ICO wiki - User contributions [en]

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T21:42:30Z

Roleht: /* Neuralink */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink <ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuopsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Aja jooksul on mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T21:42:05Z

Roleht: /* Neuralink */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink<ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuopsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Aja jooksul on mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T21:29:06Z

Roleht: /* Operatsioonirobot */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink.<ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Link'i tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuopsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Aja jooksul on mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T21:27:32Z

Roleht: /* Meditsiin */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink.<ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />
Lisaks võib leida Link'ist abi aju lahendamisel. See tõenäoliselt suurendab inimete arusaama ajutegevustest, miks ja kuidas kõik toimib, kus talletub inimese ajus informatsioon ning miks on aju selline nagu see on. Vastuse võib leida ka kõige suuremale küsimusele, milleks on teadvus.

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Neuralingi tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuopsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Aja jooksul on mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T21:15:58Z

Roleht: /* Neuralink */

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
[[File:Neuralink.jpg|300px|thumb|right|Neuralink.<ref>[https://spectrum.ieee.org/media-library/neuralink-s-self-contained-neural-implant-functions-without-the-aid-of-external-hardware.jpg?id=25592336&width=1240&height=746 Neuralink.jpg]</ref>]]Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Elon Muski sõnul on Link (nii kutsub Neuralink seda seadet) see vahend, mis annab inimestele võimaluse võistelda kiirelt kasvava AI'ga.
See on ka põhjus, miks ta firma üldse rajas, inimeste ning AI vahelise sümbioosi probleem, mida Elon näeb kui eksistentsiaalse ohuna. <ref>C. Clifford, [https://www.cnbc.com/2020/12/05/elon-musks-neuralink-bold-ideas-hurdles.html "Elon Musk’s brain-computer interface company Neuralink has money and buzz, but hurdles too"]. [Online]</ref>

Seadme peamiseks eesmärgiks, mida nähakse, kui kõige saavutatavamana, sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref name="Neuralink">Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=540 9:00], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1007 16:47], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=3595 59:55]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna ka näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =
Aju-arvuti liidesed on väga lubavad neurorehabilitatsioonis dissotsiatiivsetele sensoorsetele ning motoorsetele häiretele, neuro kommunikatsioonis, eksoskeletonides, kognitiivse oleku hindamises tänu nende võimalusele mõõta ajutegevust sügavates kihtides.<ref name="Applications" />

== Operatsioonirobot ==
[[File:Implanting electrodes.jpg|300px|thumb|right|Electodes inside the brain <ref name="Neuralink" />]]Neuralink loodab seadme implanteerimiseks vajaliku roboti viia tehniliselt nii kaugele, et kaoks vajadus inimkäe osalusele selles protsessis.
Robot peab suutma lahti lõigata tüki koljust, iseseisvalt leidma kohad, kuhu tuleb sisestada elektroodid ning seejärel Neuralingi tugevalt kinnitama.
Hetkel olemasolev prototüüpi kasutatakse vaid elektroodide installeerimisel ning õiged sisestuskohad valib robotit opereeriv ajukirurg. Seegi näitab, et olemas on töötav näidis ning tulevikus võib näha sellel robotil suuremat arengut.
Peale roboti lõplikku valmissaamist võib oodata, et patsient, kes soovib endale Link'i paigaldada, võib juba selle paigaldamise päeval ka haiglast lahkuda ning toodet juba kasutada.
Eesmärgiks on seatud, et seadme paigaldamiseks poleks vaja inimesele teha üldanesteesiat, mis tähendab, et protsess peab olema äärmiselt kiire ning mugav. <ref name="Neuralink" />

== Neuopsühholoogilised haigused ==
Kuna mitteinvasiivsed liidesed ei ole suutelised tuvastama kindlaid neuropsühholoogiliste haiguste (näiteks epilepsia) tunnuseid reaalajas, sest selliseks ennustamiseks peab mõõtma aju tegevusi kindlatelt ajupiirkondadelt, mida võimaldab elektroodide sisendamine ajju.
=== Epilepsia ===
2017 aastal pakuti välja efektiivne meetod epilepsia ennustamiseks elektrilise aju tegevuse baasil, mis lubas ennustada krambihoogu kuni 5 sekundit enne selle ilmnemist. <ref> V. A. Maksimenko, S. van Heukelum, V. V. Makaov, J. Keldehuis, A. Lüttjohann, A. A. Koronovskii, A. E. Hramov ja G. van Luijtelaar, [https://www.nature.com/articles/s41598-017-02626-y "Absence Seizure Control by a Brain Computer Interface"]. [Online]</ref> 
Selle aja jooksul on võimalik aju-arvuti liidesel genereerida signaal, et krambihoog alla suruda. See avastus annab Link'ile olulise rolli aidata täpsemalt patsiente, kellel on ravimiresistentne epilepsia. <ref name="Applications">A. N. Pisarchik, V. A. Maksimenko, A. E. Hramov, [https://www.jmir.org/2019/10/e16356 "From Novel Technology to Novel Applications"]. [Online]</ref>
=== Parkinson ===
Link'i vajalikkust ning tuleviku võimalusi näitab juba eksisteeriv aju süvastimulatsioon. See meetod loodi just Parkinsoni tõve sõmptomite leevendamiseks ning seda on kasutatud effektiivselt juba 1990. aastast. <ref>B. Ford [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Deep Brain Stimulation"]. [Online]</ref>
See on loodud observatsiooni baasil, mis näitab, et kõrge sagedusega elekrilised stimulatsioonid mingis kindlas aju piirkonnas võivad tekitada kahjustuse effekti aju ajukudet hävitamata. Aju süvastimulatsioon saavutatakse ühendades elektroodi kindlasse piirkonda ning selle [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/pulse-generator pulsi generaatoriga] ühendades. Kuigi stimulatsioon vähendab parkinsoni sümptomeid, selle mõju ei ole siiski kindlalt igavene ning ei välista kindlalt tulevikus teraapia vajadust. <ref>J. Volkmann, G.Deuschl, [https://www.sciencedirect.com/topics/medicine-and-dentistry/electrical-brain-stimulation "Parkinson's Disease and Related Disorders, Part II"]. [Online]</ref>

== Ohutus ==
Paigaldatav seade on vastupidav igasugustele põrutustele ning materjal, mida kasutatakse on koljuga väga sarnane.
Selle robustsust kinnitavad katsed põrsaste peal, kes on teadaolevalt väga aktiivsed loomad ning armastavad teineteisega päid kokku puksida.

Lisaks seadme robustsusele on ajju sisestatud elektroodid on piisavalt pikad ning painduvad, et lubada kolju ning aju vahelist liikumist ning tänu sellele ei tekita need mingisuguseid vigastusi.
Samuti on seadet võimalik ka eemaldada ning senini pole olnud sigadel mingisuguseid kõrvalmõjusid ka paar kuud peale eemaldamist. <ref name="Neuralink" />

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

== Probleemid ==
BCI ehk aju-arvuti liideste tehnoloogia on ühiskonna jaoks üsna võõras, mis on eelduseks kriitikale. Peamiseks küsimuseks seoses Neuralingiga on eetika ehk millised selle aspektid on inimlikkuse võtmes õiged ja millised valed. Neuralingi eetikaprobleeme võib defineerida sotsiaalsete, füüsiliste ja psühholoogiliste faktoritega.

=== Sotsiaalsed probleemid ===
Sotsiaalsed probleemid seisnevad BCI privaatsuses ja turvalisuses, uuringute ja arenduse eetilisuses, seadme käsitlusviisides ning kooskõlas seadustega. Tegemist on seadmega, mis on manipuleeritav erinevate ühendustüüpide abil, seega on alati võimalus, et seade saab omaniku tahtmisega ebakõlas olevaid käsklusi või on isiklik informatsioon ligipääsetav tahtmatutele pooltele. Privaatsus oleks ohus ka valitsusega vastuollu sattumisel, sest julgeoleku organisatsioonidele jääks õigus vajadusel vajalikele andmetele, mis on eriti suureks probleemiks mittedemokraatlikes riikides. Selline vajadus võib tekkida ka juhul, kui neuralinki ennast on kasutatud väärteo täideviimise jaoks, seega on äärmiselt oluline kasutaja enda vastutustundlikkus seda eesmärgipäraselt kasutada.

=== Füüsilised probleemid ===
Füüsilised probleemid tähendavad sisuliselt kasutaja füüsilise heaolu ohustavaid faktoreid. Nimelt tõstatab suure hulgal turvalisusega seotud küsimusi tuhandete elektroodide paigaldamine ajju. Sellise meetoditega kaasneb risk tüsistustele, põletikele, neuronite moondele, veresoonte- ja koekahjustustele ning on ka võimalus, et immuunsus tuvastab seadet võõrkehana ja ei aktsepteeri seda. Neid ohtusid välditakse ekstreemsete sanitaarnõuete järgimisega ja paigaldamisel kasutatava robotite abiga. Lisaks on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu pikaajalistele kõrvalmõjudele, sest BCI tehnoloogiad võivad tekitada meditsiiniliste ekspertide jaoks täiesti uusi katsumusi.

=== Psühholoogilised probleemid ===
Psühholoogilised probleemid puudutavad inimlikkust ja autonoomsust. Kui inimese mõtteviisi eest vastutava organi tegevust hakkab mõjutama uued mõjud, võib see muuta inimese identiteeditunnetust ja eetikataju. Inimlikkuse piire defineerivad mitmed aspektid, näiteks väärtushinnangud, maailmapilt, empaatiavõime ja muu taoline. Igapäevane tehnika võib neid osasid otseselt mõjutada, sest see kujundab inimeste elusid ja eluviise. Üheks peamiseks murekohaks on fiktsiooni ja reaalsuse eristamine teineteisest <ref> A. J. Jawad [https://www.researchgate.net/profile/Akram-Jawad/publication/349637410_Bioethics_of_Medical_Devices_Based_on_Brain_Computer_Interfaces_BCI/links/60392693299bf1cc26f4032f/Bioethics-of-Medical-Devices-Based-on-Brain-Computer-Interfaces-BCI.pdf "Bioethics of Medical Devices Based on Brain Computer Interfaces (BCI)"]. [Online]</ref>

Neuralingi tulevik on tugevalt seotud erinevate meelelahutusvormidega, seega on kõigest aja küsimus see, millal seotakse BCI tehnoloogia sotsiaalmeediaga. Aja jooksul on mitmed uuringud leidnud seoseid sotsiaalmeedia kasutuse ning mälu ja tähelepanuvõime vahel. Kui tekib võimalus olla sotsiaalmeediaga veelgi rohkem ühenduses, suureneb ka selle kasutamine ja süvenevad sellega kaasnevad probleemid.

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T20:44:02Z

Roleht: /* Neuopsühholoogilised haigused */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T20:13:10Z

Roleht: /* Neuopsühholoogilised haigused */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T20:11:01Z

Roleht: /* Operatsioonirobot */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T20:06:05Z

Roleht: /* Neuralink */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T19:43:03Z

Roleht: /* Neuralink */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T16:44:28Z

Roleht: /* Ohutus */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T16:44:20Z

Roleht: /* Ohutus */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-05T16:41:42Z

Roleht:

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T16:11:05Z

Roleht: /* Operatsioonirobot */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T15:36:15Z

Roleht:

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T15:11:02Z

Roleht: /* Operatsioonirobot */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T15:10:34Z

Roleht: /* Meditsiin */

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T15:08:15Z

Roleht:

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T14:37:34Z

Roleht:

Neuralink ja ühiskond

2021-12-02T14:20:55Z

Roleht: /* Neuralink */

File:Implanting electrodes.jpg

2021-12-02T14:11:48Z

Roleht:

File:Neuralink.jpg

2021-12-02T14:11:23Z

Roleht:

Neuralink ja ühiskond

2021-12-01T19:29:00Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =
Neuralink on ettevõte, mille rajas Elon Musk 2016. aastal.
Firma nime ostis ta neurotehnoloogia teadlastelt Pedram Mohseni’lt ning Randolph Nudo’lt, kes arendasid välja seadme, mis võiks aju vigastustega inimesi aidata.
Sealt edasi võttis selle edasi arendamise üle Elon Musk, et panustada tugevamalt samale eesmärgile nagu tema eellased.<ref>A. Regalado, [https://www.technologyreview.com/2017/04/04/152788/meet-the-guys-who-sold-neuralink-to-elon-musk-without-even-realizing-it/ Meet The Guys Who Sold "Neuralink" to Elon Musk without Even Realizing It]. [Online] </ref>

Seadme peamine eesmärgiks sätestati kõiksugu ajuga seotud probleemide lahendamine.
Täpsemalt probleemid nagu: mälukaotus, kuulmiskadu, pimedus, halvatus, depressioon, unetus, ekstreemne valu, krambihood, ärevus, sõltuvus, insuldid ning ajukahjustus.
Hilisemaks eesmärgiks on teha võimalikuks aju-arvuti liidese kasutamine samadel eesmärkidel nagu kasutatakse erinevaid tänapäevaseid nutiseadmeid.
Lisaks soovib E. Musk tulevikus muuta toote niivõrd odavaks, et seda võiks endale lubada iga inimene, kellel seda seadet vaja läheb.
Tänaseks on ettevõte loonud väikese mündisuuruse seadme, mis võimaldab lugeda ajus olevate neuronite saadetud signaale ning selle põhjal välja arvestada liigeste täpne asukoht. <ref>Neuralink, [https://youtu.be/DVvmgjBL74w Neuralink Progress Update, Summer 2020] ([https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=90 1:30], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=345 5:45], [https://youtu.be/DVvmgjBL74w?t=1110 18:30]). [Online] </ref>
Seda kasutades on võimalik panna näiteks ahv mängima “Mõtte Pong’i”. ([https://www.youtube.com/watch?v=rsCul1sp4hQ Monkey MindPong])

= Meditsiin =

== Ohutus ==

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T17:45:10Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =

= Meditsiin =

== Ohutus ==

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Olukord tänapäevases ühiskonnas =

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T17:43:10Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =

= Meditsiin =

== Ohutus ==

= Tulevik =

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T17:37:44Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =

== Meditsiin ==

== Tulevik ==

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

= Kasutatud materjalid =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T17:37:13Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =

== Meditsiin ==

== Tulevik ==

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

= Asenduskaubad =

Neuralink ja ühiskond

2021-11-30T17:31:43Z

Roleht:

= Sissejuhatus =

= Neuralink =

== Meditsiin ==

== Tulevik ==

= Ajuarvuti liidesed =

== Invasiivsed ==

== Mitte invasiivsed ==

E-ITSPEA rühmatööd

2021-09-20T10:29:14Z

Roleht:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia tuleks panna kursuse toimumise ajal kirja rühmatööde teemad ja asukohad.

Rühm 1
Teema: "Miks kardetakse tehisintellekti?"
Rühmaliikmed: Marjam Nesterova, Kaisa Liiv, Katre Siller, Timur Habibulin, Kristina Aprelkova. https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Kailii.

Rühm 2
Teema: "Infojagamise ohud sotsiaalmeedias"
Rühmaliikmed: Maido Paalmäe, Triinu Pärnapuu, Rasmus Pidim, Karl Rikkonen, Reino Veskimäe

Rühm 3
Teema: "Biomeetrilise andmetöötluse vead ja head."
Rühmaliikmed: Jevgenia Dõmša, Laura Reins, Hanna Ilves, Sandra-Liis Mägi, Alicia Ljogkaja https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Jedoms

Rühm 4
Teema: "Infotehnoloogilise ühiskonna apokalüpsis? - ülemaailmne elektrikatkestus"
Rühmaliikmed: Triinu-Liis Vaikma, Alice Buht, Grete Eerikson, Mari-Liis Gabrel

Rühm 5
Teema: "IT mõju ühiskonnale"
Rühmaliikmed: Timo Kund, Markus Kostabi, Romet Tony Jõenurm, Joonas Klemmer

Rühm 6
Teema: "Autonoomsed sõidukid"
Rühmaliikmed: Joosep Mart Männik, Roma Imran Tariq, Danyil Kurbatov, Ahto Jalak, Svetlana Suhhorukova.

Rühm 7
Teema: "Deep Blue"
Rühmaliikmed: Markus Johan Aug, Kati Lõhmus, Getter Saar

Rühm 8
Teema: "Esoteerilised programmeerimiskeeled"
Rühmaliikmed: Taeri Saar, Dariana Aav, Mikkel Paat, Timur Tamberg, Gen Lee
https://wiki.itcollege.ee/index.php/User:Taesaa

Rühm 9
Teema: "Internetisuhtluse viisid ja sotsiaalsed aspektid"
Rühmaliikmed: Anet Mitt, Andžei Veidenbaum, Tanel Loigam, Reio Opromei, Maria Bljahhina

Rühm 10
Teema: "Darkwebi kõige nõutumad tooted ja teenused"
Rühmaliikmed: Vitali Logvin, Roman Mihhejev, Sergei Razguljajev, Vladislav Širjajev, Anneli Väli

Rühm 11
Teema: "Digitaalõiguste haldamine vs illegaalne rakendustarkvara"
Rühmaliikmed: Sten Tammemäe, Aleksander Kampus, Markus Martin, Roger Käosaar

Rühm 12
Teema: "Transhumanism ja tehnoloogia areng"
Rühmaliikmed: Eke-Martin Paas, Randel Tõnismaa, Thomas Väärtnõu

Rühm 13
Teema: "VR võimalused ja tulevik"
Rühmaliikmed: Daniil Iljin, Nastasya Molodezheva, Olga Nehajeva, Kristofer Putšinin

Rühm 14
Teema: "IoT"
Rühmaliikmed: Ander Austa, Silver Mihkel Salujärv, Ats Kiisa, Marek Ott

Rühm 15
Teema: "Õuna revolutsioon - Newtonist Jobsini"
Rühmaliikmed: Diana Labunets, Darja Obuhhova, Robert Unt, Jegor Borissov, Valeri Tšernov.

Rühm 16
Teema: "Digitaalsed lahendused tööturul ja õppeasutustes"
Rühmaliikmed: Daniel Vasser, Karol-Ari Krimses, Kätlin Rajamäe, Steven Salmistu, Talis Paas

Rühm 17
Teema: IT arengu mõju spordile
Rühmaliikmed: Stenver Savi, Karl Stefan Lill, Rico Rahula, Mathias Ranna

Rühm 18
Teema: Krüptoraha tähtsus tänapäeva maailmas
Rühmaliikmed: Kirill Mošegov, Renat Aparin, Deniz Levašjov, Karim Nasibullin

Rühm 19
Teema: Läbi tehnoloogia üliinimeseks?
Rühmaliikmed: Fred Kaur, Madrid Babajev, Aleksandra Vassilissa Garkuša

Rühm 20
Teema: "Infoühiskond – õnnistused ja ohud"
Rühmaliikmed: Arne Antov, Roland Kastein, Erik Johannes Keldrima, Andree Uuetoa

Rühm 21
Teema: "Androidi tekkimine ja areng"
Rühmaliikmed: Aleksandr Borovkov, Kristina Kavelitš, Daniel Geller, Alen Siilivask

Rühm 22
Teema: "Neuralink ja ühiskond"
Rühmaliikmed: Hendrik Kuhi, Ronald-Reigor Lehtsaar, Nikita Kašnikov, Ingmar Markus

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]

E-ITSPEA osalejad

2021-08-30T08:55:48Z

Roleht:

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]

Siia võiks kursuse toimumise ajal igaüks lisada enda pärisnime ja ajaveebi (blogi) aadressi.

NBǃ Kes lisab end hiljem, palun pange end nimekirja lõppu. Kusagilt nimekirja keskelt uusi tulijaid välja kaevata on üsna tüütu. ː(

Õppejõud: Kaido Kikkas, https://jora.kakupesa.net

Tudengid:
* Alice Buht https://itspeaalice.blogspot.com/
* Platon Matšinski https://platon1721.blogspot.com/
* Ronald-Reigor Lehtsaar https://maagilineit.blogspot.com/
* ...

Kursuse foorumi ja blogide RSS-vooge koondav OPML-fail ilmub siia ca nädal peale järjekordse kursuse algust.

[[e-ITSPEA|Tagasi kursuse esilehele]]
[[Category:ITSPEA]]