https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rmais 2026-05-08T18:47:23Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68726 2013-11-23T12:27:25Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed'''<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''About''': Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> '''Must Have'''<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> '''Nice to Have'''<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> <br /> '''Analüüs'''<br /> <br /> xxx</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68725 2013-11-23T12:26:22Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed'''<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''About''': Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> '''Must Have'''<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> '''Nice to Have'''<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68724 2013-11-23T12:26:07Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> '''Meeskonna liikmed'''<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''About''': Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> '''Must Have funktsionaalsus'''<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> '''Nice to Have'''<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68723 2013-11-23T12:25:25Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> About: Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> Must Have funktsionaalsus<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> Nice to Have<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68722 2013-11-23T12:24:46Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> <br /> About: Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> <br /> Must Have<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> Nice to Have<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68721 2013-11-23T12:24:27Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> <br /> About: Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> Must Have<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> Nice to Have<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68720 2013-11-23T12:23:50Z

<p>Rmais: /* Kodune raamatukogu */</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> Must Have<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> Nice to Have<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2013)&diff=68713 2013-11-23T11:35:59Z

<p>Rmais: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-4 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com .<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2013 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2013 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2013 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''23.11.2013''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''23.11.2013''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 30.11.2013 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''14.12.2013'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 21.12.2013(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''05.01.2014'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 11.01.2014(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br /> <br /> =Teemad 2013 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2013=<br /> <br /> ==Meeskond Team Project Estonia==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp meeskond 2013:Team Project Estonia|Team Project Estonia]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Ott Kingisepp (projektijuht)<br /> *Silja Saar (idee autor)<br /> *Marianne Trubetskoi (wiki)<br /> <br /> '''Teema: Aktsiainvestori abimees'''<br /> <br /> Analüüs: [[CSharp_meeskond_2013:Team_Project_Estonia#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Margus &amp; Tõnis==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Margus_Tonis|Margus ja Tõnis]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Margus Roo (projektijuht)<br /> *Tõnis Luik<br /> <br /> '''Teema: Lihtne laoarvestus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Margus_Tonis#Anal.C3.BC.C3.BCs|analüüs]]<br /> <br /> <br /> ==Võistkond mrFred==<br /> Võistkonna wiki leht: [[mrFred]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Rait Saar (projektijuht)<br /> *Vivian Uibo<br /> *Martin Vahramäe<br /> *Eva Loolaid-Raudpuu<br /> <br /> <br /> '''Teema: Aiamaa planeerimise abivahend'''<br /> <br /> Analüüs: [[mrFred]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Duo==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> Võistkonna liikmed:<br /> *Ranek Runthal (projektijuht)<br /> *Kaia Pikaru<br /> <br /> '''Teema: Kodulaenutus'''<br /> <br /> Analüüs: [[Meeskond_Duo]]<br /> <br /> <br /> ==Meeskond Diletandid==<br /> Meeskonna blogi:<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Madis Uudam<br /> *Kristjan Kebja<br /> *Olle Mikk<br /> <br /> '''Teema: Aegade broneerimise rakendus'''<br /> <br /> Analüüs:<br /> <br /> ==Meeskond .BUG==<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Mattiko Kabanen(projektijuht)<br /> *Harles Luts<br /> *Rain Adamson<br /> *Teele Sepman<br /> <br /> <br /> '''Teema: Inimressursside planeerija'''<br /> <br /> [http://wiki.itcollege.ee/index.php/.BUG &quot;Meeskonna .BUG wikileht(sh projekti analüüs)&quot;]<br /> <br /> [http://dotbug-ajaveeb.blogspot.com &quot;.BUG-i logiraamat&quot;]<br /> <br /> ==Meeskond Raamatukoid==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Raamatukoid]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> * Rando Mais (skype:randomais)<br /> * xxx<br /> * xxx<br /> <br /> '''Teema: Kodune raamatukogu'''<br /> <br /> Analüüs: [[Raamatukoid]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Raamatukoid&diff=68712 2013-11-23T11:30:34Z

<p>Rmais: Created page with &quot;== Kodune raamatukogu == Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada. Must Have * Võimaldaks sisestada kodused raamatud…&quot;</p> <hr /> <div>== Kodune raamatukogu ==<br /> <br /> <br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> <br /> Must Have<br /> <br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne) <br /> <br /> Nice to Have<br /> <br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41219 2011-11-02T10:25:17Z

<p>Rmais: /* Gamification */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ===Gamification ===<br /> &lt;br&gt;<br /> Sõna ''gamification'' on suhteliselt uus väljend millel ametlik eestikeelne vastegi puudub kuid idee kasutada mängulist mõtlemist ja mängu mehhaanikat, et lahendada probleeme ja kaasata publikut, pole iseenesest kaugeltki uus. Alates 1960ndatest aastatest on kirjutatud raamatuid mis uurivad elu mängulist poolt ja psühholoogiat. Paljud online-ettevõtted ja teenusepakkujad tänapäeval nagu Netflix, Groupon, Zinga ja teised on lihvinud algselt mängutootjate poolt väljaarendatud tehnikaid et just sind oma mängus hoida. Aga kuidas meiega täpselt mängitakse ja kuidas me vahel iseendaga mängime, sellest lähemalt.<br /> <br /> <br /> Netflix on kuutasuline filmi, TV ja videolaenutuse teenusepakkuja, tehes seda nii interneti kui posti teel. Oma miljardi dollari suuruse äri USAs on firma ühele väga lihtsale printsiibile üles ehitanud – inimestele ei meeldi maksta viivist hilinenud DVDde tagastamisel. Traditsioonilise videolaenutuse puhul peavad kliendid sageli valima kas viia video vaatamata tagasi või maksta natuke peale. Netflixis on aga vastavalt kuupaketi suurusele kliendil korraga käes 1 - 8 DVDd. Niipea kui need üks või rohkem plaati jälle posti pandud ja see Netflixi tagasi jõudnud, saadetakse sulle sealt järgmised teele. Netflix ''instant streaming'' ehk telesaadete ja filmide otse internetis vaatamine annab kliendile võimaluse vaadata mistahes filmi, mistahes ajahetkel. Ja selle eest ollakse valmis maksma - isegi siis kui reaalselt midagi ei vaadata. Ka Eestis on suuremad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad eesotsas Elioni nutiTVga juba mõnda aega sarnast teenust pakkumas.<br /> <br /> <br /> Sõnadega ''Sind ootab iga päev uus ja väga hea pakkumine'' võib selliste veebilehtede nagu Groupon või kodumaine Cherry tegevuse kokku võtta. Uskumatute allahindluste kõrval on nad veel midagi uskumatut teinud - ära võtnud häbi kupongide kogumise ees. On suur vahe kas ilmuda kaupmehe juurde käes ajalehest väljalõigatud sakilise äärega paberitükk või näpus kena värviline vautšer. Kuna ka reaalajaas on näha palju inimesi antud kupongi ostnud on või kes sinu Näoraamatu sõpradest seda jaganud, siis häbi kaob. Ka pakkumiste ajaline piirang on väga oluline element, sest Inimestel on üksainus päev otsustada kas osta kupong või mitte. Võimalik hilisem kahetsus heast pakkumisest ilma jäämise ees mõjutab kindlasti otsust. Grouponi ja Cherry idee põhineb kollektiivsel ostujõul. Klindile tehakse selgeks et jagades pakkumisi sõpradega on suurem šanss et rohkem inimesi kuponge ostab ja seda paremaid pakkumisi suudetakse ettevõtetelt välja meelitada. <br /> <br /> <br /> Kui inimesed ehitavad ise või panevad kokku mõne toote, raamaturiiulist mudellennukini, siis on neil tendents ülehinnata oma (sageli halvasti tehtud) loomingut. Seda nimetatakse eduka Rootsi mööblitootja järgi, kelle toakraam tavaliselt saabudes montaaži vajab, ''Ikea efektiks''. See viltune raamaturiiul lihtsalt tundub perfektne peale tundidepikkust nuputamist ja kokkupanekut. See on ka peamine põhjus miks Zynga Farmville ja teised sarnased sotsiaalvõgustikega seotud mängud nii paeluvad on. Peale pisikesi samme, et omale farm luua, on esimene investeering tehtud ja asjal on juba väärtust. Mida keerulisem ja aeganõudev aga protsess on, seda rohkem me oma loominguse armume ja mängust huvitume. Nagu öeldakse, süües kasvab isu. <br /> <br /> Asja sotsiaalne element lisab aga veel juurde kiusatust. Tegevus nendes mängudes on paljuski üles ehitatud vastastikkuse seadusele. Majandusteadlased on kindlaks teinud et vastastikkus on väga võimas motivaator. Ernst Fehr on üks nendest kes teinud teadustööd nn. ''usalduse mänguga''. Selles mängus osalejatele antakse võimalus kas 10 raha enda tasku panna või anda 40 teisele osalejale, arusaaamisega et kui ta viimase variandi valib siis on raha saajal võimalus otsustada kas jätta kogu traha endale või teha jagajaga pooleks. Kui nüüd ratsionaalselt mõelda, siis peaks teine mängija kogu raha endale jätma – ja seda teades, esimene oma kümneka kohe põue pistma. Fakt on aga see et selles mängus reaalselt osalejad usaldavad üksteist palju rohkem kui ratsionaalselt ennustada võiks . Kui sa annad inimestele midagi, mida nad väga hindavad, siis nad kalduvad sulle samaga vastama. Ja Farmville’is väljendub see üha rohkema aja mängimiseks kulutamises. <br /> <br /> <br /> Oleksin kogu tekstis võinud sõnad klient ja ostja vabalt sõnaga mängija asendada. Sest tegu kahtlematta on väga kavala mänguga mis rõhub meie emotsioonidele, alateadvusele ja muudele inimpsüühika komponentidele. Kuid on ka selliseid vastupandamatuid soove või tegevusi milles ise end süüdistada. Näiteks e-kirjad. Enamus saabuvatest e-kirjadest on suhteliselt tähtsusetud, kuid aegajalt potsatab meie postkasti ka midagi väga olulist. Nii et kui me näeme mõnda uut meili siis oleme sunnitud seda lugema, lootes et tegu on millegi tähtasaga. Sama võib väita ka ühe vanima tehnoloogia, kalendri kohta. Sest see kuvab meie vaba aega kui tühja välja/auke mida paljud kalendrirakendused täitma innustavad. Mõelda kui erinevalt me oma kalendriga ringi käiks kui vaikimisi oleks kõik ajad täidetud ülessannetega nagu mõtlemine, kirjutamine või planeerimine. Iga kord kui võtaksime uue kohustuse, oleks meile selge, millest samal ajal loobume.<br /> <br /> Head mängimist!<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41218 2011-11-02T10:24:12Z

<p>Rmais: /* Gamification */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ===Gamification ===<br /> &lt;br&gt;<br /> Sõna ''gamification'' on suhteliselt uus väljend millel ametlik eestikeelne vastegi puudub kuid idee kasutada mängulist mõtlemist ja mängu mehhaanikat, et lahendada probleeme ja kaasata publikut, pole iseenesest kaugeltki uus. Alates 1960ndatest aastatest on kirjutatud raamatuid mis uurivad elu mängulist poolt ja psühholoogiat. Paljud online-ettevõtted ja teenusepakkujad tänapäeval nagu Netflix, Groupon, Zinga ja teised on lihvinud algselt mängutootjate poolt väljaarendatud tehnikaid et just sind oma mängus hoida. Aga kuidas meiega täpselt mängitakse ja kuidas me vahel iseendaga mängime, sellest lähemalt.<br /> <br /> <br /> Netflix on kuutasuline filmi, TV ja videolaenutuse teenusepakkuja, tehes seda nii interneti kui posti teel. Oma miljardi dollari suuruse äri USAs on firma ühele väga lihtsale printsiibile üles ehitanud – inimestele ei meeldi maksta viivist hilinenud DVDde tagastamisel. Traditsioonilise videolaenutuse puhul peavad kliendid sageli valima kas viia video vaatamata tagasi või maksta natuke peale. Netflixis on aga vastavalt kuupaketi suurusele kliendil korraga käes 1-8 DVDd. Niipea kui need üks või rohkem plaati jälle posti pandud ja see Netflixi tagasi jõudnud, saadetakse sulle sealt järgmised teele. Netflix ''instant streaming'' ehk telesaadete ja filmide otse internetis vaatamine annab kliendile võimaluse vaadata mistahes filmi, mistahes ajahetkel. Ja selle eest ollakse valmis maksma - isegi siis kui reaalselt midagi ei vaadata. Ka Eestis on suuremad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad eesotsas Elioni nutiTVga juba mõnda aega sarnast teenust pakkumas.<br /> <br /> <br /> Sõnadega ''Sind ootab iga päev uus ja väga hea pakkumine'' võib selliste veebilehtede nagu Groupon või kodumaine Cherry tegevuse kokku võtta. Uskumatute allahindluste kõrval on nad veel midagi uskumatut teinud - ära võtnud häbi kupongide kogumise ees. On suur vahe kas ilmuda kaupmehe juurde käes ajalehest väljalõigatud sakilise äärega paberitükk või näpus kena värviline vautšer. Kuna ka reaalajaas on näha palju inimesi antud kupongi ostnud on või kes sinu Näoraamatu sõpradest seda jaganud, siis häbi kaob. Ka pakkumiste ajaline piirang on väga oluline element, sest Inimestel on üksainus päev otsustada kas osta kupong või mitte. Võimalik hilisem kahetsus heast pakkumisest ilma jäämise ees mõjutab kindlasti otsust. Grouponi ja Cherry idee põhineb kollektiivsel ostujõul. Klindile tehakse selgeks et jagades pakkumisi sõpradega on suurem šanss et rohkem inimesi kuponge ostab ja seda paremaid pakkumisi suudetakse ettevõtetelt välja meelitada. <br /> <br /> <br /> Kui inimesed ehitavad ise või panevad kokku mõne toote, raamaturiiulist mudellennukini, siis on neil tendents ülehinnata oma (sageli halvasti tehtud) loomingut. Seda nimetatakse eduka Rootsi mööblitootja järgi, kelle toakraam tavaliselt saabudes montaaži vajab, ''Ikea efektiks''. See viltune raamaturiiul lihtsalt tundub perfektne peale tundidepikkust nuputamist ja kokkupanekut. See on ka peamine põhjus miks Zynga Farmville ja teised sarnased sotsiaalvõgustikega seotud mängud nii paeluvad on. Peale pisikesi samme, et omale farm luua, on esimene investeering tehtud ja asjal on juba väärtust. Mida keerulisem ja aeganõudev aga protsess on, seda rohkem me oma loominguse armume ja mängust huvitume. Nagu öeldakse, süües kasvab isu. <br /> <br /> Asja sotsiaalne element lisab aga veel juurde kiusatust. Tegevus nendes mängudes on paljuski üles ehitatud vastastikkuse seadusele. Majandusteadlased on kindlaks teinud et vastastikkus on väga võimas motivaator. Ernst Fehr on üks nendest kes teinud teadustööd nn. ''usalduse mänguga''. Selles mängus osalejatele antakse võimalus kas 10 raha enda tasku panna või anda 40 teisele osalejale, arusaaamisega et kui ta viimase variandi valib siis on raha saajal võimalus otsustada kas jätta kogu traha endale või teha jagajaga pooleks. Kui nüüd ratsionaalselt mõelda, siis peaks teine mängija kogu raha endale jätma – ja seda teades, esimene oma kümneka kohe põue pistma. Fakt on aga see et selles mängus reaalselt osalejad usaldavad üksteist palju rohkem kui ratsionaalselt ennustada võiks . Kui sa annad inimestele midagi, mida nad väga hindavad, siis nad kalduvad sulle samaga vastama. Ja Farmville’is väljendub see üha rohkema aja mängimiseks kulutamises. <br /> <br /> <br /> Oleksin kogu tekstis võinud sõnad klient ja ostja vabalt sõnaga mängija asendada. Sest tegu kahtlematta on väga kavala mänguga mis rõhub meie emotsioonidele, alateadvusele ja muudele inimpsüühika komponentidele. Kuid on ka selliseid vastupandamatuid soove või tegevusi milles ise end süüdistada. Näiteks e-kirjad. Enamus saabuvatest e-kirjadest on suhteliselt tähtsusetud, kuid aegajalt potsatab meie postkasti ka midagi väga olulist. Nii et kui me näeme mõnda uut meili siis oleme sunnitud seda lugema, lootes et tegu on millegi tähtasaga. Sama võib väita ka ühe vanima tehnoloogia, kalendri kohta. Sest see kuvab meie vaba aega kui tühja välja/auke mida paljud kalendrirakendused täitma innustavad. Mõelda kui erinevalt me oma kalendriga ringi käiks kui vaikimisi oleks kõik ajad täidetud ülessannetega nagu mõtlemine, kirjutamine või planeerimine. Iga kord kui võtaksime uue kohustuse, oleks meile selge, millest samal ajal loobume.<br /> <br /> Head mängimist!<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41217 2011-11-02T10:23:55Z

<p>Rmais: /* Gamification */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ===Gamification ===<br /> <br /> <br /> <br /> Sõna ''gamification'' on suhteliselt uus väljend millel ametlik eestikeelne vastegi puudub kuid idee kasutada mängulist mõtlemist ja mängu mehhaanikat, et lahendada probleeme ja kaasata publikut, pole iseenesest kaugeltki uus. Alates 1960ndatest aastatest on kirjutatud raamatuid mis uurivad elu mängulist poolt ja psühholoogiat. Paljud online-ettevõtted ja teenusepakkujad tänapäeval nagu Netflix, Groupon, Zinga ja teised on lihvinud algselt mängutootjate poolt väljaarendatud tehnikaid et just sind oma mängus hoida. Aga kuidas meiega täpselt mängitakse ja kuidas me vahel iseendaga mängime, sellest lähemalt.<br /> <br /> <br /> Netflix on kuutasuline filmi, TV ja videolaenutuse teenusepakkuja, tehes seda nii interneti kui posti teel. Oma miljardi dollari suuruse äri USAs on firma ühele väga lihtsale printsiibile üles ehitanud – inimestele ei meeldi maksta viivist hilinenud DVDde tagastamisel. Traditsioonilise videolaenutuse puhul peavad kliendid sageli valima kas viia video vaatamata tagasi või maksta natuke peale. Netflixis on aga vastavalt kuupaketi suurusele kliendil korraga käes 1-8 DVDd. Niipea kui need üks või rohkem plaati jälle posti pandud ja see Netflixi tagasi jõudnud, saadetakse sulle sealt järgmised teele. Netflix ''instant streaming'' ehk telesaadete ja filmide otse internetis vaatamine annab kliendile võimaluse vaadata mistahes filmi, mistahes ajahetkel. Ja selle eest ollakse valmis maksma - isegi siis kui reaalselt midagi ei vaadata. Ka Eestis on suuremad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad eesotsas Elioni nutiTVga juba mõnda aega sarnast teenust pakkumas.<br /> <br /> <br /> Sõnadega ''Sind ootab iga päev uus ja väga hea pakkumine'' võib selliste veebilehtede nagu Groupon või kodumaine Cherry tegevuse kokku võtta. Uskumatute allahindluste kõrval on nad veel midagi uskumatut teinud - ära võtnud häbi kupongide kogumise ees. On suur vahe kas ilmuda kaupmehe juurde käes ajalehest väljalõigatud sakilise äärega paberitükk või näpus kena värviline vautšer. Kuna ka reaalajaas on näha palju inimesi antud kupongi ostnud on või kes sinu Näoraamatu sõpradest seda jaganud, siis häbi kaob. Ka pakkumiste ajaline piirang on väga oluline element, sest Inimestel on üksainus päev otsustada kas osta kupong või mitte. Võimalik hilisem kahetsus heast pakkumisest ilma jäämise ees mõjutab kindlasti otsust. Grouponi ja Cherry idee põhineb kollektiivsel ostujõul. Klindile tehakse selgeks et jagades pakkumisi sõpradega on suurem šanss et rohkem inimesi kuponge ostab ja seda paremaid pakkumisi suudetakse ettevõtetelt välja meelitada. <br /> <br /> <br /> Kui inimesed ehitavad ise või panevad kokku mõne toote, raamaturiiulist mudellennukini, siis on neil tendents ülehinnata oma (sageli halvasti tehtud) loomingut. Seda nimetatakse eduka Rootsi mööblitootja järgi, kelle toakraam tavaliselt saabudes montaaži vajab, ''Ikea efektiks''. See viltune raamaturiiul lihtsalt tundub perfektne peale tundidepikkust nuputamist ja kokkupanekut. See on ka peamine põhjus miks Zynga Farmville ja teised sarnased sotsiaalvõgustikega seotud mängud nii paeluvad on. Peale pisikesi samme, et omale farm luua, on esimene investeering tehtud ja asjal on juba väärtust. Mida keerulisem ja aeganõudev aga protsess on, seda rohkem me oma loominguse armume ja mängust huvitume. Nagu öeldakse, süües kasvab isu. <br /> <br /> Asja sotsiaalne element lisab aga veel juurde kiusatust. Tegevus nendes mängudes on paljuski üles ehitatud vastastikkuse seadusele. Majandusteadlased on kindlaks teinud et vastastikkus on väga võimas motivaator. Ernst Fehr on üks nendest kes teinud teadustööd nn. ''usalduse mänguga''. Selles mängus osalejatele antakse võimalus kas 10 raha enda tasku panna või anda 40 teisele osalejale, arusaaamisega et kui ta viimase variandi valib siis on raha saajal võimalus otsustada kas jätta kogu traha endale või teha jagajaga pooleks. Kui nüüd ratsionaalselt mõelda, siis peaks teine mängija kogu raha endale jätma – ja seda teades, esimene oma kümneka kohe põue pistma. Fakt on aga see et selles mängus reaalselt osalejad usaldavad üksteist palju rohkem kui ratsionaalselt ennustada võiks . Kui sa annad inimestele midagi, mida nad väga hindavad, siis nad kalduvad sulle samaga vastama. Ja Farmville’is väljendub see üha rohkema aja mängimiseks kulutamises. <br /> <br /> <br /> Oleksin kogu tekstis võinud sõnad klient ja ostja vabalt sõnaga mängija asendada. Sest tegu kahtlematta on väga kavala mänguga mis rõhub meie emotsioonidele, alateadvusele ja muudele inimpsüühika komponentidele. Kuid on ka selliseid vastupandamatuid soove või tegevusi milles ise end süüdistada. Näiteks e-kirjad. Enamus saabuvatest e-kirjadest on suhteliselt tähtsusetud, kuid aegajalt potsatab meie postkasti ka midagi väga olulist. Nii et kui me näeme mõnda uut meili siis oleme sunnitud seda lugema, lootes et tegu on millegi tähtasaga. Sama võib väita ka ühe vanima tehnoloogia, kalendri kohta. Sest see kuvab meie vaba aega kui tühja välja/auke mida paljud kalendrirakendused täitma innustavad. Mõelda kui erinevalt me oma kalendriga ringi käiks kui vaikimisi oleks kõik ajad täidetud ülessannetega nagu mõtlemine, kirjutamine või planeerimine. Iga kord kui võtaksime uue kohustuse, oleks meile selge, millest samal ajal loobume.<br /> <br /> Head mängimist!<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41216 2011-11-02T10:23:45Z

<p>Rmais: /* Gamification */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ===Gamification ===<br /> <br /> <br /> Sõna ''gamification'' on suhteliselt uus väljend millel ametlik eestikeelne vastegi puudub kuid idee kasutada mängulist mõtlemist ja mängu mehhaanikat, et lahendada probleeme ja kaasata publikut, pole iseenesest kaugeltki uus. Alates 1960ndatest aastatest on kirjutatud raamatuid mis uurivad elu mängulist poolt ja psühholoogiat. Paljud online-ettevõtted ja teenusepakkujad tänapäeval nagu Netflix, Groupon, Zinga ja teised on lihvinud algselt mängutootjate poolt väljaarendatud tehnikaid et just sind oma mängus hoida. Aga kuidas meiega täpselt mängitakse ja kuidas me vahel iseendaga mängime, sellest lähemalt.<br /> <br /> <br /> Netflix on kuutasuline filmi, TV ja videolaenutuse teenusepakkuja, tehes seda nii interneti kui posti teel. Oma miljardi dollari suuruse äri USAs on firma ühele väga lihtsale printsiibile üles ehitanud – inimestele ei meeldi maksta viivist hilinenud DVDde tagastamisel. Traditsioonilise videolaenutuse puhul peavad kliendid sageli valima kas viia video vaatamata tagasi või maksta natuke peale. Netflixis on aga vastavalt kuupaketi suurusele kliendil korraga käes 1-8 DVDd. Niipea kui need üks või rohkem plaati jälle posti pandud ja see Netflixi tagasi jõudnud, saadetakse sulle sealt järgmised teele. Netflix ''instant streaming'' ehk telesaadete ja filmide otse internetis vaatamine annab kliendile võimaluse vaadata mistahes filmi, mistahes ajahetkel. Ja selle eest ollakse valmis maksma - isegi siis kui reaalselt midagi ei vaadata. Ka Eestis on suuremad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad eesotsas Elioni nutiTVga juba mõnda aega sarnast teenust pakkumas.<br /> <br /> <br /> Sõnadega ''Sind ootab iga päev uus ja väga hea pakkumine'' võib selliste veebilehtede nagu Groupon või kodumaine Cherry tegevuse kokku võtta. Uskumatute allahindluste kõrval on nad veel midagi uskumatut teinud - ära võtnud häbi kupongide kogumise ees. On suur vahe kas ilmuda kaupmehe juurde käes ajalehest väljalõigatud sakilise äärega paberitükk või näpus kena värviline vautšer. Kuna ka reaalajaas on näha palju inimesi antud kupongi ostnud on või kes sinu Näoraamatu sõpradest seda jaganud, siis häbi kaob. Ka pakkumiste ajaline piirang on väga oluline element, sest Inimestel on üksainus päev otsustada kas osta kupong või mitte. Võimalik hilisem kahetsus heast pakkumisest ilma jäämise ees mõjutab kindlasti otsust. Grouponi ja Cherry idee põhineb kollektiivsel ostujõul. Klindile tehakse selgeks et jagades pakkumisi sõpradega on suurem šanss et rohkem inimesi kuponge ostab ja seda paremaid pakkumisi suudetakse ettevõtetelt välja meelitada. <br /> <br /> <br /> Kui inimesed ehitavad ise või panevad kokku mõne toote, raamaturiiulist mudellennukini, siis on neil tendents ülehinnata oma (sageli halvasti tehtud) loomingut. Seda nimetatakse eduka Rootsi mööblitootja järgi, kelle toakraam tavaliselt saabudes montaaži vajab, ''Ikea efektiks''. See viltune raamaturiiul lihtsalt tundub perfektne peale tundidepikkust nuputamist ja kokkupanekut. See on ka peamine põhjus miks Zynga Farmville ja teised sarnased sotsiaalvõgustikega seotud mängud nii paeluvad on. Peale pisikesi samme, et omale farm luua, on esimene investeering tehtud ja asjal on juba väärtust. Mida keerulisem ja aeganõudev aga protsess on, seda rohkem me oma loominguse armume ja mängust huvitume. Nagu öeldakse, süües kasvab isu. <br /> <br /> Asja sotsiaalne element lisab aga veel juurde kiusatust. Tegevus nendes mängudes on paljuski üles ehitatud vastastikkuse seadusele. Majandusteadlased on kindlaks teinud et vastastikkus on väga võimas motivaator. Ernst Fehr on üks nendest kes teinud teadustööd nn. ''usalduse mänguga''. Selles mängus osalejatele antakse võimalus kas 10 raha enda tasku panna või anda 40 teisele osalejale, arusaaamisega et kui ta viimase variandi valib siis on raha saajal võimalus otsustada kas jätta kogu traha endale või teha jagajaga pooleks. Kui nüüd ratsionaalselt mõelda, siis peaks teine mängija kogu raha endale jätma – ja seda teades, esimene oma kümneka kohe põue pistma. Fakt on aga see et selles mängus reaalselt osalejad usaldavad üksteist palju rohkem kui ratsionaalselt ennustada võiks . Kui sa annad inimestele midagi, mida nad väga hindavad, siis nad kalduvad sulle samaga vastama. Ja Farmville’is väljendub see üha rohkema aja mängimiseks kulutamises. <br /> <br /> <br /> Oleksin kogu tekstis võinud sõnad klient ja ostja vabalt sõnaga mängija asendada. Sest tegu kahtlematta on väga kavala mänguga mis rõhub meie emotsioonidele, alateadvusele ja muudele inimpsüühika komponentidele. Kuid on ka selliseid vastupandamatuid soove või tegevusi milles ise end süüdistada. Näiteks e-kirjad. Enamus saabuvatest e-kirjadest on suhteliselt tähtsusetud, kuid aegajalt potsatab meie postkasti ka midagi väga olulist. Nii et kui me näeme mõnda uut meili siis oleme sunnitud seda lugema, lootes et tegu on millegi tähtasaga. Sama võib väita ka ühe vanima tehnoloogia, kalendri kohta. Sest see kuvab meie vaba aega kui tühja välja/auke mida paljud kalendrirakendused täitma innustavad. Mõelda kui erinevalt me oma kalendriga ringi käiks kui vaikimisi oleks kõik ajad täidetud ülessannetega nagu mõtlemine, kirjutamine või planeerimine. Iga kord kui võtaksime uue kohustuse, oleks meile selge, millest samal ajal loobume.<br /> <br /> Head mängimist!<br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41215 2011-11-02T10:23:18Z

<p>Rmais: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ===Gamification ===<br /> <br /> Sõna ''gamification'' on suhteliselt uus väljend millel ametlik eestikeelne vastegi puudub kuid idee kasutada mängulist mõtlemist ja mängu mehhaanikat, et lahendada probleeme ja kaasata publikut, pole iseenesest kaugeltki uus. Alates 1960ndatest aastatest on kirjutatud raamatuid mis uurivad elu mängulist poolt ja psühholoogiat. Paljud online-ettevõtted ja teenusepakkujad tänapäeval nagu Netflix, Groupon, Zinga ja teised on lihvinud algselt mängutootjate poolt väljaarendatud tehnikaid et just sind oma mängus hoida. Aga kuidas meiega täpselt mängitakse ja kuidas me vahel iseendaga mängime, sellest lähemalt.<br /> <br /> <br /> Netflix on kuutasuline filmi, TV ja videolaenutuse teenusepakkuja, tehes seda nii interneti kui posti teel. Oma miljardi dollari suuruse äri USAs on firma ühele väga lihtsale printsiibile üles ehitanud – inimestele ei meeldi maksta viivist hilinenud DVDde tagastamisel. Traditsioonilise videolaenutuse puhul peavad kliendid sageli valima kas viia video vaatamata tagasi või maksta natuke peale. Netflixis on aga vastavalt kuupaketi suurusele kliendil korraga käes 1-8 DVDd. Niipea kui need üks või rohkem plaati jälle posti pandud ja see Netflixi tagasi jõudnud, saadetakse sulle sealt järgmised teele. Netflix ''instant streaming'' ehk telesaadete ja filmide otse internetis vaatamine annab kliendile võimaluse vaadata mistahes filmi, mistahes ajahetkel. Ja selle eest ollakse valmis maksma - isegi siis kui reaalselt midagi ei vaadata. Ka Eestis on suuremad telekommunikatsiooniteenuste pakkujad eesotsas Elioni nutiTVga juba mõnda aega sarnast teenust pakkumas.<br /> <br /> <br /> Sõnadega ''Sind ootab iga päev uus ja väga hea pakkumine'' võib selliste veebilehtede nagu Groupon või kodumaine Cherry tegevuse kokku võtta. Uskumatute allahindluste kõrval on nad veel midagi uskumatut teinud - ära võtnud häbi kupongide kogumise ees. On suur vahe kas ilmuda kaupmehe juurde käes ajalehest väljalõigatud sakilise äärega paberitükk või näpus kena värviline vautšer. Kuna ka reaalajaas on näha palju inimesi antud kupongi ostnud on või kes sinu Näoraamatu sõpradest seda jaganud, siis häbi kaob. Ka pakkumiste ajaline piirang on väga oluline element, sest Inimestel on üksainus päev otsustada kas osta kupong või mitte. Võimalik hilisem kahetsus heast pakkumisest ilma jäämise ees mõjutab kindlasti otsust. Grouponi ja Cherry idee põhineb kollektiivsel ostujõul. Klindile tehakse selgeks et jagades pakkumisi sõpradega on suurem šanss et rohkem inimesi kuponge ostab ja seda paremaid pakkumisi suudetakse ettevõtetelt välja meelitada. <br /> <br /> <br /> Kui inimesed ehitavad ise või panevad kokku mõne toote, raamaturiiulist mudellennukini, siis on neil tendents ülehinnata oma (sageli halvasti tehtud) loomingut. Seda nimetatakse eduka Rootsi mööblitootja järgi, kelle toakraam tavaliselt saabudes montaaži vajab, ''Ikea efektiks''. See viltune raamaturiiul lihtsalt tundub perfektne peale tundidepikkust nuputamist ja kokkupanekut. See on ka peamine põhjus miks Zynga Farmville ja teised sarnased sotsiaalvõgustikega seotud mängud nii paeluvad on. Peale pisikesi samme, et omale farm luua, on esimene investeering tehtud ja asjal on juba väärtust. Mida keerulisem ja aeganõudev aga protsess on, seda rohkem me oma loominguse armume ja mängust huvitume. Nagu öeldakse, süües kasvab isu. <br /> <br /> Asja sotsiaalne element lisab aga veel juurde kiusatust. Tegevus nendes mängudes on paljuski üles ehitatud vastastikkuse seadusele. Majandusteadlased on kindlaks teinud et vastastikkus on väga võimas motivaator. Ernst Fehr on üks nendest kes teinud teadustööd nn. ''usalduse mänguga''. Selles mängus osalejatele antakse võimalus kas 10 raha enda tasku panna või anda 40 teisele osalejale, arusaaamisega et kui ta viimase variandi valib siis on raha saajal võimalus otsustada kas jätta kogu traha endale või teha jagajaga pooleks. Kui nüüd ratsionaalselt mõelda, siis peaks teine mängija kogu raha endale jätma – ja seda teades, esimene oma kümneka kohe põue pistma. Fakt on aga see et selles mängus reaalselt osalejad usaldavad üksteist palju rohkem kui ratsionaalselt ennustada võiks . Kui sa annad inimestele midagi, mida nad väga hindavad, siis nad kalduvad sulle samaga vastama. Ja Farmville’is väljendub see üha rohkema aja mängimiseks kulutamises. <br /> <br /> <br /> Oleksin kogu tekstis võinud sõnad klient ja ostja vabalt sõnaga mängija asendada. Sest tegu kahtlematta on väga kavala mänguga mis rõhub meie emotsioonidele, alateadvusele ja muudele inimpsüühika komponentidele. Kuid on ka selliseid vastupandamatuid soove või tegevusi milles ise end süüdistada. Näiteks e-kirjad. Enamus saabuvatest e-kirjadest on suhteliselt tähtsusetud, kuid aegajalt potsatab meie postkasti ka midagi väga olulist. Nii et kui me näeme mõnda uut meili siis oleme sunnitud seda lugema, lootes et tegu on millegi tähtasaga. Sama võib väita ka ühe vanima tehnoloogia, kalendri kohta. Sest see kuvab meie vaba aega kui tühja välja/auke mida paljud kalendrirakendused täitma innustavad. Mõelda kui erinevalt me oma kalendriga ringi käiks kui vaikimisi oleks kõik ajad täidetud ülessannetega nagu mõtlemine, kirjutamine või planeerimine. Iga kord kui võtaksime uue kohustuse, oleks meile selge, millest samal ajal loobume.<br /> <br /> Head mängimist!<br /> <br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=41214 2011-11-02T10:06:37Z

<p>Rmais: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rando Mais&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 02. november 2011<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> <br /> text siia<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=39326 2011-10-19T20:48:24Z

<p>Rmais: </p> <hr /> <div>== Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Rmais https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rmais&diff=39325 2011-10-19T20:44:44Z

<p>Rmais: Created page with &#039; == Õpingukorralduse küsimused == &#039;&#039;&#039;Küsimus A&#039;&#039;&#039; Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub…&#039;</p> <hr /> <div><br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br /> <br /> '''Vastus A'''<br /> <br /> Tudengil on õigus korduseksamile.Õigus seda teha on kuni kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Korduseksam tuleb kokku leppida aine õppejõuga. Registreerida saab õppeosakonnas või e-posti teel. Õppeosakonnas peab olema kaasas maksekviitung tõestamaks seda, et REV kohal olev tudeng on tasunud korduseksami tasu 13€ (RE-kohtadel olevatel tudengitel on korduseksam tasuta). E-posti teel saates peab olema saadetud ka koopia maksekorraldusest. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <br /> <br /> '''Küsimus 5'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele teisel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kuidas toimub puhkuse varasem lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus 5'''<br /> <br /> Kui ei ole just tegemist tervislike põhjustega; Eesti kaitsjõududesse teenima astumisega või lapse hooldamisega (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni), võib üliõpilane kuni üheks aastaks akadeemilisele puhkusele minna - sead alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpu kuupäevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt akadeemilise puhkuse viimasele semestrile järgneva semestri punase joone päevaks ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu.<br /> Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud sooritada arvestusi ja eksameid. Muud IT Kolledži poolsed õppeteenuse osutamise kohustused on akadeemilise puhkuse ajaks peatatud. Ainult üliõpilasel, kes on akadeemilisel puhkusel lapse hooldamiseks on õigus osaleda õppetöös. Selleks tuleb esitada ainete deklareerimiseks kirjalik taotlus õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.</div>

Rmais