https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rluup 2026-05-06T18:51:32Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript_millega_saab_arvutis_kustutada_wifi_profiilid_Python&diff=85356 2015-01-06T13:15:45Z

<p>Rluup: Created page with &quot;Category: Skriptimiskeeled &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt; #Koostas Ragnar Luup AK-31 2015 # Selle scriptigas kustutatakse ära win 7 arvutist ära wifi profiilid ja taaskäivitatakse…&quot;</p> <hr /> <div>[[Category: Skriptimiskeeled]]<br /> &lt;source lang=&quot;python&quot;&gt;<br /> #Koostas Ragnar Luup AK-31 2015<br /> # Selle scriptigas kustutatakse ära win 7 arvutist ära wifi profiilid ja taaskäivitatakse wifi teenus.<br /> <br /> import os<br /> import shutil<br /> #win32serviceutil tuleb eraldi paigaldada ennem kui seda kasutada saab<br /> import win32serviceutil<br /> <br /> # kustutame kaustast wifi profiili failid<br /> folder = 'C:\ProgramData\Microsoft\Wlansvc\Profiles\Interfaces'<br /> for the_file in os.listdir(folder):<br /> file_path = os.path.join(folder, the_file)<br /> if os.path.isfile(file_path):<br /> os.unlink(file_path)<br /> else:<br /> shutil.rmtree(file_path)<br /> <br /> #taaskäivitame wifi teenuse<br /> teenus = &quot;Wlansvc&quot;<br /> win32serviceutil.RestartService(teenus)<br /> <br /> &lt;/source&gt;</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_millega_saab_arvutis_k%C3%A4ivitada_IDkaardi_haldusvahendi_ja_selle_sulgemisel_kustutatakse_sertifikaadid_-_PowerShell&diff=84701 2014-12-30T13:14:43Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>[[Category: Skriptimiskeeled]]<br /> <br /> &lt;source lang = &quot;powershell&quot;&gt;<br /> #Ragnar Luup AK-31 2014a<br /> #antud skript kustutab pärast ID kaardi kasutamist arvutis olevad sertifikaadid. Skript on kirjutatud silmas pidades powershell 2.0 eriärasid. <br /> #Powershell 3.0 võimaldab seda teha juba lihtsamalt kasutates Remove-Item käsku <br /> <br /> #Kuna certifikaate ei laeta ennem arvutisse kui keegi neid loeb siis käivitan siin ID-kaardi haldusvahendi ja ootame kuni see programm suletakse<br /> Start-Process &quot;C:\Program Files (x86)\Estonian ID Card\qesteidutil.exe&quot; -wait<br /> <br /> # avame hoidla kust sertifikaate loeme<br /> $hoidla = New-Object System.Security.Cryptography.x509Certificates.X509Store(&quot;My&quot;,&quot;CurrentUser&quot;)<br /> $hoidla.Open(&quot;ReadWrite&quot;)<br /> <br /> # Filtreerime kuidagi hoidlas olevad sertifikaadid. Kasutame siin näiteks sertifikaadi väljastamise kuupäeva<br /> $serdid = $hoidla.Certificates | Where {$_.NotAfter -gt &quot;1/01/2010&quot;} #kõik sertifikaadid mis on väljastatud peale 2010 aastat, kuna sertifikaat ei tohiks kehtida üle 3a<br /> <br /> #kustutame sertifikaadi<br /> ForEach ($sert in $serdid)<br /> {<br /> $hoidla.Remove($sert)<br /> }<br /> <br /> # sulgeme hoidla kus me certe kustutasime<br /> $hoidla.Close()<br /> &lt;/source&gt;</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Skript,_millega_saab_arvutis_k%C3%A4ivitada_IDkaardi_haldusvahendi_ja_selle_sulgemisel_kustutatakse_sertifikaadid_-_PowerShell&diff=84699 2014-12-30T13:13:34Z

<p>Rluup: Created page with &quot;Category: Skriptimiskeeled #Ragnar Luup AK-31 2014a #antud skript kustutab pärast ID kaardi kasutamist arvutis olevad sertifikaadid. Skript on kirjutatud silmas pidades pow…&quot;</p> <hr /> <div>[[Category: Skriptimiskeeled]]<br /> <br /> #Ragnar Luup AK-31 2014a<br /> #antud skript kustutab pärast ID kaardi kasutamist arvutis olevad sertifikaadid. Skript on kirjutatud silmas pidades powershell 2.0 eriärasid. <br /> #Powershell 3.0 võimaldab seda teha juba lihtsamalt kasutates Remove-Item käsku <br /> <br /> #Kuna certifikaate ei laeta ennem arvutisse kui keegi neid loeb siis käivitan siin ID-kaardi haldusvahendi ja ootame kuni see programm suletakse<br /> Start-Process &quot;C:\Program Files (x86)\Estonian ID Card\qesteidutil.exe&quot; -wait<br /> <br /> # avame hoidla kust sertifikaate loeme<br /> $hoidla = New-Object System.Security.Cryptography.x509Certificates.X509Store(&quot;My&quot;,&quot;CurrentUser&quot;)<br /> $hoidla.Open(&quot;ReadWrite&quot;)<br /> <br /> # Filtreerime kuidagi hoidlas olevad sertifikaadid. Kasutame siin näiteks sertifikaadi väljastamise kuupäeva<br /> $serdid = $hoidla.Certificates | Where {$_.NotAfter -gt &quot;1/01/2010&quot;} #kõik sertifikaadid mis on väljastatud peale 2010 aastat, kuna sertifikaat ei tohiks kehtida üle 3a<br /> <br /> #kustutame sertifikaadi<br /> ForEach ($sert in $serdid)<br /> {<br /> $hoidla.Remove($sert)<br /> }<br /> <br /> # sulgeme hoidla kus me certe kustutasime<br /> $hoidla.Close()</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=84343 2014-12-20T10:02:11Z

<p>Rluup: /* Esseede teemad 2014 */</p> <hr /> <div>=Üldinfo=<br /> ECTS: 4<br /> Hindamisviis: Eksam<br /> <br /> ==Õppejõud==<br /> Margus Ernits<br /> <br /> Katrin Loodus<br /> <br /> =Eeldused ja sihtgrupp=<br /> <br /> Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br /> Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br /> Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br /> <br /> =Eesmärk ja sisu=<br /> <br /> Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br /> <br /> Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br /> <br /> =Õpiväljundid=<br /> <br /> <br /> =Loengud=<br /> 2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]<br /> <br /> 1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]<br /> <br /> 1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br /> <br /> 2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]<br /> <br /> 3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]<br /> <br /> 4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]<br /> <br /> 5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]<br /> <br /> 5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]<br /> <br /> 5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]<br /> <br /> 5.3 [[Puppet näited]]<br /> <br /> Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv<br /> <br /> =Praktikumid=<br /> <br /> ==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==<br /> * Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil<br /> **RAM 512MB<br /> **HDD dynamicly allocated 8GB<br /> **2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br /> **Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br /> ***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.56.200<br /> netmask 255.255.255.0<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update &amp;&amp; apt-get install ssh)<br /> <br /> Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br /> <br /> Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ<br /> Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.<br /> <br /> * '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)<br /> **Memory 1024MB<br /> **HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br /> **Network<br /> **Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br /> <br /> '''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)<br /> <br /> Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br /> <br /> ==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==<br /> <br /> Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. <br /> <br /> [http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]<br /> <br /> <br /> ==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==<br /> <br /> Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.<br /> <br /> Näiteülesanded kaitsmiseks<br /> <br /> 1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA<br /> <br /> 2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)<br /> <br /> 3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid<br /> <br /> 4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay<br /> <br /> <br /> <br /> 5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.<br /> <br /> 5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.<br /> <br /> 5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee<br /> <br /> 5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)<br /> Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz<br /> <br /> <br /> 6. Kaitsmiseks ülesanne<br /> <br /> * Paigalda pakk zsh<br /> * Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh<br /> * Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja<br /> * Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. &lt;?php phpinfo(); ?&gt; faili index.php (seda kõike puppet abil)<br /> * Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz<br /> * Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)<br /> <br /> <br /> [[Puppet Examples]]<br /> <br /> ==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==<br /> Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.<br /> Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine]]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]<br /> <br /> <br /> http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html<br /> <br /> ==Probleemide lahendamise hindid==<br /> http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee<br /> <br /> <br /> =Esseede teemad 2014=<br /> <br /> [[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup<br /> <br /> [[foreman]] http://theforeman.org/<br /> <br /> [[hydra]]<br /> <br /> [[Security Onion]]<br /> <br /> [[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch<br /> <br /> [[Bacula]] - Deniss Krajuhhin, AK31<br /> <br /> [[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/<br /> <br /> [[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [[nessus]]<br /> <br /> [[BRO]] https://www.bro.org/<br /> <br /> [[OSSEC]]<br /> <br /> [[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld<br /> <br /> [[Ajenti]] - Henri Ots<br /> <br /> [[OpenPanel]]<br /> <br /> [[ispCP]]<br /> <br /> [[VHCS]]<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo<br /> <br /> [[Bareos]] - Kristjan Indlo<br /> <br /> [[Docker]] - Üllar Seerme<br /> <br /> Muu Open Source panel/server config software.<br /> <br /> <br /> [[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/<br /> <br /> =Esseede teemad 2012=<br /> <br /> Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br /> <br /> [[zsh]] - pole algajale<br /> <br /> Mida uurida <br /> <br /> Prompt<br /> <br /> http://zshwiki.org/home/config/prompt<br /> <br /> http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br /> <br /> .zshrc<br /> <br /> for <br /> <br /> if <br /> <br /> [[while]] HN AK-31<br /> <br /> jne<br /> <br /> <br /> [[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe<br /> <br /> <br /> [[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Oracle Linux]]<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Suse Linux]]<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br /> <br /> [[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br /> <br /> [[Zentyal SAMBA4]] --- Lang &amp; Lihten A31<br /> <br /> Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br /> <br /> [[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br /> <br /> [[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br /> <br /> [[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br /> <br /> [[zenoss]] - Kristjan Vaik<br /> <br /> [[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br /> <br /> =Esseede teemad 2013=<br /> <br /> <br /> <br /> [[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]<br /> <br /> [[passenger]]<br /> <br /> [[NFTables]]<br /> <br /> [[Ipcop]] - saab kaasajastada<br /> <br /> [[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013<br /> <br /> [[snort]] http://www.snort.org/ - võib kaasajastada<br /> <br /> [[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31<br /> <br /> [[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013<br /> <br /> [[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013<br /> <br /> [[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013<br /> <br /> [[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013<br /> <br /> [[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013<br /> <br /> [[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014<br /> <br /> [[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014<br /> <br /> [[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014<br /> <br /> [[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14<br /> <br /> [[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013<br /> <br /> [[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013<br /> <br /> [[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014<br /> <br /> [[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014<br /> <br /> [[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014<br /> <br /> [[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014<br /> <br /> [[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014<br /> <br /> =Eksamist=<br /> <br /> <br /> Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.<br /> <br /> <br /> Linux eksam on praktiline, koosneb neljast osast:<br /> <br /> 1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min<br /> <br /> 2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)<br /> <br /> 3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min <br /> <br /> 4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min<br /> <br /> <br /> 1. Näiteülesanded: 10min<br /> * Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga<br /> * Paigalda pakk apache2<br /> * Paigalda pakk htop<br /> * Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt<br /> * Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.<br /> <br /> 2. Näiteküsimused 15min<br /> * Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)<br /> * Paigalda ntp teenus (aine wikist)<br /> * Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br /> <br /> <br /> 3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min<br /> * Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)<br /> * Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)<br /> * Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)<br /> * Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid<br /> * Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br /> <br /> <br /> <br /> 4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min<br /> * Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.<br /> * Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk<br /> * Praktikal olev tudeng &quot;konfigureeris&quot; ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014<br /> -----<br /> <br /> =Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=<br /> <br /> Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br /> <br /> Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br /> <br /> Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br /> <br /> Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br /> <br /> <br /> '''Praks 4'''<br /> <br /> Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br /> <br /> *Mõtle välja domeenimini<br /> *Paigalda nimeserver bind9<br /> *Seadista oma domeen<br /> **www.domeen<br /> **ns.domeen<br /> **sales.domeen<br /> **seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br /> <br /> NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br /> <br /> Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br /> <br /> Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br /> <br /> <br /> '''Praks 5'''<br /> <br /> Veebiserveri apache2 paigaldamine<br /> <br /> *Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br /> Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br /> *Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br /> *Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br /> *Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br /> <br /> <br /> '''Praks 7'''<br /> Samba share-i välja jagamine. <br /> <br /> *Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br /> * Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br /> <br /> *Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br /> Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br /> <br /> <br /> '''Labor 1'''<br /> *Veebiserver ja virtualhostid<br /> *DNS<br /> *e-post<br /> *iptables<br /> *samba<br /> <br /> <br /> '''Labor 2'''<br /> *LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br /> *Puppet või chef<br /> *PAM<br /> *Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br /> *[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br /> *[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi_administreerimine&diff=84342 2014-12-20T10:01:37Z

<p>Rluup: /* Esseede teemad 2014 */</p> <hr /> <div>=Üldinfo=<br /> ECTS: 4<br /> Hindamisviis: Eksam<br /> <br /> ==Õppejõud==<br /> Margus Ernits<br /> <br /> Katrin Loodus<br /> <br /> =Eeldused ja sihtgrupp=<br /> <br /> Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.<br /> Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.<br /> Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.<br /> <br /> =Eesmärk ja sisu=<br /> <br /> Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.<br /> <br /> Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.<br /> <br /> =Õpiväljundid=<br /> <br /> <br /> =Loengud=<br /> 2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]<br /> <br /> 1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]<br /> <br /> 1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]<br /> <br /> 2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]<br /> <br /> 3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]<br /> <br /> 4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]<br /> <br /> 5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]<br /> <br /> 5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]<br /> <br /> 5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]<br /> <br /> 5.3 [[Puppet näited]]<br /> <br /> Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv<br /> <br /> =Praktikumid=<br /> <br /> ==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==<br /> * Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil<br /> **RAM 512MB<br /> **HDD dynamicly allocated 8GB<br /> **2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)<br /> **Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200). <br /> ***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]<br /> <br /> &lt;source lang=&quot;bash&quot;&gt;<br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.56.200<br /> netmask 255.255.255.0<br /> &lt;/source&gt;<br /> <br /> *Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update &amp;&amp; apt-get install ssh)<br /> <br /> Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso<br /> <br /> Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ<br /> Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.<br /> <br /> * '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)<br /> **Memory 1024MB<br /> **HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk<br /> **Network<br /> **Video Memory 64MB 3D acceleration sisse<br /> <br /> '''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)<br /> <br /> Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)<br /> <br /> ==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==<br /> <br /> Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist. <br /> <br /> [http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]<br /> <br /> [http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]<br /> <br /> <br /> ==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==<br /> <br /> Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.<br /> <br /> Näiteülesanded kaitsmiseks<br /> <br /> 1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA<br /> <br /> 2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)<br /> <br /> 3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid<br /> <br /> 4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay<br /> <br /> <br /> <br /> 5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.<br /> <br /> 5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.<br /> <br /> 5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee<br /> <br /> 5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)<br /> Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz<br /> <br /> <br /> 6. Kaitsmiseks ülesanne<br /> <br /> * Paigalda pakk zsh<br /> * Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh<br /> * Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja<br /> * Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. &lt;?php phpinfo(); ?&gt; faili index.php (seda kõike puppet abil)<br /> * Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz<br /> * Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)<br /> <br /> <br /> [[Puppet Examples]]<br /> <br /> ==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==<br /> Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.<br /> Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine]]<br /> <br /> [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]<br /> <br /> <br /> http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html<br /> <br /> ==Probleemide lahendamise hindid==<br /> http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee<br /> <br /> <br /> =Esseede teemad 2014=<br /> <br /> [[Miradore]] www.miradore.com Ragnar Luup<br /> <br /> [[foreman]] http://theforeman.org/<br /> <br /> [[hydra]]<br /> <br /> [[Security Onion]]<br /> <br /> [[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch<br /> <br /> [[Bacula]] - Deniss Krajuhhin, AK31<br /> <br /> [[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/<br /> <br /> [[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [[nessus]]<br /> <br /> [[BRO]] https://www.bro.org/<br /> <br /> [[OSSEC]]<br /> <br /> [[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld<br /> <br /> [[Ajenti]] - Henri Ots<br /> <br /> [[OpenPanel]]<br /> <br /> [[ispCP]]<br /> <br /> [[VHCS]]<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo<br /> <br /> [[Bareos]] - Kristjan Indlo<br /> <br /> [[Docker]] - Üllar Seerme<br /> <br /> Muu Open Source panel/server config software.<br /> <br /> <br /> [[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/<br /> <br /> =Esseede teemad 2012=<br /> <br /> Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.<br /> <br /> [[zsh]] - pole algajale<br /> <br /> Mida uurida <br /> <br /> Prompt<br /> <br /> http://zshwiki.org/home/config/prompt<br /> <br /> http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/<br /> <br /> .zshrc<br /> <br /> for <br /> <br /> if <br /> <br /> [[while]] HN AK-31<br /> <br /> jne<br /> <br /> <br /> [[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe<br /> <br /> <br /> [[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei <br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Oracle Linux]]<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine<br /> <br /> <br /> [[Suse Linux]]<br /> <br /> Paigaldamine<br /> <br /> Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine<br /> <br /> [[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas<br /> <br /> [[Zentyal SAMBA4]] --- Lang &amp; Lihten A31<br /> <br /> Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid<br /> <br /> [[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32<br /> <br /> [[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten<br /> <br /> [[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31<br /> <br /> [[zenoss]] - Kristjan Vaik<br /> <br /> [[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste<br /> <br /> =Esseede teemad 2013=<br /> <br /> <br /> <br /> [[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]<br /> <br /> [[passenger]]<br /> <br /> [[NFTables]]<br /> <br /> [[Ipcop]] - saab kaasajastada<br /> <br /> [[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013<br /> <br /> [[snort]] http://www.snort.org/ - võib kaasajastada<br /> <br /> [[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31<br /> <br /> [[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013<br /> <br /> [[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013<br /> <br /> [[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013<br /> <br /> [[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013<br /> <br /> [[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013<br /> <br /> [[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013<br /> <br /> [[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014<br /> <br /> [[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014<br /> <br /> [[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014<br /> <br /> [[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14<br /> <br /> [[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013<br /> <br /> [[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013<br /> <br /> [[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014<br /> <br /> [[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014<br /> <br /> [[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014<br /> <br /> [[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014<br /> <br /> [[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014<br /> <br /> =Eksamist=<br /> <br /> <br /> Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.<br /> <br /> <br /> Linux eksam on praktiline, koosneb neljast osast:<br /> <br /> 1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min<br /> <br /> 2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)<br /> <br /> 3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min <br /> <br /> 4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min<br /> <br /> <br /> 1. Näiteülesanded: 10min<br /> * Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga<br /> * Paigalda pakk apache2<br /> * Paigalda pakk htop<br /> * Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt<br /> * Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.<br /> <br /> 2. Näiteküsimused 15min<br /> * Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)<br /> * Paigalda ntp teenus (aine wikist)<br /> * Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br /> <br /> <br /> 3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min<br /> * Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)<br /> * Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)<br /> * Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)<br /> * Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid<br /> * Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br /> <br /> <br /> <br /> 4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min<br /> * Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.<br /> * Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk<br /> * Praktikal olev tudeng &quot;konfigureeris&quot; ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014<br /> -----<br /> <br /> =Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=<br /> <br /> Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]<br /> <br /> Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)<br /> <br /> Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.<br /> <br /> Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.<br /> <br /> <br /> '''Praks 4'''<br /> <br /> Nimeserveri BIND9 paigaldamine.<br /> <br /> *Mõtle välja domeenimini<br /> *Paigalda nimeserver bind9<br /> *Seadista oma domeen<br /> **www.domeen<br /> **ns.domeen<br /> **sales.domeen<br /> **seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit<br /> <br /> NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS<br /> <br /> Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]<br /> <br /> Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.<br /> <br /> <br /> '''Praks 5'''<br /> <br /> Veebiserveri apache2 paigaldamine<br /> <br /> *Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)<br /> Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536<br /> *Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)<br /> *Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2<br /> *Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.<br /> <br /> <br /> '''Praks 7'''<br /> Samba share-i välja jagamine. <br /> <br /> *Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua). <br /> * Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale. <br /> <br /> *Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install<br /> <br /> '''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda. <br /> Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.<br /> <br /> <br /> '''Labor 1'''<br /> *Veebiserver ja virtualhostid<br /> *DNS<br /> *e-post<br /> *iptables<br /> *samba<br /> <br /> <br /> '''Labor 2'''<br /> *LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru<br /> *Puppet või chef<br /> *PAM<br /> *Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten<br /> *[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs<br /> *[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82022 2014-11-07T10:34:29Z

<p>Rluup: /* Hinnapoliitika */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab praeguseks juba igalt poolt. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta.<br /> <br /> Teised suuremad partnerid euroopas on Fujitsu, Tieto ja Efecto<br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot kuus seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Plussid ja miinused=<br /> <br /> Positiivse poole pealt tooks välja:<br /> *Paigaldamise lihtsus<br /> *Mugav tarkvara haldus<br /> *Sisseehitatud kontrollimootor<br /> *Suur mobiilsete seadmete tugi<br /> <br /> Negatiivse poole pealt:<br /> *Kasutamise võimalus peamiselt läbi vahendajate<br /> *Halb tarkvara mõõtmine<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> www.miradore.com<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82021 2014-11-07T10:34:07Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab praeguseks juba igalt poolt. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta.<br /> <br /> Teised suuremad partnerid euroopas on Fujitsu, Tieto ja Efecto<br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Plussid ja miinused=<br /> <br /> Positiivse poole pealt tooks välja:<br /> *Paigaldamise lihtsus<br /> *Mugav tarkvara haldus<br /> *Sisseehitatud kontrollimootor<br /> *Suur mobiilsete seadmete tugi<br /> <br /> Negatiivse poole pealt:<br /> *Kasutamise võimalus peamiselt läbi vahendajate<br /> *Halb tarkvara mõõtmine<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> www.miradore.com<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82020 2014-11-07T10:33:30Z

<p>Rluup: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab praeguseks juba igalt poolt. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta.<br /> <br /> Teised suuremad partnerid euroopas on Fujitsu siemens, Tieto ja Efecto<br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Plussid ja miinused=<br /> <br /> Positiivse poole pealt tooks välja:<br /> *Paigaldamise lihtsus<br /> *Mugav tarkvara haldus<br /> *Sisseehitatud kontrollimootor<br /> *Suur mobiilsete seadmete tugi<br /> <br /> Negatiivse poole pealt:<br /> *Kasutamise võimalus peamiselt läbi vahendajate<br /> *Halb tarkvara mõõtmine<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> www.miradore.com<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82019 2014-11-07T10:31:37Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Plussid ja miinused=<br /> <br /> Positiivse poole pealt tooks välja:<br /> *Paigaldamise lihtsus<br /> *Mugav tarkvara haldus<br /> *Sisseehitatud kontrollimootor<br /> *Suur mobiilsete seadmete tugi<br /> <br /> Negatiivse poole pealt:<br /> *Kasutamise võimalus peamiselt läbi vahendajate<br /> *Halb tarkvara mõõtmine<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> www.miradore.com<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82018 2014-11-07T10:31:09Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Plussid ja miinused=<br /> <br /> Positiivse poole pealt tooks välja:<br /> *Paigaldamise lihtsus<br /> *Mugav tarkvara haldus<br /> *Sisseehitatud kontrollimootor<br /> *Suur mobiilsete seadmete tugi<br /> <br /> Negatiivse poole pealt:<br /> *Kasutamise võimalus peamiselt läbi vahendajate<br /> *Halb tarkvara mõõtmine<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Miradore2.png&diff=82010 2014-11-07T10:17:44Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div></div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82008 2014-11-07T10:14:02Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> <br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82007 2014-11-07T10:13:33Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Paigaldamine=<br /> <br /> Serveri puhul on vaja Windows serverit (2008 R4 ....) ja seal peal töötavat IIS-i (internet information service) ning SQL andmebaasi.<br /> <br /> Kasutajatele instaleeritakse peale agendid mis siis suhtlevad serveriga. Kõige uuemas Miradore versioonis on võimalik saata juba ka linki maili aadressile et kasutaja saaks ise agendi paigaldada.<br /> <br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.<br /> <br /> Selleks et saada ise edasimüüjaks tuleb omada Miradore inseneri pabereid mida saab Miradore enda koolituste kaudu.<br /> <br /> =Kasutatud materjal=<br /> <br /> Elioni Miradore inseneri paberitega koolitusmaterjal<br /> http://www.itassetmanagement.net/2014/09/12/technology-review-miradore/</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=82004 2014-11-07T10:05:46Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas.<br /> Miradore üks häid omadusi on hallata ka Windows domeenis olevaid masinaid. Selleks on vaja lisada server moodulile connector mis oskab suhelda nende masinatega. <br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus - Annab ülevaate seadmetest ja riistvarast<br /> *Tarkvara haldus - Annab ülevaate Tarkvarast masinates ja nende versioonidest<br /> *OS ja tarkvara paigaldus - Võimaldab tarkvara paigaldust üle võrgu<br /> *Kvaliteedi indeks - Annab ülevaate riistvara ja tarkvara olekust. Näiteks kui arvuti mälu on alla 4GB siis toob indeksit allapoole<br /> *Endpoint varunduse lahendus - Andmete varundamine masinate kaupa<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal - Kasutaja saab läbi veebiliidese hallata oma tarkvara ja nende instaleerimist.<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus - võimaldab jälgida seadmete voolu tarbimist ja neid luua käitumismalle.<br /> *Mobiilsete seadmete haldus - Ülevaade mobiilsetest seadmetest ja nende tarkvaradest. Seadmete seadistamine kaugelt<br /> *Custom inventory - Luua enda käe järgi inventuuri loendi<br /> *Kaughaldus - Võimalik üle võtta pilt ja hallata seadmeid<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> Üldjuhul ostetakse seda teenust sisse edasimüüvalt ettevõttelt kuid võimalusel saab ka oma lokaalse serveri paigaldada. Hind jääb ~2,5 eurot seadme kohta. Mõeldud on siin seadmeid mida on võimalik hallata. Switchid, printerid ja muud sarnased seadmed sinna alla ei käi.</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81984 2014-11-07T09:14:54Z

<p>Rluup: /* Hinnapoliitika */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> *Tarkvara haldus<br /> *OS ja tarkvara paigaldus<br /> *Kvaliteedi indeks<br /> *Endpoint varundsus lahendus<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus<br /> *Mobiilsete seadmete haldus<br /> *Insidendi haldus<br /> *Custom inventory<br /> *Kaughaldus<br /> *Event monitooring<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Hinnapoliitika=<br /> <br /> <br /> ~2-3 eurot seade</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81225 2014-11-03T18:29:20Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> *Tarkvara haldus<br /> *OS ja tarkvara paigaldus<br /> *Kvaliteedi indeks<br /> *Endpoint varundsus lahendus<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus<br /> *Mobiilsete seadmete haldus<br /> *Insidendi haldus<br /> *Custom inventory<br /> *Kaughaldus<br /> *Event monitooring<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS<br /> <br /> =Hinnapoliitika=</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81223 2014-11-03T18:28:31Z

<p>Rluup: /* Ülesehitus */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> *Tarkvara haldus<br /> *OS ja tarkvara paigaldus<br /> *Kvaliteedi indeks<br /> *Endpoint varundsus lahendus<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus<br /> *Mobiilsete seadmete haldus<br /> *Insidendi haldus<br /> *Custom inventory<br /> *Kaughaldus<br /> *Event monitooring<br /> <br /> =Tehniline Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81222 2014-11-03T18:28:12Z

<p>Rluup: /* Tarkvara võimalused */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Mida Miradore võimaldab=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> *Tarkvara haldus<br /> *OS ja tarkvara paigaldus<br /> *Kvaliteedi indeks<br /> *Endpoint varundsus lahendus<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus<br /> *Mobiilsete seadmete haldus<br /> *Insidendi haldus<br /> *Custom inventory<br /> *Kaughaldus<br /> *Event monitooring<br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81221 2014-11-03T18:27:13Z

<p>Rluup: /* Tarkvara võimalused */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Tarkvara võimalused=<br /> <br /> *IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> *Tarkvara haldus<br /> *OS ja tarkvara paigaldus<br /> *Kvaliteedi indeks<br /> *Endpoint varundsus lahendus<br /> *Kasutajate Iseteenindus portaal<br /> *Energia säästu profiilid ja selle haldus<br /> *Mobiilsete seadmete haldus<br /> *Insidendi haldus<br /> *Custom inventory<br /> *Kaughaldus<br /> *Event monitooring<br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81220 2014-11-03T18:26:09Z

<p>Rluup: /* Toetatud tarkvara */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Tarkvara võimalused=<br /> <br /> IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> Tarkvara haldus<br /> OS ja tarkvara paigaldus<br /> Kvaliteedi indeks<br /> Endpoint varundsus lahendus<br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> *Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> <br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> *Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> *Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04<br /> <br /> *Mobiilsed seadmed<br /> Windows Phone,<br /> Android,<br /> iOS</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81219 2014-11-03T18:23:49Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi tarkvara arendamisega mis oleks neile sobilik.<br /> <br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. <br /> <br /> Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> =Tarkvara võimalused=<br /> <br /> IT varade ja konfiguratsiooni haldus <br /> Tarkvara haldus<br /> OS ja tarkvara paigaldus<br /> Kvaliteedi indeks<br /> Endpoint varundsus lahendus<br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]<br /> <br /> =Toetatud tarkvara=<br /> <br /> Toetatud Windowsi operatsiooni süsteemid<br /> Windows 2000 R4<br /> …<br /> Windows 8.1 (x86 ja x64)<br /> <br /> Toetatud OS X on <br /> 10.6 – 10.9<br /> <br /> Toetatud Linuxi Distrod<br /> CentOS 6,<br /> Debian 6/7,<br /> Fedora 15-19,<br /> RHE 6,<br /> SUSE,<br /> Ubuntu 10.04 LTS - 13.04</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81217 2014-11-03T18:17:46Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi arendama tarkvara mis oleks neile sobilik.<br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> Veebipõhine rakendus<br /> Ettevõte asutati 2006<br /> Peakontor ja arendus tehakse Lappeenranta<br /> Peamine turg on Aasia ja Lõuna-Ameerika<br /> Miradore Asset Management müüakse läbi partnerite.<br /> <br /> =Tarkvara võimalused=<br /> <br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg|800x5130px]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81209 2014-11-03T17:12:07Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi arendama tarkvara mis oleks neile sobilik.<br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> Veebipõhine rakendus<br /> Ettevõte asutati 2006<br /> Peakontor ja arendus tehakse Lappeenranta<br /> Peamine turg on Aasia ja Lõuna-Ameerika<br /> Miradore Asset Management müüakse läbi partnerite.<br /> <br /> =Tarkvara võimalused=<br /> <br /> <br /> =Ülesehitus=<br /> <br /> [[File:Miradore.jpg]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Miradore.jpg&diff=81208 2014-11-03T17:10:39Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div></div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81206 2014-11-03T17:06:08Z

<p>Rluup: /* Miradore andmehaldus tarkvara */</p> <hr /> <div>=Miradore Asset Manegament tarkvara=<br /> <br /> Miradore on veebipõhine rakendus mille abil saab hallata seadmeid nutitelefonist serverini välja. Toetab ta väga suure valiku tarkvarasi milles juttu allpool.<br /> Ettevõtetes kasutatakse erinevaid tarkvarasi seadmete ja tarkvarade haldamiseks ja jälgimiseks nagu näiteks Puppet Linuxi keskonnas või SCCM Windowsi AD keskonnas<br /> <br /> =Ajalugu=<br /> <br /> Miradore on alguse saanud logistikafirmast UPM. Selle ettevõtte IT osakonna töötajaid ei rahuldanud olemasolevad lahendused ning alustasid 15a tagasi arendama tarkvara mis oleks neile sobilik.<br /> Aastal 2006 loodi Soomes ettevõte ja hakati tarkvara turustama. Nende endi sõnul on nende turuks Aasia ja Lõuna-ameerika, kuid seda tarkvara leiab ka euroopast ja Eestistki oma jagu. Eestis kasutab seda tarkvara Elion kes haldab sellega klientide masinaid kellel puudub Windowsi serverlahendused või nende tarkvara seda ei toeta. <br /> <br /> Veebipõhine rakendus<br /> Ettevõte asutati 2006<br /> Peakontor ja arendus tehakse Lappeenranta<br /> Peamine turg on Aasia ja Lõuna-Ameerika<br /> Miradore Asset Management müüakse läbi partnerite.</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Miradore&diff=81205 2014-11-03T16:51:47Z

<p>Rluup: Created page with &quot;=Miradore andmehaldus tarkvara=&quot;</p> <hr /> <div>=Miradore andmehaldus tarkvara=</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=71047 2013-12-26T14:10:43Z

<p>Rluup: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga. &lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud tekstist: [http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html &quot;Free BSD DMA Operational Modes and Settings&quot;]<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89 &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot; ]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes lahendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> &lt;br&gt;Andmete kopeerimine ilma DMA-ta tekitaks olukorra kus protsessor peab andmete kopeerimise kõrvalt tegema muid toiminguid ja see venitaks kopeerimise aja pikaks. Sellepärast ongi kasutusel DMA, kes tegeleb andmete liigutamisega aadress- ja andmesiinil ja protsessor saab tegeleda infoga mis ei vaja andme- ja aadressiini hõivamist. Tänu sellele toimub asi kasutaja jaoks märkamatult ja jääb mulje et katkestust ei ole.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 <br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70973 2013-12-26T10:44:08Z

<p>Rluup: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga. &lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud tekstist: [http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html &quot;Free BSD DMA Operational Modes and Settings&quot;]<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89 &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot; ]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes lahendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 <br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70970 2013-12-26T09:29:10Z

<p>Rluup: /* DMA edastusmeetodid */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga. &lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud tekstist: [http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html &quot;Free BSD DMA Operational Modes and Settings&quot;]<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89 &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot; ]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 <br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70969 2013-12-26T09:28:06Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89 &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot; ]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://docs.freebsd.org/doc/2.1.7.1-RELEASE/usr/share/doc/handbook/handbook248.html<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 <br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html <br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70967 2013-12-26T09:18:31Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89 &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot; ]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 (DMA töötamine lahti kirjutatult)<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70966 2013-12-26T09:18:08Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.&lt;br&gt;<br /> <br /> Tõlgitud ingliskeelsest tekstist: [http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.Urvz2DGHg89] &quot;Direct Memory Access (DMA)&quot;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 (DMA töötamine lahti kirjutatult)<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70965 2013-12-26T09:15:43Z

<p>Rluup: /* DMA tööpõhimõte */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> Refereeritud ingliskeelsesle tekstile: [http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf &quot;DMA fundamentals&quot;]<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]] &lt;br&gt;<br /> Pildi allikas [http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html &quot;DMA sektsioonist&quot;]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 (DMA töötamine lahti kirjutatult)<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70819 2013-12-23T06:30:26Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88 (DMA töötamine lahti kirjutatult)<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70818 2013-12-23T06:27:07Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.eventhelix.com/RealtimeMantra/FaultHandling/dma_interrupt_handling.htm#.UrfXmDGHg88<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70817 2013-12-23T06:20:21Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70816 2013-12-23T06:12:37Z

<p>Rluup: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus latentsust(latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70815 2013-12-23T06:11:03Z

<p>Rluup: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Ilma DMA-ta oleks raske ette kujutada arvutite tööd. Kui protsessor peaks näiteks ootama CD lugeja järgi oleks see arvuti ressursi ebaefektiivne kasutus. DMA võeti kasutusele kohe pc arvutite ilmumisega, kuna muud moodi ei olnud võimalik arvuti ressurssi efektiivselt kasutada. Loomulikult ei kasutata DMA vahemälu iga IO seadme puhul. Näiteks klaviatuuri ja hiire puhul ei oleks see eriliselt mõistlik. Kujutame ette et kirjutad teksti ja tekst ilmub ekraanile mingi aja pärast. <br /> Lõppkokkuvõttes laendas DMA väga palju. Kiirendab arvuti tööd ja parandab andmete terviklikust näiteks siis kui kirjutad plaati.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70814 2013-12-23T05:53:04Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=70813 2013-12-23T05:52:09Z

<p>Rluup: /* Kasutatud materjal */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html (pilt)<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67979 2013-11-10T08:11:45Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67978 2013-11-10T08:09:45Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67977 2013-11-10T08:06:21Z

<p>Rluup: /* Koostaja */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67976 2013-11-10T08:03:10Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele.&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA andmed cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadressid ei kattuks DMA omaga, kui seda juhtub siis protsessor kas tühistab sisese cache aadressi mis tal mälus või uuendab seda siis selle informatsiooniga mis talle antakse.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67975 2013-11-10T07:58:59Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele&lt;br&gt;<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.&lt;br&gt;<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt.&lt;br&gt;<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta.&lt;br&gt;<br /> 5. DMA tegevus cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadress ei kattuks, kui seda juhtub siis protsessor tühistab sisese cache aadressi või uuendab seda.&lt;br&gt;<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.&lt;br&gt;<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67974 2013-11-10T07:58:00Z

<p>Rluup: /* DMA töötamine lahti kirjutatult */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> 1. Protsessor lõpetab käsiloleva töö ja annab BG (Bus Grant) siganaali ootavale seadmele<br /> 2. Seade võtab BG signaali vastu.<br /> 3. Protsessor saab kinnituse et BG signaal on vastu võetud ja jääb ootama aadressi ja andmeid seadmelt<br /> 4. DMA seade edastab andmed allikast sihtkohta<br /> 5. DMA tegevus cachitakse protsessoris ja protsessor jälgib et BUS peal olev cachitud informatsiooni aadress ei kattuks, kui seda juhtub siis protsessor tühistab sisese cache aadressi või uuendab seda<br /> 6. Kui DMA on lõpetanud siis edastatakse BR (bus release) signaal.<br /> 7. Protsessor võtab BR signaali vastu ja pöördub tagasi BUS andmete töötlemise juurde<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67973 2013-11-10T07:45:58Z

<p>Rluup: </p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = DMA töötamine lahti kirjutatult =<br /> <br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67972 2013-11-10T07:45:02Z

<p>Rluup: /* DMA edastusmeetodid */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> DMA kasutab peamiselt kolme loogikat kuidas ta protsessorile infot ette valmistab. Vastavalt seadmele ja infole kasutatakse kõige sobivamat. Üldjuhul kasutatakse kahte esimest reziimi.<br /> <br /> *Single reziim (burst mode) - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim (cycle stealing mode) - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse (BR-bus request, BG-Bus grant) ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt. Kui seda on siis võetakse see töö vahele ja jätkatakse sealt&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim (transparent mode) - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada. ja kontrollida<br /> <br /> Näiteks: Kui CD-ROM seadmelt tulevat informatsiooni edastataks Single reziimis siis oleks protsessor pidevalt hõivatud info lugemise ja ootamisega. Selle pärast kasutataksegi Block reziimi kus infot kogutakse ja edastatakse suurema tükina korraga.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67971 2013-11-10T07:11:51Z

<p>Rluup: /* DMA tööpõhimõte */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab protsessor tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> *Single reziim - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt.&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=DMA&diff=67970 2013-11-10T07:04:22Z

<p>Rluup: /* Ajalugu */</p> <hr /> <div>= Koostaja =<br /> KOOSTAMISEL&lt;br&gt;<br /> <br /> Ragnar Luup <br /> AK21 <br /> 2013<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> Antud materjaliga lugemine eeldab arvuti riistvara tööpõhimõtteid. Arvuti kasutab andmete edastamiseks ja lugemiseks I/O seadmetelt 3 erinevat meetodit polling, katkestus ja DMA (direct memory access). Erinevaid meetodeid kasutatakse erinevates kohtades vastavalt vajadusele, kuid tänapäeva arvutis on kasutusel peamiselt DMA. DMA vahemälu kasutatakse nii protsessori, graafika kui ka paljude teiste I/O seadmete juures. Kasutatakse teda igal pool kus on vaja vahendada andmeid suures koguses ja kiirelt. Kõikjal kus kasutatakse DMA-d töötab ta paraleelselt jamärkamatult protsessoriga ja vastava seadmega millega siis parasjagu suheldakse. <br /> DMA on võrreldes teiste meetoditega palju kiirem, kuna on konkreetse riistvara osa. Samuti vähendab DMA kasutus infoläägi (latency). Kuidas kõike seda orkestrit kokku pannakse olen proovinud selles artiklis välja tuua<br /> <br /> = Ajalugu =<br /> DMA on kasutusel juba IBM PC arvutite algusaegadest peale. Alguses kasutati seda floppy ketta andmete lugemise ja kirjutamise jaoks, hiljem hakati seda kasutama ka kõvaketaste juures. Sealt on liikunud DMA kasutus igale poole, kus on tegemist erinevatel kiirustel töötavate seadmetega.<br /> <br /> = DMA tööpõhimõte =<br /> Kujutame ette arvuti riistvara ja selle töötamist (joonis A). Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu, kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis talle tuleb BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info. DMA kontroller annab protsessorile ainult mälu aadressi ja infohulga suuruse ja protsessor läheb võtab mälust vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Pärast lõpetamist võtab ta tagasi BUS pealt tuleva informatsiooni töötlemise.<br /> Seda kõike on vaja selleks et ei tekiks ifokadu näiteks siis kui I/O seade on liiga kiire ja infot on palju ning protsessor ei jõua seda ära töödelda. Samamoodi kui I/O seade on liiga aeglane.<br /> <br /> [[File:resources-dma.jpg]]<br /> <br /> = DMA edastusmeetodid =<br /> *Single reziim - Kogu info edastatakse ühe blokina protsessorile. Miinuseks on see et protsessor on kogu see aeg hõivatud ja ei võta ühtegi teist ülesannet vastu.&lt;br&gt;<br /> *Block reziim - Info edastamine käib tükkide kaupa. Iga natukese aja tagant käib katkestuse ja vaadatakse kas tuleb vajalikku infot BUS pealt.&lt;br&gt;<br /> *Demand reziim - Põhimõtteliselt kasutab DMA protsessorit kogu aeg kuni ei tule ülesandeid BUS pealt, kuid seda on suhteliselt raske teostada.<br /> <br /> = Kasutatud materjal =<br /> <br /> http://www.dave-reed.com/csc539.S05/Lectures/computer.ppt<br /> <br /> http://cires.colorado.edu/jimenez-group/QAMSResources/Docs/DMAFundamentals.pdf<br /> <br /> http://www.linuxjournal.com/article/7104<br /> <br /> http://www.talktoanit.com/A+/aplus-website/lessons-io-principles.html</div>

Rluup