https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rlaaneme 2026-05-12T09:19:30Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=100153 2016-01-08T07:07:28Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua keskkond/kasutajaliides mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4&lt;ref&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Qt_(software) Qt4]&lt;/ref&gt; keskonnas üles ehitatud keskkond, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele, millel on vähem ressurse kasutuseks. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandas seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele, kes soovivad süsteemi oma soovide järgi üles seada.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/LXQt LXQt wiki]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Razor-qt Razor-Qt wiki]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=100152 2016-01-08T07:06:14Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua keskkond/kasutajaliides mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on &lt;ref [https://en.wikipedia.org/wiki/Qt_(software)] &gt;Qt4&lt;/ref&gt; keskonnas üles ehitatud keskkond, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele, millel on vähem ressurse kasutuseks. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandas seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele, kes soovivad süsteemi oma soovide järgi üles seada.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/LXQt LXQt wiki]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Razor-qt Razor-Qt wiki]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=100151 2016-01-08T06:58:13Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua keskkond/kasutajaliides mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on &lt;ref&gt;Qt4&lt;/ref&gt; keskonnas üles ehitatud keskkond, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele, millel on vähem ressurse kasutuseks. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandas seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele, kes soovivad süsteemi oma soovide järgi üles seada.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/LXQt LXQt wiki]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Razor-qt Razor-Qt wiki]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99948 2016-01-04T20:20:09Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua keskkond/kasutajaliides mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud keskkond, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele, millel on vähem ressurse kasutuseks. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandas seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele, kes soovivad süsteemi oma soovide järgi üles seada.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/LXQt LXQt wiki]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Razor-qt Razor-Qt wiki]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99947 2016-01-04T20:15:25Z

<p>Rlaaneme: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/LXQt LXQt wiki]<br /> [https://en.wikipedia.org/wiki/Razor-qt Razor-Qt wiki]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99946 2016-01-04T20:13:16Z

<p>Rlaaneme: /* LXQt */</p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. Erinevalt Razorile, töötab uus süsteem Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99944 2016-01-04T20:10:55Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==LXQt==<br /> <br /> LXQt on LXDE ning Razor-Qt ühistööna valminud töölaua keskkond, mis sai alguse 2013 aastal ning arendustöö käib praeguseni. LXQt on loomult väga sarnane Razor-Qt -ga nimelt kasutab LXQt samuti vähe arvuti ressurrse ning sobib suurepäraselt kasutuseks vanematel arvutitel. LXQt töötab Qt 5 ja KDE Frameworks 5-l &lt;br&gt;<br /> Antud keskkonna hiljutiseim uuendus 0.10 ilmus 2015. aasta novembris.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> LXQt saab alla laadida nende vebilehelt [http://lxqt.org/ http://lxqt.org/] <br /> <br /> Paigaldamine on sarnane Razor-i paigaldamisele ning juhendi leiab [http://ubuntuhandbook.org/index.php/2015/02/install-lxqt-0-9-ubuntu/ siit].<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99939 2016-01-04T19:54:00Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]&lt;br&gt;<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]&lt;br&gt;<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]&lt;br&gt;<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]&lt;br&gt;<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99938 2016-01-04T19:53:26Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud allikad==<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki Github]<br /> [https://www.youtube.com/watch?v=rd25JhVxAKM YouTube]<br /> [https://groups.google.com/forum/#!forum/razor-qt Google groups]<br /> [http://razor-qt.org/ http://razor-qt.org/]<br /> [http://www.pcworld.com/article/2012183/five-reasons-to-try-the-new-razor-qt-linux-desktop.html PC World]<br /> <br /> ==Autor==<br /> <br /> Raigo Laanemets A21 2015/2016</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99937 2016-01-04T19:49:05Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks ning parandab seeläbi vanemate arvutite kiirust.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Razor-qt==<br /> <br /> Kuna projekt lõpetati 2013 aastal, siis jäi viimaseks ametlikuks versiooniks &quot;Razor-qt 0.5.2&quot;.<br /> Kuigi ametlik tugi lõppes ära ning tegemist on vabavaraga, on viimased parandused kasutajate poolt tehtud GitHub keskonnas 15. Mai 2014.<br /> <br /> GitHub keskkonnas leidub ka erinevaid õpetusi lihtkasutajatele kui ka arendajatele.<br /> <br /> Lihtkasutajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/User-documentation Kasutajate dokumentatsioon]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Licensing-policy Litsenseerimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Window-Managers Aknahaldurid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/3rd-party-applications Toetatud kolmanda osapoole programmid]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-build Kuidas arendada]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Dependencies Sõltuvused]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Change-log Muudatuste logi]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-confupdate Razor-i konfiguratsiooni uuendamine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Frequently-Asked-Questions KKK]&lt;br&gt;<br /> <br /> Arendajatele:&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Coding-Style Koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/CMake-Coding-Style CMake koodi stiil]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Packaging Pakkimine]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-compile-it Kuidas kompileerida]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Razor-cmake-Options Razor-cmake-sätted]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Release-management Väljastamise haldus]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/How-to-create-panel-plugin Kuidas teha paneeli pluginat]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Todo ToDo ehk mida tuleb teha]&lt;br&gt;<br /> [https://github.com/Razor-qt/razor-qt/wiki/Translation-for-developers Tõlked arendajatele]&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99895 2016-01-04T15:26:17Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.<br /> <br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.<br /> <br /> Razor-qt kodulehelt leiab igale operatsioonisüsteemile ka 'petuse installeerimiseks.&lt;br&gt;<br /> <br /> Kuna peamiselt kasutatakse Ubuntu operatsioonisüsteemi siis siin saadaval ka lihtne õpetus:&lt;br&gt;<br /> <br /> Avage terminal ning sisestage käsk:&lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt; sudo add-apt-repository ppa:razor-qt &lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Siinkohal peab uuendama ka nimekirja arvutis leitavates programmidest:<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get update &lt;/pre&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kui eelnevad sammud edukelt läbi tehtud, siis istalleerimine käib käsuga:&lt;br&gt;<br /> <br /> &lt;pre&gt; sudo apt-get install razorqt razorqt-desktop &lt;/pre&gt;<br /> <br /> Peale edukat paigaldamist saab kasutaja valida sisselogimisel töölauaks Razor-qt.&lt;br&gt;</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99890 2016-01-04T15:11:48Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.<br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> <br /> Razor-qt on võimalik alla laadida [http://razor-qt.org/install/ siit] ning toetab Ubuntu, OpenSUSE/SLE, Fedora/Redhat/CentOS, Arch Linux, Agila Linux, Gentoo, Mageia, Debian, ALT Linux, Slackware Linux süsteeme.</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Razor-qt.jpg&diff=99889 2016-01-04T15:02:36Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div></div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99888 2016-01-04T15:02:05Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks.&lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> [[File:razor-qt.jpg]]&lt;br&gt;<br /> Razor-qt välimus<br /> &lt;br&gt;<br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.<br /> <br /> ==</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99887 2016-01-04T14:57:32Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> Razori omapära seisnes suuresti selles, et süsteem kasutas vaid ca.120MB mälu töötamiseks.<br /> <br /> [[media:http://core1.staticworld.net/images/article/2012/10/razor-qt200.5.-100008821-large.jpg ]]<br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.<br /> <br /> ==</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99886 2016-01-04T14:52:29Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> Raigo Laanemets A21<br /> <br /> Razor-qt on nüüdseks lõpetatud linuxi töölaua projekt mis oli mõeldud personaalsetele arvutitele. Razor ühines analoogse töölaua projektiga nimega LXDE, ning tuntakse neid LXQt nime all.<br /> <br /> Razor-qt on Qt4 keskonnas üles ehitatud töölaud, mis oli mõeldud eelkõige just aeglasematele arvutitele. <br /> <br /> ==Ülevaade==<br /> Razor-qt oli varajases arengustaadiumis. Töölaud sisaldas endas aktiivsete akende vahetust, töölauda, programmide haldajat, sätete keskust ning sessioone- lihtne ja kompektne töölaud.<br /> &lt;br&gt;&lt;br&gt;<br /> Razor töötas kõikide kaasaegsete [https://en.wikipedia.org/wiki/X_window_manager X window manager] akende süsteemidega.<br /> <br /> ==Ühinemine LXDE-ga==<br /> Peale LXDE üleminekut Qt keskonnale(LXQt), hakati otsima potensiaalseid koostööpartnereid, kellel oleks sarnane tarkvara disain ning eesmärgid. 21. juulil 2013 avalikustas Razor-qt, et nad ühinevad LXQt-ga. Esimene ühine väljalase oli LXQt v0.7.0, mis avalikustati 2014 aasta 7. mai.<br /> <br /> ==</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Razor&diff=99884 2016-01-04T13:07:30Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>Raigo Laanemets A21</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78786 2014-10-21T07:28:21Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> ==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ning kohati võib olla hirmutati natuke ka ära, tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult nii hull. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem ebameeldivaid üllatusi.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest, kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis, kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene, kes teab, kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest, aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis, kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Tudengi finantsinfo]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused<br /> <br /> [2] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [3] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [4] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [5] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [6] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [7] Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust<br /> <br /> [8] Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine<br /> <br /> [9] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus<br /> <br /> [10] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [11] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [12] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [13] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [14] Tudengi finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78784 2014-10-21T07:25:14Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ning kohati võib olla hirmutati natuke ka ära, tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult nii hull. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem ebameeldivaid üllatusi.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest, kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis, kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene, kes teab, kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest, aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis, kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Tudengi finantsinfo]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused<br /> <br /> [2] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [3] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [4] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [5] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [6] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [7] Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust<br /> <br /> [8] Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine<br /> <br /> [9] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus<br /> <br /> [10] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [11] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [12] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [13] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [14] Tudengi finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78783 2014-10-21T07:18:02Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Tudengi finantsinfo]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused<br /> <br /> [2] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [3] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [4] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [5] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [6] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [7] Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust<br /> <br /> [8] Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine<br /> <br /> [9] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus<br /> <br /> [10] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [11] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [12] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [13] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [14] Tudengi finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78781 2014-10-21T07:16:35Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12<br /> ]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Tudengi finantsinfo]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused<br /> <br /> [2] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [3] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [4] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [5] Õppekorralduse eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [6] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [7] Õppekorralduse eeskiri punkt 3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust<br /> <br /> [8] Õppekorralduse eeskiri punkt 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine<br /> <br /> [9] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus<br /> <br /> [10] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [11] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [12] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [13] Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [14] Tudengi finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78778 2014-10-21T07:14:01Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorraldus eeskiri punkt 5.3.6] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskiri punkt 5.2.7]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorraldus eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12<br /> ]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorraldus eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Õppekorraldus eeskiri punkt 5.4.4]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.3]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Õppekorraldus eeskiri punkt 3.2.1]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Õppekorraldus eeskiri punkt 7.1]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.3.4]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.4]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.5]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.6]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.7]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Tudengi finantsinfo]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] Õppekorraldus eeskiri punkt 5.3.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused<br /> <br /> [2] Õppekorraldus eeskiri punkt 5.2.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [3] Õppekorraldus eeskiri punkt 5.2.8 ja 5.2.12 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus<br /> <br /> [4] Õppekorraldus eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [5] Õppekorraldus eeskiri punkt 5.4.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad<br /> <br /> [6] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.3 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [7] Õppekorraldus eeskiri punkt 3.2.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust<br /> <br /> [8] Õppekorraldus eeskiri punkt 7.1 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine<br /> <br /> [9] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.3.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppekorraldus<br /> <br /> [10] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.4 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [11] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.5 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [12] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.6 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [13] Õppekorraldus eeskiri punkt 6.1.7 http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine<br /> <br /> [14] Tudengi finantsinfo http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78768 2014-10-21T06:57:36Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[2]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [5]<br /> <br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [6]<br /> <br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [7]<br /> <br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [8]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [9]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [10]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [11]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [12]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[13]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [14]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused -punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus -punkt 5.2.7<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus -punkt 5.2.8 ja 5.2.12<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad -punkt 5.4.4<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad -punkt 5.4.4<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.3<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust -punkt 3.2.1<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine -punkt 7.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.3.4<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.4<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.5<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.6<br /> <br /> [13]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.7<br /> <br /> [14] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78767 2014-10-21T06:56:45Z

<p>Rlaaneme: </p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> ==Küsimused==<br /> ====A)====<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [1] <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[2]<br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav:<br /> korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis;<br /> üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda.<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. [3]<br /> Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. [4]<br /> <br /> ====Küsimus 2====<br /> Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br /> Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br /> <br /> ====Vastus==== <br /> 1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. [5]<br /> 2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. [6]<br /> 3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis [7]<br /> 4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. [8]<br /> <br /> ====Küsimus 3====<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> ====Vastus====<br /> Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. [9]<br /> Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu. [10]<br /> Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:<br /> keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<br /> alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<br /> akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. [11]<br /> Alates 2013/14 õppeaastast immatrikuleeritud ja punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. [12]<br /> Enne 2013/14 õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus sooritada arvestusi ja -eksameid sõltumata akadeemilisel puhkusel viibimise alusest. Üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks, on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks. Nimetatud erisused kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni.[13]<br /> <br /> ====Ülesanne====<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X= 26 Y= 25<br /> <br /> ====Vastus====<br /> <br /> Riigieelarvelisele õpilasele on maksuvaba piir 27 punkti, sellest allapoole jääv punktisumma tuleb kompenseerida 50€ ainepunkti kohta [14]<br /> Esimese semestri lõpus peab maksma ühe puuduva ainepunkti eest, mis teeb 50€.<br /> Teise semestri lõpus peab maksma kahe puudujäänud punkti eest 100€.<br /> Aasta lõpuks peab olema kokku makstud 150€.<br /> <br /> <br /> ==Küsimuste viited==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused -punkt 5.3.6<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus -punkt 5.2.7<br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus -punkt 5.2.8 ja 5.2.12<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad -punkt 5.4.4<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad -punkt 5.4.4<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.3<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust -punkt 3.2.1<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine -punkt 7.1<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.3.4<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.4<br /> <br /> [11] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.5<br /> <br /> [12] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.6<br /> <br /> [13]http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine -punkt 6.1.7<br /> <br /> [14] http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ <br /> <br /> <br /> ==Essee viited ==<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rlaaneme&diff=78746 2014-10-21T06:34:57Z

<p>Rlaaneme: Created page with &quot;==Erialatutvustuse aine arvestustöö== Autor: Raigo Laanemets Rühm: 11 Esitamise kuupäev: 21.10.2014 == Essee == Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on …&quot;</p> <hr /> <div>==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br /> <br /> Autor: Raigo Laanemets<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 21.10.2014<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> <br /> Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ on meie kooli aine, mis tõenäoliselt on kõige rohkem silmaringi suurendav aine. Selle aine omapära seisneb selles, et õpilane pole kohustatud mingeid reegleid pähe õppima, vaid aine eesmärk on õpilastele tutvustada IT maailma eri valdkondi ning seda väga huvitaval viisil. Iga tund tuleb meile tundi erinevast IT valdkonnast mingi oma ala asjatundja ning räägib oma kogemustest omal erialal ning oma kooliajast. Lisaks sellele jagas kooli õppejõud meile vajalikku informatsiooni semestri alguses sellest, kuidas ja missugused on tingimused koolis õppimiseks, aga sellest räägin hiljem. Kuigi on aine huvitav ja põnev, oleks palju meeldivam, kui aine toimuks veidi hilisemal kellaajal, sest hommikul koolis unise peaga teisi kuulata tunduvalt keerulisem kui lõuna ajal seda oleks.<br /> Esimene loeng toimus juba 27. Augustil, kus räägiti meile kooli etiketist, nõuetest, eeskirjast. Mida tuleb teha, et saaks läbi. Minule tundus asi alguses kohutavalt karm ningkohati võib olla hirmutati natuke ka ära ning tundus nagu oleks uuesti keskkooli sattunud, aga hiljem end asjaga kurssi viies selgus, et asi polegi tegelikult niihull kui tundus. Eks alguses tulebki kõik korraga õpilastele selgeks teha, sest siis ei tule hiljem mingi asi suure üllatusena.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 ] <br /> <br /> <br /> Teise loengu viis läbi meie õppejõud Margus Ernits, kes pidas meile pika ja motiveeriva kõne sellest, kuidas me koolis õppima peaksme ning sellest, et ei tohi alla anda ning lihtsamat teed otsima hakata. Juttu tuli palju ka sellest kuidas tuleks hakata alguses kõike tegema nii nagu lõputöös olema peaks ning, et viitamine peab igal pool ja alati korras olema. Eks see on ka õige, sest lihtsam on kohe alguses omale kõik selgeks teha siis ülejäänu on ainult kordamine ja lõputööl on selle võrra palju lihtsam. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0]<br /> <br /> <br /> Kolmanda loengu viis samuti läbi õppejõud Margus Ernits, kes rääkis meile põnevast robootikaklubi maailmast ning häkkimisest. Sellega meenub mulle kohe, kuidas ma enne loengut arvasin, et häkkimine on sama mis kräkkimine ning see hetk kui õppejõud asja lahti seletas, tundsin ennast tõelise häkkerina, mis tundus väga koomiline tol hetkel. Tore oli kuulda, et koolis olen alati teretulnud astuma sisse robootikaklubisse, et seal midagi huvitavat nikerdada kas siis oma lõbuks või kaasa lüüa põnevates töötubades. Õppejõud suutis väga hästi edasi anda seda õhkkonda, mis on robootikaklubis.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65]<br /> <br /> <br /> Neljanda loengu viis läbi üks hästi tore IT-kolledži vilistlane Janika Liiv. Tema loeng tagantjärgi mõeldes oli väga oluline sest tema rääkis, kuidas ka temal oli koolis alguses keeruline, ei olnud priimus ega jaganud kohe matsu vaid vastupidi ning proovis erinevaid mooduseid õppimiseks ning andis häid soovitusi. Praeguseks tegeleb ta ühes startup firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis on just viimastel aastatel hakanud levima. Janika oli väga lahe, kuna ta hoidis kõiki väga tegusana, tegi kingitusi aktiivsematele ning tegi lihtsas keeles kõigile selgeks mismoodi on igasugused süsteemid üles ehitaud. Loengu lõpus tekkis endalgi soov olla tulevikus osa väikesest muheda seltskonaga ettevõttest.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016]<br /> <br /> <br /> Viiendal loengul tuli meile külla Carolyn Fischer. Tema rääkis meile oma IT kogemustest, keskkooli ajal ja IT-Kolledži ajal ja enda erinevatest huvitatavatest kogemustest erinevatel töökohtadel. Ta rääkis kuidas tal oli alguses veider olla üks vähestesttüdrukutest kes IT-d õppisid, kuid tõestas, et stereotüübid ei oma tähtsust. Carolyni omapära oli see, et ta rääkis väga rahulikult ja aeglaselt, mis tegi keerulisematest serveri ja versioonihaldus süsteemidest arusaamise veidi lihtsamaks, millest mina tõenäoliselt midagi aru poleks saanud. Tema soovitused meile olid, et ei tohiks ennast tööga läbi põletada, eriti kui töö meeldib, on see kerge juhtuma. Tuleb palju ringi vaadata, tutvuda uute asjadega, kuulata ning vaikselt õppida ja ajapikku saab ka ise asjad selgeks. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc]<br /> <br /> <br /> Kuuenda longu viis läbi Kristjan Karmo kes rääkis meile tarkvara testimisest ja kvaliteedist. Tema lõpetas samuti süsteemide administraatori eriala. Toona kui tema veel koolis käis oli testijaks soovijaid kuskil 5 tükki 200st. Paljud arvasid ja siiamaani arvavad, et testijad on läbikukkunud programmeerijad, aga tegelikkuses asi nii ei ole. Hea testija peab oskama ka programmeerida, mis on ka loogline, kuna inimene kes teab kuidas süsteemid töötavad, oskab neid ka kõige paremini testida ehk lõhkuda. Küll aga testija katsumuseks on säilitada külma närvi, kuna patuoinaks jääb vea leidmisel tihtipeale testija, kuigi programm oli juba üsas valesti kokku pandud, teisalt aga hoiab just testimine ära veel suuremad kahjud, mis ilma testimiseta esineda võiksid. Mis Kristjani loengu heaks tegi oli see, et ta rääkis ausalt ära, kuidas tegelikult asi on ja ei hakanud ilustama olukorda. Rääkis ebanormaalsetest ajakavadest, ülekohtustest süüdistustest aga ka sellest, et saab palju kõigi osapooltega tööalaselt suhelda. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43]<br /> <br /> <br /> Loeng seitse tõi meie ette Andres Septeri, kelle IT alased teadmised näisid kohe alguses juba suured, aga tema kõnepruuk ja väljendusviis näitas , et oli oma karjääri jooksul liiga palju ebakompetentseid inimesi kohanud. Ta rääkis kuidas suurettevõttes töötamine on neile kes ei taha midagi saavutada ja tahavad niisama olla ning mitte midagi teha. Ta rääkis, kuidas tööl olles niisama olemine on väsitavam kui midagi reaalselt tegemine. Eks tal ole õigus ka, et kui niisama tööl motivatsioonita olla, lihtsalt mingi väikese rahasumma pärast istuda ja meile lugeda siis inimene ei arene ega jõua elus kusagile. Tuleb enda aega maksimaalselt ära kasutada, tegeleda millegi olulisega. Siiski jäi tunne nagu ta oleks üksinda üritanud maailma parandada.[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c]<br /> <br /> <br /> Kaheksandas loengus rääkis meile Eilar Lang enda õpiteekonnast ja veebirakenduste turvalisusest. Ta rääkis kui oluline on õppida koolis nii hästi kui võimalik. Rääkis, et tuleb ennast motiveerida ning tuleb mugavustsoonist välja tulla. Tuleb võtta maksimum õppimisvõimalustest, sest hiljem on raske leida aega selleks. Tuleb õppida ja käituda nii nagu sa tahaks et su enda töölised käituksid ja oleksid õppinud. Oluline on kohusetunne. Sama kehtib ka koolis, kui sa oled kohusetundlik ja üritad, isegi siis kui on raske, siis tullekse sulle palju rohkem vastu. Tuleb palju ka ise õppida. Mis turvavaldkonda puudutas, siis tuli juttu paroolide turvalisusest- kuidas tuleks paroole hoida ja millised need olema peaksid ning olla ei tohiks. Oluline soovitus on „Kui sul on võimalk midagi ette ära teha, siis seda ka tee, hiljem lihtsam“. [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true]<br /> <br /> <br /> Kui nüüd kõigile loengute ülevaatlik pilk peale visata siis nende üksikute loengute abil oleme me väga palju teadmisi juurde saanud erinevatest IT valdkondadest. Me oskame juba paremini enda tulevikku planeerida, omame ettekujutlust erineatest võimalustest ja teame kindlasti ka IT nö. pahemaid külgi. Kindlasti saame me veel palju teadmisi juurde ka tulevastest loengutest ning loodetavasti ka palju motivatsiooni.<br /> <br /> <br /> <br /> ===Essee viited ===<br /> <br /> [1] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188<br /> <br /> [2] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0<br /> <br /> [3] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65<br /> <br /> [4] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016<br /> <br /> [5] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc<br /> <br /> [6] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43<br /> <br /> [7] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c<br /> <br /> [8] https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true</div>

Rlaaneme