ICO wiki - User contributions [en]

BananaPhone

2015-06-15T21:32:15Z

Rlaisaar: /* Teenus */

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

===Meeskond===
* Kristjan Tõnismäe (projektijuht)
* Rando Laisaar
* Tiit Tallermaa

== XML Fail ==
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<PhoneBook>
<ContactGroup name="Family" id="1">
<Contact id="1">
<LastName>Laisaar</LastName>
<FirstName>Rando</FirstName>
<DoB>32.04.1991</DoB>
<ContactType>
<adress>
<street><![CDATA[Veski 25]]></street>
<region><![CDATA[Harjumaa]]></region>
<postal-code><![CDATA[74628]]></postal-code>
<locality><![CDATA[Tallinn]]></locality>
<country><![CDATA[Estonia]]></country>
</adress>
<tel type="mobile">
<![CDATA[+372565656]]>
</tel>
<tel type="home">
<![CDATA[265646565]]>
</tel>
<skype><![CDATA[randorando]]></skype>
<email><![CDATA[rando@rando.rando]]></email>
<facebook><![CDATA[randolaisaar]]></facebook>
</ContactType>
</Contact>
<Contact id="2">
<LastName>Pakikas</LastName>
<FirstName>Peeter</FirstName>
<DoB>22.02.1961</DoB>
<ContactType>
<adress>
<street><![CDATA[Oksa 12]]></street>
<region><![CDATA[Valgamaa]]></region>
<postal-code><![CDATA[74628]]></postal-code>
<locality><![CDATA[Valga]]></locality>
<country><![CDATA[Estonia]]></country>
</adress>
<tel type="mobile">
<![CDATA[+372565656]]>
</tel>
<tel type="home">
<![CDATA[265646565]]>
</tel>
<skype><![CDATA[peeter]]></skype>
<email><![CDATA[pakiraam]]></email>
<facebook><![CDATA[petspakikal]]></facebook>
</ContactType>
</Contact>
</ContactGroup>
<ContactGroup name="Friends" id="2">
<Contact id="1">
<LastName>Tallermaa</LastName>
<FirstName>Tiit</FirstName>
<DoB>22.02.1992</DoB>
<ContactType>
<adress>
<street><![CDATA[Narva mnt 66]]></street>
<region><![CDATA[Harjumaa]]></region>
<postal-code><![CDATA[74628]]></postal-code>
<locality><![CDATA[Tallinn]]></locality>
<country><![CDATA[Estonia]]></country>
</adress>
<tel type="mobile">
<![CDATA[+372565656]]>
</tel>
<tel type="home">
<![CDATA[265646565]]>
</tel>
<skype><![CDATA[tiit]]></skype>
<email><![CDATA[tallermaa]]></email>
<facebook><![CDATA[tiittallermaa]]></facebook>
</ContactType>
</Contact>
<Contact id="2">
<LastName>Tonismae</LastName>
<FirstName>Kristjan</FirstName>
<DoB>22.02.1990</DoB>
<ContactType>
<adress>
<street><![CDATA[Raja 566]]></street>
<region><![CDATA[Harjumaa]]></region>
<postal-code><![CDATA[74628]]></postal-code>
<locality><![CDATA[Tallinn]]></locality>
<country><![CDATA[Estonia]]></country>
</adress>
<tel type="mobile">
<![CDATA[+372455656]]>
</tel>
<tel type="home">
<![CDATA[265545565]]>
</tel>
<skype><![CDATA[kristjan]]></skype>
<email><![CDATA[kriskriskris]]></email>
<facebook><![CDATA[tonismae]]></facebook>
</ContactType>
</Contact>
</ContactGroup>
<ContactGroup name="Work" id="3">
<Contact id="1">
<LastName>Lambi</LastName>
<FirstName>Ants</FirstName>
<DoB>22.02.1973</DoB>
<ContactType>
<adress>
<street><![CDATA[Keegli 12]]></street>
<region><![CDATA[Viljandimaa]]></region>
<postal-code><![CDATA[56733]]></postal-code>
<locality><![CDATA[Suure-Jaani]]></locality>
<country><![CDATA[Estonia]]></country>
</adress>
<tel type="mobile">
<![CDATA[+372565656]]>
</tel>
<tel type="home">
<![CDATA[265646565]]>
</tel>
<skype><![CDATA[lambi]]></skype>
<email><![CDATA[ants]]></email>
<facebook><![CDATA[lambiants]]></facebook>
</ContactType>
</Contact>
</ContactGroup>
</PhoneBook>

== XML Transformatsioonifail ==

== Teenuse kirjeldus ==

Telefoniraamatu teenus. Kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida.

== Teenus ==

'''Must have'''
*Rakenduses saab lisada erinevaid kasutajaid.
*Kasutaja registreeritakse: kasutajanime, parooli, eesnime, perenime ja vanuse alusel.
*Kasutaja saab sisse logida rakendusse kasutajanime ja parooliga.
*Kasutaja saab teenuses kontakte lisada, muuta ja kustutada.
*Kontakt koosneb: eesnimi, perekonnanimi, lauatelefon, mobiil, sünniaeg.
*Kasutaja saab oma kontakte otsida: eesnime, perekonnanime, lauatelefoni ja mobiili järgi.
*Kasutajal on võimalik oma kontakte grupeerida.
*Kasutajal on võimalik lisada juurde vajalikke kontaktandmete liike: nt veel telefoninumbreid, skype, aadress, faks.
*Kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide gruppe.

'''Nice to have'''
*Luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks.
*Kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse.

'''Veebiteenuse projekti kood'''
[https://www.dropbox.com/s/x96pyxh0cjw6mkp/Proovikas.zip?dl=0 Projekti kood]

== Klientrakendus ==

X-Ladu

2013-05-23T13:43:15Z

Rlaisaar: /* Teenus */

=Liikmed=
* Marek Kirillov
* Tiit Tallermaa
* Rando Laisaar
* Siim Treilmann

=XML=
===XML ise===
[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/Ladu.xml Näidisandmetega XML]

===Stiilifailid===
Erinevate meeskonnaliikmete poolt loodud stiilifailid html'i kuvamiseks: 
Väljastab kõik toodete kohta käivad andmed tootegruppide kaupa:
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/StiilHTMLMarek.xslt Stiilifail1 - Marek]
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/LaduM.xml Stiilitud XML]
 
Väljastab ainult tooted, mille kohta on kirjutatud kommentaare:
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/StiilHTMLSiim.xslt Stiilifail2 - Siim]
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/LaduS.xml Stiilitud XML]
 
Väljastab kaks tabelit - tooted,mis on laos olemas ja mida pole:
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/StiilHTMLTiit.xslt Stiilifail3 - Tiit]
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/LaduT.xml Stiilitud XML]
 
Väljastab tooted tootegruppide kaupa, natuke teisiti kui esimeses variandis, koos kommentaaridega:
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/StiilHTMLRando.xslt Stiilifail4 - Rando]
*[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/LaduR.xml Stiilitud XML]
 

===Skeemifail===
[http://enos.itcollege.ee/~mkirillo/X-Ladu/Ladu.xsd Skeemifail]

===Retsensioon===
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:V Retsensioon] meeskonna V XML'i kohta.

=Klient rakendus=

=Teenus=
Teenus on mõelded ühe konkreetse ettevõtte erinevate laudude ühendamiseks ja ühendatud ladude haldamiseks.

Meie teenuse poolt pakutavad meetodid:

*lisaLogisse - Võimaldab lisada logisse tegevuse ja kasutaja id.

*annaToodetootegrupijargi - Võimaldab pärida tooteid vastavalt tootegrupi järgi. Sisendiks on tootegrupi id ja väljundiks on list toodetest,
mis kuuluvad vastava id-ga tootegruppi.

*muudaTootegrupp - Võimaldab muuta juba andmebaasis eksisteerivat tootegruppi. Võetakse vastav tootegrupi id ning muudetakse nimi ja täpsustus või kustutatakse tootegrupp.

*annaToodeNimeJargi - Võimaldab pärida tooted toote nime järgi. Otsimise jäigus tekitatakse list toodetest, mille nimi sisaldab otsitavat märksõna.

*annaToodeAjaJargi - Võimaldab üärida tooteid toodete lisamise aja vahemikus. Sisendiks võetakse kuupäeva algus ja lõpp ning väljastatakse tooted, mis jäävad vastavasse ajavahemikku.

*annaToodeKoguseJargi - Võimaldab pärida tooted koguse järgi. Sisendiks võetakse toote kogus ja väljastatakse list toodetest koguste järgi.

*annaToodeTootjaJargi - Võimaldab pärida tooted tootja järgi. Sisendiks võetakse tootja nimi, mille järgi otsitakse ning seejärel väljastatakse list vastavalt toojate
tähestikulises järjekorras.

*lisaToode - Võimaldab lisada tooteid.

*lisaKommentaar - Võimaldab lisada kommentaare tootele.

*annaKasutajad - Võimaldab pärida kogu kasutajate list.

*annaLogiSisuJargi - Võimaldab pärida logi andmed sisu järgi. Sisendiks võetakse logi sisu ja väljastatakse logi vastavas sisu tähestikulises järjekorras.

*annaLogiAjaJargi - Võimaldab pärida logi andmed kindlas ajavahemikus.
Sisendiks võetakse vastav algus ja lõppkuupäev ning väljastakse vastavas ajavahemikus tekitatud logi andmed.'

*annaLogiKasutajaIdJargi - Võimaldab pärida logi kasutaja id järjekorras. Sisendiks võetakse kasutaja id ja väljastatakse logi list vastavalt id järjekorras.

*annaLogi - Võimaldab pärida kogu logi andmed.

*kustutaTootegrupp - Võimaldab kustutada tootegruppi. Sisendiks võetakse vastav tootegrupi id ja kustutatakse see tootegrupp.

*muudaTooteKogust - Võimaldab muuta toote kogust. Sisendiks võetakse toote id, mida tahetakse muuta ja teiseks sisendiks paljuMuuta, mis väljastab tootele uue koguse.

*muudaKasutajat - Võimaldab muuta kasutajat. Võetakse vastavad ühe kasutja andmed ja muudetakse neid.

*kustutaKasutaja - võimaldab kustutada kasutajat.

*lisaOigus - Võimaldab lisada kasutajatele vastavad õiguse - admin või tavakasutaja õigused.

*kustutaToode - võimaldab kustutada konkreetset toodet. Kaasa antakse toote id, mille põhjal antud toode kustutatakse.

*muudaToode - Võimaldab muuta toodet. Kaasa antakse toote ning tema andmed, mida on võimalik muuta.

*lisaTootegrupp - Võimaldab lisada tootegruppi. Sisendiks antakse nimi, millest saab uus tootegrupi nimi ning täpsustus, kuhu antakse kaasa tootegrupi täpsustus.

*annaKommentaaridKoguarv - Võimaldab pärida kommentaaride koguarvu.

*annaKasutajateKoguarv - Võimaldab pärida kogu kasutajate arvu.

*looKasutaja - võimaldab luua uue tavakasutja. Kaasa antakse sisend loodavkasutja, mille põhjal tehakse uus kasutaja andmetega.

*muudaKommentaar - võimaldab muuta olemasolevat kommentaari. Sisendiks antakse kaasa kommentaari id ja muudetakse vastava kommentaari id-ga sisu.

*kustutaKommentaar - võimaldab kustutada konkreetsele tootele lisatud kommentaari. Sisendiks võetakse kaasa vastava kommentaari id ja selle põhjal kustutatakse see kommentaar.

*annaToodeteKoguarv - võimaldav pärida toodete koguarvu.

*annaTootegruppideKoguarv - võimaldab pärida tootegruppide koguarvu.

*blokeeriKuni - blokeerib kasutaja mingi ajani. Sisendiks võetakse kaasa kasutaja id ja blokeerikuni, mis on aeg, kaua blokeerin kestab.

*annaTooteGrupp - võimaldab pärida tootegruppe

*annaKommenraaridKasutajaJargi - võimaldab pärida kommentaare kasutaja järgi. Kaasa antakse kasutajanimi ja väljastatakse vastav list kommentaaridest kasutajanime järjekorras.

*annaKommentaaridTooteJargi - võimaldab pärida kommentaare toote järgi. Kaasa antakse tooteId ning väljastatakse uus list kommentaaridest toodete tähestikulises järjekorras.

*kaotaOigus - kaotab kasutaja adminiõigused. Sisendiks kaasa antakse kasutaja id ja muudetakse vastava id-ga kasutaja õigused.

*tuvastaKasutaja - Kontrollib, kas vastava kasutajanimega ja parooliga andmed on andmebaasis olemas.

=Logi=

Meeskond sai moodustatud suhteliselt semestri alguses.

*10.03.2013 - Idee
*19.03.2013 - XML,XSD,XSLT failid
*21.03.2013 - Wiki leht
*21.03.2013 - XML,XSD,XSLT failid wikisse
*30.03.2013 - Retsensioon XML'i kohta
*19.04.2013 - Äriloogika, Andmebaas ja mudelid
*20.04.2013 - Konstruktorid ja meetodid ning teenuse testimine(edukas)
*...- 10.05.2013 - Teenuse viimistlemine ja Klientrakenduse vaated ja pooled funktsionaalsused
*23.05.2013 - Klientrakendus valmis. Teenusele tuleb juurde teha omapoolne autentimine ja logi. Teenuse meetodid wikisse.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2012)

2012-10-22T09:13:41Z

Rlaisaar: /* Meeskonnad 2012 */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.

Näide:
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''28.10.2012''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.

===Analüüs===
'''04.11.2012''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 11.11.2012 (3p)

===Prototüüp===
'''25.11.2012'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 02.12.2012(5p)

===Lõpptoode===
'''9.12.2012'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 16.12.2012(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.

==Konsultatsioon==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2012 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Tetris(XNA)==
==XoniX(XNA)==

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Forms, WPF, SilverLight (ka Windows Phone 7) või ASP.Net

'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Nõuded XNA projektile==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2012=

==Meeskond Test==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]
Meeskonna liikmed:
*Peeter Pakiraam
*Agu Sihvka

Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&action=edit&section=21 siin on midagi]

==Meeskond A_Bunch_Of_Asians==
Meeskonna wiki leht: [[A_Bunch_Of_Asians]]
Meeskonna liikmed:
*Mardo Pahk
*Kristi Paakspuu
*Madis Peep
*Kaur Pääro

==Meeskond akaver==
Meeskonna blogi leht: http://akaver.com/blog/category/c/ 
Meeskonna liikmed:
*Andres Käver

==Meeskond Taksobaas==
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Taksobaas]]
Meeskonna liikmed:
*Marek Kirillov
*Siim Treilmann
*Tiit Tallermaa
*Rando Laisaar

User:Rlaisaar

2011-10-18T15:49:08Z

Rlaisaar: /* Essee */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Rando Laisaar 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

==Essee==
Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse.
Esimeses loengus oli põgus sissejuhatus äsja kõrgkooli astunud inimestele, et kuidas avanädalatel käituda ning kuhu me tulnud oleme. Rõhutati, et tuleks ITK eeskirjad, määrused läbi vaadata ning lugeda. Mainiti, et toimub väga palju avalikke ja huvitavaid loenguid ITK-s, mis on väga harivad ning mida võib-olla väga mujal ei kuulegi. Põgus sissejuhatus anti õppekavade kohta, õis-ist, punase joone päevast, deklareerimisest. Raamatukogu ITK-s väga suur ei ole ja paberkandijal raamatuid on üldse vähe. Loengud üldjuhul salvestatakse ja vajadule korral on võimalik neid Internetis üle vaadata, mis on väga hea. Üldiselt e-õpe on ITK väga tugev. Üliõpilasesinud rääkis avanädalate üritustest, oma kontaktidest. Oli selline üldine sissejuhatava loeng.

Inovatsioon
Esimene külalisloeng, kuhu tuli rääkima Linnar Viik. Kohe alguses tuli juttu digitaalsest ühisturust, kuhu Euroopa püüdleb aastaks 2020 ja riigikoodide kaotamisest ehk tuleks ühtne Euroopa riigikood. See teema jägi pooleli ja juttu tuli inovatsioonist.
Inovatsioon on uue idee kasutusele võtmine. Inovatsioon on hästi suur ja seda tuleb vaadata iga nurga alt, et mis ta maailmale kaasa toob. Arvatakse, et innovatsioon on suurte firmade asi, kuid tegelikkuses alustavad sellega pigem väikeettevõtted. Väga paljud riigid ülemaailma jagavad toetusi teadmistele erinevates valdkondades, eesotsas infotehnoloogiaga, mis on seaotud väga paljude valdkondadega.
Inovatsioon tuleb kas vajadusest võid teaduslikust uuringust tavaliselt ning selle mõju on kas inkrementaalne või siis radikaalne. Inovatsiooni soodustav keskond tuleb kultuurist, inimeste vahelisest suhetest, väärtustest. Kuidas inovatsiooni ellu viia on igaühe enda asi, kas lähtuda ajast, rahast või tulemusest. Tihtipeale kõigega ei saa arvestada ning tulebki vaadata kuhu valdkonda see kuulub ja sellest lähtuda. Vabalt võib ka ebaõnnestuda ja sellest õppida ning hiljem võib see kasulikuks osutuda hoopis.

Ideest teostuseni.
Antud loeng on hea üleminek eelmiselt loengult. Rääkima tuli meile ITK vilistlane Mart Mangus. Noor inimene, kellel on juba palju kogemusi ettevõtluses. Esimese asjana toobki ta välja mõned näited oma projektidest. Seejärel vaatame üle ettevõtluse ja palgatöö erinevused, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Rõhutati seda, et üksi väga heast ideest ei piisa, et seda teostada, vaid selle järele proovimine võtab palju aega ja raha ning nõuab teadmisi. Kui neid ei ole või ei osata hinnata, siis hea idee pelgalt ideeks jääbki. Peale järeleproovimise tuleb ka planeerida neid asju, mida alguses ei osata ette aimata näiteks lisakulud, tagasilöögid ning tulemus ei pruugi alati algse ideega samastuda. Kui ei ole palju teadmis ja ressursse, tuleks esialgu otsida lihtsaid lahendusi, mis hiljem võib juba keerulisemaga ümber vahetada vajaduse korral. Mainiti riiulifirmasid, mida enam pole mõtet osta, sest kõik võimalused firma loomiseks on tänapäeval väga lihtsaks tehtud. Käsitleti erinevaid ettevõtlus vorme – OÜ, AS, FIE, TÜ, MTÜ.
Loengu teisel poolel pidime oma ideed avaldama ja grupitööna heast ideest SWOT analüüsi tegema. Loeng andis hea sissejuhatava põhja ettevõtlusele, kuid palju jäi ma arvan rääkimata.

Robootika IT kolledžis.
Seda teemat rääkis meile Margus Ernits. Sissejuhatusena tuli jutuks, kuidas noort inimest õppima ja ainest huvituma panna. Eestis on palju räägitud, et probleemiks koolis kujunevad reaalained. Nende õpetamisviis pole võib–olla sama, mis humanitaarainetel. Neid tuleb õpetada mängulisemalt. Tuimalt üksi teooriat õppida pole kasulik, sest see esiteks ei meeldi kellelegi ja päeva lõpuks on see meelest läinud. Kõigepealt peaks tekkima vajadus, miks seda õppida. Sellekohapealt tulebki appi näiteks robootika. Kui sulle antakse kätte robot, kelle sa pead matemaatiliste valemite abil liikuma panema, siis sa võtad selle raamatu ise kätte ja õpid neid valemied. See on vastupidine lähenemine ja paneb inimese ise õppima, mitte ei pea sundima. Seejärel tuli juttu ITK robotiklubi tegemistest. Tehakse koostööd Kunstiakadeemia inimestega, võisteldakse edukalt Robotexi võistlustel. Rõhutati, et alati tuleks oma tegemistest blogida, mis on hiljem endale kasulikum ja loengud üksi pole efektiivsed, vaja on ise palju tööd teha.

Serverikeskuste võrguarhidektuur.
Rääkima tulid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group-ist. Algselt toodi välja olulised faktid ja tegevused Net Groupi kohta. Seejärel kuidas käib serveriteenuste haldus. Juttu tuli pilveteenustest, et kogu elu läheb brauserisse ja kõik tundub jube lihtne, aga tegelikult selle taga olev arhidektuur läheb hoopis keerulisemaks. Toodi välja Net Groupi erinevad tegevvaldkonnad. Loengust oli raske aru saada , kõik need slaidid ja jutt oli väga keeruline, eriti inimesele, kes sellega kokku pole puutunud.

Kas sellist IT-d me tahtsimegi?
Sellest olulisest teemast tuli meiega rääkima ITK vilistlane Agu Leinfeld. Küsimusele, miks me tulime IT õppima, vastaks kohe palga ja töö nõudluse pärast. Seejärel hakkasime arutama nelja teemat infotehnoloogia mõjust. Kuidas ta mõjutab kogukonda. Arvatakse, et IT teeb töö kergemaks, aga on hoopis vastupidi, et töö võetakse kodu kaasa ja vabaaega vähem. Kuidas ta edasisi trende mõjutab. Kõik läheb odavamaks, juhtmevabaks, aga sellega kaasneb ka suurem küberkuritegevuse oht, ei suudeta hallata sotsiaalvõrgustikke. Nendest tekivad tagajärjed, mida ei osatud oodata. Tekivad universaalsuse ja efekiivsuse vasuolu. Süsteem läheb järjest keerulisemaks ja kui kuskil mingi lüli katkeb, mis selle tagajärg on, ei oska keegi öelda. See võib võtta meilt kergemal juhul ainult hobi, halvemal juhul elu. Kuidas IT kogukonnas üldse õigesti teenima panna ja ta väärtust mõõta. Kas IT-l on üldse mingeid väärtusi? See loeng pani palju mõtlema IT tuleviku üle. Kui ta juba praegu mõjutab palju keskkonda, siis mis mõju on tal 10 – 20 aasta pärast. Ka meie, kes IT õpivad, hakkame oluliselt mõjutama tulevikku ja kas kõik on suutelised sellist vastutust endale võtma?

Töö arvuti ikalduse tõrjerühmas.
Antud teemast tuli rääkima meile Anto Veldre. Ta on Eesti CERT/CSIRT meeskonnast ja rääkis, mis selle meeskonna üldine töö on. Igas riigis on selline grupp inimesi, kes aitavad inimesi arvuti ja Interneti probleemides. Selle meeskonna liikmed peavad oma ala hästi tundma, sest enam probleeme tuleb lahendada läbi telefoni ja teadija peab sisuliselt kinnisilmi aitama inimest. Töö nõuab rahulikkust ja arusaamist, kuna tihti on teisel pool mõni ärritunud kodanik ja tuleb ka temast aru saada ja probleem välja lugeda. Räägitakse viirustest ja identiteedi vargustest. Pole olemas maailma parimat viirusetõrjet, sest viirusetõrje tuleb alati peale viirust. Viirused ei levi ainult läbi võrgu vaid vabalt võib ka läbi kellegi mälupulga või võrgu puudumise korral levida. Viirused ohustavad meid igalpool, seega ei saa kunagi kindel olla kes teiselpool ekraani meiega räägib.

Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi.
Teemast rääkis meile Kalle Tammemäe. Teema, kuidas vaadata ülikooli kui oma tulevast töökohta ja mida tähendab töö spetsialistina ettevõttes võrrelded õppejõuga. Põgusalt tutvustati meile TTÜ-d, selle campust ning tuleviku mõttes on hea kerge astuda magistriõpesse ja doktoriõppesse TTÜ-s. Räägiti kõrgharidusmaasikust Eestis ja võrreldi põhiliselt Soomega. Räägiti professionaali ja tedlase erinevustest, millised on erinevad tippteadlase kutseregistrid, sertifikaadid. Tutvustus tehti teadustest, mille liigmeteks võiks astuda hiljem. Antud loeng oleks võinud olla kohe peale esimest sissejuhatavat loengut, sest see sarnanes natuke sellega. Ei meeldinud koolide võrdlused ja pingeread, need panevad alati inimesi teistmoodi mõtlema, et üks on parem kui teine.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Arvestusest läbikukkunud on võimalik teha kordusarvestus.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagatiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetava õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

===Küsimus 2===
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
===Vastus===
Kui olen kaotanud uksekaardi, tellin endale asenduskaardi. Asenduskaart tellitakse juhul, kui kehtiv kaart on rikutud, hävitatud, varastatud või kaotatud. Asenduskaardi tellimiseks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab varasem väljastatud kaart koheselt kehtivuse ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Kapi võtme kaotamise puhul pöördun või teatan sellest õppetehnikule, kes neid väljastab

[[Category:Erialatutvustus 2011]]

User:Rlaisaar

2011-10-18T15:47:50Z

Rlaisaar: Created page with '=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Rando Laisaar Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011 ==Essee== Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse. Esimeses loengus oli p…'

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Rando Laisaar 
Esitamise kuupäev: 18. oktoober 2011

==Essee==
Sissejuhatus erialasse ja õppekorraldusse.
Esimeses loengus oli põgus sissejuhatus äsja kõrgkooli astunud inimestele, et kuidas avanädalatel käituda ning kuhu me tulnud oleme. Rõhutati, et tuleks ITK eeskirjad, määrused läbi vaadata ning lugeda. Mainiti, et toimub väga palju avalikke ja huvitavaid loenguid ITK-s, mis on väga harivad ning mida võib-olla väga mujal ei kuulegi. Põgus sissejuhatus anti õppekavade kohta, õis-ist, punase joone päevast, deklareerimisest. Raamatukogu ITK-s väga suur ei ole ja paberkandijal raamatuid on üldse vähe. Loengud üldjuhul salvestatakse ja vajadule korral on võimalik neid Internetis üle vaadata, mis on väga hea. Üldiselt e-õpe on ITK väga tugev. Üliõpilasesinud rääkis avanädalate üritustest, oma kontaktidest. Oli selline üldine sissejuhatava loeng.
Inovatsioon
Esimene külalisloeng, kuhu tuli rääkima Linnar Viik. Kohe alguses tuli juttu digitaalsest ühisturust, kuhu Euroopa püüdleb aastaks 2020 ja riigikoodide kaotamisest ehk tuleks ühtne Euroopa riigikood. See teema jägi pooleli ja juttu tuli inovatsioonist.
Inovatsioon on uue idee kasutusele võtmine. Inovatsioon on hästi suur ja seda tuleb vaadata iga nurga alt, et mis ta maailmale kaasa toob. Arvatakse, et innovatsioon on suurte firmade asi, kuid tegelikkuses alustavad sellega pigem väikeettevõtted. Väga paljud riigid ülemaailma jagavad toetusi teadmistele erinevates valdkondades, eesotsas infotehnoloogiaga, mis on seaotud väga paljude valdkondadega.
Inovatsioon tuleb kas vajadusest võid teaduslikust uuringust tavaliselt ning selle mõju on kas inkrementaalne või siis radikaalne. Inovatsiooni soodustav keskond tuleb kultuurist, inimeste vahelisest suhetest, väärtustest. Kuidas inovatsiooni ellu viia on igaühe enda asi, kas lähtuda ajast, rahast või tulemusest. Tihtipeale kõigega ei saa arvestada ning tulebki vaadata kuhu valdkonda see kuulub ja sellest lähtuda. Vabalt võib ka ebaõnnestuda ja sellest õppida ning hiljem võib see kasulikuks osutuda hoopis.
Ideest teostuseni.
Antud loeng on hea üleminek eelmiselt loengult. Rääkima tuli meile ITK vilistlane Mart Mangus. Noor inimene, kellel on juba palju kogemusi ettevõtluses. Esimese asjana toobki ta välja mõned näited oma projektidest. Seejärel vaatame üle ettevõtluse ja palgatöö erinevused, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Rõhutati seda, et üksi väga heast ideest ei piisa, et seda teostada, vaid selle järele proovimine võtab palju aega ja raha ning nõuab teadmisi. Kui neid ei ole või ei osata hinnata, siis hea idee pelgalt ideeks jääbki. Peale järeleproovimise tuleb ka planeerida neid asju, mida alguses ei osata ette aimata näiteks lisakulud, tagasilöögid ning tulemus ei pruugi alati algse ideega samastuda. Kui ei ole palju teadmis ja ressursse, tuleks esialgu otsida lihtsaid lahendusi, mis hiljem võib juba keerulisemaga ümber vahetada vajaduse korral. Mainiti riiulifirmasid, mida enam pole mõtet osta, sest kõik võimalused firma loomiseks on tänapäeval väga lihtsaks tehtud. Käsitleti erinevaid ettevõtlus vorme – OÜ, AS, FIE, TÜ, MTÜ.
Loengu teisel poolel pidime oma ideed avaldama ja grupitööna heast ideest SWOT analüüsi tegema. Loeng andis hea sissejuhatava põhja ettevõtlusele, kuid palju jäi ma arvan rääkimata.
Robootika IT kolledžis.
Seda teemat rääkis meile Margus Ernits. Sissejuhatusena tuli jutuks, kuidas noort inimest õppima ja ainest huvituma panna. Eestis on palju räägitud, et probleemiks koolis kujunevad reaalained. Nende õpetamisviis pole võib–olla sama, mis humanitaarainetel. Neid tuleb õpetada mängulisemalt. Tuimalt üksi teooriat õppida pole kasulik, sest see esiteks ei meeldi kellelegi ja päeva lõpuks on see meelest läinud. Kõigepealt peaks tekkima vajadus, miks seda õppida. Sellekohapealt tulebki appi näiteks robootika. Kui sulle antakse kätte robot, kelle sa pead matemaatiliste valemite abil liikuma panema, siis sa võtad selle raamatu ise kätte ja õpid neid valemied. See on vastupidine lähenemine ja paneb inimese ise õppima, mitte ei pea sundima. Seejärel tuli juttu ITK robotiklubi tegemistest. Tehakse koostööd Kunstiakadeemia inimestega, võisteldakse edukalt Robotexi võistlustel. Rõhutati, et alati tuleks oma tegemistest blogida, mis on hiljem endale kasulikum ja loengud üksi pole efektiivsed, vaja on ise palju tööd teha.
Serverikeskuste võrguarhidektuur.
Rääkima tulid Toomas Mõttus ja Jaan Feldmann Net Group-ist. Algselt toodi välja olulised faktid ja tegevused Net Groupi kohta. Seejärel kuidas käib serveriteenuste haldus. Juttu tuli pilveteenustest, et kogu elu läheb brauserisse ja kõik tundub jube lihtne, aga tegelikult selle taga olev arhidektuur läheb hoopis keerulisemaks. Toodi välja Net Groupi erinevad tegevvaldkonnad. Loengust oli raske aru saada , kõik need slaidid ja jutt oli väga keeruline, eriti inimesele, kes sellega kokku pole puutunud.
Kas sellist IT-d me tahtsimegi?
Sellest olulisest teemast tuli meiega rääkima ITK vilistlane Agu Leinfeld. Küsimusele, miks me tulime IT õppima, vastaks kohe palga ja töö nõudluse pärast. Seejärel hakkasime arutama nelja teemat infotehnoloogia mõjust. Kuidas ta mõjutab kogukonda. Arvatakse, et IT teeb töö kergemaks, aga on hoopis vastupidi, et töö võetakse kodu kaasa ja vabaaega vähem. Kuidas ta edasisi trende mõjutab. Kõik läheb odavamaks, juhtmevabaks, aga sellega kaasneb ka suurem küberkuritegevuse oht, ei suudeta hallata sotsiaalvõrgustikke. Nendest tekivad tagajärjed, mida ei osatud oodata. Tekivad universaalsuse ja efekiivsuse vasuolu. Süsteem läheb järjest keerulisemaks ja kui kuskil mingi lüli katkeb, mis selle tagajärg on, ei oska keegi öelda. See võib võtta meilt kergemal juhul ainult hobi, halvemal juhul elu. Kuidas IT kogukonnas üldse õigesti teenima panna ja ta väärtust mõõta. Kas IT-l on üldse mingeid väärtusi? See loeng pani palju mõtlema IT tuleviku üle. Kui ta juba praegu mõjutab palju keskkonda, siis mis mõju on tal 10 – 20 aasta pärast. Ka meie, kes IT õpivad, hakkame oluliselt mõjutama tulevikku ja kas kõik on suutelised sellist vastutust endale võtma?
Töö arvuti ikalduse tõrjerühmas.
Antud teemast tuli rääkima meile Anto Veldre. Ta on Eesti CERT/CSIRT meeskonnast ja rääkis, mis selle meeskonna üldine töö on. Igas riigis on selline grupp inimesi, kes aitavad inimesi arvuti ja Interneti probleemides. Selle meeskonna liikmed peavad oma ala hästi tundma, sest enam probleeme tuleb lahendada läbi telefoni ja teadija peab sisuliselt kinnisilmi aitama inimest. Töö nõuab rahulikkust ja arusaamist, kuna tihti on teisel pool mõni ärritunud kodanik ja tuleb ka temast aru saada ja probleem välja lugeda. Räägitakse viirustest ja identiteedi vargustest. Pole olemas maailma parimat viirusetõrjet, sest viirusetõrje tuleb alati peale viirust. Viirused ei levi ainult läbi võrgu vaid vabalt võib ka läbi kellegi mälupulga või võrgu puudumise korral levida. Viirused ohustavad meid igalpool, seega ei saa kunagi kindel olla kes teiselpool ekraani meiega räägib.
Akadeemia tee. Spetsialistist teadlaseks ja vastupidi.
Teemast rääkis meile Kalle Tammemäe. Teema, kuidas vaadata ülikooli kui oma tulevast töökohta ja mida tähendab töö spetsialistina ettevõttes võrrelded õppejõuga. Põgusalt tutvustati meile TTÜ-d, selle campust ning tuleviku mõttes on hea kerge astuda magistriõpesse ja doktoriõppesse TTÜ-s. Räägiti kõrgharidusmaasikust Eestis ja võrreldi põhiliselt Soomega. Räägiti professionaali ja tedlase erinevustest, millised on erinevad tippteadlase kutseregistrid, sertifikaadid. Tutvustus tehti teadustest, mille liigmeteks võiks astuda hiljem. Antud loeng oleks võinud olla kohe peale esimest sissejuhatavat loengut, sest see sarnanes natuke sellega. Ei meeldinud koolide võrdlused ja pingeread, need panevad alati inimesi teistmoodi mõtlema, et üks on parem kui teine.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?

===Vastus===
Arvestusest läbikukkunud on võimalik teha kordusarvestus.Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kolmele sooritusele. Õigus kordusarvestuseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani, kuid reeglina eeldab kordusarvestus õppuripoolset täiendavat ettevalmistust, mille tagatiseks on õppejõul õigus anda õppurile piiratud mahuga täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetava õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.
Korduseksamid ja -arvestused on tasulised, v.a riigieelarvelisel õppekohalõppivatel üliõpilastel. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga..
Õppur peab olema eksamile/arvestusele registreerunud ja kordussoorituse korral tasunud tasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.

===Küsimus 2===
Juhtusid kaotama uksekaardi. Mis on tegevused ja teatamised? Juhtusid kaotama kapi võtme. Mis on tegevused ja teatamised?
===Vastus===
Kui olen kaotanud uksekaardi, tellin endale asenduskaardi. Asenduskaart tellitakse juhul, kui kehtiv kaart on rikutud, hävitatud, varastatud või kaotatud. Asenduskaardi tellimiseks tuleb tudengil siseneda www.minukool.ee keskkonda, “kaardi tellimine” aknasse ja kliki “telli asenduskaart”. Asenduskaardi tellimisel kaotab varasem väljastatud kaart koheselt kehtivuse ja tellimisprotsess on sarnane uue kaardi tellimisega (vali “tavakaart” või “pangakaart” ning tasu asenduskaardi väljastamise eest vastavalt Eesti Üliõpilasliidu kehtestatud hinnakirjale 6,5 € ).

Kapi võtme kaotamise puhul pöördun või teatan sellest õppetehnikule, kes neid väljastab

[[Category:Erialatutvustus 2011]]