https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Rvane ICO wiki - User contributions [en] 2026-05-06T06:50:20Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=45539 Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis 2012-01-09T07:10:47Z <p>Rvane: /* Robert Vane A21 */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> =Päevaõpe=<br /> ==Raido Aarop A21==<br /> <br /> ==Sander Arnus A22== <br /> [[Apt-key]] <br /> <br /> ==Kullo-Kalev Aru A21== <br /> ==Kalju Hõbemäe A22==<br /> [[Httperf]]<br /> <br /> [[Talk:PAM]] - Arvustus <br /> <br /> ==Carolys Kallas A22==<br /> [[Regulaaravaldis]]<br /> <br /> [[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus<br /> <br /> ==Kristo Kapten A22==<br /> [[Ubuntu Rescue Remix]]<br /> <br /> [[Talk:Ab]] - Arvustus<br /> <br /> ==Nele Kiigemägi A21==<br /> [[Vmstat]] <br /> <br /> [[Talk:Apt pinning]] - arvustus<br /> <br /> ==Kersti Lang A21==<br /> [[AppArmor]]&lt;br /&gt;<br /> [[Talk:Regulaaravaldis]]<br /> <br /> ==Rauno Lehiste A22==<br /> [[Nmap]]<br /> <br /> [[Talk:Vmstat]] - arvustus<br /> <br /> ==Urmo Lihten A21==<br /> [[Metasploit]]<br /> <br /> Arvustus - [[Talk: Apt-key]]<br /> <br /> ==Tambet Liiv A22==<br /> [[Ab]]<br /> <br /> ==Iti Liivik A22==<br /> [[PAM]]<br /> <br /> [[Talk:logger]] - arvustus<br /> <br /> ==Priit Lilleleht A21== <br /> ==Oliver Naaris A21==<br /> [[Minix]]<br /> <br /> [[Talk:Nmap]] - arvustus<br /> ==Kairo Ostapenko A41== <br /> ==Kermo Pajula A22== <br /> ==Kristjan Pajumaa A32== <br /> ==Andres Pihlak A22==<br /> [[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]<br /> <br /> Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf <br /> ==Robert Pärn A21 ==<br /> [[kill]]<br /> <br /> [[Talk:Minix]]<br /> <br /> ==Inger Romanenko A31== <br /> [[SystemRescueCd]]&lt;br&gt;<br /> [[Md5sum]]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix<br /> <br /> ==Gertti-Vena Rätsep A21==<br /> <br /> [[Ubuntu 11.10]]<br /> <br /> Retsensioon:<br /> https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus<br /> <br /> ==Lauri Rüütli A21==<br /> * Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10<br /> <br /> ==Teet Saar A22==<br /> <br /> [[Linux/Unix protsessid]]<br /> <br /> [[Talk:Sshguard]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Heiki Saaver A31==<br /> <br /> [[ Zip ]]<br /> <br /> [[Talk:Apparmor]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Taavi Sannik A21==<br /> <br /> [[ Apt pinning ]]<br /> <br /> ==Sander Saveli A22==<br /> [[Grub2]]<br /> <br /> ==Rene Sepp A31== <br /> ==Aare Song A22== <br /> ==Tarmo Suurmägi A21== <br /> <br /> [[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks<br /> <br /> [[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon<br /> <br /> ==Taavi Zeiger A21== <br /> ==Ott Telga A22== <br /> ==Raigo Trei A21==<br /> [[logger]]<br /> <br /> [[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus<br /> <br /> ==Robert Vane A21==<br /> [[Sshguard]]<br /> <br /> [[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus<br /> <br /> =Kaugõpe=<br /> ==Uuve Maikov AK21==<br /> [[lshw]] <br /> <br /> Koostamisel<br /> ==Risto Bristol AK31==<br /> [[Nagios]]<br /> &lt;br&gt;<br /> Retsensioon [[Talk:Expect]]<br /> <br /> ==Andrus Dei AK31==<br /> [[lspci]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:Identity Management]]<br /> <br /> ==Aive Haavel AK21==<br /> [[Dmidecode]]<br /> <br /> Retsensioon: [[Talk:lshw]]<br /> <br /> ==Jüri Kalbin AK21==<br /> [[OpenVZ]]<br /> <br /> ==Meelis Kurnikov AK21==<br /> [[Expect]]&lt;br&gt;<br /> Retsensioon: [[Talk:Nagios]]<br /> <br /> ==Erki Marmor AK11==<br /> [[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon<br /> <br /> ==Klaid Mägi AK21==<br /> [[OpenNMS installeerimine Debianile]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:E-posti serveri paigaldus]]<br /> <br /> ==Rünno Reinu AK31== <br /> <br /> Rünno hindab teiste töid.<br /> <br /> ==Taavo Siimer AK41==<br /> <br /> [[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br /> <br /> [[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon<br /> <br /> ==Mihkel Soomere AK41==<br /> [[Identity Management]]&lt;br/&gt;<br /> [[Talk:Lspci]]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Softi_RAID_Ubuntu_baasil.&diff=45538 Talk:Softi RAID Ubuntu baasil. 2012-01-09T07:09:53Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div>Sisu: Artiklis lahati softi baasil RAIDi installeerimist ja konfigureerimist linux keskkonnas. Lisaks installeerimisele sooritati ka RAIDi töötamise test, monitooring ning RAIDi massiivi kiiruse test.<br /> <br /> Kujundus: Sisu on kergesti jälgitav ning sektsioonidesse jagatud. Ka ei saa nuriseda pikkuse kallal, artikkel on põhjalik ja informatiivne ning vajaliku info leiab kiiresti üles.<br /> <br /> Artikli kvaliteet: Artikli põhjal saab üles seada ning endale selgeks teha RAIDi installeerimise ja seadistamise ilma probleemideta. Kõik on kirjutatud arusaadavas keeles.<br /> <br /> Viitamine: Artiklis on piisavalt viiteid.<br /> <br /> Hea: Hea oli see, et ei olnud juttu lihtsalt instaleerimisest ja seadistamisest, vaid testiti ka RAIDi toimimist ning monitooriti seda, lisaks sellele testiti RAID massiivi kiirust. Hea oli ka illustratsioonide olemasolu mille abil on palju lihtsam juhendit järgida.<br /> <br /> Halb: Kui aus olla, siis ei oskagi ühtegi halba asja välja tuua. Isiklikult meeldis artikli juures kõik.<br /> <br /> Hindeks annaks 9p/10p artikli põhjalikkuse ja selle eest et on vaeva nähtud.<br /> <br /> Retsenseerija: Robert Vane A21 2011</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Softi_RAID_Ubuntu_baasil.&diff=45537 Talk:Softi RAID Ubuntu baasil. 2012-01-09T07:09:20Z <p>Rvane: Created page with &#039;Sisu: Artiklis lahati softi baasil RAIDi installeerimist ja konfigureerimist linux keskkonnas. Lisaks installeerimisele sooritati ka RAIDi töötamise test, monitooring ning RAID…&#039;</p> <hr /> <div>Sisu: Artiklis lahati softi baasil RAIDi installeerimist ja konfigureerimist linux keskkonnas. Lisaks installeerimisele sooritati ka RAIDi töötamise test, monitooring ning RAIDi massiivi kiiruse test.<br /> Kujundus: Sisu on kergesti jälgitav ning sektsioonidesse jagatud. Ka ei saa nuriseda pikkuse kallal, artikkel on põhjalik ja informatiivne ning vajaliku info leiab kiiresti üles.<br /> Artikli kvaliteet: Artikli põhjal saab üles seada ning endale selgeks teha RAIDi installeerimise ja seadistamise ilma probleemideta. Kõik on kirjutatud arusaadavas keeles.<br /> Viitamine: Artiklis on piisavalt viiteid.<br /> Hea: Hea oli see, et ei olnud juttu lihtsalt instaleerimisest ja seadistamisest, vaid testiti ka RAIDi toimimist ning monitooriti seda, lisaks sellele testiti RAID massiivi kiirust. Hea oli ka illustratsioonide olemasolu mille abil on palju lihtsam juhendit järgida.<br /> Halb: Kui aus olla, siis ei oskagi ühtegi halba asja välja tuua. Isiklikult meeldis artikli juures kõik.<br /> Hindeks annaks 9p/10p artikli põhjalikkuse ja selle eest et on vaeva nähtud.<br /> Retsenseerija: Robert Vane A21 2011</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=42944 Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis 2011-11-24T23:01:00Z <p>Rvane: /* Robert Vane A21 */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> =Päevaõpe=<br /> ==Raido Aarop A21==<br /> <br /> ==Sander Arnus A22== <br /> [[Apt-key]] <br /> <br /> ==Kullo-Kalev Aru A21== <br /> ==Kalju Hõbemäe A22== <br /> ==Carolys Kallas A22==<br /> [[Regulaaravaldis]]<br /> <br /> ==Kristo Kapten A22==<br /> [[Ubuntu Rescue Remix]]<br /> <br /> ==Nele Kiigemägi A21== <br /> ==Kersti Lang A21== <br /> ==Rauno Lehiste A22== <br /> ==Urmo Lihten A21==<br /> [[Metasploit]]<br /> <br /> ==Tambet Liiv A22==<br /> [[Ab]]<br /> <br /> ==Iti Liivik A22==<br /> [[PAM]]<br /> <br /> ==Priit Lilleleht A21== <br /> ==Oliver Naaris A21==<br /> [[Minix]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A41== <br /> ==Kermo Pajula A22== <br /> ==Kristjan Pajumaa A32== <br /> ==Andres Pihlak A22== <br /> ==Robert Pärn A21 == <br /> ==Inger Romanenko A31== <br /> ==Gertti-Vena Rätsep A21==<br /> <br /> [[Ubuntu 11.10]]<br /> <br /> ==Lauri Rüütli A21== <br /> ==Teet Saar A22==<br /> <br /> [[Linux/Unix protsessid]]<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Heiki Saaver A31== <br /> ==Taavi Sannik A21== <br /> ==Sander Saveli A22==<br /> [[Grub2]]<br /> <br /> ==Rene Sepp A31== <br /> ==Aare Song A22== <br /> ==Tarmo Suurmägi A21== <br /> ==Taavi Zeiger A21== <br /> ==Ott Telga A22== <br /> ==Raigo Trei A21== <br /> ==Robert Vane A21==<br /> [[Sshguard]]<br /> <br /> =Kaugõpe=<br /> ==Uuve Maikov AK21==<br /> [[lshw]] <br /> <br /> Koostamisel<br /> ==Risto Bristol AK31==<br /> [[Nagios]]<br /> <br /> ==Andrus Dei AK31==<br /> [[lspci]]<br /> <br /> ==Aive Haavel AK21==<br /> [[Dmidecode]]<br /> <br /> ==Jüri Kalbin AK21==<br /> [[OpenVZ]]<br /> <br /> ==Meelis Kurnikov AK21==<br /> [[Expect]]<br /> <br /> ==Erki Marmor AK11==<br /> [[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br /> <br /> ==Klaid Mägi AK21==<br /> [[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br /> <br /> ==Rünno Reinu AK31== <br /> <br /> Rünno hindab teiste töid.<br /> <br /> ==Taavo Siimer AK41==<br /> <br /> [[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br /> <br /> ==Mihkel Soomere AK41==<br /> [[Identity Management]]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Operatsioonis%C3%BCsteemide_referaadid_2011_S%C3%BCgis&diff=42942 Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis 2011-11-24T23:00:49Z <p>Rvane: /* Robert Vane A21 */</p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> =Päevaõpe=<br /> ==Raido Aarop A21==<br /> <br /> ==Sander Arnus A22== <br /> [[Apt-key]] <br /> <br /> ==Kullo-Kalev Aru A21== <br /> ==Kalju Hõbemäe A22== <br /> ==Carolys Kallas A22==<br /> [[Regulaaravaldis]]<br /> <br /> ==Kristo Kapten A22==<br /> [[Ubuntu Rescue Remix]]<br /> <br /> ==Nele Kiigemägi A21== <br /> ==Kersti Lang A21== <br /> ==Rauno Lehiste A22== <br /> ==Urmo Lihten A21==<br /> [[Metasploit]]<br /> <br /> ==Tambet Liiv A22==<br /> [[Ab]]<br /> <br /> ==Iti Liivik A22==<br /> [[PAM]]<br /> <br /> ==Priit Lilleleht A21== <br /> ==Oliver Naaris A21==<br /> [[Minix]]<br /> <br /> ==Kairo Ostapenko A41== <br /> ==Kermo Pajula A22== <br /> ==Kristjan Pajumaa A32== <br /> ==Andres Pihlak A22== <br /> ==Robert Pärn A21 == <br /> ==Inger Romanenko A31== <br /> ==Gertti-Vena Rätsep A21==<br /> <br /> [[Ubuntu 11.10]]<br /> <br /> ==Lauri Rüütli A21== <br /> ==Teet Saar A22==<br /> <br /> [[Linux/Unix protsessid]]<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Heiki Saaver A31== <br /> ==Taavi Sannik A21== <br /> ==Sander Saveli A22==<br /> [[Grub2]]<br /> <br /> ==Rene Sepp A31== <br /> ==Aare Song A22== <br /> ==Tarmo Suurmägi A21== <br /> ==Taavi Zeiger A21== <br /> ==Ott Telga A22== <br /> ==Raigo Trei A21== <br /> ==Robert Vane A21==<br /> [[sshguard]]<br /> <br /> =Kaugõpe=<br /> ==Uuve Maikov AK21==<br /> [[lshw]] <br /> <br /> Koostamisel<br /> ==Risto Bristol AK31==<br /> [[Nagios]]<br /> <br /> ==Andrus Dei AK31==<br /> [[lspci]]<br /> <br /> ==Aive Haavel AK21==<br /> [[Dmidecode]]<br /> <br /> ==Jüri Kalbin AK21==<br /> [[OpenVZ]]<br /> <br /> ==Meelis Kurnikov AK21==<br /> [[Expect]]<br /> <br /> ==Erki Marmor AK11==<br /> [[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine<br /> <br /> ==Klaid Mägi AK21==<br /> [[OpenNMS installeerimine Debianile]]<br /> <br /> ==Rünno Reinu AK31== <br /> <br /> Rünno hindab teiste töid.<br /> <br /> ==Taavo Siimer AK41==<br /> <br /> [[Softi RAID Ubuntu baasil.]]<br /> [[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]<br /> <br /> ==Mihkel Soomere AK41==<br /> [[Identity Management]]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42941 Sshguard 2011-11-24T23:00:02Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -<br /> <br /> ==Sshguard automaatkäivitus==<br /> Et sshguard käivitkus süsteemi bootupil automaatselt peab looma järgmise skripti ning salvestama selle /etc/init.d/sshguard kausta:<br /> #! /bin/sh<br /> # this is a concept, elaborate to your taste<br /> case $1 in<br /> start)<br /> /usr/local/sbin/sshguard -l /var/log/auth.log &amp;<br /> ;;<br /> stop)<br /> killall sshguard<br /> ;;<br /> *)<br /> echo &quot;Use start or stop&quot;<br /> exit 1<br /> ;;<br /> esac<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/getlogs/log-sucker/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/whitelist/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/faqs/<br /> <br /> https://wiki.archlinux.org/index.php/Sshguard<br /> <br /> http://linuxaria.com/recensioni/protect-your-server-with-sshguard?lang=en<br /> <br /> http://felipeferreira.net/?p=1062</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42940 Sshguard 2011-11-24T22:59:36Z <p>Rvane: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -<br /> <br /> ==Sshguard automaatkäivitus==<br /> Et sshguard käivitkus süsteemi bootupil automaatselt peab looma järgmise skripti ning salvestama selle /etc/init.d/sshguard kausta:<br /> #! /bin/sh<br /> # this is a concept, elaborate to your taste<br /> case $1 in<br /> start)<br /> /usr/local/sbin/sshguard -l /var/log/auth.log &amp;<br /> ;;<br /> stop)<br /> killall sshguard<br /> ;;<br /> *)<br /> echo &quot;Use start or stop&quot;<br /> exit 1<br /> ;;<br /> esac<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/getlogs/log-sucker/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/whitelist/<br /> <br /> http://www.sshguard.net/docs/faqs/<br /> <br /> https://wiki.archlinux.org/index.php/Sshguard<br /> <br /> http://linuxaria.com/recensioni/protect-your-server-with-sshguard?lang=en<br /> <br /> http://felipeferreira.net/?p=1062</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42939 Sshguard 2011-11-24T22:59:21Z <p>Rvane: /* Sshguard automaatkäivitus */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -<br /> <br /> ==Sshguard automaatkäivitus==<br /> Et sshguard käivitkus süsteemi bootupil automaatselt peab looma järgmise skripti ning salvestama selle /etc/init.d/sshguard kausta:<br /> #! /bin/sh<br /> # this is a concept, elaborate to your taste<br /> case $1 in<br /> start)<br /> /usr/local/sbin/sshguard -l /var/log/auth.log &amp;<br /> ;;<br /> stop)<br /> killall sshguard<br /> ;;<br /> *)<br /> echo &quot;Use start or stop&quot;<br /> exit 1<br /> ;;<br /> esac<br /> <br /> ==Kasutatud kirjandus==<br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/<br /> http://www.sshguard.net/docs/setup/getlogs/log-sucker/<br /> http://www.sshguard.net/docs/whitelist/<br /> http://www.sshguard.net/docs/faqs/<br /> https://wiki.archlinux.org/index.php/Sshguard<br /> http://linuxaria.com/recensioni/protect-your-server-with-sshguard?lang=en<br /> http://felipeferreira.net/?p=1062</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42938 Sshguard 2011-11-24T22:57:23Z <p>Rvane: /* Sshguard automaatkäivitus */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -<br /> <br /> ==Sshguard automaatkäivitus==<br /> Et sshguard käivitkus süsteemi bootupil automaatselt peab looma järgmise skripti ning salvestama selle /etc/init.d/sshguard kausta:<br /> #! /bin/sh<br /> # this is a concept, elaborate to your taste<br /> case $1 in<br /> start)<br /> /usr/local/sbin/sshguard -l /var/log/auth.log &amp;<br /> ;;<br /> stop)<br /> killall sshguard<br /> ;;<br /> *)<br /> echo &quot;Use start or stop&quot;<br /> exit 1<br /> ;;<br /> esac</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42937 Sshguard 2011-11-24T22:57:03Z <p>Rvane: /* Logide jälgimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -<br /> <br /> ==Sshguard automaatkäivitus==<br /> Et sshguard käivitkus süsteemi bootupil automaatselt peab looma järgmise skripti ning salvestama selle /etc/init.d/sshguard kausta:<br /> #! /bin/sh<br /> # this is a concept, elaborate to your taste<br /> case $1 in<br /> start)<br /> /usr/local/sbin/sshguard -l /var/log/auth.log &amp;<br /> ;;<br /> stop)<br /> killall sshguard<br /> ;;<br /> *)<br /> echo &quot;Use start or stop&quot;<br /> exit 1<br /> ;;<br /> esac</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42935 Sshguard 2011-11-24T22:53:17Z <p>Rvane: /* Seadistamine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Algseadistus==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> ==Whitelisting==<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> ==Logide jälgimine==<br /> <br /> Sshguard oskab jälgida erinevates formaatides logisid: syslog, syslog-ng, metalog, multilog, raw log. Jälgimine toimub mitmest logist korraga. Samuti jälgitakse logifailide ümbertõstmist, kadumist(kustutamist) ning nende taasilmumist.<br /> <br /> Määrame jälgimiseks kolm logifaili:<br /> sshguard -l /var/log/maillog -l /var/log/auth.log -l /opt/myapp/logging.fifo<br /> <br /> Kui jälgima pole määratud ühtegi logi, võtab sshguard logikandeid ikkagi vastu stantardsisendisse. Stantardsisendit saab ka määrata nagu iga teist logifaili. Stantardsisendi võtmeks on &quot;-&quot;:<br /> sshguard -l -</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42926 Sshguard 2011-11-24T22:05:49Z <p>Rvane: /* Seadistamine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale parooliga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42925 Sshguard 2011-11-24T22:04:32Z <p>Rvane: /* Mis on SSHGUARD ja mida see teeb? */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale paroolga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42924 Sshguard 2011-11-24T22:03:28Z <p>Rvane: /* Seadistamine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri:<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile:<br /> iptables -A INPUT -j sshguard<br /> <br /> Kui soovitakse jälgida mingeid kindlaid porte siis peab iptables INPUT ahelasse tegema reegli mis suunab sshguard ahelasse edasi vaid paketid mis saabuvad portidel mida tahetakse jälgida. <br /> <br /> Järgnev reegel määrab sshguard ahelasse edasi suunama vaid SSH, FTP, POP, IMAP portidele saabuvad tcp paketid:<br /> iptables -A INPUT -m multiport -p tcp --destination-ports 21,22,110,143 -j sshguard<br /> <br /> Sshguard pakub ka aadresside ja hostide whitelistingut. Whitelistis olevatelt aadressidel ja hostidelt tulevad paketid lastakse läbi tulemüüri isegi siis kui nad genereerivad kahtlast liiklust. See lihtsustab süsteemiadminni tööd sellevõrra, et ei pea firma sisevõrgus end vale paroolga lootusetult autentida püüdvate töötajate arvutite sisevõrgu aadressidelt blokeeringut eemaldama. Whitelisti saab määrata nii üksikud IP aadressid, hostid kui ka IP aadresside vahemiku subnet maskiga.<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku IP aadressi:<br /> sshguard -w 192.168.1.50<br /> <br /> Määrame whitelisti üksiku hosti:<br /> sshguard -w sobralik.host.ee<br /> <br /> Hosti nimedele tehakse DNS päringud ühe korra sshguard käivitumisel. Kui hostile vastab mitu aadressi, siis lisatakse need kõik whitelisti.<br /> <br /> Määrame whitelisti kogu firma sisevõrgu:<br /> sshguard -w 192.168.0.0/24<br /> <br /> Käske võib ka kombineerida - ühes käsus võib määrata nii IP aadressi, hosti kui ka aadressi vahemiku:<br /> sshguard -w 192.168.1.50 -w sobralik.host.ee -w 192.168.0.0/24</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42917 Sshguard 2011-11-24T21:42:33Z <p>Rvane: /* Instaleerimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; ning lisada reegel INPUT ahelasse iptable'is. Seejärel teha suunamine kõigile sissetulevatele pakettidele läbi sshguard ahela, mis tagab et kogu logi sisenevate pakettide kohta jõuab sshguardini. Sshguard saab seejärel sisestada tulemüüri reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri.<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile.<br /> iptables -A INPUT -j sshguard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42914 Sshguard 2011-11-24T21:38:56Z <p>Rvane: /* Instaleerimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid blokeerimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri.<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile.<br /> iptables -A INPUT -j sshguard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42812 Sshguard 2011-11-22T23:15:52Z <p>Rvane: /* Instaleerimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad blokeeritud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard<br /> <br /> ==Seadistamine==<br /> <br /> Nagu öeldud ei ole Sshguardil konfiguratsioonifaili. Kõigepealt peab looma uue ahela nimega &quot;sshguard&quot; iptables tulemüüri.<br /> iptables -N sshguard<br /> <br /> Seejärel tuleb modifitseerida INPUT ahelat nii, et ta saadaks kogu sissetuleva võrguliikluse edasi Sshguardile.<br /> iptables -A INPUT -j sshguard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42753 Sshguard 2011-11-22T20:30:06Z <p>Rvane: /* Mis on SSHGUARD ja mida see teeb? */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kirjutatud C keeles mistõttu kasutab ta vähem süsteemiresursse. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad blokeeritud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42752 Sshguard 2011-11-22T20:29:02Z <p>Rvane: /* Mis on SSHGUARD ja mida see teeb? */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> Esimene blokeering kestab 7 minutit, järgmine juba 14 minutit ning suureneb kaks korda iga järgneva rünnaku tundemärgi avastamisel.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna 7 min ning seejärel vabastab ta blokeeringust. Kui sshguard avastab et aadress X tegi uuesti midagi kahtlast või halba teenusele Y, blokeeritakse aadress X 14 minutiks.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad blokeeritud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42751 Sshguard 2011-11-22T20:24:17Z <p>Rvane: /* Instaleerimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna teatud aja ning seejärel vabastab ta blokeeringust.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel &quot;Sshguard&quot; INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad blokeeritud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42750 Sshguard 2011-11-22T20:22:01Z <p>Rvane: /* Instaleerimine */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna teatud aja ning seejärel vabastab ta blokeeringust.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua ahel SSHGUARD INPUT ahelasse iptable'is, kuhu Sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks sissetulevaid pakette mis saabuvad blokeeritud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud. Kui iptables tulemüür puudub tuleb see installeerida.<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42749 Sshguard 2011-11-22T20:20:09Z <p>Rvane: /* Mis on SSHGUARD ja mida see teeb? */</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile.<br /> <br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna teatud aja ning seejärel vabastab ta blokeeringust.<br /> <br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> <br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse. Linuxis oskab Sshguard kasutada netfilter/iptables tulemüüre.<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua kett sshguard INPUT ahelasse iptable'is, kuhu sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks pakette mis tulevad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud.<br /> apt-get install iptables<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42748 Sshguard 2011-11-22T20:18:36Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> ==Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?==<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile.<br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna teatud aja ning seejärel vabastab ta blokeeringust.<br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> Linuxis toetab Sshguard netfilter/iptables<br /> <br /> ==Instaleerimine==<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua kett sshguard INPUT ahelasse iptable'is, kuhu sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks pakette mis tulevad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud.<br /> apt-get install iptables<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=42747 Sshguard 2011-11-22T20:08:11Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br /> <br /> Mis on SSHGUARD ja mida see teeb?<br /> Sshguard on teenus mis kaitseb masinal jooksvaid võrguteenuseid (näiteks ssh, imap, pop) erinevate rünnakute eest. Sshguard teeb seda jälgides konstantselt erinevaid süsteemilogisid (näiteks syslog,syslog-ng,metalog, multilog,raw messages).<br /> Rünnaku avastamisel kasutab Sshguard masinas asuvat tulemüüri realiseerimaks teatud ajaks blokeeringut ründaja IP aadressile.<br /> Näiteks kui sshguard avastab et aadress X tegi midagi kahtlast või halba teenusele Y, käivitab sshguard masina tulemüüris reegli blokeerimaks aadressi X. Sshguard hoiab aadressi X blokeerituna teatud aja ning seejärel vabastab ta blokeeringust.<br /> NB! Olenemata oma nimest Sshguard kaitseb ta ka teisi teenuseid kui SSH<br /> Erinevalt sarnasest lahendusest fail2ban on sshguard lihtsam, väiksem, kasutab vähem süsteemiresursse ning on kirjutatud C keeles. Olenemata sellest tagab ta võrdväärse funktsionaalsuse.<br /> Linuxis toetab Sshguard netfilter/iptables<br /> <br /> Instaleerimine<br /> <br /> SSHguard'il ei ole konfiguratsioonifaili. Kogu konfigureerimine mida peab tegema on luua kett sshguard INPUT ahelasse iptable'is, kuhu sshguard saab seejärel sisestada reegleid droppimaks pakette mis tulevad keelatud hostidelt.<br /> <br /> Sshguard installeerimise eelduseks on iptables olemasolu. Iptables on olemas kõigil Ubuntu distributsioonidel. Mõne teise Linuxi distributsiooni korral peab eelnevalt kontrollima kas iptables on paigaldatud.<br /> apt-get install iptables<br /> <br /> Seejärel võib installeerida sshguard'i<br /> apt-get install ssh-guard</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=41082 Sshguard 2011-10-31T13:10:49Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane<br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=39643 Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe 2011-10-22T13:25:01Z <p>Rvane: /* Robert Vane */</p> <hr /> <div>=Jaan Igamees=<br /> * Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2:<br /> =Silver Kullarand=<br /> * Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> <br /> =Tambet Liiv=<br /> * Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil<br /> <br /> = Kristjan Rõõm =<br /> * Referaat: [[Security zones]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Viljar Rooda =<br /> * Referaat: [[Dynamic disk]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Virgo Krüger =<br /> *Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Tarmo Suurmägi=<br /> * Referaat: [[System Configuration Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br /> <br /> =Sander Saveli=<br /> * Referaat: [[Skydrive]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Oliver Naaris=<br /> * Referaat: [[Offline files]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> =Sander Arnus=<br /> * Referaat: [[Sysprep]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager<br /> <br /> =Sander Pikhoff=<br /> * Referaat: [[GPT]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Henry Ilves=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> =Teet Saar=<br /> * Referaat: [[WAIK]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> <br /> =Urmo Lihten=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_Configuration_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> <br /> =Rauno Lehiste=<br /> * Referaat: [[MDT]]<br /> * Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point System restore point]<br /> * Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_%28keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid%29 Kuidas ekraanipilti hallata]<br /> <br /> =Kristo Kapten=<br /> * Referaat: [[VHD Boot]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender<br /> <br /> = Kullo-Kalev Aru =<br /> * Referaat: [[TeamViewer]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kalmer Tart=<br /> * Referaat: [[Reliability Monitor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_User_State_Migration_Tool_%28USMT%29<br /> <br /> =Priit Lilleleht=<br /> * Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br /> * Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> =Sander Sülla=<br /> * Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> <br /> =Kertu Tampõld=<br /> * Referaat: [[Resource Monitor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Application_Compatibility_Toolkit<br /> <br /> =Nele Kiigemägi=<br /> *Referaat: [[Remote Assistance]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> <br /> =Kermo Pajula=<br /> *Referaat: [[DirectAccess]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VPN_%26_SVPN<br /> <br /> =Robert Vane=<br /> *Referaat: [[CHKDSK]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess#Robert_Vane<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_t%C3%A4iendavaid_draivereid#Robert_Vane<br /> <br /> =Alar Hansar=<br /> * Referaat: [[GPO]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Kaarel Väinaste=<br /> * Referaat: [[Snipping Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Toiteseadete_seadistamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> =Ragnar Plint=<br /> * Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br /> * Arvustus1: [[Talk:AppLocker]]<br /> * Arvustus2: [[Talk:DirectAccess]]<br /> <br /> =Taavi Sannik=<br /> * Referaat: [[DISKPART]]<br /> * Arvustus 1: [[Talk:Windows_8_NIC_Teaming#Taavi_Sannik|Windows 8 NIC teaming]]<br /> * Arvustus 2: [[Talk:CHKDSK#Taavi_Sannik|CHKDSK]]<br /> <br /> =Priit Reidak=<br /> * Referaat: [[Disk2vhd]]<br /> * Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender Windows Defender]<br /> * Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data BCD]<br /> <br /> = Raigo Trei =<br /> * Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> = Robert Pärn =<br /> * Referaat: [[Special identity]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> = Kristjan Karu =<br /> * Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Effective_permissions<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> <br /> =Iti Liivik=<br /> * Referaat: [[Effective permissions]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br /> <br /> =Dmitri Keler=<br /> * Referaat: [[System restore point]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> =Jevgeni Pogodin=<br /> * Referaat: [[FAT32]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> =Andres Pihlak=<br /> * Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> =Deniss Ruzanov=<br /> * Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> =Martin Aarne=<br /> * Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AppLocker#Martin_Aarne_D22<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK#Martin_Aarne_D22<br /> <br /> =Matis Alliksoo=<br /> * Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Richard Teppart =<br /> * Referaat: [[Volume shadow copies]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv6_v%C3%B5rguparameetrite_seadistamine<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Program_Compatibility_Troubleshooter<br /> <br /> = Igor Pavlov =<br /> * Referaat: [[Windows Defender]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> = Taavi Podzuks =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Virtual_PC&amp;action=edit&amp;section=2<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go<br /> <br /> =Kersti Lang=<br /> * Referaat: [[Windows 7]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> <br /> = Gert Häusler =<br /> * Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> <br /> = Erki Miilberg =<br /> * Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VPN_%26_SVPN#Erki_Miilberg<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Powercfg.exe<br /> <br /> = Rasmus Tetsmann=<br /> * Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> <br /> = Lauri Rüütli =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> = Taavi Zeiger =<br /> * Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> <br /> = Kimmo Lillipuu =<br /> * Referaat: [[Windows Remote Management]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus<br /> <br /> = Heigo Punapart =<br /> * Referaat: [[Incremental backup]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br /> <br /> = Velmar Piibeleht =<br /> * Referaat: [[BitLocker To Go]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Alo Konno =<br /> * Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender#Alo_Konno<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik#Alo_Konno<br /> <br /> = Andre- Marcel Peri =<br /> * Referaat: [[AppLocker]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go<br /> <br /> <br /> *[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br /> <br /> = Ragnar Kullamäe =<br /> * Referaat [[ Workgroup]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Process_Explorer*<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk2vhd<br /> <br /> = Gertti-Vena Rätsep =<br /> * Referaat: [[VPN &amp; SVPN]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data#Kalmer_Tart<br /> <br /> = Kalju Hõbemäe =<br /> * Referaat: [[Math Input Panel]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br /> <br /> <br /> = Karl Krasilnikov =<br /> * Referaat: [[PnPUtil]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> * Arvestus 2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> <br /> = Sander Saarm =<br /> <br /> * Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> = Carolys Kallas =<br /> <br /> * Referaat: [[Powercfg.exe]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go <br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Incremental_backup<br /> <br /> = Kairo Koik =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> = Marek Lepla =<br /> * Referaat: [[Windows PE]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil&amp;action=edit&amp;redlink=1 <br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Incremental_backup&amp;action=edit&amp;redlink=1<br /> <br /> = Arina Püvi =<br /> * Referaat : [[Process Explorer*]]<br /> * Arvestus 1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeamViewer]<br /> * Arvestus 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Windows-t%C3%B6%C3%B6jaamade_haldamise_aines_valminud_referaadid_2011_s%C3%BCgis,_p%C3%A4eva%C3%B5pe&diff=39642 Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe 2011-10-22T13:24:24Z <p>Rvane: /* Robert Vane */</p> <hr /> <div>=Jaan Igamees=<br /> * Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2:<br /> =Silver Kullarand=<br /> * Referaat: [[SmartScreen Filter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> <br /> =Tambet Liiv=<br /> * Referaat: [[Boot Configuration Data]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil<br /> <br /> = Kristjan Rõõm =<br /> * Referaat: [[Security zones]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Viljar Rooda =<br /> * Referaat: [[Dynamic disk]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> <br /> = Virgo Krüger =<br /> *Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvutus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Tarmo Suurmägi=<br /> * Referaat: [[System Configuration Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point<br /> <br /> =Sander Saveli=<br /> * Referaat: [[Skydrive]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Oliver Naaris=<br /> * Referaat: [[Offline files]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> =Sander Arnus=<br /> * Referaat: [[Sysprep]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager<br /> <br /> =Sander Pikhoff=<br /> * Referaat: [[GPT]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Reliability_Monitor<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess<br /> <br /> =Henry Ilves=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> =Teet Saar=<br /> * Referaat: [[WAIK]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> <br /> =Urmo Lihten=<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_Configuration_Tool<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor<br /> <br /> =Rauno Lehiste=<br /> * Referaat: [[MDT]]<br /> * Arvustus1:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point System restore point]<br /> * Arvustus2:[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_%28keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid%29 Kuidas ekraanipilti hallata]<br /> <br /> =Kristo Kapten=<br /> * Referaat: [[VHD Boot]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender<br /> <br /> = Kullo-Kalev Aru =<br /> * Referaat: [[TeamViewer]]<br /> * Arvustus1:<br /> * Arvustus2:<br /> <br /> =Kalmer Tart=<br /> * Referaat: [[Reliability Monitor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_User_State_Migration_Tool_%28USMT%29<br /> <br /> =Priit Lilleleht=<br /> * Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]<br /> * Arvustus1:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel<br /> * Arvustus2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> =Sander Sülla=<br /> * Referaat: [[Windows System Image Manager]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool<br /> <br /> =Kertu Tampõld=<br /> * Referaat: [[Resource Monitor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Remote_Assistance<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Application_Compatibility_Toolkit<br /> <br /> =Nele Kiigemägi=<br /> *Referaat: [[Remote Assistance]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Resource_Monitor<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> <br /> =Kermo Pajula=<br /> *Referaat: [[DirectAccess]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VPN_%26_SVPN<br /> <br /> =Robert Vane=<br /> *Referaat: [[CHKDSK]]<br /> *Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DirectAccess#Robert_Vane<br /> *Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_t%C3%A4iendavaid_draivereid<br /> <br /> =Alar Hansar=<br /> * Referaat: [[GPO]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PnPUtil<br /> <br /> =Kaarel Väinaste=<br /> * Referaat: [[Snipping Tool]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Toiteseadete_seadistamine_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> =Ragnar Plint=<br /> * Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]<br /> * Arvustus1: [[Talk:AppLocker]]<br /> * Arvustus2: [[Talk:DirectAccess]]<br /> <br /> =Taavi Sannik=<br /> * Referaat: [[DISKPART]]<br /> * Arvustus 1: [[Talk:Windows_8_NIC_Teaming#Taavi_Sannik|Windows 8 NIC teaming]]<br /> * Arvustus 2: [[Talk:CHKDSK#Taavi_Sannik|CHKDSK]]<br /> <br /> =Priit Reidak=<br /> * Referaat: [[Disk2vhd]]<br /> * Arvustus1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender Windows Defender]<br /> * Arvustus2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data BCD]<br /> <br /> = Raigo Trei =<br /> * Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> = Robert Pärn =<br /> * Referaat: [[Special identity]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> = Kristjan Karu =<br /> * Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Effective_permissions<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> <br /> =Iti Liivik=<br /> * Referaat: [[Effective permissions]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing<br /> <br /> =Dmitri Keler=<br /> * Referaat: [[System restore point]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> <br /> =Jevgeni Pogodin=<br /> * Referaat: [[FAT32]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> =Andres Pihlak=<br /> * Referaat: [[Windows Virtual PC]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> =Deniss Ruzanov=<br /> * Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> =Martin Aarne=<br /> * Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:AppLocker#Martin_Aarne_D22<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK#Martin_Aarne_D22<br /> <br /> =Matis Alliksoo=<br /> * Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Richard Teppart =<br /> * Referaat: [[Volume shadow copies]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:IPv6_v%C3%B5rguparameetrite_seadistamine<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Program_Compatibility_Troubleshooter<br /> <br /> = Igor Pavlov =<br /> * Referaat: [[Windows Defender]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Virtual_PC<br /> <br /> = Taavi Podzuks =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_Virtual_PC&amp;action=edit&amp;section=2<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go<br /> <br /> =Kersti Lang=<br /> * Referaat: [[Windows 7]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive<br /> <br /> = Gert Häusler =<br /> * Referaat: [[Windows Biometric Framework]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> <br /> = Erki Miilberg =<br /> * Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VPN_%26_SVPN#Erki_Miilberg<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Powercfg.exe<br /> <br /> = Rasmus Tetsmann=<br /> * Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik<br /> <br /> = Lauri Rüütli =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DISKPART<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:WAIK<br /> <br /> = Taavi Zeiger =<br /> * Referaat: [[Disk Defragmenter]]<br /> * Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:CHKDSK<br /> * Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Offline_files<br /> <br /> = Kimmo Lillipuu =<br /> * Referaat: [[Windows Remote Management]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus<br /> <br /> = Heigo Punapart =<br /> * Referaat: [[Incremental backup]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_PE<br /> <br /> = Velmar Piibeleht =<br /> * Referaat: [[BitLocker To Go]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise<br /> <br /> = Alo Konno =<br /> * Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender#Alo_Konno<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik#Alo_Konno<br /> <br /> = Andre- Marcel Peri =<br /> * Referaat: [[AppLocker]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go<br /> <br /> <br /> *[[ Windows PE]]-Marek Lepla<br /> <br /> = Ragnar Kullamäe =<br /> * Referaat [[ Workgroup]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Process_Explorer*<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk2vhd<br /> <br /> = Gertti-Vena Rätsep =<br /> * Referaat: [[VPN &amp; SVPN]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonis%C3%BCsteemi_paigaldus<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Boot_Configuration_Data#Kalmer_Tart<br /> <br /> = Kalju Hõbemäe =<br /> * Referaat: [[Math Input Panel]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> * Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:MDT<br /> <br /> <br /> = Karl Krasilnikov =<br /> * Referaat: [[PnPUtil]]<br /> * Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPO<br /> * Arvestus 2:https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis<br /> <br /> <br /> = Sander Saarm =<br /> <br /> * Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter<br /> <br /> = Carolys Kallas =<br /> <br /> * Referaat: [[Powercfg.exe]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:BitLocker_To_Go <br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Incremental_backup<br /> <br /> = Kairo Koik =<br /> * Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT<br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep<br /> <br /> = Marek Lepla =<br /> * Referaat: [[Windows PE]]<br /> * Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_uuendusi_kujutisfaili_DISM_t%C3%B6%C3%B6riista_abil&amp;action=edit&amp;redlink=1 <br /> * Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Incremental_backup&amp;action=edit&amp;redlink=1<br /> <br /> = Arina Püvi =<br /> * Referaat : [[Process Explorer*]]<br /> * Arvestus 1: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:TeamViewer]<br /> * Arvestus 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point]</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DirectAccess&diff=39640 Talk:DirectAccess 2011-10-22T13:22:23Z <p>Rvane: /* Robert Vane */</p> <hr /> <div>Retsenseerija: Õppejõud<br /> <br /> Lühikeseks kipub jääma, pealegi on TechNetis mitmeid videosid, millele võiks vähemalt viidata.<br /> <br /> == Sander Saveli ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Sisu on väga tehniline ja kirjeldav. Stiil kipub jääma kohati isegi liiga napiks, mõnda kohta võiks rohkem lahti kirjutada. Esineb ka palju mõisteid, mis võiksid olla lahti kirjutatud, see teeks artiklis kirjutatu lihtsamini ja kiiremini omandatavaks. Lõpuosa &quot;kokkuvõte&quot; tundub rohkem nagu DirectAccessi positiivsete omaduste nimistuna mitte artikli kokkuvõttena. Ühenduse loomise käik on samuti väga üldistatud, võiks olla rohkem lahti kirjutataud.<br /> <br /> '''Kujundus''' Pildimaterjal on olemas ning see teeb artikli mõistmise omajagu kergemaks. Pildid on sobiva suurusega ja looguiliselt paigutatud.<br /> <br /> '''Viitamine''' Kasutatud materjalidele on korrektselt viidatud.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' võib-olla veidikene lühikene ja tehniline tekst.<br /> <br /> Sander Saveli A22<br /> <br /> == Ragnar Plint ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Kokkuvõttes on pakutavate võimaluste kirjeldus, mis peaks olema pigem kohe peale sissejuhatust, seejärel võiksid olla nõuded/tingimused DirectAccessi kasutamiseks ja peale seda võiks täpsemalt kirjeldada toimimispõhimõtteid, tehnoloogiat ja ühenduse loomise protsessi. Artikkel andis ülevaate, milleks DA-d kasutada ja millised on positiivsed küljed (oleks ehk võinud lisada ka VPNi puudused). Lahti oleks võinud kirjutada, mille alusel toimub autentimine ja mis tingimustel valitakse kasutatav protokoll.<br /> ''Lisavõimalustega DirectAccess on kaasatud Microsoft Forefront Unified Access Gateway'ga (UAG).'' - Milliseid lisavõimalusi UAG kasutamine pakub?<br /> <br /> '''Kujundus''' Kujundus on hea ja teksti selgitavad skeemid on asjakohased.<br /> <br /> '''Viitamine''' Tore, et wikisiseselt on viidatud teistele lehtedele. Protokolle tutvustatavate veebilehtede lingid võiksid samuti olla.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Lauseehitus oli kohati paigast ära, tekst oli justkui otse tõlgitud ja sõnad jäetud ringi tõstmata. Andis üldiselt aimu, millega tegu ja kuidas toimib. Teemat peaks ilmselt Windows serverite administreerimise aine raames täiendama.<br /> <br /> == Sander Pikhoff ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Arusaadav millega tegu on, kuid oleks soovinud näha mõningaid näiteid kuidas antud lahendus tööle ajada. Lisaks eelnevale oleks soovinud saada natukese rohkem informatsiooni antud lahenduse tehnlisest taustast. Võiks ka olla võrdlustabeleid VPN'idega (näiteks: openVNP, PPTP jne).<br /> <br /> '''Kujundus''' Minuarvates on kujundatud hästi. Meeldis see, et olid toodud välja erinevaid pilte kuidas <br /> <br /> '''Viitamine''' Oleks soovinud saada rohkem viiteid antud teema kohta.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Üldiselt oli huvitav lugeda kuid võiks lisaks täiendada &quot;Tehnoloogia&quot; lõiku.<br /> <br /> == Heiki Tähis==<br /> *Pildid ei olnud ilmselt autori loodud, aga on viitamata!<br /> <br /> <br /> == Robert Vane ==<br /> '''Sisu:''' Lühida ülevaatega teemat tuvustav artikkel. Siin-seal oleks võinud üht teist rohkem selgitatud olla kuid põhiliselt saab directaccessi tööpõhimõtte ning ka veidi tehnilist informatsiooni kätte. Võib olla on teksti natuke raske mõista teemast eemal oleval inimesel. Tekst on arusaadavas eesti keeles ning arusaamatusi ei tekkinud.<br /> <br /> '''Kujundus:''' Kujundus on minimalistlik ning lithne, just nii nagu peab. Pildid on tehnoloogia tööpõhimõtet hästi edasi andvad.<br /> <br /> '''Kvaliteet:''' Väikse lausena oli küll märgitud et DirectAccess ühendus luuakse automaatselt, kuid oleks võinud olla võrdlus VPN'iga nagu näiteks et erinevus VPN'iga on see et VPNi kasutades peab alguses kasutaja ühenduse looma ning kui ühendus kaob töö ajal, siis on vajalik kasutajapoolne uuesti ühendamine mis võib võtta minuteid olenevalt kasutajast. DirectAccess'iga on lood nii, et erinevalt VPN'ist loob ta alati ühenduse automaatselt kui internetiühendus on saadaval ning ühenduse hetkelisel kadumisel taastab selle automaatselt ühenduse uuesti tekkimisel ilma kasutajalt sekkumist nõudmata. Ka oli mainimata et DirectAccessi serveril peab olema installitud Group Policy Management. Veel on mainimata et DirectAccessi klient võib olla ka DirectAccessi server.<br /> <br /> '''Viitamine:''' Võibolla oleks võinud viitamisel näidata ära mis lõigud või mis tekst kust lingilt võetud oli, kuid isiklikult see mind ei häiri ega huvita, kui tahan otsin ise lisainfot viidetes olevatest linkidest. <br /> <br /> '''Miinused:''' Polnud juhendit kuidas DirectAccessi installeerida ja töökorda seada. Niiet antud süsteemi üles seadmist ei saa juhendi järgi läbi teha, pigem on tegu ülevaadet andva artikliga.</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DirectAccess&diff=39639 Talk:DirectAccess 2011-10-22T13:22:04Z <p>Rvane: /* Robert Vane */</p> <hr /> <div>Retsenseerija: Õppejõud<br /> <br /> Lühikeseks kipub jääma, pealegi on TechNetis mitmeid videosid, millele võiks vähemalt viidata.<br /> <br /> == Sander Saveli ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Sisu on väga tehniline ja kirjeldav. Stiil kipub jääma kohati isegi liiga napiks, mõnda kohta võiks rohkem lahti kirjutada. Esineb ka palju mõisteid, mis võiksid olla lahti kirjutatud, see teeks artiklis kirjutatu lihtsamini ja kiiremini omandatavaks. Lõpuosa &quot;kokkuvõte&quot; tundub rohkem nagu DirectAccessi positiivsete omaduste nimistuna mitte artikli kokkuvõttena. Ühenduse loomise käik on samuti väga üldistatud, võiks olla rohkem lahti kirjutataud.<br /> <br /> '''Kujundus''' Pildimaterjal on olemas ning see teeb artikli mõistmise omajagu kergemaks. Pildid on sobiva suurusega ja looguiliselt paigutatud.<br /> <br /> '''Viitamine''' Kasutatud materjalidele on korrektselt viidatud.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' võib-olla veidikene lühikene ja tehniline tekst.<br /> <br /> Sander Saveli A22<br /> <br /> == Ragnar Plint ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Kokkuvõttes on pakutavate võimaluste kirjeldus, mis peaks olema pigem kohe peale sissejuhatust, seejärel võiksid olla nõuded/tingimused DirectAccessi kasutamiseks ja peale seda võiks täpsemalt kirjeldada toimimispõhimõtteid, tehnoloogiat ja ühenduse loomise protsessi. Artikkel andis ülevaate, milleks DA-d kasutada ja millised on positiivsed küljed (oleks ehk võinud lisada ka VPNi puudused). Lahti oleks võinud kirjutada, mille alusel toimub autentimine ja mis tingimustel valitakse kasutatav protokoll.<br /> ''Lisavõimalustega DirectAccess on kaasatud Microsoft Forefront Unified Access Gateway'ga (UAG).'' - Milliseid lisavõimalusi UAG kasutamine pakub?<br /> <br /> '''Kujundus''' Kujundus on hea ja teksti selgitavad skeemid on asjakohased.<br /> <br /> '''Viitamine''' Tore, et wikisiseselt on viidatud teistele lehtedele. Protokolle tutvustatavate veebilehtede lingid võiksid samuti olla.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Lauseehitus oli kohati paigast ära, tekst oli justkui otse tõlgitud ja sõnad jäetud ringi tõstmata. Andis üldiselt aimu, millega tegu ja kuidas toimib. Teemat peaks ilmselt Windows serverite administreerimise aine raames täiendama.<br /> <br /> == Sander Pikhoff ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Arusaadav millega tegu on, kuid oleks soovinud näha mõningaid näiteid kuidas antud lahendus tööle ajada. Lisaks eelnevale oleks soovinud saada natukese rohkem informatsiooni antud lahenduse tehnlisest taustast. Võiks ka olla võrdlustabeleid VPN'idega (näiteks: openVNP, PPTP jne).<br /> <br /> '''Kujundus''' Minuarvates on kujundatud hästi. Meeldis see, et olid toodud välja erinevaid pilte kuidas <br /> <br /> '''Viitamine''' Oleks soovinud saada rohkem viiteid antud teema kohta.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Üldiselt oli huvitav lugeda kuid võiks lisaks täiendada &quot;Tehnoloogia&quot; lõiku.<br /> <br /> == Heiki Tähis==<br /> *Pildid ei olnud ilmselt autori loodud, aga on viitamata!<br /> <br /> <br /> == Robert Vane ==<br /> '''Sisu:''' Lühida ülevaatega teemat tuvustav artikkel. Siin-seal oleks võinud üht teist rohkem selgitatud olla kuid põhiliselt saab directaccessi tööpõhimõtte ning ka veidi tehnilist informatsiooni kätte. Võib olla on teksti natuke raske mõista teemast eemal oleval inimesel. Tekst on arusaadavas eesti keeles ning arusaamatusi ei tekkinud.<br /> '''Kujundus:''' Kujundus on minimalistlik ning lithne, just nii nagu peab. Pildid on tehnoloogia tööpõhimõtet hästi edasi andvad.<br /> '''Kvaliteet:''' Väikse lausena oli küll märgitud et DirectAccess ühendus luuakse automaatselt, kuid oleks võinud olla võrdlus VPN'iga nagu näiteks et erinevus VPN'iga on see et VPNi kasutades peab alguses kasutaja ühenduse looma ning kui ühendus kaob töö ajal, siis on vajalik kasutajapoolne uuesti ühendamine mis võib võtta minuteid olenevalt kasutajast. DirectAccess'iga on lood nii, et erinevalt VPN'ist loob ta alati ühenduse automaatselt kui internetiühendus on saadaval ning ühenduse hetkelisel kadumisel taastab selle automaatselt ühenduse uuesti tekkimisel ilma kasutajalt sekkumist nõudmata. Ka oli mainimata et DirectAccessi serveril peab olema installitud Group Policy Management. Veel on mainimata et DirectAccessi klient võib olla ka DirectAccessi server.<br /> '''Viitamine:''' Võibolla oleks võinud viitamisel näidata ära mis lõigud või mis tekst kust lingilt võetud oli, kuid isiklikult see mind ei häiri ega huvita, kui tahan otsin ise lisainfot viidetes olevatest linkidest. <br /> '''Miinused:''' Polnud juhendit kuidas DirectAccessi installeerida ja töökorda seada. Niiet antud süsteemi üles seadmist ei saa juhendi järgi läbi teha, pigem on tegu ülevaadet andva artikliga.</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:DirectAccess&diff=39624 Talk:DirectAccess 2011-10-22T12:09:18Z <p>Rvane: /* Heiki Tähis */</p> <hr /> <div>Retsenseerija: Õppejõud<br /> <br /> Lühikeseks kipub jääma, pealegi on TechNetis mitmeid videosid, millele võiks vähemalt viidata.<br /> <br /> == Sander Saveli ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Sisu on väga tehniline ja kirjeldav. Stiil kipub jääma kohati isegi liiga napiks, mõnda kohta võiks rohkem lahti kirjutada. Esineb ka palju mõisteid, mis võiksid olla lahti kirjutatud, see teeks artiklis kirjutatu lihtsamini ja kiiremini omandatavaks. Lõpuosa &quot;kokkuvõte&quot; tundub rohkem nagu DirectAccessi positiivsete omaduste nimistuna mitte artikli kokkuvõttena. Ühenduse loomise käik on samuti väga üldistatud, võiks olla rohkem lahti kirjutataud.<br /> <br /> '''Kujundus''' Pildimaterjal on olemas ning see teeb artikli mõistmise omajagu kergemaks. Pildid on sobiva suurusega ja looguiliselt paigutatud.<br /> <br /> '''Viitamine''' Kasutatud materjalidele on korrektselt viidatud.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' võib-olla veidikene lühikene ja tehniline tekst.<br /> <br /> Sander Saveli A22<br /> <br /> == Ragnar Plint ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Kokkuvõttes on pakutavate võimaluste kirjeldus, mis peaks olema pigem kohe peale sissejuhatust, seejärel võiksid olla nõuded/tingimused DirectAccessi kasutamiseks ja peale seda võiks täpsemalt kirjeldada toimimispõhimõtteid, tehnoloogiat ja ühenduse loomise protsessi. Artikkel andis ülevaate, milleks DA-d kasutada ja millised on positiivsed küljed (oleks ehk võinud lisada ka VPNi puudused). Lahti oleks võinud kirjutada, mille alusel toimub autentimine ja mis tingimustel valitakse kasutatav protokoll.<br /> ''Lisavõimalustega DirectAccess on kaasatud Microsoft Forefront Unified Access Gateway'ga (UAG).'' - Milliseid lisavõimalusi UAG kasutamine pakub?<br /> <br /> '''Kujundus''' Kujundus on hea ja teksti selgitavad skeemid on asjakohased.<br /> <br /> '''Viitamine''' Tore, et wikisiseselt on viidatud teistele lehtedele. Protokolle tutvustatavate veebilehtede lingid võiksid samuti olla.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Lauseehitus oli kohati paigast ära, tekst oli justkui otse tõlgitud ja sõnad jäetud ringi tõstmata. Andis üldiselt aimu, millega tegu ja kuidas toimib. Teemat peaks ilmselt Windows serverite administreerimise aine raames täiendama.<br /> <br /> == Sander Pikhoff ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Arusaadav millega tegu on, kuid oleks soovinud näha mõningaid näiteid kuidas antud lahendus tööle ajada. Lisaks eelnevale oleks soovinud saada natukese rohkem informatsiooni antud lahenduse tehnlisest taustast. Võiks ka olla võrdlustabeleid VPN'idega (näiteks: openVNP, PPTP jne).<br /> <br /> '''Kujundus''' Minuarvates on kujundatud hästi. Meeldis see, et olid toodud välja erinevaid pilte kuidas <br /> <br /> '''Viitamine''' Oleks soovinud saada rohkem viiteid antud teema kohta.<br /> <br /> '''Kokkuvõte''' Üldiselt oli huvitav lugeda kuid võiks lisaks täiendada &quot;Tehnoloogia&quot; lõiku.<br /> <br /> == Heiki Tähis==<br /> *Pildid ei olnud ilmselt autori loodud, aga on viitamata!<br /> <br /> <br /> == Robert Vane ==<br /> blabla</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Windows_juhend:_Kuidas_paigaldada_t%C3%A4iendavaid_draivereid&diff=39623 Talk:Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid 2011-10-22T11:57:33Z <p>Rvane: Created page with &#039; == Robert Vane == &#039;&#039;&#039;Sisu:&#039;&#039;&#039; Juhendi abil saab põgusa ülevaate draiverite kui riistvaralähedaste programmide olemusest ja eesmärgist. Juhend on ise kaasategemiseks lihtsal…&#039;</p> <hr /> <div><br /> == Robert Vane ==<br /> <br /> '''Sisu:''' Juhendi abil saab põgusa ülevaate draiverite kui riistvaralähedaste programmide olemusest ja eesmärgist. Juhend on ise kaasategemiseks lihtsalt jälgitav ning on suureks abiks arvutite teemast väga kaugel olevale inimesele.<br /> <br /> '''Kujundus:''' Tekst on kenasti liigendatud pealkirjade alla, mis lubab vajaliku info kiirelt üles leida.<br /> <br /> '''Juhendi kavaliteet:''' Nagu ka enne mainitud, siis juhendi kvaliteet on piisav et juhendis läbi tehtud punktide järgimisega saaks hakkama ka arvutitega mitte niivõrd põgusalt kokkupuutunud inimene. Oleks võinud olla rohkem juttu kuidas leida draivereid &quot;Unknown device&quot;'idele. Enamus seadmetel vaadates properties-details tabi alla, on hardware id valikuga näha rohkem informatsiooni, kui juhendis näidatud. Näiteks võib leida sealt järgmise info: PCI\VEN_11AB&amp;DEV_4364&amp;SUBSYS_E0001458&amp;REV_13. Sellest reast annab eraldada seadme tootja ja seadme ise. Tootjakoodi saab kätte VEN_11AB lõigust, kus koodiks on 11AB ning seadmekoodi DEV_4364, kus koodiks on 4364. Antud infoga võib minna saidile nagu näiteks http://www.pcidatabase.com/ ning seal pealehel asuvatesse lahtritesse &quot;vendor search&quot; ja &quot;device search&quot; paigutada saadud koodid. Seal teostatud otsing ei anna viiteid draiveritele, vaid toob välja võimalikud seadmenimetused, mille järgi saab seadmele otsida sobiva draiveri. Ise kasutan vajadusel koguaeg seda võimalust ning alati olen seadmenimetuse ning selle abiga õige draiveri. <br /> Juhendi viimases punktis 20 oleks võinud ka mainida, et juhul kui kogemata sai instaleeritud seadmele vale draiver, siis peale restarti polegi võibolla võimalik device manageri minna, sest windowsi bootimisel visatakse sel juhul ekraanile BSOD (blue screen of death). Antud sündmuse juhtumisel peab üles bootima safe mode'is, mis laeb võimalikult väikse arvu teenuseid ning kriitilistele seadmetele windowsi enda töötavad draiverid, mis tagab et safe mode'i saab bootida isegi siis kui normal boot windowsisse ei tööta. Safe mode'is tuleb seejärel avada device manager ning BSOD'i põhjstanud seadmel valida properties-driver-roll back driver või uninstall, mis taastab seadme eelneva draiveri või eemaldab draiveri sootuks.<br /> <br /> '''Viitamine:''' Viidatud olid paljudele allikatele, mis näitab et autor on näinud vaeva ning infot põhjalikult otsinud, et koostada korralik ja sisukas artikkel.<br /> <br /> '''Eriti cool:''' Isiklikult sain uut ja huvitavat infot kernel-mode ja user-mode ning virtuaalmasinate draiverite kohta.<br /> <br /> '''Miinused:''' Esinesid mõned kirjavead, kuid need ei häirinud. XP'ele draiverite paigaldamise lõigu 3. osa jäi arusaadamatuks: ''näiteks kaameratel on spetsiaalne tarkvara, mida teil aga alati vaja ei ole, et pilte arvutisse laadida, samas kui printeritel on tarkvara, milles on driverid, mida teil on kindlasti vaja, et printida.'' Siit sai aru et kõigil kaameratel on tarkvara mida alati vaja küll pole, kuid printeritel on alati tarkvara mida on vaja. Seadmega kaasatuleval plaadil on draiverid ja tarkvara üldjuhul ikkagi eraldi ning advanced user ei hakka autorun'iga ette hüppavast aknast seadmeid installeerima. Vaja on plaadil vaid üles leida draiverite kaust ning seadmele sealt ainult draiver külge pookida. Pole vaja paarsada mega tarkvara kellasid ja vilesid&quot; printerile, ilma saab ka väga hästi ja pareminigi.</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sshguard&diff=38996 Sshguard 2011-10-18T16:59:39Z <p>Rvane: Created page with &#039;Broneeritud: Robert Vane&#039;</p> <hr /> <div>Broneeritud: Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36996 CHKDSK 2011-10-09T18:11:02Z <p>Rvane: /* Kasutatud kirjandus */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> <br /> == CHKDSK Windows exploreris ==<br /> CHKDSK'i saab käivitada ka Windows Exploreris läbi graafilise kasutajaliidese. Seljuhul on võimalikeks parameetriteks /f ja /r. <br /> Ava Start menüüst Computer jaotus ning tee kettal parem hiireklõps, millele soovid CHKDSK'i käivitada ning vali hüpikmenüüst &quot;Properties&quot;:<br /> [[File:RV_Computer1.png|700px|center|]]<br /> <br /> <br /> Avanevast aknast vali &quot;Tools&quot; jaotus:<br /> [[File:RV_Disk.png|377px|center|]]<br /> <br /> <br /> Valiku &quot;Tools&quot; all olles vajuta Error-checking jaotuse alt &quot;Check Now&quot;:<br /> [[File:RV_Tools.png|377px|center|]]<br /> <br /> <br /> Avanev aken ongi graafilise liidesega CHKDSK, valida on kaks parameetrit:<br /> [[File:RV_Check.png|294px|center|]]<br /> <br /> Automatically fix file system errors on sama mis käsureal /f parameeter.<br /> Scan for and attempt recovery of bad sectors on sama mis käsureal /r parameeter.<br /> <br /> <br /> Seejärel vajuta start ning protsessi läheb käima. Valmidust saab jälgida roheliselt ribalt.<br /> [[File:RV_Check2.png|294px|center|]]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36995 CHKDSK 2011-10-09T18:10:22Z <p>Rvane: /* CHKDSK Windows exploreris */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> <br /> == CHKDSK Windows exploreris ==<br /> CHKDSK'i saab käivitada ka Windows Exploreris läbi graafilise kasutajaliidese. Seljuhul on võimalikeks parameetriteks /f ja /r. <br /> Ava Start menüüst Computer jaotus ning tee kettal parem hiireklõps, millele soovid CHKDSK'i käivitada ning vali hüpikmenüüst &quot;Properties&quot;:<br /> [[File:RV_Computer1.png|700px|center|]]<br /> <br /> <br /> Avanevast aknast vali &quot;Tools&quot; jaotus:<br /> [[File:RV_Disk.png|377px|center|]]<br /> <br /> <br /> Valiku &quot;Tools&quot; all olles vajuta Error-checking jaotuse alt &quot;Check Now&quot;:<br /> [[File:RV_Tools.png|377px|center|]]<br /> <br /> <br /> Avanev aken ongi graafilise liidesega CHKDSK, valida on kaks parameetrit:<br /> [[File:RV_Check.png|294px|center|]]<br /> <br /> Automatically fix file system errors on sama mis käsureal /f parameeter.<br /> Scan for and attempt recovery of bad sectors on sama mis käsureal /r parameeter.<br /> <br /> <br /> Seejärel vajuta start ning protsessi läheb käima. Valmidust saab jälgida roheliselt ribalt.<br /> [[File:RV_Check2.png|294px|center|]]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36994 CHKDSK 2011-10-09T18:09:04Z <p>Rvane: /* CHKDSK Windows exploreris */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> <br /> == CHKDSK Windows exploreris ==<br /> CHKDSK'i saab käivitada ka Windows Exploreris läbi graafilise kasutajaliidese. Seljuhul on võimalikeks parameetriteks /f ja /r. <br /> Ava Start menüüst Computer jaotus ning tee kettal parem hiireklõps, millele soovid CHKDSK'i käivitada ning vali hüpikmenüüst &quot;Properties&quot;:<br /> [[File:RV_Computer1.png|700px|center|]]<br /> <br /> Avanevast aknast vali ülevalt &quot;Tools&quot;:<br /> [[File:RV_Disk.png|377px|center|]]<br /> <br /> Valiku &quot;Tools&quot; alt vajuta Error-checking jaotuse alt &quot;Check Now&quot;:<br /> [[File:RV_Tools.png|377px|center|]]<br /> <br /> Avanev aken ongi graafilise liidesega CHKDSK, valida on kaks parameetrit:<br /> [[File:RV_Check.png|294px|center|]]<br /> <br /> Automatically fix file system errors on sama mis käsureal /f parameeter.<br /> Scan for and attempt recovery of bad sectors on sama mis käsureal /r parameeter.<br /> <br /> Seejärel vajuta start ning protsessi läheb käima. Valmidust saab jälgida roheliselt ribalt.<br /> [[File:RV_Check2.png|294px|center|]]<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36993 CHKDSK 2011-10-09T18:05:59Z <p>Rvane: /* /i parameeter */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> <br /> == CHKDSK Windows exploreris ==<br /> CHKDSK'i saab käivitada ka Windows Exploreris läbi graafilise kasutajaliidese. Seljuhul on võimalikeks parameetriteks /f ja /r. <br /> Ava Start menüüst Computer jaotus ning tee kettal parem hiireklõps, millele soovid CHKDSK'i käivitada ning vali hüpikmenüüst &quot;Properties&quot;:<br /> RV_Computer1.png 700<br /> <br /> Avanevast aknast vali ülevalt &quot;Tools&quot;:<br /> RV_Disk.png<br /> <br /> Valiku &quot;Tools&quot; alt vajuta Error-checking jaotuse alt &quot;Check Now&quot;:<br /> RV_Tools.png<br /> <br /> Avanev aken ongi graafilise liidesega CHKDSK, valida on kaks parameetrit:<br /> RV_Check.png<br /> <br /> Automatically fix file system errors on sama mis käsureal /f parameeter.<br /> Scan for and attempt recovery of bad sectors on sama mis käsureal /r parameeter.<br /> <br /> Seejärel vajuta start ning protsessi läheb käima. Valmidust saab jälgida roheliselt ribalt.<br /> RV_Check2.png<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Check2.png&diff=36992 File:RV Check2.png 2011-10-09T18:05:49Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Check.png&diff=36991 File:RV Check.png 2011-10-09T18:04:41Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Tools.png&diff=36989 File:RV Tools.png 2011-10-09T18:02:29Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Disk.png&diff=36987 File:RV Disk.png 2011-10-09T18:00:52Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Computer1.png&diff=36985 File:RV Computer1.png 2011-10-09T17:58:54Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36978 CHKDSK 2011-10-09T17:49:09Z <p>Rvane: /* CHKDSK faasid */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36976 CHKDSK 2011-10-09T17:44:27Z <p>Rvane: /* CHKDSK faasid */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36974 CHKDSK 2011-10-09T17:43:55Z <p>Rvane: /* CHKDSK faasid */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage2.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faas vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> <br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36973 CHKDSK 2011-10-09T17:43:15Z <p>Rvane: /* CHKDSK faasid */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> [[File:RV_Stage3.png|366px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faas vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage3.png|468px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> [[File:RV_Stage4.png|384px|center|]]<br /> [[File:RV_Stage5.png|469px|center|]]<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Stage5.png&diff=36972 File:RV Stage5.png 2011-10-09T17:42:34Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Stage4.png&diff=36971 File:RV Stage4.png 2011-10-09T17:42:26Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Stage3.png&diff=36970 File:RV Stage3.png 2011-10-09T17:42:18Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RV_Stage2.png&diff=36968 File:RV Stage2.png 2011-10-09T17:42:02Z <p>Rvane: </p> <hr /> <div></div> Rvane https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=CHKDSK&diff=36967 CHKDSK 2011-10-09T17:40:23Z <p>Rvane: /* CHKDSK faasid */</p> <hr /> <div><br /> == CHKDSK ==<br /> CHKDSK.exe on käsurea tööriist DOS, OS/2 ja Windowsi jooksutavatel arvutitel mida kasutatakse andmekandjal andmete terviklikkuse kontrollimiseks, ebatäiuste avastamisel failisüsteemis ka nende eemaldamiseks ja parandamiseks. CHKDSK on suuteline avastama ning asendama andmekandjal ka vigaseid sektoreid (bad sector), mis on andmekandjal kas siis füüsilist kahju saanud, magneetiliselt või digitaalselt pöördumatusse olekusse sattunud või välkmälus kahjustunud transistore sisaldav andmesektor.<br /> <br /> CHKDSK'i saab käivitada nii käsureal, läbi graafilise kasutajaliidese või läbi taastuskonsooli (recovery console). CHKDSK'i käivitatav kood asub DLL’ides (Dynamic Link Libraries) nagu Unfts.dll ja Ufat.dll, mis tähendab et mõlemal juhul, nii läbi graafilise UI kui ka käsurealt käivitatav tervikluse kontrollimist teostav kood on samasugune.<br /> <br /> == AUTOCHK ==<br /> Kui aga CHKDSK protsess on määratud käivituma alglaadimisel käivitatakse enne windowsi laadimist protsess AUTOCHK.exe. AUTOCHK on rakendus, mille kernel kutsub välja igal alglaadimisel ning mis kontrollib kas olemasolevatele ketastele on märgitud &quot;''dirty bit''&quot; või mitte.<br /> <br /> == Dirty Volume/Bit ==<br /> Andmehulk (volume) mille kohta on teada et nende failisüsteemis on rikkeid kutsutakse ingl.k. ''dirty volume'' ning Windows märgib selle üles kasutades vahendit mille nimi on „''dirty bit''“. Kui AUTOCHK avastab alglaadimisel et mõnel kettale on dirty bit märgitud, käivitatakse sama kood mis &quot;CHKDSK /f&quot; käsu puhul, mis kontrollib ning üritab parandada kettal ja failisüsteemis leiduvaid vigu.<br /> <br /> Et teha kindlaks kas teatud andehulga (volume) kohta on märgitud dirty bit saab käsurealt käivitada järgmise käsu:<br /> fsutil dirty query &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty query C:<br /> [[File:RC_CHKDSK_Fsutilquery.png|677px|center|]]<br /> <br /> Samal viisil saab valitud kettale jõuga määrata dirty biti, mis tagab selle et järgmisel taaskäivitusel käivitatakse valitud kettale &quot;CHKDSK /f&quot; protsess:<br /> fsutil dirty set &lt;ketas&gt;<br /> Näiteks: fsutil dirty set C:<br /> <br /> == CHKDSK kasutamine==<br /> CHKDSK saab käivitata kahel viisil: ilma parameetriteta ning koos parameetritega. <br /> Käivitades CHKDSK ilma parameetriteta jookseb protsess read-only režiimis, mis küll kontrollib ketast failisüsteemis siladuvatest vigadest ning teavitab neist ka kasutajat, kuid ei ürita neid parandada ega likvideerida.<br /> Käivitades CHKDSK'i koos parameetritega (näiteks '''/f''' ja '''/r'''), parandatakse lisaks kontrollimisele failisüsteemis ka leitud vead.<br /> <br /> == CHKDSK süntaks ==<br /> chkdsk [volume[[path] filename]][/f][/v][/r][/x][/i][/c][/l[:size]]<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | volume<br /> | Määrab ketta, andmekogumi (volume) mida chkdsk kontrollima peab.<br /> |-<br /> | path<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha andmekogumi kaustastruktuuris.<br /> |-<br /> | filename<br /> | Ainult FAT/FAT32. Täpsustab faili või failikogumi asukoha mida kontrollida killustatusest. Märgid * ja ? ei ole lubatud.<br /> |-<br /> | size<br /> | Ainult NTFS. Muudab logifaili mahu määratud kilobaitideni. Peab kasutama koos /l parameetriga.<br /> |-<br /> | /c<br /> | Ainult NTFS. Jätab vahele tsüklite kontrollimise kaustastruktuuris, vähendades chkdsk'i läbimiseks kuluvat aega.<br /> |-<br /> | /f<br /> | Parandab kettalt leitud vead. Ketas peab olema lukustatud. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrollimist järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /i<br /> | Ainult NTFS. Viib läbi vähempõhjaliku indeksite kontrolli.<br /> |-<br /> | /l[:size]<br /> | Ainult NTFS. Näitab logifaili hetkesuurust. Kui maht on eelmääratud, muudab logifaili mahu vastavalt sellele (kolibaitides).<br /> |-<br /> | /p<br /> | Kontrollib ketast isegi kui see pole märgitud &quot;dirty bit&quot;'iga (saadaval ainult taastuskonsoolis - Recovery Console).<br /> |-<br /> | /r<br /> | Otsib vigaseid sektoreid ning taastab neilt loetavat andmed. Andmed mida ei saa lugeda lähevad kaduma. Kui CHKDSK ei saa ketast lukustada, pakub ta kettakontrolli järgmisel alglaadimisel.<br /> |-<br /> | /v<br /> | FAT/FAT32 failisüsteemis: näitab täispikka failiteed ning -nime iga faili kohta kogumis. NTFS failisüsteemis: Näitab puhastuskirjeid, kui üldse.<br /> |-<br /> | /x<br /> | Ainult NTFS. Kui vajalik, sunnib ketta enne kontrolli dismount'ima. Kõik avatud failid sellelt kettalt suletakse koheselt.<br /> |-<br /> | /b<br /> | Ainukt NTFS, alates Vista'st. Kustutab kettalt vigaste klastrite nimekirja ning kontrollib uuesti kõiki klastreid.<br /> |-<br /> | /?<br /> | Näitab kõiki võimalikke CHKDSK parameetreid.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> <br /> <br /> Kasutades CHKDSK'i taastuskonsoolist on mõningatel käskudel teine tähendus:<br /> {| class=&quot;wikitable&quot;<br /> |-<br /> ! Parameeter<br /> ! Kirjeldus<br /> |-<br /> | /p<br /> | Parandab leitud vead failisüsteemis. Sama mis /f parameeter stantardses CHKDSK'is.<br /> |-<br /> | /r<br /> | Leiab vigased sektorid ning taastab veel loetavad andmed.<br /> |-<br /> |}<br /> <br /> == CHKDSK faasid ==<br /> Kasutades CHKDSK’i NTFS ketastel läbib CHKDSK 3 peamist faasi, lisaks on võimalik läbida ka neljas ja viies faas. Järgenvalt on kirjeldatud CHKDSKi faasid.<br /> <br /> '''Faas 1 (Stage 1)'''<br /> Faas 1 vältel kontrollib CHKDSK igat failikirjet MFT's (Master File Table). Iga failikirje MFT's identifitseerib iga üksiku faili ja kausta kogu NTFS failisüsteemis. <br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK siin näitab on protsent kogu MFT'st mis on hetkel kontrollitud.<br /> [[File:RV_Stage1.png|347px|center|]]<br /> <br /> '''Faas 2 (Stage 2)'''<br /> Faas 2 vältel kontrollib CHKDSK failikirjete seesmist kooslust ning et igale failikirjele MFT ridades vastab vähemalt üks kaust ning et iga faili ja alamkausta viide kaustas (faili või kausta asumine teatud kaustas) eksisteerib ka failikirjetes MFT's. Lisaks kontrollitakse ka suletud ringi kaustaviite (kausta vanemkaustaks on tema ise, ehk kaust mille sees ta loogiliselt asub on tema ise). Seejärel teeb CHKDSK kindlaks et failidega seotud kuupäevade ja faili mahu informatsioon oleks õige ning värske.<br /> <br /> Valmis protsent mida CHKDSK selle faasi vältel näitab on protsent failide koguarvust kontrollitaval kettal, mistõttu ketastel mis sisaldavad hulgaliselt faile ja kaustu võib selle faasi läbimiseks kuluv aeg pikaks venida.<br /> <br /> '''Faas 3 (Stage 3)'''<br /> Faas 3 vältel vaatleb CHKDSK kettal iga faili ja kausta turvakirjeid kontrollides et nende struktuur oleks oleks korras ning seesmiselt järjepidev.<br /> <br /> Valmisprotsent mida CHKDSK selle faas vältel näitab on protsent kõikidest failidest ja kaustadest mis hetkel on kontrollitud.<br /> <br /> '''Faas 4 ja 5 (Stage 4&amp;5)'''<br /> CHKDSK läbib faasid 4 ja 5 kui see on parameetriga /r määratud. Parameeter /r kontrollin ning kinnitab et igas klastris asuvad sektorid on kasutatavad. /r kasutamine CHKDSK käivitamisel ei ole alati vajalik, sest NTFS failisüsteem leiab vigased sektorid ning adresseerib need ümber ketta tavalise töö käigus. /r parameetrit on soovitatav kasutada juhul kui on kahtlusi et kettal võib olla veel leidmata vigaseid sektoreid.<br /> <br /> Faas 4 vältel kontrollib CHDSK hetkel kasutuses olevaid klastreid. Faas 5 vältel kontrollib CHKDSK hetkel kasutuseta klastreid.<br /> <br /> Valmis protsent faasis 4 näitab protsenti kõikide kasutuses olevate klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Valmis protsent faasis 5 näitab protsenti kõikide kasutamata klastrite arvust mis on selleks hetkeks kontrollitud. Kasutuses olevate klastrite kontrollimine võtab kauem aega kui kasutamata klastrite kontrollimine, seega kettal kus on võrdsel arvul kasutamata ja kasutuses olevaid klastreid kestab faas 4 kauem kui faas 5. Samas, võtab faasi 5 läbimine kettal kus on suuremal arvul kasutamata klastreid rohkem aega kui faas 4.<br /> <br /> == Enne CHKDSK käivitamist ==<br /> Enne kui CHKDSK käivitada on soovitatav varundada kettalt tähtsamad failid. Niikaua kui chkdsk jookseb on kogu kontroll ketta üle chkdsk'i käes, mis tähendab seda et ketast ei saa kasutada temalt failide lugemiseks ega kirjutamiseks. Kasutades lisaks ka parameetreid '''/f''' ja '''/r''' peab arvestama, et suure mahuga kettal võib protsess võtta kaua aega.<br /> <br /> == CHKDSK windowsi süsteemikettal ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel jookseb windows, väljastatakse järgmine teade:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdisk.png|677px|center|]]<br /> Kuna see ketas sisaldab windowsi süsteemifaile, ei ole CHKDSK'il võimalik ketta üle täielikku kontrolli saada. Seega andes väljastatud teatele vastuseks '''Y''', käivitatakse järgmisel alglaadimisel protsess AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK teistel ketastel ==<br /> Käivitades CHKDSK koos parameetritega '''/f''' ja '''/r''' kettal millel hetkel ei asu aktiivne windowsi opsüsteem, peab protsess vigade parandamiseks, antud ketta lukustama. Kui antud kettalt on CHKDSK'i käivitamisel avatud mõni fail väljastab CHKDSK järgmise teate:<br /> [[File:RV_CHKDSK_bootdiskanother.png|677px|center|]]<br /> Kui nüüd anda vastuseks '''Y''', üritatakse avatud faile sulgeda ning ketast lukustada. Kui aga see ei õnnestu või antakse vastuseks '''N''', pakutakse järgmisel windowsi alglaadimisel käivitada AUTOCHK.<br /> <br /> == CHKDSK'i läbimiseks kuluva aja vähendamine ==<br /> Niipea kui tekivad vead failisüsteemis või ketta klastrites on soovitatav käivitada CHKDSK f/. Kuna see protsess võtab kaua aega, eriti suurtel serveriketastel peab leidma alternatiivsed lahendused.<br /> Esimene võimalus on teha üldse mitte midagi ning lasta tekkinud vigadel olla, sest serverit sellel asuvate teenuste ja andmete tõttu ei ole võimalik hetkeksi sulgeda. Kui seda teha võib ettevõtte töö seisma jääda. Kuna väikesed probleemid võivad failisüsteemis kiiresti kasvada suurteks ning rikkuda terve ketta (mistõttu on ohus ka kõik andmed antud kettal), peab kaaluma kas tähtsam on andmete terviklikkus/säilivus või et server oleks vahetpidamata töös. <br /> Vägagi soovitatav on käivitada CHKDSK /f /r, mis leiab ja parandab kõik vead kettal, tagades et olemasolevad probleemid süsteemis ei kasva suureks ning ei riku kogu ketast. Oma põhjaliku töö tõttu võtab see protsess suurtel serveriketastel isegi mitmeid tunde. Seda aga ei saa lubada.<br /> Lahenduseks on kasutada CHKDSK'iga koos /c ja /i parameetreid<br /> <br /> == /c parameeter ==<br /> /c parameeter jätab vahele faasi kus otsitakse suletud ringi kaustaviite. Antud rike on väheesinev rikutuse vorm kus alamkataloogi vanemaks(ingl.k. parent) on tema ise, ehk alamkataloogil ei ole viita tema vanemkataloogile. See põhjustab osade failide orvuks jäämist (ingl.k. orphaned files). Kirjed on küll MFT's olemas, kuid neile pole lihtsalt võimalik ligi pääseda. <br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 1-2 protsendi võrra.<br /> <br /> == /i parameeter ==<br /> /i parameeter jätab vahele faasi kus kontrollitakse kaustakirjete vastavust MFT's asuvatele kirjetele. Kasutades /i parameetrit kontrollitakse küll kaustakirjete terviklikkust, kuid mitte nende sidusust MFT kirjetega. Antud parameeter võib põhjustada failide orvuks jäämise kui kaustakirjed on küll olemas kuid need viitavad valedele kirjetele MFT's. Seljuhul failid küll eksisteerivad, kuid rakendused ei saa neile ligi.<br /> Antud parameeter vähendab CHKDSK läbimise aega 50-70 protsendi võrra.<br /> <br /> == Kasutatud kirjandus ==<br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> [http://technet.microsoft.com/en-us/library/bb457122.aspx Microsoft Technet: CHKDSK]<br /> <br /> [http://support.microsoft.com/kb/187941 Microsoft Support: CHKDSK]<br /> <br /> [http://en.wikipedia.org/wiki/CHKDSK Wikipedia: CHKDSK]<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''Koostamisel...'''<br /> <br /> Robert Vane</div> Rvane