<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Rnurmla</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Rnurmla"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Rnurmla"/>
	<updated>2026-05-05T19:45:18Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:/etc/shadow&amp;diff=31247</id>
		<title>Talk:/etc/shadow</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:/etc/shadow&amp;diff=31247"/>
		<updated>2011-05-12T10:24:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: Created page with &amp;#039;-sissejuhatus võiks olla parem, miks ikkagi hoitakse paroole just selles failis, miks ei võiks kõik üheskoos ühes failis olla nt /etc/passwd? &amp;lt;br&amp;gt; -ära tuleks mainida, et k…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;-sissejuhatus võiks olla parem, miks ikkagi hoitakse paroole just selles failis, miks ei võiks kõik üheskoos ühes failis olla nt /etc/passwd? &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-ära tuleks mainida, et kasutajanimi peab vastama /etc/passwd failile &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-kui paroolid krüpteeritakse siis millega ja kas seda saab ka muuta? &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-mis siis saab kui on hüüumärk parooli ees? &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-oleks tore teada kas neid aegumis kuupäevi saab ka muuta (chage, usermod) &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-kui ainult root saab seda faili lugeda ja kirjutada siis kuidas saab tavakasutaja oma parooli muuta? &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aga /etc/shadow failis sisalduvad väljad said jah natukene selgemaks, kui see selle artikli mõte oli siis täitis eesmärki küll.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla, AK41 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
-- [[User:Rnurmla|Rnurmla]] 13:24, 12 May 2011 (EEST)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30419</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30419"/>
		<updated>2011-05-06T13:45:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu server 10.10. Oleme kirja pannud erinevad reeglid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud labor on tehtud Ubuntu server 10.10 näitel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on erinevad minu poolt kirja pandud reeglid ja kõik need rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30417</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30417"/>
		<updated>2011-05-06T13:39:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Autor */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41 &amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu server 10.10. Oleme kirja pannud erinevad reeglid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud labor on tehtud Ubuntu server 10.10 näitel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on erinevad minu poolt kirja pandud reeglid ja kõik need rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30416</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30416"/>
		<updated>2011-05-06T13:37:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Rakendamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu server 10.10. Oleme kirja pannud erinevad reeglid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud labor on tehtud Ubuntu server 10.10 näitel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on erinevad minu poolt kirja pandud reeglid ja kõik need rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30415</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30415"/>
		<updated>2011-05-06T13:36:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Lahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu server 10.10. Oleme kirja pannud erinevad reeglid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud labor on tehtud Ubuntu server 10.10 näitel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30413</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30413"/>
		<updated>2011-05-06T13:35:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Legend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu server 10.10. Oleme kirja pannud erinevad reeglid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30412</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30412"/>
		<updated>2011-05-06T13:31:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Rakendamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu 10Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu (antud hetkel kuvatakse minu poolt kirja pandud reeglid, Teie fail võib erineda alljärgnevast):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30411</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30411"/>
		<updated>2011-05-06T13:29:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Legend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Linuxi distrubutsiooniks on välja valitud Ubuntu 10Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30410</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=30410"/>
		<updated>2011-05-06T13:27:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Autor */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla AK41&lt;br /&gt;
06.05.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26927</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26927"/>
		<updated>2011-04-16T14:26:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Rakendamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26926</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26926"/>
		<updated>2011-04-16T14:26:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26925</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26925"/>
		<updated>2011-04-16T14:24:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Installeerimine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakettide nimekirja:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26924</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26924"/>
		<updated>2011-04-16T14:24:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Lahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku, mis ongi meie jaoks oluline. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26923</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26923"/>
		<updated>2011-04-16T14:23:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Lahendus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; ning samuti olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26922</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26922"/>
		<updated>2011-04-16T14:22:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kuid peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26921</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26921"/>
		<updated>2011-04-16T14:21:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nende toimingute tulemusel oleme saanud endale tulemüüri, kasutades iptablesit ning reeglit laetakse ka peale alglaadimist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26920</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26920"/>
		<updated>2011-04-16T14:19:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lingid==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[http://www.ubuntucy.org/wiki/index.php/A_persistent_iptables_startup_script_for_Debian_based_systems Startup scripti modimine] &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26919</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26919"/>
		<updated>2011-04-16T14:14:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rakendamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paketi rakendamiseks kasutamegi seda rules faili mis asub /etc/iptables kaustas. Suuname iptables-save käsu väljundi faili rules:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo iptables-save &amp;gt; /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatame faili sisu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ cat /etc/iptables/rules&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *mangle&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [2268:208560]&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [2228:199760]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [1455:196838]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [1459:197890]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *nat&lt;br /&gt;
 :PREROUTING ACCEPT [172:31462]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 :POSTROUTING ACCEPT [8:950]&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 # Generated by iptables-save v1.4.4 on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 *filter&lt;br /&gt;
 :INPUT ACCEPT [17:3416]&lt;br /&gt;
 :FORWARD ACCEPT [0:0]&lt;br /&gt;
 :OUTPUT ACCEPT [63:7528]&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 22 -m comment --comment &amp;quot;Lubame SSH&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 53 -m comment --comment &amp;quot;Lubame DNSi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 80 -m comment --comment &amp;quot;Lubame WEBi&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 443 -m comment --comment &amp;quot;WEB SSL&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 135 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 137 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p udp -m udp --dport 138 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, nmbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 139 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -p tcp -m tcp --dport 445 -m comment --comment &amp;quot;SAMBA, smbd&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 -A INPUT -m state --state RELATED,ESTABLISHED -m comment --comment &amp;quot;Lubame juba loodud yhendused&amp;quot; -j ACCEPT&lt;br /&gt;
 COMMIT&lt;br /&gt;
 # Completed on Fri Apr 15 12:57:40 2011&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näeme, et failis on posu reegleid ja kõik need reeglid rakenduvad nüüd ka alglaadimisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26918</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26918"/>
		<updated>2011-04-16T14:06:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Tulemus===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusel tekib /etc kausta uus kaust iptables mille sees on fail rules:&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ls -l /etc/iptables/&lt;br /&gt;
 total 4&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 root root 1483 2011-04-15 12:57 rules&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26917</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26917"/>
		<updated>2011-04-16T14:03:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lahendus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üks lahendus kuidas iptables&#039;i reeglid püsivaks teha on kasutada paketti iptables-persistent. Iptables-persistent on Debianis kasutusel alates versioonist 6.0 koondnimega &amp;quot;Squeeze&amp;quot; samuti on olemas ka Ubuntus. Iptables-persistent rakendub alglaadimise varajases faasis, enne võrku. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Installeerimine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigaldamiseks uuendame pakette:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get update&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning seejäerel installeerime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ sudo apt-get install iptables-persistent&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26906</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26906"/>
		<updated>2011-04-16T13:44:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Legend==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
On vaja üles seada tulemüür kohtvõrgu kaitseks. Oleme otsustanud seda teha kasutades Linuxi iptables&#039;it. Oleme kirja pannud posu reegleid kui peale masina rebooti selgub, et reeglid on kadunud. Kuidas teha reeglid püsivaks?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26900</id>
		<title>Iptables-persistent</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Iptables-persistent&amp;diff=26900"/>
		<updated>2011-04-16T13:27:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: Created page with &amp;#039;==Autor==  Ragnar Nurmla  Category:IT infrastruktuuri teenused&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Autor==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Modern_Iron%22&amp;diff=21331</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Modern Iron&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Modern_Iron%22&amp;diff=21331"/>
		<updated>2010-12-20T22:20:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Arvustus ==&lt;br /&gt;
Nagu kõik head ideed, tekkis väidetavalt ka selle projekti idee peldikus, nagu on kirjas põhjalikus wiki logis. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esilehel on küll kirjas, mis selle veebilehe eesmärk on, kuid ka sisselogimise vorm peaks olema kohe esilehel. Samuti ka link kasutaja registreerimise lehele. Tavaliselt on selliste veebisaitide lehtede esilehel ka info juba olemasolevate pakkumiste kohta. Näiteks võiks olla mingi nimekiri hetkel pakutavate arvuti osade või nende komplektide kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivne on see, et kui registreerimisel sisestada liiga lühike parool siis tuleb hoiatus ja kasutaja poolt sisestatud kasutajanimi ja e-mail jäävad alles ja ei pea neid uuesti sisestama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmi koodi on ilmselt Internetist võetud näite põhjal arendatud. Sooviks rohkem kommentaare koodi vahele. Kulus palju aega, et üritada veebilehele registreeruda ja sisse saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Itelga|Itelga]] 22:53, 18 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ilmar Telga&#039;&#039;&#039; (D21)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema on valitud iseseisvalt, mitte nende hulgast mis ette antud on. Ning nagu ma aru saan siis on meeskonnal ka suurem huvi ja suuremad mõtted selle projektida, kui lihtsalt mingi asi valmis teha selle aine raames. Vaadates seda andmemudelit siis selle projekti andmebaas on vist vähe suurem ja keerukam kui teistel, sellest võiks siis ka järeldada, et tegu on asjast huvitatud ja pädevamate inimestega. Kuidas see kõik reasliseeritud on, siis see jäi mul nägemata kuna mul ei hakanud rakendus tööle, ehkki oli mul eelnevalt installeeritud vajalik andmebaasi server, kuid asi võis ka minus olla. Nii palju kui nägin, esileht ja registreerimine, siis mulle meeldis see disain, lihtne ja konkreetne. Ka wiki osa on usinalt tehtud ja täiendatud, seegi viitab meeskonna huvile asja vastu. Edu arendamisel ja loodetavasti saame ka seda kunagi live&#039;is näha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Modern_Iron%22&amp;diff=21329</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Modern Iron&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Modern_Iron%22&amp;diff=21329"/>
		<updated>2010-12-20T22:09:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Arvustus ==&lt;br /&gt;
Nagu kõik head ideed, tekkis väidetavalt ka selle projekti idee peldikus, nagu on kirjas põhjalikus wiki logis. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esilehel on küll kirjas, mis selle veebilehe eesmärk on, kuid ka sisselogimise vorm peaks olema kohe esilehel. Samuti ka link kasutaja registreerimise lehele. Tavaliselt on selliste veebisaitide lehtede esilehel ka info juba olemasolevate pakkumiste kohta. Näiteks võiks olla mingi nimekiri hetkel pakutavate arvuti osade või nende komplektide kohta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Positiivne on see, et kui registreerimisel sisestada liiga lühike parool siis tuleb hoiatus ja kasutaja poolt sisestatud kasutajanimi ja e-mail jäävad alles ja ei pea neid uuesti sisestama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Programmi koodi on ilmselt Internetist võetud näite põhjal arendatud. Sooviks rohkem kommentaare koodi vahele. Kulus palju aega, et üritada veebilehele registreeruda ja sisse saada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Itelga|Itelga]] 22:53, 18 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ilmar Telga&#039;&#039;&#039; (D21)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema on valitud iseseisvalt, mitte nende hulgast mis ette antud on. Ning nagu ma aru saan siis on meeskonnal ka suurem huvi ja suuremad mõtted selle projektida, kui lihtsalt mingi asi valmis teha selle aine raames. Vaadates seda andmemudelit siis selle projekti andmebaas on vist vähe suurem ja keerukam kui teistel, sellest võiks siis ka järeldada, et tegu on asjast huvitatud ja pädevamate inimestega. Kuidas see kõik reasliseeritud on, siis see jäi mul nägemata kuna mul ei hakanud rakendus tööle, ehkki oli mul eelnevalt installeeritud vajalik andmebaasi server, kuid asi võis ka minus olla. Nii palju kui nägin, esileht ja registreerimine, siis mulle meeldis see disain, lihtne ja konkreetne. Ka wiki osa on usinalt tehtud ja täiendatud, seegi viitab meeskonna huvile asja vastu. Edu arendamisel ja loodetavasti saame ka seda kunagi live&#039;is näha.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21319</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21319"/>
		<updated>2010-12-20T19:16:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teemaks on kodune raamatukogu mis on üks etteantud valikutest. Ülesanne on realiseeritud osaliselt, ehk siis alus on valmis, natuke vajaks veel nokitsemist. Kasutaja saab ära registreerida ja kasutaja saab oma profiili muuta. Enda kasutajat registreerides, sain aru, et emaili väljale võib kirjutada ükskõik mida, vast siis teistele väljadele ka, ehk siis ei kontrollita andmeid mingite tingimuste vastu, vist. Peale kasutaja registreerimist ei saanud kohe aru, et kas läks hästi või halvasti, hiljem märkasin päises väikest märguannet õnnestumise kohta. Logisin sisse ja siis uuesti välja ning kui siis vajutasin uuesti registreeri siis olid väljad juba automaagiliselt täidetud, see oli huvitav. Raamatuid saab sisestada ja saab ka pärida sinu enda raamatuid või siis kõike, aga sellega on ka päringute osa läbi. Samuti ei suutnud ma välja laenutada sealt raamatuid. &lt;br /&gt;
Samas on asi ikkagi realiseeritud ja ma mõistan, et aega on vähe aga tegimis palju, seega tubli töö, ning kui keegi viitsib natuke veel nokitseda saab asjast asja ka.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21318</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21318"/>
		<updated>2010-12-20T19:15:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teemaks on kodune raamatukogu mis on üks etteantud valikutest. Ülesanne on realiseeritud osaliselt, ehk siis alus on valmis, natuke vajaks veel nokitsemist. Kasutaja saab ära registreerida ja kasutaja saab oma profiili muuta. Enda kasutajat registreerides, sain aru, et emaili väljale võib kirjutada ükskõik mida, vast siis teistele väljadele ka, ehk siis ei kontrollita andmeid mingite tingimuste vastu, vist. Peale kasutaja registreerimist ei saanud kohe aru, et kas läks hästi või halvasti, hiljem märkasin päises väikest märguannet õnnestumise kohta. Logisin sisse ja siis uuesti välja ning kui siis vajutasin uuesti registreeri siis olid väljad juba automaagiliselt täidetud, see oli huvitav. Raamatuid saab sisestada ja saab ka pärida sinu enda raamatuid või siis kõike, aga sellega on ka päringute osa läbi. Samuti ei suutnud ma välja laenutada sealt raamatuid. &lt;br /&gt;
Samas on asi ikkagi realiseeritud ja ma mõistan, et aega on vähe aga tegimis palju, seega tubli töö, ning kui keegi viitsib natuke veel nokitseda saab asjast asja ka.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21317</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21317"/>
		<updated>2010-12-20T19:14:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21316</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21316"/>
		<updated>2010-12-20T19:13:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Teemaks on kodune raamatukogu mis on üks etteantud valikutest. Ülesanne on realiseeritud osaliselt, ehk siis alus on valmis, natuke vajaks veel nokitsemist. Kasutaja saab ära registreerida ja kasutaja saab oma profiili muuta. Enda kasutajat registreerides, sain aru, et emaili väljale võib kirjutada ükskõik mida, vast siis teistele väljadele ka, ehk siis ei kontrollita andmeid mingite tingimuste vastu, vist. Peale kasutaja registreerimist ei saanud kohe aru, et kas läks hästi või halvasti, hiljem märkasin päises väikest märguannet õnnestumise kohta. Logisin sisse ja siis uuesti välja ning kui siis vajutasin uuesti registreeri siis olid väljad juba automaagiliselt täidetud, see oli huvitav. Raamatuid saab sisestada ja saab ka pärida sinu enda raamatuid või siis kõike, aga sellega on ka päringute osa läbi. Samuti ei suutnud ma välja laenutada sealt raamatuid. &lt;br /&gt;
 Samas on asi ikkagi realiseeritud ja ma mõistan, et aega on vähe aga tegimis palju, seega tubli töö, ning kui keegi viitsib natuke veel nokitseda saab asjast asja ka.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21315</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21315"/>
		<updated>2010-12-20T19:13:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21314</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Jana ja poisid&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Jana_ja_poisid%22&amp;diff=21314"/>
		<updated>2010-12-20T19:13:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Wiki: Wiki on piisavalt põhjalik, on olemas sihid, logi ja tööjaotus. Eriti meeldib mulle tööjaotuse sektsioon, kus on määratud kes mida teeb ning kas tema ülesanne on lõppule viidud. Ekraani pauk on ka olemas mis on pluss.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides: Kasutajliides on kena, mulle meeldib. Ainuke asi mis vähekene häirib on see tegumi-kast (kuhu ilmuvad sooritatud ülesanded). See meenutab mõnevõrra kasti, kuhu ma pean ise midagi sisse kirjutama. Nupudele oleks võinud luua mõne ühtse stiili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Funktsionaalsus: Funktsionaalsus on kõik korrektne ja töötab nii nagu peab. Väga häiriv asi, mis silma jäi, oli see, et kui regitreerida kastuaja, siis ei saadeta mingit tagasisidet, et mis nüüd toimus. Ilmub lihtsalt tegumi-kast sõnum Valmis- mis asi on valmis? ja tekib nupp tagasi-tagasi kuhu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kood: Puudub ülevaade, kuna wikilehel ei ole linki lähtekoodile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Ikoue|Ikoue]] Indrek Kõue, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==.==&lt;br /&gt;
Lihtsa ja arusaadava ülesehitatud programm. Miskil põhjusel minul ei toiminud laenutuste lisamine. Programm teatas küll, et laenutamine õnnestus, aga laenutuste lehele uusi ridasid ei tekkinud. Samas raamatute lisamine toimis nagu peab. Pärast uue kasutaja loomist võiks võibolla uue kasutaja kohe sisselogida. Kuna lähtekoodi ei ole, siis ei tea, kas VaataLaenutusi nupu mitte töötamine on minu kohalik probleem või programmi viga. Muidu kena raamatukogu haldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Registeerimise formil üpriski korralik kontroll va. see, et ei kontrollitud kas tegu on emailiga. &lt;br /&gt;
Pärast registeerimist ei oska kuidagi edasi käituda, teatab küll, et valmis, aga mis edasi?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Raamatute lisamine toimis ootuspäraselt, samuti meeldis korralik raamatute sorteerimine.&lt;br /&gt;
Algul tuli üpris pikalt mõistatada kuidas laenutamine toimida võiks, oleks oodanud mingisugust laenuta nuppu.&lt;br /&gt;
Nupule &amp;quot;Laenuta&amp;quot; vajutades kuvas iga raamatu kohta &amp;quot;Keegi jõudis sinust ette ja laenutas selle raamatu juba ära&amp;quot; kuigi näitas, et raamat on saadaval.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wiki piisavalt põhjalik, korralik logi, ning eriti meeldis tööjaotuse tabel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekood korralikult klassideks jaotatud, ning piisavalt komenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõtlikult võiks öelda Heiki Tähise sõnad &amp;quot;testimine, testimine, testimine&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Allar Anijago, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Märkuseks eelmisele kommentaarile:&#039;&#039;&#039; Sellel EXE versioonil oli tõesti antud viga küljes (unustatud uuendamata). Otse source koodist käima pannes oleks kõik korralikult toiminud. Nüüdseks panin uue exe ka üles.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Aaver&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-------------&lt;br /&gt;
Ma ilmselt kasutasin juba parandatud versiooni asjast, siis ülalkommijate märgatud puuduseid ma ise ei märganud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Minu arust kogu programm toimis ootuspäraselt. Raamatu ilmumisaega ei kuvatud kuskil nähtaval kohal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ja veel - J.Pöial, &amp;quot;Algoritmid&amp;quot;, fantaasiakirjandus&lt;br /&gt;
&amp;lt;- naersin end ribadeks (samas lahtris Harry Potteriga)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldkokkuvõte: täielikult rahuldav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kristjan Stolin, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---------------&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
wiki on korralik, saab hea ülevaate kus, mis ja kes asjaga tegeles.&lt;br /&gt;
imelik oli see, et registreerudes saab rõõmsa teate et midagi on valmis, nüüd peab ise otsustama et edasi tuleb sisse logida.&lt;br /&gt;
lisasin siis ka paar raamatut, ei leidnud kohta kust lisada liike, kui neist peaks puudus tulema. kokku neid 11, sinna otsa võiks lisada kaheteiskümnendaks liigiks muu või midagi muud sellist. Aasta kohale kirjutasin mingi sõna et vaadata kas saan ka mingi veateate aga ei midagi. aastat väli on vist lihtsalt iluasjaks pandud. Visuaalselt raamatute tabelid on piisavalt suured ja kuna neid saab kiirelt reastada nime või autori nime järgi, siis peaks sealt olema lihtne sobivat raamatut üles leida, sest otsingu väli on puudu. Kuna iga kasutaja saab raamatuid lisada ja omanikuna kuvatakse tema nimi, siis on see hea abivahend just siis kui seda programmi kasutab väga palju inimesi, kellel kõigil kodus palju erinevaid raamatuid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Urmo Tamme D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
==Retsensioon==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ärirakendus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Teema valitud õppejõu poolt välja pakutud kahest teemast. Esmamulje rakendusest oli positiivne. Kõik nupud töötasid, nii nagu vaja. Võib ütelda, et meeskond on ülesande miinimumnõuded täitnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Asjadest täpsemalt&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kujundus&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Kujundus jättis positiivse mulje. Mulle tundus ka paigutus täiesti loogiline olevat. Arvatavasti saaks ka Tädi maali oma raamatute haldamisega hakkama, kui tal oleks selline rakendus kodus kasutusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Puudulikud Lahendused&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Puuduseks võiks pidada seda, et ei olnud realiseeritud muude andmekandjate (CD, DVD plaadid, videokasetid jms.) laenutamise võimalust. Samuti ei ole võimalik otsida raamatut mingite ette antud parameetrite järgi. Samuti pidi nuputama, kuidas laenutamine toimub, aga natuke nuputamist ja oligi lahendus käes, et asjad toimivad nagu ikka windows-i maailmas - topeltklikkimisega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Wiki&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Wiki tundub üldjoontes asjalik. Täiesti arusaadavalt on välja toodud, kes millega tegeles. Oleks ju võinud välja tuua ka need aspektid, kus meeskond hätta jäi, aga võib-olla sellised kohti neil ei tekkinudki.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Kokkuvõte&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Kokkuvõtlikult võib öelda, et rakendus on ülesannete kõrgustel, kuna kõik esmased nõuded rakendusele on täidetud, lisavõimaluste realiseerimine on vist jäetud tulevikku. Positiivse poole peale võib kanda ka selle, et raamatud saavad lisada kõik kasutajad ja sellega suurendada laenutuse valikuvõimalusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Smaeks|Smaeks]] 16:28, 20 December 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Teemaks on kodune raamatukogu mis on üks etteantud valikutest. Ülesanne on realiseeritud osaliselt, ehk siis alus on valmis, natuke vajaks veel nokitsemist. Kasutaja saab ära registreerida ja kasutaja saab oma profiili muuta. Enda kasutajat registreerides, sain aru, et emaili väljale võib kirjutada ükskõik mida, vast siis teistele väljadele ka, ehk siis ei kontrollita andmeid mingite tingimuste vastu, vist. Peale kasutaja registreerimist ei saanud kohe aru, et kas läks hästi või halvasti, hiljem märkasin päises väikest märguannet õnnestumise kohta. Logisin sisse ja siis uuesti välja ning kui siis vajutasin uuesti registreeri siis olid väljad juba automaagiliselt täidetud, see oli huvitav. Raamatuid saab sisestada ja saab ka pärida sinu enda raamatuid või siis kõike, aga sellega on ka päringute osa läbi. Samuti ei suutnud ma välja laenutada sealt raamatuid. &lt;br /&gt;
 Samas on asi ikkagi realiseeritud ja ma mõistan, et aega on vähe aga tegimis palju, seega tubli töö, ning kui keegi viitsib natuke veel nokitseda saab asjast asja ka.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22C-Team%22&amp;diff=21260</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;C-Team&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22C-Team%22&amp;diff=21260"/>
		<updated>2010-12-19T20:57:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Retsensioon ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese hooga ei leidnud mängu nuppude juhiseid ülesse. Oleks oodanud, et nuppude juhised oleksid kuskil mängu menüü sees kirjas. Siis leidsin ma need wiki lehelt. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mäng töötab sujuvalt ja ilma tõrgeteta. Mitme mängija funktsiooni esitlemisel selgus, et muuseas on ka võrguühenduse katkemise erind ehk &#039;&#039;exception&#039;&#039; töödeldud ning programm ei kukkunud käpuli (kuigi see korraks hangus) ja töötas edasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajaliides on hea, kuid menüü elemendid võiks rohkem esile tungida (olla keskel ja natuke suuremad).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Taustamuusika valik on hea ja oletan, et see viitab tetrise loojate vene päritolule. (Tundub venepärane meloodia olevat.) Heli teeb mängu elavamaks ja atraktiivsemaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lähtekoodis on kõik klassid ja meetodid selgesti kommenteeritud ning on tehtud ka regioonid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:Itelga|Itelga]] 22:07, 30 November 2010 (EET)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ilmar Telga&#039;&#039;&#039;, D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mängu arvustus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõik nõuded on täidetud, mängu visuaalne lahendus on hea, taustaks on sobiv muusika. Kood on ühtse stiiliga ja tundub olevat vigadeta. Kasutatud on sobilikku keskkonda projektide kodeerimiseks. Lisapunkte annab kindlasti multiplayer&#039;i funktsioon. Oli boonusena tehtud ka cheatimise võimalus. Samuti on tehtud korralik menüü. Võib-olla oleksid menüüs võinud olla tõepoolest selgitavad nuppude juhised, kuid need olid nii kergesti äraarvatavad ja loogiliselt tuletatavad, et ise neist puudust ei tundnud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ei ole mitte midagi halba öelda mängu kohta - väga hästi ja korralikult tehtud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wikilehel oleks võinud selgemalt välja tuua, kellel milline roll oli. Muidu oli kõik korralikult kommenteeritud ja selgitatud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[User:msikk|msikk]] D21&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-----&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Korralikult realiseeritud Tetris. Nagu ma aru saan siis meeskond pole rõhunud oma näo andmisele mängule vaid pigem korralikule funktsionaalsusele. Mis mulle eriti meeldib on see, et keegi võttis vaevaks teha multiplayer toe mängule, see ka vist eristab seda projekti teistest. Pole veel jõudnud kellegiga seda võrgus mängida aga proovin kindlasti ära. Nõuded täidetud ja igati vahva mäng, taustamuusika on selline vana hea häiriv pinin aga seda saab ka soovi korral kinni keerata. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Ragnar Nurmla&#039;&#039;&#039;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Terav_Totris%22&amp;diff=21255</id>
		<title>Talk:Meeskond &quot;Terav Totris&quot;</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_%22Terav_Totris%22&amp;diff=21255"/>
		<updated>2010-12-19T20:44:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Meie arust kõige lahedam mäng oli Terav Totris. Disain , seletused , muusika. Oleme kindel, et ikkagi inimesed tegid väga suurt tööd, Edu teile ka tulevikus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Team PEA&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Space Totris on väga hästi tehtud. Lapsepõlv tuleb meelde kui sai Tetrist kõvasti mängitud. Mängimine on hea, algul on harjumatu, et klotsid liiguvad vasakult paremale. Puldiga mängimist ei oska komenteerida, sest pulti ei oma. Kood tundub ka puhas ja arusaadavalt komenteeritud. Rohkem nagu ei oskagi öelda kui, et hea töö.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reigo Riives&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nõustun eelnevate kommentaaridega, et väga hästi tehtud mäng. Proovimise käigus vigu ei esinenud. Kujundus ilus ja neutraalne, värvivalik ei kriibi silmi. Kergelt hüpnotisseriv taustamuusika sunnib mängimist jätkama pikemalt kui algselt planeeritud. Kui lisada paar featuuri leveli vahetustele (näiteks kuskilt maalt pöörab mäng teist pidi), võiks asja panna karpi ja müüki. Kood hästi struktureeritud ja kommenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Artur Mölter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mängimise teeb lihtsamaks õrn taustarudustik, mis aitab silmal paremini hallata, kuhu klotsid maanduvad. Ilma selleta oleks küliti varianti mängida tunduvalt keerulisem kui ülalt alla. Samuti on hea, et klotsidel on eri värvid. Omamoodi huvitavam variant, et taseme lisandumine lühendab mänguala, mitte ei pane kiirust juurde. Mängul võiks olla punktide registreerimise võimalus, näiteks 10 parimat tulemust, see lisaks kindlasti hasarti.&lt;br /&gt;
Mängu kood on selge ülesehitusega, kenasti funktsioonide järgi klassidesse jaotatud ja ohtralt kommenteeritud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ulvar Petmanson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kujundus ja värvikasutus annavad tulemusena väga korraliku visuaalselt ilusa mängu. Idee kasutada horisontaalset liikumissuunda ja levelite kasvamisel mägnuvälja vähendamist anavad mängule vaid plusse lisaks. Mõne nupu funktsioonid tundusid natuke imelikud alguses, aga harjub kiiresti ära.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna ma ei tea c#-st veel suurt midagi, siis on raske sellist asja hinnata, aga kõik tehtud sammud on korralikult dokumenteeritud. Üsna detailselt on paljudes kohtades välja toodud meetodite töö põhimõte, et siilile ka selge oleks (näha on, et on ka minule mõeldud, selle eest kõvad lisa punktid).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Indrek Kahu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hästi realiseeritud mäng, sest kasutas multimeediat hästi - mäng oli nägus ja hästi mängitav. Samuti oli innovatiivne keerata Tetris nö külje peale. Sellist mängu mängiks isegi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tanel Lebedev&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Terava Totrise teostus paistab olema välisel vaatlusel üsna proffesionaalne. Korralikult disainitud visuaalsed elemendid ja kõik ülesandele esitatud nõuded täidetid. Samuti on ideeline lahendus huvitav, kus mänguväljak on keeratud horisontaalseks ning liikumine (juhtimine) on usna harjumatu.&lt;br /&gt;
Dokumentatsiooni kohta võib öelda ainult Korralik. Korralik lahenduse kirjeldus ning ka kasutusjuhend olemas. Samuti tööplaan ja Changelog korralikult välja toodud. Positiivne on veel kohe kättesaadav binaar erinevtest tööversioonidest.&lt;br /&gt;
Kas oma rumalusest või olen lihtsalt peast soe, ei suutnud mina selle mängu sortsu kätte saanud, iga zipiga sai mingi setup.exe binaari. Käima ei riskinud esda lasta ;), kahjuks kasutan &amp;quot;ebaturvalist&amp;quot; XPd.&lt;br /&gt;
Tegu ka enamuses naiste tiimiga, sellest tulenevalt tõenäoliselt ka see korrektsus. (kaks meest ikka kolme naise vastu ei saa, ole kui lohakas tahes :-)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Karel Niine&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
---&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;quot;Space Totris&amp;quot; on vast kõige omanäolisem realisatsioon vanemast mängust, mida sai etteantud teemadest valida (Xonix, Tetris). Ülesande nõuetes on kirjas, et peab olema punktiarvestus, kui on mõeldud selle all seda, et punkte loetakse mängu ajal ja lõpp tulemus kuvatakse ka mängu lõppedes siis sellega on asi täidetud, kui sellega mõeldakse aga seda, et punkte peab lugema ja neid märgitakse ka hiljemaks vaatluseks üles siis seda pole. Nagu juba ka eelkõnelejad, siis ka mina tundsin sellest puudust. Erinevad tasemed on täitsa olemas ja jällegi huvitav lähenemine raskusastme muutmiseks on see, et mängu väljak läheb väiksemaks, mis siis tõstab mängu tempot, kuna peab kiiremini reageerima uue kujundi paigutamisele. Xboxi tuge demonstreeris võistkond loengus, see töötas. Meeldis ka kogu disaini pool ja tekstide font oli ka minu maitsele. Kui ma loengust mäletan, siis isegi see taustamuusika olevat originaalne. Wiki on korrektne ja näha on, vähemalt selle põhjal, et töö tõesti käis meeskonnana.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ssh&amp;diff=20962</id>
		<title>Ssh</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ssh&amp;diff=20962"/>
		<updated>2010-12-17T22:21:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* ssh */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Secure shell =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&amp;lt;br&amp;gt;AK32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Secure Shell&#039;&#039;&#039; või lihtsalt &#039;&#039;&#039;SSH&#039;&#039;&#039; on võrguprotokoll mis võimaldab andmete vahetust võrguseadmete vahel üle turvalise kanali. SSH loodi asendamaks ebaturvalisi kaughaldus vahendeid, näiteks telnet, kuna need saadavad andmeid krüpteerimata kujul üle võrgu. Tänu SSH krüpteerimisele saab andmeid saata üle ebaturvalise võrgu, näiteks Internet ja säilib andmete konfidentsiaalsus ning terviklikkus. SSH on kasutuses peamiselt GNU/Linux ja Unix süsteemides, võimaldades eemalt logida kasutaja kestale (shell). Turvalisus põhineb avaliku ja salajase võtme ehk asümmeetrilisel krüptograafial. SSH kasutab klient-server mudelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutusvaldkonnad =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Shellile logimine (telneti asendus)&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Korralduse täitmine eemalseisvas masinas&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Turvaline failide kopeerimine kohalikust masinast teise (scp)&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;X11 edastus eemalseisvast masinast&lt;br /&gt;
&amp;lt;/ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Paigaldamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades apt pakihalduse vahendit saab SSH-d paigaldada käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install ssh&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mille tulemusena paigaldadakse meie arvutisse openssh-server ja ssh, scp, sftp. Esimene on ssh server mis kuulab vaikimis pordil 22 ja teised kolm on kliendid eemalseisvasse masinasse logimiseks ja failide kopeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollime kas ssh server läks tööle ja kuulab pordil:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 netstat -tnlp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 tcp        0      0 0.0.0.0:22              0.0.0.0:*               LISTEN      2359/sshd&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et õnnestus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== ssh ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige lihtsam viis ssh-d kasutada on ühenduse loomine eemalseisvasse masinasse, selleks anname käsu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui me loome ühendust esimest korda kasutaja ahven alt masinasse nimega www, siis kuvatakse meile järgmine tekst:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 The authenticity of host &#039;www (10.59.1.84)&#039; can&#039;t be established.&lt;br /&gt;
 RSA key fingerprint is a2:35:41:54:05:37:b4:e9:69:5f:19:d3:87:74:e4:1a.&lt;br /&gt;
 Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oleme kindlad, et just see masin on see kuhu me ühendust tahame luua kirjutame yes. Mis järel luuakse meie kodukataloogi kaust .ssh ning selle sisse fail known_hosts, mille sisse kirjutatakse serveri avalik võti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Warning: Permanently added &#039;www,10.59.1.84&#039; (RSA) to the list of known hosts.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Ning seejärel küsitakse parooli:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning kui parool on õige, olemegi loonud turvalise ühenduse masinasse nimega www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühenduse lõpetatakse käsuga exit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www:~$ exit&lt;br /&gt;
 logout&lt;br /&gt;
 Connection to www closed.&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahame luua ühendust mõne teise kasutajanimega peame kasutama võtit l millele järgi anname kasutajanime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh -l rax www&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsitakse juba kasutaja rax parooli.&lt;br /&gt;
Sama asja teeb ka selline käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh rax@www&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== scp ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SCP on üks osa SSH pakist. See võimaldab turvaliselt kopeerida faile ühest masinast teise üle võrgu.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
SCP kasutamine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# scp tainas.txt rax@www:/home/rax/&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 tainas.txt                                                           100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~#&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohalikus masinas olev fail tainas.txt kopeeritakse kasutaja rax õigustega masinasse nimega www kausta /home/rax&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loomulikult on võimalik teha ka vastupidi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# scp rax@www:/home/rax/tainas.txt /root&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 tainas.txt                                                            100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~#&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Remote maisnast www kaustast /home/rax kopeeritakse fail tainas.txt kohaliku masina /root kausta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sftp ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alternatiiv SCP kasutamisele on kasutada SFTP-d. SFTP-ga saab ühenduda masinatesse kus &amp;quot;jookseb&amp;quot; ssh server (sshd). Ühendus luuakse nagu hariliku FTP kliendiga ainult krüpteeritult. Kasutaja liides on ka nagu FTP oma, saab kasutada käske nagu näiteks ls, cd, get, put jne.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kasutamine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# sftp rax@www&lt;br /&gt;
 Connecting to www...&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusena tegime SFTP ühenduse masinasse www kasutaja rax kodukataloogi.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liigutame faile ka:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt; put /root/oinas.txt&lt;br /&gt;
 Uploading /root/oinas.txt to /home/rax/oinas.txt&lt;br /&gt;
 /root/oinas.txt                                                                               100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulmusena laadisime kohalikust masina /root kataloogist faili oinas.txt remote masina kausta /home/rax&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontrollime kas on ikka nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt; ls -l&lt;br /&gt;
 -rw-r--r--    1 rax      rax             0 Apr 24 15:33 oinas.txt&lt;br /&gt;
 -rw-r--r--    1 rax      rax             0 Apr 24 15:11 tainas.txt&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tõesti fail oinas.txt on olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Xi akende edastus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üle SSH kanali on võimalik ka graafilise keskkonna aknaid suunata, seda lihtsalt ja turvaliselt. Graafiliste programmide käivitamiseks teisest masinast (serverist) ei pea seal olema installeeritud terve graafiline keskkond (gnome, x-window-system) vaid piisab paketist xbase-clients (Debian, Ubuntu). Küll aga peab olema sinu masinas (klient masinas) installeeritud X server (graafiliste akende kuvaja). Samuti peaks kontrollima kas /etc/ssh/sshd_config failis on lubatud X11 edastus. Selleks on seal rida X11Forwarding mille väärtus peab olema yes (vaikimis on yes).&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teeme ühenduse kasutades -X võtit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ssh -X rax@www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olles loonud ühenduse saame nüüd eemalt masinast tõmmata käima meile vajalikke graafilise programme ja kuvada neid meie kohalikus masinas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= SSH serveri seadistus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Paroolita autentimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja pidevalt teha ühedusi mingisse kindlasse masinasse või kui on loodud varunduse lahendus üle ssh siis on mugav kasutada ssh autentimist ilma paroolita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmalt kontrollime kas kasutaja kodukaustas, kelle nimega tahame autentida, on olemas kaust .ssh:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www ls -la&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 total 24&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 2 rax  rax  4096 2010-03-13 12:51 .&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 5 root root 4096 2010-04-17 10:42 ..&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax  rax    47 2010-04-17 11:07 .bash_history&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   220 2010-02-26 11:40 .bash_logout&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax  3116 2010-02-26 11:40 .bashrc&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   675 2010-02-26 11:40 .profile&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna .ssh kausta pole siis tekitame selle sinna:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ssh rax@www mkdir .ssh&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning kontrollime nüüd:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www ls -la&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 total 28&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 3 rax  rax  4096 2010-04-24 10:21 .&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 5 root root 4096 2010-04-17 10:42 ..&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax  rax    47 2010-04-17 11:07 .bash_history&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   220 2010-02-26 11:40 .bash_logout&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax  3116 2010-02-26 11:40 .bashrc&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   675 2010-02-26 11:40 .profile&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 2 rax  rax  4096 2010-04-24 10:21 .ssh&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täitsa olemas!&lt;br /&gt;
Turvalisuse huvides peaksime tegema selle kausta ligipääsetavaks vaid selle omanikule.&lt;br /&gt;
Selleks anname käsu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www chmod 700 .ssh&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd genereerime avaliku ja salajase võtme. Seda teeme käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh-keygen -t dsa&lt;br /&gt;
 Generating public/private dsa key pair.&lt;br /&gt;
 Enter file in which to save the key (/home/rax/.ssh/id_dsa): &lt;br /&gt;
 Enter passphrase (empty for no passphrase): &lt;br /&gt;
 Enter same passphrase again: &lt;br /&gt;
 Your identification has been saved in /home/rax/.ssh/id_dsa.&lt;br /&gt;
 Your public key has been saved in /home/rax/.ssh/id_dsa.pub.&lt;br /&gt;
 The key fingerprint is:&lt;br /&gt;
 5c:b6:df:53:e9:0f:ce:c4:4c:2d:92:71:aa:78:b1:e0 rax@fjoodor&lt;br /&gt;
 The key&#039;s randomart image is:&lt;br /&gt;
 +--[ DSA 1024]----+&lt;br /&gt;
 |                 |&lt;br /&gt;
 |                 |&lt;br /&gt;
 |          o . .  |&lt;br /&gt;
 |       . o . = ..|&lt;br /&gt;
 |        S o + o.o|&lt;br /&gt;
 |       . o = *.o |&lt;br /&gt;
 |        E + . B. |&lt;br /&gt;
 |         .   + o.|&lt;br /&gt;
 |              o .|&lt;br /&gt;
 +-----------------+&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-t võtmega ütleme krüpteerimis algoritmi, mis antud näites on dsa. Seejärel küsitakse kuhu kausta genereeritud võtmed pannakse, milleks vaikimisi on meie kodukaustas asuv .ssh nimeline kaust. Järgmisena pakutakse võimalust võtmele veel parool peale panna, kuna meie eesmärk on paroolita autentimine siis lähme sealt lihtsalt klahvi enter vajutades edasi ning ongi võtmed olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ls -l .ssh/&lt;br /&gt;
 total 16&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax rax  668 2010-04-24 10:30 id_dsa&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax rax  601 2010-04-24 10:30 id_dsa.pub&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax rax  398 2010-04-24 10:16 known_hosts&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd peame toimetama avaliku võtme turvalist teed pidi masinasse kuhu tahame ühendust luua. Eesmärk on meie genereeritud avalik võti paigutada masina www kasutaja rax kodukasutas olevasse faili authorized_keys mis asub kataloogis .ssh. Seda püüame saavutada nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ cat .ssh/id_dsa.pub | ssh rax@www &#039;cat &amp;gt;&amp;gt; .ssh/authorized_keys&#039;&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusena lisame äsja genereeritud avaliku võtme faili .ssh/authorized_keys, oluline on just lisada mitte seda faili üle kirjutada kuna seal võib ees juba olla mõne teise masina avalik võti. Kui nüüd viga ei tekkinud siis võib eeldada et kõik õnnestus ja meie eesmärk on täidetud. Kontrollime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www&lt;br /&gt;
 Linux www 2.6.26-2-686 #1 SMP Wed Feb 10 08:59:21 UTC 2010 i686&lt;br /&gt;
 The programs included with the Debian GNU/Linux system are free software;&lt;br /&gt;
 the exact distribution terms for each program are described in the&lt;br /&gt;
 individual files in /usr/share/doc/*/copyright.&lt;br /&gt;
 Debian GNU/Linux comes with ABSOLUTELY NO WARRANTY, to the extent&lt;br /&gt;
 permitted by applicable law.&lt;br /&gt;
 Last login: Sat Apr 24 10:46:32 2010 from pingviinike.lan&lt;br /&gt;
 rax@www:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jah tõesti meie käest ei küsitud enam autentimiseks parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ssh&amp;diff=20961</id>
		<title>Ssh</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ssh&amp;diff=20961"/>
		<updated>2010-12-17T22:20:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* ssh */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;= Secure shell =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Autor ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ragnar Nurmla&amp;lt;br&amp;gt;AK32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Olemus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Secure Shell&#039;&#039;&#039; või lihtsalt &#039;&#039;&#039;SSH&#039;&#039;&#039; on võrguprotokoll mis võimaldab andmete vahetust võrguseadmete vahel üle turvalise kanali. SSH loodi asendamaks ebaturvalisi kaughaldus vahendeid, näiteks telnet, kuna need saadavad andmeid krüpteerimata kujul üle võrgu. Tänu SSH krüpteerimisele saab andmeid saata üle ebaturvalise võrgu, näiteks Internet ja säilib andmete konfidentsiaalsus ning terviklikkus. SSH on kasutuses peamiselt GNU/Linux ja Unix süsteemides, võimaldades eemalt logida kasutaja kestale (shell). Turvalisus põhineb avaliku ja salajase võtme ehk asümmeetrilisel krüptograafial. SSH kasutab klient-server mudelit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutusvaldkonnad =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Shellile logimine (telneti asendus)&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Korralduse täitmine eemalseisvas masinas&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;Turvaline failide kopeerimine kohalikust masinast teise (scp)&lt;br /&gt;
&amp;lt;li&amp;gt;X11 edastus eemalseisvast masinast&lt;br /&gt;
&amp;lt;/ul&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Paigaldamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades apt pakihalduse vahendit saab SSH-d paigaldada käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo apt-get install ssh&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Mille tulemusena paigaldadakse meie arvutisse openssh-server ja ssh, scp, sftp. Esimene on ssh server mis kuulab vaikimis pordil 22 ja teised kolm on kliendid eemalseisvasse masinasse logimiseks ja failide kopeerimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrollime kas ssh server läks tööle ja kuulab pordil:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 netstat -tnlp&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 tcp        0      0 0.0.0.0:22              0.0.0.0:*               LISTEN      2359/sshd&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tundub, et õnnestus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Kasutamine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== ssh ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige lihtsam viis ssh-d kasutada on ühenduse loomine eemalseisvasse masinasse, selleks anname käsu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui me loome ühendust esimest korda kasutaja ahven alt masinasse nimega www, siis kuvatakse meile järgmine tekst:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 The authenticity of host &#039;www (10.59.1.84)&#039; can&#039;t be established.&lt;br /&gt;
 RSA key fingerprint is a2:35:41:54:05:37:b4:e9:69:5f:19:d3:87:74:e4:1a.&lt;br /&gt;
 Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui oleme kindlad, et just see masin on see kuhu me ühendust tahame luua kirjutame yes. Mis järel luuakse meie kodukataloogi kaust .ssh ning selle sisse fail known_hosts, mille sisse kirjutatakse serveri avalik võti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Warning: Permanently added &#039;www,10.59.1.84&#039; (RSA) to the list of known hosts.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Ning seejärel küsitakse parooli:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning kui parool on õige, olemegi loonud turvalise ühenduse masinasse nimega www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ühenduse lõpetatakse käsuga exit&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@www:~$ exit&lt;br /&gt;
 logout&lt;br /&gt;
 Connection to www closed.&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui tahame luua ühendust mõne teise kasutajanimega peame kasutama võtit l millele järgi anda kasutajanimi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh -l rax www&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd küsitakse juba kasutaja rax parooli.&lt;br /&gt;
Sama asja teeb ka selline käsk:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ahven@pingviinike:~$ ssh rax@www&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== scp ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
SCP on üks osa SSH pakist. See võimaldab turvaliselt kopeerida faile ühest masinast teise üle võrgu.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
SCP kasutamine võiks välja näha nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# scp tainas.txt rax@www:/home/rax/&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 tainas.txt                                                           100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~#&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kohalikus masinas olev fail tainas.txt kopeeritakse kasutaja rax õigustega masinasse nimega www kausta /home/rax&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Loomulikult on võimalik teha ka vastupidi:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# scp rax@www:/home/rax/tainas.txt /root&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 tainas.txt                                                            100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~#&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Remote maisnast www kaustast /home/rax kopeeritakse fail tainas.txt kohaliku masina /root kausta.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== sftp ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Alternatiiv SCP kasutamisele on kasutada SFTP-d. SFTP-ga saab ühenduda masinatesse kus &amp;quot;jookseb&amp;quot; ssh server (sshd). Ühendus luuakse nagu hariliku FTP kliendiga ainult krüpteeritult. Kasutaja liides on ka nagu FTP oma, saab kasutada käske nagu näiteks ls, cd, get, put jne.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kasutamine:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 root@pingviinike:~# sftp rax@www&lt;br /&gt;
 Connecting to www...&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusena tegime SFTP ühenduse masinasse www kasutaja rax kodukataloogi.&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Liigutame faile ka:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt; put /root/oinas.txt&lt;br /&gt;
 Uploading /root/oinas.txt to /home/rax/oinas.txt&lt;br /&gt;
 /root/oinas.txt                                                                               100%    0     0.0KB/s   00:00&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulmusena laadisime kohalikust masina /root kataloogist faili oinas.txt remote masina kausta /home/rax&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kontrollime kas on ikka nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt; ls -l&lt;br /&gt;
 -rw-r--r--    1 rax      rax             0 Apr 24 15:33 oinas.txt&lt;br /&gt;
 -rw-r--r--    1 rax      rax             0 Apr 24 15:11 tainas.txt&lt;br /&gt;
 sftp&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tõesti fail oinas.txt on olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
== Xi akende edastus ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üle SSH kanali on võimalik ka graafilise keskkonna aknaid suunata, seda lihtsalt ja turvaliselt. Graafiliste programmide käivitamiseks teisest masinast (serverist) ei pea seal olema installeeritud terve graafiline keskkond (gnome, x-window-system) vaid piisab paketist xbase-clients (Debian, Ubuntu). Küll aga peab olema sinu masinas (klient masinas) installeeritud X server (graafiliste akende kuvaja). Samuti peaks kontrollima kas /etc/ssh/sshd_config failis on lubatud X11 edastus. Selleks on seal rida X11Forwarding mille väärtus peab olema yes (vaikimis on yes).&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teeme ühenduse kasutades -X võtit:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 rax@pingviinike:~$ ssh -X rax@www&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Olles loonud ühenduse saame nüüd eemalt masinast tõmmata käima meile vajalikke graafilise programme ja kuvada neid meie kohalikus masinas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= SSH serveri seadistus =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
= Paroolita autentimine =&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui on vaja pidevalt teha ühedusi mingisse kindlasse masinasse või kui on loodud varunduse lahendus üle ssh siis on mugav kasutada ssh autentimist ilma paroolita.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmalt kontrollime kas kasutaja kodukaustas, kelle nimega tahame autentida, on olemas kaust .ssh:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www ls -la&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 total 24&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 2 rax  rax  4096 2010-03-13 12:51 .&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 5 root root 4096 2010-04-17 10:42 ..&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax  rax    47 2010-04-17 11:07 .bash_history&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   220 2010-02-26 11:40 .bash_logout&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax  3116 2010-02-26 11:40 .bashrc&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   675 2010-02-26 11:40 .profile&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna .ssh kausta pole siis tekitame selle sinna:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ssh rax@www mkdir .ssh&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ning kontrollime nüüd:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www ls -la&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 total 28&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 3 rax  rax  4096 2010-04-24 10:21 .&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 5 root root 4096 2010-04-17 10:42 ..&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax  rax    47 2010-04-17 11:07 .bash_history&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   220 2010-02-26 11:40 .bash_logout&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax  3116 2010-02-26 11:40 .bashrc&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax  rax   675 2010-02-26 11:40 .profile&lt;br /&gt;
 drwxr-xr-x 2 rax  rax  4096 2010-04-24 10:21 .ssh&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Täitsa olemas!&lt;br /&gt;
Turvalisuse huvides peaksime tegema selle kausta ligipääsetavaks vaid selle omanikule.&lt;br /&gt;
Selleks anname käsu:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www chmod 700 .ssh&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password: &lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd genereerime avaliku ja salajase võtme. Seda teeme käsuga:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh-keygen -t dsa&lt;br /&gt;
 Generating public/private dsa key pair.&lt;br /&gt;
 Enter file in which to save the key (/home/rax/.ssh/id_dsa): &lt;br /&gt;
 Enter passphrase (empty for no passphrase): &lt;br /&gt;
 Enter same passphrase again: &lt;br /&gt;
 Your identification has been saved in /home/rax/.ssh/id_dsa.&lt;br /&gt;
 Your public key has been saved in /home/rax/.ssh/id_dsa.pub.&lt;br /&gt;
 The key fingerprint is:&lt;br /&gt;
 5c:b6:df:53:e9:0f:ce:c4:4c:2d:92:71:aa:78:b1:e0 rax@fjoodor&lt;br /&gt;
 The key&#039;s randomart image is:&lt;br /&gt;
 +--[ DSA 1024]----+&lt;br /&gt;
 |                 |&lt;br /&gt;
 |                 |&lt;br /&gt;
 |          o . .  |&lt;br /&gt;
 |       . o . = ..|&lt;br /&gt;
 |        S o + o.o|&lt;br /&gt;
 |       . o = *.o |&lt;br /&gt;
 |        E + . B. |&lt;br /&gt;
 |         .   + o.|&lt;br /&gt;
 |              o .|&lt;br /&gt;
 +-----------------+&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
-t võtmega ütleme krüpteerimis algoritmi, mis antud näites on dsa. Seejärel küsitakse kuhu kausta genereeritud võtmed pannakse, milleks vaikimisi on meie kodukaustas asuv .ssh nimeline kaust. Järgmisena pakutakse võimalust võtmele veel parool peale panna, kuna meie eesmärk on paroolita autentimine siis lähme sealt lihtsalt klahvi enter vajutades edasi ning ongi võtmed olemas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ls -l .ssh/&lt;br /&gt;
 total 16&lt;br /&gt;
 -rw------- 1 rax rax  668 2010-04-24 10:30 id_dsa&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax rax  601 2010-04-24 10:30 id_dsa.pub&lt;br /&gt;
 -rw-r--r-- 1 rax rax  398 2010-04-24 10:16 known_hosts&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd peame toimetama avaliku võtme turvalist teed pidi masinasse kuhu tahame ühendust luua. Eesmärk on meie genereeritud avalik võti paigutada masina www kasutaja rax kodukasutas olevasse faili authorized_keys mis asub kataloogis .ssh. Seda püüame saavutada nii:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ cat .ssh/id_dsa.pub | ssh rax@www &#039;cat &amp;gt;&amp;gt; .ssh/authorized_keys&#039;&lt;br /&gt;
 rax@www&#039;s password:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selle tulemusena lisame äsja genereeritud avaliku võtme faili .ssh/authorized_keys, oluline on just lisada mitte seda faili üle kirjutada kuna seal võib ees juba olla mõne teise masina avalik võti. Kui nüüd viga ei tekkinud siis võib eeldada et kõik õnnestus ja meie eesmärk on täidetud. Kontrollime:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [rax@fjoodor ~]$ ssh rax@www&lt;br /&gt;
 Linux www 2.6.26-2-686 #1 SMP Wed Feb 10 08:59:21 UTC 2010 i686&lt;br /&gt;
 The programs included with the Debian GNU/Linux system are free software;&lt;br /&gt;
 the exact distribution terms for each program are described in the&lt;br /&gt;
 individual files in /usr/share/doc/*/copyright.&lt;br /&gt;
 Debian GNU/Linux comes with ABSOLUTELY NO WARRANTY, to the extent&lt;br /&gt;
 permitted by applicable law.&lt;br /&gt;
 Last login: Sat Apr 24 10:46:32 2010 from pingviinike.lan&lt;br /&gt;
 rax@www:~$&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Jah tõesti meie käest ei küsitud enam autentimiseks parooli.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Sysprep&amp;diff=20350</id>
		<title>Talk:Sysprep</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Sysprep&amp;diff=20350"/>
		<updated>2010-12-14T19:51:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: Created page with &amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;Retsenseerija: Ragnar Nurmla&amp;#039;&amp;#039;&amp;#039;  Hea praktiline teema mida varem või hiljem läheb igal rohkem arvutiga tegeleval inimesele vaja. Mina isiklikult arvasin pikalt, et sysprep o…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Retsenseerija: Ragnar Nurmla&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hea praktiline teema mida varem või hiljem läheb igal rohkem arvutiga tegeleval inimesele vaja. Mina isiklikult arvasin pikalt, et sysprep on mingi tööriist mis tuleb kuskilt mujalt tõmmata, aga siit teemast tuleb ilusti välja kuidas asjad tegelikult on, samuti õpetatakse kasutama seda nii käsurealt kui läbi graafilise liidese. Hea, et on ka kirja pandud mida sysprep siis teeb ja kuidas teeb, ehkki see kuidas teeb on väga eestindatud ja natuke raskesti mõistetav, kuid see pole juba autori viga et eesti keeles need sõnad nii kohmakad on. Natukene rohkem oleks tahtnud ka teada sellest Sysprep.ini failist, selle mõte jäi natuke arusaamatuks, samuti oleks võinud olla reaalne näide selle faili kohta.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=20346</id>
		<title>Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2010 sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=20346"/>
		<updated>2010-12-14T19:45:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Ragnar Nurmla */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Heiki Tähis=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Teema see ja see]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&amp;amp;action=edit&amp;amp;redlink=1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Artur Kulikov=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[exFAT]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Alvar Unuks=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Käsklus runas]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sven Mäeks=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Remote Desktop]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Windowsi tulemüür]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lembit Elmik=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[MBR]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Toiteplaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pavel Kodotšigov=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk: Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:System image backup]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Kõrvemaa=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Remote Desktop]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Mandatory user profile]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aleksei Issaikin=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]] &lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Windowsi tulemüür]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Karel Niine=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Mandatory user profile]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Internet Exploreri seadistamine GPO abil]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Roaming user profile]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Heidi Olesk=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Sysprep]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Retsensioon: Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Retsensioon: system image backup]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rasmus Linnamäe=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Toiteplaanid]] (Energiarežiimid)&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Task Scheduler]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tanel Štaub=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Windowsi tulemüür]] (Windows firewall)&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Toiteplaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Maarek Varres=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[SuperFetch]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:ReadyBoost]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Remote_Desktop]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ulvar Petmanson=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[system image backup]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ivo Kruusamäe=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:SYSPREP]] &lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Windowsi tulemüür]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Märten Rodes=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Task Scheduler]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: &lt;br /&gt;
** Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teet Raudsep=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Link Layer Topology Discovery]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/SuperFetch&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/SYSPREP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mati Tomson=&lt;br /&gt;
*Referaat:[[Windows XP]] &lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon:MBR&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Task_Scheduler&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aivar Kriisa=&lt;br /&gt;
*Referaat:[[Internet Exploreri seadistamine GPO abil]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Arvustus teemale: Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Arvustus teemale: Runas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ragnar Nurmla=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[roaming user profile]] &lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Sysprep]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Seadmete_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis&amp;diff=18869</id>
		<title>Talk:Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Seadmete_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis&amp;diff=18869"/>
		<updated>2010-11-27T14:47:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&#039;&#039;&#039;Retsenseerija: Tanel Štaub AK22&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud juhendis on väga hästi ära näidatud kui lihtsaks on muudetud seadmete haldus Windows 7-me all. Autor on lisanud pilte paremaks ettekujutuse loomiseks keskkonnast millest ta räägib. Kindlasti on väga kasulik lõik Device Stage mis räägib üksikasjalikult milleised võimalused avanevad kasutajal meediaseadmetega tegelemisel. Väga positiivne on ka erinevate seadmetega demonstreerimine kuidas neid saab uuendada ja nende seisukorda jälgida. Ja igaks juhuks ka lõppu lisatud juhend kuidas käsitsi seadet lisada kui Windows pole seda automaatselt teinud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsenseerija: Ragnar Nurmla&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Praktilisele teemale praktiline lähenemine.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=18868</id>
		<title>Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2010 sügis, kaugõpe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_kaug%C3%B5pe&amp;diff=18868"/>
		<updated>2010-11-27T14:25:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Ragnar Nurmla */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Heiki Tähis=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Teema see ja see]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2010_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&amp;amp;action=edit&amp;amp;redlink=1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Artur Kulikov=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[exFAT]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Alvar Unuks=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Käsklus runas]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sven Mäeks=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Remote Desktop]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lembit Elmik=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[MBR]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Toiteplaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Pavel Kodotšigov=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk: Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:System image backup]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Andres Kõrvemaa=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Remote Desktop]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Mandatory user profile]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aleksei Issaikin=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Performance Option seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]] &lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Windowsi tulemüür]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Karel Niine=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Mandatory user profile]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1:&lt;br /&gt;
** Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Heidi Olesk=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Sysprep]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Retsensioon: Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Retsensioon: system image backup]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rasmus Linnamäe=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Toiteplaanid]] (Energiarežiimid)&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Kasutaja andmete migreerimine Windows operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Task Scheduler]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Tanel Štaub=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Windowsi tulemüür]] (Windows firewall)&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Toiteplaanid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Maarek Varres=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[SuperFetch]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:ReadyBoost]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Remote_Desktop]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ulvar Petmanson=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[system image backup]]&lt;br /&gt;
**Arvustus1:&lt;br /&gt;
**Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ivo Kruusamäe=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:SYSPREP]] &lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Talk:Windowsi tulemüür]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Märten Rodes=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Task Scheduler]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: &lt;br /&gt;
** Arvustus2:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teet Raudsep=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[Link Layer Topology Discovery]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/SuperFetch&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/SYSPREP&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Mati Tomson=&lt;br /&gt;
*Referaat:[[Windows XP]] &lt;br /&gt;
** Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon:MBR&lt;br /&gt;
** Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Task_Scheduler&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Aivar Kriisa=&lt;br /&gt;
*Referaat:[[Internet Exploreri seadistamine GPO abil]]&lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Arvustus teemale: Failide ja kataloogide auditeerimine]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2: [[Arvustus teemale: Runas]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ragnar Nurmla=&lt;br /&gt;
*Referaat: [[roaming user profile]] &lt;br /&gt;
** Arvustus1: [[Talk:Seadmete haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]&lt;br /&gt;
** Arvustus2:&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18639</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18639"/>
		<updated>2010-11-26T14:15:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* 2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutaja unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeniga liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui Windows XP ja Windows 2000 profiilide struktuurid on peamiselt samad, siis Windows Vista ja tema järeltulija, Windows 7 profiili struktuurid on absoluutselt erinevad eelkäijate omadest. Seega kasutajale kes kasutab kahte erinevasse klassi kuuluvat operastioonisüsteemi luukase ka kaks erinevat profiili serverisse. Ühe klassi OS jaoks on ühed seadistused ja teise klassi jaoks teised, neid ei sünkroniseerita omavahel!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on oluline punkt mida tuleks silmas pidada keskkonnas kus on kasutuses rändavad profiilid ja kus soovitakse osaliselt üle minna uuema klassi operastionissüsteemi peale. Tuleks üleminekut planeerida nii, et kasutajad saaksid kasutada ühte klassi kuuluvat operatsioonisüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows Vista ja 7 salvestavad oma profiilid serverisse lisades sinna .V2 lõppu (näiteks: \\server\profiilid\kasutajanimi.V2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud kaustade kasutamine võib olla abiks ka siis kui on kasutusel erinevast klassist operatsioonisüsteemid. Mõlemat tüüpi profiilide puhul võib ümbersuunata serverisse nii ühise dokumentide kausta kui ka töölaua, sedamoodi oskavad eri tüübilised operatsioonisüsteemid kasutada ühte ja sama dokumendi ja töölaua kausta, hoolimata, et muud seadistused on erinevad. &lt;br /&gt;
Soovituslik ei ole ainult suunata sellises keskkonnas kausta &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kuna see võib viia andmete hävinemiseni, sest Microsoft ei ole ette näinud erinevast klassist operatsioonisüsteemida koos kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://en.wikipedia.org/wiki/Roaming_user_profile Artikkel Wikipedias &amp;quot;Rroaming user profile&amp;quot;]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18472</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18472"/>
		<updated>2010-11-24T20:21:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutaja unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeniga liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui Windows XP ja Windows 2000 profiilide struktuurid on peamiselt samad, siis Windows Vista ja tema järeltulija, Windows 7 profiili struktuurid on absoluutselt erinevad eelkäijate omadest. Seega kasutajale kes kasutab kahte erinevasse klassi kuuluvat operastioonisüsteemi luukase ka kaks erinevat profiili serverisse. Ühe klassi OS jaoks on ühed seadistused ja teise klassi jaoks teised, neid ei sünkroniseerita omavahel!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on oluline punkt mida tuleks silmas pidada keskkonnas kus on kasutuses rändavad profiilid ja kus soovitakse osaliselt üle minna uuema klassi operastionissüsteemi peale. Tuleks üleminekut planeerida nii, et kasutajad saaksid kasutada ühte klassi kuuluvat operatsioonisüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows Vista and 7 salvestavad oma profiilid serverisse lisades sinna .V2 lõppu (näiteks: \\server\profiilid\kasutajanimi.V2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud kaustade kasutamine võib olla abiks ka siis kui on kasutusel erinevast klassist operatsioonisüsteemid. Mõlemat tüüpi profiilide puhul võib ümbersuunata serverisse nii ühise dokumentide kausta kui ka töölaua, sedamoodi oskavad eri tüübilised operatsioonisüsteemid kasutada ühte ja sama dokumendi ja töölaua kausta, hoolimata, et muud seadistused on erinevad. &lt;br /&gt;
Soovituslik ei ole ainult suunata sellises keskkonnas kausta &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kuna see võib viia andmete hävinemiseni, sest Microsoft ei ole ette näinud erinevast klassist operatsioonisüsteemida koos kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Viited=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#[http://en.wikipedia.org/wiki/Roaming_user_profile Artikkel Wikipedias &amp;quot;Rroaming user profile&amp;quot;]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18471</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18471"/>
		<updated>2010-11-24T20:17:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Ümbersuunatud kaustade kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutaja unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeniga liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui Windows XP ja Windows 2000 profiilide struktuurid on peamiselt samad, siis Windows Vista ja tema järeltulija, Windows 7 profiili struktuurid on absoluutselt erinevad eelkäijate omadest. Seega kasutajale kes kasutab kahte erinevasse klassi kuuluvat operastioonisüsteemi luukase ka kaks erinevat profiili serverisse. Ühe klassi OS jaoks on ühed seadistused ja teise klassi jaoks teised, neid ei sünkroniseerita omavahel!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on oluline punkt mida tuleks silmas pidada keskkonnas kus on kasutuses rändavad profiilid ja kus soovitakse osaliselt üle minna uuema klassi operastionissüsteemi peale. Tuleks üleminekut planeerida nii, et kasutajad saaksid kasutada ühte klassi kuuluvat operatsioonisüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows Vista and 7 salvestavad oma profiilid serverisse lisades sinna .V2 lõppu (näiteks: \\server\profiilid\kasutajanimi.V2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud kaustade kasutamine võib olla abiks ka siis kui on kasutusel erinevast klassist operatsioonisüsteemid. Mõlemat tüüpi profiilide puhul võib ümbersuunata serverisse nii ühise dokumentide kausta kui ka töölaua, sedamoodi oskavad eri tüübilised operatsioonisüsteemid kasutada ühte ja sama dokumendi ja töölaua kausta, hoolimata, et muud seadistused on erinevad. &lt;br /&gt;
Soovituslik ei ole ainult suunata sellises keskkonnas kausta &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kuna see võib viia andmete hävinemiseni, sest Microsoft ei ole ette näinud erinevast klassist operatsioonisüsteemida koos kasutamist.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18470</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18470"/>
		<updated>2010-11-24T20:09:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* 2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutaja unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeniga liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui Windows XP ja Windows 2000 profiilide struktuurid on peamiselt samad, siis Windows Vista ja tema järeltulija, Windows 7 profiili struktuurid on absoluutselt erinevad eelkäijate omadest. Seega kasutajale kes kasutab kahte erinevasse klassi kuuluvat operastioonisüsteemi luukase ka kaks erinevat profiili serverisse. Ühe klassi OS jaoks on ühed seadistused ja teise klassi jaoks teised, neid ei sünkroniseerita omavahel!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See on oluline punkt mida tuleks silmas pidada keskkonnas kus on kasutuses rändavad profiilid ja kus soovitakse osaliselt üle minna uuema klassi operastionissüsteemi peale. Tuleks üleminekut planeerida nii, et kasutajad saaksid kasutada ühte klassi kuuluvat operatsioonisüsteemi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windows Vista and 7 salvestavad oma profiilid serverisse lisades sinna .V2 lõppu (näiteks: \\server\profiilid\kasutajanimi.V2)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18469</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18469"/>
		<updated>2010-11-24T19:58:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Rändavate profiilide eelised */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutaja unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeniga liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18468</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18468"/>
		<updated>2010-11-24T19:57:20Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sülearvutite kasutajad peaksid jälgima, et offline failide sünkroniseerimine on sisselülitatud, et ei tekiks olukorda kus kasutaja läheb asutuse võrgust välja ja tal pole ühtegi vajalikku dokumenti arvutis.&lt;br /&gt;
Ümbersuunatud &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kaust võib põhjustada mõningate programmide seadete hävimist, eriti kui logitakse mitmest erikohast ühe kasutajanimega sisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18467</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18467"/>
		<updated>2010-11-24T19:49:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised tõstavad jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18466</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18466"/>
		<updated>2010-11-24T19:48:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide kõige suurem negtaiivne külg on just pikad sisse logimise ajad, siis saab seda probleemi leevendada teatud kaustade ümbersuunamisega otse serverisse, et need sissleogides võetakse külge nagu võrgukettad ja neis olevaid faile ei loksutata sisse- ja väljalogimisel edasi tagasi, lokaalse arvuti ja serveri vahel. Selline seadistus seab ka kõrgemad nõuded failiserverile ja võrgule, sest kui katkeb ühendus siis pole ka kasutajal ümbersuunatud failid kättesaadavad, mida ei juhtuks kui terve profiil oleks puhverdatud lokaalsesse arvutisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja jaoks ei muutu ümbersuunatud kaustasi kasutades midagi, üldjoontes kasutaja ei märkagi erinevust. Kui suunata ringi kasutaja töölaud (&#039;&#039;Desktop&#039;&#039;) ja Dokumendid (&#039;&#039;My Documents&#039;&#039;) on juba märgatav kiirusekasv sisselogimisel, sest üldjuhul on need profiili kaks kõige mahukamat osa. Kuna kolmanda osapoole tarkvaratootjad hakkavad ühe rohkem oma faile &#039;&#039;Application Data&#039;&#039; kausta salvestama siis oleks hea mõte ka see kaust ümbersuunata, et see oleks kättesaadav otse serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18459</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18459"/>
		<updated>2010-11-24T17:00:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna rändavate profiilide tööpõhimõte on profiili kopeerimine serverist arvutisse, siis ka eeldatakse, et kasutaja logib sisse ainult ühest arvutist korraga. Ei ole olemas moodust, et takistada kasutajat avamast ühte ja sama faili kahest kohast korraga, ei ole võimalik tuvastada kas see kasutaja on veel kuskilt mujalt arvutist sisseloginud ja selle sama faili avanud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Logides sisse kahest erinevast arvutist ühe ja sama kontoga ning avades sama dokumenti erinevatest kohtadest võib põhjustada segaduset faili muudatustes.&lt;br /&gt;
* Kui teha muudatusi mingis dokumendis ning seejärel välja logida siis kirjutatkse ka muudatused võrgukettal paiknevasse profiili (profiili tagasi kopeerimisel)&lt;br /&gt;
* Kui samal ajal olid sama kasutajaga logitud sisse ka teisest arvutist ja oli tehtud muudatusi täpselt samas dokumendis mis eelmisesgi, siis välja logides kirjutatkse profiili viimased muudatused. Selline olukord võib aga tekitada olukorra kus kasutaja ei teagi, millised muudatused õiged olid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust==&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18318</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18318"/>
		<updated>2010-11-23T19:13:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Profiili ei varundata enne väljalogimist */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtuma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust==&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18317</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18317"/>
		<updated>2010-11-23T19:07:38Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Profiili ei varundata enne väljalogimist */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kaust, kus töödatakse, ümbersuunatud failiserverisse ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja, misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole ka sel juhul nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtunma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust==&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18316</id>
		<title>Roaming user profile</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Roaming_user_profile&amp;diff=18316"/>
		<updated>2010-11-23T19:06:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rnurmla: /* Profiili ei varundata enne väljalogimist */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Roaming user profiles või siis eesti keeli rändavad profiilid (oma olemuselt tingutult võiks öelda ka &amp;quot;roomavad&amp;quot; profiilid) on kasutaja profiilid mille seadistus pole piiritletud ühe konkreetse arvutiga vaid mille seadeid hoitakse kuskil keskses failiserveris ning kui kasutaja logib sisse arvutist mis on ühendatud domeeniga siis laetakse selle kasutaja profiil serverist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Rändav (&#039;&#039;roaming&#039;&#039;) profiil on Windows NT operatsioonisüsteemi perekonnast tulnud mõiste. Kui arvuti on liidetud domeeniga ning kasutaja sinna sisse logib siis tänu rändavale profiilile saab ta alati ligi oma dokumetidele ning tema rakenduste seaded  ning töölaua seadistus jäävad alati samaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Olemus=&lt;br /&gt;
Kõik Windows tüüpi operatsioonisüsteemid, alates Windows 2000, on algusest peale loodud toetama rändavaid profiile. Arvuti harilikult talletab kasutaja dokumendid, töölaua elemendid (otseteed, kaustad jne), rakenduste seaded ja töölaua välimuse kohalikus masinas kahte eraldi sektsiooni, &lt;br /&gt;
üks osa mis vajadusel võib liikuda kaasa koos kasutaja profiiliga ning lisaks täiendav osa ajutiste failide jaoks nagu näiteks veebibrauseri vahemälu. Windowsi register on samamoodi jaotatud toetamaks profiilide rändlust. On olemas süsteemsed (&#039;&#039;System&#039;&#039;) ja kohaliku masina (&#039;&#039;Local machine&#039;&#039;) harud, mis püsivad kohalikus masinas ning lisaks on kasutaja haru (&#039;&#039;HKEY_CURRENT_USER&#039;&#039;) mis on loodud liikuma koos kasutaja profiiliga.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui luuakse rändava profiiliga kasutaja, siis andmed tema profiili kohta talletatakse juba keskses failiserveris, mitte enam kohalikus arvutis ja on kättesaadavad kõikidest samasse domeeni liidetud arvutitest. Sisselogimisel ei kontrollita kasutaja olemasolu kohalikus arvutis vaid vaadatakse juba kas selline kasutaja on domeenis olemas, enam pole oluline kas selle kasutaja konto on eelnevalt antud arvutis loodud. Kui logimine õnnestub kopeeritakse kasutaja profiil kesksest failiserverist kohalikku arvutisse ning kasutaja konto sellele kasutajale sisselogitavas arvutis on loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib arvutist välja siis kopeeritakse kasutaja profiil tagasi kesksesse failiserverisse. Kasutaja profiil jääb ka alles kohalikku masinasse. Ajutisi faile ei kopeerita!&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse järgmissesse arvutisse kordub sama protsess otsast peale, failiserverist kopeeritakse tema profiil arvutisse ja välja logides kopeeritakse serverisse tagasi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui kasutaja logib sisse arvutisse kuhu ta on juba ka eelnevalt loginud ning kus on juba tema profiil olemas siis kopeeritakse see üle profiiliga failiserverist. Kui profiili puhverdamine (&#039;&#039;caching&#039;&#039;) on lubatud, siis on server võimeline kasutama juba ees olevat profiili lisades sinna vaid uuemad failid, selline meetod kiirendab sisselogimist (mis on sageli väga piinarikas suurte profiilide korral).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks on Microsoft loonud nn &amp;quot;aegalse ühenduse&amp;quot; äratundmise võimaluse, mis kontrollib ühenduse kiirust ning kui see jääba alla teatud punkti siis serverist profiili ei hakata kopeerima vaid kasutatakse juba eelnevalt puhverdatud profiili kohalikus arvutis, see aga loob olukorra kus kasutajal pole kätesaadavad kõige uuemad failid ning seeläbi võib tekkida andmekadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Profiili kopeerimise piirangud==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändlus vähendab võrgu jõudlust===&lt;br /&gt;
Profiili kopeerimine sisse- ja väljalogimisel võib kulutada päris palju aega, eriti kasutajate puhul kelle profiilid on suured. Internet Explorer salvestab küpsised (&#039;&#039;cookies&#039;&#039;) ja järjehoidjad (&#039;&#039;favorites&#039;&#039;) väikestes, vähem kui kilobaidi suurustes failides samuti hoiab Windows viimati avatud failide ja kaustade otseteid profiili all teatud kaustas (&#039;&#039;Recent&#039;&#039;), tänu sellele tekib kasutaja profiili alla palju väikeseid faile mis omakorda sisse- ja väljalogides koormavad võrku ja suurendavad logimise aegu. Ehkki kasutjaa profiil võib olla suurusega vaid mõni megabait, siis just sajad väga väikesed failid võivad vähendada võrgu jõudlust kuni 90%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutaja profiili puhverdamine kohaliku masina kõvakettale tõstab logimise kiirust kuid miinuseks selle juures on see, et kõvaketas risustub erinevate sisseloginud kasutajate profiilidega. Profiili puhverdamine on mõteks siis kui ettevõttes enamus kasutajaid kasutab ühte ja sama arvutit igapäev. Kohas aga kus kasutavad sajad inimesed erinevaid arvuteid võib tekkida olukord kus kõvaketas täitub tänu nende kasutajate puhverdatud profiilidele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Rändavad profiilid ja välised ühendused (&#039;&#039;wan links&#039;&#039;)===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui asutusel on harukontorid mis paiknevad geograafiliselt erinevates kohtades, ning kui Active Directory infrastruktuur on jaotatud site&#039;ideks mida ühendavad välislingid, mille ühenduskiirus jääb üldjoontes kordades alla sisevõrgu ühendustele, siis võib sisselogimine rändavate profiilide korral olla väga vaevaline ning see üritus võib lõppeda erroriga, mis tuleneb väga pikast viivitusest.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutajad kes liiguvad arvutiga ringi ja logivad arvutisse erinevatest site&#039;idest peaksid, ennast autentima arvutis enne kui panevad arvuti võrku, siis kasutatakse eelenvalt puhevardatud profiili koopiat kohalikus arvutis ja ei hakata seda tõmbama üle võrgu. Samuti võib konto seadistada juba eelnevalt Active Directorys mitte kasutama rändavat profiili, kuid seda peaks tegema piisava ajavaruga, et muudatused jõuaksid replikeeruda domneenikontrollerite vahel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Kolmanda osapoole tarkvara risustab asjatult rändavat profiili===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud kolmanda osapoole tarkvara tootjad ei tee vahet kasutaja profiili rändava osa ja mitte rändava ehk siis ajutise osa vahel, nind paigutavad oma ajutised failid rändavasse ossa, suurendades sellega mõtetult liikuva profiili mahtu, mis siis omakorda pikendab jällegi sisselogimise aega. Samuti raiskab selline tegevus failiserveri pinda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Massiline sisse- ja väljalogimine põhjustab võrgu ummistust===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutades rändavaid profiile keskkonnas kus võib ette tulla masssilisi sisse ja välja logimisi, nagu näiteks koolid (loengu lõppedes), võivad rändavad profiilid põhjustada tõsiseid võrgu ummistusi. Kui loengu lõppedes üritab klassi täis tudengeid arvutitest välja logida ja mõne minuti pärast kuskilt mujalt klassist jälle sisse, võib juhtuda, et kasutaja profiil pole veel korralikult failiserverisse üles laetud ja väljalogimise protsess pole lõpule jõdnud, seeläbi ei pruugi andmed uues kohas olla kõige värskemad või tekib muid tõrkeid autentimisel (suure viivituse tõttu mis on tingitud võrgu ülekoormusest võib autentimis protsess lihtsalt ebaõnnestuda).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Profiili ei varundata enne väljalogimist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kõige viimased versioonid muudetud failidest asuvad kohalikus masinas, kui just pole kausta kus töödatakse ümbersuunatud failiserverisse, ja ka püsivad seal kuni kasutaja logib välja misjärele liigutatakse failid, rändava profiili koosluses, kesksesse serverisse. Kui failiserverit varundadakse igal ööl, aga kasutaja pole päevi, kui mitte nädalaid oma arvutist välja loginud võibki tekkida olukord, kus kasutaja failid pole nädalaid varundatud.  &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti võib juhtuda, et kasutaja paneb hoopis  arvuti standby või hibernate reziimi, siis samuti ei liigutata kasutaja faile serverisse ja failid võivad veel pikemaks ajaks jääda varundamata, ning kui peaks midagi juhtunma kasutaja arvuti kõvakettaga siis on põhjustatud juba märkimisväärne andmete kadu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Erinevad samaaegsed logimised põhjustavad profiilide ülekirjutamist===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kaustade ümbersuunamised, et tõsta jõudlust==&lt;br /&gt;
===Piirangud ümbersuunamistele===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide eelised=&lt;br /&gt;
* Automaatne ressursi kättesaadavus, kasutajale unikaalne profiil on talle alati kättesaadav ükskõik millisest domeeni liidetud arvutist. Ühes arvutis tehtud muudatused on kättesaadavad ka teistesse arvutitesse sisselogides.&lt;br /&gt;
* Kasutaja arvuti vahetus on administraatoritele lihtsam kuna kasutaja seadistused on talletatud kesksesse serverisse.&lt;br /&gt;
* Kasutaja andmete varundamine on lihtsam, kuna andmed asuvad kõik ühes serveris.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Rändavate profiilide puudused=&lt;br /&gt;
* Iga kord kui kasutaja logib arvutisse sisse siis kõik tema failid ja seadistused kopeeritakse võrgust arvutisse, selline tegevus pikendab sisselogimise aega tunduvalt, võrreldes kohalikku profiili kasutamisega, kus seaded ja failid on juba antud arvutis olemas, eriti valus teema on see suurte mahuliste profiilide juures. Selle vastu aitab teatud kaustade suunamine otse võrgukettale mille tulemusel ei veata seda enam edasi tagasi üle võrgu vaid ühendatakse see ressurss sisselogides profiili külge.&lt;br /&gt;
* Kui on palju kasutajaid süsteemis kes pidevalt logivad sisse erinevatest arvutitest, siis võime sattuda olukorda kus kettapind on hõivatudki ainult kasutajate profiilide poolt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=2000/XP ja Vista/Win7 ühilduvus=&lt;br /&gt;
==Ümbersuunatud kaustade kasutamine==&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rnurmla</name></author>
	</entry>
</feed>