https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=RokullamICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T22:19:33ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:LifePlanner&diff=84354Talk:Meeskond:LifePlanner2014-12-20T21:32:20Z<p>Rokullam: /* Retsensioon: Andres Mets */</p>
<hr />
<div>=Retsensioon: Andres Mets=<br />
Analüüs on tehtud liiga üldine, tuleb märkida, et siinkohal ootaks analüüsi, mis oleks sisendiks disaini etapile- st. kirjeldaks süsteemi kasutajad ning nende konkreetsed tegevused ehk puuudvad kasutuslood nätieks on mainitud sisselogimise funktsionaalsus, mis näeb ette et logidest saab vaadata, kes millal on süsteemi kasutanud, kas logidest saavad kõik vaadata või süsteemis on realsieeritud mingi administraatori roll(see lihtsalt näide küsimusest, mis kindlasti tekib realsiatsiooni käigus), kui on realiseeritud süsteemis admisitraatori roll, siis kuidas saab süsteemis administraatoriks. Mis väärtus on üldse logidest süsteemi kasutust vaadata, kas sellest võiks olla huivtatud hoopis tarkvara pakkuja- eeldaks liidest tarkvara pakkuja infosüsteemiga jne.<br />
Sellise üldise analüüsi baasilt on väga raske määratleda süsteemi mahtu ning loodava funktsionaaluse hulka- analüüsi lugedes tekib küll arusaam süsteemile kehtestatud nõuetest, kuid nagu ülesande kitsaskohtade kirjelduses välja toodud puudub ülevaade süsteemi mahust ning loodava funktsionaalsuse ulatusest. Seega selle analüüsi põhjalt on raske siseneda disaini/implemtatsiooni faasi, programmi loomise käigus kerkivad esile fundametaalset laadi küsiused, millele vastused võivad suurel määral mõjutada süsteemi arendust ning funktsionaalsust tervikuna.<br />
Positiivse poole pealt tooksin välja, et soov, mida püütakse saavutada on siiski lahti kirjutatud ning mingi loogiline süstemi jaotus on tehtud ning programmeerijal on võimalus projekt luua ning funktsionaalsuse osad moodulitesse jagada. Kuigi taas tahan rõhutada, et asja muudaks oluliselt lihtsamaks ekraanivormide loetelu ning seal teostatavate teguvuste nimekiri(ekraanivormide hulk ja seal teostatavad tegevused on alati hea lähtepositsioon hinnangute andmisel), parimal juhul ka oodatav süsteemi käitumine kasutaja tegeuvsele.<br />
<br />
<br />
=Prototüübi retsensioon =<br />
Retsenseerija: Meeskond CRM/WPF tehnoloogial.<br />
<br />
<br />
Korralik projekt, rakenduse tööle saamine oli hea ja lihtne. Laadisin koodi alla, pakkisin lahti, avasin VisualStudios ning käivitasin. Kõik töötas kohe esimese katsega. Dokumentatsiooniga on palju vaeva nähtud. Meeskonna lehel on ilusasti välja toodud, mis funktsionaalsus prototüübis valmis on ning mis veel tulemas. Kaasas oli readme, kus oli vajalik, et rakendus tööle saada ja testida + SQL andmebaasi jaoks.<br />
<br />
Koodi kohta tooks välja, et ToDo tabelis staatus väli oli integer väli ning seal esinesid väärtused 1 või 0. Soovitaks, kui mitte baasi teha klassifikaatorid, mis oleks inimloetavad, siis võiks koodis kuskil enumid defineerida, millel oleks inimloetavad nimed ning neid kasutada. <br />
<br />
RahaTabel view-s sorteerimise loogika oli kõik pressitud ühte suurde sortBut_Click meetodisse ning leidus copy-paste koodi (iga välja järgi sorteerimine oli 3 rida sama koodi, ainus erinevus oli ascending/descending ning välja nimi). Kui seda sortimis loogikat ei ole võimalik tükeldada, siis dataGridi clear ja uue collectioni ette andmise oleks võinud if-idest välja tõsta ning panna see kohe pärast if-ide lõppu. Oleks 10 rea asemel 2st piisanud. Lisaks samal vaatel nuppude IsEnabled properti määramine võiks eraldi private meetodisse tõsta, seda leidub ka mitmes kohas.<br />
<br />
Muidu arhitektuuri poolelt oli loogiliselt üles ehitatud, View-d ViewModelid, BusinessObjectid ning service-d. Kuigi eriti ei meeldinud sellised nimed, mis koosnesid kahest keelest nt. RahaService -> RahaTeenus või siis teha kogu kood inglise keeles.<br />
<br />
Kasutajaliides mulle meeldis, ei pidanud kaua mõtlema, mis nupp mida teeb, kõik oli lihtne ja loogiline. Väike norimine sellel teemal, et UI komponendid ei liigu akna suuruse muutmise peale kaasa. Oleks võimalik määrata min suurus aknale, kus kõik komponendid ära mahuks ning siis ei pea selle pärast muretsema. Kuna tegu prototüübiga, siis see täiesti normaalne.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81830User:Rokullam2014-11-06T22:25:16Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br/><br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<br />
<br/>Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.<br />
<br/>Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
<br/>2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
27EAP + 27EAP = 54EAP <br/><br />
23EAP + 26EAP = 49EAP <br/><br />
54EAP - 49EAP = 5EAP <br/><br />
5EAP * 50 € = 250 €<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81829User:Rokullam2014-11-06T22:24:49Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<br />
<br/>Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.<br />
<br/>Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
<br/>2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
27EAP + 27EAP = 54EAP <br/><br />
23EAP + 26EAP = 49EAP <br/><br />
54EAP - 49EAP = 5EAP <br/><br />
5EAP * 50 € = 250 €<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81828User:Rokullam2014-11-06T22:24:32Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<br />
<br/>Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.<br />
<br/>Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
27EAP + 27EAP = 54EAP <br/><br />
23EAP + 26EAP = 49EAP <br/><br />
54EAP - 49EAP = 5EAP <br/><br />
5EAP * 50 € = 250 €<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81827User:Rokullam2014-11-06T22:24:16Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<br />
Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.<br />
Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
27EAP + 27EAP = 54EAP <br/><br />
23EAP + 26EAP = 49EAP <br/><br />
54EAP - 49EAP = 5EAP <br/><br />
5EAP * 50 € = 250 €<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81826User:Rokullam2014-11-06T22:23:38Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<br />
Näide 1: Kui kogud I semestril 25 EAP, esitatakse Sulle II semestri alguses 2 EAP eest õppemaksu arve.<br />
Näide 2: Kui kogud I semestril 29 EAP ja II semestril 25 EAP, ei teki Sulle õppemaksu arvet, sest oled kumulatiivselt täitnud õppekava täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref><br />
<br />
27EAP + 27EAP = 54EAP<br />
23EAP + 26EAP = 49EAP<br />
54EAP - 49EAP = 5EAP<br />
5EAP * 50 € = 250 €<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81824User:Rokullam2014-11-06T22:18:34Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81823User:Rokullam2014-11-06T22:18:08Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAP, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[ http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) p. 2]</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81817User:Rokullam2014-11-06T22:06:31Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' <br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81816User:Rokullam2014-11-06T22:05:42Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref><br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' <br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81812User:Rokullam2014-11-06T22:01:25Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 4]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik (edaspidi taotleja) esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.).<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus p. 1]</ref><br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' <br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81803User:Rokullam2014-11-06T21:53:46Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus 4. punkt]</ref><br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' <br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81802User:Rokullam2014-11-06T21:53:24Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA kord Taotlus 4. punkt]</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81744User:Rokullam2014-11-06T21:14:00Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 4]</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81742User:Rokullam2014-11-06T21:12:32Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: '' Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs. <ref>http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus punkt 4</ref><br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81738User:Rokullam2014-11-06T21:07:57Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81737User:Rokullam2014-11-06T21:06:00Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81735User:Rokullam2014-11-06T21:04:39Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> <br />
Kokku tuleb leppida ainet õpetava õppejõuga, kes määrab kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> Järelarvestusele tuleb registeerida ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref><br />
RF kohal on kordussoorituse tegemine tasuta <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref>, OF kohal on kordussoorituse tasu 20 € <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele p. 9]</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81724User:Rokullam2014-11-06T20:56:19Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: '' <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused</ref><br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81722User:Rokullam2014-11-06T20:54:39Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Küsimus 4 ===<br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81719User:Rokullam2014-11-06T20:52:00Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus: ''<br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81716User:Rokullam2014-11-06T20:51:32Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
'' Küsimus B ''<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
'' Vastus ''<br />
<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81713User:Rokullam2014-11-06T20:48:55Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
Autor: Robert Kullamaa<br />
Esitamise kuupäev: 06.11.2014<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81712User:Rokullam2014-11-06T20:48:14Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
<br />
<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/><br />
[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81709User:Rokullam2014-11-06T20:43:54Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
== Viited ==<br />
<references/></div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81707User:Rokullam2014-11-06T20:43:40Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==<br />
<br />
== Viited ==<br />
<reference/></div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81706User:Rokullam2014-11-06T20:43:14Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Õppimine ja motivatsioon 04.09.2014 (Margus Ernits)] </ref> mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81705User:Rokullam2014-11-06T20:40:33Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.<br />
<br />
<br />
== Küsimused ==</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81703User:Rokullam2014-11-06T20:40:08Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
== Essee ==<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81701User:Rokullam2014-11-06T20:38:42Z<p>Rokullam: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
Selle essee mõte on teha lühike kokkuvõte ning jagada oma mõtteid ja uusi teadmisi, mis ma sain vaadates päevaõppe loenguid. Aine algas rohkem koolile orienteeritud loengutega, kus räägiti sellest, mida ja kuidas koolis teha. Edasi hakkasid loengud rohkem rääkima IT maailmas toimuvast ja mis meist seal oodatakse.<br />
<br />
Esimeses loengus räägiti kuidas koolis hakkama saada ja milliseid dokumente peaks ligemalt uurima. Tutvustati õppekorralduse eeskirju, stipendiumeid ning e-õpet. <br />
<br />
Teise loengu esinejaks oli Margus Ernits, kes rääkis õppimisest ja motivatsiooni leidmisest, et koolis edukas olla. Põhimõtteliselt oli läbiv teema see, et kool õpetab õppima. Näidatakse kätte teemad, mida peaks IT-huviline ise juurde õppima. Lisaks räägiti spikerdamisest ja teiste töö esitamisest enda nimel. Selle tulemuseks on see, et ei õpita midagi ning pärast jäädakse hätta, kuna paljud ained annavad eelduse järgmiste kursuste ainetele, näiteks Java programmeerimin.<br />
<br />
Kolmas loeng oli pühendatud robotiklubile. Margus Ernits rääkis laialt selle kohta, milliseid projekte on ITK ning robotiklubi teinud ja sellest, et mis võib ees oodata kui liituda mõne projekti või klubiga. Palju oli ka juttu erinevate pojektide ning võistlustel saavutatud edust ja üritati meelitada tulevikus nendest üritustest osa võtma. Loengu mõte oli saada algajad IT-huvilised tegelema kooliväliselt või vähemalt õppeainete väliselt IT-ga tegelema. Ma sain teada palju projektidest, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi, lisaks pani mõtlema, et peaks oma vana Arduino plaadi välja otsima ja midagi lahedat sellega teha.<br />
<br />
Neljanda loengu esinejaks oli Janika Liiv firmast Toggl. Loengu alguses jäi mulle mulje, et tehakse noortele selgeks, et sina ei pea vaeva nägema, kuhugi peale IT alale sisse ei saa, koolis ei saa aru, tööl ei oska midagi teha, las tööandja koolitab. Pidevalt kuulsin sellist juttu ning see on minuarust ülimalt vale mõte mida algajate IT töötajatega jagada. Lisaks käis läbi mõte, et kogu igaltpoolt IT valdkonna tutavaid, et kergemini töökoht leida. Jällegi soovitatakse tutvuste kogumist teadmiste kogumisele. Sellise jutu tagajärjel tekivad rahaahned, oskamatud IT töötajad, kelle ainus mõte on kuidas võimalikult hea koht saada ilma vaeva nägemata.<br />
<br />
Edasi läks loeng paremaks, räägiti IT kogukondadest ning sellest, mis sealt õppida saaks. Mulle meeldis, et räägiti kasutajamugavusest ning testimise tähtsusest ning sellest, et rakendused peavad olema turvaliselt ehitatud, et ei oleks lihtsalt URL-i muutes turvalisusest mööda pääseda. Räägiti ka palju IT silmaringi tähtsusest. Käia kaasas tehnoloogiaga, uuri olemasolevat ning juba vananenud tehnoloogiat, isegi kui sul ei lähe seda vaja, lai silmaring aitab sul kiiremini lahendusi leida ja seoseid probleemide vahel luua.<br />
<br />
Viienda loengu esinejaks oli Carolyn Fischer, kes on süsteemi administraator Skypes. Loeng oli hea näide sellest, mida töökas ja sihikindel inimene võib saavutada. Rääkis kus ta on töödanud ja mida sealt kaasa võtnud. Mulle eriti meeldis see, et ta oli täielik vastand eelmise loengu esinejale. Võrreldes eelmise loenguga kiideti rohkem töökust ja pühendumust oma tööle, töökohad saadi tänu sellele, et eelnevalt õpiti ja tehti prooviülesanne hästi põhjalikult ära.<br />
<br />
Minu jaoks loengu üks kõige tähtsam asi oli see, et esineja armastas oma tööd. Ületunnid, 24/7 valves olek, lähetused välismaale, aga peab oskama ka tasakaalu hoida, kui teed palju tööd, siis pead millalgi selle võrra ka rohkem puhkama. Räägiti palju ka tehnoloogiast ja süsteemi administraatori igapäevasest elust. Tutvustati erinevaid servereid ja automatiseerimise tööriistu, mida said pärast loengu vaatamist huvi korral iseseisvalt edasi uurida.<br />
<br />
Kuuenda loengu esinejaks oli Kristjan Karmo firmast ASA, mis tegeleb tarkvara kvaliteediteenustega. Loengu peamine teema oli testimine ja erinevad müüdid selle kohta. Räägiti erinevatest testimise liikidest ja toodi näiteid sellest, kuidas suured projektid on väga kalliks maksma läinud kuna mingi osa süsteemist jäi korralikult testimata. Ma arvan, et testimine on selline hea teema, millest oleks võinud mõne praktilise näite tuua. Oleks võinud mingi kerge veebilehe näitena tuua, kus esiteks kasutatakse rakendust nii nagu mõeldud on ning seejärel näidata kuidas lihtsalt erinevate andmetega on võimalik süsteem katki teha või mis veel hullem leida turvaauke. Muidu oli hea ja huvitav loeng.<br />
<br />
Seitsmenda loengu esinejaks oli Andres Septer, kes rääkis tööturust. Räägiti erineva suurusega ja erinevat tüüpi firmadest, kuidas on nendes kohtades palgad, kuidas suhtutakse töötajasse ning töösse. Mulle meeldis, et esineja rõhutas, et on võimalik tööl lihtsalt istudes ka palka saada, aga tema seda ei soovita, kui juba tööl olla, siis teha midagi uut ja huvitavat ning saada kogemusi. Lisaks meeldis mulle see, et esineja ei reklaaminud oma firma rajamist vaid selgitas, et läbilöömine on väga raske. <br />
<br />
Kaheksanda loengu esinejaks oli Elar Lang, kes rääkis suhtumisest õppimisse. Ta rääkis oma õpingutest ning andis nõu, et võtta kooli ikka tõsiselt, isegi siis, kui tulid ainult diplomi pärast kooli, siis võtta sellest ajast maksimum ning kui juba pead midagi tegema, siis tee seda korralikult, et sellest oleks ka kasu. Lisaks oli huvitav mõte, et need kellega sa koos koolis käid võivad sul tulevikus töökoha leidmisel abiks või takistuseks. Edasi läks teema veebirakenduste turvalisusele üle. Räägiti erinevatest tuntud turvaaukudest, rünnakutest ja paroolide lekkimisest. Huvitav loeng, tark esineja ning pani mõtlema ja kindlasti ka mingil määral motiveeris turvalisuse kohta rohkem uurima.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rokullam&diff=81700User:Rokullam2014-11-06T20:37:50Z<p>Rokullam: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe"</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial&diff=81008Meeskond:CRM WPF tehnoloogial2014-11-01T19:59:03Z<p>Rokullam: /* Kirjeldus/tehnoloogia */</p>
<hr />
<div>=Kirjeldus/tehnoloogia=<br />
<br />
CRM rakendus on mõeldud ettevõtte klientide kontaktandmete ning klientidele <br />
tehtavate pakkumiste haldamiseks. Tegu on desktop andmebaasi rakendusega.<br />
Väljaarenduskeeleks on c# ning kasutatakse WPF tehnoloogiat. <br />
Andmebaasina kasutatakse mysql andmebaasi mootorit.<br />
<br />
''Must have'' funktsionaalsus: <br />
* Kasutajal on võimalik endale konto luua ja sisse logida.<br />
* Konto andmete sisestamise ja sätete muutmise võimalus.<br />
* Klientide andmete haldamise võimalus (vaatamine/lisamine/muutmine/kustutamine).<br />
* Kliendile pakkumise koostamine ja saatmine.<br />
<br />
''Nice to have'' funktsionaalsus:<br />
* Kliendi sünnipäeva sisestamine ja automatiseeritud õnnitluse saatmine sünnipäeval.<br />
* Mitme õnnitlusmeili malli lisamise võimalus, saatmisel võimalus valida millist malli kasutada.<br />
<br />
=Kasutuslood=<br />
==Registreerumisliides==<br />
Läbi registreerumisliidese saab kasutaja luua oma kasutajakonto ning valida <br />
sobiva parooli. Süsteem valideerib kasutaja poolt sisestatava parooli vastavust <br />
süsteemi siseselt kehtestatud valideerimisnõuetele ning teostab kontrolli <br />
tuvastamaks sama kasutajanime olemasolu, sama kasutajanime olemasolul <br />
kuvatakse kasutajale vastavasisuline teade.<br />
<br />
==Sätete liides==<br />
Sätete paneel on mõeldud kasutaja meilikonto andmete seadistamiseks.<br />
Kuna ettevõttetes on kasutuses ühtne maili server, siis juba sisestatud e-maili<br />
serveri parameetrite korral eeltäidab süsteem vajalikud väljad olemas <br />
olevate andmetega. Kasutaja saab luua uue emaili sätete profiili, mis on unikaalne ainult<br />
temale ning seada selle aktiivseks. Vaikkeprofiil sisestatakse süsteemi tarkvara <br />
andmebaasi esmasel paigaldamisel- andmebaasi loomise scriptis.<br />
<br />
==Tööleht==<br />
Tööleht on tarkvara keskne liides, millel kuvatakse ettevõtte kliente tabelis.<br />
Ettevõtte klientideks saavad olla eraisikud kui ettevõtted. Kleintide nimistu on sorteeritav<br />
nime järgi.<br />
<br />
===Uue kliendi sisestamine===<br />
Kasutajale kuvatakse uue kliendi sisestamise ankeet. Kasutaja sisestab andmed ning salvestab ankeedi, Süsteem kuvab sisestatud klienti tabelis, skrollides tabelit sisestatud kliendi reani. Uue kliendi sisestamisel saab lisada ka kliendi kontaktisikute sünnikuupäeva, mille põhjal süsteem edastab automaatselt kliendile sünnipäevatervituse<br />
emaili teel. Sünnipäeva teavitus e-krijas kasutatav mall on konfigureeritav. Kliendi sünnikuupäeva sisestamisel saab valida olemasolevatest e-kirjamallidest või koostada uue. Igale kliendi kontaktisikule saab seadistada personaalse e-kirja malli või valida kõigile üks mall. e-kirja malli saab hiljem kliendi detail vaates muuta. <br />
<br />
<br />
===Klientide nimekirja vaatamine===<br />
Klientide nimekiri on töölehel pidevalt nähtav, ehk keskne tabel kus kuvatakse kliendi andmed ning mis kätkeb endas navigatsiooni elemente, mille kaudu saab vaadata kliendiga seotud tegevusi(koostatud pakkumisi, pakkumistele vastuseid) ning muidugi lisada uusi kliente ja koostada pakkumisi.<br />
<br />
<br />
===Pakkumise koostamine===<br />
Pakkumised moodustatakse mõnes tekstiredaktoris, kus saab teksti sisestada firma blanketile ning CRM tarkvara hoiab neid dokumente andmebaasis võimaldades nii kiiret juurdepääsu pakkumistele. <br />
Seega kasutaja moodustab pakkumise ettevõttes kasutuses oleva tööriistaga ning CRM tarkvaras seob selle pakkumise kliendiga. Seda pakkumist saab hiljem täiendada ning uuesti andmebaasi salvestada. Samas saab kliendile lisada mistahes hulga pakkumisi.<br />
Pakkumise sisestamisel jäädvustatakse selle pakkumise sisestamise kuupäev ning pakkumise faili nimetus, koos sisuga. <br />
<br />
===Kliendile pakkumise saatmine CRM keskkonnast===<br />
Töölehe keskkonnas on võimalus kliendi andmete real saata pakkumine- see võimalus on nähtav vaid juhul kui pakkumine on kliendile sisestatud. Valides edasta pakkumine kuvatakse kasutajale valik pakkumistest, mida on võimalik edastada(pakkumisi saab olla mitu). Samas kliendiandmed aktiivseks tehes on võimalik kuvada detailseid kliendiandmeid, koos kliendiga tehtud tegevuste ajalooga, sellel samal detailvaatel saab ka deaktivseerida pakkumisi ning sisestada nende staatuse(töötluses staatus pannakse automaatselt peale pakkumise edastamist).<br />
<br />
===Kliendi detailne vaade===<br />
Kuvatakse samal töölehe vormil kliendi tabeli all ning on samuti tabel, milles saab vaadata kliendi detailseid andmeid, esitatud pakkumised(kuupäevad), pakkumiste staatused(töötluses, tehing, tagasilükatud). Kliendi kontaktisikud, nende sünnikuupäevade sisestamine ning sünnipäeva tervituskirja malli seadistamine. <br />
=Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?=<br />
Meie hinnangul võib olla problemaatline e-kirja mallide realiseerimine, kuna antud hetkel<br />
puudub know-how .NET platformis templiitimise raamistike kohta- oleme tuttavad java maailmas kasutuses oleva velocity templiitimisraamistikuga ning loodame rakendada olemasolevaid teadmisi ning neid üle kanda .NET maailma.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial&diff=81006Meeskond:CRM WPF tehnoloogial2014-11-01T19:58:04Z<p>Rokullam: /* Kirjeldus/tehnoloogia */</p>
<hr />
<div>=Kirjeldus/tehnoloogia=<br />
<br />
CRM rakendus on mõeldud ettevõtte klientide kontaktandmete ning klientidele <br />
tehtavate pakkumiste haldamiseks. Tegu on desktop andmebaasi rakendusega.<br />
Väljaarenduskeeleks on c# ning kasutatakse WPF tehnoloogiat. <br />
Andmebaasina kasutatakse mysql andmebaasi mootorit.<br />
<br />
''Must have'' funktsionaalsus: <br />
Kasutajal on võimalik endale konto luua ja sisse logida.<br />
Konto andmete sisestamise ja sätete muutmise võimalus.<br />
Klientide andmete haldamise võimalus (vaatamine/lisamine/muutmine/kustutamine).<br />
Kliendile pakkumise koostamine ja saatmine.<br />
<br />
''Nice to have'' funktsionaalsus:<br />
Kliendi sünnipäeva sisestamine ja automatiseeritud õnnitluse saatmine sünnipäeval.<br />
Mitme õnnitlusmeili malli lisamise võimalus, saatmisel võimalus valida millist malli kasutada.<br />
<br />
=Kasutuslood=<br />
==Registreerumisliides==<br />
Läbi registreerumisliidese saab kasutaja luua oma kasutajakonto ning valida <br />
sobiva parooli. Süsteem valideerib kasutaja poolt sisestatava parooli vastavust <br />
süsteemi siseselt kehtestatud valideerimisnõuetele ning teostab kontrolli <br />
tuvastamaks sama kasutajanime olemasolu, sama kasutajanime olemasolul <br />
kuvatakse kasutajale vastavasisuline teade.<br />
<br />
==Sätete liides==<br />
Sätete paneel on mõeldud kasutaja meilikonto andmete seadistamiseks.<br />
Kuna ettevõttetes on kasutuses ühtne maili server, siis juba sisestatud e-maili<br />
serveri parameetrite korral eeltäidab süsteem vajalikud väljad olemas <br />
olevate andmetega. Kasutaja saab luua uue emaili sätete profiili, mis on unikaalne ainult<br />
temale ning seada selle aktiivseks. Vaikkeprofiil sisestatakse süsteemi tarkvara <br />
andmebaasi esmasel paigaldamisel- andmebaasi loomise scriptis.<br />
<br />
==Tööleht==<br />
Tööleht on tarkvara keskne liides, millel kuvatakse ettevõtte kliente tabelis.<br />
Ettevõtte klientideks saavad olla eraisikud kui ettevõtted. Kleintide nimistu on sorteeritav<br />
nime järgi.<br />
<br />
===Uue kliendi sisestamine===<br />
Kasutajale kuvatakse uue kliendi sisestamise ankeet. Kasutaja sisestab andmed ning salvestab ankeedi, Süsteem kuvab sisestatud klienti tabelis, skrollides tabelit sisestatud kliendi reani. Uue kliendi sisestamisel saab lisada ka kliendi kontaktisikute sünnikuupäeva, mille põhjal süsteem edastab automaatselt kliendile sünnipäevatervituse<br />
emaili teel. Sünnipäeva teavitus e-krijas kasutatav mall on konfigureeritav. Kliendi sünnikuupäeva sisestamisel saab valida olemasolevatest e-kirjamallidest või koostada uue. Igale kliendi kontaktisikule saab seadistada personaalse e-kirja malli või valida kõigile üks mall. e-kirja malli saab hiljem kliendi detail vaates muuta. <br />
<br />
<br />
===Klientide nimekirja vaatamine===<br />
Klientide nimekiri on töölehel pidevalt nähtav, ehk keskne tabel kus kuvatakse kliendi andmed ning mis kätkeb endas navigatsiooni elemente, mille kaudu saab vaadata kliendiga seotud tegevusi(koostatud pakkumisi, pakkumistele vastuseid) ning muidugi lisada uusi kliente ja koostada pakkumisi.<br />
<br />
<br />
===Pakkumise koostamine===<br />
Pakkumised moodustatakse mõnes tekstiredaktoris, kus saab teksti sisestada firma blanketile ning CRM tarkvara hoiab neid dokumente andmebaasis võimaldades nii kiiret juurdepääsu pakkumistele. <br />
Seega kasutaja moodustab pakkumise ettevõttes kasutuses oleva tööriistaga ning CRM tarkvaras seob selle pakkumise kliendiga. Seda pakkumist saab hiljem täiendada ning uuesti andmebaasi salvestada. Samas saab kliendile lisada mistahes hulga pakkumisi.<br />
Pakkumise sisestamisel jäädvustatakse selle pakkumise sisestamise kuupäev ning pakkumise faili nimetus, koos sisuga. <br />
<br />
===Kliendile pakkumise saatmine CRM keskkonnast===<br />
Töölehe keskkonnas on võimalus kliendi andmete real saata pakkumine- see võimalus on nähtav vaid juhul kui pakkumine on kliendile sisestatud. Valides edasta pakkumine kuvatakse kasutajale valik pakkumistest, mida on võimalik edastada(pakkumisi saab olla mitu). Samas kliendiandmed aktiivseks tehes on võimalik kuvada detailseid kliendiandmeid, koos kliendiga tehtud tegevuste ajalooga, sellel samal detailvaatel saab ka deaktivseerida pakkumisi ning sisestada nende staatuse(töötluses staatus pannakse automaatselt peale pakkumise edastamist).<br />
<br />
===Kliendi detailne vaade===<br />
Kuvatakse samal töölehe vormil kliendi tabeli all ning on samuti tabel, milles saab vaadata kliendi detailseid andmeid, esitatud pakkumised(kuupäevad), pakkumiste staatused(töötluses, tehing, tagasilükatud). Kliendi kontaktisikud, nende sünnikuupäevade sisestamine ning sünnipäeva tervituskirja malli seadistamine. <br />
=Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?=<br />
Meie hinnangul võib olla problemaatline e-kirja mallide realiseerimine, kuna antud hetkel<br />
puudub know-how .NET platformis templiitimise raamistike kohta- oleme tuttavad java maailmas kasutuses oleva velocity templiitimisraamistikuga ning loodame rakendada olemasolevaid teadmisi ning neid üle kanda .NET maailma.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial&diff=81005Meeskond:CRM WPF tehnoloogial2014-11-01T19:57:43Z<p>Rokullam: /* Kirjeldus/tehnoloogia */</p>
<hr />
<div>=Kirjeldus/tehnoloogia=<br />
<br />
CRM rakendus on mõeldud ettevõtte klientide kontaktandmete ning klientidele <br />
tehtavate pakkumiste haldamiseks. Tegu on desktop andmebaasi rakendusega.<br />
Väljaarenduskeeleks on c# ning kasutatakse WPF tehnoloogiat. <br />
Andmebaasina kasutatakse mysql andmebaasi mootorit.<br />
<br />
Must have funktsionaalsus: <br />
Kasutajal on võimalik endale konto luua ja sisse logida.<br />
Konto andmete sisestamise ja sätete muutmise võimalus.<br />
Klientide andmete haldamise võimalus (vaatamine/lisamine/muutmine/kustutamine).<br />
Kliendile pakkumise koostamine ja saatmine.<br />
<br />
Nice to have funktsionaalsus:<br />
Kliendi sünnipäeva sisestamine ja automatiseeritud õnnitluse saatmine sünnipäeval.<br />
Mitme õnnitlusmeili malli lisamise võimalus, saatmisel võimalus valida millist malli kasutada.<br />
<br />
=Kasutuslood=<br />
==Registreerumisliides==<br />
Läbi registreerumisliidese saab kasutaja luua oma kasutajakonto ning valida <br />
sobiva parooli. Süsteem valideerib kasutaja poolt sisestatava parooli vastavust <br />
süsteemi siseselt kehtestatud valideerimisnõuetele ning teostab kontrolli <br />
tuvastamaks sama kasutajanime olemasolu, sama kasutajanime olemasolul <br />
kuvatakse kasutajale vastavasisuline teade.<br />
<br />
==Sätete liides==<br />
Sätete paneel on mõeldud kasutaja meilikonto andmete seadistamiseks.<br />
Kuna ettevõttetes on kasutuses ühtne maili server, siis juba sisestatud e-maili<br />
serveri parameetrite korral eeltäidab süsteem vajalikud väljad olemas <br />
olevate andmetega. Kasutaja saab luua uue emaili sätete profiili, mis on unikaalne ainult<br />
temale ning seada selle aktiivseks. Vaikkeprofiil sisestatakse süsteemi tarkvara <br />
andmebaasi esmasel paigaldamisel- andmebaasi loomise scriptis.<br />
<br />
==Tööleht==<br />
Tööleht on tarkvara keskne liides, millel kuvatakse ettevõtte kliente tabelis.<br />
Ettevõtte klientideks saavad olla eraisikud kui ettevõtted. Kleintide nimistu on sorteeritav<br />
nime järgi.<br />
<br />
===Uue kliendi sisestamine===<br />
Kasutajale kuvatakse uue kliendi sisestamise ankeet. Kasutaja sisestab andmed ning salvestab ankeedi, Süsteem kuvab sisestatud klienti tabelis, skrollides tabelit sisestatud kliendi reani. Uue kliendi sisestamisel saab lisada ka kliendi kontaktisikute sünnikuupäeva, mille põhjal süsteem edastab automaatselt kliendile sünnipäevatervituse<br />
emaili teel. Sünnipäeva teavitus e-krijas kasutatav mall on konfigureeritav. Kliendi sünnikuupäeva sisestamisel saab valida olemasolevatest e-kirjamallidest või koostada uue. Igale kliendi kontaktisikule saab seadistada personaalse e-kirja malli või valida kõigile üks mall. e-kirja malli saab hiljem kliendi detail vaates muuta. <br />
<br />
<br />
===Klientide nimekirja vaatamine===<br />
Klientide nimekiri on töölehel pidevalt nähtav, ehk keskne tabel kus kuvatakse kliendi andmed ning mis kätkeb endas navigatsiooni elemente, mille kaudu saab vaadata kliendiga seotud tegevusi(koostatud pakkumisi, pakkumistele vastuseid) ning muidugi lisada uusi kliente ja koostada pakkumisi.<br />
<br />
<br />
===Pakkumise koostamine===<br />
Pakkumised moodustatakse mõnes tekstiredaktoris, kus saab teksti sisestada firma blanketile ning CRM tarkvara hoiab neid dokumente andmebaasis võimaldades nii kiiret juurdepääsu pakkumistele. <br />
Seega kasutaja moodustab pakkumise ettevõttes kasutuses oleva tööriistaga ning CRM tarkvaras seob selle pakkumise kliendiga. Seda pakkumist saab hiljem täiendada ning uuesti andmebaasi salvestada. Samas saab kliendile lisada mistahes hulga pakkumisi.<br />
Pakkumise sisestamisel jäädvustatakse selle pakkumise sisestamise kuupäev ning pakkumise faili nimetus, koos sisuga. <br />
<br />
===Kliendile pakkumise saatmine CRM keskkonnast===<br />
Töölehe keskkonnas on võimalus kliendi andmete real saata pakkumine- see võimalus on nähtav vaid juhul kui pakkumine on kliendile sisestatud. Valides edasta pakkumine kuvatakse kasutajale valik pakkumistest, mida on võimalik edastada(pakkumisi saab olla mitu). Samas kliendiandmed aktiivseks tehes on võimalik kuvada detailseid kliendiandmeid, koos kliendiga tehtud tegevuste ajalooga, sellel samal detailvaatel saab ka deaktivseerida pakkumisi ning sisestada nende staatuse(töötluses staatus pannakse automaatselt peale pakkumise edastamist).<br />
<br />
===Kliendi detailne vaade===<br />
Kuvatakse samal töölehe vormil kliendi tabeli all ning on samuti tabel, milles saab vaadata kliendi detailseid andmeid, esitatud pakkumised(kuupäevad), pakkumiste staatused(töötluses, tehing, tagasilükatud). Kliendi kontaktisikud, nende sünnikuupäevade sisestamine ning sünnipäeva tervituskirja malli seadistamine. <br />
=Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?=<br />
Meie hinnangul võib olla problemaatline e-kirja mallide realiseerimine, kuna antud hetkel<br />
puudub know-how .NET platformis templiitimise raamistike kohta- oleme tuttavad java maailmas kasutuses oleva velocity templiitimisraamistikuga ning loodame rakendada olemasolevaid teadmisi ning neid üle kanda .NET maailma.</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial&diff=80996Meeskond:CRM WPF tehnoloogial2014-11-01T19:38:39Z<p>Rokullam: Created page with "TEST"</p>
<hr />
<div>TEST</div>Rokullamhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2014)&diff=80995Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)2014-11-01T19:38:25Z<p>Rokullam: /* Meeskond CRM/WPF tehnoloogial */</p>
<hr />
<div>=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br />
<br />
==Reeglid==<br />
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br />
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br />
<br />
'''Projekti loomine ja arendamine '''<br />
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br />
<br />
'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br />
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br />
<br />
'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br />
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br />
<br />
NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.<br />
<br />
==Tähtaegadest kinnipidamine==<br />
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br />
<br />
==Hindamine==<br />
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br />
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br />
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br />
<br />
===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br />
'''25.10.2014''' (2p)<br />
<br />
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br />
<br />
===Analüüs===<br />
'''01.11.2014''' (6p)<br />
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br />
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br />
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br />
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br />
<br />
'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)<br />
<br />
===Prototüüp===<br />
'''29.11.2014'''(10p)<br />
<br />
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)<br />
<br />
===Lõpptoode===<br />
'''22.12.2014'''(20p)<br />
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br />
<br />
'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)<br />
<br />
===Esitlus/Kaitsmine=== <br />
<br />
'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''<br />
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br />
<br />
====Kaitsmise ajad====<br />
Siia ilmuvad kaitsmise ajad<br />
<br />
=Teemad 2014 sügis=<br />
Kodutööna tuleb luua:<br />
<br />
==Nõuded rakendusele==<br />
Loodav rakendus peab:<br />
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br />
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br />
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br />
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br />
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net<br />
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br />
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br />
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br />
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br />
* Rakendus on jaotatud kihtidesse<br />
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br />
<br />
<br />
==Kodune raamatukogu==<br />
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br />
Loo rakendus, mis<br />
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br />
* Võimaldaks luua laenutajate profiile<br />
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br />
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br />
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br />
* Lase lisada raamatutele pilt<br />
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br />
Või<br />
<br />
==CRM==<br />
Oma klientidest peab olema ülevaade.<br />
Loo rakendus, mis võimaldab:<br />
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br />
* Võimalda sisestada kliendikontakte<br />
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br />
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br />
<br />
<br />
Lisavõimalused<br />
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br />
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br />
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br />
<br />
==Mäng(Unity või XNA)==<br />
Loodav mäng peab sisaldama:<br />
* Erinevaid tasemeid<br />
* Punktiarvestust<br />
* XBox puldi tuge<br />
* Klaviatuurilt juhtimise tuge<br />
<br />
'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br />
<br />
Lisapunkte annab:<br />
* Silmailu<br />
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br />
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br />
<br />
=Meeskonnad 2014=<br />
<br />
Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)<br />
<br />
==Päevaõppe meeskonnad ==<br />
===Meeskond CSharpTest===<br />
Liikmed:<br />
*Mait Poska<br />
*Aita-Leida Kuusepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]<br />
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]<br />
<br />
===Meeskond Rods===<br />
Liikmed:<br />
*Rain Mäsak<br />
*Oliver Armväärt<br />
*Den-Daniel Dobrus<br />
*Sten Saliste<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
===Meeskond Lillelapsed===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Ott<br />
*Alari Talvar<br />
*Villu Viirsalu<br />
*Daniil Slobodin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SuperPenguin===<br />
Liikmed:<br />
*Tauri Busch<br />
*Erika Ehmann<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Raggakana===<br />
Liikmed:<br />
*Aap Kaur Suvi<br />
*Indrek Jõgi<br />
*Murdho Savila<br />
*Sandra Niinepuu<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Vaiksed===<br />
Liikmed:<br />
*Martin Mägi<br />
*Martin Betlem<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
<br />
<br />
===Meeskond BoxMania===<br />
Liikmed:<br />
*Maanus Indov<br />
*Mait Roosvalt<br />
*Märt Lõhmus<br />
*Kaarel Kelk<br />
*Eleri Mölder<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]<br />
<br />
===Meeskond Taandarendajad===<br />
Liikmed:<br />
*Priit Üksküla<br />
*Meelis Talvis<br />
*Kaido Henrik Elias<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DropDead===<br />
Liikmed:<br />
*Urmas Hoogma<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Error404===<br />
Liikmed:<br />
* Mihkel Kivisild - projektijuht<br />
* Andre Kaur<br />
* Priidik Soon<br />
* Tiit Tallermaa<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
===Meeskond "Aida alla"===<br />
Liikmed:<br />
* Liisa Kunnus<br />
* Johannes Vatsfeldt<br />
* Tanel Pääro<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Aida_alla]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br><br />
(Soon)<br />
<br />
===Meeskond Qwerty===<br />
Liikmed:<br />
*Kristjan Kivisild<br />
*Daniil Kulagin<br />
*Andrei Tverskoi<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond iCook===<br />
Liikmed:<br />
*Timmo Tõnts<br />
*Triin Õige<br />
*Ralf Sitska<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Luxus===<br />
Liikmed:<br />
*Anni Klammer<br />
*Tõnis Suurkaev<br />
*Sten Luhtoja<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Hubris===<br />
Liikmed:<br />
*Sander Maasikamäe<br />
*Allan Paalo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Vertigo===<br />
Liikmed:<br />
*Meri-Kris Jaama<br />
*Liisi Kitsapea<br />
*Teele Liblik (projektijuht)<br />
*Tanel Peet <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
<br />
===Meeskond Pizzafy===<br />
Liikmed:<br />
*Rene Mändel <br />
*Mikk Pürg <br />
*Argo Ind <br />
*Arvo Paomees <br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
-<br />
===Meeskond Gateway===<br />
Liikmed:<br />
*Ilja Andrejev<br />
*Silvia Bärlin<br />
*Kaisa Järvpõld<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond VariableMoods===<br />
Liikmed:<br />
*Mihkel Künnapas<br />
*Krister Kamla<br />
*Berit Veidemann<br />
<br />
Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond LustjaLillepidu===<br />
Liikmed:<br />
*Madis Männik<br />
*Jekaterina Jakimets<br />
*Kristjan Tõnismäe<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond Viable===<br />
Liikmed:<br />
*Kert Lillepea<br />
*Kert Siiner<br />
<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
==Kaugeõppe meeskonnad ==<br />
<br />
===Meeskond RemindEm===<br />
Liikmed:<br />
*Kait Vader<br />
*Triin Soosalu<br />
*Imre Padonik<br />
*Mikk Visnap(projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]<br />
<br />
===Meeskond DreamTeam===<br />
Liikmed:<br />
*Marju Niinemaa<br />
*Martin Vohla<br />
*Irina Doroš (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]] <br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond E-rent===<br />
Liikmed:<br />
* Viivi Tammar<br />
* Alex Kaska<br />
* Vladimir Nitsenko<br />
* Maarja Vesi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[E-rent]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond SimpleGeo===<br />
Liikmed:<br />
* Toomas Juhkov<br />
* Tiit Kuuskmäe<br />
* Silver Lumi (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].<br />
<br />
'''Logi'''<br />
<br />
Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].<br />
<br />
===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===<br />
Liikmed:<br />
*Andres Mets<br />
*Robert Kullamaa<br />
*Juri Nikitin<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br />
<br />
===Meeskond EasyRent===<br />
Liikmed:<br />
*Hardi Antsov<br />
*Ahti Jõgi (projektijuht)<br />
*Andres Kaljo<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond NimetuRühmitus===<br />
Liikmed:<br />
*Ragne Auling<br />
*Kaidi Parman<br />
*Margit Ool (projektijuht)<br />
*Kalmer Kallas<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DamageReport===<br />
Liikmed:<br />
*Tiina Pukk<br />
*Lea Tuberik (projektijuht)<br />
*Ülari Kalamees<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond LifePlanner===<br />
Liikmed:<br />
*Kaire Toom<br />
*Alina Loitšenko<br />
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
===Meeskond DustBusters===<br />
Liikmed:<br />
*Indrek Maask (projektijuht)<br />
<br />
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]<br />
<br />
'''Retsensioonid'''<br />
<br />
=Mõned näidistööd=<br />
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.</div>Rokullam