https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rrand 2026-05-05T12:12:08Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127390 2017-12-04T01:31:32Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded <br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: &lt;code&gt;fastboot oem get_identifier_token&lt;/code&gt;<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: &lt;code&gt;Unlock_code.bin&lt;/code&gt;<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: &lt;code&gt;fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img&lt;/code&gt;<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps)<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik alla laadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> [[File:McKuva.png|450px|right|thumb]]<br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Alla laadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk &lt;code&gt;mc&lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid automaatse uuenduse toimimist ei saa kindlustada, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt alla laadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> [[File:IpMacKuva.png | right | 180px|thumb]]<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: &lt;code&gt;ifconfig&lt;/code&gt;. <br /> <br /> =SSH võti=<br /> [[File:SshEnos.png | right | 240px|thumb]]<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: &lt;code&gt;pkg install openssh&lt;/code&gt;<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: &lt;code&gt;ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”&lt;/code&gt;<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: &lt;code&gt;ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee&lt;/code&gt;<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: &lt;code&gt;ssh rrand@enos.itcollge.ee&lt;/code&gt;<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> [[File:RemoteKuva.png|right|200px|thumb]]<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.<br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127389 2017-12-04T01:28:59Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded <br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: &lt;code&gt;fastboot oem get_identifier_token&lt;/code&gt;<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: &lt;code&gt;Unlock_code.bin&lt;/code&gt;<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: &lt;code&gt;fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img&lt;/code&gt;<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps)<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik alla laadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> [[File:McKuva.png|450px|right|thumb]]<br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Alla laadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk &lt;code&gt;mc&lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> *Pilt - Google Play store Installed view* **Done**<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid automaatse uuenduse toimimist ei saa kindlustada, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> *Pilt Lineage OS’i uuenduse vaatest* **Done**<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt alla laadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> [[File:IpMacKuva.png | right | 180px|thumb]]<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: &lt;code&gt;ifconfig&lt;/code&gt;. <br /> <br /> =SSH võti=<br /> [[File:SshEnos.png | right | 240px|thumb]]<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: &lt;code&gt;pkg install openssh&lt;/code&gt;<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: &lt;code&gt;ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”&lt;/code&gt;<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: &lt;code&gt;ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee&lt;/code&gt;<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: &lt;code&gt;ssh rrand@enos.itcollge.ee&lt;/code&gt;<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> [[File:RemoteKuva.png|right|200px|thumb]]<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.<br /> <br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127388 2017-12-04T01:20:10Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded <br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: &lt;code&gt;fastboot oem get_identifier_token&lt;/code&gt;<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: &lt;code&gt;Unlock_code.bin&lt;/code&gt;<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: &lt;code&gt;fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img&lt;/code&gt;<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps)<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik alla laadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> [[File:McKuva.png|450px|right]]<br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Alla laadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk &lt;code&gt;mc&lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> *Pilt - Google Play store Installed view* **Done**<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid automaatse uuenduse toimimist ei saa kindlustada, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> *Pilt Lineage OS’i uuenduse vaatest* **Done**<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt alla laadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> [[File:IpMacKuva.png | right | 270px]]<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: &lt;code&gt;ifconfig&lt;/code&gt;. <br /> <br /> =SSH võti=<br /> [[File:SshEnos.png | right | 310px]]<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: &lt;code&gt;pkg install openssh&lt;/code&gt;<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: &lt;code&gt;ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”&lt;/code&gt;<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: &lt;code&gt;ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee&lt;/code&gt;<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: &lt;code&gt;ssh rrand@enos.itcollge.ee&lt;/code&gt;<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> *Pilt*<br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127385 2017-12-04T01:15:15Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: &lt;code&gt;fastboot oem get_identifier_token&lt;/code&gt;<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: &lt;code&gt;Unlock_code.bin&lt;/code&gt;<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: &lt;code&gt;fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img&lt;/code&gt;<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps)<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik alla laadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> [[File:McKuva.png|450px|right]]<br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Alla laadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk &lt;code&gt;mc&lt;/code&gt;<br /> <br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> [[File:RestartKuva.png | 80px | right]]<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> *Pilt - Google Play store Installed view* **Done**<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid automaatse uuenduse toimimist ei saa kindlustada, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> *Pilt Lineage OS’i uuenduse vaatest* **Done**<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt alla laadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: &lt;code&gt;ifconfig&lt;/code&gt;. <br /> <br /> *Pilt - IP ja MAC aadressi kohta* **Done**<br /> <br /> =SSH võti=<br /> [[File:SshEnos.png | right | 310px]]<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: &lt;code&gt;pkg install openssh&lt;/code&gt;<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: &lt;code&gt;ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”&lt;/code&gt;<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: &lt;code&gt;ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee&lt;/code&gt;<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: &lt;code&gt;ssh rrand@enos.itcollge.ee&lt;/code&gt;<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> *Pilt*<br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:UpdateKuva.png&diff=127380 2017-12-04T00:58:13Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:SshEnos.png&diff=127379 2017-12-04T00:57:40Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RestartKuva.png&diff=127378 2017-12-04T00:57:02Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RemoteKuva.png&diff=127377 2017-12-04T00:56:51Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:McKuva.png&diff=127376 2017-12-04T00:56:41Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:IpMacKuva.png&diff=127375 2017-12-04T00:56:32Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:GoogleApps.png&diff=127373 2017-12-04T00:56:13Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div></div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127369 2017-12-04T00:42:21Z

<p>Rrand: </p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: &lt;code&gt;fastboot oem get_identifier_token&lt;/code&gt;<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: &lt;code&gt;Unlock_code.bin&lt;/code&gt;<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: &lt;code&gt;fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img&lt;/code&gt;<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps)<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik alla laadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> <br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Alla laadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk &lt;code&gt;mc&lt;/code&gt;<br /> <br /> *Pilt MC kohta* **Done**<br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> *Pilt restart valikutest* **Done**<br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> *Pilt - Google Play store Installed view* **Done**<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid automaatse uuenduse toimimist ei saa kindlustada, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> *Pilt Lineage OS’i uuenduse vaatest* **Done**<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt alla laadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku &lt;code&gt;su&lt;/code&gt;. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: &lt;code&gt;ifconfig&lt;/code&gt;. <br /> <br /> *Pilt - IP ja MAC aadressi kohta* **Done**<br /> <br /> =SSH võti=<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: &lt;code&gt;pkg install openssh&lt;/code&gt;<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: &lt;code&gt;ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”&lt;/code&gt;<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: &lt;code&gt;ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee&lt;/code&gt;<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: &lt;code&gt;ssh rrand@enos.itcollge.ee&lt;/code&gt;<br /> <br /> *Pilt terminalist*<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> *Pilt*<br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=HTC_One_M7&diff=127366 2017-12-04T00:30:22Z

<p>Rrand: Created page with &quot;=Autor= &#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rait Rand &lt;br&gt; &#039;&#039;&#039;Rühm:&#039;&#039;&#039; A21 &lt;br&gt; &#039;&#039;&#039;Aasta:&#039;&#039;&#039; 2017 =Sissejuhatus= Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus oper...&quot;</p> <hr /> <div>=Autor=<br /> <br /> '''Nimi:''' Rait Rand &lt;br&gt;<br /> '''Rühm:''' A21 &lt;br&gt;<br /> '''Aasta:''' 2017<br /> <br /> <br /> =Sissejuhatus=<br /> Järgnevas artiklis käsitlen, kuidas installeerida telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem. Uueks operatisiooni süsteemiks on Lineage 14, mis on ehitatud Android 7.1.1 versiooni peale. Lisaks operatsiooni muutmisele, näitan ka kuidas administraatoritele vajalike tööristasid paigaldada.<br /> <br /> =Varundamine=<br /> Isiklike piltide ja failide varundamiseks kasutasin Google Drive pilvekeskkonda. Kontaktide ja rakenduste varundamist eraldi ei teinud, kuna telefon on Google kontoga sünkroniseeritud ja need saab hiljem mugavalt kätte. SMS sõnumeid ei kasuta ja ei pidanud nende varundamist oluliseks.<br /> <br /> =Riistvara tuvastamine=<br /> Riistvara tuvastamiseks laadisin Google Play post alla rakenduse nimega CPU-Z, mida kasutan ka oma lauaarvuti riistvara onleuk jälgimiseks. Rakendus annab ka ideaalse ülevaate protsessori, vahemälu, aku ja graafikakaardi kasutusest. Lisaks sellele on võimalik ka vaadata telefoni erigevate sensorite andmeid.<br /> <br /> '''Protsessor''': Qualcomm Snapdragon 600 1.73 GHz &lt;br&gt;<br /> '''Arhitektuurl''': Armv7 32-bit &lt;br&gt;<br /> '''Tootja/ Mudel''': HTC (HTC One M7)<br /> <br /> =Sobiva tarkvara valik=<br /> Proovisin oma mudeli (HTC One M7) peale esmalt paigaldada Lineage OS 15’t, mis on Android 8 baasil loodud. Operatsioonisüsteem käivitus ning samuti oli võimalik installeerida Gapps’i rakendused. Kahjuks oli see versioon veel liiga eksperimentaalses järgus, ei olnud võimalik SIM kaarti avada ega internetiühendust luua.<br /> <br /> Sel korral sai siis telefonile valitud järgnev tarkvara.<br /> <br /> '''OS''': Lineage 14 - Android 7.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Gapps''': Arm32 - Pico - Android 7.1 &lt;br&gt;<br /> '''Root access''': SuperSU
 &lt;br&gt;<br /> '''Recovery''': TWRP 3.1.1 &lt;br&gt;<br /> '''Kasulikud rakendused''': Termux, JuiceSSH, Teamviewer, SSHelper, Midnight commander, Home remote controller
<br /> <br /> =Valitud tarkvara paigaldamine=<br /> Järgnevas peatükis kirjeldan, kuidas on võimalik paigaldada telefonile HTC one M7 Lineage OS 14. Enne kui saab operatsiooni süsteemi installeerida, on vajalik teha kaks eelnevalt tegevust, avada bootloader ja paigaldada custom recovery keskkond.<br /> <br /> ==Bootloaderi avamine==<br /> #Installeerida arvutisse ADB<br /> #Installeerida arvutisse fastboot<br /> #Telefonis aktiveerida arendaja seaded<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Registreerida järgneval lehel - http://www.htcdev.com<br /> #Alustada eelnevalt mainitud lehel bootloader’i avamise protsessiga<br /> #Telefon käivitada Bootloader’isse, ning sealt valida fastboot<br /> #Telefon ühendada USB’ga<br /> #Teha kindlaks telefonile omane identifier token, kastutades terminalis käsku: fastboot oem get_identifier_token<br /> #Kopeerida eelneva käsuga saadud turvakood<br /> #Sisestada HTC lehel olevasse aknasse, mille tulemusena saadetakse eelnevalt registreeritud kasutaja eposti aadressile telefoni avamise kood<br /> #Laadida alla eelnevas punktis mainitud fail<br /> #Sisestada järgnev käsk terminalis, et bootloader avada: Unlock_code.bin<br /> #Valida telefonis avandenud hüpikaknas, et soovid bootloader’i avada<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Recovery Image’i installeerimine==<br /> <br /> #Vajalik eelnevas punktid mainitud tarkvara (fastboot, ADB)<br /> #Telefonis aktiveerida USB Debugging<br /> #Laadida alla endale sobilik Recovery Image, valisin isiklikult TWRP<br /> #Käivitada telefon Bootloader’isse <br /> #Paigaldada Recovery Image järgneva käsuga: fastboot flash recovery twrp-3.0.x.x-xxx.img<br /> #Telefon taaskäivitada<br /> <br /> ==Operatsioonisüsteemi installeerimine==<br /> <br /> #Varundada telefoni sisemällu eelnevas peatükis mainitud tarkvara (OS, Gapps,<br /> #Käivitada telefon bootloader’isse ning sealt valida recovery<br /> #Avaneb eelnevalt paigaldatud recovery keskkond<br /> #Eemaldada telefoni pealt kõik andmed (Cache, Dalvik Cache, System ja Data)<br /> #Installeerida telefoni sisemälust OS, Gapps<br /> #Taaskäivitada telefon<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, peaks ekraanile ilmuma Lineage OS’i laadimisriba. Esimene laadimine võib võtta kuni 8 minutit aega. Juhul kui OS pole telefoni mudeliga sobilik, võib juhtuda, et laadimine ei lõppegi kundagi. Sellisel juhul tuleks uue OS’iga proovida.<br /> <br /> =Hacker's keyboard=<br /> Hacker’s keyboardi paigaldamine on üsna lihtne, klaviatuur on võimalik allalaadida Google Play Poest. Pärast installeerimist programm avada ning vajutada “Enable Keyboard”. Klaviatuur on nüüd kasutatav.<br /> <br /> =Midnight commander=<br /> <br /> Midnight Commander’i (MC) paigaldamiseks tuleb läbida järgnevad sammud:<br /> #Allalaadida MC apk<br /> #Installeerida Busy Box<br /> #Käivitada MC apk ning installeerida<br /> <br /> Midnight Commander’i kasutamiseks tuleb installeerida mõni terminali emulaator, kasutasin Termux’i. Käivitamiseks läbida järgnevad sammud:<br /> #Käivitada Termux<br /> #Anda endale root õigus, kasutades käsku “su”<br /> #SuperSU hüpikaknas lubada root õiguste andmine<br /> #Midnight Commander’i käivitamiseks sisestada käsk “mc”<br /> <br /> *Pilt MC kohta* **Done**<br /> <br /> =Root ligipääs=<br /> Rakendustele root õiguse jagamiseks kasutasin programmi SuperSU. SuperSU saab installeerida kasutades recovery menüüd. Kui SuperSU on korrektselt paigaldatud, siis hilisemas kasutuses ilmub hüpikaken, mis küsib luba, et teatud äpp’ile root õigusi jagada.<br /> <br /> =Taaskäivitamise valikud=<br /> Taaskäivitamise lisavalikute lubamiseks tuleb esmalt telefonis arendaja seaded lubada. Arendaja seadete alt aktiveerin “Edasijõudnud taaskäivitamise võimalused”. Nüüd on võimalik pikalt toitenuppu all hoides võimalik telefon taaskäivitada OS’i, recovery ja bootloaderi keskkondadesse. <br /> <br /> *Pilt restart valikutest* **Done**<br /> <br /> =Toimiv Google Play=<br /> Google Play installeerimiseks kasutasin Gapps’i. Paigaldatud sai Pico versioon, ehk kõige minimaalsem Gapps’i versioon. Google Play on toimiv, sai paigaldatud kõik eelnevalt mainitud rakendused, ning ka mõnda neist juba uuendatud.<br /> <br /> *Pilt - Google Play store Installed view* **Done**<br /> <br /> =Paigaldatud tarkvara testimine=<br /> <br /> Paigaldatud tarkvara käigus sai katsetatud järgnevaid fukntsioone, millest kõik toimisid:<br /> <br /> *Kaamera<br /> *Andmeside<br /> *Wifi<br /> *Bluetooth<br /> *Heli<br /> *Kõneside <br /> <br /> Anomaaliaid ei esinenud.<br /> <br /> =Tarkvara uuenduste paigaldamine=<br /> Tarkvara uuenduste paigaldamine Lineage OS’ile on olemas, kuid toimimises ei saa kindel olla, kuna sai paigaldatud kõige uuem Lineage versioon.<br /> <br /> *Pilt Lineage OS’i uuenduse vaatest* **Done**<br /> <br /> Rakenduste uuendamine läbi Google Play Store on toimiv, ning ühtegi probleemi ei esinenud.<br /> <br /> =Varundatud andmete taastamine=<br /> Varundatud andmete taastamine oli edukas. Kõik numbrid sai kätte kui logisin sisse oma Google kasutajakontoga. Ühtegi lisa liigutust selle jaoks ei pidanud tegema, vajalik on vaid võrguühendus. Failid mida pidasin tarvilikuks varundada, sain mugavalt allalaadida kasutades Google Drive pilveteenust. <br /> <br /> =IP/ Mac aadressi tuvastamine=<br /> Ip ja Mac aadressi tuvastamiseks saab kasutada eelnevalt installeertud terminali emulaatorit Termux’i. Selleks, et kätte saada ka MAC aadressi, tuleb ka terminalile anda root õigus, kasutades käsku “su”. MAC ja IP aadressi kuvamiseks, kasutada telefoni terminalis käsku: “ifconfig”. <br /> <br /> *Pilt - IP ja MAC aadressi kohta* **Done**<br /> <br /> =SSH võti=<br /> SSH võtme genereerimiseks kasutasin Termux’i, sest JuicySSH ei leidnud arvutis genereeritud võtit üles ning SSH võtmetega majandamine on CLI’i kasutades kordades mugavam. Võtme genereerimise ja avaliku võtme enose serverisse lisamise sammud on järgnevad:<br /> <br /> #Avan telefonis Termux’i<br /> #Laen telefoni alla OpenSSH tarkvara, kasutades käsku: pkg install openssh<br /> #Genereerin telefonis 4096 bitise RSA võtmepaari käsuga: ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Enose voti”<br /> #Lisan avaliku võtme enos’e serverisse käsuga: ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa rrand@enos.itcollege.ee<br /> #Enose serverisse ssh ühenduse loomiseks kasutan terminalis käsku: ssh rrand@enos.itcollge.ee<br /> <br /> *Pilt terminalist*<br /> <br /> =Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br /> Graafilise kaughalduse jaoks laadisin nii telefoni kui arvutisse programmi TeamViewer. Kui arvutist Teamviewer avada, kuvatakse session ID ning parool. Kui telefoni need sisestada, on võimalik telefoni kasutades arvutit kaughallata. Seda lahendust tuleks kasutada vaid hädaolukorras, või väga harva.<br /> <br /> Turvaliseks muudab Teamviewer’i see, et on võimalik lisada kahe faktioriaalne tuvastus oma kasutajakontole. Kui kontole on lisatud masinad millese on võimalik ilma session ID’ta siseneda, siis enne sisselogimist küsitakse ka lisanduvat turvakoodi, mis saadetakse telefoni peale. Samuti on ka üle võrgu liikuvad andmed krüpteeritud RSA 2048 bitise võtmega, mis muudab pahalastel keeruliseks info dekrüpteerimise, kui nad peaks võrgu liiklust kuulama. <br /> <br /> *Pilt*<br /> <br /> =Lõppsõna=<br /> Käesoleva töö käigus sai paigaldatud telefonile HTC one M7 uus operatsioonisüsteem, milleks oli Lineage 14, mis on loodud android 7.1.1 peale. Samuti sai installeeritud Google Play Store’i tugi ning tarkvara, mida võiks olla ühel süsteemiadministraatoril vaja. Mugavaks ühenduvuseks serveritega, sai loodud SSH võti, et ei peaks ühendamisel parooli sisestama. Töö käik oli edukas, ning uue operatsioonisüsteemiga sai 5 aastat vanale telefonile uus hingamine sisse puhutud.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=124777 2017-10-19T15:30:54Z

<p>Rrand: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> *Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21<br /> * [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[service]], Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> * [[Patroni]], Martin Kokk, A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br /> * [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br /> * [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br /> * [[.]], Aleksandra Sepp, AK21<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122977 2017-05-26T09:42:43Z

<p>Rrand: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> *Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br /> * Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto<br /> * Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> * Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br /> * Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis<br /> *Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> *Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122976 2017-05-26T09:42:20Z

<p>Rrand: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> *Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Rait Rand - Linuxile teine töölaud<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br /> * Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto<br /> * Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> * Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br /> * Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis<br /> *Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> *Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119491 2017-03-26T13:43:57Z

<p>Rrand: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110343 2016-10-19T00:21:55Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.]&lt;/ref&gt; kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.8.1.]&lt;/ref&gt; kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.7]&lt;/ref&gt;. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja]&lt;/ref&gt; kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra]&lt;/ref&gt; andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2]&lt;/ref&gt; põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin EIK Kõrgharidusreform (KKK)&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)]&lt;/ref&gt; teise punkti all avaldatud infot.<br /> <br /> ==Allikad==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110337 2016-10-19T00:14:36Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu.]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Testimine ja startupid]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 &quot;Süsadminnimisest&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc &quot;IT tööturg&quot; &quot;Karjäärikäänakud&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eesti Vabariigi küberkaitse.]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot;]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.<br /> <br /> ==Allikad==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110336 2016-10-19T00:12:10Z

<p>Rrand: /* Allikad */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.<br /> <br /> ==Allikad==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110335 2016-10-19T00:11:55Z

<p>Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.<br /> <br /> ==Allikad==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110334 2016-10-19T00:11:19Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda.&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110330 2016-10-18T23:59:58Z

<p>Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110324 2016-10-18T23:51:35Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110323 2016-10-18T23:50:32Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õpisooritused punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110322 2016-10-18T23:48:49Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus/ õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110321 2016-10-18T23:48:08Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite_ja_arvestuste_korraldus õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110319 2016-10-18T23:46:01Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.12.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi, ning üliõpilane peab end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110306 2016-10-18T23:35:51Z

<p>Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 11<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110304 2016-10-18T23:34:48Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10.2015<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Esimene loeng] oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Esimeseks külalisesinejaks] oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Kolmandas loengus] käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Neljandas loengus] esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Viiendas loengus] harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Kuuendas loengus] külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Eelviimases loengus] külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Viimaseks loenguks] saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=110295 2016-10-18T23:28:41Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10.2015<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Seletati kuidas EAP’d töötavad ning mis juhtub siis kui mõni aine vastamata peaks jääma. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Andres Kütt, kes on endine Tartu ülikooli tudeng. Ta rääkis kuidas ta ise IT juurde jõudis ning andis väikese ülevaate tolleaegsest tehnikast. Ta andis esinemise jooksul põhjaliku ülevaate IT arhitekti elust. Rääkis kuidas töötas pangas ja milliseid projekte nad 90ndate lõpus teostasid ning milliseid programmeerimiskeeli kasutasid. IT inimesena leidis ta, et ülemustega suhtlemine on keeruline, sest ta ei saanud nende ideedest lihtsalt aru. Selle lahendamiseks läks ta EBSi MBA erialale. Pärast selle kraadi omandamist läks ta veel edasi MIT-sse õppima ning seal olles avastas alles kui huvitav võib akadeemiline maailm olla. Hetkel töötab eestis Riigi infosüsteemide arhitektina. „Arhitekt ei loo mingisugust väärtust.“ IT arhitekt peab pea alati tegelema lisaks tarkvaraga ka riistvara ning serveritega. Näiteks tõi ta TTÜs loodava drooni, selle loomine on sümbioos riistvarast ja tarkvarast. Arhtitekt peab suutma teha süsteemi infrastruktuuris muudatusi ning oskama nende keerukust ning maksumust hinnata. Üks arhitekti töö tähtsamaid osi on kommunikatsioon, sest oma ideid tuleb erinevatele osapooltele lihtsasti ning mõistetavalt selgeks teha. Eestis on väga laialdaselt levinud suurkorporatsioonide metoodika, antakse rahastus ning oodatakse selle eesti tarkvara vastu, kuid hiljem need tükid kahjuks kokku ei sobitu. <br /> <br /> Kolmandas loengus käisid meil külas Kristel ja Marko Kruustük, kes on mõlemad EIK vilistlased. <br /> Kristel alustas oma teekonda testijana, sest teda paelus teiste programmidest vigade otsimine. Esimese töökoha sai Artify’s, mis tegeles veebilehtede arendamise ning testimisega. Pärast kooli lõpetamist leidis, et tahaks välismaale minna. 2011 aastal pakkis ta oma asjad kokku ja kolis San Franciscosse, kuid sealt kolis peagi Londonissse. Põhitöö kõrvalt leidis huvitava saidi Utest, mis ühendab tesitajad üle maailma ja pakub inimestele testimise teenust. Kuna ta leidis, et see keskkond pole täiuslik, tahtis ta seda ise edasi arendada ning sealt saadi esimene Testlio idee. <br /> Marko seadis endale kooli alustades kohe selged eesmärgid, kuhu ta jõuda tahab ning millega tegeleda. Kuna ta oli EIK esimene lend, siis nendele ei võimaldatud veel paljusid valikaineid, siis hakkas ta endale kohe tööd otsima, et end lisaks harida. Alustas veebiarendajana ning asutas mitmeid startupe. Pärast kooli läks Saksamaale magistrit tegema. <br /> Nad rääkisid meile, mida startup üldse tähendab ning tutvustasid edukamaid eesti startupe. Järgmisena tutvustasid, kuidas nende enda startup Testlio sündis. Nad otsustasid osaleda ühel maailma suurimal hackathonil, mis toimus Londonis. Nad suutsid kaheliikmelise meeskonnaga kolmanda koha saavutada. Nad võitsid 25000 dollarit, kuid seda nad välja ei saanud võtta, vaid oleksid pidanud ettevõttesse investeerima. Kuna neil raha ei olnud, et ettevõttet luua, tulid nad tagasi kodumaale. Tutvustasid ka mis mured, rõõmud ja raskused startupiga kaasnevad. <br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Lembitu „Snakeman“ Ling, kes on isehakanud ja õppinud süsteemiadministraator, kellel nüüdseks juba 21a töökogemust. Huvi arvutite vastu tekkis tal juba varajases nooruses, kui ta üks tuttavatest endale koju arvuti sai. Keskkooli jättis erinevate asjaolude sunnil pooleli, ning asus elektrikuna tööle, kuid peatselt sai tänu sõbrale parema pakkumise. Ta hakkas arvuteid komplekteerima. Adminni kohani jõudis puht juhuslikult väiksesse ISP ettevõttesse. Ta toonitas, et hea süsteemiadministraator peab olema laisk, ehk kõik korduvad tegevused peaks automaatselt toimima panema. Hea sysadmin peab nähtamatu olema, kuid vahel peab ennast ka ikka näitama, sest muidu jääb mulje, et sind pole enam vajagi. Andis ka head nõu, tööandjal ei tohi lasta endale pähe istuda ning enda võimeid ei tohiks ülehinnata, sest muidu on oht ennast tühjaks töötada. Kindlasti peaks keskhaldust võimalikult varakult kasutama, vastasel juhul muutub töö väga monotoonseks ja rutiinseks. <br /> <br /> Viiendas loengus harisid meid Andres Septer ja Einar Koltšanov. Andres andis ülevaate IT töösektorist. Ta jagas nõuandeid kuidas ennast tööturul müüa ning kuidas ettevõtet millese tööle minna valida. Alati tuleks uurida tausta ning hea oleks kui on võimalik leida keegi ettevõttes töötanud või töötav inimene, kellelt uurida kuidas asjad tegelikult toimivad. Kuna Eesti on niivõrd pisike, siis liiguvad paremad töökohad tutvuste kaudu ning hea töökoha leidmiseks tuleb luua võrgustik IT inimestest. Toodi välja erinevate sektorite head ja vead. Soovitas OÜ luua, millega oleks võimalik vabakutselisi projektipõhiseid töid teha.<br /> Järgmisena rääkis Einar IT ja äripoole suhetest. Alustas ta oma rännakut veidi eriskummalisest kohast, meditsiini erialalt. Aastal 2011 sai temast Scrum Master. IT ja äripoole suhted on väga probleemsed, sest pooled ei mõista teineteist. Pole arusaama üksteise tööst. Jagati ka näpunäiteid välismaale kolimise suhtes, kas see palk on seda reisi üldse väärt. Eelnevalt peaks tutvuma kultuuriruumiga, elukalliduse jms faktoritega. <br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Ivar Laur, kes on EMTA analüütikaosakonna juhataja. Töökogemust on tal samas asutuses juba 14a, ning selle aja jooksul pole tal veel igav hakanud. Ta selgitas, et on erinevat sorti andmeid. Neid, mida on võimalik analüüsida, ning vastupidi. Kui andmed ei ole korrektselt analüüsitavad, ei pruugi nad tegelikkusest õiget pilti maalida. Analüüs on ettevõtete jaok elulise tähtsusega element, selle abil on võimalik kindlaks teha, kuhu ressurssi suunata. Selgitati ka kuidas ja millega Maksu- ja Tolliamet igapäevaselt tegeleb. <br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Jaan Priisalu, kes on juba varajasest noorusest arvutitega tegelenud. Nüüdseks on ta andmeturbega juba üle 20a tegelenud. Töötanud on ta ka väga huvitaval ametikohal Riigi Infosüsteemi Ametis, kus pidi väljatöötama meie riigi küberkaitse süsteemi. Eelmisel aastal läks TTÜsse doktorikraadi tegema. Esineja andis väga detailse ülevaate krüptograafia ajaloost Eestis. Küberkaitse eesmärgiks on kaitsta töötavaid süsteeme, arvuteid ning teenuseid. Räägiti ka küberkurjategijates, kui aastaid kümme tagasi suutis üksik indiviid teha väga suurt kahju, siis tänapäeval see enam nii lihtne pole. Et turvalistemast süsteemidest läbi murda, on kurjategijad grupeerunud ning teevad koostööd. Jaan rääkis ka sellest, mis 2007ndal aastal Pronksööl toimus. Tänapäeva esimeseks sõja märgiks pidigi olema kübersõda. Et selle vastu võidelda on väga tähtis naaberriikide koostöö, omavahelised koolitused ning teineteise aitamine turvalisema süsteemi loomiseks. <br /> <br /> Viimaseks loenguks saime esinejaks Hedi Mardisoo, kes on oma karjääri jooksul enamus ajast välismaal töödanud. Nüüdseks on ta Eestis tagasi ning töötab Starmanis. Alustas ta termini bränd selgitamisest. Lühidalt võiks seda kirjeldada selliselt: „bränd on see, mida inimesed sinu kohta räägivad, kui sind ruumis ei ole“. Esineja rääkis, et turundus on tootearenduse juures väga tähtsal kohal, ei piisa vaid kvaliteetsest tootest. Inimesed peavad ka sellest teadlikud olema ning seda osta tahtma. Turundus jaguneb osadeks (toode, hind, koht, inimesed ja müügiteenus), kõik need osad peavad toimima, et edukat brändi luua. Näiteks tõi ta selle, et kui turundus on väga tasemel, aga Starmani tehnikud on ebaviisakad või räpased, siis see ainuüksi võib juba terve brändi maine rikkuda. <br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt, kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=94373 2015-10-22T06:49:30Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10.2015<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.<br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meid harimas Kert Suvi, kes tutvustas meile testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma. Testimiseni jõudis Kert alles pärast EIK lõpetamist, enne seda oli ta vabakutseline veebidisainer ning trükifailide küljendaja. Ta tutvustas meile, miks tuleb testida ning mis selle mõte on. Testida tuleb selleks, et maandada riske ning veendumaks selles, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne. Ettevõtted aga ei taha tarkvara arendamise protsessi testimist kaasata, sest leitakse, et see ei anna mingisugust lisaväärtust ning testimist peetakse liiga kalliks. Eesti firmad kasutavad testimise teenust muu maailmaga võrreldes ülimalt vähe, kõigest 10%-15% projekti mahust kasutatakse testimiseks. Tegelikkuses on testimine väga oluline, sest mida varem vead avastatakse, seda lihtsam on neid ka parandada. Juba turule paisatud toote hilisem korrastamine tekitab klientides pahameelt ning võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna.<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Targo Tennisberg, kes oli väga meeldejääv juba sellepoolest, et ta oli end riietanud võluri kostüümi. Loengut alustas ta väikeses jutukesega, kus tõi välja seoseid alkeemia ning infotehnoloogia vahel. Targo on ise erialalt arendaja, ning koodi kirjutanud juba üle 20 aasta. Ta õpetas meile, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Ta kirjeldus tarkvara arendusest sarnanes väga eelnevate külaliste kirjeldusele. Üksinda rabeledes ei ole võimalik midagi teha, väga tähtis on kogu meeskonna panus ning koordineeritus. Ta kirjeldas ka süvitsi arendaja igapäevatööd. Arendaja peab olema hea suhtleja ning olema suuteline realiseerima paberile pandud idee koodi kujul. Tema esitluse kuulamine oli väga huvitav, sest ise õpin ka hetkel arenduse erialal.<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Tanel Hunt. Ta tutvustas meile IT ettevõtlust ning kuidas ta selleni tee leidis. Tema kõrgharidustee küll algas EIKs, kuid jäi pärast teist aastat poolikuks. Ta leidis, et oli koolist piisavalt omandanud ning ei leidnud, et tal oleks kasulik veel üks aasta raisata. Loengust oli kindlasti nendele väga palju kasu, kes plaanivad tulevikus oma ettevõtte luua või on seda juba praeguseks teinud. Õppimise kohalt ühtisid ta vaated Elar Langi vaadetega. Koolist tulnud programmeerija on tunduvalt nõrgemal tasemel, kui iseõppinud huviline. Kool annab vaid vundamendi, maja tuleb selle peale ise ehitada.<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime lausa kaks esinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nad käisitlesid andmekaevandamise ning analüütika teemasid. Tutvustati, mis tegevused tuleb ettevõttel läbida enne kui lõplik toode turule paisatakse. Enne arendus protsessi algus tuleb koostada analüüsid ning prognoosid, selgitamaks kas arutelus olev projekt on üldse firmale kasumlik. Temaatika muutus üldiselt natuke liiga voolavaks, kuid sellegipoolest oli mitmeid fakte, mida tasus kõrva taha panna.<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid rohkem pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=94372 2015-10-22T06:47:56Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10.2015<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.<br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meid harimas Kert Suvi, kes tutvustas meile testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma. Testimiseni jõudis Kert alles pärast EIK lõpetamist, enne seda oli ta vabakutseline veebidisainer ning trükifailide küljendaja. Ta tutvustas meile, miks tuleb testida ning mis selle mõte on. Testida tuleb selleks, et maandada riske ning veendumaks selles, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne. Ettevõtted aga ei taha tarkvara arendamise protsessi testimist kaasata, sest leitakse, et see ei anna mingisugust lisaväärtust ning testimist peetakse liiga kalliks. Eesti firmad kasutavad testimise teenust muu maailmaga võrreldes ülimalt vähe, kõigest 10%-15% projekti mahust kasutatakse testimiseks. Tegelikkuses on testimine väga oluline, sest mida varem vead avastatakse, seda lihtsam on neid ka parandada. Juba turule paisatud toote hilisem korrastamine tekitab klientides pahameelt ning võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna.<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Targo Tennisberg, kes oli väga meeldejääv juba sellepoolest, et ta oli end riietanud võluri kostüümi. Loengut alustas ta väikeses jutukesega, kus tõi välja seoseid alkeemia ning infotehnoloogia vahel. Targo on ise erialalt arendaja, ning koodi kirjutanud juba üle 20 aasta. Ta õpetas meile, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Ta kirjeldus tarkvara arendusest sarnanes väga eelnevate külaliste kirjeldusele. Üksinda rabeledes ei ole võimalik midagi teha, väga tähtis on kogu meeskonna panus ning koordineeritus. Ta kirjeldas ka süvitsi arendaja igapäevatööd. Arendaja peab olema hea suhtleja ning olema suuteline realiseerima paberile pandud idee koodi kujul. Tema esitluse kuulamine oli väga huvitav, sest ise õpin ka hetkel arenduse erialal.<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Tanel Hunt. Ta tutvustas meile IT ettevõtlust ning kuidas ta selleni tee leidis. Tema kõrgharidustee küll algas EIKs, kuid jäi pärast teist aastat poolikuks. Ta leidis, et oli koolist piisavalt omandanud ning ei leidnud, et tal oleks kasulik veel üks aasta raisata. Loengust oli kindlasti nendele väga palju kasu, kes plaanivad tulevikus oma ettevõtte luua või on seda juba praeguseks teinud. Õppimise kohalt ühtisid ta vaated Elar Langi vaadetega. Koolist tulnud programmeerija on tunduvalt nõrgemal tasemel, kui iseõppinud huviline. Kool annab vaid vundamendi, maja tuleb selle peale ise ehitada.<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime lausa kaks esinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nad käisitlesid andmekaevandamise ning analüütika teemasid. Tutvustati, mis tegevused tuleb ettevõttel läbida enne kui lõplik toode turule paisatakse. Enne arendus protsessi algus tuleb koostada analüüsid ning prognoosid, selgitamaks kas arutelus olev projekt on üldse firmale kasumlik. Temaatika muutus üldiselt natuke liiga voolavaks, kuid sellegipoolest oli mitmeid fakte, mida tasus kõrva taha panna.<br /> <br /> Aine oli väga kasulik ning silmaringi avardav. Avastasin, et IT maailmas on väga erinevaid ametikohti ning tutvustati lähemalt kuidas see kellavärk nende sisemuses toimub. Väga positiivne, et see aine esimesel semestril toimus, sest paljud esinejad jagasid nippe, kuidas paremini õppida ja kuidas võimalikult valutult kõrgkool läbida. Väga paljud esinejad motiveerisid õppima ning pingutama, tuletades meele, et koolis käime ikka enda pärast, mitte kellegi teise jaoks õppimas.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=94369 2015-10-22T06:35:54Z

<p>Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22.10.2015<br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.<br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meid harimas Kert Suvi, kes tutvustas meile testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma. Testimiseni jõudis Kert alles pärast EIK lõpetamist, enne seda oli ta vabakutseline veebidisainer ning trükifailide küljendaja. Ta tutvustas meile, miks tuleb testida ning mis selle mõte on. Testida tuleb selleks, et maandada riske ning veendumaks selles, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne. Ettevõtted aga ei taha tarkvara arendamise protsessi testimist kaasata, sest leitakse, et see ei anna mingisugust lisaväärtust ning testimist peetakse liiga kalliks. Eesti firmad kasutavad testimise teenust muu maailmaga võrreldes ülimalt vähe, kõigest 10%-15% projekti mahust kasutatakse testimiseks. Tegelikkuses on testimine väga oluline, sest mida varem vead avastatakse, seda lihtsam on neid ka parandada. Juba turule paisatud toote hilisem korrastamine tekitab klientides pahameelt ning võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna.<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Targo Tennisberg, kes oli väga meeldejääv juba sellepoolest, et ta oli end riietanud võluri kostüümi. Loengut alustas ta väikeses jutukesega, kus tõi välja seoseid alkeemia ning infotehnoloogia vahel. Targo on ise erialalt arendaja, ning koodi kirjutanud juba üle 20 aasta. Ta õpetas meile, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Ta kirjeldus tarkvara arendusest sarnanes väga eelnevate külaliste kirjeldusele. Üksinda rabeledes ei ole võimalik midagi teha, väga tähtis on kogu meeskonna panus ning koordineeritus. Ta kirjeldas ka süvitsi arendaja igapäevatööd. Arendaja peab olema hea suhtleja ning olema suuteline realiseerima paberile pandud idee koodi kujul. Tema esitluse kuulamine oli väga huvitav, sest ise õpin ka hetkel arenduse erialal.<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Tanel Hunt. Ta tutvustas meile IT ettevõtlust ning kuidas ta selleni tee leidis. Tema kõrgharidustee küll algas EIKs, kuid jäi pärast teist aastat poolikuks. Ta leidis, et oli koolist piisavalt omandanud ning ei leidnud, et tal oleks kasulik veel üks aasta raisata. Loengust oli kindlasti nendele väga palju kasu, kes plaanivad tulevikus oma ettevõtte luua või on seda juba praeguseks teinud. Õppimise kohalt ühtisid ta vaated Elar Langi vaadetega. Koolist tulnud programmeerija on tunduvalt nõrgemal tasemel, kui iseõppinud huviline. Kool annab vaid vundamendi, maja tuleb selle peale ise ehitada.<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime lausa kaks esinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nad käisitlesid andmekaevandamise ning analüütika teemasid. Tutvustati, mis tegevused tuleb ettevõttel läbida enne kui lõplik toode turule paisatakse. Enne arendus protsessi algus tuleb koostada analüüsid ning prognoosid, selgitamaks kas arutelus olev projekt on üldse firmale kasumlik. Temaatika muutus üldiselt natuke liiga voolavaks, kuid sellegipoolest oli mitmeid fakte, mida tasus kõrva taha panna.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=94368 2015-10-22T06:34:36Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.<br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.<br /> <br /> Viiendas loengus käis meid harimas Kert Suvi, kes tutvustas meile testimise ja tarkvara kvaliteedi maailma. Testimiseni jõudis Kert alles pärast EIK lõpetamist, enne seda oli ta vabakutseline veebidisainer ning trükifailide küljendaja. Ta tutvustas meile, miks tuleb testida ning mis selle mõte on. Testida tuleb selleks, et maandada riske ning veendumaks selles, et lõpp-produkt oleks kvaliteetne. Ettevõtted aga ei taha tarkvara arendamise protsessi testimist kaasata, sest leitakse, et see ei anna mingisugust lisaväärtust ning testimist peetakse liiga kalliks. Eesti firmad kasutavad testimise teenust muu maailmaga võrreldes ülimalt vähe, kõigest 10%-15% projekti mahust kasutatakse testimiseks. Tegelikkuses on testimine väga oluline, sest mida varem vead avastatakse, seda lihtsam on neid ka parandada. Juba turule paisatud toote hilisem korrastamine tekitab klientides pahameelt ning võib ettevõttele kokkuvõttes rohkem maksma minna.<br /> <br /> Kuuendas loengus külastas meid Targo Tennisberg, kes oli väga meeldejääv juba sellepoolest, et ta oli end riietanud võluri kostüümi. Loengut alustas ta väikeses jutukesega, kus tõi välja seoseid alkeemia ning infotehnoloogia vahel. Targo on ise erialalt arendaja, ning koodi kirjutanud juba üle 20 aasta. Ta õpetas meile, kuidas tarkvaramaailmas ellu jääda. Ta kirjeldus tarkvara arendusest sarnanes väga eelnevate külaliste kirjeldusele. Üksinda rabeledes ei ole võimalik midagi teha, väga tähtis on kogu meeskonna panus ning koordineeritus. Ta kirjeldas ka süvitsi arendaja igapäevatööd. Arendaja peab olema hea suhtleja ning olema suuteline realiseerima paberile pandud idee koodi kujul. Tema esitluse kuulamine oli väga huvitav, sest ise õpin ka hetkel arenduse erialal.<br /> <br /> Eelviimases loengus külastas meid Tanel Hunt. Ta tutvustas meile IT ettevõtlust ning kuidas ta selleni tee leidis. Tema kõrgharidustee küll algas EIKs, kuid jäi pärast teist aastat poolikuks. Ta leidis, et oli koolist piisavalt omandanud ning ei leidnud, et tal oleks kasulik veel üks aasta raisata. Loengust oli kindlasti nendele väga palju kasu, kes plaanivad tulevikus oma ettevõtte luua või on seda juba praeguseks teinud. Õppimise kohalt ühtisid ta vaated Elar Langi vaadetega. Koolist tulnud programmeerija on tunduvalt nõrgemal tasemel, kui iseõppinud huviline. Kool annab vaid vundamendi, maja tuleb selle peale ise ehitada.<br /> <br /> Viimaseks loenguks saime lausa kaks esinejat Oliver Kadak ja Oleg Bogdanov. Nad käisitlesid andmekaevandamise ning analüütika teemasid. Tutvustati, mis tegevused tuleb ettevõttel läbida enne kui lõplik toode turule paisatakse. Enne arendus protsessi algus tuleb koostada analüüsid ning prognoosid, selgitamaks kas arutelus olev projekt on üldse firmale kasumlik. Temaatika muutus üldiselt natuke liiga voolavaks, kuid sellegipoolest oli mitmeid fakte, mida tasus kõrva taha panna.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=94357 2015-10-22T05:02:58Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> Õpingukorralduse ja erialatutvustuse aine raames oli kokku kaheksal korral võimalik käia kuulamas oma ala spetsialiste, kes tutvustasid meile IT eriala erinevaid valdkondasid ning võimalusi. Lisaks sellele, jagasid mitmed neist ka nippe, kuidas kõrgkoolis edukalt õppida. Esinejate kuulamine oli väga hea kogemus, sest pani mõtisklema teemal, mida teha tulevikus, kui diplom juba käes.<br /> <br /> Esimeses loeng oli sissejuhatav loeng, kus tutvustati üldist õpingukorraldust ning räägiti, kuidas ülikoolis ellu jääda. Merle Verendi tutvustas, mis liiki stipendiume EIK pakub, ning mida nendele kandideerimiseks teha tuleb. Järgnevalt käis Juri Tretjakov rääkimas, kuidas kasutada veebis asuvat e-õppe keskkonda ning kuidas vaadata veebist loengusalvestusi. Endine EIK tudeng Lauri Võsandi tutvustas meile erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning soovitas mõne huviringiga liituda. Kuna ise olen esimest korda ülikoolipingis, oli loengus räägitu mulle suures osas uus ning huvitav.<br /> <br /> Esimeseks külalisesinejaks oli Tiina Seeman, kes on endine EIK tudeng. Ta andis oma esinemise jooksul väga põhjaliku ülevaate IT projektide juhtimisest. Minule üllatusena selgus, et paljud projektid põruvad just projektijuhi kogenematuse tõttu, mitte ebakompetentse arendajate meeskonna pärast. Seetõttu otsustas ta omandada ka IT erialase kraadi. Töökaaslase soovitusel sattus ta õppima EIK infosüsteemide analüüsi erialal. Kraadi ei tulnud ta omandama mitte selleks, et ise spetsialistina tööd leida, vaid eelkõige seetõttu, et omandatud teadmisi oma meeskonna juhtimisel ära kasutada. Esineja andis ka nipi, kuidas ennast rutiinist välja tõmmata. Ta soovitas endale leida huvipakkuv tegevus, olgu selleks siis jooksmine või robootikaklubi. Tiina esinemine näitas mulle IT valdkonda täiesti uues valguses. Reaalses IT töös ei loe vaid minu oskused ning teadmised, vaid enamus projektid realiseeruvad vaid efektiivse juhtimise ning meeskonnatöö tulemusena.<br /> <br /> Kolmandas loengus käis meil külas Elar Lang, kes rääkis kõrghariduse ning enesetäiendamise olulisusest. Lõpetanud Tallinna Polütehnikumi, leidis ta, et edasi õppima ta minna ei viitsi. Teenis ta oma teadmiste baasil head raha niigi. Ühel hetkel tundis ta, et kolleegidega tööalasel suhtlemisel jääb erialaste teadmiste pagas liialt pisikeseks. Mitmete sündmuste kokkulangemise tulemusena avastas ta end puhtjuhuslikult EIK pingist. Õppima asudes avastas ta tohutu motivatsiooni, ning seda ta meiega jagama tuligi. Ta toonitas, et kõrgkooli eesmärk ei ole teha tudengist valmis spetsialisti, see annab vaid vajalikud tööriistad, baasteadmised. Tänapäeva maailm, eriti just IT valdkonnas on väga kiirelt arenev. Seetõttu ei tohi loorberitele puhkama jääda, vaid tuleb ise regulaarselt juurde õppida, end täiustada. Esinemisest jäi enim kõlama mõte „ära kunagi lase endale öelda, kui raske sul saab olema“. Kui põrumisele või raskustele mõtlema hakata, kaob siht reaalselt eesmärgilt.<br /> <br /> Neljandas loengus esines meile Taavi Tuisk, kes on erialalt süsteemiadministraator. Sellel erialal on ta töötanud juba 97ndast aastast. Ta rääkis meile süsteemiadministraatori igapäevatööst ning iseloomujoontest, mis inimesel peavad olema, et sellisel erialal hakkama saada. Kõige olulisemad omadused on stressitaluvus ja leidlikus, et pingelistes olukordades pea selgena hoida ning võimalikult kiirelt ning tõhusalt süsteemis tekkinud probleemid kõrvaldada. Samaaegselt tuleb ka teiste osakondade ning meeskonnaliikmetega infot jagada. Väga oluline on ka ametieetika, administraator ei tohi kunagi minna sobrama kasutajate andmetesse. Kui midagi sellist peaks juhtuma, kaotab administraator oma usalduse ning arvatavasti ka töö. Tema loengut oli kahjuks ülimalt keeruline jälgida, sest ta ei kasutanud ühtegi visuaalset materjali ning ta esitas oma teksti väga monotoonse häälega.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93416 2015-10-20T14:29:05Z

<p>Rrand: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93413 2015-10-20T14:28:53Z

<p>Rrand: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> Kasutasin [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine EIK Kõrgharidusreform (KKK)] teise punkti all avaldatud infot.</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93404 2015-10-20T14:21:26Z

<p>Rrand: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93398 2015-10-20T14:19:36Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13.] kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.8.1.] kohaselt läbi ÕISi. [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Punkti 5.2.8.] kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus punkti 5.2.7]. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ õppeteenuste tasumäärade nimekirja] kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb [http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra] andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Teine Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2] põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93379 2015-10-20T14:03:58Z

<p>Rrand: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve esimese semestri lõppedes on 6 x 50 = 300€ ning aasta lõpus esitatav arve 8 x 50 = 400€<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93378 2015-10-20T13:58:55Z

<p>Rrand: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimese semestri lõppedes saab tudeng arve 6 EAP ulatuses.<br /> <br /> Teise semestri lõppedes toimub kumulatiivne arevstus terve ÕA peale, ning esitatakse arve 27 x 2 - 21 - 25 = 8 EAP ulatuses.<br /> <br /> Tudengile esitatav arve on (6+8) x 50 = 700€<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93359 2015-10-20T13:39:25Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 21 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93356 2015-10-20T13:37:29Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra andmetel esitada ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohane taotlus koos vajalike lisadega. Kõrgharidusreformi KKK punkti 2.2 põhjal arvestatakse VÕTA kaudu saadud EAPd aasta õppekoormuse täitmisel, kuid ei arvestata semestri õppekava täitmisel.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93355 2015-10-20T13:36:34Z

<p>Rrand: /* Küsimus A */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib üliõpilasel õppekorraldus eeskirja punkti 5.2.13. kohaselt ülejärgmise semesti punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Kordussooritus tuleb kokku leppida vastava aine õppejõuga.  Korduseksamile registreerimine toimub punkti 5.2.8.1. kohaselt läbi ÕISi. Punkti 5.2.8. kohaselt peab üliõpilane end eksamile registreerima vähemalt 2 tööpäeva enne sooritust. Korduseksamid on punkti 5.2.7. kohaselt REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. REV ja OF kohal olevale tudengile on kordussoorituse maksumus õppeteenuste tasumäärade nimekirja kohaselt 20 €.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93354 2015-10-20T13:35:00Z

<p>Rrand: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93352 2015-10-20T13:32:15Z

<p>Rrand: /* Viited */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ==Viited==</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93351 2015-10-20T13:32:07Z

<p>Rrand: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> =Viited=</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93350 2015-10-20T13:31:57Z

<p>Rrand: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> =Viited=</div>

Rrand https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrand&diff=93348 2015-10-20T13:30:23Z

<p>Rrand: Created page with &quot;=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Rait Rand Rühm: 12 =Essee= =Õpingukorralduse küsimused= =Viited=&quot;</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Rait Rand<br /> <br /> Rühm: 12<br /> <br /> =Essee=<br /> =Õpingukorralduse küsimused=<br /> =Viited=</div>

Rrand