieeruvaid ümbruskondi, mida läbides on eesmärk leida ning parandada oma kosmoselaeva, et sealt põgeneda.
Võiks öelda, et mäng on parajalt raske. Meie igatahes seda esimese korraga kohe läbi ei teinud. Pidi harjuma mänguga, olema ettevaatlik ja saama kätte tunnetuse. Mida levelid edasi, seda raskemaks läks mäng. Vastased muutusid kiiremaks, vastupidavamaks, targmaks ja neid oli raske maha lasta. Vaenlased olid kohati kõrgemates levelites nii ahistavad, et sa pidid nende eest põgenema. Seda mängu ei saa läbi teha lihtsalt, sa pead olema valvel, vajadusel oskama põgeneda ja pead kasutama kavalust. Kogu mäng on nagu üks suur labürint, mis võib mõnikord tekitada segadust ja sa võid tunda ennast eksinuna. See kõik on vaid hea, kuna tänu sellele luuakse juurde põnevust, mäng haarab sind kaasa ja tekitab hasarti. 
Mängu proovides ja katsetades võib kohe öelda, et tegu on väga korraliku lõpptootega. Mängu visuaalne pool on väga ilusasti lahendatud. Seal on helisid, väga sobiv taustamuusika ja mängu lõpetamise muusika. Jääb mulje, et liikudes Germi sammub, kuna tema jalgadesse on loodud animatsiooni. Isegi vaenlastest molluskitele on loodud animatsiooni. Menüü ja pausi süsteem töötab korralikult, ei märganud seal vigu. Suureks plussiks on võimalius valida endale ise level, mis lisab valikuvõimalusi vastavalt maitsele. Mängu levelite süsteem toimib ja töötab hästi. Lisaväärtuseks on kindlasti toimiv punktisüsteem ja elurida ehk health bar. Tänu nendele saab kasutaja väga hea ülevaate mängus toimuva kohta. 
Kahjuks ei saa me piirduda vaid kiidusõnadega. Väike kriitika tuleb ainult kasuks. Leidsime, et ühes levelis, kus Germi esimest korda võtab trepi moodi ombjekti, tekib selle asemele pruun ruut ning taust muutub natukene. Kui minna liigselt pruuni kasti ja kivibloki vahelisele äärele, siis Germi tardub täiesti paigale pruuni kasti tekkimise ajal ja teda ei saa enam liigutada, seega peab alustama uut mängu, mis on ebameeldiv, kuna päris pikalt on juba mängitud ning aega kulutatud. Mõnikord see mängus juhtub, mõnikord mitte. 
Lisaks oleksime soovinud näha helieffekte nii võtme kui ka bensiinikanistri võtmisel. See oleks mängu helide poolest veelgi huvitavamaks ning mitmekülgsemaks teinud. Praeguseks kriitikanooled taanduvad. 
Kokkuvõtteks võib öelda, et meeskond Kajarist on realiseerinud väga hea lõpptoote, mis tuli üleootuste huvitav ja ilus. Suureks väärtuseks on õnnestunud storyline, mis annab mängule palju avastamisrõõmu. Projekt oli varustatud korraliku kasutusjuhendi ning aruandega. Peamised must have punktid on realiseeritud ja isegi jõuti teha mõned nice to have punktid. Arvestades seda, et meil kõigil on projekti tegemiseks tegelikult väga vähe aega ja teised õppeained röövivad lisaks aega, siis me tunnustaksime meeskonna Kajarist tehtud lõpptoodet väga kõrgelt ja sooviksime neile edu projekti edasisel arendamisel ning loodetavasti ka müüki paiskamisel. Tubli töö!
 

Meeskond: [[Kahurid]]

== ==

Meeskond „Kajarist“ on võtnud endale ülesandeks valmis teha üks mäng kasutades selleks XNA platvormi, mäng on 2D ja pealtvaates. Mängu analüüs ja projekti kirjeldus koos tööjaotusega on põhjalikult läbimõeldud ja tundub, et iga indiviid on saanud endale ülesande vastavalt oma pädevusele. Samuti on nad ära osand märkida ka oma valupunktid, et mis võib neile töökäigus raskuski tekitada. Arvatavasti maailmade vahetuse tööle saamine saabki kõige keerulisemaks asjaks olema, lisaks muidugi erinevate inimeste koodide ühildamine ja silumine, et kõik töötaks nii nagu peab. Mängu story ja ülesehitus tundub huvitav, läbida erinevaid tasemeid ning leida ja parandada oma kosmoselaev , samal ajal võidelda vaenlastega, abiks on erinevad relvad ja power upid. (kutsub mängima küll ). 
Must have ja nice to have on ilusti välja toodus ja lahti seletatud ning ega neile omalt poolt väga midagi lisada polekski, kõik mängule vajalikud omadused on nimetatud. Kui midagi lisada siis ehk seda et äkki oleks võimalik teha juurde ka erinevad raskusastmed (easy, medium ja hard) ja tegelase juhtimise kohapealt, et lisaks nooltele võiks olla ka mingi gamepad-i tugi. Ning minimapil ei näe erilist mõtet, sest levelid ei lähe väga suureks ja mäng ise tundub olemuselt küllaltki straightforward, siis minu arust see oleks pigem segavaks faktoriks seal. Cheatide kohapealt, siis väike godmode paha ei teeks ehki see muudaks selle mängu kiiresti ebahuvitavaks. Kaua sa ikka tahad maailmaid perfect skoori ja ajaga läbida. 
Lõpetuseks võibki öelda, et projekt tundub vähemalt paberipeal küllaltki ideaalne oma sisu poolest. Loodetavasti on seda ka lõpp produkt ja et kõigi nice to have asjadega ikka aega jõutakse või kui mitte kõigiga siis olulisematega vähemalt nagu näiteks : save feature, mõned algelised heliefektid ning gamepadi-i tugi.

Koostatud meeskonna Taksobaas poolt.

==Meeskond Tech Support retsensioon tiimi Kajarist analüüsile==

Meeskond Kajarist on võtnud eesmärgiks luua XNA platformil mäng. Analüüsi põhjal tundub et mäng tuleb üsna põnev ning saab olema hea ajaviide. Eriti huvitavalt kõlavad lubatud mõtlemisülesanded mõnes tasemes. Loodetavasti suudab see meeskond selles osas põnevaid üllatusi pakkuda. Kuna paljud tänapäeva mängud on muudetud nii lihtsaks, et mõtlemist pole vaja, on tore näha, et mõni meeskond ka midagi teistsugust soovib teha. Väga keerulisena tundub libedate või purunevate maailmade realiseerimine. Selles osas peab kindlasti ettevaatlik olema, et näiteks ainus pääsetee kohe taseme alguses ära ei puruneks. 
Analüüsis on väga hästi paika pandud ka projekti tarkvaraline arhitektuur. See näitab, et projektile on juba väga põhjalikult mõeldud ning visioon lõpplahendusest on paigas. 
Projekti must have nõuded on hästi valitud ning sisaldavad kõike, mida üks mäng kindlasti võiks omada. Loodetavasti on ka algelised AI-d piisavalt targad, et mingisugust närvikõdi pakkuda, kuigi loodetavasti õnnestub meeskonnal ka aega leida, et AI-d täiustada nagu nice to have eesmärkide all kirjas on. 
Kuigi püstitatud eesmärgid tunduvad üsna suured ja keerulised, on meeskonnal korralik plaan paigas ning loodetavasti suudavad nad ka projekti nice-to-have eesmärgid täita. 
Kuna meeskond näeb suurima probleemina koodi ühildamist teiste projektiliikmetega, soovitaksime kasutada SVNi või GitHubi, et oma tööd oluliselt lihtsustada.

=Meeskond WAFIOP retsenseerib meeskonda KAJARIST=
Projekt Karjarist on XNA baasil tehtava mänguga. Mäng tundub huvitav tulevat, sest lugu räägib Marsile sattunud tegelasest, kes proovib leida erinevaid juppe oma kosmoselaeva prandamiseks, et võõralt planeedilt pääseda,mis kutsub mägima ning loob head reklaami projektile. Hästi on läbi mõledud tegelaskuju, kelle pilt on analüüsile juba lisatud. Narratiiv ja tegevuskohad tunduvad samuti põnevad, sest erinevatel levelitel lubatakse uusi võimalusi ja varieeruvust boonuste, relvade ning liikumiskiirust ja –omaduste muutuste näol. Animeeritud dialoogid annavad sisule rohkem tähenduslikkust. See muudab konkreetse mängu loomise mahukust ja raskusastet tunduvalt, kuid loodetavast tasub see pingutus end ära eduka lõpptoote näol. Levelite (maailmate) põhikompositisoon on tegijatel juba paigas, mis kinnitab kindlat visooni projektist. 
Positiivne on kindlasti ka ideed projekti edasiarenduse (nice to have) kohapealt. Erilist tähelepanu pälvis võimalus kontrollida karakterit erinavete liikumiviisidel (hüppamine, roomamine, põiklemine). 
Samuti on hea mõte luua mängule salvestusvõimalus- niisuguse kollimängu puhul oleks ebameeldiv, kui kõike peaks otsast algama katkestuse puhul. 
Cheat-id võivad n-ö ausa mängu ära rikkuda ning projekti keerukust tunduvalt tõesta. Selle lisa olemasolu seaksin kahtluse alla kui ebavajalik lisavõimalus. 
Kokkuvõtvalt võib nentida, et analüüsi põhjal on tegemist meeldejääva, mängimakutsuva ning huvitava projektiga, mis korraliku teostuse korral osutub kindlasti edukaks. 
==Meeskonna RMS retsensioon meeskonna Kajarist prototüübi kohta==
Mäng perspektiivis peaks olema üsna huvitav.

Meile meeldis idee iseenesest, ja eelkõige asjaolu, et mäng on RPG - elemenidega. Just nagu asjaolu, et mängul on dünaamiline menüü, mis on tõesti suur pluss. Peale selle, teine hea asi menüü kohta on see, et kui te vajutate Quit Game nuppu, näitab niisugune tingimus, kus küsitatakse, kas te olete kindel, et tahate mängu lahkuda. See, näitaks, hoiab ettekavatsemata mängu lahkumist.

Tahaks märkida, et mäng on väga hea füüsikaga, mis võib täheldada kui Germi liikub, ja kui Germi läheb ruumist ruumi. See on väga tähtis, sest hea füüsika on tavaliselt selline asi, mis nõuab väga palju aega. Ja tundub, et Kajarist tegid väga hea töö.

Ainuke asi, mis võib olla seda väärt, et lõppversioonis on lisada natuke rohkem takistusi, vaid juba prototüübis kokkupõrgedel on päris hea füüsika.

Loodetavasti meeskond Kajarist lõppversioonil realiseerib oma mõtteid ja plaanitud asjad, et mängu oleks huvitavalt mängida.

Talk:Kajarist

2012-11-11T21:41:03Z

Rkolk:

Meeskond „Kajarist“ on võtnud endale ülesandeks valmis teha üks mäng kasutades selleks XNA platvormi, mäng on 2D ja pealtvaates. Mängu analüüs ja projekti kirjeldus koos tööjaotusega on põhjalikult läbimõeldud ja tundub, et iga indiviid on saanud endale ülesande vastavalt oma pädevusele. Samuti on nad ära osand märkida ka oma valupunktid, et mis võib neile töökäigus raskuski tekitada. Arvatavasti maailmade vahetuse tööle saamine saabki kõige keerulisemaks asjaks olema, lisaks muidugi erinevate inimeste koodide ühildamine ja silumine, et kõik töötaks nii nagu peab. Mängu story ja ülesehitus tundub huvitav, läbida erinevaid tasemeid ning leida ja parandada oma kosmoselaev , samal ajal võidelda vaenlastega, abiks on erinevad relvad ja power upid. (kutsub mängima küll ). 
Must have ja nice to have on ilusti välja toodus ja lahti seletatud ning ega neile omalt poolt väga midagi lisada polekski, kõik mängule vajalikud omadused on nimetatud. Kui midagi lisada siis ehk seda et äkki oleks võimalik teha juurde ka erinevad raskusastmed (easy, medium ja hard) ja tegelase juhtimise kohapealt, et lisaks nooltele võiks olla ka mingi gamepad-i tugi. Ning minimapil ei näe erilist mõtet, sest levelid ei lähe väga suureks ja mäng ise tundub olemuselt küllaltki straightforward, siis minu arust see oleks pigem segavaks faktoriks seal. Cheatide kohapealt, siis väike godmode paha ei teeks ehki see muudaks selle mängu kiiresti ebahuvitavaks. Kaua sa ikka tahad maailmaid perfect skoori ja ajaga läbida. 
Lõpetuseks võibki öelda, et projekt tundub vähemalt paberipeal küllaltki ideaalne oma sisu poolest. Loodetavasti on seda ka lõpp produkt ja et kõigi nice to have asjadega ikka aega jõutakse või kui mitte kõigiga siis olulisematega vähemalt nagu näiteks : save feature, mõned algelised heliefektid ning gamepadi-i tugi.

==Meeskond Tech Support retsensioon tiimi Kajarist analüüsile==

Meeskond Kajarist on võtnud eesmärgiks luua XNA platformil mäng. Analüüsi põhjal tundub et mäng tuleb üsna põnev ning saab olema hea ajaviide. Eriti huvitavalt kõlavad lubatud mõtlemisülesanded mõnes tasemes. Loodetavasti suudab see meeskond selles osas põnevaid üllatusi pakkuda. Kuna paljud tänapäeva mängud on muudetud nii lihtsaks, et mõtlemist pole vaja, on tore näha, et mõni meeskond ka midagi teistsugust soovib teha. Väga keerulisena tundub libedate või purunevate maailmade realiseerimine. Selles osas peab kindlasti ettevaatlik olema, et näiteks ainus pääsetee kohe taseme alguses ära ei puruneks. 
Analüüsis on väga hästi paika pandud ka projekti tarkvaraline arhitektuur. See näitab, et projektile on juba väga põhjalikult mõeldud ning visioon lõpplahendusest on paigas. 
Projekti must have nõuded on hästi valitud ning sisaldavad kõike, mida üks mäng kindlasti võiks omada. Loodetavasti on ka algelised AI-d piisavalt targad, et mingisugust närvikõdi pakkuda, kuigi loodetavasti õnnestub meeskonnal ka aega leida, et AI-d täiustada nagu nice to have eesmärkide all kirjas on. 
Kuigi püstitatud eesmärgid tunduvad üsna suured ja keerulised, on meeskonnal korralik plaan paigas ning loodetavasti suudavad nad ka projekti nice-to-have eesmärgid täita. 
Kuna meeskond näeb suurima probleemina koodi ühildamist teiste projektiliikmetega, soovitaksime kasutada SVNi või GitHubi, et oma tööd oluliselt lihtsustada.

User:Rkolk

2011-10-18T19:42:15Z

Rkolk:

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

Seitsmes loeng oli teemal "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas". Kõnelejaks oli Anto Veldre, kes rääkis lähemalt oma tööst CERTis. See loeng oli samuti veidi tõsisem ning sarnanes veidi eelmisele. Ka seekord mainiti, et peab alati ette mõtlema mida mingi uuendus endaga võib ka halba kaasa tuua. Räägiti üsna palju ka viirustest ja antiviirustest ning kuidas need arenevad ning et täielikku kaitset ei paku ükski antiviirus. Rõhutati palju ka elukestva õppe vajadust, sest meie valitud eriala areneb tohutu kiirusega ning ei tasu jääda passima lootuses, et miski ei muutu. Loeng oli üldiselt üsna huvitav, sest tegu oli oma ala spetsialistiga ning oli tore ka teada saada, et selline asutus üldse olemas on.

Loengusarja lõpetas Kalle Tammemäe, kes rääkis teemal "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". Tutvustati lähemalt TTÜ ja ITK ümbrust ja räägiti, mis hooned seal paiknevad. Leidsin, et veidi liiga palju reklaamiti TTÜd. Olles ise seal õppinud ei pakkunud see mulle absoluutselt huvi ning see loeng oli minu jaoks kõige igavam. Leian, et kuna loengus oli ka palju üleüldist infot oleks võinud see olla pigem loengusarja alguses.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kuigi olen juba ise mõned aastad IT ala õppinud ja ka mõnda aega tööd teinud, sain siiski loengutest teada nii mõndagi uut ja huvitavat. Sellest ainest oli värsketele tudengitele kindlasti väga palju kasu. Oli siiski paar asja mis häirisid nagu viimase loengu TTÜ reklaamimine ja viies loeng, mis oli veidi liiga spetsiifiline. Üldmulje oli aga väga hea ning loengud laiendasid kindlasti kõigi kuulajate silmaringi.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Rkolk

2011-10-18T19:39:03Z

Rkolk: /* Essee */

User:Rkolk

2011-10-18T19:37:46Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

Seitsmes loeng oli teemal "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas". Kõnelejaks oli Anto Veldre, kes rääkis lähemalt oma tööst CERTis. See loeng oli samuti veidi tõsisem ning sarnanes veidi eelmisele. Ka seekord mainiti, et peab alati ette mõtlema mida mingi uuendus endaga võib ka halba kaasa tuua. Räägiti üsna palju ka viirustest ja antiviirustest ning kuidas need arenevad ning et täielikku kaitset ei paku ükski antiviirus. Rõhutati palju ka elukestva õppe vajadust, sest meie valitud eriala areneb tohutu kiirusega ning ei tasu jääda passima lootuses, et miski ei muutu. Loeng oli üldiselt üsna huvitav, sest tegu oli oma ala spetsialistiga ning oli tore ka teada saada, et selline asutus üldse olemas on.

Loengusarja lõpetas Kalle Tammemäe, kes rääkis teemal "Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi". Tutvustati lähemalt TTÜ ja ITK ümbrust ja räägiti, mis hooned seal paiknevad. Leidsin, et veidi liiga palju reklaamiti TTÜd. Olles ise seal õppinud ei pakkunud see mulle absoluutselt huvi ning see loeng oli minu jaoks kõige igavam. Leian, et kuna loengus oli ka palju üleüldist infot oleks võinud see olla pigem loengusarja alguses.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kuigi olen juba ise mõned aastad IT ala õppinud ja ka mõnda aega tööd teinud, sain siiski loengutest teada nii mõndagi uut ja huvitavat. Sellest ainest oli värsketele tudengitele kindlasti väga palju kasu. Oli siiski paar asja mis häirisid nagu viimase loengu TTÜ reklaamimine ja viies loeng, mis oli veidi liiga spetsiifiline. Üldmulje oli aga väga hea ning loodan, et ka kaastudengid jäid rahule.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T19:20:46Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

Seitsmes loeng oli teemal "Töö arvuti-ikalduste tõrjerühmas". Kõnelejaks oli Anto Veldre, kes rääkis lähemalt oma tööst CERTis. See loeng oli samuti veidi tõsisem ning sarnanes veidi eelmisele. Ka seekord mainiti, et peab alati ette mõtlema mida mingi uuendus endaga võib ka halba kaasa tuua. Räägiti üsna palju ka viirustest ja antiviirustest ning kuidas need arenevad ning et täielikku kaitset ei paku ükski antiviirus. Rõhutati palju ka elukestva õppe vajadust, sest meie valitud eriala areneb tohutu kiirusega ning ei tasu jääda passima lootuses, et miski ei muutu. Loeng oli üldiselt üsna huvitav, sest tegu oli oma ala spetsialistiga ning oli tore ka teada saada, et selline asutus üldse olemas on.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:57:21Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:53:06Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

Kuues loeng oli veidi tõsisem kui eelnevad. Teemaks oli "Kas sellist IT-d me tahtsimegi?". Räägiti näiteks sellest, et tegelikult võib tehnoloogilises keskkonnas vea hind olla väga kõrge. Ka väike elektrikatkestus võib tuua katastroofi. Ning toodi ka välja, et üritades kõike kasutajasõbralikuks teha oleme me teinud kasutajasõbralikuks ka maailmalõpu. Samuti on tehnoloogia areng kaasa toonud elutempo kiirenemise. Inimesed teevad tööd aina rohkem ja rohkem ja on isegi kiiremini kõndima hakanud. Näiteks e-maile loetakse isegi WC potil istudes. See loeng oli väga huvitav ning pani mind kindlasti IT-d ja tehnoloogia arengut veidi teise pilguga vaatama.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:29:08Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal olla kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:28:51Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal käia kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:26:27Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Kuna tulen Tallinna Tehnikaülikoolist, kus juba läbisin sarnase nimega aine ei osanud alguses midagi oodata. Kahjuks ei õnnestunud küll enamikes loengutes kohapeal, käia kuna käin ka tööl. Õnneks on aga loengutest tehtud korralikud salvestused ning väga paljust loodetavasti ilma ei jäänud.

Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna nagu ma juba mainisin siis õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-18T00:18:57Z

Rkolk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev: 18 oktoober

==Essee==
Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna ma õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-17T23:25:01Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna ma õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

Viiendas loengus rääkisid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Groupist serverikeskuste võrguarhitektuurist. Loeng algas väikse tutvustusega, mis firma see Net Group üldse on. Hiljem räägiti kuidas IT liigub vaikselt selle poole, et tööd tehakse virtuaalsel töölaual. Võrreldi ka kuidas servereid vanasti ehitati ja kuidas see viimastel aastatel on muutunud. Kaableid on märksa vähem, sest võrgukaart on poolvirtuaalne. Toodi välja ka huvitav probleem ja selle lahendus, et kuidas viia kõik panga arvutid Windows XP pealt Windows 7 peale üle. Lõpuks mainiti ka, et tänapäeva IT maailm otsib T-kujulisi inimesi. Ehk siis inimesi, kes on küll ühe asja spetsialistid, kuid samas teavad ka kõigest muust natukenegi. Üldiselt oli loeng minuarust veidi liiga spetsiifiline ja keeruline. Palju jäi arusaamatuks kuna räägiti liiga detailselt. Samas mõnele serveritega tegelevale inimesele oli see kindlasti huvitav.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-17T22:36:35Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna ma õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-17T21:14:34Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna ma õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa elulisemaks ja huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

Neljandas loengus rääkis meile Margus Ernits lõpuks täpsemalt robootikast IT Kolledžis. Seda oli põgusalt mainitud ka esimeses loengus, kuid nüüd sai sellest ka põhjalikumalt teada. Mainiti robotiklubi saavutusi ja paljusid võite, mida nad on Robotexil saavutanud. Ta rääkis palju ka motivatsioonist ning praktika tähtsusest. Teooria ununeb kiiresti ning selle õppimine on ka üsna igav, sest tihtipeale ei saa aru, miks seda üldse vaja läheb. Seda kogesin ka ise TTÜs õppides. Selleks ongi vajalikud ühendused nagu robootikaklubi, kus saab teooriat ka praktikas rakendada. Väga huvitav oli ka Robocode tutvustus ning seda sai hiljem ka ise veidi katsetatud. Üldiselt oli loeng põnev ning tegelikult on üsna kahju, et ise aja puuduse tõttu ei saa robootikaklubi tegemistest osa võtta.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-17T21:02:06Z

Rkolk: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
Esimeseks loenguks oli üleüldise õppekorralduse ja sisekorra loeng. Räägiti igasugustest õppetööga seotud reeglitest ja seletati kuskohast leida infot. Juttu oli ka e-õppest, printimisest, stipendiumitest ning raamatukogust ja selle karmist korrast. Õnneks küll raamatuid vist eriti vaja ei lähe kuna info ja loengumaterjalid on ka mujalt kätte saadav nagu mainiti ka e-õppest rääkivas loenguosas. Üldiselt midagi eriti uut ja huvitavat selles loengus minu jaoks ei olnud, kuna ma õppisin varasemalt Tallinna Tehnikaülikoolis ning sealne süsteem on üsna sarnane. Samas uutele tudengitele oli see kindlasti väga heaks sissejuhatuseks ning loodetavasti oli neile sellest palju kasu.

Teine loeng pidi vist algselt olema Euroopa digitaalsest ühisturust, kuid see teema võeti loengu alguses väga kiirelt kokku. Räägiti näiteks kuidas erinevates Euroopa riikides iTunesis täiesti erinevad pakkumised ja hinnad ning mobiil-ja andmeside hinnad on välismaal põhjendamatult kõrged. Siiski on lootus, et peagi digitaalne ühisturg luuakse sest paljud inimesed töötavad selle nimel. Ülejäänud loeng rääkis aga innovatsioonist. Mainiti erinevaid innovatsiooni tüüpe ning kuidas innovatsioonini üldse jõuda. Loengu üheks tähtsaimaks sõnumiks oli ilmselt, et ei tohiks karta vigade tegemist, sest läbi nende me õpimegi. Ka oli tähtis sõnum, et põhiline innovatsioon tuleb tihtipeale just üksikisikutelt või väikestelt firmadelt. Üldiselt võib öelda, et Linnar Viiki loeng oli ülimalt hea ja kaasahaarav, sest ta tõi välja väga palju elulisi näiteid ning suutis teha teema sellega märksa elulisemaks ja huvitavamaks.

Kolmas loeng haakus mõningal määral eelmisega. Nimelt oli teemaks kuidas jõuda ideest teostuseni. Loengut andis meile Mart Mangus, kes oli ka ise ITK lõpetanud ja üsna noor mees, kuid juba äri vallas väga palju ära teinud ja seetõttu üsna suurte kogemustega. Tema puhul oli näha, et ta ei olnud kartnud vigade tegemist ning ta oli seotud paljude huvitavate firmade loomisega. Loengu esimeses osas ta rääkiski täpsemalt, mis on oma firma ning palgatöö plussid ja miinused ning millega peab arvestama, kui soovida luua oma firma. Seejärel aga oligi vaja ka kuulajatel olla innovaatilised. Nimelt küsiti meilt äriideid ning valiti neist välja parimad. Siis moodustati rühmad ning tehti ideedele SWOT analüüs. See loeng oli üldiselt üsna hariv ning julgustas kindlasti paljusid, et oma firma tegemist ei pea kartma.

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.

User:Rkolk

2011-10-17T20:50:42Z

Rkolk: /* Essee */

User:Rkolk

2011-10-17T20:50:34Z

Rkolk:

User:Rkolk

2011-10-17T20:49:49Z

Rkolk: /* Essee */

User:Rkolk

2011-10-14T13:10:00Z

Rkolk: /* Essee */

User:Rkolk

2011-10-14T13:07:20Z

Rkolk: /* Essee */

User:Rkolk

2011-10-14T13:05:08Z

Rkolk:

User:Rkolk

2011-10-14T12:49:58Z

Rkolk:

User:Rkolk

2011-10-14T12:09:26Z

Rkolk:

User:Rkolk

2011-10-02T18:03:43Z

Rkolk: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Robert Kolk Esitamise kuupäev: ==Essee== Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ... ==Õpingukorralduse küsim…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Robert Kolk 
Esitamise kuupäev:

==Essee==
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...

==Õpingukorralduse küsimused==

===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagamiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kokku tuleb leppida õppejõuga. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. Kordusarvestusele tuleb registreeruda õppeosakonnas. Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast. Kordusarvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohal õppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga.

===Küsimus 1===
Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks need teha tuleb, et vahetada õppekava?

===Vastus===
Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. Õppekava vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva IT Kolledži õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse. Õppekava vahetuse korral lisatakse avaldusele nimekiri õpisooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. Üliõpilase poolt õppekava vahetamine kinnitatakse rektori käskkirjaga hiljemalt 1 nädal pärast semestri punase joone päeva.