<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Rreinu</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Rreinu"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Rreinu"/>
	<updated>2026-05-07T23:22:41Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&amp;diff=61428</id>
		<title>Juhend: Kodutöö aines &quot;Programmeerimine CSharp keeles&quot; (Kaugõpe2012)</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&amp;diff=61428"/>
		<updated>2013-03-12T16:12:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kodutöö aines &amp;quot;Programmeerimine C# keeles&amp;quot;=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Eesmärk==&lt;br /&gt;
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reeglid==&lt;br /&gt;
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).&lt;br /&gt;
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tähtaegadest kinnipidamine==&lt;br /&gt;
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näide:&lt;br /&gt;
Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p&lt;br /&gt;
Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.&lt;br /&gt;
Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hindamine==&lt;br /&gt;
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.&lt;br /&gt;
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).&lt;br /&gt;
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Meeskonna kokkupanek ja idee===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;05.11.2012&#039;&#039;&#039; (2p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb  kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Analüüs===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;19.11.2012&#039;&#039;&#039; (6p)&lt;br /&gt;
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.&#039;&#039;&#039;NB! Miinimum sõnade arv 700&#039;&#039;&#039; Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:&lt;br /&gt;
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.&lt;br /&gt;
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(&#039;&#039;Must have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(&#039;&#039;Nice to have&#039;&#039;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 26.11.2012 (3p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Prototüüp===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;17.12.2012&#039;&#039;&#039;(10p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada).  Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 31.12.2012(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Lõpptoode===&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;07.01.2013&#039;&#039;&#039;(20p)&lt;br /&gt;
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensioon&#039;&#039;&#039; 14.01.2013(5p)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Esitlus/Kaitsmine=== &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Toimub loengutes/praktikumides&#039;&#039;&#039; &#039;&#039;(4p) &#039;&#039;&lt;br /&gt;
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks.  Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kaitsmise ajad====&lt;br /&gt;
Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Konsultatsioon==&lt;br /&gt;
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma&lt;br /&gt;
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida&lt;br /&gt;
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee&lt;br /&gt;
(teksti originaalautor Priit Raspel)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Teemad 2012 sügis=&lt;br /&gt;
Kodutööna tuleb luua:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kodune raamatukogu==&lt;br /&gt;
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis&lt;br /&gt;
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud&lt;br /&gt;
* Võimaldaks luua laenutajate profiile&lt;br /&gt;
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)&lt;br /&gt;
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused  jne)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”&lt;br /&gt;
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.&lt;br /&gt;
* Lase lisada raamatutele pilt&lt;br /&gt;
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal  kodus veel alles on)&lt;br /&gt;
Või&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==CRM==&lt;br /&gt;
Oma klientidest peab olema ülevaade.&lt;br /&gt;
Loo rakendus, mis võimaldab:&lt;br /&gt;
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada&lt;br /&gt;
* Võimalda sisestada kliendikontakte&lt;br /&gt;
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.&lt;br /&gt;
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisavõimalused&lt;br /&gt;
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega&lt;br /&gt;
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu&lt;br /&gt;
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tetris(XNA)==&lt;br /&gt;
==XoniX(XNA)==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded rakendusele==&lt;br /&gt;
Loodav rakendus peab:&lt;br /&gt;
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)&lt;br /&gt;
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)&lt;br /&gt;
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee&lt;br /&gt;
* Rakendus leiab kasutust pärismaailmas&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nõuded XNA projektile==&lt;br /&gt;
Loodav mäng peab sisaldama:&lt;br /&gt;
* Erinevaid tasemeid&lt;br /&gt;
* Punktiarvestust&lt;br /&gt;
* XBox puldi tuge&lt;br /&gt;
* Klaviatuurilt juhtimise tuge&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!&#039;&#039;&#039; Klassid, klassid, klassid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisapunkte annab:&lt;br /&gt;
* Silmailu&lt;br /&gt;
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)&lt;br /&gt;
* Orginaalsed ideed ja hea &#039;&#039;story&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Meeskonnad 2012=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond Test==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Peeter Pakiraam&lt;br /&gt;
*Agu Sihvka&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;amp;action=edit&amp;amp;section=21 siin on midagi]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond Naaskel==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Helge Saks&lt;br /&gt;
*Merje Kungla&lt;br /&gt;
*Heiki Linnamägi&lt;br /&gt;
*Kristjan Pihus (projektijuht)&lt;br /&gt;
*Ülari Ainjärv&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema: CRM&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Analüüsi retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CSharp_Meeskond_Risk2012#Anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon Retsensioon meeskonnale Risk2012]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~ylari/I243/NaaskelProto.zip NaaskelProto.zip] (juhend meeskonna lehel)&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Lõpplahendus: [http://enos.itcollege.ee/~ylari/I243/NaaskelFinal.zip NaaskelFinal.zip] (juhend meeskonna lehel)&amp;lt;br&amp;gt; &lt;br /&gt;
Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Akaver_CSharp_2012 Prototüübi ja lõpplahenduse retsensioon meeskonnale Akaver]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond MMA==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Marek Öövel&lt;br /&gt;
*Artur Hokkonen - projektijuht&lt;br /&gt;
*Mardo Halapuu&lt;br /&gt;
*Ruslan Sadajev&lt;br /&gt;
*Braid Torn&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teema: laotarkvara&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Prototüüp: [http://enos.itcollege.ee/~ahokkone/csharp/proto.zip proto.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoode: [http://enos.itcollege.ee/~ahokkone/csharp/2013_01_07.zip 2013_01_07.zip]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon (analüüs ja prototüüp): [[Talk:Meeskond_Naaskel]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpptoote retsensioon: [[Talk:Ratsa_Rikkaks]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond Metronaator==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Tõnis Markus&lt;br /&gt;
*Hanno Sirkel&lt;br /&gt;
*Jaagup Rooso&lt;br /&gt;
*Kristo Danilson&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond Ratsa Rikkaks==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Taavi Sildberg- projektijuht&lt;br /&gt;
*Siiri Kaarelson&lt;br /&gt;
*Maksim Gorb&lt;br /&gt;
*RR&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond Risk2012==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Kaspar Kund - projektijuht&lt;br /&gt;
*Ago Kütt&lt;br /&gt;
*Rait Ots&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond akaver==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki  leht: [[Akaver CSharp 2012]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Andres Käver (projektijuht jmt)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meeskond wipeAll==&lt;br /&gt;
Meeskonna wiki  leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Meeskonna liikmed:&lt;br /&gt;
*Vladimir Domaškin - projektijuht&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=61056</id>
		<title>Ratsa Rikkaks</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=61056"/>
		<updated>2013-01-15T21:31:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto Github&#039;is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto retsensioon meeskonnale MMA: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkti retsensioon meeskonnale Metronaator: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=61055</id>
		<title>Ratsa Rikkaks</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=61055"/>
		<updated>2013-01-15T21:30:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto Github&#039;is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto retsensioon meeskonnale MMA: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkti retsensioon meeskonnale Metronaator: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator Retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=61054</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=61054"/>
		<updated>2013-01-15T21:29:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavakasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel on väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteem võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võib-olla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või makstakse tegevuste sageduse järgi andmesisestajatele tükitöö alusel töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, on tegemist igati kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA laoprogrammi analüüs oli teostatud hästi ja seega on huvitav tutvuda ka nende prototüübiga. Prototüübis peavad olema realiseeritud kõik peamised funktsionaalsused ilma suuremate vigadeta. Esineda võib pisemaid probleeme, sest veahaldus ei pea olema veel valmis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse käivitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse prototüübi analüüsimiseks tuleb esmalt see tööle häälestada. Selleks on olemas readme-failina tegevusjuhis andmebaasi loomiseks ja rakenduse config-failis kahe connectionstringi redigeerimiseks. Lisaks on olemas neli SQL skripti andmebaasi tabelite ja andmete tekitamiseks ja samas ka tabelite kustutamiseks. Skriptidest käivitusid kaks esimest, millega loodi tabelid ja ühikute andmed. Kahjuks ei töötanud kolmas skript, millega oleks tekitatud näisidandmed. Veateateid oli mitmeid, näiteks mõned neist:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;code&amp;gt;&lt;br /&gt;
Msg 544, Level 16, State 1, Line 4&lt;br /&gt;
Cannot insert explicit value for identity column in table &#039;asjade_kataloog&#039; when IDENTITY_INSERT is set to OFF.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Msg 547, Level 16, State 0, Line 10&lt;br /&gt;
The INSERT statement conflicted with the FOREIGN KEY constraint &amp;quot;asjad_laoese_sisse_fk&amp;quot;. The conflict occurred in database &amp;quot;ladu&amp;quot;, table &amp;quot;dbo.asjade_kataloog&amp;quot;, column &#039;id&#039;.&lt;br /&gt;
The statement has been terminated.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Msg 547, Level 16, State 0, Line 27&lt;br /&gt;
The INSERT statement conflicted with the FOREIGN KEY constraint &amp;quot;asukohad_asja_asukoht_fk&amp;quot;. The conflict occurred in database &amp;quot;ladu&amp;quot;, table &amp;quot;dbo.asukohad&amp;quot;, column &#039;id&#039;.&lt;br /&gt;
The statement has been terminated.&lt;br /&gt;
&amp;lt;/code&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu selle osa saanuks kasutajate jaoks lahendada lihtsamalt, kui oleks realiseeritud andmebaasi automaatne loomine esmakordsel käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale rakenduse käivitamist on File menüüs võimalikud “Connect” ja “Disconnect”. Tõenäoliselt on tegu andmebaasiga ühenduse loomise käskudega. Peale nende nuppude vajutamist kahjuks ei ole aru saada, kas midagi toimus. Ei ilmu kinnitavat dialoogiakent või muud sõnumit õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ning ei saagi lõpuni aru, kas ühendus on andmebaasiga olemas või mitte, sest andmebaasi tabelid on ju tühjad. &lt;br /&gt;
Rakenduses on olemas nupp “Otsi”, mida vajutades ilmub lihtne messagebox sisuga “Nimi”. Tõenäoliselt ei ole veel seda funktsionaalsust valmis saadud. Samuti on rakenduses eraldi ala logikirjetele, kuid ka see pole veel toimiv.&lt;br /&gt;
Ka teiste menüüde valikutega ei õnnestunud lähemalt tutvuda, sest nende vajutades ei juhutunud midagi või rakendus lõpetas ootamatult oma töö. Tõenäoliselt on takistuseks suhtlemisprobleemid andmebaasiga.&lt;br /&gt;
Lisaks on veider, et kasutajaliideses on kasutatud korraga nii inglise kui ka eesti keelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Koodi läbivaatus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse lähtekood on hästi kirjutatud. Vaatamata andmebaasi ja kasutajaliidese probleemidele saab aru, et rakendusega on piisavalt vaeva nähtud. Koodist arusaamist lihtustavad piisavad kommentaarid koos linkidega. Kasutatud on korrektselt MVVM printsiipe ja mudelid on viidud eraldi portable library&#039;sse. Seega hirmu nn spagetikoodi ees ei pea tundma ning projekti saab häbi tundmata näidata ka elukutselistele tarkvaraarendajatele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatamata muredele andmebaasiga ühendumisel võib koodi läbivaatamisel siiski öelda, et projektiga on palju vaeva nähtud. Kuna tegu on veel prototüübiga ja siis saab kõik olemas olevad silmad kinni pigistada ning meeskonnale edu soovida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=61053</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=61053"/>
		<updated>2013-01-15T21:26:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavakasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel on väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteem võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võib-olla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või makstakse tegevuste sageduse järgi andmesisestajatele tükitöö alusel töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, on tegemist igati kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA laoprogrammi analüüs oli teostatud hästi ja seega on huvitav tutvuda ka nende prototüübiga. Prototüübis peavad olema realiseeritud kõik peamised funktsionaalsused ilma suuremate vigadeta. Esineda võib pisemaid probleeme, sest veahaldus ei pea olema veel valmis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse käivitamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse prototüübi analüüsimiseks tuleb esmalt see tööle häälestada. Selleks on olemas readme-failina tegevusjuhis andmebaasi loomiseks ja rakenduse config-failis kahe connectionstringi redigeerimiseks. Lisaks on olemas neli SQL skripti andmebaasi tabelite ja andmete tekitamiseks ja samas ka tabelite kustutamiseks. Skriptidest käivitusid kaks esimest, millega loodi tabelid ja ühikute andmed. Kahjuks ei töötanud kolmas skript, millega oleks tekitatud näisidandmed. Veateateid oli mitmeid, näiteks mõned neist:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Msg 544, Level 16, State 1, Line 4&lt;br /&gt;
Cannot insert explicit value for identity column in table &#039;asjade_kataloog&#039; when IDENTITY_INSERT is set to OFF.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Msg 547, Level 16, State 0, Line 10&lt;br /&gt;
The INSERT statement conflicted with the FOREIGN KEY constraint &amp;quot;asjad_laoese_sisse_fk&amp;quot;. The conflict occurred in database &amp;quot;ladu&amp;quot;, table &amp;quot;dbo.asjade_kataloog&amp;quot;, column &#039;id&#039;.&lt;br /&gt;
The statement has been terminated.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Msg 547, Level 16, State 0, Line 27&lt;br /&gt;
The INSERT statement conflicted with the FOREIGN KEY constraint &amp;quot;asukohad_asja_asukoht_fk&amp;quot;. The conflict occurred in database &amp;quot;ladu&amp;quot;, table &amp;quot;dbo.asukohad&amp;quot;, column &#039;id&#039;.&lt;br /&gt;
The statement has been terminated.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kogu selle osa saanuks kasutajate jaoks lahendada lihtsamalt, kui oleks realiseeritud andmebaasi automaatne loomine esmakordsel käivitamisel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rakenduse kasutamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale rakenduse käivitamist on File menüüs võimalikud “Connect” ja “Disconnect”. Tõenäoliselt on tegu andmebaasiga ühenduse loomise käskudega. Peale nende nuppude vajutamist kahjuks ei ole aru saada, kas midagi toimus. Ei ilmu kinnitavat dialoogiakent või muud sõnumit õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ning ei saagi lõpuni aru, kas ühendus on andmebaasiga olemas või mitte, sest andmebaasi tabelid on ju tühjad. &lt;br /&gt;
Rakenduses on olemas nupp “Otsi”, mida vajutades ilmub lihtne messagebox sisuga “Nimi”. Tõenäoliselt ei ole veel seda funktsionaalsust valmis saadud. Samuti on rakenduses eraldi ala logikirjetele, kuid ka see pole veel toimiv.&lt;br /&gt;
Ka teiste menüüde valikutega ei õnnestunud lähemalt tutvuda, sest nende vajutades ei juhutunud midagi või rakendus lõpetas ootamatult oma töö. Tõenäoliselt on takistuseks suhtlemisprobleemid andmebaasiga.&lt;br /&gt;
Lisaks on veider, et kasutajaliideses on kasutatud korraga nii inglise kui ka eesti keelt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Koodi läbivaatus==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse lähtekood on hästi kirjutatud. Vaatamata andmebaasi ja kasutajaliidese probleemidele saab aru, et rakendusega on piisavalt vaeva nähtud. Koodist arusaamist lihtustavad piisavad kommentaarid koos linkidega. Kasutatud on korrektselt MVVM printsiipe ja mudelid on viidud eraldi portable library&#039;sse. Seega hirmu nn spagetikoodi ees ei pea tundma ning projekti saab häbi tundmata näidata ka elukutselistele tarkvaraarendajatele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaatamata muredele andmebaasiga ühendumisel võib koodi läbivaatamisel siiski öelda, et projektiga on palju vaeva nähtud. Kuna tegu on veel prototüübiga ja siis saab kõik olemas olevad silmad kinni pigistada ning meeskonnale edu soovida.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60995</id>
		<title>Talk:Meeskond Metronaator</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60995"/>
		<updated>2013-01-13T20:00:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Lõpptoote retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
Koostatud analüüs annab hea ülevaate loodava rakenduse sisust ja fuktsionaalsusest. Rakendus, mis kirjeldab arvutimängu, on piisava detailsusega lahti kirjeldatud. Meeskonnal olemasolev “Projekti objektide kirjeldus” võiks olla integreeritud siia  analüüsi dokumenti, mis lisaks analüüsile sügavust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond on läbi mõelnud mängus vajaminevate ressursside mahu ja nende hankimise (graafika ja heli).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljakutsuvaim osa projektis on platvormi valik. Projekti teostamine Windows 8 metro rakendusena on väljakutse, kuna vastavasisulist abimaterjali ei ole veel märkimisväärselt liikvel, mis nõuab projekti liikmetelt maksimumpanust, et tagada arvutimängus vajaminevad funktsionaalsused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sisult analoogseid arvutimänge on liikvel massiliselt, siis puudub projektis originaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisuliseks puuduseks võiks pidada limiteeritud raskustasemete kasutust. Mängu pikkus osutub sellisel juhul mõnevõrra lühikeseks. Edetabel täitub kiirelt sarnaste parimate skooridega, ning korduv mängitavuse soov mängurite poolt võib olla küsitav. Soovitaks mõelda skaleeruva raskustaseme kasutamist vastavalt edasijõutud tasemetele. Seda tüüpi “arcade” mängude üheks oluliseks elemendiks mängurile on soov jõuda võimalikult kaugele. Fikseeritud lõpuga mäng kaotaks sellelaadsete mängude peamise atraktiivsuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse mahukus on sobilik ja seda on võimalik realiseerida antud kursuse raames valitud meeskonna suurusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
Kuigi prototüübi esitamise tähtajast on kinni peetud, on vaidlustatav prototüübi vastavus nõuetele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puuduvad arvutimängudele omased menüüd. Olemas on ainult mängu sisene vaade, kus on realiseeritud mängija poolt juhitava laeva liikumine ja tulistamine.  Olemas on ka ühe vaenlase kuvamine koos liikumisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mängijal õnnestub vaenlase laeva tabada, vaenlane ootuspäraselt hävineb. Kuna vaenlaste genereerimine piirdub ainult ühe laevaga, siis puudub võimalus hinnata tegevust mängitavuse poole pealt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuli ja vaenlase laeva põrkumise kontroll vajab täiustamist, hetkel ei käsitleta põrkumist kogu vaenlase laeva ulatuses, mille tulemusena kuul lendab laevast aegajalt läbi, ilma laeva kahjustamata. Samuti ei eemaldata laeva tabanud kuuli, mis jätkab oma teekonda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutimängu sisulist funktsionaalsust ei ole antud prototüübi põhjal võimalik hinnata. Teostatud maht on selleks liiga väike.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Graafiliselt on hetkel puuduseks mittesujuv liikumine. Laevade liikumine ekraanil on häirivalt hüpplik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüsi ja esitatud prototüübi põhjal jääb ainult loota, et lõpptoode pakub midagi enamat...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laadisime alla lõpp-produkti ja tahtsime seda proovima asuda. See ei olnud siiski lihtne, sest vajalik oli Windows 8 installeerimine koos developer litsentsiga. Toetavalt oli projektimeeskonna poolt tekitatud pisikene spikker.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehniliselt oli projekt realiseeritud üldiselt hästi, kuid tõenäoliselt jäi tähtaja tõttu mäng  ebaküpseks.  Võrreldes analüüsi dokumendis kirjeldatuga, ei olnud realiseeritud iga taseme lõpus „lõpubosse“ ning peale teist taset lõpetas mäng vigade tõttu tegevuse. Samas kogu projekt ise oli väga mahukas ja piisavalt keerukas, mis väärib tunnustust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks saab miinusena välja tuua, et puudu on osa lõppfaasi nõuetest nagu kasutusjuhend ja selge meeskonna rollide jaotus. Osaliselt saab rollide jagumisest selgust Githubi commiti kommentaaridest, kus on näha, et peamine arendaja on olnud Hanno Sirkel.&lt;br /&gt;
Hea on see, et lähtekood on piisava põhjalikkusega kommenteeritud. Muuhulgas, heli tekitamine moodulis oli korrektselt viidatud koodi päritolu allikale internetis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõttes võib öelda seda, et vaatamata probleemidele oli meeskonna Metronaator projekt julge ettevõtmine ning projektijuhis on tunda asjalikkust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris meeskond Ratsa Rikkaks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60989</id>
		<title>Ratsa Rikkaks</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60989"/>
		<updated>2013-01-13T19:43:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto Github&#039;is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkti retsensioon meeskonnale Metronaator: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60988</id>
		<title>Ratsa Rikkaks</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60988"/>
		<updated>2013-01-13T19:43:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto Github&#039;is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkti retsensioon meeskonnale Metronaator: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60987</id>
		<title>Ratsa Rikkaks</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&amp;diff=60987"/>
		<updated>2013-01-13T19:42:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Proto Github&#039;is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lõpp-produkti retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60986</id>
		<title>Talk:Meeskond Metronaator</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60986"/>
		<updated>2013-01-13T19:40:58Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
Koostatud analüüs annab hea ülevaate loodava rakenduse sisust ja fuktsionaalsusest. Rakendus, mis kirjeldab arvutimängu, on piisava detailsusega lahti kirjeldatud. Meeskonnal olemasolev “Projekti objektide kirjeldus” võiks olla integreeritud siia  analüüsi dokumenti, mis lisaks analüüsile sügavust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond on läbi mõelnud mängus vajaminevate ressursside mahu ja nende hankimise (graafika ja heli).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljakutsuvaim osa projektis on platvormi valik. Projekti teostamine Windows 8 metro rakendusena on väljakutse, kuna vastavasisulist abimaterjali ei ole veel märkimisväärselt liikvel, mis nõuab projekti liikmetelt maksimumpanust, et tagada arvutimängus vajaminevad funktsionaalsused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sisult analoogseid arvutimänge on liikvel massiliselt, siis puudub projektis originaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisuliseks puuduseks võiks pidada limiteeritud raskustasemete kasutust. Mängu pikkus osutub sellisel juhul mõnevõrra lühikeseks. Edetabel täitub kiirelt sarnaste parimate skooridega, ning korduv mängitavuse soov mängurite poolt võib olla küsitav. Soovitaks mõelda skaleeruva raskustaseme kasutamist vastavalt edasijõutud tasemetele. Seda tüüpi “arcade” mängude üheks oluliseks elemendiks mängurile on soov jõuda võimalikult kaugele. Fikseeritud lõpuga mäng kaotaks sellelaadsete mängude peamise atraktiivsuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse mahukus on sobilik ja seda on võimalik realiseerida antud kursuse raames valitud meeskonna suurusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
Kuigi prototüübi esitamise tähtajast on kinni peetud, on vaidlustatav prototüübi vastavus nõuetele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puuduvad arvutimängudele omased menüüd. Olemas on ainult mängu sisene vaade, kus on realiseeritud mängija poolt juhitava laeva liikumine ja tulistamine.  Olemas on ka ühe vaenlase kuvamine koos liikumisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mängijal õnnestub vaenlase laeva tabada, vaenlane ootuspäraselt hävineb. Kuna vaenlaste genereerimine piirdub ainult ühe laevaga, siis puudub võimalus hinnata tegevust mängitavuse poole pealt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuli ja vaenlase laeva põrkumise kontroll vajab täiustamist, hetkel ei käsitleta põrkumist kogu vaenlase laeva ulatuses, mille tulemusena kuul lendab laevast aegajalt läbi, ilma laeva kahjustamata. Samuti ei eemaldata laeva tabanud kuuli, mis jätkab oma teekonda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutimängu sisulist funktsionaalsust ei ole antud prototüübi põhjal võimalik hinnata. Teostatud maht on selleks liiga väike.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Graafiliselt on hetkel puuduseks mittesujuv liikumine. Laevade liikumine ekraanil on häirivalt hüpplik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüsi ja esitatud prototüübi põhjal jääb ainult loota, et lõpptoode pakub midagi enamat...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laadisime alla lõpprodukti ja tahtsime seda proovima asuda. See ei olnud siiski lihtne, sest vajalik oli Windows 8 installeerimine koos developer litsentsiga. Toetavalt oli projektimeeskonna poolt tekitatud pisikene spikker.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehniliselt oli projekt realiseeritud üldiselt hästi, kuid tõenäoliselt jäi tähtaja tõttu mäng  ebaküpseks.  Võrreldes analüüsi dokumendis kirjeldatuga, ei olnud realiseeritud iga taseme lõpus „lõpubosse“ ning peale teist taset lõpetas mäng vigade tõttu tegevuse. Samas kogu projekt ise oli väga mahukas ja piisavalt keerukas, mis väärib tunnustust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks saab miinusena välja tuua, et puudu on osa lõppfaasi nõuetest nagu kasutusjuhend ja selge meeskonna rollide jaotus. Osaliselt saab rollide jagumisest selgust Githubi commiti kommentaaridest, kus on näha, et peamine arendaja on olnud Hanno Sirkel.&lt;br /&gt;
Hea on see, et lähtekood on piisava põhjalikkusega kommenteeritud. Muuhulgas, heli tekitamine moodulis oli korrektselt viidatud koodi päritolu allikale internetis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõttes võib öelda seda, et vaatamata probleemidele oli meeskonna Metronaator projekt julge ettevõtmine ning projektijuhis on tunda asjalikkust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris meeskond Ratsa Rikkaks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60983</id>
		<title>Talk:Meeskond Metronaator</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60983"/>
		<updated>2013-01-13T19:33:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
Koostatud analüüs annab hea ülevaate loodava rakenduse sisust ja fuktsionaalsusest. Rakendus, mis kirjeldab arvutimängu, on piisava detailsusega lahti kirjeldatud. Meeskonnal olemasolev “Projekti objektide kirjeldus” võiks olla integreeritud siia  analüüsi dokumenti, mis lisaks analüüsile sügavust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond on läbi mõelnud mängus vajaminevate ressursside mahu ja nende hankimise (graafika ja heli).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljakutsuvaim osa projektis on platvormi valik. Projekti teostamine Windows 8 metro rakendusena on väljakutse, kuna vastavasisulist abimaterjali ei ole veel märkimisväärselt liikvel, mis nõuab projekti liikmetelt maksimumpanust, et tagada arvutimängus vajaminevad funktsionaalsused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sisult analoogseid arvutimänge on liikvel massiliselt, siis puudub projektis originaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisuliseks puuduseks võiks pidada limiteeritud raskustasemete kasutust. Mängu pikkus osutub sellisel juhul mõnevõrra lühikeseks. Edetabel täitub kiirelt sarnaste parimate skooridega, ning korduv mängitavuse soov mängurite poolt võib olla küsitav. Soovitaks mõelda skaleeruva raskustaseme kasutamist vastavalt edasijõutud tasemetele. Seda tüüpi “arcade” mängude üheks oluliseks elemendiks mängurile on soov jõuda võimalikult kaugele. Fikseeritud lõpuga mäng kaotaks sellelaadsete mängude peamise atraktiivsuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse mahukus on sobilik ja seda on võimalik realiseerida antud kursuse raames valitud meeskonna suurusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
Kuigi prototüübi esitamise tähtajast on kinni peetud, on vaidlustatav prototüübi vastavus nõuetele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puuduvad arvutimängudele omased menüüd. Olemas on ainult mängu sisene vaade, kus on realiseeritud mängija poolt juhitava laeva liikumine ja tulistamine.  Olemas on ka ühe vaenlase kuvamine koos liikumisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mängijal õnnestub vaenlase laeva tabada, vaenlane ootuspäraselt hävineb. Kuna vaenlaste genereerimine piirdub ainult ühe laevaga, siis puudub võimalus hinnata tegevust mängitavuse poole pealt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuli ja vaenlase laeva põrkumise kontroll vajab täiustamist, hetkel ei käsitleta põrkumist kogu vaenlase laeva ulatuses, mille tulemusena kuul lendab laevast aegajalt läbi, ilma laeva kahjustamata. Samuti ei eemaldata laeva tabanud kuuli, mis jätkab oma teekonda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutimängu sisulist funktsionaalsust ei ole antud prototüübi põhjal võimalik hinnata. Teostatud maht on selleks liiga väike.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Graafiliselt on hetkel puuduseks mittesujuv liikumine. Laevade liikumine ekraanil on häirivalt hüpplik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüsi ja esitatud prototüübi põhjal jääb ainult loota, et lõpptoode pakub midagi enamat...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laadisime alla lõpproodukti ja tahtsime seda proovima asuda. See ei olnud siiski lihtne, sest vajalik oli Windows 8 installeerimine koos developer litsentsiga. Toetavalt oli projektimeeskonna poolt tekitatud pisikene spikker.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tehniliselt oli projekt realiseeritud üldiselt hästi, kuid tõenäoliselt jäi tähtaja tõttu mäng  ebaküpseks.  Võrreldes analüüsi dokumendis kirjeldatuga, ei olnud realiseeritud iga taseme lõpus „lõpubosse“ ning peale teist taset lõpetas mäng vigade tõttu tegevuse. Samas kogu projekt ise oli väga mahukas ja piisavalt keerukas, mis väärib tunnustust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks saab miinusena välja tuua, et puudu on osa lõppfaasi nõuetest nagu kasutusjuhend ja selge meeskonna rollide jaotus. Osaliselt saab rollide jagumisest selgust Githubi commiti kommentaaridest, kus on näha, et peamine arendaja on olnud Hanno Sirkel.&lt;br /&gt;
Hea on see, et lähtekood on piisava põhjalikkusega kommenteeritud. Muuhulgas, heli tekitamine moodulis oli korrektselt viidatud koodi päritolu allikale internetis.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kokkuvõttes võib öelda seda, et vaatamata probleemidele oli meeskonna Metronaator projekt julge ettevõtmine ning projektijuhis on tunda asjalikkust. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris meeskond Ratsa Rikkaks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=60968</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=60968"/>
		<updated>2013-01-13T16:33:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavakasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel on väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteem võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võib-olla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või makstakse tegevuste sageduse järgi andmesisestajatele tükitöö alusel töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, on tegemist igati kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60967</id>
		<title>Talk:Meeskond Metronaator</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&amp;diff=60967"/>
		<updated>2013-01-13T16:33:13Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
Koostatud analüüs annab hea ülevaate loodava rakenduse sisust ja fuktsionaalsusest. Rakendus, mis kirjeldab arvutimängu, on piisava detailsusega lahti kirjeldatud. Meeskonnal olemasolev “Projekti objektide kirjeldus” võiks olla integreeritud siia  analüüsi dokumenti, mis lisaks analüüsile sügavust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Meeskond on läbi mõelnud mängus vajaminevate ressursside mahu ja nende hankimise (graafika ja heli).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Väljakutsuvaim osa projektis on platvormi valik. Projekti teostamine Windows 8 metro rakendusena on väljakutse, kuna vastavasisulist abimaterjali ei ole veel märkimisväärselt liikvel, mis nõuab projekti liikmetelt maksimumpanust, et tagada arvutimängus vajaminevad funktsionaalsused.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuna sisult analoogseid arvutimänge on liikvel massiliselt, siis puudub projektis originaalsus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sisuliseks puuduseks võiks pidada limiteeritud raskustasemete kasutust. Mängu pikkus osutub sellisel juhul mõnevõrra lühikeseks. Edetabel täitub kiirelt sarnaste parimate skooridega, ning korduv mängitavuse soov mängurite poolt võib olla küsitav. Soovitaks mõelda skaleeruva raskustaseme kasutamist vastavalt edasijõutud tasemetele. Seda tüüpi “arcade” mängude üheks oluliseks elemendiks mängurile on soov jõuda võimalikult kaugele. Fikseeritud lõpuga mäng kaotaks sellelaadsete mängude peamise atraktiivsuse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Rakenduse mahukus on sobilik ja seda on võimalik realiseerida antud kursuse raames valitud meeskonna suurusega.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Prototüübi retsensioon=&lt;br /&gt;
Kuigi prototüübi esitamise tähtajast on kinni peetud, on vaidlustatav prototüübi vastavus nõuetele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Puuduvad arvutimängudele omased menüüd. Olemas on ainult mängu sisene vaade, kus on realiseeritud mängija poolt juhitava laeva liikumine ja tulistamine.  Olemas on ka ühe vaenlase kuvamine koos liikumisega. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui mängijal õnnestub vaenlase laeva tabada, vaenlane ootuspäraselt hävineb. Kuna vaenlaste genereerimine piirdub ainult ühe laevaga, siis puudub võimalus hinnata tegevust mängitavuse poole pealt.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuuli ja vaenlase laeva põrkumise kontroll vajab täiustamist, hetkel ei käsitleta põrkumist kogu vaenlase laeva ulatuses, mille tulemusena kuul lendab laevast aegajalt läbi, ilma laeva kahjustamata. Samuti ei eemaldata laeva tabanud kuuli, mis jätkab oma teekonda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvutimängu sisulist funktsionaalsust ei ole antud prototüübi põhjal võimalik hinnata. Teostatud maht on selleks liiga väike.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Graafiliselt on hetkel puuduseks mittesujuv liikumine. Laevade liikumine ekraanil on häirivalt hüpplik.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Projekti analüüsi ja esitatud prototüübi põhjal jääb ainult loota, et lõpptoode pakub midagi enamat...&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Retsenseerib meeskond Ratsa Rikkaks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=60964</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=60964"/>
		<updated>2013-01-13T16:24:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõu poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavakasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel on väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteem võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võib-olla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või makstakse tegevuste sageduse järgi andmesisestajatele tükitöö alusel töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, on tegemist igati kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lõpptoote retsensioon=&lt;br /&gt;
Retsenseerib meeskond Ratsa Rikkaks&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57644</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57644"/>
		<updated>2012-11-25T18:51:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Sisuline hinnang */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõud poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavaasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteemi võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võibolla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või kas tegevuste sageduse järgi makstakse tükitöö alusel andmesisestajatele töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, siis on tegemist kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57641</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57641"/>
		<updated>2012-11-25T18:48:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Analüüsi ülesehitus */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõud poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, ktavaasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteemi võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võibolla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või kas tegevuste sageduse järgi makstakse tükitöö alusel andmesisestajatele töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, siis on tegemist kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57640</id>
		<title>Talk:Meeskond MMA</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&amp;diff=57640"/>
		<updated>2012-11-25T18:47:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Analüüsi retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Analüüsi retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sissejuhatus==&lt;br /&gt;
Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Analüüsi ülesehitus==&lt;br /&gt;
Õppejõud poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktisonaalsus, &amp;quot;must have&amp;quot; ja &amp;quot;nice to have&amp;quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sisuline hinnang==&lt;br /&gt;
Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, ktavaasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &amp;quot;Must have&amp;quot; funktsionaalsuses.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel väga pisike komplekt põhiomadusi.  Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteemi võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &amp;quot;Kirjeldus&amp;quot; või &amp;quot;Kommentaar&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võibolla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või kas tegevuste sageduse järgi makstakse tükitöö alusel andmesisestajatele töötasu?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &amp;quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kokkuvõte==&lt;br /&gt;
Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, siis on tegemist kasuliku laoprogrammiga. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=57044</id>
		<title>Talk:WordPress turvamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=57044"/>
		<updated>2012-11-14T13:14:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Hinnang 2 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Hinnang 1==&lt;br /&gt;
Hindajad&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Olle Tuur A32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Heigo Võsujalg A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toomas Rohumets A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tarmo Trumm A31&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Wordpressi paigaldus&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|mod_evasive paigaldus ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Varnish Cache paigaldamine ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Super Cache&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Iptables&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teised turvameetodid&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Vajas täpsustamist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Vormistus&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Ei ole terviklik, liiga killustatud, puudub loogiline ülesehitus, esines grammatika ja ortograafia vigu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Eeldused on mainitud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuste testimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Lisatud on testimise võimalused.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;20&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;18&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Artiklist puuduvad:&lt;br /&gt;
*eeldused ( kasutaja kogemus, võrgu seadistus ) - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Paki lahti wordpressi failid /var/www kausta:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo tar zxvf latest.tar.gz --directory=/var/www/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas sudo on endiselt vajalik?  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*nano /etc/apache2/sites-avalible/wp kahjuks on tühi :&#039;(  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N:~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu) &lt;br /&gt;
Kõige lõppu? Või &amp;lt;VirtualHosti&amp;gt; taggide vahele? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Esimene, mis me teeme on default pordi muutmine. Tuleb muuta faili /etc/default/varnish:&lt;br /&gt;
 nano /etc/default/varnish&lt;br /&gt;
Kust mida täpsemalt muuta tuleb? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Apache konfi muutmine (varnish): pole mainitud, kumba kasutada tuleks kas 80 lõpuga või 8000 lõpuga faili.&lt;br /&gt;
Järgnev käsk:&lt;br /&gt;
 nano apt-get install libapache2-mod-rpaf&lt;br /&gt;
ei taha kohe mitte töötada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/init.d/varnish restart/ käsuga tuli HTTP accelerator varnished tulemus FAIL&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varnishi osa on &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli jäime super cachi juures&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Super Cache&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 define (&#039;WP_CACHE&#039;, true); &lt;br /&gt;
peab olema enne viimast require rida.&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, kus asub .htaccess fail ja lisaks selle faili tekitab wordpress ise (pole vaja näppida). - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WP näitas, et WP Super Cache is disabled. Please go to the plugin admin page to enable caching. - Ei ole öeldud, et caching tuleb sisse lülitada. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 cd /var/www/wp-content/plugins/&lt;br /&gt;
sellist kausta pole olemas. Peaks olema cd /var/www/wordpress/wp-content/plugins/ - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 unzip growmap-anti-spambot-plugin.1.1.zip&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, et peaksime installima unzipi. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IP kontroll:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
on öeldud, et /var/www/wordpress-i tuleb luua fail .htaccess. Ei ole öeldud, kuhu peab reeglid kirjutama. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hinnang 2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindaja: Reinu (AK31)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuupäev: 18.12.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hindaja deklaratsioon====&lt;br /&gt;
Alati on teiste töö kallal norida lihtsam ja hindaja pole kaugeltki kindel, kas pika artikli korral ta ise puhtalt pääseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hinnangud====&lt;br /&gt;
Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume.&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0.5&lt;br /&gt;
| Peaaegu olemas, kui lugeda timestamp versiooninumbriks :) Versioonide kokkuvõtvat ajalugu kuvatud pole, kuid wikis aitab alati &amp;quot;history&amp;quot; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id)&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kui norida, siis see võiks asuda töö alguses, mitte lõpus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Nutikas, et on kasutatud &#039;&#039;revision&#039;&#039; muutujaid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub skoobi peatükk, mis kirjeldab töö vaatluse all olevad teemad. See aitab aru saada, mida täpselt on tahetud käsitleda ja mis on taotuslikult välja jäetud, mitte unustatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, aga vale peatüki (Eeldused) all. Lisaks võiks see olla veidi mahukam ning rohkem tutvustada WordPressi. Lisaks on kenasti olemas osade tehniliste alampeatükkide juures on eraldi pisikene sissejuhatus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas Eeldused peatükina. Artikli esimese Ubuntu serverile viitava rea võiks tõsta samuti siia alla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  2.5&lt;br /&gt;
|  Peaaegu korrektne. Ma ei söenda 100% väita, et mod_evasive tõrge on juhendi viga, kuid täpselt samm-sammult artiklit järgides ma seda tööle igatahes ei saanud. Kasutasin värselt installitud serverit ja muid muudatusi iseseisvalt ei teinud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Esines vähe, aga oli kenasti eristatav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Tavateksti sees, mitte &#039;&#039;preformatted&#039;&#039; alal, võiksid olla süsteemsed väärtused (failiteed, programminimed, muutujad jms) kogu artikli ulatuses paremini esiletõstetud, nt &#039;&#039;kaldkirjas&#039;&#039;. Praegu on osaliselt paksus kirjas (nt failiteed), osalt üldse vormindamata.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Üldine struktuur on olemas. Kasutatud kirjanduse viited ja skoop on puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst oli arusaadav. Pole kasutatud läbivalt ühesugust kirjutusviisi. Nt &amp;quot;Tee pakettidele upgrade:&amp;quot;, &amp;quot;Paigaldamise käsk:&amp;quot;, &amp;quot;Nüüd teeme Varnishile restardi...&amp;quot;. Esines palju õigekirjavigu. Kohati on teksti sees põhjendamatult kasutatud ingliskeelseid termineid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Üks tavapärane turvameede on oluliste andmete (failid, andmebaas) varundamine. Seda artiklis kajastatud ei olnud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Kuna pole varundamist kajastatud, siis pole ka midagi taastada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 20&lt;br /&gt;
| 14&lt;br /&gt;
| Pika ja keeruka artikli kohta oli tulemus korralik &amp;quot;koolipoisi&amp;quot; hinne :)&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kommentaarid sisu kohta====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;aptitude install apache2 mysql-server ssh php5 php5-mysql apache2-utils&lt;br /&gt;
: SSH võiks välja jätta, sest sellest tarkvarast rohkem siin artiklis ei räägita ning see teema puutub üldisesse serveri administreerimisse, mitte WordPressi turvamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;GRANT ALL PRIVILEGES ON student_wordpress.* TO student@localhost IDENTIFIED BY &#039;student&#039;;&lt;br /&gt;
: Turbeteemalises artiklis võiks kasutajal olla kavalam parool kui kasutajanimi. Või siis selge märkus parool sobivaga asendada. Loodame, et wiki kasutajad pimesi käsklusi ei kopeeri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda wordpress konfiguratsiooni faili...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Hea praktika on kõigepealt näidisfail ümber kopeerida ja siis uut faili redigeerida, mitte vastupidi. Nii saab valehäälestuse korral muutmata näitefaili uuesti kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda DB_NAME, DB_USER, DB_PASSWORD vastavalt näitele&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Turvalisuse tõstmiseks on mõistlik ära muuta ka vaikimisi WordPressi SQL tabelite prefix &#039;&#039;wp_&#039;&#039; mõne mittestandardse eesliidese vastu. See muudab keerukamaks otsesed ründed andmebaasi vastu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Vali saidi nimi, kasutajanimi, salasõna ning meili aadress.&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Võiks olla märkus, et ka vaikimisi kasutajanimi &amp;quot;admin&amp;quot; ära vahetataks mõne keerukama kasutajanime vastu. Siis on paroolikräkkeritel vaja ära arvata ka kasutajanimi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N.~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Peaks vist olema &#039;&#039;/etc/apache2/sites-enabled/wp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive&lt;br /&gt;
: Millegipärast ei saanud selle juhendi järgi &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039; lahendust tööle... Toimisin täpselt juhendi järgi. Testisin ka skriptiga teisest arvutist - sajakordsel pöördumisel ei toimunud blokeeringut. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive ja Varnish Cache&lt;br /&gt;
: Kas artikkel on veebiserveri turvamisest või WordPressist endast? Arusaadavalt sõltub WordPressi turvalisus ka veebiserveri häälestusest, kuid kas siis võiks juba piiri tõmmata üldse operatsioonisüsteemi tasemele? Aitaks skoobi täpsustamine :) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
; Varnish Cache&lt;br /&gt;
: See väärib omaette artiklit või tasuks viidata mõnele olamasolevale artiklile (nt https://wiki.itcollege.ee/index.php/Squid_transparent_proxy). Ning kas töökiiruse optimeerimine peaks olema ilmtingimata selle artikli osa?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Super Cache&lt;br /&gt;
: Jällegi pigem üks töökiiruse optimeerimise vahend. DOS-i korral veidi leevendab, aga selle ründeliigi vastu häälestati juba &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039;. Siia artiklisse sobiks see siis, kui selgitada ja rõhutada staatilise ja dünaamiliste sisuga lehtede vahet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Spämmifilter, anti-bot lahendus, IP kontroll&lt;br /&gt;
: Vajalikud ja hea, et välja toodi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kajastamata olulised teemad&lt;br /&gt;
: Kajastamata on WordPressi uuendamise temaatika turvaaukude leidmisel ja turvapaikade väljastamisel. Samuti oluliste andmete varundamine ja taastamine. Lisaks oleks võinud olla veel räägitud failiõigustest ja veebisisu administreerimisest üle SSL-i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kokkuvõte&lt;br /&gt;
: Veidi raske oli hinnata ilma skoopi teadmata. Samuti võiks määratud olla ligilähedane andmete olulise tase, sest lihtsa pühapäeva-blogija leht ei vaja kaugeltki nii palju kaitset, kui mõne ettevõtte tulutootev veeb.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puppet_seadistamine_Ubuntu_s%C3%BCsteemis&amp;diff=57043</id>
		<title>Talk:Puppet seadistamine Ubuntu süsteemis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puppet_seadistamine_Ubuntu_s%C3%BCsteemis&amp;diff=57043"/>
		<updated>2012-11-14T13:14:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Hinnang */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Hinnang==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindaja: Reinu (AK31)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuupäev: 24.12.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume.&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0.5&lt;br /&gt;
| Kuigi sissejuhatusest saab välja lugeda, et juhend on versioon 1.0, siis versioonide kokkuvõtvat ajalugu kuvatud tegelikult pole. Alternatiivina aitab wikis &#039;&#039;history&#039;&#039; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id)&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kui norida, siis see võiks asuda töö alguses, mitte lõpus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu. Tark oleks kasutada &#039;&#039;revision&#039;&#039; muutujaid. Alternatiivina aitab wikis &#039;&#039;history&#039;&#039; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub skoobi peatükk, mis kirjeldab töö vaatluse all olevad teemad. See aitab aru saada, mida täpselt on tahetud käsitleda ja mis on taotuslikult välja jäetud, mitte unustatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Peatükk on olemas,kuid see räägib eeldustest ja nõuetest. Sissejuhatus võiks rääkida Puppetist - millega on tegu, millal on mõistlik kasutusele võtta jms. Sama jutt ka moodulite kohta artikli sees - see et kasutaja UNIX-i käsurida hosts-faili tunneb, ei tähenda, et ta automaatselt teaks Puppeti moodulite otstarvet ja võimalusi.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Olemas, kuid vaja tõsta sissejuhatuse alt eraldi peatüki alla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kenasti jälgitav ja järgitav. Hästi on aru saada, millises seadmes käske tuleb käivitada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Ilma reaalselt läbi tegemata potentsiaalseid vigu ei suutnud tuvastada. Üks &#039;&#039;sudo&#039;&#039; on ülearune.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsu väljundeid ei näinud ühtegi, kuid ega mul punkti kahju pole anda:)&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Tavateksti sees, mitte &#039;&#039;preformatted&#039;&#039; alal, võiksid olla süsteemsed väärtused (failiteed, programminimed, muutujad jms) kogu artikli ulatuses paremini esiletõstetud, nt &#039;&#039;kaldkirjas&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Üldine struktuur on olemas ja kasutatud õigesti pealkirjade vormindamist.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1.5&lt;br /&gt;
|  Tekst oli arusaadav. Esines mitmeid õigekirjavigu ja kehvat lauseehitust. Korrektses kirjatükis ei peaks olema kasutuses kõnekeele termin &#039;&#039;masin&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Artiklis on kajastamata teenuse varundamiseks vajalikud tegevused. Varundus- ja taastejuhend (kas või vabalt sõnastatud vormis) peab olema iga lihtsa teenuse paigaldusjuhise tavapärane osa, keeruliste süsteemide puhul lausa eraldi dokumendid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Kuna pole varundamist kajastatud, siis pole ka midagi taastada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 20&lt;br /&gt;
| 13.5&lt;br /&gt;
| Hindaja oli nõmedalt pedantlik ja tulemus on korralik &amp;quot;koolipoisi&amp;quot; hinne.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&amp;diff=57042</id>
		<title>Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&amp;diff=57042"/>
		<updated>2012-11-14T13:12:56Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Reinu AK31 */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;br /&gt;
=Päevaõpe=&lt;br /&gt;
==Raido Aarop A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Arnus A22==	&lt;br /&gt;
[[Apt-key]]	&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Grub2]] - arvustus &lt;br /&gt;
				&lt;br /&gt;
==Kullo-Kalev Aru A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [[Talk:Kill]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kalju Hõbemäe A22==&lt;br /&gt;
[[Httperf]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:PAM]] - Arvustus	&lt;br /&gt;
						&lt;br /&gt;
==Carolys Kallas A22==&lt;br /&gt;
[[Regulaaravaldis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kristo Kapten A22==&lt;br /&gt;
[[Ubuntu Rescue Remix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Ab]] - Arvustus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Nele Kiigemägi A21==&lt;br /&gt;
[[Vmstat]]		&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Apt pinning]] - arvustus&lt;br /&gt;
				&lt;br /&gt;
==Kersti Lang A21==&lt;br /&gt;
[[AppArmor]]&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Talk:Regulaaravaldis]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rauno Lehiste A22==&lt;br /&gt;
[[Nmap]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Vmstat]] - arvustus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Urmo Lihten A21==&lt;br /&gt;
[[Metasploit]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Arvustus - [[Talk: Apt-key]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Tambet Liiv A22==&lt;br /&gt;
[[Ab]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Iti Liivik A22==&lt;br /&gt;
[[PAM]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:logger]] - arvustus1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:AppArmor]] - arvustus2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Priit Lilleleht A21==						&lt;br /&gt;
==Oliver Naaris A21==&lt;br /&gt;
[[Minix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Nmap]] - arvustus&lt;br /&gt;
==Kairo Ostapenko A41==							&lt;br /&gt;
==Kermo Pajula A22==						&lt;br /&gt;
==Kristjan Pajumaa A32==							&lt;br /&gt;
==Andres Pihlak A22==&lt;br /&gt;
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf					&lt;br /&gt;
==Robert Pärn A21	==&lt;br /&gt;
[[kill]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Minix]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Inger Romanenko A31==	&lt;br /&gt;
[[SystemRescueCd]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Md5sum]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Gertti-Vena Rätsep A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Ubuntu 11.10]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon:&lt;br /&gt;
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Lauri Rüütli A21==&lt;br /&gt;
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teet Saar A22==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Linux/Unix protsessid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Heiki Saaver A31==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ Zip ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Taavi Sannik A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ Apt pinning ]] (referaat)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Sander Saveli A22==&lt;br /&gt;
[[Grub2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [[Talk:SystemRescueCd]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Rene Sepp A31==						&lt;br /&gt;
==Aare Song A22==							&lt;br /&gt;
==Tarmo Suurmägi A21==	&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Taavi Zeiger A21==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Zip]] - Retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Ott Telga A22==						&lt;br /&gt;
==Raigo Trei A21==&lt;br /&gt;
[[logger]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Robert Vane A21==&lt;br /&gt;
[[Sshguard]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mikk Käosaar A41==&lt;br /&gt;
[[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kaugõpe=&lt;br /&gt;
==Uuve Maikov AK21==&lt;br /&gt;
[[lshw]]	&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostamisel&lt;br /&gt;
==Risto Bristol AK31==&lt;br /&gt;
[[Nagios]]&lt;br /&gt;
&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon [[Talk:Expect]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Andrus Dei AK31==&lt;br /&gt;
[[lspci]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Talk:Identity Management]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Aive Haavel AK21==&lt;br /&gt;
[[Dmidecode]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Retsensioon: [[Talk:lshw]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Jüri Kalbin AK21==&lt;br /&gt;
[[OpenVZ]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Meelis Kurnikov AK21==&lt;br /&gt;
[[Expect]]&amp;lt;br&amp;gt;&lt;br /&gt;
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Erki Marmor AK11==&lt;br /&gt;
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klaid Mägi AK21==&lt;br /&gt;
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Reinu AK31== 						 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Reinu hindab teiste töid.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Taavo Siimer AK41==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mihkel Soomere AK41==&lt;br /&gt;
[[Identity Management]]&amp;lt;br/&amp;gt;&lt;br /&gt;
[[Talk:Lspci]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puppet_seadistamine_Ubuntu_s%C3%BCsteemis&amp;diff=45185</id>
		<title>Talk:Puppet seadistamine Ubuntu süsteemis</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Puppet_seadistamine_Ubuntu_s%C3%BCsteemis&amp;diff=45185"/>
		<updated>2011-12-24T09:21:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: Created page with &amp;#039;==Hinnang==  Hindaja: R. Reinu (AK31)  Kuupäev: 24.12.2011   Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume. {| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot; |- ! KRI…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Hinnang==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindaja: R. Reinu (AK31)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuupäev: 24.12.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume.&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0.5&lt;br /&gt;
| Kuigi sissejuhatusest saab välja lugeda, et juhend on versioon 1.0, siis versioonide kokkuvõtvat ajalugu kuvatud tegelikult pole. Alternatiivina aitab wikis &#039;&#039;history&#039;&#039; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id)&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kui norida, siis see võiks asuda töö alguses, mitte lõpus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu. Tark oleks kasutada &#039;&#039;revision&#039;&#039; muutujaid. Alternatiivina aitab wikis &#039;&#039;history&#039;&#039; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub skoobi peatükk, mis kirjeldab töö vaatluse all olevad teemad. See aitab aru saada, mida täpselt on tahetud käsitleda ja mis on taotuslikult välja jäetud, mitte unustatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Peatükk on olemas,kuid see räägib eeldustest ja nõuetest. Sissejuhatus võiks rääkida Puppetist - millega on tegu, millal on mõistlik kasutusele võtta jms. Sama jutt ka moodulite kohta artikli sees - see et kasutaja UNIX-i käsurida hosts-faili tunneb, ei tähenda, et ta automaatselt teaks Puppeti moodulite otstarvet ja võimalusi.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Olemas, kuid vaja tõsta sissejuhatuse alt eraldi peatüki alla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kenasti jälgitav ja järgitav. Hästi on aru saada, millises seadmes käske tuleb käivitada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Ilma reaalselt läbi tegemata potentsiaalseid vigu ei suutnud tuvastada. Üks &#039;&#039;sudo&#039;&#039; on ülearune.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsu väljundeid ei näinud ühtegi, kuid ega mul punkti kahju pole anda:)&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Tavateksti sees, mitte &#039;&#039;preformatted&#039;&#039; alal, võiksid olla süsteemsed väärtused (failiteed, programminimed, muutujad jms) kogu artikli ulatuses paremini esiletõstetud, nt &#039;&#039;kaldkirjas&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Üldine struktuur on olemas ja kasutatud õigesti pealkirjade vormindamist.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1.5&lt;br /&gt;
|  Tekst oli arusaadav. Esines mitmeid õigekirjavigu ja kehvat lauseehitust. Korrektses kirjatükis ei peaks olema kasutuses kõnekeele termin &#039;&#039;masin&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Artiklis on kajastamata teenuse varundamiseks vajalikud tegevused. Varundus- ja taastejuhend (kas või vabalt sõnastatud vormis) peab olema iga lihtsa teenuse paigaldusjuhise tavapärane osa, keeruliste süsteemide puhul lausa eraldi dokumendid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Kuna pole varundamist kajastatud, siis pole ka midagi taastada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 20&lt;br /&gt;
| 13.5&lt;br /&gt;
| Hindaja oli nõmedalt pedantlik ja tulemus on korralik &amp;quot;koolipoisi&amp;quot; hinne.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=44857</id>
		<title>Talk:WordPress turvamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=44857"/>
		<updated>2011-12-18T16:27:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Hinnang 1==&lt;br /&gt;
Hindajad&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Olle Tuur A32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Heigo Võsujalg A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toomas Rohumets A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tarmo Trumm A31&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Wordpressi paigaldus&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|mod_evasive paigaldus ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Varnish Cache paigaldamine ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Super Cache&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Iptables&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teised turvameetodid&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Vajas täpsustamist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Vormistus&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Ei ole terviklik, liiga killustatud, puudub loogiline ülesehitus, esines grammatika ja ortograafia vigu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Eeldused on mainitud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuste testimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Lisatud on testimise võimalused.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;20&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;18&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Artiklist puuduvad:&lt;br /&gt;
*eeldused ( kasutaja kogemus, võrgu seadistus ) - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Paki lahti wordpressi failid /var/www kausta:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo tar zxvf latest.tar.gz --directory=/var/www/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas sudo on endiselt vajalik?  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*nano /etc/apache2/sites-avalible/wp kahjuks on tühi :&#039;(  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N:~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu) &lt;br /&gt;
Kõige lõppu? Või &amp;lt;VirtualHosti&amp;gt; taggide vahele? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Esimene, mis me teeme on default pordi muutmine. Tuleb muuta faili /etc/default/varnish:&lt;br /&gt;
 nano /etc/default/varnish&lt;br /&gt;
Kust mida täpsemalt muuta tuleb? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Apache konfi muutmine (varnish): pole mainitud, kumba kasutada tuleks kas 80 lõpuga või 8000 lõpuga faili.&lt;br /&gt;
Järgnev käsk:&lt;br /&gt;
 nano apt-get install libapache2-mod-rpaf&lt;br /&gt;
ei taha kohe mitte töötada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/init.d/varnish restart/ käsuga tuli HTTP accelerator varnished tulemus FAIL&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varnishi osa on &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli jäime super cachi juures&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Super Cache&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 define (&#039;WP_CACHE&#039;, true); &lt;br /&gt;
peab olema enne viimast require rida.&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, kus asub .htaccess fail ja lisaks selle faili tekitab wordpress ise (pole vaja näppida). - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WP näitas, et WP Super Cache is disabled. Please go to the plugin admin page to enable caching. - Ei ole öeldud, et caching tuleb sisse lülitada. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 cd /var/www/wp-content/plugins/&lt;br /&gt;
sellist kausta pole olemas. Peaks olema cd /var/www/wordpress/wp-content/plugins/ - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 unzip growmap-anti-spambot-plugin.1.1.zip&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, et peaksime installima unzipi. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IP kontroll:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
on öeldud, et /var/www/wordpress-i tuleb luua fail .htaccess. Ei ole öeldud, kuhu peab reeglid kirjutama. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hinnang 2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindaja: R. Reinu (AK31)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuupäev: 18.12.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hindaja deklaratsioon====&lt;br /&gt;
Alati on teiste töö kallal norida lihtsam ja hindaja pole kaugeltki kindel, kas pika artikli korral ta ise puhtalt pääseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hinnangud====&lt;br /&gt;
Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume.&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0.5&lt;br /&gt;
| Peaaegu olemas, kui lugeda timestamp versiooninumbriks :) Versioonide kokkuvõtvat ajalugu kuvatud pole, kuid wikis aitab alati &amp;quot;history&amp;quot; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id)&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kui norida, siis see võiks asuda töö alguses, mitte lõpus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Nutikas, et on kasutatud &#039;&#039;revision&#039;&#039; muutujaid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub skoobi peatükk, mis kirjeldab töö vaatluse all olevad teemad. See aitab aru saada, mida täpselt on tahetud käsitleda ja mis on taotuslikult välja jäetud, mitte unustatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, aga vale peatüki (Eeldused) all. Lisaks võiks see olla veidi mahukam ning rohkem tutvustada WordPressi. Lisaks on kenasti olemas osade tehniliste alampeatükkide juures on eraldi pisikene sissejuhatus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas Eeldused peatükina. Artikli esimese Ubuntu serverile viitava rea võiks tõsta samuti siia alla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  2.5&lt;br /&gt;
|  Peaaegu korrektne. Ma ei söenda 100% väita, et mod_evasive tõrge on juhendi viga, kuid täpselt samm-sammult artiklit järgides ma seda tööle igatahes ei saanud. Kasutasin värselt installitud serverit ja muid muudatusi iseseisvalt ei teinud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Esines vähe, aga oli kenasti eristatav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Tavateksti sees, mitte &#039;&#039;preformatted&#039;&#039; alal, võiksid olla süsteemsed väärtused (failiteed, programminimed, muutujad jms) kogu artikli ulatuses paremini esiletõstetud, nt &#039;&#039;kaldkirjas&#039;&#039;. Praegu on osaliselt paksus kirjas (nt failiteed), osalt üldse vormindamata.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Üldine struktuur on olemas. Kasutatud kirjanduse viited ja skoop on puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst oli arusaadav. Pole kasutatud läbivalt ühesugust kirjutusviisi. Nt &amp;quot;Tee pakettidele upgrade:&amp;quot;, &amp;quot;Paigaldamise käsk:&amp;quot;, &amp;quot;Nüüd teeme Varnishile restardi...&amp;quot;. Esines palju õigekirjavigu. Kohati on teksti sees põhjendamatult kasutatud ingliskeelseid termineid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Üks tavapärane turvameede on oluliste andmete (failid, andmebaas) varundamine. Seda artiklis kajastatud ei olnud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Kuna pole varundamist kajastatud, siis pole ka midagi taastada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 20&lt;br /&gt;
| 14&lt;br /&gt;
| Pika ja keeruka artikli kohta oli tulemus korralik &amp;quot;koolipoisi&amp;quot; hinne :)&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kommentaarid sisu kohta====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;aptitude install apache2 mysql-server ssh php5 php5-mysql apache2-utils&lt;br /&gt;
: SSH võiks välja jätta, sest sellest tarkvarast rohkem siin artiklis ei räägita ning see teema puutub üldisesse serveri administreerimisse, mitte WordPressi turvamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;GRANT ALL PRIVILEGES ON student_wordpress.* TO student@localhost IDENTIFIED BY &#039;student&#039;;&lt;br /&gt;
: Turbeteemalises artiklis võiks kasutajal olla kavalam parool kui kasutajanimi. Või siis selge märkus parool sobivaga asendada. Loodame, et wiki kasutajad pimesi käsklusi ei kopeeri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda wordpress konfiguratsiooni faili...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Hea praktika on kõigepealt näidisfail ümber kopeerida ja siis uut faili redigeerida, mitte vastupidi. Nii saab valehäälestuse korral muutmata näitefaili uuesti kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda DB_NAME, DB_USER, DB_PASSWORD vastavalt näitele&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Turvalisuse tõstmiseks on mõistlik ära muuta ka vaikimisi WordPressi SQL tabelite prefix &#039;&#039;wp_&#039;&#039; mõne mittestandardse eesliidese vastu. See muudab keerukamaks otsesed ründed andmebaasi vastu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Vali saidi nimi, kasutajanimi, salasõna ning meili aadress.&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Võiks olla märkus, et ka vaikimisi kasutajanimi &amp;quot;admin&amp;quot; ära vahetataks mõne keerukama kasutajanime vastu. Siis on paroolikräkkeritel vaja ära arvata ka kasutajanimi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N.~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Peaks vist olema &#039;&#039;/etc/apache2/sites-enabled/wp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive&lt;br /&gt;
: Millegipärast ei saanud selle juhendi järgi &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039; lahendust tööle... Toimisin täpselt juhendi järgi. Testisin ka skriptiga teisest arvutist - sajakordsel pöördumisel ei toimunud blokeeringut. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive ja Varnish Cache&lt;br /&gt;
: Kas artikkel on veebiserveri turvamisest või WordPressist endast? Arusaadavalt sõltub WordPressi turvalisus ka veebiserveri häälestusest, kuid kas siis võiks juba piiri tõmmata üldse operatsioonisüsteemi tasemele? Aitaks skoobi täpsustamine :) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
; Varnish Cache&lt;br /&gt;
: See väärib omaette artiklit või tasuks viidata mõnele olamasolevale artiklile (nt https://wiki.itcollege.ee/index.php/Squid_transparent_proxy). Ning kas töökiiruse optimeerimine peaks olema ilmtingimata selle artikli osa?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Super Cache&lt;br /&gt;
: Jällegi pigem üks töökiiruse optimeerimise vahend. DOS-i korral veidi leevendab, aga selle ründeliigi vastu häälestati juba &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039;. Siia artiklisse sobiks see siis, kui selgitada ja rõhutada staatilise ja dünaamiliste sisuga lehtede vahet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Spämmifilter, anti-bot lahendus, IP kontroll&lt;br /&gt;
: Vajalikud ja hea, et välja toodi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kajastamata olulised teemad&lt;br /&gt;
: Kajastamata on WordPressi uuendamise temaatika turvaaukude leidmisel ja turvapaikade väljastamisel. Samuti oluliste andmete varundamine ja taastamine. Lisaks oleks võinud olla veel räägitud failiõigustest ja veebisisu administreerimisest üle SSL-i.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kokkuvõte&lt;br /&gt;
: Veidi raske oli hinnata ilma skoopi teadmata. Samuti võiks määratud olla ligilähedane andmete olulise tase, sest lihtsa pühapäeva-blogija leht ei vaja kaugeltki nii palju kaitset, kui mõne ettevõtte tulutootev veeb.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=44856</id>
		<title>Talk:WordPress turvamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:WordPress_turvamine&amp;diff=44856"/>
		<updated>2011-12-18T16:25:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;==Hinnang 1==&lt;br /&gt;
Hindajad&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Olle Tuur A32&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Heigo Võsujalg A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Toomas Rohumets A31&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tarmo Trumm A31&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
{|border=&amp;quot;2&amp;quot;&lt;br /&gt;
!KRITEERIUM&lt;br /&gt;
!KAAL&lt;br /&gt;
!HINNANG&lt;br /&gt;
!KOMMENTAAR&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Wordpressi paigaldus&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|mod_evasive paigaldus ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Varnish Cache paigaldamine ja konfigureerimine&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Super Cache&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|3&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Iptables&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|Toimis&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teised turvameetodid&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Vajas täpsustamist&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Vormistus&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Ei ole terviklik, liiga killustatud, puudub loogiline ülesehitus, esines grammatika ja ortograafia vigu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Nõuded&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|1&lt;br /&gt;
|Eeldused on mainitud&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|Teenuste testimine&lt;br /&gt;
|2&lt;br /&gt;
|1,5&lt;br /&gt;
|Lisatud on testimise võimalused.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;20&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&#039;&#039;&#039;18&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
----&lt;br /&gt;
Artiklist puuduvad:&lt;br /&gt;
*eeldused ( kasutaja kogemus, võrgu seadistus ) - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Paki lahti wordpressi failid /var/www kausta:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 sudo tar zxvf latest.tar.gz --directory=/var/www/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kas sudo on endiselt vajalik?  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*nano /etc/apache2/sites-avalible/wp kahjuks on tühi :&#039;(  - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N:~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu) &lt;br /&gt;
Kõige lõppu? Või &amp;lt;VirtualHosti&amp;gt; taggide vahele? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Esimene, mis me teeme on default pordi muutmine. Tuleb muuta faili /etc/default/varnish:&lt;br /&gt;
 nano /etc/default/varnish&lt;br /&gt;
Kust mida täpsemalt muuta tuleb? - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Apache konfi muutmine (varnish): pole mainitud, kumba kasutada tuleks kas 80 lõpuga või 8000 lõpuga faili.&lt;br /&gt;
Järgnev käsk:&lt;br /&gt;
 nano apt-get install libapache2-mod-rpaf&lt;br /&gt;
ei taha kohe mitte töötada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
/etc/init.d/varnish restart/ käsuga tuli HTTP accelerator varnished tulemus FAIL&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Varnishi osa on &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Pooleli jäime super cachi juures&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Super Cache&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 define (&#039;WP_CACHE&#039;, true); &lt;br /&gt;
peab olema enne viimast require rida.&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, kus asub .htaccess fail ja lisaks selle faili tekitab wordpress ise (pole vaja näppida). - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WP näitas, et WP Super Cache is disabled. Please go to the plugin admin page to enable caching. - Ei ole öeldud, et caching tuleb sisse lülitada. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 cd /var/www/wp-content/plugins/&lt;br /&gt;
sellist kausta pole olemas. Peaks olema cd /var/www/wordpress/wp-content/plugins/ - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 unzip growmap-anti-spambot-plugin.1.1.zip&lt;br /&gt;
Ei ole öeldud, et peaksime installima unzipi. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
IP kontroll:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
on öeldud, et /var/www/wordpress-i tuleb luua fail .htaccess. Ei ole öeldud, kuhu peab reeglid kirjutama. - &#039;&#039;&#039;parandatud&#039;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Hinnang 2==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hindaja: R. Reinu (AK31)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kuupäev: 18.12.2011&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hindaja deklaratsioon====&lt;br /&gt;
Alati on teiste töö kallal norida lihtsam ja hindaja pole kaugeltki kindel, kas pika artikli korral ta ise puhtalt pääseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Hinnangud====&lt;br /&gt;
Kasutati 2010. õppeaastal õppejõud Ernitsa poolt ette antud kriteeriume.&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 0.5&lt;br /&gt;
| Peaaegu olemas, kui lugeda timestamp versiooninumbriks :) Versioonide kokkuvõtvat ajalugu kuvatud pole, kuid wikis aitab alati &amp;quot;history&amp;quot; sakk.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id)&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Kui norida, siis see võiks asuda töö alguses, mitte lõpus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas. Nutikas, et on kasutatud &#039;&#039;revision&#039;&#039; muutujaid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub skoobi peatükk, mis kirjeldab töö vaatluse all olevad teemad. See aitab aru saada, mida täpselt on tahetud käsitleda ja mis on taotuslikult välja jäetud, mitte unustatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, aga vale peatüki (Eeldused) all. Lisaks võiks see olla veidi mahukam ning rohkem tutvustada WordPressi. Lisaks on kenasti olemas osade tehniliste alampeatükkide juures on eraldi pisikene sissejuhatus.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas Eeldused peatükina. Artikli esimese Ubuntu serverile viitava rea võiks tõsta samuti siia alla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  2.5&lt;br /&gt;
|  Peaaegu korrektne. Ma ei söenda 100% väita, et mod_evasive tõrge on juhendi viga, kuid täpselt samm-sammult artiklit järgides ma seda tööle igatahes ei saanud. Kasutasin värselt installitud serverit ja muid muudatusi iseseisvalt ei teinud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Esines vähe, aga oli kenasti eristatav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Tavateksti sees, mitte &#039;&#039;preformatted&#039;&#039; alal, võiksid olla süsteemsed väärtused (failiteed, programminimed, muutujad jms) kogu artikli ulatuses paremini esiletõstetud, nt &#039;&#039;kaldkirjas&#039;&#039;. Praegu on osaliselt paksus kirjas (nt failiteed), osalt üldse vormindamata.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0.5&lt;br /&gt;
|  Üldine struktuur on olemas. Kasutatud kirjanduse viited ja skoop on puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst oli arusaadav. Pole kasutatud läbivalt ühesugust kirjutusviisi. Nt &amp;quot;Tee pakettidele upgrade:&amp;quot;, &amp;quot;Paigaldamise käsk:&amp;quot;, &amp;quot;Nüüd teeme Varnishile restardi...&amp;quot;. Esines palju õigekirjavigu. Kohati on teksti sees põhjendamatult kasutatud ingliskeelseid termineid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Üks tavapärane turvameede on oluliste andmete (failid, andmebaas) varundamine. Seda artiklis kajastatud ei olnud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Kuna pole varundamist kajastatud, siis pole ka midagi taastada. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
| 20&lt;br /&gt;
| 14&lt;br /&gt;
| Pika ja keeruka artikli kohta oli tulemus korralik &amp;quot;koolipoisi&amp;quot; hinne :)&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
====Kommentaarid sisu kohta====&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;aptitude install apache2 mysql-server ssh php5 php5-mysql apache2-utils&lt;br /&gt;
: SSH võiks välja jätta, sest sellest tarkvarast rohkem siin artiklis ei räägita ning see teema puutub üldisesse serveri administreerimisse, mitte WordPressi turvamisse.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;GRANT ALL PRIVILEGES ON student_wordpress.* TO student@localhost IDENTIFIED BY &#039;student&#039;;&lt;br /&gt;
: Turbeteemalises artiklis võiks kasutajal olla kavalam parool kui kasutajanimi. Või siis selge märkus parool sobivaga asendada. Loodame, et wiki kasutajad pimesi käsklusi ei kopeeri.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda wordpress konfiguratsiooni faili...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Hea praktika on kõigepealt näidisfail ümber kopeerida ja siis uut faili redigeerida, mitte vastupidi. Nii saab valehäälestuse korral muutmata näitefaili uuesti kasutada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Muuda DB_NAME, DB_USER, DB_PASSWORD vastavalt näitele&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Turvalisuse tõstmiseks on mõistlik ära muuta ka vaikimisi WordPressi SQL tabelite prefix &#039;&#039;wp_&#039;&#039; mõne mittestandardse eesliidese vastu. See muudab keerukamaks otsesed ründed andmebaasi vastu.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Vali saidi nimi, kasutajanimi, salasõna ning meili aadress.&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Võiks olla märkus, et ka vaikimisi kasutajanimi &amp;quot;admin&amp;quot; ära vahetataks mõne keerukama kasutajanime vastu. Siis on paroolikräkkeritel vaja ära arvata ka kasutajanimi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;&amp;quot;Nüüd jääb üle lisada vastavad read oma virtuaalsesse hosti (N.~/apache2/sites-enabled/wordpress lõppu...&amp;quot;&lt;br /&gt;
: Peaks vist olema &#039;&#039;/etc/apache2/sites-enabled/wp&#039;&#039;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive&lt;br /&gt;
: Millegipärast ei saanud selle juhendi järgi &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039; lahendust tööle... Toimisin täpselt juhendi järgi. Testisin ka skriptiga teisest arvutist - sajakordsel pöördumisel ei toimunud blokeeringut. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;mod_evasive ja Varnish Cache&lt;br /&gt;
: Kas artikkel on veebiserveri turvamisest või WordPressist endast? Arusaadavalt sõltub WordPressi turvalisus ka veebiserveri häälestusest, kuid kas siis võiks juba piiri tõmmata üldse operatsioonisüsteemi tasemele? Aitaks skoobi täpsustamine :) &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
; Varnish Cache&lt;br /&gt;
: See väärib omaette artiklit või tasuks viidata mõnele olamasolevale artiklile (nt https://wiki.itcollege.ee/index.php/Squid_transparent_proxy). Ning kas töökiiruse optimeerimine peaks olema ilmtingimata selle artikli osa?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Super Cache&lt;br /&gt;
: Jällegi pigem üks töökiiruse optimeerimise vahend. DOS-i korral veidi leevendab, aga selle ründeliigi vastu häälestati juba &#039;&#039;mod_evasive&#039;&#039;. Siia artiklisse sobiks see siis, kui selgitada ja rõhutada staatilise ja dünaamiliste sisuga lehtede vahet.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Spämmifilter, anti-bot lahendus, IP kontroll&lt;br /&gt;
: Vajalikud ja hea, et välja toodi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kajastamata olulised teemad&lt;br /&gt;
: Kajastamata on WordPressi uuendamise temaatika turvaaukude leidmisel ja turvapaikade väljastamisel. Samuti oluliste andmete varundamine ja taastamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
;Kokkuvõte&lt;br /&gt;
: Veidi raske oli hinnata ilma skoopi teadmata. Samuti võiks määratud olla ligilähedane andmete olulise tase, sest lihtsa pühapäeva-blogija leht ei vaja kaugeltki nii palju kaitset, kui mõne ettevõtte tulutootev veeb.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=44845</id>
		<title>Talk:Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=44845"/>
		<updated>2011-12-18T10:55:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Peeter Kuul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor Rünno kommentaar: olen punktisummaga 19 nõus ja eriti ei virise, kuigi taastamine ehk konf-failide tagasi kopeerimine esialgsesse kausta on üsna elementaarne linuxi kasutamise oskus:P Aga jah, max punkte ei soovitatud ju panna ;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas koos versiooni ajalooga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Pealkirjana: Paigaldamine häälestamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  pole suuri vigu&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  struktuur on olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  laused on korrektsed&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On viidatud failidele mida tuleks säilitada&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Täpset juhendit pole &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
| 19&lt;br /&gt;
|&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=15474</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=15474"/>
		<updated>2010-10-24T10:00:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise automatiseerimiseks &#039;&#039;crontab&#039;&#039;&#039;i abil selliselt, et kasutaja sekkumist ei nõuta, tuleb kasutada SSH automaatset võtmevahetust ning Unisoni konfiguratsioonifailis võtmeid &#039;&#039;-auto&#039;&#039; ja &#039;&#039;-prefer&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
*NB! Ettevaatust fikseeritud suurustega krüptokonteineritega (nt truecrypt&#039;i krüptokonteiner), mille konteinerfaili räsiväärtus ei muutu, kui redigeerida konteineri sisu.&lt;br /&gt;
*NB! Ettevaatust väga suurte failide sünkroniseerimisel - see protsess võib venida pikaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
*Unison sünkroniseerimise automatiseerimine crontab abil [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=11391</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=11391"/>
		<updated>2010-06-09T07:40:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise automatiseerimiseks &#039;&#039;crontab&#039;&#039;&#039;i abil selliselt, et kasutaja sekkumist ei nõuta, tuleb kasutada SSH automaatset võtmevahetust ning Unisoni konfiguratsioonifailis võtmeid &#039;&#039;-auto&#039;&#039; ja &#039;&#039;-prefer&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
*NB! Ettevaatust fikseeritud suurustega krüptokonteineritega (nt truecrypt&#039;i krüptokonteiner), mille konteinerfaili räsiväärtus ei muutu, kui redigeerida konteineri sisu.&lt;br /&gt;
*NB! Ettevaatust väga suurte failide sünkroniseerimisel - see protsess võib venida pikaks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
*Unison sünkroniseerimise automatiseerimine crontab abil [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2390</id>
		<title>Talk:Jõudluse jälgimine ja probleemilahendus käsurea utiliitide abil</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2390"/>
		<updated>2010-01-10T07:08:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: Removing all content from page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2262</id>
		<title>Talk:Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2262"/>
		<updated>2010-01-08T16:26:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Peeter Kuul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor Rünno kommentaar: olen punktisummaga 19 nõus ja eriti ei virise, kuigi taastamine ehk konf-failide tagasi kopeerimine esialgsesse kausta on üsna elementaarne linuxi kasutamise oskus:P Aga jah, max punkte ei soovitatud ju panna ;)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas koos versiooni ajalooga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Pealkirjana: Paigaldamine häälestamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  pole suuri vigu&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  struktuur on olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  laused on korrektsed&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On viidatud failidele mida tuleks säilitada&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Täpset juhendit pole &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
| 19&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2253</id>
		<title>Talk:Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2253"/>
		<updated>2010-01-08T16:14:17Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Peeter Kuul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor Rünno kommentaar: olen punktisummaga 19 nõus ja eriti ei virise.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas koos versiooni ajalooga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Pealkirjana: Paigaldamine häälestamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  pole suuri vigu&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  struktuur on olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  laused on korrektsed&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On viidatud failidele mida tuleks säilitada&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Täpset juhendit pole &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
| 19&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2252</id>
		<title>Talk:Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2252"/>
		<updated>2010-01-08T16:13:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindaja: Peeter Kuul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor Rünno kommentaar: olen punktisummaga 19 nõus.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| 1&lt;br /&gt;
| olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas koos versiooni ajalooga&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimise ja konfigureerimise osa&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Pealkirjana: Paigaldamine häälestamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  pole suuri vigu&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  struktuur on olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  laused on korrektsed&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On viidatud failidele mida tuleks säilitada&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Täpset juhendit pole &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
| 19&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2250</id>
		<title>Talk:Jõudluse jälgimine ja probleemilahendus käsurea utiliitide abil</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2250"/>
		<updated>2010-01-08T16:10:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Retsensioon */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensent:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:left; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Kriteerium !! Kaal !! Hinnang !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id) || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded/eeldused || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Paigaldamine || 2 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Häälestamine || 2 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutamine || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt veavaba || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud tekstist eristatavad || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav ja korrektses sõnastuses (ei ole slängi) || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Veahaldus (logid) || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viited lisamaterjalidele || 1 ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| &#039;&#039;&#039;Kokku&#039;&#039;&#039; || 20 ||  ||&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2242</id>
		<title>Talk:Jõudluse jälgimine ja probleemilahendus käsurea utiliitide abil</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2242"/>
		<updated>2010-01-08T16:03:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensent:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:left; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Kriteerium !! Kaal !! Hinnang !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded/eeldused ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Paigaldamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Häälestamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt veavaba ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud tekstist eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav ja korrektses sõnastuses (ei ole slängi) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2234</id>
		<title>Talk:Jõudluse jälgimine ja probleemilahendus käsurea utiliitide abil</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2234"/>
		<updated>2010-01-08T15:59:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensent:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:left; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Kriteerium !! Kaal !! Hinnang !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor(id) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded/eeldused ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Installeerimine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Korraldused on tekstist eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käskude väljundid on tekstist eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav (struktuur on olemas) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav (laused on korrektsed) ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse taastamine ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2227</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2227"/>
		<updated>2010-01-08T15:54:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Kasulikud viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise automatiseerimiseks &#039;&#039;crontab&#039;&#039;&#039;i abil selliselt, et kasutaja sekkumist ei nõuta, tuleb kasutada SSH automaatset võtmevahetust ning Unisoni konfiguratsioonifailis võtmeid &#039;&#039;-auto&#039;&#039; ja &#039;&#039;-prefer&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
*Unison sünkroniseerimise automatiseerimine crontab abil [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2226</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2226"/>
		<updated>2010-01-08T15:53:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Kasulikud viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise automatiseerimiseks &#039;&#039;crontab&#039;&#039;&#039;i abil selliselt, et kasutaja sekkumist ei nõuta, tuleb kasutada SSH automaatset võtmevahetust ning Unisoni konfiguratsioonifailis võtmeid &#039;&#039;-auto&#039;&#039; ja &#039;&#039;-prefer&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
*Unison ja crontab [http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219 http://ubuntuforums.org/showthread.php?t=869219]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2223</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2223"/>
		<updated>2010-01-08T15:52:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Unisoni käivitamine ja kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise automatiseerimiseks &#039;&#039;crontab&#039;&#039;&#039;i abil selliselt, et kasutaja sekkumist ei nõuta, tuleb kasutada SSH automaatset võtmevahetust ning Unisoni konfiguratsioonifailis võtmeid &#039;&#039;-auto&#039;&#039; ja &#039;&#039;-prefer&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2201</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2201"/>
		<updated>2010-01-08T15:43:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Kasulikud viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
*SSH võtmehaldus [http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html http://www.ibm.com/developerworks/linux/library/l-keyc.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2197</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2197"/>
		<updated>2010-01-08T15:39:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Kasulikud viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2195</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2195"/>
		<updated>2010-01-08T15:39:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Kasulikud viited */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
*openSSH võtmete genereerimine [http://hkn.eecs.berkeley.edu/~dhsu/ssh_public_key_howto.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2190</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2190"/>
		<updated>2010-01-08T15:37:11Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Unisoni käivitamine ja kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset võtmevahetust. Vt Unisoni kasutajajuhendist võtit &#039;&#039;-sshargs&#039;&#039; ja kasulikke viitasid artikli lõpust.&lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2173</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2173"/>
		<updated>2010-01-08T15:26:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Unisoni käivitamine ja kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset sertifikaadivahetust. &lt;br /&gt;
*NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2171</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2171"/>
		<updated>2010-01-08T15:25:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Unisoni käivitamine ja kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
*Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&lt;br /&gt;
*Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*openSSH puhul võib korduvate paroolisisestuste vältimiseks kasutada automaatset sertifikaadivahetust. &lt;br /&gt;
NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2166</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2166"/>
		<updated>2010-01-08T15:23:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Unisoni käivitamine ja kasutamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039; &amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
NB! &#039;&#039;Symlink&#039;&#039;&#039;ide puhul kopeeritakse ühest arvutist teise link ise, mitte aga lingitud fail ja seepärast võib teises arvutis link viidata olematule sihtmärgile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2161</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2161"/>
		<updated>2010-01-08T15:19:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Klientarvuti Unisoni häälestamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2147</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2147"/>
		<updated>2010-01-08T15:07:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Legend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks. Kasutajad võivad kasutada ükskõik millist vaba klientarvutit, eeldusel, et igas arvutis on nende lokaalne kasutajakonto loodud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@192.168.10.??//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2142</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2142"/>
		<updated>2010-01-08T15:02:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Skoop */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, domeenindus, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@192.168.10.??//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2131</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2131"/>
		<updated>2010-01-08T14:46:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Legend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: &#039;&#039;server&#039;&#039;) ja klient-tööjaamad (edaspidi: &#039;&#039;klientarvuti&#039;&#039;). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@192.168.10.??//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2130</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2130"/>
		<updated>2010-01-08T14:45:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: /* Legend */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (edaspidi: server) ja klient-tööjaamad (edaspidi: klientarvuti). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@192.168.10.??//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2126</id>
		<title>Talk:Jõudluse jälgimine ja probleemilahendus käsurea utiliitide abil</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:J%C3%B5udluse_j%C3%A4lgimine_ja_probleemilahendus_k%C3%A4surea_utiliitide_abil&amp;diff=2126"/>
		<updated>2010-01-08T14:44:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Retsensioon=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Retsensent:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:left; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Kriteerium !! Kaal !! Hinnang !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  ||  ||  ||&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2118</id>
		<title>Sünkroniseerimine Unison-iga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=S%C3%BCnkroniseerimine_Unison-iga&amp;diff=2118"/>
		<updated>2010-01-08T14:39:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Rreinu: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Juhendi autor ja versioneerimine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Nimi:&#039;&#039;&#039; Rünno Reinu&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Grupp:&#039;&#039;&#039; AK31&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;ITK kood:&#039;&#039;&#039; 10061916&amp;lt;br /&amp;gt; &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;blockquote style=&amp;quot;margin: 1em 1em 1em 0;&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; style=&amp;quot;text-align:center; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;&amp;quot; &lt;br /&gt;
|-style=&amp;quot;background: #e2e2e2;&amp;quot; &lt;br /&gt;
! Versioon !! Kuupäev !! Kommentaar&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.1 || 02.01.2009 || Artikli loomine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.2 ||  03.01.2009 || Esialgne sisu sisestus&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 0.3 ||  08.01.2009 || Teksti parendamine&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| 1.0 || 08.01.2009  || Valmis&lt;br /&gt;
|}&lt;br /&gt;
&amp;lt;/blockquote&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Unison on failide sünkroniseerimise tarkvara Linux, Mac OS X ja MS Windows tüüpi operatsioonisüsteemidele. See võimaldab pidada kaustadest ning failidest ühesuguseid replikatsioone kahes erinevas sihtkohas.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Unisoni eelised ning võimalused:&lt;br /&gt;
* Unison toetab paljusid enamlevinud operatsioonisüsteeme ja töötab läbi mitme platvormi samaaegselt. Näiteks võimaldab Linuxiga sülearvutit sünkroniseerida Windows serveriga.&lt;br /&gt;
* Erinevalt mõnedest populaarsetest ühesuunalistest varundustarkvaradest (näiteks rsync) on Unsion kahesuunaline. See võimaldab faile töödelda mõlemas sihtkohas selliselt, et peale sünkroniseerimist ei teki andmekadu ja säilitatakse korrektne töötlus.&lt;br /&gt;
* Konfliktsete muudatuste korral nõutakse kasutaja sekkumist, konfliktivabad muudatused sünkroniseeritakse automaatselt. Selliselt on tagatud failide õigesuunaline sünkroniseerimine. &lt;br /&gt;
* Unison võimaldab sünkroniseerida sihtkohti, mis asuvad samas tööjaamas erinevates kaustades või mis asuvad andmevõrku ühendatud erinevates tööjaamades. Konfidentsiaalsuse tagamiseks krüpteeritakse võrgus andmeliiklus SSH abil.&lt;br /&gt;
* Unison on saadaval tasuta ning selle lähtekood on litsenseeritud GNU Public License alusel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Legend=&lt;br /&gt;
Väikeettevõtte IT infrastruktuuris on Ubuntu operatsioonisüsteemidel töötavad serverarvuti (failiserver; edaspidi: server) ja klient-tööjaamad (edaspidi: klientarvuti). Klientarvuti kasutajad sünkroniseerivad oma faile serverisse, et neid siis sealt kaudu hiljem välisele meediumile varundataks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Skoop=&lt;br /&gt;
Artikli skoobis on Unisoni paigaldamine ja selle tööleseadmise häälestamine openSSH vahendusel.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Artikli skoobis ei ole Linuxis opereerimise alusteadmiste selgitamine, IP-võrgu põhiomaduste õpetamine, võrguliideste põhjalik häälestamine ja tarkvara lähtekoodist kompileerimine jms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Eeldused=&lt;br /&gt;
*Sünkroniseerimise tööle seadistamise eelduseks on kahe arvuti olemasolu, millest üks täidab serveri rolli ja teine klientarvuti oma. &lt;br /&gt;
*Neile peab olema paigaldatud Ubuntu operartsioonissüsteem, soovitavalt klientarvutile Ubuntu Desktop ja serverile Ubuntu Server Edition versioon.&lt;br /&gt;
*Arvutid peavad saama üle arvutivõrgu üksteisega kommunikeeruda.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Paigaldamine ja häälestamine=&lt;br /&gt;
==Tarkvara paigaldamine==&lt;br /&gt;
Muuda ennast &#039;&#039;serveris&#039;&#039; juurkasutajaks:&lt;br /&gt;
  sudo -i&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara openSSH-server, et saaks krüpteeritult üle SSH tunneli faile sünkroniseerida:&lt;br /&gt;
  apt-get install openssh-server&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paigalda &#039;&#039;klientarvutisse&#039;&#039; tarkvara Unison:&lt;br /&gt;
  sudo apt-get install unison&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kontrolli, kas &#039;&#039;nii serveris kui ka klientarvutis&#039;&#039; on kasutusel &#039;&#039;&#039;sama Unisoni versioon&#039;&#039;&#039;. See on eelduseks, et sünkroniseerimine kahe erineva arvuti vahel toimiks!&lt;br /&gt;
  unison -version&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui repositooriumitest on paigaldatud erinevad Unisoni versioonid, siis järgnevalt aadressilt leiab kõikide Unisoni versioonide lähtekoodid ise kompileerimiseks: http://www.seas.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Loo &#039;&#039;serverisse&#039;&#039; uus kasutaja koos kodukaustaga, mille nimeks on näiteks &#039;&#039;klient1&#039;&#039;. Selle kasutaja kasutajanime ja parooli abil ühendutakse klientarvutist SSH vahendusel serverisse ning selle kasutaja kodukaust on sihtkoht, kuhu klientarvuti kasutaja oma faile sünkroniseerima hakkab:&lt;br /&gt;
  adduser klient1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Serveri võrguaadressi häälestamine==&lt;br /&gt;
Selle alampeatüki toimingud teosta üksnes juhul, kui serveri võrguaadress ei ole juba staatilise IP peale häälestatud. Serveri staatiline IP on oluline, et klientarvuti &amp;quot;teaks&amp;quot; alati serveri aadressi, kuhu poole pöörduda. Kui server pakub lisaks failihoidlale ka teisi teenuseid, siis võib staatiline IP-aadress juba määratud olla.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Staatilise IP-aadressi olemasolu serveris kontrolli käsuga:&lt;br /&gt;
  cat /etc/network/interfaces | grep inet&lt;br /&gt;
Kuvatavas väljundis pööra tähelepanu primaarse võrguliidese reale, näiteks &#039;&#039;iface eth0&#039;&#039;, mis ei ole välja kommenteeritud ja mis ei ole &#039;&#039;iface lo&#039;&#039;. Kui &#039;&#039;inet&#039;&#039; järele on kirjutatud &#039;&#039;static&#039;&#039;, siis on määratud staatiline IP aadress, kui on aga &#039;&#039;dhcp&#039;&#039;, siis kasutatakse automaatset IP omistamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Vaata ifconfig käsuga &#039;&#039;serveri&#039;&#039; hetkel töötava võrguliidese parameetrid ja kirjuta need ülesse, et vajadusel kasutada samu andmeid staatilise IP määramiseks või hiljem Unisoni konfiguratsioonifailis serveri IP-aadressi täpsustamiseks:&lt;br /&gt;
  ifconfig&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Staatilise IP aadressi määramiseks tee serveri võrguliideste konfiguratsioonifailist tagavarakoopia ja siis redigeeri seda:&lt;br /&gt;
  cp /etc/network/interfaces /etc/network/interfaces.bak&lt;br /&gt;
  nano /etc/network/interfaces&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Muuda selle faili sisu selliselt, et primaarsele võrguliidesele omistataks IP-aadress ja teised olulised võrguparameetrid staatiliselt. Kui enne omistati parameetrid automaatselt DHCP teenuse abil, siis soovitatavalt kasuta nüüd käsu ifconfig väljundis kuvatud andmeid. Näide staatilisest eth0 võrguliidese häälestusest:&lt;br /&gt;
  # The primary network interface&lt;br /&gt;
  auto eth0&lt;br /&gt;
  iface eth0 inet static&lt;br /&gt;
    address 192.168.0.100&lt;br /&gt;
    netmask 255.255.255.0&lt;br /&gt;
    network 192.168.0.0&lt;br /&gt;
    broadcast 192.168.0.255&lt;br /&gt;
    gateway 192.168.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale võrguliideste konfiguratsioonifaili redigeerimist taaskäivita serveri võrguteenus:&lt;br /&gt;
  /etc/init.d/networking restart&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Klientarvuti Unisoni häälestamine==&lt;br /&gt;
Tekita klientarvutisse kasutaja kodukausta Unisoni alamkaust ja konfiguratsioonifail:&lt;br /&gt;
  mkdir ~/.unison&lt;br /&gt;
  nano ~/.unison/default.prf&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Faili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; sisuks kirjuta järgnevad read ja muuda neid vastavalt enda vajadusele:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
  #Logimine faili unison.log&lt;br /&gt;
  logfile=/home/klient1/.unison/unison.log&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavate kaustade juurkaustade asukohad. Peab olema täpselt kaks root rida - &lt;br /&gt;
  #esimene lokaalse klientarvuti sünkroniseeritav juurkaust, teine serveris paiknev sünkroniseeritav juurkaust.&lt;br /&gt;
  #Serveri juurkausta määramise süntaks SSH tunneli vahendusel on &lt;br /&gt;
  #ssh://&amp;lt;kasutajanimiServeris&amp;gt;@&amp;lt;serveriIP&amp;gt;//home/&amp;lt;kasutajaKodukaust&amp;gt;&lt;br /&gt;
  root=/home/klient1/&lt;br /&gt;
  root=ssh://klient1@192.168.10.??//home/klient1&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #konfliktivabade failide automaatne (kasutaja sekkumiseta) sünkroniseerimine ehk automaatselt vaikimisi toimingu aktsepteerimine&lt;br /&gt;
  auto = true&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Sünkroniseeritavad alamkaustad ja üksikfailid&lt;br /&gt;
  path = Documents&lt;br /&gt;
  path = Pictures&lt;br /&gt;
  path = cryptokonteiner.tc&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Failivormingud, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.avi&lt;br /&gt;
  ignore = Name *.mp3&lt;br /&gt;
  &lt;br /&gt;
  #Alamkaustad, mida ignoreerida&lt;br /&gt;
  ignore = Path Documents/virtuaalmasinad&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Unisoni käivitamine ja kasutamine=&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimise käsitsi käivitamiseks käivita klientarvuti käsurealt käsk unison:&lt;br /&gt;
  unison&lt;br /&gt;
Peale käivitamist luuakse ühendus serveriga ning küsitakse kasutajalt tema serverikonto parooli.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Konfliktsete muudatustega failide (samanimelised failid, mida on peale viimast sünkroniseerimist muudetud mõlemas lokatsioonis eraldi) kohta küsitakse kasutajalt, mis suunas faile kopeerida. Küsimusele tuleb vastata õigesuunalise nurksulu vajutamisega: &#039;&#039;&amp;lt; &#039;&#039; või &#039;&#039;&amp;gt;&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Enne failide tegelikku kopeerimist küsitakse veelkord kasutajalt kinnitust, mille aktsepteerimiseks tuleb trükkida tähemärk: &#039;&#039;y&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Veahaldus ja varundamine=&lt;br /&gt;
Unisoni veateated ja muud toimingud talletatakse klientarvuti Unisoni logifailis, mille asukoht on määratud Unisoni konfiguratsioonifailis &#039;&#039;default.prf&#039;&#039;.&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
openSSH-serveri teated logitakse serveris asukohaga &#039;&#039;/var/log/auth.log&#039;&#039;&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
Sünkroniseerimisteenuse kiiremaks taastamiseks on soovituslik varundada klientarvuti konfiguratsioonifaili &#039;&#039;default.prf&#039;&#039; ja serverarvuti võrguliideste konfiguratsioonifaili &#039;&#039;interfaces&#039;&#039;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasulikud viited=&lt;br /&gt;
*Unisoni koduleht [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/ http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/]&lt;br /&gt;
*Unisoni kasutusjuhend [http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html http://www.cis.upenn.edu/~bcpierce/unison/download/releases/stable/unison-manual.html]&lt;br /&gt;
*Tarkvara kompileerimine lähtekoodist [https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware https://help.ubuntu.com/community/CompilingSoftware]&lt;br /&gt;
*Võrguliideste seadistamine [https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html https://help.ubuntu.com/9.10/serverguide/C/network-configuration.html]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Rreinu</name></author>
	</entry>
</feed>