https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rrastas 2026-05-05T20:35:52Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%B5najalg&diff=114064 2016-11-07T14:23:34Z

<p>Rrastas: /* Retsensioon meeskonna B12 projektile */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> == Meeskond ja Tööjaotus==<br /> * Argo Hansen - projektijuht, back-end, andmebaas, disain<br /> * Ragnar Rästas - front-end, andmebaas, disain<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha toitlustus asutuse keskkond, kus saab hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud suurüritused. Inventuur alla kuuluvad renditavad ja renditud laua- ja serveerimisnõud. Samuti kuulub inventuuri alla toiduained. Töötajate haldussüsteemis saab hallata personali töötunde ja puhkusepäevi. Lisaks võiks olla ka asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise teenus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> Tegu on toitlustus asutuse halduskeskkonnaga, mille sihtgrupiks on toitlustusega tegelevad väike ettevõtted. Võimalus hallata süsteeme ning salvestada nendes tehtud muudatusi.<br /> <br /> Töötajatel on erinevad rollid ja koormused, kuid neil on võimalus teha peale normaalse tööaja (kell 8-16) ka lisa tööd (nt: kui on õhtuks tellitud suurem kogus toitu, siis soovi korral saab/võib töötaja aidata). Töötajatele loome ka välise haldussüsteemi, kus iga töötajale luuakse kasutaja, et ta saaks taotleda omale puhkusepäevi ja haigusepäevi. Peale selle on neil ligipääs ka inventuuri ja ürituste haldussüsteemile.<br /> <br /> Asutuse inventuuri haldussüsteem, milles saab andmeid jooksvalt muuta, näitab olemas olevatest ja saabuvatest toiduainetest, renditavatest ja renditud laua- ja serveerimisnõudest. Laua- ja serveerimisnõusid saab sorteerida nende koguse, liigi, hinna, kellele renditud ja renditud aja järgi. Toitaineid saab aga sorteerida margi, tootja ja nimetuse järgi. Peale selle saab jälgida ka inventuurist puudu olevaid ehk siis ostu nimekirja vajavatest asjadest ning seda näevad süsteemist ka kullerid, mida siis kojuveolt tagasi tulles saaksid osta. Lisaks võiks inventuuri süsteemis olla võimalus hallata toidumenüüd. Toidumenüü koosneb haldussüsteemi sisestatud toiduainedest, kus on näha vaja minevad kogused menüüs olevate toitude valmistamiseks. Inventuuri süsteemi saavad hallata kõik kasutajad välja arvatud kliendid.<br /> <br /> Tellitud ürituste haldussüsteemis näeme me üritusega seotud kirjeid, mis on peamiselt ürituse nimi, selle toimumis kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustusmenüü, kogused ja ürituse toimumise asukoht. Tulevaid üritusi sisestab vastava õigusega kasutaja.<br /> <br /> Tavakasutaja (toitlustus firma) saab antud programmiga hallata pinnapealseid töötajate, inventuuri ja ürituste tellimuste infostruktuuri vajadusi. Kuna programm on loodud silmas pidades skaleeruvust, siis on see just soovitatud perefirmadest kuni keskmistele firmadele.<br /> <br /> Lõpptooteks on toitlustus asutuse keskkond, mis laseb hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud üritusi. Lõpptoote sihtgrupiks on väiksed toitlustusega tegelevad ettevõtted.<br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Töötajate kasutajate loomine ja haldamine, kus luuakse töötajatele kasutajad välisesse süsteemi, et nad saaksid hallata inventuuri ja ürituste haldussüsteemi ning peale selle ka taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Inventuuri haldussüsteem, kus on kirjas kõik inventuuriga seotud kirjed. Kirjede all mõtleme me laua- ja serveerimisnõusid, toitaineid, klaasnõusid ja joogiklaaside koguseid. Seda süsteemi saavad peamiselt kasutada registreeritud töötajad oma kasutajatega. <br /> *Töötajate haldussüsteem, kus on kirjas kõik töötajatega seotud kirjed. Siin näeme me registreeritud töötajate andmeid, milleks on nende nimi, süsteemi loodud kasutaja, amet, tehtud töötunnid, palk ja taotletud puhkuse- ja haigusepäevad. Seda süsteemi haldavad adminad.<br /> *Ürituste haldussüsteemis on kirjas üritusega seotud kirjed, milleks on ürituse toimumise asukoht, ürituse nimi, toimumise kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustsmenüü ja nende kogused. Ürituse haldussüsteemis saavad ka töötajad oma kasutajatega hallata. Üritusi saab lisada ainult vastava õigusega kasutaja. <br /> *Luua võimalus, mis lubab kõigis kolmes haldussüsteemis sorteerida, otsida, lisada, kustutada ja kuvada erinevate parameetrite kaudu.<br /> *Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse ehk siis kõik tegevused, mis tehakse haldussüsteemides ka salvestatakse.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Klientide kasutajate loomine ja haldamine. Annab klientidele võimaluse luua kasutaja (kasutaja loomisel küsitakse kliendi andmeid), millega on võimalik tellida süüa ning jälgida toidu teekonda tellitud kohta. Siin haldame me kliendi poolt sooritud tegevusi ning säilitame kliendi andmete puutumatuse.<br /> *Puhkuse ja haiguse taotlemine läbi haldussüsteemi keskkonna. Annab töötajatele võimaluse taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise süsteem. Süsteem laseb kliendil sooritada toidu tellimusi, sisestades toidu nime menüüst ja ka selle koguse. Süsteem annab ülevaate ka kulleritest ja nende sõiduvahendist. Ühe sõiduvahendiga võib olla seotud ka mitu kullerit. Peale selle peab süsteem laskma kulleril alustatavat kojuvedu süsteemi sisetada ning laskma seda ka kliendil jälgida.<br /> *Kassade süsteem laseb järge pidada toitude hinna ja olevasoleva koguse kohta ning tellimise sooritamisel lahutab sealt koguseid, et järgmine tellija näeks olemasolevaid koguseid.<br /> *Logfile süsteem, kuhu salvestatakse kõik andmebaasis tehtud muutused, muutuse sooritatud aeg ning muutuse teinud kasutaja nimi ja id.<br /> *Backup süsteem, mis oskab teha koopiaid põhi andmebaasidest, etteantud kellaaegadel ja parameetritel.<br /> ===Võimalikud probleemid===<br /> *Projekti teviklikkus.&lt;br&gt;<br /> Kuna tegemist on esimese toote projektiga, siis võib esineda probleeme millega ei oska arvestada, kuna puuduvad valmis toote valmistamise kogemused.<br /> *Meeskonna kommunikatsiooni häired.&lt;br&gt;<br /> Mõlemal liikmel puudub kogemus kahe või rohkema liikmelise programmeerimis projektiga.<br /> *Projekti mittetäielik valmimine.&lt;br&gt;<br /> Projekt võib jääda poolikuks väheste kogemuste tõttu.<br /> *Programmi graafilised vead.&lt;br&gt;<br /> Programmis võib tekkida graafilisi vigu, kuna kummalgil liikmel ei ole graafilise liidese disainimis kogemust.<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> == Retsensioon meeskonna B12 projektile==<br /> Meeskonna B12 ideeks on luua hasartmängu keskkond, kus kasutajad panustavad virtuaalse valuutaga. Idee on hea ja lihtne, bingo mäng. Analüüsis on olemas kõik vajalik, et mäng oleks funktsionaalne, kuid ei ole piisavalt kirjeldatud mitmikmängu struktuurset ülesehitust.<br /> Kuigi idee on hea võib tekkida ärilisi probleeme, kuna bingo mängijate shitgrupp on suhteliselt suur ning koosneb erinevatest vanustest, siis vanemal generatsioonil võib probleemiks olla arvuti puudumine, mis vähendab kasutajate arvu. Analüüsis on kirjas, et rakenduse teeb eriliseks võimalus ise korraldada oma bingo mängu. Selline võimalus tundub rohkem elementaarse osana, mitte erilise võimalusena.<br /> Mida rohkem mõelda idee peale, seda rohkem tundub see hea ideena, kuid esimeste aktiivsete mängijate saamisega võib tekkida väga palju probleeme, kuna konkurents turul on suur.<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> *Mille pealt teenida kasumit?<br /> *Mis teeb Teie toote eriliseks?<br /> *Kes on Teie sihtgrupp?</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%B5najalg&diff=114062 2016-11-07T13:55:35Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> == Meeskond ja Tööjaotus==<br /> * Argo Hansen - projektijuht, back-end, andmebaas, disain<br /> * Ragnar Rästas - front-end, andmebaas, disain<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha toitlustus asutuse keskkond, kus saab hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud suurüritused. Inventuur alla kuuluvad renditavad ja renditud laua- ja serveerimisnõud. Samuti kuulub inventuuri alla toiduained. Töötajate haldussüsteemis saab hallata personali töötunde ja puhkusepäevi. Lisaks võiks olla ka asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise teenus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> Tegu on toitlustus asutuse halduskeskkonnaga, mille sihtgrupiks on toitlustusega tegelevad väike ettevõtted. Võimalus hallata süsteeme ning salvestada nendes tehtud muudatusi.<br /> <br /> Töötajatel on erinevad rollid ja koormused, kuid neil on võimalus teha peale normaalse tööaja (kell 8-16) ka lisa tööd (nt: kui on õhtuks tellitud suurem kogus toitu, siis soovi korral saab/võib töötaja aidata). Töötajatele loome ka välise haldussüsteemi, kus iga töötajale luuakse kasutaja, et ta saaks taotleda omale puhkusepäevi ja haigusepäevi. Peale selle on neil ligipääs ka inventuuri ja ürituste haldussüsteemile.<br /> <br /> Asutuse inventuuri haldussüsteem, milles saab andmeid jooksvalt muuta, näitab olemas olevatest ja saabuvatest toiduainetest, renditavatest ja renditud laua- ja serveerimisnõudest. Laua- ja serveerimisnõusid saab sorteerida nende koguse, liigi, hinna, kellele renditud ja renditud aja järgi. Toitaineid saab aga sorteerida margi, tootja ja nimetuse järgi. Peale selle saab jälgida ka inventuurist puudu olevaid ehk siis ostu nimekirja vajavatest asjadest ning seda näevad süsteemist ka kullerid, mida siis kojuveolt tagasi tulles saaksid osta. Lisaks võiks inventuuri süsteemis olla võimalus hallata toidumenüüd. Toidumenüü koosneb haldussüsteemi sisestatud toiduainedest, kus on näha vaja minevad kogused menüüs olevate toitude valmistamiseks. Inventuuri süsteemi saavad hallata kõik kasutajad välja arvatud kliendid.<br /> <br /> Tellitud ürituste haldussüsteemis näeme me üritusega seotud kirjeid, mis on peamiselt ürituse nimi, selle toimumis kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustusmenüü, kogused ja ürituse toimumise asukoht. Tulevaid üritusi sisestab vastava õigusega kasutaja.<br /> <br /> Tavakasutaja (toitlustus firma) saab antud programmiga hallata pinnapealseid töötajate, inventuuri ja ürituste tellimuste infostruktuuri vajadusi. Kuna programm on loodud silmas pidades skaleeruvust, siis on see just soovitatud perefirmadest kuni keskmistele firmadele.<br /> <br /> Lõpptooteks on toitlustus asutuse keskkond, mis laseb hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud üritusi. Lõpptoote sihtgrupiks on väiksed toitlustusega tegelevad ettevõtted.<br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Töötajate kasutajate loomine ja haldamine, kus luuakse töötajatele kasutajad välisesse süsteemi, et nad saaksid hallata inventuuri ja ürituste haldussüsteemi ning peale selle ka taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Inventuuri haldussüsteem, kus on kirjas kõik inventuuriga seotud kirjed. Kirjede all mõtleme me laua- ja serveerimisnõusid, toitaineid, klaasnõusid ja joogiklaaside koguseid. Seda süsteemi saavad peamiselt kasutada registreeritud töötajad oma kasutajatega. <br /> *Töötajate haldussüsteem, kus on kirjas kõik töötajatega seotud kirjed. Siin näeme me registreeritud töötajate andmeid, milleks on nende nimi, süsteemi loodud kasutaja, amet, tehtud töötunnid, palk ja taotletud puhkuse- ja haigusepäevad. Seda süsteemi haldavad adminad.<br /> *Ürituste haldussüsteemis on kirjas üritusega seotud kirjed, milleks on ürituse toimumise asukoht, ürituse nimi, toimumise kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustsmenüü ja nende kogused. Ürituse haldussüsteemis saavad ka töötajad oma kasutajatega hallata. Üritusi saab lisada ainult vastava õigusega kasutaja. <br /> *Luua võimalus, mis lubab kõigis kolmes haldussüsteemis sorteerida, otsida, lisada, kustutada ja kuvada erinevate parameetrite kaudu.<br /> *Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse ehk siis kõik tegevused, mis tehakse haldussüsteemides ka salvestatakse.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Klientide kasutajate loomine ja haldamine. Annab klientidele võimaluse luua kasutaja (kasutaja loomisel küsitakse kliendi andmeid), millega on võimalik tellida süüa ning jälgida toidu teekonda tellitud kohta. Siin haldame me kliendi poolt sooritud tegevusi ning säilitame kliendi andmete puutumatuse.<br /> *Puhkuse ja haiguse taotlemine läbi haldussüsteemi keskkonna. Annab töötajatele võimaluse taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise süsteem. Süsteem laseb kliendil sooritada toidu tellimusi, sisestades toidu nime menüüst ja ka selle koguse. Süsteem annab ülevaate ka kulleritest ja nende sõiduvahendist. Ühe sõiduvahendiga võib olla seotud ka mitu kullerit. Peale selle peab süsteem laskma kulleril alustatavat kojuvedu süsteemi sisetada ning laskma seda ka kliendil jälgida.<br /> *Kassade süsteem laseb järge pidada toitude hinna ja olevasoleva koguse kohta ning tellimise sooritamisel lahutab sealt koguseid, et järgmine tellija näeks olemasolevaid koguseid.<br /> *Logfile süsteem, kuhu salvestatakse kõik andmebaasis tehtud muutused, muutuse sooritatud aeg ning muutuse teinud kasutaja nimi ja id.<br /> *Backup süsteem, mis oskab teha koopiaid põhi andmebaasidest, etteantud kellaaegadel ja parameetritel.<br /> ===Võimalikud probleemid===<br /> *Projekti teviklikkus.&lt;br&gt;<br /> Kuna tegemist on esimese toote projektiga, siis võib esineda probleeme millega ei oska arvestada, kuna puuduvad valmis toote valmistamise kogemused.<br /> *Meeskonna kommunikatsiooni häired.&lt;br&gt;<br /> Mõlemal liikmel puudub kogemus kahe või rohkema liikmelise programmeerimis projektiga.<br /> *Projekti mittetäielik valmimine.&lt;br&gt;<br /> Projekt võib jääda poolikuks väheste kogemuste tõttu.<br /> *Programmi graafilised vead.&lt;br&gt;<br /> Programmis võib tekkida graafilisi vigu, kuna kummalgil liikmel ei ole graafilise liidese disainimis kogemust.<br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> == Retsensioon meeskonna B12 projektile==<br /> Meeskonna B12 ideeks on luua hasartmängu keskkond, kus kasutajad panustavad virtuaalse valuutaga. Idee on hea ja lihtne, bingo mäng. Analüüsis on olemas kõik vajalik, et mäng oleks funktsionaalne, kuid ei ole piisavalt kirjeldatud mitmikmängu struktuurset ülesehitust.<br /> Kuigi idee on hea võib tekkida ärilisi probleeme, kuna bingo mängijate shitgrupp on väike ja enamasti on kasutajateks vanemad inimesed, kellest paljud ei kasutda arvuteid. Analüüsis on kirjas, et rakenduse teeb eriliseks võimalus ise korraldada oma bingo mängu. Selline võimalus tundub rohkem elementaarse osana, mitte erilise võimalusena.<br /> Mida rohkem mõelda idee peale, seda rohkem tundub see hea ideena vanuritele, kuid esimeste aktiivsete mängijate saamisega tekkib väga palju probleeme.<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> *Mille pealt teenida kasumit?<br /> *Mis teeb Teie toote eriliseks?<br /> *Kes on Teie sihtgrupp ja miks on see vanurid, kes armastavad bingot?</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%B5najalg&diff=114061 2016-11-07T13:07:15Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2016)]]<br /> == Meeskond ja Tööjaotus==<br /> * Argo Hansen - projektijuht, back-end, andmebaas, disain<br /> * Ragnar Rästas - front-end, andmebaas, disain<br /> <br /> == Tehnoloogia ==<br /> Kasutatav tehnoloogia:<br /> * C#<br /> * Windows Presentation Foundation<br /> * SQL<br /> <br /> == Idee ==<br /> Ideeks on teha toitlustus asutuse keskkond, kus saab hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud suurüritused. Inventuur alla kuuluvad renditavad ja renditud laua- ja serveerimisnõud. Samuti kuulub inventuuri alla toiduained. Töötajate haldussüsteemis saab hallata personali töötunde ja puhkusepäevi. Lisaks võiks olla ka asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise teenus.<br /> <br /> == Analüüs ==<br /> Tegu on toitlustus asutuse halduskeskkonnaga, mille sihtgrupiks on toitlustusega tegelevad väike ettevõtted. Võimalus hallata süsteeme ning salvestada nendes tehtud muudatusi.<br /> <br /> Töötajatel on erinevad rollid ja koormused, kuid neil on võimalus teha peale normaalse tööaja (kell 8-16) ka lisa tööd (nt: kui on õhtuks tellitud suurem kogus toitu, siis soovi korral saab/võib töötaja aidata). Töötajatele loome ka välise haldussüsteemi, kus iga töötajale luuakse kasutaja, et ta saaks taotleda omale puhkusepäevi ja haigusepäevi. Peale selle on neil ligipääs ka inventuuri ja ürituste haldussüsteemile.<br /> <br /> Asutuse inventuuri haldussüsteem, milles saab andmeid jooksvalt muuta, näitab olemas olevatest ja saabuvatest toiduainetest, renditavatest ja renditud laua- ja serveerimisnõudest. Laua- ja serveerimisnõusid saab sorteerida nende koguse, liigi, hinna, kellele renditud ja renditud aja järgi. Toitaineid saab aga sorteerida margi, tootja ja nimetuse järgi. Peale selle saab jälgida ka inventuurist puudu olevaid ehk siis ostu nimekirja vajavatest asjadest ning seda näevad süsteemist ka kullerid, mida siis kojuveolt tagasitulles saaksid osta.<br /> <br /> Tellitud ürituste haldussüsteemis näeme me üritusega seotud kirjeid, mis on peamiselt ürituse nimi, selle toimumis kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustusmenüü, kogused ja ürituse toimumise asukoht.<br /> <br /> Tegu on toitlustus asutuse keskkonnaga, mille sihtgrupiks on väiksed toitlustusega tegelevad ettevõtted, kus saab hallata asutuse inventuuri, töötajaid ja tellitud suurüritused.<br /> === Funktsionaalsus ===<br /> ==== Must have ====<br /> *Töötajate kasutajate loomine ja haldamine, kus luuakse töötajatele kasutajad välisesse süsteemi, et nad saaksid hallata inventuuri ja ürituste haldussüsteemi ning peale selle ka taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Inventuuri haldussüsteem, kus on kirjas kõik inventuuriga seotud kirjed. Kirjede all mõtleme me laua- ja serveerimisnõusid, toitaindeid, klaasnõusid ja joogiklaaside koguseid. Seda süsteemi saavad peamiselt kasutada registreeritud töötajad oma kasutajatega. <br /> *Töötajate haldussüsteem, kus on kirjas kõik töötajatega seotud kirjed. Siin näeme me registreeritud töötajate andmeid, milleks on nende nimi, süsteemi loodud kasutaja, amet, tehtud töötunnid, palk ja taotletud puhkuse- ja haigusepäevad. Seda süsteemi haldavad adminad.<br /> *Ürituste haldussüsteemis on kirjas üritusega seotud kirjed, milleks on ürituse toimumise asukoht, ürituse nimi, toimumise kuupäev ja kellaaeg, tellitud toitlustsmenüü ja nende kogused. Ürituse haldussüsteemis saavad ka töötajad oma kasutajatega hallata. <br /> *Luua võimalus, mis lubab kõigis kolmes haldussüsteemis sorteerida, otsida, lisada, kustutada ja kuvada erinevate parameetrite kaudu.<br /> *Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse ehk siis kõik tegevused, mis tehakse haldussüsteemides ka salvestatakse.<br /> ==== Nice to have ====<br /> *Klientide kasutajate loomine ja haldamine. Annab klientidele võimaluse luua kasutaja (kasutaja loomisel küsitakse kliendi andmeid), millega on võimalik tellida süüa ning jälgida toidu teekonda tellitud kohta. Siin haldame me kliendi poolt sooritud tegevusi ning säilitame kliendi andmete puutumatuse.<br /> *Puhkuse ja haiguse taotlemine läbi haldussüsteemi keskkonna. Annab töötajatele võimaluse taotleda omale puhkuse- ja haigusepäevi.<br /> *Asutuse väliste tellimuste (kulleri teenus) täitmise süsteem. Süsteem laseb kliendil sooritada toidu tellimusi, sisestades toidu nime menüüst ja ka selle koguse. Süsteem annab ülevaate ka kulleritest ja nende sõiduvahendist. Ühe sõiduvahendiga võib olla seotud ka mitu kullerit. Peale selle peab süsteem laskma kulleril alustatavat kojuvedu süsteemi sisetada ning laskma seda ka kliendil jälgida.<br /> *Kassade süsteem laseb järge pidada toitude hinna ja olevasoleva koguse kohta ning tellimise sooritamisel lahutab sealt koguseid, et tellija näeks.<br /> <br /> <br /> == Andmemudel ==<br /> <br /> == Retsensioon meeskonna B12 projektile==<br /> Meeskonna B12 ideeks on luua hasartmängu keskkond, kus kasutajad panustavad virtuaalse valuutaga. Idee on hea ja lihtne, bingo mäng. Analüüsis on olemas kõik vajalik, et mäng oleks funktsionaalne, kuid ei ole piisavalt kirjeldatud mitmikmängu struktuurset ülesehitust.<br /> Kuigi idee on hea võib tekkida ärilisi probleeme, kuna bingo mängijate shitgrupp on väike ja enamasti on kasutajateks vanemad inimesed, kellest paljud ei kasutda arvuteid. Analüüsis on kirjas, et rakenduse teeb eriliseks võimalus ise korraldada oma bingo mängu. Selline võimalus tundub rohkem elementaarse osana, mitte erilise võimalusena.<br /> Mida rohkem mõelda idee peale, seda rohkem tundub see hea ideena vanuritele, kuid esimeste aktiivsete mängijate saamisega tekkib väga palju probleeme.<br /> <br /> === Küsimused ===<br /> *Mille pealt teenida kasumit?<br /> *Mis teeb Teie toote eriliseks?<br /> *Kes on Teie sihtgrupp ja miks on see vanurid, kes armastavad bingot?</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=94019 2015-10-21T18:20:42Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks saab niipalju öelda, et iga neljapäeva hommikul sai tuldud kooli uudishimu ja rõõmuga, et kuulata järgmist erialatutvustuse külalist, kes räägib oma tööst lähemalt. Selliseid hommikuid oli kokku 8, kus mõned tutvustused olid humoorikad ning teised aga konkreetsed.<br /> <br /> Esimeses ehk sissejuhatavas loengus olid esinejateks Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ning esituses räägiti õppekorraldusest, stipendiumitest, igasugustest üritustest ning ainete üldtutvustusest. Inga Vau rääkis suuremjaolt õppekorraldusest ning üldse õppimisest, mis toimub IT Kolledžis. Tööinimestele soovitas ta töötada osakoormusega, sest muidu jääb kool nii-öelda teisejärguliseks. Merle Varendi rääkis aga lähemalt tagasiside andmisest, mida võiks anda iga semestri lõppus ning stipendiumitest. Moodle keskkonnast ja loengusalvestustest rääkis aga Juri Tretjakov. Mitmetest huvitavatest üritustest rääkis aga Lauri Võsandi. Näiteks robootika klubi, kus saab siis robotitega tegeleda, ehitades ise huvitavaid roboteid ning pannes need, kas palli lööma või hoopis jooni järgima. Eriala tutvustusest rääkis täpsemalt Andres Septer, kes on ka ise IT Kolledži 2010 aasta lõpetaja. Andres Septer rääkis, et see aine tutvustab IT valdkonda ning enda esitamisel mainis ta, et „Opossumite aeg on läbi“ ning nüüd tuleb tõesti vaeva näha. Üldiselt oli see põnev loeng, mis vastas mitmele minus tekkinud küsimustele.<br /> <br /> Teises loengus rääkis suurte kogemustega endine IT Kolledži tudeng Tiina Seeman, ta rääkis projektijuhtimisest igapäevaelus. Seeman arvas, et suuremjaolt kukuvad projektid läbi sellepärast, et ei kaasata tegevjuhte, ei ole korralikult läbi mõeldud või planeeritud või siis puuduvad lihtsalt selged visioonid ja eesmärgid. Seeman mainis ka projektijuhtimise dimensioone, milleks on aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on MEESKOND, ilma milleta on raske hakkama saada. Loeng aitas aru saada projektijuhtimise tähtsusest ning selle kasutamisest igapäevaelus, kus peavad olema eesmärgid paigas ning infovahetus peab olema küllaltki hea. Seeman andis ka ühe soovituse, et tuleb leida endale hobi, et mõtteid ära viia ning tõusta igapäeva elust üles, mis on minu arust väga hea soovitus.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Elar Lang, kelle tööks on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija teemal „Veebirakenduste turvalisus“. Endine cum laudega lõpetanud IT Kolledži tudeng Lang rääkis aga õppimisest omast kogemusest. Ta ise oli aga enne ülikooli astumist omal käel 6 aastat programmeerimist õppinud. Ülikooli tuli ta aga ennast täiustama. Üheks teemaks mida ta seletas oli „õppida õppima!“, ta andis mitmeid häid nõuandeid. Tähtsamad on minu arust: esiteks „Väldi elamist homse arvelt“, teiseks „Keskendu võimalustele mitte tahetele“ ning minu arust kõige tähtsam on „Planeeri oma aega!“. Peale nende rääkis ta ka lähemalt suhtumisest, millest ma tooks välja minu arust tähtsaima sõna „pühendumine!“, sest kui sa ei pühendu, siis ei tule sellest ka midagi erilist välja. Elar Lang esines väga humoorikalt ja vabalt, mida oli väga huvitav kuulata ning andis motivatsiooni edasiseks eluks.<br /> <br /> Neljas neljapäev algas aga kõneleja Taavi Tuisuga, kes on süsteemiadministraator ning praegu töötab ta GrabCad-is süsteemihaldurina, kuid kunagi töötas ta kõigile tuntud firmas Skype-s. Tuisk rääkis, et süsteemiadministraator vajab tugevalt stressitaluvust, leidlikkust ning otse loomulikult ka programmeerimis oskust, ta mainis ka ametieetikat ning ütles, et „Ärge toppige enda nina kliendi asjadesse“, sest muidu võib tulla suuri jamasid, mis vähendab oluliselt firma mainet. Oma kõnes mainis Tuisk nii-öelda „Pimedat Keskaega“, kus olid unikaalsed süsteemid, asjad olid pööraselt kallid ning pealekauba veel bug-ised, ning puudus ka üleüldine dokumentatsioon, peale nende olid ka töövahendid üsna kehvad ning maine ei olnud ka eriti suursugune. Kuid tänapäevast rääkis ta niipalju, et asjad on automatiseerunud ja lihtsamaks läinud ning käsitsi tehakse asju suhteliselt vähe. Selle esituse kohta saab öelda seda, et kuigi tal polnud slaide oli esitus siiski üsna meelde jääv ja arendav.<br /> <br /> Kert Suvi kõneles aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, ka tema on IT Kolledži vilistlane. IT Kolledžis õppis ta infosüsteemide arendajaks, kuid hetkel töötab testijana. Kõneledes seletas ta, et testijad peavad olema professionaalsed skeptikud, neil peab puuduma pime usk, neil peab olema kavalust ning hulgaliselt õnne. Oma kõnes mainis ta, et testimisega tegeletakse suuremjaolt sellepärast, et saada infot ning maandada igasuguseid riske. Suvi rääkis, et maailmas üldse tegeletakse testimisega vähe ning ettekääneteks tuuakse põhiliselt seda, et testimine on kallis või et pole inimesi, kes testiks jne. Oma kõnes rääkis ta ka seda, et põhiliselt testimisega võiksid tegeleda kõik nii tellijad, kes testivad tellimust, analüütikud, kes testivad analüüsi kui ka lõppkasutaja, kes saab kasutajakogemust. Kõne oli tõsiselt põnev, kuna varem polnud ma sellisest ametist eriti teadnud ning see kõne suurendas hulgaliselt mu silmaringi.<br /> <br /> Kuuendal neljapäeval sai auditooriumisse sisenedes üllatuda, kui nägin uut kõnelejat, kes oli end võluriks riietunud. Kõnelejaks oli aga Targo Tennisberg, kes tuli rääkima sellest, kuidas IT maailmas hakkama saada. IT olemusest sai teada seda, et väga suur osa IT projektidest maailmas kukuvad läbi. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab aga koos projekti suurusega, mis sisaldab rohkem inimeste vahelisi suhteid, kuna hakkab esinema erinevad soovid. Oma esituses kõneles ta ka mitmetest edu võtmetest, millest tähtsamad on minu arust: esiteks valmisolek ootamatuteks, sest siis saavad inimesed kiiremini oma vigadest aru ning suudavad selle kiiresti ära parandada. Teiseks on efektiivne kommunikatsioon, kuna ilma efektiivse kommunikatsioonita on väga raske projekti ellu viia, sest igal-ühel on oma visioon ning tekib palju arusaamatusi. Tennisberg andis ka nõuandeid, et kuidas saada head töökohta, et tuleb olla taiplik, teha 99% tööd ning omada 1% annet, olla hea meeskonna liige ja lihtsalt teha oma ülesanded ära. Tegemist oli väga põneva ja huvitava loenguga, mis täpsustas veel üle miks projektid läbi kukkuvad ning kuidas siis siiski leida endale head töökohta.<br /> <br /> Järjekordset loengut tuli seekord andma Tanel Unt, kellel on oma IT ettevõte, kes oli IT ettevõtlusega alustanud juba noorelt 17-aastaselt. Ta on ka Navireci looja. Navirec on GPS asukohamääramisteenus. Navirec-i idee pärines sellest, et ta sõber olevat Leedus käinud, kus tutvustati auto kiiruse mõõtjat, mis siis salvestab auto kiirust, kuid sellel puudus tarkvara. Mida siis Unt otsustas looma hakata. Ettevõtja juhi tööpäev pidi suuremjaolt olema väikeste probleemide lahendamine. Oma kõnes rääkis ta ka Startup-indusest, kuidas tal on paljud läbi kukkunud ning on ka üks, mille ta suutis väga edukalt maha müüa. Millele tõi ta ka paar vihjet ja soovitust. Esiteks ütles ta, et „ettevõtte alustamiseks, tee startup, kuku läbi ja tee uuesti, kuid ära võta kõrgeid pangalaenu, muidu on pärast raskem uut luua“ ning soovituseks tõi ta selle, et kui luua Starup, siis tuleks see luua vähemalt 3 inimesega, põhjuseks on tülid. Tegemist oli äärmiselt huvitava loenguga, mis sisaldas ka lisaks põnevaid töö alaseid reisikogemusi Kosovos.<br /> <br /> Viimases loengus olid kaks esinejat Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kuigi suuremjaolt esines Kadak. Kadak on vabakutseline programmeerija ning ta on STATS Unities-i looja ning Bogdanov on hariduselt matemaatik-teoreetik ehk siis analüütik, ta kirjutas esimese masinkoodi juba aastal 1974. Esitlus rääkis andmekaevandusest ja analüütikast, nad on teinud graafikuid ka lennujuhtidele. Kadak väitis, et „Iga 10 firma petab arvudega ning seda vähemalt korra“. Peale selle soovitas ta enne oma toodangu välja laskmist teha analüüsi. Loeng oli üks põnevamaid, kuna esitlus oli äärmiselt lahe ja huvitav, mis tõstis ka natukene rohkem huvi analüüsimise vastu.<br /> <br /> Kokkuvõtteks saab öelda seda, et need neljapäevad olid väärt varajast ülestõusmist, sest tegemist oli tõesti huvitavate esitlustega. Kõikidest esitlustest kumas läbi, kui tähtis on siiski meeskond. Õppeaine laiendas tõesti silmaringi ning andis häid ülevaateid IT-ga seotud töödest.<br /> <br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[5]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[6]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[7]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[8]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> <br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[9]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=94018 2015-10-21T18:20:10Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks saab niipalju öelda, et iga neljapäeva hommikul sai tuldud kooli uudishimu ja rõõmuga, et kuulata järgmist erialatutvustuse külalist, kes räägib oma tööst lähemalt. Selliseid hommikuid oli kokku 8, kus mõned tutvustused olid humoorikad ning teised aga konkreetsed.<br /> <br /> Esimeses ehk sissejuhatavas loengus olid esinejateks Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ning esituses räägiti õppekorraldusest, stipendiumitest, igasugustest üritustest ning ainete üldtutvustusest. Inga Vau rääkis suuremjaolt õppekorraldusest ning üldse õppimisest, mis toimub IT Kolledžis. Tööinimestele soovitas ta töötada osakoormusega, sest muidu jääb kool nii-öelda teisejärguliseks. Merle Varendi rääkis aga lähemalt tagasiside andmisest, mida võiks anda iga semestri lõppus ning stipendiumitest. Moodle keskkonnast ja loengusalvestustest rääkis aga Juri Tretjakov. Mitmetest huvitavatest üritustest rääkis aga Lauri Võsandi. Näiteks robootika klubi, kus saab siis robotitega tegeleda, ehitades ise huvitavaid roboteid ning pannes need, kas palli lööma või hoopis jooni järgima. Eriala tutvustusest rääkis täpsemalt Andres Septer, kes on ka ise IT Kolledži 2010 aasta lõpetaja. Andres Septer rääkis, et see aine tutvustab IT valdkonda ning enda esitamisel mainis ta, et „Opossumite aeg on läbi“ ning nüüd tuleb tõesti vaeva näha. Üldiselt oli see põnev loeng, mis vastas mitmele minus tekkinud küsimustele.<br /> <br /> Teises loengus rääkis suurte kogemustega endine IT Kolledži tudeng Tiina Seeman, ta rääkis projektijuhtimisest igapäevaelus. Seeman arvas, et suuremjaolt kukuvad projektid läbi sellepärast, et ei kaasata tegevjuhte, ei ole korralikult läbi mõeldud või planeeritud või siis puuduvad lihtsalt selged visioonid ja eesmärgid. Seeman mainis ka projektijuhtimise dimensioone, milleks on aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on MEESKOND, ilma milleta on raske hakkama saada. Loeng aitas aru saada projektijuhtimise tähtsusest ning selle kasutamisest igapäevaelus, kus peavad olema eesmärgid paigas ning infovahetus peab olema küllaltki hea. Seeman andis ka ühe soovituse, et tuleb leida endale hobi, et mõtteid ära viia ning tõusta igapäeva elust üles, mis on minu arust väga hea soovitus.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Elar Lang, kelle tööks on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija teemal „Veebirakenduste turvalisus“. Endine cum laudega lõpetanud IT Kolledži tudeng Lang rääkis aga õppimisest omast kogemusest. Ta ise oli aga enne ülikooli astumist omal käel 6 aastat programmeerimist õppinud. Ülikooli tuli ta aga ennast täiustama. Üheks teemaks mida ta seletas oli „õppida õppima!“, ta andis mitmeid häid nõuandeid. Tähtsamad on minu arust: esiteks „Väldi elamist homse arvelt“, teiseks „Keskendu võimalustele mitte tahetele“ ning minu arust kõige tähtsam on „Planeeri oma aega!“. Peale nende rääkis ta ka lähemalt suhtumisest, millest ma tooks välja minu arust tähtsaima sõna „pühendumine!“, sest kui sa ei pühendu, siis ei tule sellest ka midagi erilist välja. Elar Lang esines väga humoorikalt ja vabalt, mida oli väga huvitav kuulata ning andis motivatsiooni edasiseks eluks.<br /> <br /> Neljas neljapäev algas aga kõneleja Taavi Tuisuga, kes on süsteemiadministraator ning praegu töötab ta GrabCad-is süsteemihaldurina, kuid kunagi töötas ta kõigile tuntud firmas Skype-s. Tuisk rääkis, et süsteemiadministraator vajab tugevalt stressitaluvust, leidlikkust ning otse loomulikult ka programmeerimis oskust, ta mainis ka ametieetikat ning ütles, et „Ärge toppige enda nina kliendi asjadesse“, sest muidu võib tulla suuri jamasid, mis vähendab oluliselt firma mainet. Oma kõnes mainis Tuisk nii-öelda „Pimedat Keskaega“, kus olid unikaalsed süsteemid, asjad olid pööraselt kallid ning pealekauba veel bug-ised, ning puudus ka üleüldine dokumentatsioon, peale nende olid ka töövahendid üsna kehvad ning maine ei olnud ka eriti suursugune. Kuid tänapäevast rääkis ta niipalju, et asjad on automatiseerunud ja lihtsamaks läinud ning käsitsi tehakse asju suhteliselt vähe. Selle esituse kohta saab öelda seda, et kuigi tal polnud slaide oli esitus siiski üsna meelde jääv ja arendav.<br /> <br /> Kert Suvi kõneles aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, ka tema on IT Kolledži vilistlane. IT Kolledžis õppis ta infosüsteemide arendajaks, kuid hetkel töötab testijana. Kõneledes seletas ta, et testijad peavad olema professionaalsed skeptikud, neil peab puuduma pime usk, neil peab olema kavalust ning hulgaliselt õnne. Oma kõnes mainis ta, et testimisega tegeletakse suuremjaolt sellepärast, et saada infot ning maandada igasuguseid riske. Suvi rääkis, et maailmas üldse tegeletakse testimisega vähe ning ettekääneteks tuuakse põhiliselt seda, et testimine on kallis või et pole inimesi, kes testiks jne. Oma kõnes rääkis ta ka seda, et põhiliselt testimisega võiksid tegeleda kõik nii tellijad, kes testivad tellimust, analüütikud, kes testivad analüüsi kui ka lõppkasutaja, kes saab kasutajakogemust. Kõne oli tõsiselt põnev, kuna varem polnud ma sellisest ametist eriti teadnud ning see kõne suurendas hulgaliselt mu silmaringi.<br /> <br /> Kuuendal neljapäeval sai auditooriumisse sisenedes üllatuda, kui nägin uut kõnelejat, kes oli end võluriks riietunud. Kõnelejaks oli aga Targo Tennisberg, kes tuli rääkima sellest, kuidas IT maailmas hakkama saada. IT olemusest sai teada seda, et väga suur osa IT projektidest maailmas kukuvad läbi. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab aga koos projekti suurusega, mis sisaldab rohkem inimeste vahelisi suhteid, kuna hakkab esinema erinevad soovid. Oma esituses kõneles ta ka mitmetest edu võtmetest, millest tähtsamad on minu arust: esiteks valmisolek ootamatuteks, sest siis saavad inimesed kiiremini oma vigadest aru ning suudavad selle kiiresti ära parandada. Teiseks on efektiivne kommunikatsioon, kuna ilma efektiivse kommunikatsioonita on väga raske projekti ellu viia, sest igal-ühel on oma visioon ning tekib palju arusaamatusi. Tennisberg andis ka nõuandeid, et kuidas saada head töökohta, et tuleb olla taiplik, teha 99% tööd ning omada 1% annet, olla hea meeskonna liige ja lihtsalt teha oma ülesanded ära. Tegemist oli väga põneva ja huvitava loenguga, mis täpsustas veel üle miks projektid läbi kukkuvad ning kuidas siis siiski leida endale head töökohta.<br /> <br /> Järjekordset loengut tuli seekord andma Tanel Unt, kellel on oma IT ettevõte, kes oli IT ettevõtlusega alustanud juba noorelt 17-aastaselt. Ta on ka Navireci looja. Navirec on GPS asukohamääramisteenus. Navirec-i idee pärines sellest, et ta sõber olevat Leedus käinud, kus tutvustati auto kiiruse mõõtjat, mis siis salvestab auto kiirust, kuid sellel puudus tarkvara. Mida siis Unt otsustas looma hakata. Ettevõtja juhi tööpäev pidi suuremjaolt olema väikeste probleemide lahendamine. Oma kõnes rääkis ta ka Startup-indusest, kuidas tal on paljud läbi kukkunud ning on ka üks, mille ta suutis väga edukalt maha müüa. Millele tõi ta ka paar vihjet ja soovitust. Esiteks ütles ta, et „ettevõtte alustamiseks, tee startup, kuku läbi ja tee uuesti, kuid ära võta kõrgeid pangalaenu, muidu on pärast raskem uut luua“ ning soovituseks tõi ta selle, et kui luua Starup, siis tuleks see luua vähemalt 3 inimesega, põhjuseks on tülid. Tegemist oli äärmiselt huvitava loenguga, mis sisaldas ka lisaks põnevaid töö alaseid reisikogemusi Kosovos.<br /> <br /> Viimases loengus olid kaks esinejat Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kuigi suuremjaolt esines Kadak. Kadak on vabakutseline programmeerija ning ta on STATS Unities-i looja ning Bogdanov on hariduselt matemaatik-teoreetik ehk siis analüütik, ta kirjutas esimese masinkoodi juba aastal 1974. Esitlus rääkis andmekaevandusest ja analüütikast, nad on teinud graafikuid ka lennujuhtidele. Kadak väitis, et „Iga 10 firma petab arvudega ning seda vähemalt korra“. Peale selle soovitas ta enne oma toodangu välja laskmist teha analüüsi. Loeng oli üks põnevamaid, kuna esitlus oli äärmiselt lahe ja huvitav, mis tõstis ka natukene rohkem huvi analüüsimise vastu.<br /> <br /> Kokkuvõtteks saab öelda seda, et need neljapäevad olid väärt varajast ülestõusmist, sest tegemist oli tõesti huvitavate esitlustega. Kõikidest esitlustest kumas läbi, kui tähtis on siiski meeskond. Õppeaine laiendas tõesti silmaringi ning andis häid ülevaateid IT-ga seotud töödest.<br /> <br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[5]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> <br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=94017 2015-10-21T18:19:43Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks saab niipalju öelda, et iga neljapäeva hommikul sai tuldud kooli uudishimu ja rõõmuga, et kuulata järgmist erialatutvustuse külalist, kes räägib oma tööst lähemalt. Selliseid hommikuid oli kokku 8, kus mõned tutvustused olid humoorikad ning teised aga konkreetsed.<br /> <br /> Esimeses ehk sissejuhatavas loengus olid esinejateks Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ning esituses räägiti õppekorraldusest, stipendiumitest, igasugustest üritustest ning ainete üldtutvustusest. Inga Vau rääkis suuremjaolt õppekorraldusest ning üldse õppimisest, mis toimub IT Kolledžis. Tööinimestele soovitas ta töötada osakoormusega, sest muidu jääb kool nii-öelda teisejärguliseks. Merle Varendi rääkis aga lähemalt tagasiside andmisest, mida võiks anda iga semestri lõppus ning stipendiumitest. Moodle keskkonnast ja loengusalvestustest rääkis aga Juri Tretjakov. Mitmetest huvitavatest üritustest rääkis aga Lauri Võsandi. Näiteks robootika klubi, kus saab siis robotitega tegeleda, ehitades ise huvitavaid roboteid ning pannes need, kas palli lööma või hoopis jooni järgima. Eriala tutvustusest rääkis täpsemalt Andres Septer, kes on ka ise IT Kolledži 2010 aasta lõpetaja. Andres Septer rääkis, et see aine tutvustab IT valdkonda ning enda esitamisel mainis ta, et „Opossumite aeg on läbi“ ning nüüd tuleb tõesti vaeva näha. Üldiselt oli see põnev loeng, mis vastas mitmele minus tekkinud küsimustele.<br /> <br /> Teises loengus rääkis suurte kogemustega endine IT Kolledži tudeng Tiina Seeman, ta rääkis projektijuhtimisest igapäevaelus. Seeman arvas, et suuremjaolt kukuvad projektid läbi sellepärast, et ei kaasata tegevjuhte, ei ole korralikult läbi mõeldud või planeeritud või siis puuduvad lihtsalt selged visioonid ja eesmärgid. Seeman mainis ka projektijuhtimise dimensioone, milleks on aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on MEESKOND, ilma milleta on raske hakkama saada. Loeng aitas aru saada projektijuhtimise tähtsusest ning selle kasutamisest igapäevaelus, kus peavad olema eesmärgid paigas ning infovahetus peab olema küllaltki hea. Seeman andis ka ühe soovituse, et tuleb leida endale hobi, et mõtteid ära viia ning tõusta igapäeva elust üles, mis on minu arust väga hea soovitus.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Elar Lang, kelle tööks on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija teemal „Veebirakenduste turvalisus“. Endine cum laudega lõpetanud IT Kolledži tudeng Lang rääkis aga õppimisest omast kogemusest. Ta ise oli aga enne ülikooli astumist omal käel 6 aastat programmeerimist õppinud. Ülikooli tuli ta aga ennast täiustama. Üheks teemaks mida ta seletas oli „õppida õppima!“, ta andis mitmeid häid nõuandeid. Tähtsamad on minu arust: esiteks „Väldi elamist homse arvelt“, teiseks „Keskendu võimalustele mitte tahetele“ ning minu arust kõige tähtsam on „Planeeri oma aega!“. Peale nende rääkis ta ka lähemalt suhtumisest, millest ma tooks välja minu arust tähtsaima sõna „pühendumine!“, sest kui sa ei pühendu, siis ei tule sellest ka midagi erilist välja. Elar Lang esines väga humoorikalt ja vabalt, mida oli väga huvitav kuulata ning andis motivatsiooni edasiseks eluks.<br /> <br /> Neljas neljapäev algas aga kõneleja Taavi Tuisuga, kes on süsteemiadministraator ning praegu töötab ta GrabCad-is süsteemihaldurina, kuid kunagi töötas ta kõigile tuntud firmas Skype-s. Tuisk rääkis, et süsteemiadministraator vajab tugevalt stressitaluvust, leidlikkust ning otse loomulikult ka programmeerimis oskust, ta mainis ka ametieetikat ning ütles, et „Ärge toppige enda nina kliendi asjadesse“, sest muidu võib tulla suuri jamasid, mis vähendab oluliselt firma mainet. Oma kõnes mainis Tuisk nii-öelda „Pimedat Keskaega“, kus olid unikaalsed süsteemid, asjad olid pööraselt kallid ning pealekauba veel bug-ised, ning puudus ka üleüldine dokumentatsioon, peale nende olid ka töövahendid üsna kehvad ning maine ei olnud ka eriti suursugune. Kuid tänapäevast rääkis ta niipalju, et asjad on automatiseerunud ja lihtsamaks läinud ning käsitsi tehakse asju suhteliselt vähe. Selle esituse kohta saab öelda seda, et kuigi tal polnud slaide oli esitus siiski üsna meelde jääv ja arendav.<br /> <br /> Kert Suvi kõneles aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, ka tema on IT Kolledži vilistlane. IT Kolledžis õppis ta infosüsteemide arendajaks, kuid hetkel töötab testijana. Kõneledes seletas ta, et testijad peavad olema professionaalsed skeptikud, neil peab puuduma pime usk, neil peab olema kavalust ning hulgaliselt õnne. Oma kõnes mainis ta, et testimisega tegeletakse suuremjaolt sellepärast, et saada infot ning maandada igasuguseid riske. Suvi rääkis, et maailmas üldse tegeletakse testimisega vähe ning ettekääneteks tuuakse põhiliselt seda, et testimine on kallis või et pole inimesi, kes testiks jne. Oma kõnes rääkis ta ka seda, et põhiliselt testimisega võiksid tegeleda kõik nii tellijad, kes testivad tellimust, analüütikud, kes testivad analüüsi kui ka lõppkasutaja, kes saab kasutajakogemust. Kõne oli tõsiselt põnev, kuna varem polnud ma sellisest ametist eriti teadnud ning see kõne suurendas hulgaliselt mu silmaringi.<br /> <br /> Kuuendal neljapäeval sai auditooriumisse sisenedes üllatuda, kui nägin uut kõnelejat, kes oli end võluriks riietunud. Kõnelejaks oli aga Targo Tennisberg, kes tuli rääkima sellest, kuidas IT maailmas hakkama saada. IT olemusest sai teada seda, et väga suur osa IT projektidest maailmas kukuvad läbi. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab aga koos projekti suurusega, mis sisaldab rohkem inimeste vahelisi suhteid, kuna hakkab esinema erinevad soovid. Oma esituses kõneles ta ka mitmetest edu võtmetest, millest tähtsamad on minu arust: esiteks valmisolek ootamatuteks, sest siis saavad inimesed kiiremini oma vigadest aru ning suudavad selle kiiresti ära parandada. Teiseks on efektiivne kommunikatsioon, kuna ilma efektiivse kommunikatsioonita on väga raske projekti ellu viia, sest igal-ühel on oma visioon ning tekib palju arusaamatusi. Tennisberg andis ka nõuandeid, et kuidas saada head töökohta, et tuleb olla taiplik, teha 99% tööd ning omada 1% annet, olla hea meeskonna liige ja lihtsalt teha oma ülesanded ära. Tegemist oli väga põneva ja huvitava loenguga, mis täpsustas veel üle miks projektid läbi kukkuvad ning kuidas siis siiski leida endale head töökohta.<br /> <br /> Järjekordset loengut tuli seekord andma Tanel Unt, kellel on oma IT ettevõte, kes oli IT ettevõtlusega alustanud juba noorelt 17-aastaselt. Ta on ka Navireci looja. Navirec on GPS asukohamääramisteenus. Navirec-i idee pärines sellest, et ta sõber olevat Leedus käinud, kus tutvustati auto kiiruse mõõtjat, mis siis salvestab auto kiirust, kuid sellel puudus tarkvara. Mida siis Unt otsustas looma hakata. Ettevõtja juhi tööpäev pidi suuremjaolt olema väikeste probleemide lahendamine. Oma kõnes rääkis ta ka Startup-indusest, kuidas tal on paljud läbi kukkunud ning on ka üks, mille ta suutis väga edukalt maha müüa. Millele tõi ta ka paar vihjet ja soovitust. Esiteks ütles ta, et „ettevõtte alustamiseks, tee startup, kuku läbi ja tee uuesti, kuid ära võta kõrgeid pangalaenu, muidu on pärast raskem uut luua“ ning soovituseks tõi ta selle, et kui luua Starup, siis tuleks see luua vähemalt 3 inimesega, põhjuseks on tülid. Tegemist oli äärmiselt huvitava loenguga, mis sisaldas ka lisaks põnevaid töö alaseid reisikogemusi Kosovos.<br /> <br /> Viimases loengus olid kaks esinejat Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kuigi suuremjaolt esines Kadak. Kadak on vabakutseline programmeerija ning ta on STATS Unities-i looja ning Bogdanov on hariduselt matemaatik-teoreetik ehk siis analüütik, ta kirjutas esimese masinkoodi juba aastal 1974. Esitlus rääkis andmekaevandusest ja analüütikast, nad on teinud graafikuid ka lennujuhtidele. Kadak väitis, et „Iga 10 firma petab arvudega ning seda vähemalt korra“. Peale selle soovitas ta enne oma toodangu välja laskmist teha analüüsi. Loeng oli üks põnevamaid, kuna esitlus oli äärmiselt lahe ja huvitav, mis tõstis ka natukene rohkem huvi analüüsimise vastu.<br /> <br /> Kokkuvõtteks saab öelda seda, et need neljapäevad olid väärt varajast ülestõusmist, sest tegemist oli tõesti huvitavate esitlustega. Kõikidest esitlustest kumas läbi, kui tähtis on siiski meeskond. Õppeaine laiendas tõesti silmaringi ning andis häid ülevaateid IT-ga seotud töödest.<br /> <br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[5]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> <br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=94013 2015-10-21T18:16:59Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Sissejuhatuseks saab niipalju öelda, et iga neljapäeva hommikul sai tuldud kooli uudishimu ja rõõmuga, et kuulata järgmist erialatutvustuse külalist, kes räägib oma tööst lähemalt. Selliseid hommikuid oli kokku 8, kus mõned tutvustused olid humoorikad ning teised aga konkreetsed.<br /> <br /> Esimeses ehk sissejuhatavas loengus olid esinejateks Inga Vau, Merle Varendi, Juri Tretjakov, Lauri Võsandi, Andres Septer, Kristjan Karmo ning esituses räägiti õppekorraldusest, stipendiumitest, igasugustest üritustest ning ainete üldtutvustusest. Inga Vau rääkis suuremjaolt õppekorraldusest ning üldse õppimisest, mis toimub IT Kolledžis. Tööinimestele soovitas ta töötada osakoormusega, sest muidu jääb kool nii-öelda teisejärguliseks. Merle Varendi rääkis aga lähemalt tagasiside andmisest, mida võiks anda iga semestri lõppus ning stipendiumitest. Moodle keskkonnast ja loengusalvestustest rääkis aga Juri Tretjakov. Mitmetest huvitavatest üritustest rääkis aga Lauri Võsandi. Näiteks robootika klubi, kus saab siis robotitega tegeleda, ehitades ise huvitavaid roboteid ning pannes need, kas palli lööma või hoopis jooni järgima. Eriala tutvustusest rääkis täpsemalt Andres Septer, kes on ka ise IT Kolledži 2010 aasta lõpetaja. Andres Septer rääkis, et see aine tutvustab IT valdkonda ning enda esitamisel mainis ta, et „Opossumite aeg on läbi“ ning nüüd tuleb tõesti vaeva näha. Üldiselt oli see põnev loeng, mis vastas mitmele minus tekkinud küsimustele.<br /> <br /> Teises loengus rääkis suurte kogemustega endine IT Kolledži tudeng Tiina Seeman, ta rääkis projektijuhtimisest igapäevaelus. Seeman arvas, et suuremjaolt kukuvad projektid läbi sellepärast, et ei kaasata tegevjuhte, ei ole korralikult läbi mõeldud või planeeritud või siis puuduvad lihtsalt selged visioonid ja eesmärgid. Seeman mainis ka projektijuhtimise dimensioone, milleks on aeg, skoop, raha, pingutus ja kvaliteet. Ta rõhutas, et kõige tähtsam on MEESKOND, ilma milleta on raske hakkama saada. Loeng aitas aru saada projektijuhtimise tähtsusest ning selle kasutamisest igapäevaelus, kus peavad olema eesmärgid paigas ning infovahetus peab olema küllaltki hea. Seeman andis ka ühe soovituse, et tuleb leida endale hobi, et mõtteid ära viia ning tõusta igapäeva elust üles, mis on minu arust väga hea soovitus.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Elar Lang, kelle tööks on veebirakenduste testija ja koolituste läbiviija teemal „Veebirakenduste turvalisus“. Endine cum laudega lõpetanud IT Kolledži tudeng Lang rääkis aga õppimisest omast kogemusest. Ta ise oli aga enne ülikooli astumist omal käel 6 aastat programmeerimist õppinud. Ülikooli tuli ta aga ennast täiustama. Üheks teemaks mida ta seletas oli „õppida õppima!“, ta andis mitmeid häid nõuandeid. Tähtsamad on minu arust: esiteks „Väldi elamist homse arvelt“, teiseks „Keskendu võimalustele mitte tahetele“ ning minu arust kõige tähtsam on „Planeeri oma aega!“. Peale nende rääkis ta ka lähemalt suhtumisest, millest ma tooks välja minu arust tähtsaima sõna „pühendumine!“, sest kui sa ei pühendu, siis ei tule sellest ka midagi erilist välja. Elar Lang esines väga humoorikalt ja vabalt, mida oli väga huvitav kuulata ning andis motivatsiooni edasiseks eluks.<br /> <br /> Neljas neljapäev algas aga kõneleja Taavi Tuisuga, kes on süsteemiadministraator ning praegu töötab ta GrabCad-is süsteemihaldurina, kuid kunagi töötas ta kõigile tuntud firmas Skype-s. Tuisk rääkis, et süsteemiadministraator vajab tugevalt stressitaluvust, leidlikkust ning otse loomulikult ka programmeerimis oskust, ta mainis ka ametieetikat ning ütles, et „Ärge toppige enda nina kliendi asjadesse“, sest muidu võib tulla suuri jamasid, mis vähendab oluliselt firma mainet. Oma kõnes mainis Tuisk nii-öelda „Pimedat Keskaega“, kus olid unikaalsed süsteemid, asjad olid pööraselt kallid ning pealekauba veel bug-ised, ning puudus ka üleüldine dokumentatsioon, peale nende olid ka töövahendid üsna kehvad ning maine ei olnud ka eriti suursugune. Kuid tänapäevast rääkis ta niipalju, et asjad on automatiseerunud ja lihtsamaks läinud ning käsitsi tehakse asju suhteliselt vähe. Selle esituse kohta saab öelda seda, et kuigi tal polnud slaide oli esitus siiski üsna meelde jääv ja arendav.<br /> <br /> Kert Suvi kõneles aga testimisest ja tarkvara kvaliteedist, ka tema on IT Kolledži vilistlane. IT Kolledžis õppis ta infosüsteemide arendajaks, kuid hetkel töötab testijana. Kõneledes seletas ta, et testijad peavad olema professionaalsed skeptikud, neil peab puuduma pime usk, neil peab olema kavalust ning hulgaliselt õnne. Oma kõnes mainis ta, et testimisega tegeletakse suuremjaolt sellepärast, et saada infot ning maandada igasuguseid riske. Suvi rääkis, et maailmas üldse tegeletakse testimisega vähe ning ettekääneteks tuuakse põhiliselt seda, et testimine on kallis või et pole inimesi, kes testiks jne. Oma kõnes rääkis ta ka seda, et põhiliselt testimisega võiksid tegeleda kõik nii tellijad, kes testivad tellimust, analüütikud, kes testivad analüüsi kui ka lõppkasutaja, kes saab kasutajakogemust. Kõne oli tõsiselt põnev, kuna varem polnud ma sellisest ametist eriti teadnud ning see kõne suurendas hulgaliselt mu silmaringi.<br /> <br /> Kuuendal neljapäeval sai auditooriumisse sisenedes üllatuda, kui nägin uut kõnelejat, kes oli end võluriks riietunud. Kõnelejaks oli aga Targo Tennisberg, kes tuli rääkima sellest, kuidas IT maailmas hakkama saada. IT olemusest sai teada seda, et väga suur osa IT projektidest maailmas kukuvad läbi. Ebaõnnestumise tõenäosus kasvab aga koos projekti suurusega, mis sisaldab rohkem inimeste vahelisi suhteid, kuna hakkab esinema erinevad soovid. Oma esituses kõneles ta ka mitmetest edu võtmetest, millest tähtsamad on minu arust: esiteks valmisolek ootamatuteks, sest siis saavad inimesed kiiremini oma vigadest aru ning suudavad selle kiiresti ära parandada. Teiseks on efektiivne kommunikatsioon, kuna ilma efektiivse kommunikatsioonita on väga raske projekti ellu viia, sest igal-ühel on oma visioon ning tekib palju arusaamatusi. Tennisberg andis ka nõuandeid, et kuidas saada head töökohta, et tuleb olla taiplik, teha 99% tööd ning omada 1% annet, olla hea meeskonna liige ja lihtsalt teha oma ülesanded ära. Tegemist oli väga põneva ja huvitava loenguga, mis täpsustas veel üle miks projektid läbi kukkuvad ning kuidas siis siiski leida endale head töökohta.<br /> <br /> Järjekordset loengut tuli seekord andma Tanel Unt, kellel on oma IT ettevõte, kes oli IT ettevõtlusega alustanud juba noorelt 17-aastaselt. Ta on ka Navireci looja. Navirec on GPS asukohamääramisteenus. Navirec-i idee pärines sellest, et ta sõber olevat Leedus käinud, kus tutvustati auto kiiruse mõõtjat, mis siis salvestab auto kiirust, kuid sellel puudus tarkvara. Mida siis Unt otsustas looma hakata. Ettevõtja juhi tööpäev pidi suuremjaolt olema väikeste probleemide lahendamine. Oma kõnes rääkis ta ka Startup-indusest, kuidas tal on paljud läbi kukkunud ning on ka üks, mille ta suutis väga edukalt maha müüa. Millele tõi ta ka paar vihjet ja soovitust. Esiteks ütles ta, et „ettevõtte alustamiseks, tee startup, kuku läbi ja tee uuesti, kuid ära võta kõrgeid pangalaenu, muidu on pärast raskem uut luua“ ning soovituseks tõi ta selle, et kui luua Starup, siis tuleks see luua vähemalt 3 inimesega, põhjuseks on tülid. Tegemist oli äärmiselt huvitava loenguga, mis sisaldas ka lisaks põnevaid töö alaseid reisikogemusi Kosovos.<br /> <br /> Viimases loengus olid kaks esinejat Oleg Bogdanov ja Oliver Kadak, kuigi suuremjaolt esines Kadak. Kadak on vabakutseline programmeerija ning ta on STATS Unities-i looja ning Bogdanov on hariduselt matemaatik-teoreetik ehk siis analüütik, ta kirjutas esimese masinkoodi juba aastal 1974. Esitlus rääkis andmekaevandusest ja analüütikast, nad on teinud graafikuid ka lennujuhtidele. Kadak väitis, et „Iga 10 firma petab arvudega ning seda vähemalt korra“. Peale selle soovitas ta enne oma toodangu välja laskmist teha analüüsi. Loeng oli üks põnevamaid, kuna esitlus oli äärmiselt lahe ja huvitav, mis tõstis ka natukene rohkem huvi analüüsimise vastu.<br /> <br /> Kokkuvõtteks saab öelda seda, et need neljapäevad olid väärt varajast ülestõusmist, sest tegemist oli tõesti huvitavate esitlustega. Kõikidest esitlustest kumas läbi, kui tähtis on siiski meeskond. Õppeaine laiendas tõesti silmaringi ning andis häid ülevaateid IT-ga seotud töödest.<br /> <br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[6]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> <br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> [1] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> [2] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> [3] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> [4] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> [5] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [6] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> [7] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> [8] http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> [9] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> [10] http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93074 2015-10-19T19:21:03Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[6]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> <br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> 10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93071 2015-10-19T19:19:00Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[6]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[10]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> 10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93069 2015-10-19T19:15:45Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> 10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93068 2015-10-19T19:14:09Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele?]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6) <br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)<br /> <br /> 10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93044 2015-10-19T18:44:46Z

<p>Rrastas: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 10. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93037 2015-10-19T18:28:41Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93029 2015-10-19T18:19:36Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.[1]<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud.[2]<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis.[3]<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.[4]<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[5]<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole.[5]<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse.[7]<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid.[8]<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve.[9]<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.[6]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kuna semestris on vaja vähemalt 27 EAPd teenida, siis teise semestri alguses peab tasuma (27-24)*50=150€ ning aasta lõpuks peab ta tasuma (27-20+3)*50€+150€=650 €.<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=93022 2015-10-19T18:02:42Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1].<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud [2].<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [3].<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [4].<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [5].<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole[5].<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [7].<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [8].<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve [9].<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [6]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Kui X=24 ja Y=20, siis [2*27-(X+Y)+27-X]*50 ehk aasta lõpuks (54-44+27-24)*50=(10+3)*50=650€<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 650 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=92299 2015-10-17T13:25:33Z

<p>Rrastas: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1].<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud [2].<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [3].<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [4].<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [5].<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole[5].<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [7].<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [8].<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve [9].<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [6]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Aasta lõpuks kogutud EAPd X+Y<br /> 24+20=44, puudu jääb 54-44=10 EAPd<br /> Kuna ühe EAP osaline hüvitamise määr on 50 €, siis 10*50=500€<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 500 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=92296 2015-10-17T13:21:49Z

<p>Rrastas: /* Õpingu korralduse küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1].<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud [2].<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [3].<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [4].<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [5].<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole[5].<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse [7].<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [8].<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve [9].<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [6]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Aasta lõpuks kogutud EAPd X+Y<br /> 24+20=44, puudu jääb 54-44=10 EAPd<br /> Kuna ühe EAP osaline hüvitamise määr on 50 €, siis 10*50=500€<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 500 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rrastas&diff=92294 2015-10-17T13:21:10Z

<p>Rrastas: Created page with &quot; == Erialatutvustus aine arvestustöö == Autor: Ragnar Rästas Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015 == Essee == Siia tuleb essee tekst. == Õpingu korralduse küsimused =...&quot;</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustus aine arvestustöö ==<br /> Autor: Ragnar Rästas<br /> <br /> Esitamise kuupäev: ... oktoober 2015<br /> <br /> == Essee ==<br /> Siia tuleb essee tekst.<br /> <br /> == Õpingu korralduse küsimused ==<br /> '''Küsimus B'''<br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi.<br /> <br /> a) Kaua on võimalik arvestust järele teha?<br /> <br /> b) Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?<br /> <br /> c) Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?<br /> <br /> d) Mis on tähtajad?<br /> <br /> e) Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?<br /> <br /> f) Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused:'''<br /> <br /> a) Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks [1].<br /> <br /> b) Järelarvestus tuleb kokku leppida õppejõuga, kuna kordusarvestuste tähtajad määrab õppejõud [2].<br /> <br /> c) Kordussooritusele registreerimine toimub ÕISis [3].<br /> <br /> d) Tähtajad:<br /> <br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral. Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral [4].<br /> <br /> e) Riigi finantseeritaval tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta [5].<br /> <br /> f) Tasulisel (OF) õppekohal olev tudeng peab maksma kordussoorituse eest 20 € HITSA kontole[5].<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 1:'''<br /> <br /> Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada.<br /> <br /> a) Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava?<br /> <br /> b) Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada?<br /> <br /> c) Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?<br /> <br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> a) Õppekava või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse[7].<br /> <br /> b) Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid [8].<br /> <br /> c) Deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu, tuleb arvestada sellega, et Sulle esitatakse õppemaksu arve [9].<br /> <br />  <br /> '''Ülesanne:'''<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 20 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> Andmed:<br /> X=24<br /> Y=20<br /> Nõutav õppemaht aasta lõpuks on 54 EAPd ning õppekulude osaline hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [6]<br /> <br /> '''Lahendus:'''<br /> <br /> Aasta lõpuks kogutud EAPd X+Y<br /> 24+20=44, puudu jääb 54-44=10 EAPd<br /> Kuna ühe EAP osaline hüvitamise määr on 50 €, siis 10*50=500€<br /> <br /> '''Vastus:'''<br /> <br /> Aasta lõpus esitatav arve on 500 €.<br /> <br /> == Kasutatud allikad ==<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.13)<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ <br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.8.1)<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (punkt 5.2.14 ja 5.2.14.2)<br /> <br /> 5. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas pääsen kordussooritusele? (küsimus 9)<br /> <br /> 6. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ (küsimus 2, 1 ja 3 vastus)<br /> <br /> 7. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine (punkt 7.2.1)<br /> <br /> 8. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused (punkt 1.3.6)<br /> <br /> 9. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (Küsimus: &quot;Mida deklareerimisel arvestada?&quot;)</div>

Rrastas