ICO wiki - User contributions [en]

Zabbix veebiserveri monitoorimine

2015-01-13T21:09:21Z

Rmartins:

== Autor ==

Raido Martinson A31

== Zabbixi veebiserveri monitoorimine ==

Kõigepealt on vaja serverisse installida Apache2.

<pre> sudo apt-get update </pre>

<pre> sudo apt-get install apache2 </pre>

Järgmiseks tuleb logida Zabbix keskkonda ning liikuda '''Configuration - Hosts'''

[[File:image_01.png]]

Antud vaates on kuvatud serverid/kliendid, mida monitooritakse. Web väli näitab, kas monitooritakse antud serveri/kliendi kindlati veebi.
Järgmiseks valida serveri/kliendi, mille veebi monitoorima hakkame.
Uue hosti tegemiseks vajutada '''Create scenario'''

[[File:image_02.png]]

Avab väli:

[[File:image_03.png]]

Name: Scenario nimi;
Application: Web check
*ülejäänud väljad võib jätta samaks/tühjaks.

Järgmisena valida ülevalt '''Steps''' ning '''add'''

[[File:image_04.png]]

Avaneb väli:

[[File:image_06.png]]

Name: nimi
URL: Veebiaadress. Kui tahame lisada veebiserveri, siis aadress või IP aadress.
*ülejäänud väljad võib jätta samaks/tühjaks.

Nüüd on kõik vajalikud seadistused tehtud ning võib minna avalehele '''Monitoring - Dashboard'''.
Kerida alla, kus asub '''Web monitoring'''.
Kui '''OK''' all on hostide number ning '''Failed''' on 0, siis on kõik õigesti konfigureeritud.

[[File:image_07.png]]

Täpsemalt informatsiooni '''Monitoring - Web'''

[[File:image_08.png]]

File:Image 09.png

2015-01-13T20:54:46Z

Rmartins:

File:Image 08.png

2015-01-13T20:54:40Z

Rmartins:

File:Image 07.png

2015-01-13T20:54:33Z

Rmartins:

File:Image 06.png

2015-01-13T20:54:27Z

Rmartins:

File:Image 05.png

2015-01-13T20:54:19Z

Rmartins:

File:Image 04.png

2015-01-13T20:53:37Z

Rmartins:

File:Image 03.png

2015-01-13T20:53:31Z

Rmartins:

File:Image 02.png

2015-01-13T20:53:25Z

Rmartins:

File:Image 01.png

2015-01-13T20:53:18Z

Rmartins:

File:Image 9.png

2015-01-13T20:47:31Z

Rmartins:

File:Image 8.png

2015-01-13T20:47:24Z

Rmartins:

File:Image 7.png

2015-01-13T20:47:15Z

Rmartins:

File:Image 6.png

2015-01-13T20:47:08Z

Rmartins:

File:Image 5.png

2015-01-13T20:47:02Z

Rmartins:

File:Image 4.png

2015-01-13T20:46:54Z

Rmartins:

File:Image 3.png

2015-01-13T20:46:45Z

Rmartins:

File:Image 2.png

2015-01-13T20:46:37Z

Rmartins:

File:Image 1.png

2015-01-13T20:46:04Z

Rmartins:

Linuxi administreerimine

2015-01-13T20:33:35Z

Rmartins: /* Esseede teemad 2014 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]

1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]

1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]

3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]

4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]

5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]

5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]

5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]

5.3 [[Puppet näited]]

Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.

* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)
**Memory 1024MB
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
**Network
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)

Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==

Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist.

[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]

[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]

==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==

Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.

Näiteülesanded kaitsmiseks

1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA

2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)

3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid

4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay

5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.

5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.

5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee

5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz

6. Kaitsmiseks ülesanne

* Paigalda pakk zsh
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)

[[Puppet Examples]]

==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine

[[Keskse logilahenduse rakendamine]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]

http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html

==Probleemide lahendamise hindid==
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee

=Esseede teemad 2014=

[[Zabbix veebiserveri monitoorimine]]

[[Zabbix 2.2]]

[[testdisk]] failide taastamine

[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup

[[foreman]] http://theforeman.org/

[[hydra]]

[[Security Onion]]

[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch

[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31

[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31

[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/

[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31

[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius

[[nessus]]

[[BRO]] https://www.bro.org/

[[OSSEC]]

[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld

[[Ajenti]] - Henri Ots

[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31

[[ispCP]] - Günther Veidenberg

[[VHCS]]

[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo

[[Bareos]] - Kristjan Indlo

[[Docker]] - Üllar Seerme

Muu Open Source panel/server config software.

[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/

[[Galera]] - Gert Vaikre A31

=Esseede teemad 2012=

Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if

[[while]] HN AK-31

jne

[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei

Paigaldamine

DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas

[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32

[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten

[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31

[[zenoss]] - Kristjan Vaik

[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste

=Esseede teemad 2013=

[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]

[[passenger]]

[[NFTables]]

[[Ipcop]] - saab kaasajastada

[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013

[[snort]] http://www.snort.org/

[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31

[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013

[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013

[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013

[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013

[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013

[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013

[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014

[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014

[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014

[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14

[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013

[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013

[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014

[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014

[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014

[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014

[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014

=Eksamist=

NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!

Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a. http://goo.gl/xJr0Td

[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]

==Eksamiks tasub tutvuda==

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

IP aadressi muutmine

Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)

Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist
apt-get update tegemata

Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.

Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:

1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min

2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min

1. Näiteülesanded: 10min
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga
* Paigalda pakk apache2
* Paigalda pakk htop
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.

2. Näiteküsimused 15min
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014
-----

=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=

Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

'''Praks 4'''

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.

'''Praks 5'''

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.

'''Praks 7'''
Samba share-i välja jagamine.

*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua).
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale.

*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda.
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.

'''Labor 1'''
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables
*samba

'''Labor 2'''
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru
*Puppet või chef
*PAM
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

Zabbix veebiserveri monitoorimine

2015-01-13T20:32:15Z

Rmartins: Created page with "== Autor == Raido Martinson A31 == Zabbixi veebiserveri monitoorimine == Kõigepealt on vaja serverisse installida Apache2. <pre> sudo apt-get update </pre> <pre> sudo apt-g…"

Linuxi administreerimine

2015-01-13T20:29:27Z

Rmartins: /* Esseede teemad 2014 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]

1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]

1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]

3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]

4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]

5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]

5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]

5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]

5.3 [[Puppet näited]]

Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.

* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)
**Memory 1024MB
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
**Network
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)

Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==

Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist.

[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]

[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]

==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==

Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.

Näiteülesanded kaitsmiseks

1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA

2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)

3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid

4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay

5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.

5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.

5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee

5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz

6. Kaitsmiseks ülesanne

* Paigalda pakk zsh
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)

[[Puppet Examples]]

==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine

[[Keskse logilahenduse rakendamine]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]

http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html

==Probleemide lahendamise hindid==
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee

=Esseede teemad 2014=

[[Zabbix veebiserveri monitoorimine]]

[[Zabbix 2.2]]

[[Zabbix]]

[[testdisk]] failide taastamine

[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup

[[foreman]] http://theforeman.org/

[[hydra]]

[[Security Onion]]

[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch

[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31

[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31

[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/

[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31

[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius

[[nessus]]

[[BRO]] https://www.bro.org/

[[OSSEC]]

[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld

[[Ajenti]] - Henri Ots

[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31

[[ispCP]] - Günther Veidenberg

[[VHCS]]

[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo

[[Bareos]] - Kristjan Indlo

[[Docker]] - Üllar Seerme

Muu Open Source panel/server config software.

[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/

[[Galera]] - Gert Vaikre A31

=Esseede teemad 2012=

Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if

[[while]] HN AK-31

jne

[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei

Paigaldamine

DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas

[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32

[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten

[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31

[[zenoss]] - Kristjan Vaik

[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste

=Esseede teemad 2013=

[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]

[[passenger]]

[[NFTables]]

[[Ipcop]] - saab kaasajastada

[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013

[[snort]] http://www.snort.org/

[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31

[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013

[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013

[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013

[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013

[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013

[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013

[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014

[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014

[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014

[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14

[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013

[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013

[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014

[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014

[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014

[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014

[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014

=Eksamist=

NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!

Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a. http://goo.gl/xJr0Td

[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]

==Eksamiks tasub tutvuda==

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

IP aadressi muutmine

Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)

Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist
apt-get update tegemata

Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.

Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:

1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min

2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min

1. Näiteülesanded: 10min
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga
* Paigalda pakk apache2
* Paigalda pakk htop
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.

2. Näiteküsimused 15min
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014
-----

=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=

Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

'''Praks 4'''

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.

'''Praks 5'''

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.

'''Praks 7'''
Samba share-i välja jagamine.

*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua).
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale.

*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda.
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.

'''Labor 1'''
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables
*samba

'''Labor 2'''
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru
*Puppet või chef
*PAM
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

Linuxi administreerimine

2015-01-13T20:28:05Z

Rmartins: /* Esseede teemad 2014 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]

1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]

1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]

3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]

4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]

5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]

5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]

5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]

5.3 [[Puppet näited]]

Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.

* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)
**Memory 1024MB
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
**Network
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)

Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==

Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist.

[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]

[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]

==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==

Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.

Näiteülesanded kaitsmiseks

1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA

2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)

3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid

4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay

5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.

5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.

5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee

5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz

6. Kaitsmiseks ülesanne

* Paigalda pakk zsh
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)

[[Puppet Examples]]

==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine

[[Keskse logilahenduse rakendamine]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]

http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html

==Probleemide lahendamise hindid==
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee

=Esseede teemad 2014=

[[Zabbix 2.2]] Veebiserveri monitoorimine

[[Zabbix]]

[[testdisk]] failide taastamine

[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup

[[foreman]] http://theforeman.org/

[[hydra]]

[[Security Onion]]

[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch

[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31

[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31

[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/

[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31

[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius

[[nessus]]

[[BRO]] https://www.bro.org/

[[OSSEC]]

[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld

[[Ajenti]] - Henri Ots

[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31

[[ispCP]] - Günther Veidenberg

[[VHCS]]

[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo

[[Bareos]] - Kristjan Indlo

[[Docker]] - Üllar Seerme

Muu Open Source panel/server config software.

[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/

[[Galera]] - Gert Vaikre A31

=Esseede teemad 2012=

Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if

[[while]] HN AK-31

jne

[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei

Paigaldamine

DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas

[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32

[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten

[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31

[[zenoss]] - Kristjan Vaik

[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste

=Esseede teemad 2013=

[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]

[[passenger]]

[[NFTables]]

[[Ipcop]] - saab kaasajastada

[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013

[[snort]] http://www.snort.org/

[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31

[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013

[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013

[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013

[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013

[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013

[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013

[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014

[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014

[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014

[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14

[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013

[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013

[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014

[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014

[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014

[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014

[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014

=Eksamist=

NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!

Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a. http://goo.gl/xJr0Td

[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]

==Eksamiks tasub tutvuda==

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

IP aadressi muutmine

Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)

Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist
apt-get update tegemata

Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.

Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:

1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min

2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min

1. Näiteülesanded: 10min
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga
* Paigalda pakk apache2
* Paigalda pakk htop
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.

2. Näiteküsimused 15min
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014
-----

=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=

Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

'''Praks 4'''

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.

'''Praks 5'''

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.

'''Praks 7'''
Samba share-i välja jagamine.

*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua).
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale.

*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda.
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.

'''Labor 1'''
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables
*samba

'''Labor 2'''
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru
*Puppet või chef
*PAM
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

Linuxi administreerimine

2015-01-13T20:26:23Z

Rmartins: /* Esseede teemad 2014 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
2014 - Kaugõppe loengute ja praktikumide videosalvestused: https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/167195da-3461-4415-b633-189e00ac1ee9

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/847883e5-78b3-4c99-9ea9-327ff16636c6?ec=true Kaguõppe esimene loeng 17.oktoober.2014.a. 18:00]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f14263b1-f8e9-425f-a4a8-a98b864a0a22 Videoloeng Puppet paigaldamisest 17.oktoober.2014.a. ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/3c77fec2-cbf1-4d10-be53-aeb0fe7ddd89 Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe 7. november 2014.a. 14:00 Puppet ]

[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/b7853068-9089-45b3-8219-89404646b38f Linuxi administreerimine (sügis 2014) kaugõpe, 28. november 2014.a. 14:00 ]

1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng01%20-%20Sissejuhatus%20ainesse%20Linux%20administreerimine%20-%202014.pdf Sissejuhatus Loeng 1]

1.1. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

2. Linux süsteemi põhilised komponendid [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/2014/loeng02%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 2]

3. Linux süsteemi haldamine puppet abil I [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng03%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20-%202014.pdf Linux haldamine Loeng 3]

4. Linux süsteemi haldamine puppet abil II [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng04%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20II%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 4]

5. Linux süsteemi haldamine puppet abil III [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/loeng05%20-%20Linux%20s%c3%bcsteemide%20haldamine%20III%20-%202013%20.pdf Linux haldamine Loeng 5]

5.1 Puppeti seadistamine passenger mooduli abil [[Puppet - passenger]]

5.2 Puppet tüübid [http://docs.puppetlabs.com/references/latest/type.html]

5.3 [[Puppet näited]]

Puppeti teise loengu video: http://elab.itcollege.ee:8000/linux-admin/pupppet-algus.ogv

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Serveri ja kliendi paigaldamine ning kordamine==
* Paigaldage '''Ubuntu Linux Server''' süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test harjutamiseks: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on '''liiga keeruline''', peab '''kaaluma''' aine deklareerimise asemel '''Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist'''.

* '''Ubuntu Desktop Linux''' paigaldamine (Võib paigaldada ka mõne muu disrtibutsiooni desktop masina, kuna seda läheb meil niikuinii hiljem vaja)
**Memory 1024MB
**HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
**Network
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

'''NB! Kasutamiseks valmis masinad: [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-server-64.ova server 64bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-desktop-64.ova klient 64bit], [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuServer32bit.ova server 32bit] ja [http://elab.itcollege.ee:8000/UbuntuDesktop32bit.ova klient 32bit]''' (Kõigil masinatel on user:student password:student)

Pärast paigaldamist seadistada [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OpenSSH:_v%C3%B5tmetega_autentimine key based autentimisega] serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

==Teine ja kolmas praktikum - Eeldustetest ja kordamine==

Kordamiseks leiate vajalikku infot [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Category:Operatsioonis%C3%BCsteemide_administreerimine_ja_sidumine Operatsioonisüsteemide administreerimise ja sidumise] aine vikist.

[http://goo.gl/AFGfoV Eeldustetest 1]

[http://goo.gl/F0PiWK Eeldustetest 2]

==Linux keskhaldus puppet baasil (ÕISis LABOR 1)==

Praktikumis paigaldame puppet serveri (master) ja kliendi.

Näiteülesanded kaitsmiseks

1. Loo puppet abil fail /etc/issue sisuga KALA

2. Loo puppet abil kasutaja polekala, kodukaustaga /home/polekala, shelliga /bin/zsh ( tee ka paki zsh paigaldus)

3. Lisa nodele class tarkvara, mis paigaldab htop, bpython pakid

4. Loo nodele class eemalda, mis eemaldab paki cowsay

5. Viimane ülesanne on igal ühel erinev.

5.1 Loo serverisse kasutaja kala ja tee talle ssh key. Seadista kliendiarvuti selliselt, et paigaldataks pakk ssh ja lisataks root kasutajale kliendis loodud ssh public key.

5.2 Paigalda kliendi arvutisse ntp server ja määra ntp serveriteks ntp.eenet.ee ja ntp.ut.ee

5.3 Lisa kliendi arvutisse apache2 veebiserver koos virtualhostiga www.planet.zz, (failis /var/www/www.planet.zz/index.html on rida www.planet.zz)
Apache konfis peab olema ServerName www.planet.zz ja sites-enabled all sait www.planet.zz

6. Kaitsmiseks ülesanne

* Paigalda pakk zsh
* Loo kasutaja SINUKAJUTAJANIMI EIK-s ja lisa ta users gruppi (loo grupp) ja säti tema shelliks zsh
* Lisa server rak.planet.zz puppetiga hallatavate masinate nimekirja
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele www.planet.zz ja väljastab esilehel phpinfo. <?php phpinfo(); ?> faili index.php (seda kõike puppet abil)
* Loo rak.planet.zz serverisse veebileht, mis reageerib nimele sales.planet.zz ja väljastab intex.html sisuga sales.planet.zz
* Loo manifest, mis paigaldab rak.planet.zz serverisse webmin tarkvara (puppet abil)

[[Puppet Examples]]

==Keskne logiserver (ÕISis LABOR 2)==
Labor 2 teema valib tudeng ise. Kui endale ühtegi ideed pähe ei tule, siis soovitan teha logiserveri laborit.
Labor 2 üheks võimalikuks teemaks on keskse logihalduse lahenduse loomine

[[Keskse logilahenduse rakendamine]]

[http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Arnus%20-%20keskne%20logilahendus.pdf Lõputöö logihalduse teemal]

http://rdstash.blogspot.com/2013/01/installing-logstash-as-syslog-server-on.html

==Probleemide lahendamise hindid==
http://safebrowsing.clients.google.com/safebrowsing/diagnostic?site=www.itcollege.ee

=Esseede teemad 2014=

[[Zabbix]] Veebiserveri monitoorimine

[[testdisk]] failide taastamine

[[Miradore]] http://www.miradore.com Ragnar Luup

[[foreman]] http://theforeman.org/

[[hydra]]

[[Security Onion]]

[[Moloch]] - https://github.com/aol/moloch

[[Netdisco2]] - Kristjan Hinn, AK31

[[Bacula paigaldamine ja esmane seadistamine]] - Deniss Krajuhhin, AK31

[[CAINE Linux]] http://www.caine-live.net/

[[Nagios 4.0.8]] - Priit Varul A31

[[ip korraldus Linuxis]] http://www.cyberciti.biz/faq/linux-ip-command-examples-usage-syntax/ Gert Kosenkranius

[[nessus]]

[[BRO]] https://www.bro.org/

[[OSSEC]]

[[ISPconfig]] - Maarja-Liisa Tammepõld

[[Ajenti]] - Henri Ots

[[OpenPanel]] - Siim Pääro, AK31

[[ispCP]] - Günther Veidenberg

[[VHCS]]

[[Keskse logilahenduse rakendamine V2]] - Kristjan Indlo

[[Bareos]] - Kristjan Indlo

[[Docker]] - Üllar Seerme

Muu Open Source panel/server config software.

[[pidstat]] http://www.thegeekstuff.com/2014/11/pidstat-examples/

[[Galera]] - Gert Vaikre A31

=Esseede teemad 2012=

Võib valida keerulisemaid teemasid ka [[Osadmin referaadi teemad]] lehelt.

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if

[[while]] HN AK-31

jne

[[exFAT vs Linux]] - Kalju Hõbemäe

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Superb Mini Server]] --- Mark-Erik Mogom, Andrus Dei

Paigaldamine

DNS, samba, LDAP, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - Tarmo Suurmägi, Taavi Sannik, Harri Uljas

[[Zentyal SAMBA4]] --- Lang & Lihten A31

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Teet Saar A32

[[Ophcrack]] - teeb Kristo Kapten

[[rancid]] - Meelis Kurnikov, Aive Haavel AK31

[[zenoss]] - Kristjan Vaik

[[Apache autentimine LDAP'iga]] - Rauno Lehiste

=Esseede teemad 2013=

[[Linux failisüsteemi jõudluse mõõtmine]]

[[passenger]]

[[NFTables]]

[[Ipcop]] - saab kaasajastada

[[suricata]] http://www.openinfosecfoundation.org/index.php/download-suricata - Martin Leppik ja Randel Raidmets 12.12.2013

[[snort]] http://www.snort.org/

[[Owncloud]] - Tõnu Erm AK31

[[Linuxi administreerimine - Labor 2 (keskse logihalduse rakendamine) protokoll]] - Sten Aus 28.11.2013

[[Keskse logilahenduse rakendamine Rsyslog näitel]] - Kimmo Lillipuu, Kaarel Kuurmann, Heigo Punapart 18.12.2013

[[Keskse logihalduse tarvis kliendile Rsyslogi paigladmaine ja seadistamine puppeti abil ]] - Indrek Mitt, Priidu Niit 19.12.2013

[[Nagios 3.5]] - Piia Ploovits, Sandra Sirel, Kristian Kivimägi, Grete Maisla 19.12.2013

[[MySecureShell - SecureFTP]] - Kalle Kadakas 20.12.2013

[[Keskne logiserver]] - Tauri Jaanus 25.12.2013

[[ISPConf 3 Ubuntu serverile 13.04]] - Ülo Vardja ja Aare Uibomäe 04.01.2014

[[Bind9 nimeserver (puppet baasil)]] - Liis Mironova, Tarmo Tüür 06.01.2014

[[Pure-FTPd]] - Maris Kuusik 07.01.2014

[[Logiserver, mis kogub võrgust kokku mikrotik ruuteri logid ]] - Lauri Rüütli ja Tõnu Ruut 07.01.14

[[PHORONIX TEST SUITE]] - Tammo Oolup 08.01.2013

[[Conky]] - Kristjan Karu 09.01.2013

[[Keskse logihalduse süsteem Splunk baasil]] - Veiko Virk 10.01.2014

[[Keskne logihaldus Rsyslog ja SEC näitel]] - Kristjan Rõõm, Viljar Rooda 10.01.2014

[[SaltStack]] - Vjatšeslav Jertsalov 11.01.2014

[[Zabbix 2.2]] - Dineta Mahno 12.01.2014

[[Labor 2: Keskne logiserver (Nxlog)]] - Kaarel Väinaste ja Rasmus Tetsmann 13.01.2014

=Eksamist=

NB: Valige õige eksam!!! Teisi lahendusi ei arvestata!

Eksam kkaugõppele 11. jaanuar 2015.a. http://goo.gl/xJr0Td

[https://docs.google.com/document/d/1vuUR_ddiIhQKZ2Lr_oeOyx6hX-SF3wzZiR0CMxkGJoo/edit?usp=sharing Eeleksam päevaõppele 12. jaanuar 2015.a.]

==Eksamiks tasub tutvuda==

[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

IP aadressi muutmine

Kasutaja parooli ülekrijutamine (root parooli pole)

Eksamil veenduge, et teil on õige puppet versioon (3.7) Paljudel jäi eelmine kord peale repode lisamist
apt-get update tegemata

Eksami ajal saab veel kaitsta laboreid, kuid soovitav on need enne eksamit ära kaitsta, kuna eksam on päris pingeline.

Näiteeksam on praktiline, koosneb neljast osast:

1. Puppet abil tuleb teha lihtsaid asju (kasutaja, kaust/fail teatud sisu ja õigustega, paigaldada pakke) 10p 10min

2. Puppet abil teenuse seadistamine keerulisem 15p 15min (kui apache seadistamine, siis eemaldage paki apache kirjeldus)

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 15p 10min

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 9p 25min

1. Näiteülesanded: 10min
* Loo kasutaja kjk212 koos kodukasutaga
* Paigalda pakk apache2
* Paigalda pakk htop
* Tekita fail, mille sisu on selle ülesande tekst asukohta /var/eksam/yl1.txt
* Sea loodud faili omanikuks eespool loodud kasutaja ja grupiks audio. Sea õigused selliselt, et kasutaja saab kõike teha ja grupp lugeda/kirjutada. Teised ei saa midagi teha.

2. Näiteküsimused 15min
* Paigalda www.planet.zz virtualhost (nagu aine wikis kirjas)
* Paigalda ntp teenus (aine wikist)
* Paigalda BIND teenus (aine wikist) http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/bind.ogv [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

3. Linux paigalduse parandamine (lihtne) 10min
* Teil ununes root parool ära ja student kasutaja pole administraatorite grupis. (vana admin läks töölt ära ja parooli keegi ei mäleta)
* Teie server tõsteti valesse VLANi (virtualboxis teise võrku)
* Teie server tõsteti teise võrku, mille IP on teine ja võrgu administraator unustas teile seda öelda ja läks puhkusele (tehke nii, et töötaks)
* Praktikal olev tudeng rikkus ära faili, kus määratakse alglaadimisel ühendatavad kettajaod ja failisüsteemid
* Praktikal olev tudeng tegi katki puppet paigalduse (ja on endaga täitsa rahul) Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

4. Linux paigalduse parandamine (raske) 25min
* Praktikal olev tudeng rikkus ära kõvaketta kettajagude tabeli. Taastage süsteem.
* Praktikal olev tudeng kustustas ühelt kettalt palju pilte ja kettajagude tabeli. Taastage pildid. http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/linux-eksam.vmdk
* Praktikal olev tudeng "konfigureeris" ehk saboteeris teie labor 2 teenuse ära - Tehke korda ja selgitage, mida ta valesti tegi.

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Linuxi_administreerimine_eksamiabi_2014
-----

=Laborimaterjalid 201 NB See on ajalooline info!=

Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

'''Praks 4'''

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama nii nimede lahendamine läbi teie nimeserveri kui ka reverse lookup.

'''Praks 5'''

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' peab töötama veebiserververi apache2 pealt 2 veebilehte ning wordpress. Wordpressile peab olema paigaldatud super cache ning lisaks peab töötama varnish. Seejuures wordpress on seadistatud pordile 80 ja wordpress pordil 8080. Lehe toimivust testige enne kaitsmist ab vahendiga, kus -n 1000 ja -t 10.

'''Praks 7'''
Samba share-i välja jagamine.

*Loo share, mis on ligipääsetav vaid kasutajatele, kes kuuluvad lab gruppi. Vajalik on ka share-ile kirjutamisõigus (saab kausta luua).
* Seadista samba abil kasutajate kodukaustadele ligipääsemine. Iga kasutaja peab ligi pääsema enda kodukaustale.

*Abiks on viki artiklid : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Failiserver_Samba_labor_2 ja https://wiki.itcollege.ee/index.php/Lihtne_samba_install

'''Punktide''' (5p) '''kirja saamiseks''' on vajalik share-i olemasolu, mis on ligipääsetav ning kirjutatav (võimalik luua kataloogi) ainult lab gruppi kuuluvatele kasutajatele ning lab gruppi mitte kuuluvad kasutajad ei tohi sinna ligi pääseda.
Lisaks peavad kasutajad pääsema ligi oma kodukaustale, sõltumata sellest, kas ta kuulub lab gruppi või mitte.

'''Labor 1'''
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables
*samba

'''Labor 2'''
*LDAP või Samba4 - LDAP Teet Saar, Kullo-Kalev Aru
*Puppet või chef
*PAM
*Puppet (Ubuntus) - Kristo Kapten
*[[Samba(windows domeenis fileserver)]] - Marko Kurs
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

Foreman

2014-12-11T10:10:32Z

Rmartins: Created page with "Raido Martinson A31"

Raido Martinson A31

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-31T07:21:59Z

Rmartins:

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:Tiina_Ollema_WINDOWS_SERVERI_FAX_SERVER.pdf Windows Serveri Fax Server ]
** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:ArvustusIMRE_LEBEDEV_SMTP.pdf SMTP Ja selle seaditamine ]

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0 Internet Infromation Service 8.0]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-V_Server Hyper-V Server]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Register ]

==Johannes Tammekänd==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) The Enhanced Mitigation Experience Toolkit (EMET)]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DHCP_server_2012 DHCP Server rolli installeerimine ]

==Juri Kononov==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-v VS VirtualBox + Migreerimine VHD-le ]
** Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) EMET]
** Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis#Juri_Kononov NTFS]

==Veronia Lutter==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Active_Directory_Lightweight_Directory_Services(ADLDS) Active Directory Lightweight Directory Services]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DHCP_server_2012 DHCP Serveri rolli installeerimine]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-V_Server Hyper-V Server]

==Priit Varul==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DHCP_server_2012 DHCP Serveri rolli installeerimine ]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:The_Enhanced_Mitigation_Experience_Toolkit_(EMET) EMET ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Hyper-v_vs_virtualbox Hyper-V vs Virtualbox ]

==Rene Rünt==
*Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Register Windows Register ]
**Arvustus: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File_talk:W2012SDynamic_Access_Control.doc W2012 Dynamic Access Control]

Talk:Windows Register

2013-12-31T07:21:49Z

Rmartins: Created page with "==Raido Martinson== '''Sisu:''' Kõik materjal on ilusti välja toodud. Infot on piisavalt ning mina sain antud referaati lugedes palju targemaks. Võibolla oleks saanud teha Ref…"

==Raido Martinson==
'''Sisu:''' Kõik materjal on ilusti välja toodud. Infot on piisavalt ning mina sain antud referaati lugedes palju targemaks. Võibolla oleks saanud teha Referaati natukene lühemaks, jättes osad laused välja. Muidu on välimus ja sisu väga hea referaadil.

'''Allikad:''' Allikad on viidatud õigesti.

'''Punktisumma:''' 95/100

Talk:Bitlocker

2013-12-31T07:13:51Z

Rmartins:

== Silver Viljaste ==

'''Sisu''' : Antud juhend/referaat on sisu poolest hästi kirja pandud. Terminoloogiliselt (eesti keeles) on tegemist tugeva tööga. Küll aga leidus üksikuid mõisteid, millele oleks leidunud paremaid eesti keelseid vasteid. Tekst oli ladus ja lihtne ning juhend peaks olema arusaadav ka võhikumatele. Valdavalt olid mõisted lahti seletatud, mis teeb teksti jälgitavuse paremaks. Antud referaadis oleks võinud olla näide, kuidas Bitlockerit kasutada (koos piltidega) ja ka rohkem pilte Bitlockeri kasutajaliidesest, et lugejal oleks loetut parem visuaalselt näidetega kokku viia.

'''Kujundus''' : Kujundusega oli vaeva nähtud, ent rohkem oleks võinud olla pilte, mis toetaksid loetut.

'''Viitamine''' : Viitamine on korrektne.

'''Kokkuvõte''' : ON näha, et tööga on vaeva nähtud, ent alati saaks paremini. Kiitus tegijatele.

'''Punktisumma''' : Hindan käesolevat tööd 90 punktiga.

==Gert Vaikre==
'''Sisu:''' On küll väga korralik ja põhjalik kirjeldus/kokkuvõte Bitlockerist, aga kuidas seda reaalselt kasutada? Ainult paigaldamise kohta on infot. Võiks ikka olla seletused, et kuidas kettaid krüpteerida, igast lisavõimaluste kasutamine jm.

'''Kujundus:''' Silmale oleks kergem kui Bitlockeri pealkirja alla lisada mitmeid alapealkirju ja teksti natukene grupeerida (ntks Bitlocker to Go, TPM; jnejne), aga see on ainult minu maitse. Muidu näeb iseenesest kena välja.

Halb tõlge - ''süsteemi sektsioon''. Ma kasutaks pigem väljendit boot-partitsioon (, kus asuvad alglaaduri failid). Minu teada sellele ei eksisteerigi normaalset eestikeelset tõlget. ''Äkki alglaaduri partitsioon? Pole ka eriti hea vist.''

'''Viitamine:''' Kasutatud allikaid on piisavalt ja need vastavad käsitletavale teemale.

'''Kokkuvõte:''' Väga kena ja põhjalik kirjeldus Bitlockerist, aga tahaks ikkagi informatsiooni selle kasutamise kohta ka.

'''Punktisumma:''' 70/100

==Raido Martinson==
'''Sisu:''' On põhjalik sissejuhatus ning kergesti arusaadav tekst. Sissejuhatuses on ära toodud, mis on Bitlocker ja milleks seda kasutatakse. Liiga palju teksti. Tähtsamad asjad oleks võinud kuidagimoodi rohkem esile tuua. Muidu on kujundus viisakas ja korrektne.

'''Allikad:''' Allikad on viidatud ning kõik on välja toodud ilusti.

'''Punktisumma:''' 90/100

Category:Windows Server administreerimine:Referaat:2013

2013-12-19T06:16:45Z

Rmartins:

=Valminud referaadid ja retsensioonid=

(Näide)

==Kristiina Kaarna==
*Referaat : Sync Center kasutamine üle VPN-i [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sync_Center_kasutamine_%C3%BCle_VPN-i]]
**Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:*.VHD
**Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART

(/Näide)

== Hindamise juures paluks arvesse võtta ==

Sisu

allikate arvu (minim 3)

allikatele ja wiki.itcollege.ee -le viitamist !

==Jüri Olevsoo ==

* Referaat : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:WINDOWS_SERVER_2012_TURVAMEETMETE_RAKENDUS_KORPORATIIVV%C3%95RGUS.pdf windowssever 2012 turvameetmet rakendamine firma võrgus ]
** Arvustus1 :
** Arvustus2 :

==Üllar Seerme==
* Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ReFS ReFS ]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu#Üllar_Seerme NTFS olemus ja sisu]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine#Üllar_Seerme Veebiserveri optimiseerimine]

==Rene Juhanni==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/File:W2012SDynamic_Access_Control.doc windows server dynamic assess control]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Veebiserveri_optimiseerimine
** Arvustus2 :https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI

== Silver Viljaste ==

*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Internet_Information_Service_8.0 IIS 8.0 ]
** Arvustus1 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Bitlocker
** Arvustus2 : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server:Talk

== Gert Vaikre ==
*Referaat :[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Parooli_taastamine_Windowsis Parooli taastamine Windowsis]
** Arvustus1 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus2 :[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

== Imre Lebedev ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Simple_mail_transfer_protocol SMTP Ja selle seaditamine]
** Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis#Imre_Lebedev Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga#Imre_Lebedev IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Madis Mark ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_optimiseerimine Veebiserveri optimiseerimine]
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
** Arvustus2:

== Marti Reinsaar ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Parooli_taastamine_Windowsis Parooli Taastamine Windowsis]
** Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS 8.0 võrdluses Apache ja nginx-ga]

== Maarja-Liisa Tammepõld ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
** Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_olemus_ja_sisu
** Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

== Tiina Ollema ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bitlocker Bitlocker]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]

== Karl-Martin Karlson ==
*Referaat:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS failisüsteemi kasutamine linuxis või macis]
**Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol Simple_mail_transfer_protocol]
**Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS]

==Marten Mattisen==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/IIS_8.0_v%C3%B5rdluses_Apache_ja_nginx-ga IIS võrdluses Apache ja nginx-ga]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Simple_mail_transfer_protocol#Marten_Mattisen Simple mail transfer protocol]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Serveri_Fax_Server Windows Serveri Fax Server]

==Henri Ots==
*Referaat : Windows Server 2012 Core, GUI ja Minimal Server Interface[[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI]]
**Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Internet_Information_Service_8.0
**Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vritual_smart_card

==Andres Ivanov==
*Referaat: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Vritual_smart_card Virtual Smart Card Installation]
**Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:NTFS_failis%C3%BCsteemi_kasutamine_linuxis_v%C3%B5i_macis NTFS]
**Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Server_2012_GUI_CORE_MSI Windows Server 2012 Core]

==Ivo Suur==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/NTFS_olemus_ja_sisu NTFS olemus ja sisu]
**Arvustus1 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:ReFS ReFS ]
**Arvustus2 : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:W2012SDynamic_Access_Control Dynamic Access Control ]

==Raido Martinson==
*Referaat [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Hyper-V_Server]
**Arvustus1 :
**Arvustus2 :

Hyper-V Server

2013-12-18T21:33:31Z

Rmartins:

[[Image:logo_hyperserver.png|center|http://www.microsoft.com/virtualization/images/products/logo_hyperserver.png]]

= Sissejuhatus =
[[Image:Image_thumb_5.png|thumb|200px|right|http://www.virtualization.info/images/ReleaseMicrosoftHyperVServer2008R2_C1F9/HyperVServer2008R2.png]]
Hetkel värskeim Microsoft® Hyper-V™ Server 2008 R2 on eraldi toode, mis pakub usaldusväärset ja optimeeritud virtualiseerimis lahendust, mis võimaldab ettevõtetel teha serverite kasutamine lihtsaks ja vähendada nende kulusid. Ajast, mil Hyper-V Server on eraldi toode, sisaldab ta ainult Windows Hypervisor, Windows Server draiverimudeli ja virtualiseerimise komponente, tänu sellele hoiab too väike lahendus üldkulud minimaalsetena. Ta lülitub lihtsasti kliendi olemasolevasse IT-infrastruktuuri võimendades teenuste osutamist, haldamist, abivahendeid, protsesse ja oskusi. Mõned uued võtmefunktsioonid, mis on saadaval Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 tootel oleksid ''Live Migration'' (ülikiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad), klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi, laiendatud protsessori ning mälu tugi majutavatele süsteemidele.

 
IT-spetsialistidel on lihtne tõsta oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi Microsofti virtualiseerimis toodetega, lisaks on olemas kollektiivne kommuun minimaliseerides õppekõverat. Lisaks pakub Microsoft igakülgset tuge nii enda rakendustele kui ka teistele toetatud operatsioonisüsteemidele, kliendid saavad seda tüüpi virtualiseerimist kasutada kindlustunde ja meelerahuga.

= Microsoft Hyper-V Server 2008 eelised ja omadused =

*''Live Migration'': ülikiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad
*Klastrite kasutamine majutaval serveril ja klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi
*Protsessorite ühilduvus ''Live Migration'' 'i jaoks – lubab ''Live Migration'' 'it erinevates protsessorite versioonides, sama protsessori põlvkonna sees, (näiteks ”Intel Core 2-to-Intel Pentium 4” või “AMD Opteron-to-AMD Athlon”) lubades virtuaalmasinate liigutamist laiemal vahemikul Hyper-V'd majutaval riistvaral
*Võrgu täiustused: Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 on järgnevad võrgu täiustused:
**VM Chimney (TCP Offload) ja VMQ tugi, mis on keelatud vaikimisi
**Jumbo Frame tugi
**Täiustatud võrgu töökiirus läbi TCP Chimney toe ja VMQ (kindlad riistvara NIC'id on nõutavad)
*Microsoft Hyper-V Server 2008 R2'l on järgnevad töökiiruse täiustused:
**Kiire ketaste vahetamine töötavas süsteemis (VHD'd ja füüsilised kettad)
**Second Level Address Translation (SLAT) protsessori tugi mõlema, nii Inteli (EPT) kui ka AMD (RVI) jaoks
**Core Parking (kui serveris on ressursse üle, siis lükatakse mitte kasutusel olevad tuumad parkimisrežiimi, mistõttu tarbitakse nende tuumade poolt voolu minimaalselt.)
**Täiustatud VHD töökiirus dünaamilistel- ja virtuaalsetel ketastel
'''VHD:''' Et liigutada virtuaalmasin Hyper-V Serverist Windows Server 2008 Hyper-V keskkonda (või vastupidi), lihtsalt ekspordi virtuaalmasin ja impordi see teise serverisse.

'''BitLocker:''' Hyper-V Server kasutab BitLocker tehnoloogiat, et krüpteerida Hyper-V Server. Isegi kui see varastatakse või kõvakettad eemaldatakse, on andmed turvaliselt kaitstud, kuna nad on krüpteeritud. See on eriti kasulik kohtades, kus füüsiline turvalisus võib olla probleemiks.

'''Live Backup:''' Hyper-V Server sisaldab sisseehitatud tuge Volume Shadow Service jaoks, nii et see võimaldab reaalajas varundamist, ilma et virtuaalmasin tuleks vahepeal kinni panna.

'''Paindlik riistvara:''' Microsoft Hyper-V Server kasutab Windows Server'i draiveri mudelit ja ühildub laia valiku serveri riistvaraga ning draiverite tugi on ka kõige uuemate seadmete jaoks.

'''Andmetesalvestus:''' Hyper-V server toetab paljusid andmesalvestus võimalusi, nagu näiteks:
*Direct Attach Storage (DAS): SATA, eSATA, PATA, SAS, SCSI, USB, Firewire
*Storage Area Networks (SANs): iSCSI, Fiber Channel, SAS

'''Virtuaalmasina hetktõmmis:''' Hyper-V Server toetab täielikult töötavast virtuaalmasinast tõmmise tegemist, et hiljem seda vajadusel kasutada ning tänu sellele naasta vanasse seisu

'''VSP/VSC/VMBUS:''' Mõlemas tootes on suure I/O jõudluse töö teinud (VSP / VPC / VMBus) arhitektuur. Selleks, et liigutada virtuaalmasinaid Microsoft Hyper-V ja Windows Server 2008 w/ Hyper-V vahel ei ole vaja riistvara juurde lisada.

Hyper-V Server (Parent Partition) pakub:
*Tuge süsteemile, kus on kuni kaheksa füüsilist protsessorit
*Tuge kuni 64 loogilisele protsessorile
*Tuge süsteemile, kus on kuni 1 TB füüsilist muutmälu
*Tuge kuni 384 virtuaalmasinale
Hyper-V Server virtuaalmasin pakub:
*32-bit (x86) ja 64-bit (x64) virtuaalmasinaid
*Kuni 4 virtuaalprotsessorit virtuaalmasina kohta

= Millal kasutada Hyper-V Server 2008 R2 versiooni =

Kliendid võivad kasutada Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 järgmistel juhtudel:
* Testimine ja arendus
* Mitme serveri ühendamine ühte serverisse
* Kõikide serverite ühendamine harukontoritest peaserveriruumi / peakontorisse
* Töökohtade virtualiseerimine (VDI)
 
Kliendid peaksid kasutama Windows Server 2008 R2 toote versiooni, et saada tõrkesiirdamis võimalusi või paindlikke ning kuluefektiivseid virtualiseerimis õigusi (üks tasuta virtuaalkeskkonna litsents versioonile Standard Edition, neli tasuta virtuaalkeskkonna litsentsi Enterprise Edtion versioonidele ja lõpmatu arv virtuaalkeskkonna litsents Datacenter Edition Windows Server 2008 R2 versioonile).

Siin on nimekiri Hyper-V Server 2008 R2 võimalustest: 

{| width="30%" position="right"
|-
! Klastrite kasutamine majutaval serveril
! Tasuta
|-
|-
! Otsesiirdamine (Live Migration)
! Tasuta
|-
|-
! Suur mälu tugi (majutav OS) kuni 1TB
! Tasuta
|-
|-
! Kuni 8 protsessori tugi (majutav OS)
! Tasuta
|-
|}
 
Järgmises tabelis tutvustatakse konkreetseid olukordi, millal tuleks kasutada Hyper-V Server 2008 R2 tooded, millal midagi muud: 
[[Image:Home-table-2.png|http://i.microsoft.com/global/hyper-v-server/en/us/PublishingImages/Home-table-2.gif]]

= Süsteeminõuded =

* '''Toetatud operatsioonisüsteemid:''' nimekirja toetatud erinevatest operatsioonisüsteemidest leiate [http://www.microsoft.com/windowsserver2008/en/us/hyperv-supported-guest-os.aspx siit]
* '''Protsessor:''' x64 ühilduv protsessor koos Intel VT või AMD-V olemasoleva tehnoloogiaga
''Hardware Data Execution Prevention (DEP)'', täpsemalt ''Intel XD bit'' (execute disable bit) või ''AMD NX bit'' (no execute bit), peavad olema saadaval ja lubatud.
* '''Minimaalne CPU taktsagedus:''' 1.4 GHz; Soovituslik: 2 GHz või kiirem.
* '''RAM:''' Minimaalselt: 1 GB RAM; Soovituslik: 2 GB RAM või rohkem (lisa RAM on nõutud iga lisa operatsioonisüsteemi jaoks); Maksimaalselt toetatud kuni 1 TB muutmälu.
* '''Vajalik kettaruum:''' Miinimum: 8 GB; Soovituslik: 20 GB või rohkem (lisa kettaruum on nõutud iga lisa operatsioonisüsteemi jaoks).
* '''Kettaseade:''' DVD-ROM
* '''Kuvar:''' Super VGA (800 × 600) või kõrgema resolutsiooniga monitor.
* '''Muud seadmed:''' klaviatuur ja hiir
'''Märkus:''' Tegelikud süsteeminõuded võivad varieeruda vastavalt süsteemikonfiguratsioonile ja oleneda majutavatest operatsioonisüsteemidest.

= Paigaldamine =
== Paigaldamise 1. samm: „Hyper-V management tool“’i installeerimine ==
Hyper-V haldamiseks tuleks kasutada „Hyper-V management tools“’i. Sellised haldamistööriistad on saadaval Windows Server 2008 ja Windows Vista® Service Pack 1 jaoks. 
Rohkem informatsiooni artiklis 950050 (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122188) ja artiklis 952627 (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122189) „Microsoft Knowledge Base“’is. 
Hyper-V Server 2008 haldamiseks tuleks kasutada „System Center Virtual Machine Manager“. 
Rohkem informatsiooni System Center Virtual Machine Manager kohta: http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=123533.

== Paigaldamise 2. samm: virtuaalmasina loomine ja üles seadmine ==
Pärast „Hyper-V management tool“’i installeerimist saab luua virtuaalmasina ja virtuaalmasinasse üles seada operatsioonisüsteemi
Enne virtuaalmasina loomist võiks kaaluda järgmisi küsimusi. Neile vastuse leiab, „New Virtual Machine Wizard“ kasutades, et luua uus virtuaalmasin.
*Kas on olemas operatsioonisüsteem, mida tahetakse installeerida virtuaalmasinasse? Kasutada saab mõnda andmekandjat, kaugpaigaldust või .ISO faili. Valitud meetod määrab, kuidas virtuaalmasinad seadistada.
*Kui palju mälu eraldada virtuaalmasinale?
*Kuhu virtuaalmasin salvestada ja kuidas see nimetada?
===Virtuaalmasina loomine ja üles seadmine===
1. Ava ''Hyper-V Manager''. Vajuta '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale ja seejärel vajuta '''Hyper-V Manager'''. 
2. '''Action''' menüüst, vajuta '''New''' ja siis vajuta '''Virtual Machine'''. 
3. '''New Virtual Machine Wizard'''’i alt vajuta '''Next'''. 
4. '''Specify Name and Location''' lehelt tuleb valida, kuhu virtuaalmasin salvestada ja mis nimi sellele anda. 
5. '''Memory''' lehelt tuleb valida piisavalt mälu, et virtuaalmasinas olev operatsiooni süsteem töötaks ilusti. 
6. '''Networking''' lehelt tuleb ühendada võrguadapter olemas olevasse virtuaalsesse võrku kui on vajadust Interneti ühenduse järgi. 
''Märkus'' 
Kasutades kaugpaigaldust, et installeerida operatsioonisüsteem testitavasse virtuaalmasinasse, siis tuleks valida väline võrk. 
7. '''Connect Virtual Hard Disk''' leheküljelt tuleb määrata virtuaalse kõvaketta nimi, salvestamise koht ja suurus, et installeerida operatsioonisüsteem sinna. 
8. '''Installation Options''' lehelt tuleb valida meetod, mida kasutatakse operatsioonisüsteemi installeerimiseks: 
*Operatsioonisüsteem installeeritakse buutivalt CD/DVD-ROM’ilt. Kasutada võib nii füüsilist andmekandjat või ka tõmmisfaili (.iso fail).
*Operatsioonisüsteem installeeritakse buutivalt flopikettalt.
*Operatsioonisüsteemi installeerimine kaugpaigaldusega. Selleks tuleb virtuaalmasin seadistada nii, et võrguadapter oleks ühendatud välisesse virtuaalsesse võrku. Välisel virtuaalsel võrgul peab olema ühendus võrku, kus asub operatsioonisüsteemi kujutisfailiga server.
9. Vajuta '''Finish'''. 
Pärast virtuaalmasina loomist saab virtuaalmasina käivitada ja installeerida valitud operatsioonisüsteemi. 

== Paigaldamise 3. samm: operatsioonisüsteemi ja integratsiooni teenuste installeerimine ==
Viimase sammuna selles protsessis ühendutakse virtuaalmasinaga, et üles seada operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi paigalduse käigus installeeritakse tarkvara, mis suurendab integratsiooni virtualiseerimist pakkuva severi ja virtuaalmasina vahel. 
''Märkus''
See juhend eeldab, et on ära määratud installeeritud tarkvara salvestus koht kuhu virtuaalmasin loodi. Juhend eeldab ka seda, et installeeritud operatsioonisüsteemis on integratsiooni teenused saadaval. 
Et installeerida operatsioonisüsteem ja integratsiooni teenused 
1. '''Virtual Machines''' osast tuleb võtta ''results'' riba, parem klikk virtuaalmasina nimel, mis loodi 2. sammus ja vajutada '''Connect'''. ''Virtual Machine Connection'' tööriist avaneb. 
2. '''Action''' menüüst ''Virtual Machine Connection''’i aknast vajuta '''Start'''. 
3. Jätka installeerimist. 
''Märkused'' 
*Kui installeerimise käigus on punkt, kus tuleb sisestada midagi, et edasi installeerida, tuleb hiire kursor liigutada installerimis aknale. Peale seda, kui hiire kursor muutub väikseks punktiks, tuleb vajutada ükskõik kuhu virtuaalmasina aknas. See tegevus „püüab“ hiire, nii et klaviatuuri ja hiire sisend on nüüd virtuaalmasinas. Et naasta füüsilisse masinasse vajuta Ctrl+Alt+Left klahve ja seejärel liigu hiire kursor virtuaalmasina aknast välja.
*Pärast seda, kui operatsioonisüsteem on üles seatud võib installeerida integratsiooni teenused. Action menu of „Virtual Machine Connection“’i aknast, Action menüüst vajuta '''Insert Integration Services Setup Disk'''. Windows’i operatsioonisüsteemides tuleb sulgeda „New Hardware Wizard“, et alustada installeerimist. Kui automaatne käivitus ei alusta installeerimisprotsessi automaatselt, saab seda käivitada manuaalselt. Vajuta ükskõik kuhu külalisoperatsioonisüsteemi aknas ja ava CD kettaseade. Tuleb kasutada meetodit, mis on sobiv külalisoperatsioonisüsteemi jaoks, et alustada installeerimist CD pealt. 
Kui operatsioonisüsteemi paigaldus ja integratsiooni teenused on installeritud saab alustada virtuaalmasina kasutamist. Virtuaalset riistvara, mis on seadistatud virtuaalmasinas saab vaadata ja muuta, vaadates virtuaalmasina seadeid. ''Virtual Machines'' ribas tuleb teha parem klikk virtuaalmasina nimel, mis loodi samm 3 juures ja vajutada Settings. Settings aknas vajuta riistvara nimel, mida soovid vaadata või muuta. 
Täiendavaks informatsiooniks võib lugeda „Configuring Virtual Machines“ (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122190).

== Paigaldamise 4. samm: virtuaalvõrkude konfigureerimine ==
Sa saad luua virtuaalvõrke töötavas Hyper-V serveris, võimalus on kasutada erinevaid võimalusi nii virtuaalmasinate kui ka virtualiseerimist pakkuva serveri jaoks. Seal on kolme tüüpi virtuaalvõrke: 1) privaatvõrk, mis pakub ühendust ainult virtuaalmasinate vahel; 2) sisemine võrk, mis pakub ühendust virtualiseerimist pakkuva serveri ja virtuaalmasinate vahel; 3) laiendatud võrk, mis võimaldab ühendust virtuaalmasinate ja füüsilise võrgu vahel, kus luuakse ühendus füüsilise võrguadapteriga virtualiseerimist pakkuvas serveris. 
Järgnevas protseduuris näidatakse algset tegevust virtuaalvõrkude konfigureerimisel. 
=== Virtuaalvõrgu loomine ===
1. Ava '''Hyper-V Manager'''. 
2. '''Actions''' menüüst vali Virtual Network Manager. 
3. ''Create virtual network'' alt vali võrgu tüüp, mida soovid luua. Võrgu tüübid on laiendatud, sisemine ja privaatne. Kui sa soovid luua laiendatud võrku, siis loe selle jaoks „Täiendavad kaalutulused“ peatükki. 
4. Vajuta '''Add'''. New ''Virtual Network'' lehekülg tuleb nähtavale. 
5. Kirjuta nimi uue võrgu jaoks. Vaata üle teised valikud ning muuda neid kui see on vajalik. 
''Märkus'' 
Sa võid kasutada virtuaalkohtvõrgu identifitseerimist, et isoleerida võrguliiklus, seda tüüpi konfiguratsiooni peab muidugi toetama füüsiline võrguadapter. 
6. Vajuta '''OK''', et luua virtuaalvõrk ja sulgeda ''Virtual Network Manager'' või vajuta '''Apply''', et luua virtuaalvõrk ning jätkata ''Virtul Network Manager'' kasutamist. 
=== Võrguadapteri lisamine virtuaalmasinale ===
1. Ava ''Hyper-V Manager'', selleks ava '''Start''' menüü, vali ''Administrative Tools'' ning kliki ''Hyper-V Manager''. 
2. Tulemuste paanis virtuaalmasinate alt vali virtuaalmasin, mida soovid konfigureerida. 
3. '''Action''' paanis, virtuaalmasina nimel vajuta '''Settings'''. 
4. Navigeerimise paanilt vajuta '''Add Hardware'''. 
5. '''Add Hardware''' lehelt vali '''Network adapter''' või '''Legacy network adapter'''. Võrguadaptereid saab lisada ainult siis, kui virtuaalmasin on väljalülitatud. Rohkem informatsiooni mõlema adapteritüübi kohta leiad „Täiendavad kaalutlused“ peatükist. 
6. Vajuta '''Add'''. '''Network Adapter''' või '''Legacy Network Adapter''' leht tuleb nähtavale. 
7. '''Network''' alt vali virtuaalvõrk kuhu sa soovid virtuaalmasinat ühendada. 
8. Kui sa tahad konfigureerida staatilist '''MAC aadress'''i või virtuaalkohtvõrgu identifikaatorit, siis tee seda. 
9. Vajuta '''OK'''. 
==Windows Server 2012==
Windows Server 2012 teise nimega "Windows Server 8" on kuues(kõige uuem) Windows Serveri väljalase. Mitte nagu oma eelkäijad, Windows Server 2012 ei toeta Itaniumi baasilisi arvuteid ning omab viite versiooni. Windows Server 8 omab uut versiooni Hyper-V'st ning uut Windows Task Manageri.
==Windows Server 2012 install==
Erinevalt oma eelkäijatele, Windows Server 2012 saab valida "Server Core" ja "Server with a GUI" installimise valikute alt ilma, et peaks tegema täieliku reinstalli.
==Windows Server 2012 Hyper-V==
Nagu eelnevalt sai mainitud, siis Windows Server 2012 tuli kaasa täiesti uus Hyper-V. Uus Hyper-V omab palju uusi omadusi. Kaasaarvatud võrgu virtualiseerimist, uut salvestamis ruumi, Cross-premise connectivity't ning cloud backup'i.
Iga virtuaalmasin antud versiooni Hyper-V'st võib endale saada 64 virtuaalse protsessori, 1000 GB mälu ja 64000 GB virtuaalset ketta mälu(kasutades uut .vhdx formaati). Kuni 1024 virtuaalset masinat on võimalik paigaldada.
==Windows Server 2012 Hyper-V uuendused==
Windows Server 2012 Hyper-V on väga palju uuendusi
(uuendused inglise keeles)
*Hyper-V Extensible Virtual Switch
*Network virtualization
*Multi-tenancy
*Storage Resource Pools
*.vhdx disk format supporting virtual hard disks as large as 64 TB with power failure resiliency
*Virtual Fibre Channel
*Offloaded data transfer
*Hyper-V replica
*Cross-premise connectivity
*Cloud backup
==Windows Server 2012 versioonid==
Windows Server 2012 on 4 erinevat versiooni.
*Foundation
*Essentials
*Standard
*Datacenter
==Täiendavad kaalutlused==
*Vaikimisi on miinimumnõue toimingute lõpuni viimiseks, et kasutaja kuulub kohalikku administraatorite gruppi või omab samaväärseid õigusi. Aga on ka võimalus, kus administraator saab kasutada ''Authorization Manager'' tööriista, et muuta lubamispoliitikat nii, et kasutaja või grupp kasutajaid saavad ka ise toiminguid lõpuni viia.
*Vanem võrgukaardi puhul pole virtuaalmasinale vaja draiverit installeerida, sest draiver on suure tõenäosusega olemas enamus operatsioonisüsteemides. Vana võrgukaart võimaldab kasutust füüsilise võrguadapterina, mitme pordine DEC 21140 10/100TX 100 MB. Vanem võrguadapter toetab samuti võrgupõhiseid installatsioone, sest tal on olemas Pre-Boot Execution Environment (PXE) tugi. Vanem võrgukaart ei ole toetatud 64-bitiste Windows Server 2003 ja Windows XP Professional versioonide poolt.
*Pärast Hyper-V installeerimist ja välise virtuaalvõrgu loomist võib sinu arvuti käituda teisiti. Pärast installatsiooni kasutab peamine partitsioon virtuaalvõrguadapterit, et ühenduda füüsilisse võrku. Kui vaadata Network Connections paneeli, siis võite näha füüsilist võrgukaarti ja uut virtuaalset võrgukaarti. Füüsiline võrguadapter ei ole millegagi seotud v.a. Microsoft Virtual Network Switch protokolliga ning virtuaalne võrguadapter on nüüd kõikide standardsete protokollide ja teenustega võimeline end siduma. Virtuaalne võrgukaart, mis on nähtav Network Connections alt, võib omada sama nimetust mida virtuaalne võrgu switch, kellega ta on seotud. Võimalik on luua sisemine virtuaalvõrk, mis tekitab virtuaalse võrgukaardi, mis ei pea olema füüsilise võrguadapteriga seotud. Hyper-V ainult seob virtuaalse võrguteenuse füüsilise võrguadapteriga kui väline virtuaalne võrk on loodud. Siiski võrk saab häiritud lühikeseks ajaks, ajal mil virtuaalne võrk on loodud või kustutatud.

= Viited =
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyID=26426203-DE3C-4D74-851E-4E1388A81D5F&displayLang=en Alustamise juhend] 
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyId=E1E111C9-FA69-4B4D-8963-1DD87804C04F&displaylang=en Hyper-V Server 2008 konfigureerimisjuhend] 
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyID=5DA4058E-72CC-4B8D-BBB1-5E16A136EF42&displayLang=en Planeerimise- ja installeerimisjuhend] 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/default.aspx 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/overview.aspx 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/system-requirements.aspx 
http://en.wikipedia.org/wiki/Hyper-V#Windows_Server_2012 
http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_2012

= Autorid =
Selle ülevaate kirjutasid:

--[[User:Eisok|Eisok]] 23:03, 10 May 2010 (EEST) 
Ott Pärnoja A21

'''Täiendas: Raido Martinson'''

'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Hyper-V Server

2013-12-18T21:28:01Z

Rmartins:

[[Image:logo_hyperserver.png|center|http://www.microsoft.com/virtualization/images/products/logo_hyperserver.png]]

= Sissejuhatus =
[[Image:Image_thumb_5.png|thumb|200px|right|http://www.virtualization.info/images/ReleaseMicrosoftHyperVServer2008R2_C1F9/HyperVServer2008R2.png]]
Hetkel värskeim Microsoft® Hyper-V™ Server 2008 R2 on eraldi toode, mis pakub usaldusväärset ja optimeeritud virtualiseerimis lahendust, mis võimaldab ettevõtetel teha serverite kasutamine lihtsaks ja vähendada nende kulusid. Ajast, mil Hyper-V Server on eraldi toode, sisaldab ta ainult Windows Hypervisor, Windows Server draiverimudeli ja virtualiseerimise komponente, tänu sellele hoiab too väike lahendus üldkulud minimaalsetena. Ta lülitub lihtsasti kliendi olemasolevasse IT-infrastruktuuri võimendades teenuste osutamist, haldamist, abivahendeid, protsesse ja oskusi. Mõned uued võtmefunktsioonid, mis on saadaval Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 tootel oleksid ''Live Migration'' (ülikiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad), klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi, laiendatud protsessori ning mälu tugi majutavatele süsteemidele.

 
IT-spetsialistidel on lihtne tõsta oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi Microsofti virtualiseerimis toodetega, lisaks on olemas kollektiivne kommuun minimaliseerides õppekõverat. Lisaks pakub Microsoft igakülgset tuge nii enda rakendustele kui ka teistele toetatud operatsioonisüsteemidele, kliendid saavad seda tüüpi virtualiseerimist kasutada kindlustunde ja meelerahuga.

= Microsoft Hyper-V Server 2008 eelised ja omadused =

*''Live Migration'': ülikiire virtuaalkeskkondade siirdamine füüsiliste seadmete vahel, mistõttu muutuste märkamine katkestustena sisuliselt puuduvad
*Klastrite kasutamine majutaval serveril ja klastrites ühiselt jagatud seadmete tugi
*Protsessorite ühilduvus ''Live Migration'' 'i jaoks – lubab ''Live Migration'' 'it erinevates protsessorite versioonides, sama protsessori põlvkonna sees, (näiteks ”Intel Core 2-to-Intel Pentium 4” või “AMD Opteron-to-AMD Athlon”) lubades virtuaalmasinate liigutamist laiemal vahemikul Hyper-V'd majutaval riistvaral
*Võrgu täiustused: Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 on järgnevad võrgu täiustused:
**VM Chimney (TCP Offload) ja VMQ tugi, mis on keelatud vaikimisi
**Jumbo Frame tugi
**Täiustatud võrgu töökiirus läbi TCP Chimney toe ja VMQ (kindlad riistvara NIC'id on nõutavad)
*Microsoft Hyper-V Server 2008 R2'l on järgnevad töökiiruse täiustused:
**Kiire ketaste vahetamine töötavas süsteemis (VHD'd ja füüsilised kettad)
**Second Level Address Translation (SLAT) protsessori tugi mõlema, nii Inteli (EPT) kui ka AMD (RVI) jaoks
**Core Parking (kui serveris on ressursse üle, siis lükatakse mitte kasutusel olevad tuumad parkimisrežiimi, mistõttu tarbitakse nende tuumade poolt voolu minimaalselt.)
**Täiustatud VHD töökiirus dünaamilistel- ja virtuaalsetel ketastel
'''VHD:''' Et liigutada virtuaalmasin Hyper-V Serverist Windows Server 2008 Hyper-V keskkonda (või vastupidi), lihtsalt ekspordi virtuaalmasin ja impordi see teise serverisse.

'''BitLocker:''' Hyper-V Server kasutab BitLocker tehnoloogiat, et krüpteerida Hyper-V Server. Isegi kui see varastatakse või kõvakettad eemaldatakse, on andmed turvaliselt kaitstud, kuna nad on krüpteeritud. See on eriti kasulik kohtades, kus füüsiline turvalisus võib olla probleemiks.

'''Live Backup:''' Hyper-V Server sisaldab sisseehitatud tuge Volume Shadow Service jaoks, nii et see võimaldab reaalajas varundamist, ilma et virtuaalmasin tuleks vahepeal kinni panna.

'''Paindlik riistvara:''' Microsoft Hyper-V Server kasutab Windows Server'i draiveri mudelit ja ühildub laia valiku serveri riistvaraga ning draiverite tugi on ka kõige uuemate seadmete jaoks.

'''Andmetesalvestus:''' Hyper-V server toetab paljusid andmesalvestus võimalusi, nagu näiteks:
*Direct Attach Storage (DAS): SATA, eSATA, PATA, SAS, SCSI, USB, Firewire
*Storage Area Networks (SANs): iSCSI, Fiber Channel, SAS

'''Virtuaalmasina hetktõmmis:''' Hyper-V Server toetab täielikult töötavast virtuaalmasinast tõmmise tegemist, et hiljem seda vajadusel kasutada ning tänu sellele naasta vanasse seisu

'''VSP/VSC/VMBUS:''' Mõlemas tootes on suure I/O jõudluse töö teinud (VSP / VPC / VMBus) arhitektuur. Selleks, et liigutada virtuaalmasinaid Microsoft Hyper-V ja Windows Server 2008 w/ Hyper-V vahel ei ole vaja riistvara juurde lisada.

Hyper-V Server (Parent Partition) pakub:
*Tuge süsteemile, kus on kuni kaheksa füüsilist protsessorit
*Tuge kuni 64 loogilisele protsessorile
*Tuge süsteemile, kus on kuni 1 TB füüsilist muutmälu
*Tuge kuni 384 virtuaalmasinale
Hyper-V Server virtuaalmasin pakub:
*32-bit (x86) ja 64-bit (x64) virtuaalmasinaid
*Kuni 4 virtuaalprotsessorit virtuaalmasina kohta

= Millal kasutada Hyper-V Server 2008 R2 versiooni =

Kliendid võivad kasutada Microsoft Hyper-V Server 2008 R2 järgmistel juhtudel:
* Testimine ja arendus
* Mitme serveri ühendamine ühte serverisse
* Kõikide serverite ühendamine harukontoritest peaserveriruumi / peakontorisse
* Töökohtade virtualiseerimine (VDI)
 
Kliendid peaksid kasutama Windows Server 2008 R2 toote versiooni, et saada tõrkesiirdamis võimalusi või paindlikke ning kuluefektiivseid virtualiseerimis õigusi (üks tasuta virtuaalkeskkonna litsents versioonile Standard Edition, neli tasuta virtuaalkeskkonna litsentsi Enterprise Edtion versioonidele ja lõpmatu arv virtuaalkeskkonna litsents Datacenter Edition Windows Server 2008 R2 versioonile).

Siin on nimekiri Hyper-V Server 2008 R2 võimalustest: 

{| width="30%" position="right"
|-
! Klastrite kasutamine majutaval serveril
! Tasuta
|-
|-
! Otsesiirdamine (Live Migration)
! Tasuta
|-
|-
! Suur mälu tugi (majutav OS) kuni 1TB
! Tasuta
|-
|-
! Kuni 8 protsessori tugi (majutav OS)
! Tasuta
|-
|}
 
Järgmises tabelis tutvustatakse konkreetseid olukordi, millal tuleks kasutada Hyper-V Server 2008 R2 tooded, millal midagi muud: 
[[Image:Home-table-2.png|http://i.microsoft.com/global/hyper-v-server/en/us/PublishingImages/Home-table-2.gif]]

= Süsteeminõuded =

* '''Toetatud operatsioonisüsteemid:''' nimekirja toetatud erinevatest operatsioonisüsteemidest leiate [http://www.microsoft.com/windowsserver2008/en/us/hyperv-supported-guest-os.aspx siit]
* '''Protsessor:''' x64 ühilduv protsessor koos Intel VT või AMD-V olemasoleva tehnoloogiaga
''Hardware Data Execution Prevention (DEP)'', täpsemalt ''Intel XD bit'' (execute disable bit) või ''AMD NX bit'' (no execute bit), peavad olema saadaval ja lubatud.
* '''Minimaalne CPU taktsagedus:''' 1.4 GHz; Soovituslik: 2 GHz või kiirem.
* '''RAM:''' Minimaalselt: 1 GB RAM; Soovituslik: 2 GB RAM või rohkem (lisa RAM on nõutud iga lisa operatsioonisüsteemi jaoks); Maksimaalselt toetatud kuni 1 TB muutmälu.
* '''Vajalik kettaruum:''' Miinimum: 8 GB; Soovituslik: 20 GB või rohkem (lisa kettaruum on nõutud iga lisa operatsioonisüsteemi jaoks).
* '''Kettaseade:''' DVD-ROM
* '''Kuvar:''' Super VGA (800 × 600) või kõrgema resolutsiooniga monitor.
* '''Muud seadmed:''' klaviatuur ja hiir
'''Märkus:''' Tegelikud süsteeminõuded võivad varieeruda vastavalt süsteemikonfiguratsioonile ja oleneda majutavatest operatsioonisüsteemidest.

= Paigaldamine =
== Paigaldamise 1. samm: „Hyper-V management tool“’i installeerimine ==
Hyper-V haldamiseks tuleks kasutada „Hyper-V management tools“’i. Sellised haldamistööriistad on saadaval Windows Server 2008 ja Windows Vista® Service Pack 1 jaoks. 
Rohkem informatsiooni artiklis 950050 (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122188) ja artiklis 952627 (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122189) „Microsoft Knowledge Base“’is. 
Hyper-V Server 2008 haldamiseks tuleks kasutada „System Center Virtual Machine Manager“. 
Rohkem informatsiooni System Center Virtual Machine Manager kohta: http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=123533.

== Paigaldamise 2. samm: virtuaalmasina loomine ja üles seadmine ==
Pärast „Hyper-V management tool“’i installeerimist saab luua virtuaalmasina ja virtuaalmasinasse üles seada operatsioonisüsteemi
Enne virtuaalmasina loomist võiks kaaluda järgmisi küsimusi. Neile vastuse leiab, „New Virtual Machine Wizard“ kasutades, et luua uus virtuaalmasin.
*Kas on olemas operatsioonisüsteem, mida tahetakse installeerida virtuaalmasinasse? Kasutada saab mõnda andmekandjat, kaugpaigaldust või .ISO faili. Valitud meetod määrab, kuidas virtuaalmasinad seadistada.
*Kui palju mälu eraldada virtuaalmasinale?
*Kuhu virtuaalmasin salvestada ja kuidas see nimetada?
===Virtuaalmasina loomine ja üles seadmine===
1. Ava ''Hyper-V Manager''. Vajuta '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale ja seejärel vajuta '''Hyper-V Manager'''. 
2. '''Action''' menüüst, vajuta '''New''' ja siis vajuta '''Virtual Machine'''. 
3. '''New Virtual Machine Wizard'''’i alt vajuta '''Next'''. 
4. '''Specify Name and Location''' lehelt tuleb valida, kuhu virtuaalmasin salvestada ja mis nimi sellele anda. 
5. '''Memory''' lehelt tuleb valida piisavalt mälu, et virtuaalmasinas olev operatsiooni süsteem töötaks ilusti. 
6. '''Networking''' lehelt tuleb ühendada võrguadapter olemas olevasse virtuaalsesse võrku kui on vajadust Interneti ühenduse järgi. 
''Märkus'' 
Kasutades kaugpaigaldust, et installeerida operatsioonisüsteem testitavasse virtuaalmasinasse, siis tuleks valida väline võrk. 
7. '''Connect Virtual Hard Disk''' leheküljelt tuleb määrata virtuaalse kõvaketta nimi, salvestamise koht ja suurus, et installeerida operatsioonisüsteem sinna. 
8. '''Installation Options''' lehelt tuleb valida meetod, mida kasutatakse operatsioonisüsteemi installeerimiseks: 
*Operatsioonisüsteem installeeritakse buutivalt CD/DVD-ROM’ilt. Kasutada võib nii füüsilist andmekandjat või ka tõmmisfaili (.iso fail).
*Operatsioonisüsteem installeeritakse buutivalt flopikettalt.
*Operatsioonisüsteemi installeerimine kaugpaigaldusega. Selleks tuleb virtuaalmasin seadistada nii, et võrguadapter oleks ühendatud välisesse virtuaalsesse võrku. Välisel virtuaalsel võrgul peab olema ühendus võrku, kus asub operatsioonisüsteemi kujutisfailiga server.
9. Vajuta '''Finish'''. 
Pärast virtuaalmasina loomist saab virtuaalmasina käivitada ja installeerida valitud operatsioonisüsteemi. 

== Paigaldamise 3. samm: operatsioonisüsteemi ja integratsiooni teenuste installeerimine ==
Viimase sammuna selles protsessis ühendutakse virtuaalmasinaga, et üles seada operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi paigalduse käigus installeeritakse tarkvara, mis suurendab integratsiooni virtualiseerimist pakkuva severi ja virtuaalmasina vahel. 
''Märkus''
See juhend eeldab, et on ära määratud installeeritud tarkvara salvestus koht kuhu virtuaalmasin loodi. Juhend eeldab ka seda, et installeeritud operatsioonisüsteemis on integratsiooni teenused saadaval. 
Et installeerida operatsioonisüsteem ja integratsiooni teenused 
1. '''Virtual Machines''' osast tuleb võtta ''results'' riba, parem klikk virtuaalmasina nimel, mis loodi 2. sammus ja vajutada '''Connect'''. ''Virtual Machine Connection'' tööriist avaneb. 
2. '''Action''' menüüst ''Virtual Machine Connection''’i aknast vajuta '''Start'''. 
3. Jätka installeerimist. 
''Märkused'' 
*Kui installeerimise käigus on punkt, kus tuleb sisestada midagi, et edasi installeerida, tuleb hiire kursor liigutada installerimis aknale. Peale seda, kui hiire kursor muutub väikseks punktiks, tuleb vajutada ükskõik kuhu virtuaalmasina aknas. See tegevus „püüab“ hiire, nii et klaviatuuri ja hiire sisend on nüüd virtuaalmasinas. Et naasta füüsilisse masinasse vajuta Ctrl+Alt+Left klahve ja seejärel liigu hiire kursor virtuaalmasina aknast välja.
*Pärast seda, kui operatsioonisüsteem on üles seatud võib installeerida integratsiooni teenused. Action menu of „Virtual Machine Connection“’i aknast, Action menüüst vajuta '''Insert Integration Services Setup Disk'''. Windows’i operatsioonisüsteemides tuleb sulgeda „New Hardware Wizard“, et alustada installeerimist. Kui automaatne käivitus ei alusta installeerimisprotsessi automaatselt, saab seda käivitada manuaalselt. Vajuta ükskõik kuhu külalisoperatsioonisüsteemi aknas ja ava CD kettaseade. Tuleb kasutada meetodit, mis on sobiv külalisoperatsioonisüsteemi jaoks, et alustada installeerimist CD pealt. 
Kui operatsioonisüsteemi paigaldus ja integratsiooni teenused on installeritud saab alustada virtuaalmasina kasutamist. Virtuaalset riistvara, mis on seadistatud virtuaalmasinas saab vaadata ja muuta, vaadates virtuaalmasina seadeid. ''Virtual Machines'' ribas tuleb teha parem klikk virtuaalmasina nimel, mis loodi samm 3 juures ja vajutada Settings. Settings aknas vajuta riistvara nimel, mida soovid vaadata või muuta. 
Täiendavaks informatsiooniks võib lugeda „Configuring Virtual Machines“ (http://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=122190).

== Paigaldamise 4. samm: virtuaalvõrkude konfigureerimine ==
Sa saad luua virtuaalvõrke töötavas Hyper-V serveris, võimalus on kasutada erinevaid võimalusi nii virtuaalmasinate kui ka virtualiseerimist pakkuva serveri jaoks. Seal on kolme tüüpi virtuaalvõrke: 1) privaatvõrk, mis pakub ühendust ainult virtuaalmasinate vahel; 2) sisemine võrk, mis pakub ühendust virtualiseerimist pakkuva serveri ja virtuaalmasinate vahel; 3) laiendatud võrk, mis võimaldab ühendust virtuaalmasinate ja füüsilise võrgu vahel, kus luuakse ühendus füüsilise võrguadapteriga virtualiseerimist pakkuvas serveris. 
Järgnevas protseduuris näidatakse algset tegevust virtuaalvõrkude konfigureerimisel. 
=== Virtuaalvõrgu loomine ===
1. Ava '''Hyper-V Manager'''. 
2. '''Actions''' menüüst vali Virtual Network Manager. 
3. ''Create virtual network'' alt vali võrgu tüüp, mida soovid luua. Võrgu tüübid on laiendatud, sisemine ja privaatne. Kui sa soovid luua laiendatud võrku, siis loe selle jaoks „Täiendavad kaalutulused“ peatükki. 
4. Vajuta '''Add'''. New ''Virtual Network'' lehekülg tuleb nähtavale. 
5. Kirjuta nimi uue võrgu jaoks. Vaata üle teised valikud ning muuda neid kui see on vajalik. 
''Märkus'' 
Sa võid kasutada virtuaalkohtvõrgu identifitseerimist, et isoleerida võrguliiklus, seda tüüpi konfiguratsiooni peab muidugi toetama füüsiline võrguadapter. 
6. Vajuta '''OK''', et luua virtuaalvõrk ja sulgeda ''Virtual Network Manager'' või vajuta '''Apply''', et luua virtuaalvõrk ning jätkata ''Virtul Network Manager'' kasutamist. 
=== Võrguadapteri lisamine virtuaalmasinale ===
1. Ava ''Hyper-V Manager'', selleks ava '''Start''' menüü, vali ''Administrative Tools'' ning kliki ''Hyper-V Manager''. 
2. Tulemuste paanis virtuaalmasinate alt vali virtuaalmasin, mida soovid konfigureerida. 
3. '''Action''' paanis, virtuaalmasina nimel vajuta '''Settings'''. 
4. Navigeerimise paanilt vajuta '''Add Hardware'''. 
5. '''Add Hardware''' lehelt vali '''Network adapter''' või '''Legacy network adapter'''. Võrguadaptereid saab lisada ainult siis, kui virtuaalmasin on väljalülitatud. Rohkem informatsiooni mõlema adapteritüübi kohta leiad „Täiendavad kaalutlused“ peatükist. 
6. Vajuta '''Add'''. '''Network Adapter''' või '''Legacy Network Adapter''' leht tuleb nähtavale. 
7. '''Network''' alt vali virtuaalvõrk kuhu sa soovid virtuaalmasinat ühendada. 
8. Kui sa tahad konfigureerida staatilist '''MAC aadress'''i või virtuaalkohtvõrgu identifikaatorit, siis tee seda. 
9. Vajuta '''OK'''. 
==Windows Server 2012==
Windows Server 2012 teise nimega "Windows Server 8" on kuues(kõige uuem) Windows Serveri väljalase. Mitte nagu oma eelkäijad, Windows Server 2012 ei toeta Itaniumi baasilisi arvuteid ning omab viite versiooni. Windows Server 8 omab uut versiooni Hyper-V'st ning uut Windows Task Manageri.
==Windows Server 2012 install==
Erinevalt oma eelkäijatele, Windows Server 2012 saab valida "Server Core" ja "Server with a GUI" installimise valikute alt ilma, et peaks tegema täieliku reinstalli.
==Windows Server 2012 Hyper-V==
Nagu eelnevalt sai mainitud, siis Windows Server 2012 tuli kaasa täiesti uus Hyper-V. Uus Hyper-V omab palju uusi omadusi. Kaasaarvatud võrgu virtualiseerimist, uut salvestamis ruumi, Cross-premise connectivity't ning cloud backup'i.
Iga virtuaalmasin antud versiooni Hyper-V'st võib endale saada 64 virtuaalse protsessori, 1000 GB mälu ja 64000 GB virtuaalset ketta mälu(kasutades uut .vhdx formaati). Kuni 1024 virtuaalset masinat on võimalik paigaldada.
==Windows Server 2012 Hyper-V uuendused==
Windows Server 2012 Hyper-V on väga palju uuendusi
(uuendused inglise keeles)
*Hyper-V Extensible Virtual Switch
*Network virtualization
*Multi-tenancy
*Storage Resource Pools
*.vhdx disk format supporting virtual hard disks as large as 64 TB with power failure resiliency
*Virtual Fibre Channel
*Offloaded data transfer
*Hyper-V replica
*Cross-premise connectivity
*Cloud backup
==Windows Server 2012 versioonid==
Windows Server 2012 on 4 erinevat versiooni.
*Foundation
*Essentials
*Standard
*Datacenter
==Täiendavad kaalutlused==
*Vaikimisi on miinimumnõue toimingute lõpuni viimiseks, et kasutaja kuulub kohalikku administraatorite gruppi või omab samaväärseid õigusi. Aga on ka võimalus, kus administraator saab kasutada ''Authorization Manager'' tööriista, et muuta lubamispoliitikat nii, et kasutaja või grupp kasutajaid saavad ka ise toiminguid lõpuni viia.
*Vanem võrgukaardi puhul pole virtuaalmasinale vaja draiverit installeerida, sest draiver on suure tõenäosusega olemas enamus operatsioonisüsteemides. Vana võrgukaart võimaldab kasutust füüsilise võrguadapterina, mitme pordine DEC 21140 10/100TX 100 MB. Vanem võrguadapter toetab samuti võrgupõhiseid installatsioone, sest tal on olemas Pre-Boot Execution Environment (PXE) tugi. Vanem võrgukaart ei ole toetatud 64-bitiste Windows Server 2003 ja Windows XP Professional versioonide poolt.
*Pärast Hyper-V installeerimist ja välise virtuaalvõrgu loomist võib sinu arvuti käituda teisiti. Pärast installatsiooni kasutab peamine partitsioon virtuaalvõrguadapterit, et ühenduda füüsilisse võrku. Kui vaadata Network Connections paneeli, siis võite näha füüsilist võrgukaarti ja uut virtuaalset võrgukaarti. Füüsiline võrguadapter ei ole millegagi seotud v.a. Microsoft Virtual Network Switch protokolliga ning virtuaalne võrguadapter on nüüd kõikide standardsete protokollide ja teenustega võimeline end siduma. Virtuaalne võrgukaart, mis on nähtav Network Connections alt, võib omada sama nimetust mida virtuaalne võrgu switch, kellega ta on seotud. Võimalik on luua sisemine virtuaalvõrk, mis tekitab virtuaalse võrgukaardi, mis ei pea olema füüsilise võrguadapteriga seotud. Hyper-V ainult seob virtuaalse võrguteenuse füüsilise võrguadapteriga kui väline virtuaalne võrk on loodud. Siiski võrk saab häiritud lühikeseks ajaks, ajal mil virtuaalne võrk on loodud või kustutatud.

= Viited =
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyID=26426203-DE3C-4D74-851E-4E1388A81D5F&displayLang=en Alustamise juhend] 
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyId=E1E111C9-FA69-4B4D-8963-1DD87804C04F&displaylang=en Hyper-V Server 2008 konfigureerimisjuhend] 
[http://www.microsoft.com/downloads/details.aspx?FamilyID=5DA4058E-72CC-4B8D-BBB1-5E16A136EF42&displayLang=en Planeerimise- ja installeerimisjuhend] 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/default.aspx 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/overview.aspx 
http://www.microsoft.com/hyper-v-server/en/us/system-requirements.aspx 

= Autorid =
Selle ülevaate kirjutasid:

--[[User:Eisok|Eisok]] 23:03, 10 May 2010 (EEST) 
Ott Pärnoja A21

'''Täiendas: Raido Martinson'''

'''A21 - 2013'''

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Bios

2013-12-03T21:46:23Z

Rmartins: Created page with "BIOS on emaplaadi tarkvara, mis tuvastab kõik seadmed, mis arvutile järgi on ühendatud ning millega on võimalik muuta emaplaadi seadeid ja teiste seadmete kasutamist koos ema…"

BIOS on emaplaadi tarkvara, mis tuvastab kõik seadmed, mis arvutile järgi on ühendatud ning millega on võimalik muuta emaplaadi seadeid ja teiste seadmete kasutamist koos emaplaadiga.

==BIOS==

BIOS'i (sisend- ja väljundsüsteem) peamiseks funktsiooniks on arvuti ettevalmistamine selleks, et teisi tarkvaraprogramme, mida hoitakse meediaseadmetel (kõvakettad, CD plaadid ja disketid), saaks laadida, käivitada ja nendega töötada ehk on vahelüliks riistvara ja tarkvara vahel. Arvuti laadimisel käivitatakse kõigepealt BIOS. Arvuti võib olla ilma operatsioonisüsteemita, aga ilma BIOS'ta ei saa ükski arvuti töödata. Ilma BIOS'ta ei saa arvutit avada. BIOS hoiab enda mälus informatsiooni kõikidest Sinu kompuutri sisemistest (emaplaat, mälu, protsessor, emaplaati integreeritud audio ja videokaart jne.) ja välimistest (monitor, hiir, klaviatuur, audio ja videokaart jne) seadmetest, aga ka infot Sinu kompuutri kellaaja, kuupäeva, kõvaketta detailse kirjelduse kohta jne.

==BIOS-i uuendamine==

BIOSi uuendades tuleb väga ettevaatlik olla. Arvuti väljalülitamine värskenduse paigaldamise ajal võib lõppeda emaplaadi vahetusega.

==BIOS-i juhtprogramm==

Kui arvuti käivitatakse, siis esimesena käivitatakse BIOS. Arvuti käivitamise ajal on võimalik ligi pääseda BIOS juhtprogrammi. Üldjuhul pääseb juhtprogrammi klahvidega...

<pre>Del</pre>
<pre>F1</pre>
<pre>F2</pre>
<pre>Esc</pre>
<pre>Ctrl-Esc</pre>
<pre>Alt-Esc</pre>

'''BIOS'i juhtprogramm'''

[[Image:Bios2.png]]

BIOS juhtprogrammis näed sa informatsiooni oma arvuti kohta ning saad muuta erinevaid seadeid.

==Sätted ja valikud==

1. Date/Time: Kasuta seda süsteemi õige kellaaja ja kuupäeva sisestamiseks. Kui kella päris täpselt õigeks ei saa, siis pole ka midagi katki – sedasama saad hiljem ka Windowsist teha. Või mis veelgi parem: kellaaja õigsuse eest hoolitsemise võib hiljem kellaserveri hooleks jätta (ja seda tasub teha, sest süsteemikell ei kuulu just maailma kõige täpsemate kellade hulka). Windows XP-l on kellaserveri järgi süsteemikella õigekspanemine sisseehitatud funktsioon, vanematel Windowsidel peab selle jaoks eraldi programmi kasutama.

2. IDE (Primary/Secondary; Master/Slave):Kuvab informatsiooni kahe IDE-kanali taha ühendatud kettaseadmete kohta (kõvakettad, CD-kirjutid, DVD-lugejad jne). Vaikesätteks on Auto – see tähendab, et BIOS otsib ise ja automaatselt üles kõik 1. ja 2. ehk primaarse ja sekundaarse IDE-kanali külge ühendatud kettaseadmed. Seda muidugi vaid juhul, kui kettaseadmed on õigeati ühendatud (master/slave-sildadega määratud või cabel select´i hooleks jäetud). Teistest valikutest – None tähendab seda, et arvuti teab, et sellel kanalil kõvaketast ei ole (ning otsimiseks aega ei kuluta). User lubab kõik kõvakettaseaded ise täpsemalt paika panna. Kuid seda viimast läheb haruharva vaja, ning see eeldab ka mõningaid teadmisi kõvaketta ehitusest ja kõvakettajuhendi olemasolu või siis täpsemaid andmeid, mis on kõvaketta etiketilt maha kirjutatud.

3. Drive A:/B: See säte võimaldab valida paigaldatud disketiseadme(te) tüübi. Tüüpilised valikud on: None (disketiseade puudub), 360K, 5.25”, 1.2M, 5.25”, 720K, 3.5”, 1.44M, 3.5” ja 2.88M, 3.5”. Enimkasutatuks (vaikesätteks) on 1.44M, 3,5” disketiseade. Kui arvutis disketiseade puudub (nagu paljudel uuematel arvutitel), tuleks kindlasti valida NONE. Vastasel juhul võib arvuti alglaadimisel ja hiljemgi palju aega selle otsimisele kulutada.

4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida. Valikud: No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata. All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib kasutajat tõrkest. All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi avastamisel. All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi avastamisel. All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate probleemide avastamisel.

Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide...
<pre>PageUp</pre>
<pre>PageDown</pre>

<Enter> sisestab valitud väärtuse, menüüdes saab liikuda nooleklahvide abil ja <Escape> viib Standard CMOS Setup’ist välja. Lisaks kasutatakse veel funktsiooniklahve, näiteks: <F1> avab abifaili, <F5> sisestab eelneva väärtuse, <F7> laeb BIOS-i vaikeväärtused ja <F10> salvestab tehtud muutused. (Ülalkirjutatu aluseks on võetud enimlevinud Phoenix – Award BIOS, teistel tootjatel võivad vastavad klahvid olla veidi teistmoodi funktsioonidega).

== BIOS-i tulevik==

Väidetakse, et BIOS kaob varsti ära ning arvutit hakkavad avanema kiiremini. BIOS on see, mis teeb arvuti avamise pikaldaseks. Seega võib väita, et BIOS on ajale jalgu jäänud.

==Kasutatud materjalid==

http://liivanelord.planet.ee/?id=256

http://beta.wikiversity.org/wiki/BIOS

http://www.computerhope.com/jargon/b/bios.htm

==Autor==
Raido Martinson A21

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Talk:Bios

2013-12-03T21:46:18Z

Rmartins: Blanked the page

Talk:Bios

2013-12-03T21:41:32Z

File:Bios2.png

2013-12-03T20:40:01Z

Rmartins:

BIOS

2013-10-14T07:37:55Z

Rmartins:

'''Autor:''' Raido Martinson 
'''Rühm:''' A21

BIOS

2013-10-14T07:37:23Z

Rmartins:

'''Autor:''' Raido Martinson
'''Rühm:''' A21

BIOS

2013-10-14T07:36:23Z

Rmartins: Created page with "Raido Martinson A21"

Raido Martinson A21

User:Rmartins

2012-10-30T20:39:07Z

Rmartins:

Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
• Tuleb sooritada korduseksam.
• Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
• Et eksamit teha, peab kokku leppima õppeosakonnaga.
• Õpilane peab võtma ühendust õppeosakonnaga, REV õppur peab maksma korduseksami tasu, RE õpilane ei pea maksma korduseksami maksu.
• Üliõpilane peab olema kordussoorituse korral tasunud eksamitasu (REV) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Korduseksamite tähtajad lepib ainet õpetav õppejõud kokku koos õppeosakonnaga ning õppeosakonna poolt koostatud soovitusliku ajakavaga.
• Kui oled RE kohal olev õppur, siis sa ei pea korduseksami sooritamiseks midagi maksma. Kui sa oled REV kohal olev õppur, siis sa pead maksma korduseksami sooritamiseks.
Tasu suuruse määrab rektori käskkiri. Kordussoorituse tasu on 14.2€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

• Et kasutada VÕTA’t pead esitama avalduse vähemalt 10 päeva enne ainete delkareerimise tähtaega. Komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ning otsutab, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi. Varasemate õpingute hinadmine tugineb tõendusmaterjalidele, mis on VÕTA taotleja poolt esitatud õpimapis ja võivad olla esmased(reaalselt taotleja poolt valmis tehtu : nt. Kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teised (diplomid, õppeainete programmid, tunnistused, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). Komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada apellatsioon kooli rektorile nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Essee

It on eriala, mis on mulle huvi pakkunud juba keskkooli algusest. 11. klassi alguseks olin ma endale kindla sihi võtnud, et peale keskkooli lõppu kandideerin IT kolledžisse ning mul on ääretult hea meel selle üle. Kuna IT on niivõrd lai eriala ning minu teadmised IT alal on alles lapsekingades, oli ääretult hea, et kohe esimesel semestril on selline kursus, kus inimesed käisid erinevatest IT valdkondades tudengitele enda tööst rääkimas. Ma sain palju uut ja kastulikku informatsiooni. Esimesel aastal on selline kursus väga vajalik, siis saab inimene teada, kas ta tõesti tahab IT eriala õppima minna või mitte.

Kursuse teekonda alustas üleüldine ülikooli sissejuhatus, kus rääkisid meie kooli inimesed Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar. Inga Vau rääkis õpingukorraldusest ning mida peab tegema, et koolist välja ei visataks ja muud taolist tähtsat, mis on seotud kooliga. Räägiti kuidas koolis õppimine ning koolitöö peale hakkab.

Esimesteks külalisteks olid Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Kui ma auditooriumisse sisse astusin, siis nad lasid muusikat ja juba see pani arvama, et Peetrid suudavad põnevalt sisustada need poolteist tundi. Nad mõlemad teevad helpdeski tööd Skypes. Saime teada, mis on helpdeski ülesanded, miks valida töö helpdeskis ning millised on nõudmised helpeski töös. Sain teada, et helpdeski töötajad peavad väga palju suhtlema inimestega. Helpeski inimestele peaks meeldima inimesi aidata ning selle erialaga võib saada palju uusi tutvusi. Väga põnev oli tutvustav video Skype kontorist. Kui video läbi sai, tekkis kohe tahtmine tulevikus taolises kontoris töödata, videos tundus seal kõik väga hubane ning isegi koduloomi lubatakse töö juurde kaasa võtta. Võin kindlasti väita, et Peetrite loeng oli kursuste loengutest kõige põnevam ja kaasahaaravam. Kui loeng ära lõppes oli ikka veel tahe midagi uut teada saada helpdeski ja Skype kohta. Peale nende ettekannet oli selline tunne, et Skype on see, kus mina tahaks karjääri teha.

Järgmine nädal käis rääkimas Janika Liiv, kes on olnud IT Kolledži endine tudeng. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et IT Kolledžisse tulles ei teadnud ta mitte midagi mitte millestki ning oli peaaegu leppinud olukorraga, et kukub poole aasta pealt IT Kolledžist välja. Lõppude-lõpuks sai ta endale kõik selgeks ning lõpetas IT Kolledži. Ma arvan, et see lohutas paljusid esmakursuslasi, kaasaarvatud mind. Kuna ka mina ei ole varasemas elus kunagi kokku puutunud mitte mingisuguse programmeerimisega ning tänu temale sain teada, et on palju teisigi, kes tulevad ITK ning ei jaga mitte millestki mitte midagi. Tuleb ise olla aktiivne ning siis on võimalik saavutada edu. Peale selle saime põgusalt teada, millega tegeleb github.

20. septembril käis meile rääkimas endine ITK tudeng Andres Septer. Kes tutvustas meile IT tööjõu turgu. Rääkis meile, et mis IT alal me töödata tahaks ja kus me ei tahaks. Andres üritas meile selgeks teha, et äri-IT on see koht, kus me kindlasti tahame lõpetada, sest seal pidi raha jooksma ning keegi ei vaata sealt IT inimestele ülevalt alla. Väga põnev ning otsekohene ettekanne oli ning kui ma varem ei teadnud IT tööjõu turu kohta mitte midagi, siis peale Andres Septeri esitlust sain tööjõu turu kohta midagigi teada.

Järgmisel nädalal käis meile rääkimas Martin Paljak. Ta tegeleb freelancerina. Saime teada, kes on freelancer ja kuidas nende töö välja näeb. Veel rääkis ta meile karmast.Sain teada, et on olemas stereotüübid, ülikonnaga, kes tegelevad äri-IT’ga ja juhivad ja juhatavad ning on olemas sellised patsiga poisid, kes kannavad teksaseid ja tavalisi riideid. Tegelikult see asi päris nii must-valge ka ei ole.
Kuuendas loengus käis meile rääkimas Dea, Mihhail, Rene, Stanislav Inglite’i maailmast. Nende loeng oli väga põnev, nad üritasid osasi asju meile mängudega selgeks teha. Sain teada, millega tegeleb Ignite OÜ. Nende firmas on traditsiooniks saanud igal kolmapäeval teha koos hommikusöögi söömine, kus kõik saavad rääkida, kuidas neil mingi teatud projektiga läheb. Nemad tõid eriti välja selle, et tähtis on meeskonna töö ning IT pole eriala, kus inimene peaks üksi nokitsema. Järjekordselt väga põnev ning kaasahaarav ettekanne.

Kristjan Karmo käis meile rääkimas testimisest. Rääkis, et testimine nõab ka samamoodi suuri oskusi ning on sama tähtis amet IT valdkonnas, nagu kõik teisedki. Karmo üritas meile selgeks teha, et igaljuhul on testija töö raske. Kui ta teeb oma tööd hästi ja leiab programmist vea, siis vaadatakse talle kurja pilguga otsa, et miks ta selle vea ülesse leidis ning teisipidi, kui ta ei leia viga ning kasutaja avastab selle kuu kahe pärast, vaadatakse jälle testija suunas viltu, et ta pole enda tööd hästi teinud. Samuti tõi ta välja, et kui palju kahju võivad testimata projektid firmale kahju tuua. Meelde jäi, et ta tõi välja näite mingi auto firma kohta, kus ABS’i tarkvarast leiti viga ning antud viga tõi firmale väga suuri summasid kahju.

Viimases loengus käis meile haigla infosüsteemidest rääkimas Siim Vene. Saime teada, et haiglates on väga palju tehnikat ning tänapäeval on patsientide elu tehtud sellega mugavamaks, et haiglates on wifi leviala. Palju rohkem huvitas mind see, et mis saab haiglast, kui tekib elektrikatkestus. Siim väitis meile, et reginonaalhaiglal pidi olema kaks nii suurt generaatorit, et need võiksid pool mustamäed ära toita ning haiga keldrikorrusel pidi olema suured vaadid diiselkütusega. Eriti hämmastas mind see, et haiglal pidi olema väidetavalt sama suur ruum, kui ITK aula, mis pidi olema täis akusid, mille peale haigla tööle läheb, kui elektrikatkestus peaks tulema.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengud on need, kus ma olen alati kuulanud ning midagi uut tarka teada saanud ning see on andnud motivatsiooni juurde õppida. Mitu korda peale neljapäevast loengut olen mõelnud, et väga lahe oleks, kui kunagi 10 aasta pärast oleksin mina see, kes saab tulla enda IT erialast tööd tutvustama noortele tudengitele.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Rmartins

2012-10-30T20:38:10Z

Rmartins: Erialatutvustus 2012

Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
• Tuleb sooritada korduseksam.
• Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
• Et eksamit teha, peab kokku leppima õppeosakonnaga.
• Õpilane peab võtma ühendust õppeosakonnaga, REV õppur peab maksma korduseksami tasu, RE õpilane ei pea maksma korduseksami maksu.
• Üliõpilane peab olema kordussoorituse korral tasunud eksamitasu (REV) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Korduseksamite tähtajad lepib ainet õpetav õppejõud kokku koos õppeosakonnaga ning õppeosakonna poolt koostatud soovitusliku ajakavaga.
• Kui oled RE kohal olev õppur, siis sa ei pea korduseksami sooritamiseks midagi maksma. Kui sa oled REV kohal olev õppur, siis sa pead maksma korduseksami sooritamiseks.
Tasu suuruse määrab rektori käskkiri. Kordussoorituse tasu on 14.2€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

• Et kasutada VÕTA’t pead esitama avalduse vähemalt 10 päeva enne ainete delkareerimise tähtaega. Komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ning otsutab, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi. Varasemate õpingute hinadmine tugineb tõendusmaterjalidele, mis on VÕTA taotleja poolt esitatud õpimapis ja võivad olla esmased(reaalselt taotleja poolt valmis tehtu : nt. Kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teised (diplomid, õppeainete programmid, tunnistused, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). Komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada apellatsioon kooli rektorile nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Essee

It on eriala, mis on mulle huvi pakkunud juba keskkooli algusest. 11. klassi alguseks olin ma endale kindla sihi võtnud, et peale keskkooli lõppu kandideerin IT kolledžisse ning mul on ääretult hea meel selle üle. Kuna IT on niivõrd lai eriala ning minu teadmised IT alal on alles lapsekingades, oli ääretult hea, et kohe esimesel semestril on selline kursus, kus inimesed käisid erinevatest IT valdkondades tudengitele enda tööst rääkimas. Ma sain palju uut ja kastulikku informatsiooni. Esimesel aastal on selline kursus väga vajalik, siis saab inimene teada, kas ta tõesti tahab IT eriala õppima minna või mitte.
Kursuse teekonda alustas üleüldine ülikooli sissejuhatus, kus rääkisid meie kooli inimesed Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar. Inga Vau rääkis õpingukorraldusest ning mida peab tegema, et koolist välja ei visataks ja muud taolist tähtsat, mis on seotud kooliga. Räägiti kuidas koolis õppimine ning koolitöö peale hakkab.
Esimesteks külalisteks olid Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Kui ma auditooriumisse sisse astusin, siis nad lasid muusikat ja juba see pani arvama, et Peetrid suudavad põnevalt sisustada need poolteist tundi. Nad mõlemad teevad helpdeski tööd Skypes. Saime teada, mis on helpdeski ülesanded, miks valida töö helpdeskis ning millised on nõudmised helpeski töös. Sain teada, et helpdeski töötajad peavad väga palju suhtlema inimestega. Helpeski inimestele peaks meeldima inimesi aidata ning selle erialaga võib saada palju uusi tutvusi. Väga põnev oli tutvustav video Skype kontorist. Kui video läbi sai, tekkis kohe tahtmine tulevikus taolises kontoris töödata, videos tundus seal kõik väga hubane ning isegi koduloomi lubatakse töö juurde kaasa võtta. Võin kindlasti väita, et Peetrite loeng oli kursuste loengutest kõige põnevam ja kaasahaaravam. Kui loeng ära lõppes oli ikka veel tahe midagi uut teada saada helpdeski ja Skype kohta. Peale nende ettekannet oli selline tunne, et Skype on see, kus mina tahaks karjääri teha.
Järgmine nädal käis rääkimas Janika Liiv, kes on olnud IT Kolledži endine tudeng. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et IT Kolledžisse tulles ei teadnud ta mitte midagi mitte millestki ning oli peaaegu leppinud olukorraga, et kukub poole aasta pealt IT Kolledžist välja. Lõppude-lõpuks sai ta endale kõik selgeks ning lõpetas IT Kolledži. Ma arvan, et see lohutas paljusid esmakursuslasi, kaasaarvatud mind. Kuna ka mina ei ole varasemas elus kunagi kokku puutunud mitte mingisuguse programmeerimisega ning tänu temale sain teada, et on palju teisigi, kes tulevad ITK ning ei jaga mitte millestki mitte midagi. Tuleb ise olla aktiivne ning siis on võimalik saavutada edu. Peale selle saime põgusalt teada, millega tegeleb github.
20. septembril käis meile rääkimas endine ITK tudeng Andres Septer. Kes tutvustas meile IT tööjõu turgu. Rääkis meile, et mis IT alal me töödata tahaks ja kus me ei tahaks. Andres üritas meile selgeks teha, et äri-IT on see koht, kus me kindlasti tahame lõpetada, sest seal pidi raha jooksma ning keegi ei vaata sealt IT inimestele ülevalt alla. Väga põnev ning otsekohene ettekanne oli ning kui ma varem ei teadnud IT tööjõu turu kohta mitte midagi, siis peale Andres Septeri esitlust sain tööjõu turu kohta midagigi teada.
Järgmisel nädalal käis meile rääkimas Martin Paljak. Ta tegeleb freelancerina. Saime teada, kes on freelancer ja kuidas nende töö välja näeb. Veel rääkis ta meile karmast.Sain teada, et on olemas stereotüübid, ülikonnaga, kes tegelevad äri-IT’ga ja juhivad ja juhatavad ning on olemas sellised patsiga poisid, kes kannavad teksaseid ja tavalisi riideid. Tegelikult see asi päris nii must-valge ka ei ole.
Kuuendas loengus käis meile rääkimas Dea, Mihhail, Rene, Stanislav Inglite’i maailmast. Nende loeng oli väga põnev, nad üritasid osasi asju meile mängudega selgeks teha. Sain teada, millega tegeleb Ignite OÜ. Nende firmas on traditsiooniks saanud igal kolmapäeval teha koos hommikusöögi söömine, kus kõik saavad rääkida, kuidas neil mingi teatud projektiga läheb. Nemad tõid eriti välja selle, et tähtis on meeskonna töö ning IT pole eriala, kus inimene peaks üksi nokitsema. Järjekordselt väga põnev ning kaasahaarav ettekanne.
Kristjan Karmo käis meile rääkimas testimisest. Rääkis, et testimine nõab ka samamoodi suuri oskusi ning on sama tähtis amet IT valdkonnas, nagu kõik teisedki. Karmo üritas meile selgeks teha, et igaljuhul on testija töö raske. Kui ta teeb oma tööd hästi ja leiab programmist vea, siis vaadatakse talle kurja pilguga otsa, et miks ta selle vea ülesse leidis ning teisipidi, kui ta ei leia viga ning kasutaja avastab selle kuu kahe pärast, vaadatakse jälle testija suunas viltu, et ta pole enda tööd hästi teinud. Samuti tõi ta välja, et kui palju kahju võivad testimata projektid firmale kahju tuua. Meelde jäi, et ta tõi välja näite mingi auto firma kohta, kus ABS’i tarkvarast leiti viga ning antud viga tõi firmale väga suuri summasid kahju.
Viimases loengus käis meile haigla infosüsteemidest rääkimas Siim Vene. Saime teada, et haiglates on väga palju tehnikat ning tänapäeval on patsientide elu tehtud sellega mugavamaks, et haiglates on wifi leviala. Palju rohkem huvitas mind see, et mis saab haiglast, kui tekib elektrikatkestus. Siim väitis meile, et reginonaalhaiglal pidi olema kaks nii suurt generaatorit, et need võiksid pool mustamäed ära toita ning haiga keldrikorrusel pidi olema suured vaadid diiselkütusega. Eriti hämmastas mind see, et haiglal pidi olema väidetavalt sama suur ruum, kui ITK aula, mis pidi olema täis akusid, mille peale haigla tööle läheb, kui elektrikatkestus peaks tulema.
Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengud on need, kus ma olen alati kuulanud ning midagi uut tarka teada saanud ning see on andnud motivatsiooni juurde õppida. Mitu korda peale neljapäevast loengut olen mõelnud, et väga lahe oleks, kui kunagi 10 aasta pärast oleksin mina see, kes saab tulla enda IT erialast tööd tutvustama noortele tudengitele.

[[Category:Erialatutvustus 2012]]

User:Rmartins

2012-10-30T20:36:09Z

Rmartins: Category:Erialatutvustus 2012

Küsimus B
Kukkusid eksamil läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik eksamit teha? Kellega kokkuleppida, et eksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?
• Tuleb sooritada korduseksam.
• Korduseksamit saab sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu.
• Et eksamit teha, peab kokku leppima õppeosakonnaga.
• Õpilane peab võtma ühendust õppeosakonnaga, REV õppur peab maksma korduseksami tasu, RE õpilane ei pea maksma korduseksami maksu.
• Üliõpilane peab olema kordussoorituse korral tasunud eksamitasu (REV) hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks arvestatuna eksami toimumise päevast.
Korduseksamite tähtajad lepib ainet õpetav õppejõud kokku koos õppeosakonnaga ning õppeosakonna poolt koostatud soovitusliku ajakavaga.
• Kui oled RE kohal olev õppur, siis sa ei pea korduseksami sooritamiseks midagi maksma. Kui sa oled REV kohal olev õppur, siis sa pead maksma korduseksami sooritamiseks.
Tasu suuruse määrab rektori käskkiri. Kordussoorituse tasu on 14.2€.

Küsimus 4

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad?

• Et kasutada VÕTA’t pead esitama avalduse vähemalt 10 päeva enne ainete delkareerimise tähtaega. Komisjon vaatab esitatud taotluse läbi ning otsutab, kas taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi. Varasemate õpingute hinadmine tugineb tõendusmaterjalidele, mis on VÕTA taotleja poolt esitatud õpimapis ja võivad olla esmased(reaalselt taotleja poolt valmis tehtu : nt. Kirjutatud programm, koostatud juhend, kirjutatud artikkel jmt), teised (diplomid, õppeainete programmid, tunnistused, kolmanda osapoole hinnangud, ametikirjeldus jmt) ja narratiivsed (taotleja kirjutatud eneseanalüüs kogemustest õpitu ja selle seoste kohta taotletava aine õpiväljunditega). Komisjoni otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada apellatsioon kooli rektorile nädala jooksul alates vaidlustatava otsuse edastamisest.

Essee

It on eriala, mis on mulle huvi pakkunud juba keskkooli algusest. 11. klassi alguseks olin ma endale kindla sihi võtnud, et peale keskkooli lõppu kandideerin IT kolledžisse ning mul on ääretult hea meel selle üle. Kuna IT on niivõrd lai eriala ning minu teadmised IT alal on alles lapsekingades, oli ääretult hea, et kohe esimesel semestril on selline kursus, kus inimesed käisid erinevatest IT valdkondades tudengitele enda tööst rääkimas. Ma sain palju uut ja kastulikku informatsiooni. Esimesel aastal on selline kursus väga vajalik, siis saab inimene teada, kas ta tõesti tahab IT eriala õppima minna või mitte.
Kursuse teekonda alustas üleüldine ülikooli sissejuhatus, kus rääkisid meie kooli inimesed Inga Vau, Indrek Rokk, Marko Puusaar. Inga Vau rääkis õpingukorraldusest ning mida peab tegema, et koolist välja ei visataks ja muud taolist tähtsat, mis on seotud kooliga. Räägiti kuidas koolis õppimine ning koolitöö peale hakkab.
Esimesteks külalisteks olid Peeter Uustal ning Peeter Raielo. Kui ma auditooriumisse sisse astusin, siis nad lasid muusikat ja juba see pani arvama, et Peetrid suudavad põnevalt sisustada need poolteist tundi. Nad mõlemad teevad helpdeski tööd Skypes. Saime teada, mis on helpdeski ülesanded, miks valida töö helpdeskis ning millised on nõudmised helpeski töös. Sain teada, et helpdeski töötajad peavad väga palju suhtlema inimestega. Helpeski inimestele peaks meeldima inimesi aidata ning selle erialaga võib saada palju uusi tutvusi. Väga põnev oli tutvustav video Skype kontorist. Kui video läbi sai, tekkis kohe tahtmine tulevikus taolises kontoris töödata, videos tundus seal kõik väga hubane ning isegi koduloomi lubatakse töö juurde kaasa võtta. Võin kindlasti väita, et Peetrite loeng oli kursuste loengutest kõige põnevam ja kaasahaaravam. Kui loeng ära lõppes oli ikka veel tahe midagi uut teada saada helpdeski ja Skype kohta. Peale nende ettekannet oli selline tunne, et Skype on see, kus mina tahaks karjääri teha.
Järgmine nädal käis rääkimas Janika Liiv, kes on olnud IT Kolledži endine tudeng. Ta rääkis meile programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Ta rääkis, et IT Kolledžisse tulles ei teadnud ta mitte midagi mitte millestki ning oli peaaegu leppinud olukorraga, et kukub poole aasta pealt IT Kolledžist välja. Lõppude-lõpuks sai ta endale kõik selgeks ning lõpetas IT Kolledži. Ma arvan, et see lohutas paljusid esmakursuslasi, kaasaarvatud mind. Kuna ka mina ei ole varasemas elus kunagi kokku puutunud mitte mingisuguse programmeerimisega ning tänu temale sain teada, et on palju teisigi, kes tulevad ITK ning ei jaga mitte millestki mitte midagi. Tuleb ise olla aktiivne ning siis on võimalik saavutada edu. Peale selle saime põgusalt teada, millega tegeleb github.
20. septembril käis meile rääkimas endine ITK tudeng Andres Septer. Kes tutvustas meile IT tööjõu turgu. Rääkis meile, et mis IT alal me töödata tahaks ja kus me ei tahaks. Andres üritas meile selgeks teha, et äri-IT on see koht, kus me kindlasti tahame lõpetada, sest seal pidi raha jooksma ning keegi ei vaata sealt IT inimestele ülevalt alla. Väga põnev ning otsekohene ettekanne oli ning kui ma varem ei teadnud IT tööjõu turu kohta mitte midagi, siis peale Andres Septeri esitlust sain tööjõu turu kohta midagigi teada.
Järgmisel nädalal käis meile rääkimas Martin Paljak. Ta tegeleb freelancerina. Saime teada, kes on freelancer ja kuidas nende töö välja näeb. Veel rääkis ta meile karmast.Sain teada, et on olemas stereotüübid, ülikonnaga, kes tegelevad äri-IT’ga ja juhivad ja juhatavad ning on olemas sellised patsiga poisid, kes kannavad teksaseid ja tavalisi riideid. Tegelikult see asi päris nii must-valge ka ei ole.
Kuuendas loengus käis meile rääkimas Dea, Mihhail, Rene, Stanislav Inglite’i maailmast. Nende loeng oli väga põnev, nad üritasid osasi asju meile mängudega selgeks teha. Sain teada, millega tegeleb Ignite OÜ. Nende firmas on traditsiooniks saanud igal kolmapäeval teha koos hommikusöögi söömine, kus kõik saavad rääkida, kuidas neil mingi teatud projektiga läheb. Nemad tõid eriti välja selle, et tähtis on meeskonna töö ning IT pole eriala, kus inimene peaks üksi nokitsema. Järjekordselt väga põnev ning kaasahaarav ettekanne.
Kristjan Karmo käis meile rääkimas testimisest. Rääkis, et testimine nõab ka samamoodi suuri oskusi ning on sama tähtis amet IT valdkonnas, nagu kõik teisedki. Karmo üritas meile selgeks teha, et igaljuhul on testija töö raske. Kui ta teeb oma tööd hästi ja leiab programmist vea, siis vaadatakse talle kurja pilguga otsa, et miks ta selle vea ülesse leidis ning teisipidi, kui ta ei leia viga ning kasutaja avastab selle kuu kahe pärast, vaadatakse jälle testija suunas viltu, et ta pole enda tööd hästi teinud. Samuti tõi ta välja, et kui palju kahju võivad testimata projektid firmale kahju tuua. Meelde jäi, et ta tõi välja näite mingi auto firma kohta, kus ABS’i tarkvarast leiti viga ning antud viga tõi firmale väga suuri summasid kahju.
Viimases loengus käis meile haigla infosüsteemidest rääkimas Siim Vene. Saime teada, et haiglates on väga palju tehnikat ning tänapäeval on patsientide elu tehtud sellega mugavamaks, et haiglates on wifi leviala. Palju rohkem huvitas mind see, et mis saab haiglast, kui tekib elektrikatkestus. Siim väitis meile, et reginonaalhaiglal pidi olema kaks nii suurt generaatorit, et need võiksid pool mustamäed ära toita ning haiga keldrikorrusel pidi olema suured vaadid diiselkütusega. Eriti hämmastas mind see, et haiglal pidi olema väidetavalt sama suur ruum, kui ITK aula, mis pidi olema täis akusid, mille peale haigla tööle läheb, kui elektrikatkestus peaks tulema.
Õpingukorraldus ja erialatutvustus loengud on need, kus ma olen alati kuulanud ning midagi uut tarka teada saanud ning see on andnud motivatsiooni juurde õppida. Mitu korda peale neljapäevast loengut olen mõelnud, et väga lahe oleks, kui kunagi 10 aasta pärast oleksin mina see, kes saab tulla enda IT erialast tööd tutvustama noortele tudengitele.