ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2016)

2016-11-07T16:58:33Z

Rsaadi: /* Meeskond: D♭ */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''27.10.2016''' (2p) (Kuna vahepeal oli loengute toimumise kord paigast ära ning TFSi loomisega on segadust olnud, siis nihutan seda tähtaega)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2016''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 08.11.2016 (3p)

===Prototüüp + esitlemine===
'''20.11.2016 '''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

20. novembril esitatakse prototüüp, mida kaitstakse sellele järgneval nädalal. NB! Juhul kui prototüüpi ei kaitsa ja ei esitata, siis ei ole võimalik selle osa eest punkte saada.

===Lõpptoode===
'''18.12.2016'''(30p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 08.01.2016(4p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====

Siia alla ilmuvad detsembris kaitsmise ajad.

Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

Kaitsmise käigus vaadatakse üle ka kood.

=Teemad 2016 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unit)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2016=
==Päevaõpe==

===Meeskond: Kuri Kohvikupidaja===
Liikmed:
* Egert Aia
Meeskonna koduleht: [[Kuri_Kohvikupidaja]]

'''Retsensioonid'''

'''Lõpptoode'''
Kättesaadav siit: https://drive.google.com/open?id=0BxPYMOn_Lvs6U3g2Rm53TTNZWmc

Sisse saab logida jalutsis vajutades login

admini log: 1@eesti.ee

admini pw: a

PS! Checkboxe valides vali esimest checkboxi nii et teed selle aktiivseks ja siis võtad linnukese jälle ära, pärast seda kõik checkboxid töötavad ilusti! =)

===Meeskond: Pirate Netflix===
Liikmed:
* Arti Zirk
* Mihkel Vajak
* Janno Oolo
* Joosep Voolmaa
Meeskonna koduleht: [[Pirate_Netflix]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Brainery

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: D♭===
Liikmed:
* Semjon Greef
* Martin Arusalu
* Martin Nõukas
* Roomet Saadi
Meeskonna koduleht: [[Meeskond: D♭]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Gurmaanid meeskond Gurmaanid] kohta.

'''Lõpptoode'''
TODO
Analüüsi retsensioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:RJ meeskond RJ] kohta.

===Meeskond: ParkWell===
Liikmed:
* Taavi Vesinurm
* Raido Vell
* Madis Roosioks
Meeskonna koduleht: [[ParkWell]]

Projekti TFS: [https://park-well.visualstudio.com/ParkWell SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bomory===
Liikmed:
* Hando Laasmägi
* Tarvo Tammejuur
* Cathy Toomast
Meeskonna koduleht: [[Bomory]]

'''TFS'''
https://eikbomory.visualstudio.com/Bomory

'''Analüüs'''
Õppejõule saadetud 01.11.2016.
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bomory#Anal.C3.BC.C3.BCs

'''Retsensioonid'''
TODO: Vitamin C tiim teeb

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kassarakendus===
Liikmed:
* Mikk Sarapuu
* Meelis Sääsk
* Piret Pomerants
Meeskonna koduleht: [[Kassarakendus]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Pie Piper===
Liikmed:
* Villem Markus Loigom
* Olari Pipenberg
* Uku-Mart Uprus
* Ardo Erik
Meeskonna koduleht: [[Pie_Piper]]

'''Retsensioonid'''
NA Hidden Mustard teeb

'''Lõpptoode'''
NA

===Meeskond: Hidden Mustard===
Liikmed:
* Andreas Kirotar
* Tõnn Vaher
* Aivar Romandi
* Anneli Asser
Meeskonna koduleht: [[Hidden_Mustard]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: B12===
Liikmed:
* Kerdo Kullamäe
* Marvin Mardiat
* Martin Paakspuu
Meeskonna koduleht: [[B12]]

Projekti TFS: https://b12tiim.visualstudio.com/B12/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Elibrium ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Karl Frank
Meeskonna koduleht: [[Elibrium]]

Projekti TFS: https://m-hakkinen.visualstudio.com/Elibrium

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Gurmaanid''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_Gurmaanid siin]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: CozinHero ===
Liikmed:
* Taavi Metsvahi
* Kai Kallastu
Meeskonna koduleht: [[CozinHero]]

Projekti TFS: https://metsvahi.visualstudio.com/CozinHero

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Bank ===
Liikmed:
* Aleksei Kopõlov
* Teet Adamson
* Sander Perens
* Tarvo Sbitnev
Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Bank Bank]

Projekti TFS: https://perens.visualstudio.com/Projekt%20Bank/tiimi%20nimi

'''Retsensioonid'''
Retsensiooni teeb meeskond Librarians

'''Lõpptoode'''
Valmib 20.11.2016

===Meeskond: ATDV===
Liikmed:
* Aldin Talve - arendaja
* Delia Viirmaa - projektijuht
* Mart-Erki Nõumees - arendaja

Meeskonna koduleht: [[ATDV]]

ADTV TFS: [https://adtvmn.visualstudio.com/ADTV SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Sõnajalg===
'''Liikmed''':
* Argo Hansen
* Ragnar Rästas
'''Meeskonna koduleht:''' [[Sõnajalg]]

'''Projekti TFS:''' [https://sonajalg-itk.visualstudio.com/ Sõnajalg-ITK]

'''Retsensioonid:''''<br>
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/S%C3%B5najalg#Retsensioon_meeskonna_B12_projektile Meeskonna "B12" retsensioon]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond:Gurmaanid===
Liikmed:
* Koit Kõrvel
* Marko Kask
* Brita Pentšuk
* Ott Sõerumäe
Meeskonna koduleht: [[Gurmaanid]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Korterid Kõrgel Künkal===
Liikmed:
* Edward Mardo
Meeskonna koduleht: [[Korterid_Kõrgel_Künkal]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Librarians===
Liikmed:
* Kerttu Liis Lootus
* Lisandra Noor
* Lisette Noor
Meeskonna koduleht: [[Librarians]]

Projekti TFS: https://klootus.visualstudio.com/Librarians

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bank

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Brainery===
Liikmed:
* Madis Lugus
* Elina Kuldkepp
* Berit Põldoja
* Taavi Teearu
Meeskonna koduleht: [[Brainery]]

'''Retsensioonid'''
Analüüsi retsensiooni teeb meeskond Bomory

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
[https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad https://tteearu.visualstudio.com/Hexacad]

===Meeskond: Rent A Book===
Liikmed:
* Aapo Kersalu
* Kristjan Kotto
* Paul John Niidas

Meeskonna koduleht: [[Rent A Book]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: BMS===
Liikmed:
* Kert Kukk
Meeskonna koduleht: [[BMS]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Dogify===
Liikmed:
* Roland Soosaar
* Krista Norak
* Mihkel Roots

Meeskonna koduleht [[Dogify]]

'''Projekti TFS:''' https://rososa.visualstudio.com/Dogify/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: ForeverNotes===
Liikmed:
* Margus Muru
* Joosep Koort
* Martin Nigul
Meeskonna koduleht: [[ForeverNotes]]

Projekti TFS: [https://forevernotes.visualstudio.com/ForeverNotes SIIN]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: NullPointerException===
Liikmed:
* Kertu Nurmberg
* Tõnis Piirits
Meeskonna koduleht: [[NullPointerException]]

'''Projekti TFS:''' https://null-pointer-exception.visualstudio.com/CSGO%20Triggerbot

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SuperSalajane===
Liikmed:
*Sirle Maarja Allikas
*Kaspar Kaal
*Jaan Kastõgov
*Rahel Kangur

Meeskonna koduleht: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane

Projekti TFS: https://supersalajane.visualstudio.com

'''Analüüs'''

Projekti analüüs: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Anal.C3.BC.C3.BCs_Supersalajane

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:SuperSalajane#Meeskonna_.E2.80.9EDogify.E2.80.9D_anal.C3.BC.C3.BCsi_retsensioon

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

==Kaugõpe==

===Meeskond: Autoparandaja===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
Meeskonna koduleht: [[Autoparandaja]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioon projekti [[Paabli analüüsile]]

'''Lõpptoode'''
TODO

'''TFS'''
https://tostukid.visualstudio.com

===Meeskond: Paabel===
Liikmed:
* Rutt Lindström
* Esta Prangel
* Krista Rüütel
* Liina Abner

Meeskonna koduleht: [[Paabel]]

'''Retsensioonid'''
TODO Projekti "Isearve" retsensioon: [[Talk:Isearve]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Agraarbeib===

Liikmed:
* Kaia Runthal
* Marianne Trubetskoi
* Taavi Tilk
* Mihkel Matson

Meeskonna koduleht: [[Agraarbeib]]

Projekti TFS: https://kaia.visualstudio.com/MeieTalu

'''Analüüs (01.11)'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Analyys Analüüs Wikis]

'''Analüüsi retsensioon (08.11) TODO'''
Retsenseeritav [[Talk:Elekter]]

'''Prototüüp (20.11) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Prototüüp Prototüüp]

'''Lõpptoode (18.12) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/Lõpptoode Lõpptoode]

'''Lõpptoote retsensioon (08.01) TODO'''
[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Agraarbeib/LõpptooteRetsensioon Retsensioon meeskonna ??? tootele]

===Meeskond: MoneyG 1.0===
Liikmed:
* Liina Saar
* Mart Raus
* Ando Kiidron
* Andres Kepler

Meeskonna koduleht: [[MoneyG 1.0]]

Projekti TFS: [http://452b.visualstudio.com]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

TODO
===Meeskond: Laener===
Liikmed:
* Martin Kask - programmeerija
* Marko Nõu - programmeerija
* Anto Animägi - projektijuht

Meeskonna koduleht: [[Laener]]

Projekti TFS: [https://kaskmartin.visualstudio.com/Laener]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Vitamin C#===
Liikmed:
* Marko Belzetski
* Rene Väli
* Kaia Tomson

Meeskonna koduleht: [[Vitamin C#]]

Projekti TFS: [https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp https://fevertree.visualstudio.com/Vitamiin%20Csharp]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Kingalaenutus===
Liikmed:
* Kristi Saare
* Kersti Maurer
* Liisi Taimre

Meeskonna koduleht: [[Kingalaenutus]]

'''projekti TFS: https://kingalaenutus.visualstudio.com/Kingalaenutus'''
NB! Õppejõud lisatud itcollege aadressiga.

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Isearve ===
Liikmed:
* Siim Kallari
* Priit Tiganik

Meeskonna koduleht: [[Isearve]]

Projekti TFS: [https://isearve.visualstudio.com/IseArve https://isearve.visualstudio.com/IseArve]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: DevHelp===
Liikmed:
* Martin Jääger (projektijuht)
* Mikk Erlenheim
* Kristo Leemets
Meeskonna koduleht: [[DevHelp]]

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

Projekti TFS: [https://devhelp.visualstudio.com/]

===Meeskond: Elekter ===
'''Liikmed:'''
* Sigrid Aasma
* Kristo Oidermaa
* Tiit Post

'''Meeskonna koduleht:''' [[Elekter]]

'''Projekti TFS:''' [https://elekter.visualstudio.com/Elekter/ https://elekter.visualstudio.com/Elekter]

'''Retsensioon:''' Projekt FoodBytes (TODO)

===Meeskond: Battle2048===
Liikmed:
*Andrus Seiman
*Annely Aasalaid
*Kristjan Peterson

Meeskonna koduleht: [[Battle2048]]

Projekti TFS:
TODO

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: EasyDesk===
Liikmed:
* Marju Pütsepp

Meeskonna koduleht: [[EasyDesk]]

Projekti TFS: https://marjup.visualstudio.com/EasyDesk

'''Retsensioonid'''
* Projekti "Agraarbeib" analüüsi retsensioon: [[Talk:Agraarbeib]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Ajamasin===
Liikmed:
* Liina Hellerma
* Teele Sepman

Meeskonna koduleht:[[Ajamasin]]

Projekti TFS: https://teelesepman.visualstudio.com/Ajamasin/ (https://ajamasin.visualstudio.com/Ajamasin)

'''Retsensenseeritav''':
[[Talk:OnTime]]

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Jarvis===
Liikmed:

* Grigori Palamartšuk - Scrum Master & Product owner
* Andrei Grigorjev - arendaja
* Artyom Likhachev - arendaja
* Maksim Tšeljabov - arendaja

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/JARVIS Jarvis]

Projekti TFS: [https://grigorip.visualstudio.com/Jarvis Jarvis]

'''Retsensioonid'''
TBD

'''Lõpptoode'''
TBD

===Meeskond: TikTokTek===
Liikmed:
* Eva Ibrus
* Rain Saarmäe
'''Meeskonna koduleht'''
[[TikTokTek]]

'''TFS'''
https://tiktoktek.visualstudio.com

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: Rahaplaneerija===
Liikmed:
* Maila Keerus
* Kersti Miller
* Evelin Jõgi

Meeskonna koduleht:
[[Rahaplaneerija]]

Projekti TFS: [https://rahaplaneerija.visualstudio.com/Rahaplaneerija Rahaplaneerija]

'''Retsensioonid''':
[[Talk:EasyDesk]]

'''Lõpptoode''':
TODO

===Meeskond: Garden of Towers===
Liikmed:
* Nele Sergejeva

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Garden_of_Towers

Projekti TFS: https://gardenoftowers.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: FoodCab===
Liikmed:
* Mario Mustasaar
* Peeter Ploom
* Rain Elken
* Roland Türi

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodCab

Projekti TFS: https://foodcab.visualstudio.com/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: MyLibrary===
Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Projekti TFS:

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: OnTime ===
'''Liikmed''':
*Tatjana Kruglova

'''Meeskonna koduleht''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/OnTime

'''Projetki TFS''': https://ontimekruglova.visualstudio.com/OnTime/

'''Retsensioonid'''
TODO
'''Retsenseeritav''':
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TikTokTek

'''Lõpptoode'''
TODO

=== Meeskond: FoodBytes ===
Liikmed:
*Aet Udusaar
*Taavi Põder

Meeskonna koduleht:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/FoodBytes

Projekti TFS: https://foodbytes.visualstudio.com/FoodBytes/

'''Retsensioonid'''
TODO

'''Lõpptoode'''
TODO

===Meeskond: SeDuM===
Liikmed:
*Liina Laumets

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: SeDuM]]

Projekti TFS:

'''Retsensioonid'''

'''Prototüüp'''

'''Lõpptoode'''

Talk:Gurmaanid

2016-11-07T16:55:22Z

Rsaadi: /* Sissejuhatus */

=Retsensioon meeskond Gurmaanid projekti analüüsile=
Koostanud:[[Meeskond:D♭]]

==Sissejuhatus==
Analüüsisime meeskond Gurmaanid projekti analüüsi. Valitud on jõukohane ja praktiline rakendus. Väga hästi oli ära põhjendatud, miks ja kuidas selline rakendus suudab inimestele väärtust luua.

==Mis meeldis?==
Mõeldud oli üsna sügavuti, kui hakata mõtlema retseptiraamatu peale, on väga keeruline leida uut ja mõistlikku funktsionaalsust, mida Gurmaanidel välja toodud ei olnud. Meeldis, et otsida saab toite koostisosa järgi ning kasutaja ei pea ise oma peas koguseid arvutama, kui tahab rooga valmistada rohkematele. Seega rakenduse eesmärk ja kasud on hästi välja toodud ja läbimõeldud. Projekti analüüs viitab sellele, et proovitakse teha midagi rohkemat, kui järjekordset Mait Poska aine retseptiraamatut.

==Omapoolsed soovitused ja võimalikud probleemid==

Paar väikest funktsionaalsuse ideed tuli, esiteks võiksid olemas olla mingisugused teemapkaetid. Näiteks "bodybuilder", "kaalujälgija", "vanaema eri", "eriti rammus" jne. Kui retsepte on juba rohkem, siis oleks kasutajal hea filtreerida retsepte selle järgi, mis ta eesmärk on. Et selline leht reaalses elus tuule tiibadesse võtaks, tuleks kuidagi kasutajaid motiveerida retsepte postitama. Selle peale võiks samuti mõelda.
Koodi poole pealt - kuna väga palju funktsionaalsust on erinevad otsingud ehk get päringud andmebaasi, siis ilmselt saab olema väga palju meetodeid, seega ilmselt ühel hetkel saab ka suureks väljakutseks, et vältida kaboi stiilis koodikirjutamist. Ilmselt tekib kiusatus hakata meetodeid kirjutama xaml.cs faili, selle asemel, et loogika hoida servicites ning vaatemudelis.
Ilmselt võib üheks problemaatilisemaks kohaks ka kujuneda samad koostiosad erinevate nimedega("kartulad", "kartulid").
Tõite välja ühe potentsiaalse probleemina mittemugava ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese. Arvan, et sellepärast ei ole vaja väga palju muretseda ning toetudes eelnevate aastate infole, hindab õppejõud funktsionaalsus palju rohkem.

==Kokkuvõte==

Kokkuvõtteks võib öelda, et Gurmaanid said püstitatud ülesandega hästi hakkama - analüüs vastas olulistele küsimustele: mida see endas sisaldab, milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks ning "''must have''" ja "''nice have''" funktsionaalsus.

Talk:Gurmaanid

2016-11-07T16:51:47Z

Rsaadi: Created page with "=Retsensioon meeskond Gurmaanid projekti analüüsile= Koostanud:Meeskond:D♭ ==Sissejuhatus== Analüüsisime meeskond Gurmaanid projekti analüüs. Valitud on jõukoh..."

=Retsensioon meeskond Gurmaanid projekti analüüsile=
Koostanud:[[Meeskond:D♭]]

==Sissejuhatus==
Analüüsisime meeskond Gurmaanid projekti analüüs. Valitud on jõukohane ja praktiline rakendus. Väga hästi oli ära põhjendatud, miks ja kuidas selline rakendus suudab inimestele väärtust luua.

==Mis meeldis?==
Mõeldud oli üsna sügavuti, kui hakata mõtlema retseptiraamatu peale, on väga keeruline leida uut ja mõistlikku funktsionaalsust, mida Gurmaanidel välja toodud ei olnud. Meeldis, et otsida saab toite koostisosa järgi ning kasutaja ei pea ise oma peas koguseid arvutama, kui tahab rooga valmistada rohkematele. Seega rakenduse eesmärk ja kasud on hästi välja toodud ja läbimõeldud. Projekti analüüs viitab sellele, et proovitakse teha midagi rohkemat, kui järjekordset Mait Poska aine retseptiraamatut.

==Omapoolsed soovitused ja võimalikud probleemid==

Paar väikest funktsionaalsuse ideed tuli, esiteks võiksid olemas olla mingisugused teemapkaetid. Näiteks "bodybuilder", "kaalujälgija", "vanaema eri", "eriti rammus" jne. Kui retsepte on juba rohkem, siis oleks kasutajal hea filtreerida retsepte selle järgi, mis ta eesmärk on. Et selline leht reaalses elus tuule tiibadesse võtaks, tuleks kuidagi kasutajaid motiveerida retsepte postitama. Selle peale võiks samuti mõelda.
Koodi poole pealt - kuna väga palju funktsionaalsust on erinevad otsingud ehk get päringud andmebaasi, siis ilmselt saab olema väga palju meetodeid, seega ilmselt ühel hetkel saab ka suureks väljakutseks, et vältida kaboi stiilis koodikirjutamist. Ilmselt tekib kiusatus hakata meetodeid kirjutama xaml.cs faili, selle asemel, et loogika hoida servicites ning vaatemudelis.
Ilmselt võib üheks problemaatilisemaks kohaks ka kujuneda samad koostiosad erinevate nimedega("kartulad", "kartulid").
Tõite välja ühe potentsiaalse probleemina mittemugava ja kasutajasõbraliku kasutajaliidese. Arvan, et sellepärast ei ole vaja väga palju muretseda ning toetudes eelnevate aastate infole, hindab õppejõud funktsionaalsus palju rohkem.

==Kokkuvõte==

Kokkuvõtteks võib öelda, et Gurmaanid said püstitatud ülesandega hästi hakkama - analüüs vastas olulistele küsimustele: mida see endas sisaldab, milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks ning "''must have''" ja "''nice have''" funktsionaalsus.

User:Rsaadi

2015-12-11T16:34:57Z

Rsaadi:

== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)
Kood :10150160

== '''Essee''' ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

== '''Õpingukorralduse küsimused''' ==

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Üleasanne:'''

25 ja 19 ainepunkti. Kokku 44 ainepunkti. Vajalik on 54. Seega 10 * 50 = 500 tuleb maksta.

== '''Chaos Computer Club''' ==

"Chaos" arvutiklubi, ehk eestikeelde tõlgituna Arvutiklubi Kaos(''edaspidi CCC'') on Euroopa suurim häkkerite ühendus. CCC annab rohkem, kui kolmkümmend aastat infot tehnikat ja sotsiaaküsimusi puudutavatel teemadel nagu näiteks valve, privaatsus, infovabadus, häkkerlus ja andmeturbe. Kuna tegu on Euroopa mõjukaima häkkerite organisatsiooniga, korraldab CCC kampaaniaid, üritusi ning teeb lobitööd, et oma sõnumeid edastada.
CCC loodi 1981. aastal, peaasutajaks oli Wau Holland. Tänaseks on see 5500 liikmeline organisatsioon eeskujuks teistele ja alates 1984. aastast toimub igaastane Kommunikatsiooni konverents.<ref>''Chaos Computer Club''. 2015 https://www.ccc.de/en/home</ref>

CCC fokusseerib ühiskondlikele probleemidele. Klubi rajaja Wau Hollandi filosoofia oli, et maailm on palju korrapäratum kui me arvata oskame, kõikjal on kaos. Seega klubi eesmärk ei ole tegeleda niivõrd tehnilise häkkimisega, kuivõrd olla poliitiline jõud, kes oma oskustega suudab muuta ühiskonda läbipaistvamaks, eelkõige kaitstes inimeste privaatsust.<ref>''Inside the secret world of hackers''. 2011.08.24. Heather Brooke. http://www.theguardian.com/technology/2011/aug/24/inside-secret-world-of-hackers </ref>

CCC pävlis maailma tähelepanu, kui häkiti sisse Saksamaa telekommunikatsiooni ettevõtte kontodele ja võeti ära 134000 saksa marka, mis järgmisel päeval demostratiivselt meedia ees tagastati. Pärast seda on sarnaseid aktsioone korratud, eesmärgiga muuta maailma turvalisemaks. Mõni aasta tagasi, kui tuli välja IPhone 5s biomeetrilise sõrmelugemistehnoloogiaga, häkkis CCC tehnoloogia lahti kaks päeva pärast telefoni turule tulekut ja konverteeriti see üle füüsilisele kujule, mis oli võimeline telefoni avama. CCC sõnum oli, et kui inimesed arvavad, et sõrmejäljelugeja teeb telefonid turvalisemaks, siis tegelikkus on vastupidine.<ref>''Chaos Computer Club: Hackers Crack Apple's Fingerprint Scanner''. 2013 http://www.spiegel.de/international/world/german-hacker-group-ccc-compromises-iphone-fingerprint-sensor-a-923910.html</ref>

Viimane suurim skandaal oli seoses Saksamaa valitsusega. Häkkerite kätte jõudis väidetavalt Saksa organite poolt kasutatud pealtkuulamisprogramm, mida oli võimalik lihtsal viisil interneti abil inimeste arvutitesse paigaldada. Lisaks oli see programm ise kaitsmata, mis tähendab, et seda oleks olnud võimalik riigiorganite vastu kasutada. Sellise programmi kasutamine on selgelt Saksa põhiseadusega vastuolus. Valitsus lükkas süüdistused tagasi. <ref>''The World from Berlin: Electronic Surveillance Scandal Hits Germany''. 2011 http://www.spiegel.de/international/germany/the-world-from-berlin-electronic-surveillance-scandal-hits-germany-a-790944.html</ref>

Kokkuvõtvalt võib "Kaose" arvutiklubi iseloomustada, kui kogenud häkkerite organisatsioon, mis püüab oma oskuste abil ühiskonnale midagi tagasi anda. Oma eetikakoodeksiga on vastandutud igasugusele kuritegelikule häkkimisele, seetõttu on organisatsioon eeskujuks paljudele ning au sees.

----

== '''Kasutatud kirjandus''' ==

{{reflist}}

User:Rsaadi

2015-12-11T16:34:22Z

Rsaadi:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)
Kood :10150160

== Essee ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Üleasanne:'''

25 ja 19 ainepunkti. Kokku 44 ainepunkti. Vajalik on 54. Seega 10 * 50 = 500 tuleb maksta.

== '''Chaos Computer Club''' ==

"Chaos" arvutiklubi, ehk eestikeelde tõlgituna Arvutiklubi Kaos(''edaspidi CCC'') on Euroopa suurim häkkerite ühendus. CCC annab rohkem, kui kolmkümmend aastat infot tehnikat ja sotsiaaküsimusi puudutavatel teemadel nagu näiteks valve, privaatsus, infovabadus, häkkerlus ja andmeturbe. Kuna tegu on Euroopa mõjukaima häkkerite organisatsiooniga, korraldab CCC kampaaniaid, üritusi ning teeb lobitööd, et oma sõnumeid edastada.
CCC loodi 1981. aastal, peaasutajaks oli Wau Holland. Tänaseks on see 5500 liikmeline organisatsioon eeskujuks teistele ja alates 1984. aastast toimub igaastane Kommunikatsiooni konverents.<ref>''Chaos Computer Club''. 2015 https://www.ccc.de/en/home</ref>

CCC fokusseerib ühiskondlikele probleemidele. Klubi rajaja Wau Hollandi filosoofia oli, et maailm on palju korrapäratum kui me arvata oskame, kõikjal on kaos. Seega klubi eesmärk ei ole tegeleda niivõrd tehnilise häkkimisega, kuivõrd olla poliitiline jõud, kes oma oskustega suudab muuta ühiskonda läbipaistvamaks, eelkõige kaitstes inimeste privaatsust.<ref>''Inside the secret world of hackers''. 2011.08.24. Heather Brooke. http://www.theguardian.com/technology/2011/aug/24/inside-secret-world-of-hackers </ref>

CCC pävlis maailma tähelepanu, kui häkiti sisse Saksamaa telekommunikatsiooni ettevõtte kontodele ja võeti ära 134000 saksa marka, mis järgmisel päeval demostratiivselt meedia ees tagastati. Pärast seda on sarnaseid aktsioone korratud, eesmärgiga muuta maailma turvalisemaks. Mõni aasta tagasi, kui tuli välja IPhone 5s biomeetrilise sõrmelugemistehnoloogiaga, häkkis CCC tehnoloogia lahti kaks päeva pärast telefoni turule tulekut ja konverteeriti see üle füüsilisele kujule, mis oli võimeline telefoni avama. CCC sõnum oli, et kui inimesed arvavad, et sõrmejäljelugeja teeb telefonid turvalisemaks, siis tegelikkus on vastupidine.<ref>''Chaos Computer Club: Hackers Crack Apple's Fingerprint Scanner''. 2013 http://www.spiegel.de/international/world/german-hacker-group-ccc-compromises-iphone-fingerprint-sensor-a-923910.html</ref>

Viimane suurim skandaal oli seoses Saksamaa valitsusega. Häkkerite kätte jõudis väidetavalt Saksa organite poolt kasutatud pealtkuulamisprogramm, mida oli võimalik lihtsal viisil interneti abil inimeste arvutitesse paigaldada. Lisaks oli see programm ise kaitsmata, mis tähendab, et seda oleks olnud võimalik riigiorganite vastu kasutada. Sellise programmi kasutamine on selgelt Saksa põhiseadusega vastuolus. Valitsus lükkas süüdistused tagasi. <ref>''The World from Berlin: Electronic Surveillance Scandal Hits Germany''. 2011 http://www.spiegel.de/international/germany/the-world-from-berlin-electronic-surveillance-scandal-hits-germany-a-790944.html</ref>

Kokkuvõtvalt võib "Kaose" arvutiklubi iseloomustada, kui kogenud häkkerite organisatsioon, mis püüab oma oskuste abil ühiskonnale midagi tagasi anda. Oma eetikakoodeksiga on vastandutud igasugusele kuritegelikule häkkimisele, seetõttu on organisatsioon eeskujuks paljudele ning au sees.

----

== '''Kasutatud kirjandus''' ==

{{reflist}}

User:Rsaadi

2015-12-11T16:33:23Z

Rsaadi:

User:Rsaadi

2015-12-11T16:31:16Z

Rsaadi:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)
Kood :10150160

== Essee ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Üleasanne:'''

25 ja 19 ainepunkti. Kokku 44 ainepunkti. Vajalik on 54. Seega 10 * 50 = 500 tuleb maksta.

Chaos Computer Club

"Chaos" arvutiklubi, ehk eestikeelde tõlgituna Arvutiklubi Kaos(''edaspidi CCC'') on Euroopa suurim häkkerite ühendus. CCC annab rohkem, kui kolmkümmend aastat infot tehnikat ja sotsiaaküsimusi puudutavatel teemadel nagu näiteks valve, privaatsus, infovabadus, häkkerlus ja andmeturbe. Kuna tegu on Euroopa mõjukaima häkkerite organisatsiooniga, korraldab CCC kampaaniaid, üritusi ning teeb lobitööd, et oma sõnumeid edastada.
CCC loodi 1981. aastal, peaasutajaks oli Wau Holland. Tänaseks on see 5500 liikmeline organisatsioon eeskujuks teistele ja alates 1984. aastast toimub igaastane Kommunikatsiooni konverents.<ref>''Chaos Computer Club''. 2015 https://www.ccc.de/en/home</ref>

CCC fokusseerib ühiskondlikele probleemidele. Klubi rajaja Wau Hollandi filosoofia oli, et maailm on palju korrapäratum kui me arvata oskame, kõikjal on kaos. Seega klubi eesmärk ei ole tegeleda niivõrd tehnilise häkkimisega, kuivõrd olla poliitiline jõud, kes oma oskustega suudab muuta ühiskonda läbipaistvamaks, eelkõige kaitstes inimeste privaatsust.<ref>''Inside the secret world of hackers''. 2011.08.24. Heather Brooke. http://www.theguardian.com/technology/2011/aug/24/inside-secret-world-of-hackers </ref>

CCC pävlis maailma tähelepanu, kui häkiti sisse Saksamaa telekommunikatsiooni ettevõtte kontodele ja võeti ära 134000 saksa marka, mis järgmisel päeval demostratiivselt meedia ees tagastati. Pärast seda on sarnaseid aktsioone korratud, eesmärgiga muuta maailma turvalisemaks. Mõni aasta tagasi, kui tuli välja IPhone 5s biomeetrilise sõrmelugemistehnoloogiaga, häkkis CCC tehnoloogia lahti kaks päeva pärast telefoni turule tulekut ja konverteeriti see üle füüsilisele kujule, mis oli võimeline telefoni avama. CCC sõnum oli, et kui inimesed arvavad, et sõrmejäljelugeja teeb telefonid turvalisemaks, siis tegelikkus on vastupidine.<ref>''Chaos Computer Club: Hackers Crack Apple's Fingerprint Scanner''. 2013 http://www.spiegel.de/international/world/german-hacker-group-ccc-compromises-iphone-fingerprint-sensor-a-923910.html</ref>

Viimane suurim skandaal oli seoses Saksamaa valitsusega. Häkkerite kätte jõudis väidetavalt Saksa organite poolt kasutatud pealtkuulamisprogramm, mida oli võimalik lihtsal viisil interneti abil inimeste arvutitesse paigaldada. Lisaks oli see programm ise kaitsmata, mis tähendab, et seda oleks olnud võimalik riigiorganite vastu kasutada. Sellise programmi kasutamine on selgelt Saksa põhiseadusega vastuolus. Valitsus lükkas süüdistused tagasi. <ref>''The World from Berlin: Electronic Surveillance Scandal Hits Germany''. 2011 http://www.spiegel.de/international/germany/the-world-from-berlin-electronic-surveillance-scandal-hits-germany-a-790944.html</ref>

Kokkuvõtvalt võib "Kaose" arvutiklubi iseloomustada, kui kogenud häkkerite organisatsioon, mis püüab oma oskuste abil ühiskonnale midagi tagasi anda. Oma eetikakoodeksiga on vastandutud igasugusele kuritegelikule häkkimisele, seetõttu on organisatsioon eeskujuks paljudele ning au sees.

{{reflist}}

User:Rsaadi

2015-12-11T16:28:49Z

Rsaadi:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)
Kood :10150160

== Essee ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?

'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Üleasanne:'''

25 ja 19 ainepunkti. Kokku 44 ainepunkti. Vajalik on 54. Seega 10 * 50 = 500 tuleb maksta.

Chaos Computer Club

"Chaos" arvutiklubi, ehk eestikeelde tõlgituna Arvutiklubi Kaos(''edaspidi CCC'') on Euroopa suurim häkkerite ühendus. CCC annab rohkem, kui kolmkümmend aastat infot tehnikat ja sotsiaaküsimusi puudutavatel teemadel nagu näiteks valve, privaatsus, infovabadus, häkkerlus ja andmeturbe. Kuna tegu on Euroopa mõjukaima häkkerite organisatsiooniga, korraldab CCC kampaaniaid, üritusi ning teeb lobitööd, et oma sõnumeid edastada.<ref>''Chaos Computer Club''. 2015 https://www.ccc.de/en/home</ref>

CCC loodi 1981. aastal, peaasutajaks oli Wau Holland. Tänaseks on see 5500 liikmeline organisatsioon eeskujuks teistele ja alates 1984. aastast toimub igaastane Kommunikatsiooni konverents.<ref>''Chaos Computer Club''. 2015 https://www.ccc.de/en/home</ref>

CCC fokusseerib ühiskondlikele probleemidele. Klubi rajaja Wau Hollandi filosoofia oli, et maailm on palju korrapäratum kui me arvata oskame, kõikjal on kaos. Seega klubi eesmärk ei ole tegeleda niivõrd tehnilise häkkimisega, kuivõrd olla poliitiline jõud, kes oma oskustega suudab muuta ühiskonda läbipaistvamaks, eelkõige kaitstes inimeste privaatsust.<ref>''Inside the secret world of hackers''. 2011.08.24. Heather Brooke. http://www.theguardian.com/technology/2011/aug/24/inside-secret-world-of-hackers </ref>

CCC pävlis maailma tähelepanu, kui häkiti sisse Saksamaa telekommunikatsiooni ettevõtte kontodele ja võeti ära 134000 saksa marka, mis järgmisel päeval demostratiivselt meedia ees tagastati. Pärast seda on sarnaseid aktsioone korratud, eesmärgiga muuta maailma turvalisemaks. Mõni aasta tagasi, kui tuli välja IPhone 5s biomeetrilise sõrmelugemistehnoloogiaga, häkkis CCC tehnoloogia lahti kaks päeva pärast telefoni turule tulekut ja konverteeriti see üle füüsilisele kujule, mis oli võimeline telefoni avama. CCC sõnum oli, et kui inimesed arvavad, et sõrmejäljelugeja teeb telefonid turvalisemaks, siis tegelikkus on vastupidine.<ref>''Chaos Computer Club: Hackers Crack Apple's Fingerprint Scanner''. 2013 http://www.spiegel.de/international/world/german-hacker-group-ccc-compromises-iphone-fingerprint-sensor-a-923910.html</ref>

Viimane suurim skandaal oli seoses Saksamaa valitsusega. Häkkerite kätte jõudis väidetavalt Saksa organite poolt kasutatud pealtkuulamisprogramm, mida oli võimalik lihtsal viisil interneti abil inimeste arvutitesse paigaldada. Lisaks oli see programm ise kaitsmata, mis tähendab, et seda oleks olnud võimalik riigiorganite vastu kasutada. Sellise programmi kasutamine on selgelt Saksa põhiseadusega vastuolus. Valitsus lükkas süüdistused tagasi. <ref>''The World from Berlin: Electronic Surveillance Scandal Hits Germany''. 2011 http://www.spiegel.de/international/germany/the-world-from-berlin-electronic-surveillance-scandal-hits-germany-a-790944.html</ref>

Kokkuvõtvalt võib "Kaose" arvutiklubi iseloomustada, kui kogenud häkkerite organisatsioon, mis püüab oma oskuste abil ühiskonnale midagi tagasi anda. Oma eetikakoodeksiga on vastandutud igasugusele kuritegelikule häkkimisele, seetõttu on organisatsioon eeskujuks paljudele ning au sees.

{{reflist}}

User:Rsaadi

2015-10-29T20:14:45Z

Rsaadi:

User:Rsaadi

2015-10-29T20:13:37Z

Rsaadi:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)
Kood :10150160

== Essee ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

== Õpingukorralduse küsimused ==

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Üleasanne:'''

25 ja 19 ainepunkti. Kokku 44 ainepunkti. Vajalik on 54. Seega 10 * 50 = 500 tuleb maksta.

User:Rsaadi

2015-10-29T19:57:20Z

Rsaadi:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==
Autor: Roomet Saadi
Esitamise kuupäev: 26.10 (Vormistamisega tegelesin 29.10)

== Essee ==

Esinejad järgivaadatavad Eriala tutvustuse wikis [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd].

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

Õpingukorralduse küsimused

'''Küsimus 2'''
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?
'''Vastus'''
Koostada endale sobiv õpingukava, valida antud ained ÕIS-is, kinnitada õpingukava jälgides, et õppeaasta lõpuks oleks täiedetud kumulatiivselt vähemalt 75% nominaalkoormusest. Alates teisest aastast võib esitada avalduse akadeemiliseks puhkuseks. Kui on soov akadeemilisteks liikumisteks, tuleb esitada taotlused. Kui on soov valida teiste kõrgkoolide õppekavadest õppeaineid kuni 10% ulatuses, siis tuleb need ära kinnitada. Positiivset eksamihinnet võib parandada ühe korra, siis läheb akadeemilisele õiendile viimane hinne.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

'''Küsimus B'''
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
'''Vastus'''
Arvestust on võimalik järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika), milleks tuleb õppejõuga jõuda kokkuleppele. Järelarvestusele tuleb registreeruda ÕIS-is vähemalt kaks tööpäeva enne sooritust. Olles RF õppekohal, on järelarvestus tasuta, kuid OF kohal kehtestatakse tasu suurus rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]

User:Rsaadi

2015-10-29T19:38:13Z

Rsaadi:

User:Rsaadi

2015-10-26T22:14:32Z

Rsaadi:

'''Essee'''

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.

[[Category:Erialatutvustus 2015 (Päevaõpe)]]

User:Rsaadi

2015-10-26T22:12:37Z

Rsaadi: Created page with "Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on an..."

Aine õpingukorraldus ja erialatutvustus ülesehitus oli minu jaoks uus. Esinemas käisid erinevad külalised mitmetelt erivaldkondadest. Leian, et aine peamine eesmärk on anda ülevaade, mis üht IT Kolledži lõpetajat ees võib oodata. Minu jaoks üllatusena ja suure lisandväärtusena anti mitmeid näpunäiteid, kuidas edukamalt õpingutega hakkama saada ning avardati ka mitte infotehnoloogiaga seotud silmaringi. Seega muutsid erinevad esinejad mu eelarvamusi infotehnoloogia maastikul toimuvast. Oma essees püüan ma välja tuua aspektid, mis olid mu jaoks silmi avardavad. Mõistagi kõnetas mind mõni esineja rohkem, kui teine, seega ei puuduta ma kõiki temaatikaid võrdselt.

Hetkel tegelen ma müügitööga ja pean seda väga oluliseks oskuseks. Järjest enam mõistan ma inimestega suhtlemise olulisust ka infotehnoloogia sektoris. Ma õpin küll arendust, ent minu eesmärk ei ole saada tipptasemel arendajaks. Ühelt poolt mõtlesin ma, et kas see on ikka õige mõtteviis? Kui ma õpin programmeerimist, peaksin ehk ainult sellele keskenduma? Tiina Seemani ettekandel sain aru, et mu kahtlustustel ei ole alust. Projektijuhina rõhutas Seeman, kui oluline on tema töös kommunikatsioon. Et olla hea projektijuht, ei ole vaja omada parimad koodikirjutamiseoskust, vaid tuleb mõista programmeerimise aluseid, et edukalt juhtida meeskonda. Tuleb seada lõppeesmärke, vaheeesmärke, luua visioon ja kõige selle juures tagada inimeste kaasatus. Seeman tõi välja peamised põhjused, miks projektid kukuvad läbi ning enim levinud põhjused olid näiteks lõppkasutaja ja tegevjuhtide kaasatus, planeerimine ning selgete eesmärkide puudumine. Kõik need tegurid nõuavad head suhtlemisoskust inimestega. Seega sain kinnitust, et saan infotehnoloogia maastikul rakendada endale südamelähedasemaid külgi ja liigun õiges suunas.

Kui esimene, Tiina Seemani loeng andis enesekindlust, et liigun õiges suunas, siis Elar Langi ettekanne andis vastuse, kuidas liikuda õiges suunas. Tegemist oli ühe kõige inspireerivama kõnega, mida ma oma elus kuulnud olen. Lang loeng „Õppimisest. Omast kogemusest“ keskendus väga palju uskumustele ning tööeetikale. Kõneleja rääkis, kuidas saada võitu negatiivsetest uskumustest nagu näiteks „ma ei saa sellega hakkama“ või „teha on liiga palju“. Vähem oluline ei olnud mõte, et suhtumine on kõige alus. Nii nagu suhtud sa kooli, suhtud ka tulevikus oma töösse. Tuleb luua harjumus olemaks distsiplineeritud ja eesmärgipärane. Erinevalt paljudest motiveerivatest kõnelejatest oli näha, et Lang on ise neid põhimõtteid edu saavutamisel kasutanud. Põnev oli näha bakalaureuse ning magistri õpinguplaani, mis viie aasta jooksul täidetud sai. Kuna esineja ise oli enne ülikooli õpinguid pigem tagasihoidlik ja laisk õpilane, said temaga samastuda ka tudengid, kellel veel suuri õppimisharjumusi kujunenud ei olnud. Seega arvan, et Elar Langi loeng oli äärmiselt oluline kõigile tudengitele, hoolimata sellest, kas ta õpib arendajaks või administraatoriks.

Taavi Tuisk esines ettekandega: „Millega tegeleb süsteemihaldur“. Tegemist oli kõige tehnilisema ja spetsiifilisema ettekandega, kuid kindlasti äärmiselt põnev neile, kes eelkõige soovivad keskenduda võrkude haldamisele. Mina hindasin antud loengu puhul seda, et Tuisk andis äärmiselt hea ning ülevaatliku pildi IT süsteemide haldamisest ning ajaloost. Huvitav oli asjaolu, kui kardinaalselt on valdkond 20 aastaga muutunud, ühelt poolt lihtsamaks, kuna erinevaid süsteem komponente on lihtsam sisse tellida, ei ole vaja enam jalgratast iga kord leiutada, samas vastutus on läinud ajas üha suuremaks. Äriettevõttetele on võrgu maasolek tohutult suure kahjuga, seetõttu on ka halduri positsioon organisatsioonis niivõrd oluline. Lisaks kõnetas mind, kuidas kirjeldas esineja edukat süsteemihaldurit, ta peab olema fanaatik, kes pidevalt soovib uurida ja katsetada, kontrollima pidevalt, kas ehk on kuskil mingi turvaauk. Mulle manas see silmeette koheselt patsiga „itimehe“ stereotüübi. Seega antud ettekanne aitas mul mõista suuremat pilti, millega süsteemihaldur tegeleb.

Gert Suvi ettekanne testimisest ning Tanel Undi loeng idufirmadest andsid aimu, millega õigupoolest arvestama peaks, kui soovin tulevikus oma ettevõtet luua. Ühelt poolt on hirmutav, kui palju erinevaid rolle ja funktsioone tuleb juba väikeettevõttes täita, alates müügimeestest kuni raamatupidamiseni. Teisalt kuvas Undi loengust läbi põhimõte, et tuleb lihtsalt esimene samm teha ja alustada ning asjad hakkavad iseenesest õiges suunas liikuma. Sealjuures on oluline võimalikult kaua vältida investorite raha, et säilitada osalus ja sundida olema ökonoomne. Suvi testimise loengust jäi kuvama mõte, et oluline ei ole lihtsalt asi ära teha, vaid teha see ka nii, et see 100 korda suurema kliendibaasiga töötaks. Ehk siis Eestis on testijate olulisus alahinnatud, testimisega tegelevad arendajad, ent seda mitte kõrgel tasemel, kuna paratamatult nõuab testimine täielikku pühendumist.

Targo Tennisbergi ülevaade tarkvaraarenduse maailmast oli kõige mitmekülgsem. See haakus ka Tiina Seemani loenguga, mille sõnum oli, et maailm ei ole tegelikkuses nii lihtne, kui võib paista. Reaalsus on see, et kõikide projektidega tekib tohutult probleeme ja esmatähtis ei ole olla parim programmeerija, vaid tuleb osata nende probleemidega ümber käia. Mida suurem on projekt, seda suurem on tõenäosus, et see kukub läbi, ent mitte suuruse tõttu, vaid inimestevaheliste suhete tõttu. Teise, väga värvika metafoorina läbi viktoriini, selgitas Tennisberg, miks tähtajad tihti üle aja lähevad. Iga uue projektiga on programmeerijad tundmatus vees, luuakse midagi uut ning võimatu on seada alati õigeid tähtaegu. Lisaks olid selged paralleelid Elar Langi loenguga, mis puudutas suhtumist kooli. Võime ja oskus õppida on kõige olulisem oskus, mis koolis saavutame.

Kokkuvõttes täitsid kursuse esinejad kahtlemata eesmärgi, mida ma olin oodanud. Sain kinnitust, et õpin õiget asja ning olen õigel teel. Infotehnoloogia valdkond on niivõrd lai, et seal on koht introvertsele koodikirjutajale kui ka suhtlemisaltile müügiinimesele. Kindlasti said murtud mõned ideaalid, mis mul olid. Natukene hirmutav on teada, kui keerulised ja probleemiderohked IT projektid on, teisalt tekitavad sellised probleemid ka vajadust vastavate inimeste järele, mis on pigem võimalus. Ja et neid probleeme edukalt lahendada, tuleb, nagu Elar Lang ütles, luua juba koolis harjumus probleeme lahendama ja õppima õppima.