https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=RvinterICO wiki - User contributions [en]2026-05-06T05:15:09ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131446VariousArtists2018-06-08T15:13:03Z<p>Rvinter: /* Retsensioonid */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Majandusliku poole pealt on küsitav, kas selline IT lahendus tasub ennast ära. Minu arvates ei ole autoparanduses võimalik piisavalt automatiseerida arvestades valdkonna töövoo ebastandartsust. Enamasti klient ei tea, mida ta tahab vaid küsib mehhanikult, sellest pikemalt aga hiljem. <br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
===Probleem ja lahendus===<br />
Kuna hetkel on kontrolleritesse otse kirjutatud päringud andmebaasile, tuleneb sellest mitmed probleemid: <br />
* Kui tahetakse minna üle uuele andmebaasile, siis peab kontrolleri uuesti kirjutama<br />
* Veatestimisel on raske luua testandmebaase<br />
* Kuna liideseid pole kasutatud, on kood raskesti loetav<br />
* Kuna kood on raskesti loetav, eriti kui projekt peaks kasvama, siis on ka edasine arendus ja haldus raskendatud<br />
<br />
Lahendus:<br />
Nagu ka aine raames on räägitud, tuleks alustada mõningasest abstrakteerimisest. Kui siduda äriloogika tihedalt tehnoloogiatega, mida kasutatakse äriloogika implementeerimisel, jääb rakendus üsnagi paindumatuks. <br />
Kui ühe raksuga on raske minna üle kõikidele arendusmustritele, siis hea nipp oleks liikuda andmebaasi poole pealt kontrollerite poole. Esiteks näiteks võtta kasutusele repositooriumid, saades konkreetsetest Persistance meediumist iseseisvuse. <br />
Pärast seda, kui on tahtmist transaktsioonihaldust implementeerida, peaks võtma kasutusele UOW. <br />
Selleks, et sügavamaid olemeid klientrakendusele saata ja vältida liikselt andmete saatmist tuleks pärast seda kasutusele võtta DTO-d ning samuti võiks äriloogika liigutada Service-itesse.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131445VariousArtists2018-06-08T15:12:35Z<p>Rvinter: /* Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Majandusliku poole pealt on küsitav, kas selline IT lahendus tasub ennast ära. Minu arvates ei ole autoparanduses võimalik piisavalt automatiseerida arvestades valdkonna töövoo ebastandartsust. Enamasti klient ei tea, mida ta tahab vaid küsib mehhanikult, sellest pikemalt aga hiljem. <br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
===Probleem ja lahendus===<br />
Kuna hetkel on kontrolleritesse otse kirjutatud päringud andmebaasile, tuleneb sellest mitmed probleemid: <br />
* Kui tahetakse minna üle uuele andmebaasile, siis peab kontrolleri uuesti kirjutama<br />
* Veatestimisel on raske luua testandmebaase<br />
* Kuna liideseid pole kasutatud, on kood raskesti loetav<br />
* Kuna kood on raskesti loetav, eriti kui projekt peaks kasvama, siis on ka edasine arendus ja haldus raskendatud<br />
<br />
Lahendus:<br />
Nagu ka aine raames on räägitud, tuleks alustada mõningasest abstrakteerimisest. Kui siduda äriloogika tihedalt tehnoloogiatega, mida kasutatakse äriloogika implementeerimisel, jääb rakendus üsnagi paindumatuks. <br />
Kui ühe raksuga on raske minna üle kõikidele arendusmustritele, siis hea nipp oleks liikuda andmebaasi poole pealt kontrollerite poole. Esiteks näiteks võtta kasutusele repositooriumid, saades konkreetsetest Persistance meediumist iseseisvuse. <br />
Pärast seda, kui on tahtmist transaktsioonihaldust implementeerida, peaks võtma kasutusele UOW. <br />
Selleks, et sügavamaid olemeid klientrakendusele saata ja vältida liikselt andmete saatmist tuleks pärast seda kasutusele võtta DTO-d ning samuti võiks äriloogika liigutada Service-itesse.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131444VariousArtists2018-06-08T15:11:34Z<p>Rvinter: /* Probleem ja lahendus */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Majandusliku poole pealt on küsitav, kas selline IT lahendus tasub ennast ära. Minu arvates ei ole autoparanduses võimalik piisavalt automatiseerida arvestades valdkonna töövoo ebastandartsust. Enamasti klient ei tea, mida ta tahab vaid küsib mehhanikult, sellest pikemalt aga hiljem. <br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
===Probleem ja lahendus===<br />
Kuna hetkel on kontrolleritesse otse kirjutatud päringud andmebaasile, tuleneb sellest mitmed probleemid: <br />
Kui tahetakse minna üle uuele andmebaasile, siis peab kontrolleri uuesti kirjutama<br />
Veatestimisel on raske luua testandmebaase<br />
Kuna liideseid pole kasutatud, on kood raskesti loetav<br />
Kuna kood on raskesti loetav, eriti kui projekt peaks kasvama, siis on ka edasine arendus ja haldus raskendatud<br />
Lahendus:<br />
Nagu ka aine raames on räägitud, tuleks alustada mõningasest abstrakteerimisest. Kui siduda äriloogika tihedalt tehnoloogiatega, mida kasutatakse äriloogika implementeerimisel, jääb rakendus üsnagi paindumatuks. <br />
Kui ühe raksuga on raske minna üle kõikidele arendusmustritele, siis hea nipp oleks liikuda andmebaasi poole pealt kontrollerite poole. Esiteks näiteks võtta kasutusele repositooriumid, saades konkreetsetest Persistance meediumist iseseisvuse. <br />
Pärast seda, kui on tahtmist transaktsioonihaldust implementeerida, peaks võtma kasutusele UOW. <br />
Selleks, et sügavamaid olemeid klientrakendusele saata ja vältida liikselt andmete saatmist tuleks pärast seda kasutusele võtta DTO-d ning samuti võiks äriloogika liigutada Service-itesse.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131443VariousArtists2018-06-08T13:54:58Z<p>Rvinter: /* Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
===Probleem ja lahendus===<br />
Kuna hetkel on kontrolleritesse otse kirjutatud päringud andmebaasile, tuleneb sellest mitmed probleemid: <br />
Kui tahetakse minna üle uuele andmebaasile, siis peab kontrolleri uuesti kirjutama<br />
Veatestimisel on raske luua testandmebaase<br />
Kuna liideseid pole kasutatud, on kood raskesti loetav<br />
Kuna kood on raskesti loetav, eriti kui projekt peaks kasvama, siis on ka edasine arendus ja haldus raskendatud<br />
Lahendus:<br />
Nagu ka aine raames on räägitud, tuleks alustada mõningasest abstrakteerimisest. Kui siduda äriloogika tihedalt tehnoloogiatega, mida kasutatakse äriloogika implementeerimisel, jääb rakendus üsnagi paindumatuks. <br />
Kui ühe raksuga on raske minna üle kõikidele arendusmustritele, siis hea nipp oleks liikuda andmebaasi poole pealt kontrollerite poole. Esiteks näiteks võtta kasutusele repositooriumid, saades konkreetsetest Persistance meediumist iseseisvuse. <br />
Pärast seda, kui on tahtmist transaktsioonihaldust implementeerida, peaks võtma kasutusele UOW. <br />
Selleks, et sügavamaid olemeid klientrakendusele saata ja vältida liikselt andmete saatmist tuleks pärast seda kasutusele võtta DTO-d ning samuti võiks äriloogika liigutada Service-itesse.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131442VariousArtists2018-06-08T12:34:02Z<p>Rvinter: /* Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
<br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
<br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
<br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
<br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
<br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
<br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
<br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
<br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131441VariousArtists2018-06-08T12:33:25Z<p>Rvinter: /* Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Hea, et on kasutatud swaggerit, mis teeb veebiteenuse retsenseerimise kohe palju lihtsamaks. Sellegipoolest oleks võinud paari sõnaga dokumentatsiooni täiendada näiteks kirjelduste näol seal, kus meetodid ei ole iseenesest mõistetavad.<br />
Kuigi klientrakenduses olid funktsionaalsused täidetud jääb koodi kvaliteet vajaka. <br />
Veebiteenuse kontrollerite meetodid teevad päringuid otse ApplicationDBContext-i. <br />
Vahekihid on nagu tehtud, aga kasutusele neid võetud pole. Puuduvad nii factory-d kui ka service-id. <br />
Samuti ei ole võetud kasutusele liideseid, mis ei võimalda omakorda sõltuvuste süstimist. <br />
Repositooriumites ei ole kohandatud funktsionaalsusi. <br />
Ausalt öeldes on raske 600 sõna kirjutada nii vähese abstraktsiooniga projekti kohta. <br />
Ideaalis teeksid kontrollerite meetodid päringuid vastavatele teenustele, mis omakorda teeksid päringuid Unit Of Work-ile, mis omakorda koordineeriks repositooriume, et siis need omakorda andmebaasiga suhtleks. <br />
Mina oleks pigem eelistanud katkist klientrakendust ning korralikku abtraktsiooni. Selle asemel aga on tiim keskendunud rohkem funktsionaalsuste saavutamisele. <br />
Arvestades aga aine suunitlusega peab küsima, kas funktsionaalsus on ikka kõige tähtsam. <br />
Domeenist parema ülevaate saamiseks oleks võinud teha ERD diagrammi. <br />
Bookingarchive olem tundub veidi ülenormaliseeriv. Sellest tuleneva funktsionaalsuse oleks olnud võimalik saavutada ka vaid mõne atribuudiga Booking olemil.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=131440VariousArtists2018-06-08T10:45:17Z<p>Rvinter: /* Retsensioonid */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=== XML ===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?><br />
<books><br />
<book id="1" published="29.05.2018" type="hardcover" pages="254" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Calypso]]></title><br />
<authors><br />
<author id="1"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[David]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Sedaris]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="2" name="humor"/><br />
<category id="3" name="entertainment"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="05.06.2018" type="audiobook" deleted="true"><br />
<title><![CDATA[Florida]]></title><br />
<authors><br />
<author id="2" birthdate="23.07.1978"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Lauren]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Groff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="4" name="short stories"/><br />
</categories><br />
</book><br />
<book id="2" published="20.10.2015" type="audiobook" deleted="false"><br />
<title><![CDATA[Illuminae]]></title><br />
<authors><br />
<author id="3" birthdate="21.11.1958"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Amie]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kaufman]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
<author id="4" birthdate="13.09.1973"><br />
<firstname><br />
<![CDATA[Jay]]><br />
</firstname><br />
<lastname><br />
<![CDATA[Kristoff]]><br />
</lastname><br />
</author><br />
</authors><br />
<categories><br />
<category id="1" name="fiction"/><br />
<category id="5" name="romance"/><br />
</categories><br />
</book><br />
</books><br />
</source><br />
<br />
=== XSD===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema"><br />
<xs:element name="books"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="book"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="title" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="authors"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="author"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element name="firstname" type="xs:string" /><br />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" /><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="birthdate" type="xs:string" use="optional" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
<xs:element name="categories"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:sequence><br />
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="category"><br />
<xs:complexType><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="name" type="xs:string" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
<xs:attribute name="id" type="xs:int" use="required" /><br />
<xs:attribute name="published" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" /><br />
<xs:attribute name="pages" type="xs:int" use="optional" /><br />
<xs:attribute name="deleted" type="xs:boolean" use="required" /><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:sequence><br />
</xs:complexType><br />
</xs:element><br />
</xs:schema><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (HTML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"><br />
<xsl:output method="html" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<html><br />
<head><br />
<title>Books list</title><br />
<link rel="stylesheet" href="https://stackpath.bootstrapcdn.com/bootstrap/4.1.1/css/bootstrap.min.css" integrity="sha384-WskhaSGFgHYWDcbwN70/dfYBj47jz9qbsMId/iRN3ewGhXQFZCSftd1LZCfmhktB" crossorigin="anonymous"/><br />
</head><br />
<body><br />
<h2>Books list</h2><br />
<table class="table"><br />
<th>Title</th><br />
<th>Type</th><br />
<th>Authors data</th><br />
<th>Categories data</th><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'false'"><br />
<tr><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
<xsl:if test="@type = 'hardcover'"><br />
:<br />
<xsl:value-of select="@pages"/> Pages<br />
</xsl:if><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><br />
<br />
<xsl:value-of select="lastname"/><br />
<xsl:if test="@birthdate">:<br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</xsl:if><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
<td><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<div><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</div><br />
</xsl:for-each><br />
</td><br />
</tr><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</table><br />
</body><br />
</html><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=== XSLT (XML)===<br />
<source lang="xml"><br />
<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?><br />
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"<br />
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl"<br />
><br />
<xsl:output method="xml" indent="yes"/><br />
<xsl:template match="/books"><br />
<Books><br />
<xsl:for-each select="book"><br />
<xsl:if test="@deleted = 'true'"><br />
<Book><br />
<Title><br />
<xsl:value-of select="title"/><br />
</Title><br />
<Type><br />
<xsl:value-of select="@type"/><br />
</Type><br />
<Authors><br />
<xsl:for-each select="authors/author"><br />
<Author><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="firstname"/><xsl:value-of select="lastname"/><br />
</Name><br />
<BirthDate><br />
<xsl:value-of select="@birthdate"/><br />
</BirthDate><br />
</Author><br />
</xsl:for-each><br />
</Authors><br />
<Categories><br />
<xsl:for-each select="categories/category"><br />
<Category><br />
<Name><br />
<xsl:value-of select="@name"/><br />
</Name><br />
</Category><br />
</xsl:for-each><br />
</Categories><br />
</Book><br />
</xsl:if><br />
</xsl:for-each><br />
</Books><br />
</xsl:template><br />
</xsl:stylesheet><br />
</source><br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
<br />
=Retsensioonid=<br />
<br />
== XML retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
XML on nõuetele vastav, kuna XML sisaldab vähemalt 4 loogilist dimensiooni ning on ka olemas vähemalt 3 dimensioonil atribuut, mis on enamat kui id. XML’i struktuur on korrekne ning ka XML-validator ei tuvastanud ühtegi viga. <br />
<br />
XML sisaldab broneeringuid ning iga broneering sisaldab broneerimiskuupäeva ning ka masina omaniku ja masina andmeid.<br />
<br />
XML schema on korrekne kuna ei sisalda andmetüüpe väikseid andmetüüpe (näiteks byte), mille mahutavus ei oleks piisavalt suur.<br />
<br />
XSLT (HTML) transformatsioon on korrektne, kuna ei tuvastanud vigu, mille tõttu html oleks ebakorrektne. XSLT (XML) transformatsioon tundub olevat ka korrektne.<br />
<br />
==Klientrakenduse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
Garagefy projekti klientrakendus töötab brauserites ja kasutab Bootstrapi. Näeb klientrakendus kasutajasõbralik välja. Avalehele sattudes kasutaja näeb vaid tervituspilti, mis ei ole responsiivne. Hea alternatiiviks võiks olla tekstitervitus ja logimisvorm. <br />
<br />
Esilehel ei olnud tõenäoliselt hea mõte firma logo ja lööklause pildina panna, kuna akna suuruse muutmisel lõigatakse tekst pooleks, mis ei näe just professionaalne välja. Oleks võinud kasutada mingit suurusetundlikku lahendust. <br />
Ilus logo, mis juba loodud oleks võidud panna näiteks navigatsiooniribale, kus praegu on lihtsalt tekstina kirjutatud firma nimi. <br />
<br />
Rakenduses kuvatud alalehed on liigitatud loogiliselt ning arusaadavalt ehk enne peale vajutamist on juba aimdus, mida seal kuvatakse. Menüü on resposiivne ning väga loogiline ja mugav kasutamises. <br />
<br />
Registreerimiseks peab kasutaja klikkima Register nuppule, mis asub ülemmenüüs. Registreerimiseks kasutaja peab sisestama oma ees- ja perekonnanimi, email, telefoninumber ja kaks korda kinnitab oma parooli. Registreerimine võimalik ainult tavakasutajatele. Töötajate ja administraatori kontot on juba hardcode’itud projektis, mis on pigem halb, sest hiljem adminitraator ei saa ise parandada kasutajarolli või ise registreerida uue töötaja või admini kontot. Registreeerimis vorm on kasutajasõbalik, kus on nähtav, millised väljad on kohustuslikud.<br />
<br />
Sisselogimiseks peab kasutaja klikkima Log In nuppule, mis asub menüüs. Logimisvormis korralikult töötab väljude valideerimine, mis tähendab, et kasutaja ei saa juhuslikult sisse logida ilma andmete sisestamist. Sisselogimiseks peab kasutaja sisestama oma emaili (kasutajanimi) ja parooli. Samuti tahaks märkida, et arendajad lisasin Remember me nuppu, mis on väga mugav lahendus, näiteks, adminite või töötajate jaoks, kellel ei ole aega logimisandmete sisestamiseks. Samal lehel asub ka link uue kasutaja registreerimislehele ja Log In nupp. <br />
<br />
Süsteemis on kolm kasutajate gruppi: tavakasutaja, töötaja ja administraator. Tavakasutaja ehk kliendil on ligipääs remonditeenuse broneerimislehele ja oma broneeringute ülevaade lehele. See funktsionaalsus on klientrakenduses hästi täidetud. Kasutaja näeb ülevaates kõik tema broneeringute detailid ja võib kontrollida, kui tema broneering on aktsepteeritud. Broneeringuvorm on päris loogiline. Arendajad on toonud mugava lahendust kuupäeva ja aja valimiseks, kuid tahaks ikka näha selles süsteemis võimaluse valida sobiliku ajasloti, aga me usume, et seda võite juba järgmises versioonis parandada. <br />
<br />
Services lehel võiks viidata andmete laadimisele, muidu läbi klikates jääb tunne, nagu veebiteenus ei tööta.<br />
Bootstrappi kasutad tundub nagu ei oldaks olnud arvestatud äärejuhtumitega eri akna laiust muutes. Tervitus ja log out lähevad eraldi navigatsiooniriba teisele reale.<br />
Navigatsiooniribal võiks olla kasutajakogemuse huvides ära näidatud, millisel lehel parasjagu ollakse. <br />
“Contact” leht näeb kuidagi tühi välja. Ning võiks navigatsiooniribal olla menüünuppudest pareimpoolseim.<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
<br />
Samal ajal oleks mõistlik näidata klienditele teavitusi, kui mingi väli ei ole täidetud või valitud. Näiteks, kui tavakasutaja teeb broneeringu ning unustab enne broneeringut oma lisada või nimekirjast autot valida. Sel juhul kasutaja ei näe teavitusi, et see väli pole täidetud ja andmed puuduvad. Selle probleemi lahenduseks me pakkume tiimile panna igale väljale nuppu, mis viib, näiteks, uue auto lisamislehele. See teeb protsessi natuke mugavamaks kasutajate jaoks.<br />
<br />
Väga praktiline lahendus on broneeringute ajalugu lehel, kus kasutaja võib näha informatsiooni oma tuleviku visiiti kohta. Sellel lehel ka näidatakse kasutajale, kui kliendi päring oli aktsepteeritud või mitte. Selleks, et teha tabeli kasutamise mugavamaks, me pakkume broneeringustaatuse näidata sõnadega.<br />
<br />
“Car” lehel võiks väljalaskeaasta olla lihtsalt täisarvuna sisestatav. Kindlat kuupäeva ei oska nagunii öelda.<br />
Kui juhuslikult ei ole seda auto tüüpi rippmenüüs olemas, siis võiks kasutaja saada ise kirjutada auto tüübi. <br />
Auto võiks saada lisada ka “booking” lehel, siis ei peaks nö “eeltööd” tegema. Pärast bookimist võib klientrakendus näiteks küsida, et kas klient tahab auto edaspidiseks kasutamiseks salvestada. <br />
“Nice to have” funktsionaalsus, kus ühele bookimisele saab mitu erinevat tööd registreerida on puudu.<br />
Ka teenusetüübi ja teenusega võiks saada klient ise märkida, mida tahab auto juures parandada. <br />
Üleüldiselt kahtlustan ma, kas autoparanduses oleks selline IT lahendus üldse paslik. Autoparandus ei ole nagu e-pood, kus klient teab, mida ta tahab.Samuti on autoparandustes erinevaid pakutavaid teenuseid on määratlematu arv. Seetõttu, kui teenuseid hakata andmebaasi kandma, võib kliendi täitsa ära ehmatada näidates lehekülgede kaupa erinevaid teenuseid, mille vahel tema peaks oskama valida. <br />
Sageli on autoparandustes erinevaid töid liiga palju, et neid kuskile andmebaasi üles märkida ning hind on sageli individuaalne olenevalt töö raskusest, auto mudelist, auto olukorrast jne. Seetõttu oleks võibolla parem lahendus, kui klient saaks ise kirjutada just oma auto sümptomite kohta, kui tegemist ei ole nö lihtsa õlivahetusega. Pärast seda võiks rakendus luua mehhaaniku ja kliendi vahel suhtluskanali (kasvõi meil),mille kaudu saaks mehhanik ise teha hinnapakkumise ning ajaennustuse, kaua auto parandus võiks aega võtta. <br />
Teenuse broneerimisel võiks klientrakendus ka kohe näidata, millised ajad on saadaval ning millised mitte. Selle jaoks tõsi peaks backendi päris palju ringi tegema.<br />
Book for garage nupp võiks asuda ekraani paremas servas ning olla prominentsemalt esitletud.<br />
<br />
<br />
Töötaja õigusega kasutaja saab kasutada kõikide broneeringute ülevaade. Töötajal on võimalus näha kõik broneeringud, kuid kasutaja ei saa need aktsepteerida või kustatada, seda teeb ainult admin kasutaja. Väga mugav, et administraator või töötaja võivad filtreerida broneeringud. Kahjuks, mingil põhjusel nii töötaja, kui ka admin ei saa ise lisada uue broneeringu, mis on ebamugav, kui meil on klient, kes tegi broneeringut kohapeal või telefoni teel.<br />
<br />
Koodi kohta ei oska palju öelda, kuna kõik tundub olevat tehtud üsnagi šablooni järgi. Mõned nipet näpet küll mainiks: indeks lehe div element ei ole suletud, layout.cshtml lehel oli üks üleliigne div silt, forgot password ja external login viewmodelid on samad (DRY), usercontrolleri summary on “Setting for getting user data”, millest ma täpselt aru ei saa.<br />
<br />
Veel mõned pakkumised meie tiimi poolt:<br />
<br />
* Admin kasutajal puudub võimalus määrata kasutaja adminiks või töötegijaks. <br />
<br />
* Broneeringute arhiivist tahaks ka näha broneeringute lõplikud hinnad. Sellised andmed näeb ka tavakasutaja. Saab need andmed näidata vaid adminile ja tavakasujatele, kes tegi broneeringut.<br />
<br />
* Tahaks ka näha “muutmise” funktsionaalsust kõikides kohtades, kus seda võib lisada ja kustutada. (kas see tähendab, et klientrakenduses CRUD pole täidetud?)<br />
<br />
Klientrakendus on loodud Ajax sktiptide kasutades ning kood on jaotatud loogiliselt ja samas ka sarnaselt sellega, kuidas on reaalselt välja kuvatud. Klientrakendus on hästi ja loogiliselt struktureeritud.<br />
Kokkuvõtteks võib väita, et antud klientrakenduses on realiseeritud suurem osa vajalikke asju, kuid võib teha veel rohkem. Plussiks võib tuua rakenduse stabiilne töö ning täidetud must-have funktsionaalsus. Rakendus on ülesehituselt arusaadav ja mugav.<br />
<br />
<br />
==Veebiteenuse retsensioon meeskonnale Garagefy==<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=130439VariousArtists2018-05-01T14:16:39Z<p>Rvinter: /* Tegevuste logi */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Madis Heinsoo - Arendaja<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)<br />
*01.05.2018 Raamatu tüüpide kontrolleri implementatsioon ja BookInBookType olemi loomine (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=130394VariousArtists2018-04-20T06:28:20Z<p>Rvinter: /* Tegevuste logi */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Madis Heinsoo - Arendaja<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*29.03.2018 Esialgne andmemudel (Ruudi Vinter)<br />
*01.04.2018 Andmemudeli tõlkimine inglise keelde (Madis Roosioks)<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=VariousArtists&diff=130393VariousArtists2018-04-20T06:25:47Z<p>Rvinter: /* Tegevuste logi */</p>
<hr />
<div>=Meeskond=<br />
<br />
Liikmed:<br />
* Ruudi Vinter - Arendaja<br />
* Madis Roosioks - Arendaja, projektijuht<br />
* Madis Heinsoo - Arendaja<br />
* Pavel Fleišer - Arendaja<br />
<br />
=Analüüs=<br />
<br />
=== Kirjeldus ===<br />
<br />
Me loome raamatute laenutamise teenuse, kus raamatukogude asemel on raamatute kohale toomise ja laenutamise punktid a la pakiautomaadid.<br />
<br />
=== Kasutajad ===<br />
<br />
*Admin<br />
*Tavakasutaja<br />
<br />
=== Must have ===<br />
<br />
*Logimine iga kasutaja ja tegevuse kohta.<br />
<br />
==== Tavakasutaja ====<br />
<br />
*Tavakasutaja saab ennast raamatukogu kasutajaks registreerida.<br />
*Tavakasutaja näeb oma käes olevaid raamatuid.<br />
*Tavakasutaja näeb oma tähtaegasid.<br />
*Tavakasutaja saab otsida raamatute seast.<br />
*Tavakasutaja saab raamatukogule soovitada raamatuid, mida ta tahaks laenutada, mida hetkel raamatukogus üldse pole.<br />
*Tavakasutaja saab raamatu broneerida raamatu ette määratud kuupäevani. <br />
*Tavakasutaja ja admini sisselogimised.<br />
<br />
==== Admin ====<br />
<br />
*Admin saab raamatuid lisada süsteemi.<br />
*Admin saab kustutada tavakasutaja.<br />
*Admin saab tühistada broneeringu<br />
*Admin saab registreerida uusi admin kasutajaid<br />
*Admin saab lisada uusi kategooriaid.<br />
*Admin saab eemaldada kategooriaid.<br />
*Admin saab lisada uusi autoreid.<br />
*Admin saab eemaldada autoreid<br />
<br />
=== Nice to have ===<br />
<br />
*Raamatute transpordi haldussüsteem<br />
*Tavakasutaja saab kommenteerida raamatu ning anda raamatule hinnangu.<br />
*Admin saab kustutada kommentaari, mis on ebasobiva sisuga.<br />
<br />
=Tegevuste logi=<br />
<br />
*22.03.2018 Meeskonna moodustamine.<br />
*27.03.2018 Meeskonna esimene kohtumine.<br />
*01.04.2018 Analüüsi esitamine.<br />
*19.04.2018 Andmemudeli edasiarendus (Ruudi Vinter)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125429ERROR IM0022017-10-31T23:14:25Z<p>Rvinter: /* Liikemete arhiveerimine */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
* Arhiveeritute nimekiri peaks olema ka ligipääsetav ning sealt peaks olema võimalik inimesi kas põhinimekirja tagasi lisada või hoopiski kustutada<br />
* Arhiveeritud inimesed peaksid kuvamisel olema eristatavad mittearhiveeritutest näiteks hallika tooniga<br />
<br />
===Muudatuste logimine===<br />
* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 3===<br />
* Admin tahab lisada uue kasutaja<br />
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"<br />
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil<br />
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse<br />
* Admin vajutab ✔ nuppu<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 4===<br />
* Admin tahab taastada arhiveeritud isiku põhinimekirja<br />
* Admin sisestab otsingulahtrisse isiku nime ning märgib "kuva ka kustutatud inimesi" märkekasti ristiga. <br />
* Admin otsib nimekirjast arhiveeritud isiku ning teeb tema rea peal paremklõpsu<br />
* Avanenud menüüst valib admin taasta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125428ERROR IM0022017-10-31T23:13:08Z<p>Rvinter: /* Kasutuslood */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
* Arhiveeritute nimekiri peaks olema ka ligipääsetav ning sealt peaks olema võimalik inimesi kas põhinimekirja tagasi lisada või hoopiski kustutada<br />
<br />
===Muudatuste logimine===<br />
* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 3===<br />
* Admin tahab lisada uue kasutaja<br />
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"<br />
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil<br />
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse<br />
* Admin vajutab ✔ nuppu<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 4===<br />
* Admin tahab taastada arhiveeritud isiku põhinimekirja<br />
* Admin sisestab otsingulahtrisse isiku nime ning märgib "kuva ka kustutatud inimesi" märkekasti ristiga. <br />
* Admin otsib nimekirjast arhiveeritud isiku ning teeb tema rea peal paremklõpsu<br />
* Avanenud menüüst valib admin taasta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125427ERROR IM0022017-10-31T23:01:37Z<p>Rvinter: /* Liikemete arhiveerimine */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
* Arhiveeritute nimekiri peaks olema ka ligipääsetav ning sealt peaks olema võimalik inimesi kas põhinimekirja tagasi lisada või hoopiski kustutada<br />
<br />
===Muudatuste logimine===<br />
* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 3===<br />
* Admin tahab lisada uue kasutaja<br />
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"<br />
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil<br />
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse<br />
* Admin vajutab ✔ nuppu<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125426ERROR IM0022017-10-31T22:55:07Z<p>Rvinter: /* Muudatuste logimine */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
===Muudatuste logimine===<br />
* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 3===<br />
* Admin tahab lisada uue kasutaja<br />
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"<br />
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil<br />
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse<br />
* Admin vajutab ✔ nuppu<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125425ERROR IM0022017-10-31T22:54:43Z<p>Rvinter: /* Kasutuslood */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
===Muudatuste logimine===<br />
#* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 3===<br />
* Admin tahab lisada uue kasutaja<br />
* Admin avab rakenduse ning valib peamenüüst valiku "Kasutajad"<br />
* Admin vajutab + nupule avanenud kaardil<br />
* Admin kirjutab avanenud kaardil olevatesse lahtritesse kasutajanime, parooli ja parooli kinnituse<br />
* Admin vajutab ✔ nuppu<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ERROR_IM002&diff=125424ERROR IM0022017-10-31T22:05:05Z<p>Rvinter: /* Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles */</p>
<hr />
<div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles]]<br />
<br />
=Rühmatöö aines Programmeerimine C# keeles=<br />
<br />
<br />
==Meta info==<br />
===Idee===<br />
Luua rakendus Eesti Koolipsühholoogide liidu kasutuseks, et hallata liikmeid, liikmemakse ning välja antud kutseid. Seni on seda tehtud Exceli abil. Eesmärgiks on luua rakendus (kas WPF või võrgurakendus), mis teeks selle halduse mugavamaks ning kasutajasõbralikumaks, omades ka praktilist väärtust.<br />
<br />
===Kasutatavad tehnoloogiad===<br />
* WPF rakendus.<br />
* VS Entity Framework.<br />
<br />
===Team services link===<br />
Projekti team services link on [https://rutsest.visualstudio.com/Projekt]<br />
<br />
===Meeskond===<br />
* '''Ruudi Vinter''' - projektijuht<br />
* Alvar Suun<br />
* Andres Tambek<br />
<br />
=Analüüs=<br />
==Must-have funktsionaalsus==<br />
===Liikmete ning EKPÜ poolt atesteeritud inimeste isikuandmete kuvamine ja haldamine.===<br />
* Olenevalt sellest, kas inimene on EKPÜ liige või mitte on nõutud isikuandmete hulk erinev. <br />
* Vaikimisi peaks liikmete andmeid kuvama kujul [Eesnimi Perekonnanimi, hetkebilanss, arvelduslogi kuupäeviti]<br />
====EKPÜ liikmete Isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Aasta, millest alates inimene on olnud EKPÜ liige<br />
* Kutse<br />
* Isikukood<br />
* Lõpetatud õppeasutus koos eriala ja aastaga<br />
* Töökoht ja amet<br />
* Töökoha kontakt<br />
* Kodune aadress<br />
* Telefon<br />
* E-mail<br />
* Kas on nõus töökoha ja e-maili avaldamisega kodulehel<br />
* EKPÜ-st väljaastumise aasta<br />
* EKPÜ-st väljaastumise põhjus<br />
* Kas võlgneb hetkel midagi EKPÜ-le või mitte<br />
* Kas liige on arhiveeritud<br />
====EKPÜ-lt kutsetunnistuse saanud inimeste isikuandmete hulga moodustavad====<br />
* Nr (ilmselt siis kutse identifitseerimisnumber)<br />
* Eesnimi ja perekonnanimi (kui on olemas ka neiupõlvenimi, siis see perekonnanime järgi sulgudesse)<br />
* Kutse<br />
* Väljastaja<br />
* Kutse kehtivuse alguskuupäev<br />
* Kutse kehtivuse lõppkuupäev<br />
* Kas on EKPÜ liige<br />
<br />
===Liikmemaksude haldamine===<br />
* Administraator peaks saama lisada, kustutada ja muuta kõiki arveldusi<br />
* Programm peaks lisaks hetkeseisu kuvamisele ka kõikide arvelduste logi<br />
* Programm võiks iga aasta lahutada kõikide liikmete kontodelt aastamaksu<br />
===Otsimine ja filtreerimine===<br />
* Otsida võiks saada kõikide isikuandmete väljade seast<br />
* Otsingutulemuste kuvamisel peaks lisaks arveldustele kuvama neid välju, mis sisaldavad otsingusõna<br />
* Otsingu täpsustamiseks võiks saada boolean välju märkeruutudega täpsustada<br />
* Süsteem peaks saama otsimis/filtreerimis võimalusi ära kasutada (nt main menu'st kõikide liikmete kuvamiseks)<br />
===Liikemete arhiveerimine===<br />
* Liikmeid peaks saama "kustutada" ehk arhiveerida nii, et vaikimisi ei kuvata nende arveldusi ega isikuandmeid üldises nimekirjas ega otsingutulemustes<br />
===Muudatuste logimine===<br />
#* Kõiki kasutajate poolt tehtud muudatusi peaks talletama ning tahtmise korral kuvama<br />
<br />
===Nice-to-have funktsionaalsus===<br />
# Andmete ekspordi võimalus Excelisse<br />
# Olemasolevalt exceli tabelilt automaatne migreerumine<br />
# Sisselogimine<br />
# Kasutajaõiguste haldamine<br />
# Üleminek küpteeritud andmebaasile<br />
# Kasutajasõbralik main menu lihtsustamaks sagedasemaid kasutajalugusid<br />
# Andmebaasi talletamine serveri kõvakettale<br />
#* Kasutajatel oleks enda arvutis vaid programm ning serveri kõvakettal oleks andmebaas<br />
# Võlgnike diferentseerimine värvikoodi abil üldnimekirjas<br />
# Otsing võiks tüpograafilise vea korral pakkuda ligilähedasi vasteid<br />
# Otsing võiks asünkroonselt kuvada vasteid<br />
<br />
<br />
==Kasutuslood==<br />
===Kasutuslugu 1===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida kindla liikme arveldusajalugu ning hetkeseis kuid mäletab selgelt vaid liikme töökohta.<br />
* Kasutaja lülitab programmi sisse ning kirjutab otsingulahtrisse Lähte Ühisgümnaasium.<br />
* Programm kuvab kasutajale kõik sobivad vasted kujul [Eesnimi Perekonnanimi, Töökoht, Hetkebilanss, Arvelduslogi]<br />
* Kasutades horisontaalset kerimisriba saab kasutaja ülevaate arveldustest vastavate inimeste kohta<br />
* Kasutusloo lõpp<br />
<br />
===Kasutuslugu 2===<br />
* Kasutaja tahab kontrollida Mari Metsa kõiki isikuandmeid ning vajadusel muuta neid<br />
* Kasutaja sisestab otsinguribale Mari Mets ning vajutab enter<br />
* Kasutaja teeb topeltklõpsu vastava inimese reale millele avaneb kaart kõikide isikuandmetega<br />
* Nähes, et koduaadress on vananenud andmetega, teeb kasutaja koduaadressi aktiivseks ning kirjutab sinna ajakohase info<br />
* Olles üle kontrollinud, et kõik ülejäänud info on korrektne, vajutab kasutaja OK nuppu, misjärel kaart sulgub<br />
* Kasutusloo lõpp <br />
<br />
<br />
<br />
<br />
==Ajalogi==<br />
* 10.10.2017 - meeskonna kokku panemine.<br />
* 21.10.2017 - Wiki lehe loomine ja projekti idee sõnastamine.<br />
* 31.10.2017 - Projekti analüüsi kirjutamine</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122812I027 iseseisvad tööd2017-05-25T08:46:56Z<p>Rvinter: /* Probleemilahendus */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122811I027 iseseisvad tööd2017-05-25T08:45:55Z<p>Rvinter: /* 2.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Photoshop installimine Linuxis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=118287I027 iseseisvad tööd2017-03-02T11:31:10Z<p>Rvinter: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO ->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109724User:Rvinter2016-10-18T12:50:13Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] ja KKK-d [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppekorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorralduse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
==Küsimus 3==<br />
#Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? <br />
#Mis tegevused tuleb selleks teha? <br />
#Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? <br />
#Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? <br />
#Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? <br />
#Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Esimesel õppeaastal võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele olles kooskõlas õppekorralduse eeskirja punktidega 6.1.3.1-6.1.3.3<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3</ref>.<br />
#Olenevalt põhjusest on vajalik esitada õppekorralduse eeskirjaga kooskõlas olevad paberid. Punktide 6.1.3.1-6.1.3.3 puhul võib avaldust esitada mistahes ajal õppeaasta vältel<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3, viimased laused igast punktist</ref>. <br />
#Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.3, esimene lause</ref><br />
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.2</ref>.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.4</ref>.<br />
#Õppeaineid saab deklaleerida ainult juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
#Õppetööst saab osa võtta ning sealjuures ka eksameid ja arvestusi järele teha vaid juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppekorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Koodi viimased numbrid on 84, niiet ainepunkte on 1. semestril 27 ja teisel 23<br />
<br />
===Lahendus===<br />
<br />
<ref>Õppekorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
*Esimese aasta lõpuks on mul tehtud 23+27=50(EAP-d)<br />
*Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse <ref>Õppekorraldus eeskiri P1.2.19</ref> tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele <ref>protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/].<br />
*Järelikult on mul vaja maksta (2*27)-50=4 EAP eest, mis tuleks kokku 4*50€=200€<br />
<br />
=Viited=<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109721User:Rvinter2016-10-18T12:46:11Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] ja KKK-d [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorralduse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
==Küsimus 3==<br />
#Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? <br />
#Mis tegevused tuleb selleks teha? <br />
#Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? <br />
#Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? <br />
#Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? <br />
#Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Esimesel õppeaastal võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele olles kooskõlas õppekorralduse eeskirja punktidega 6.1.3.1-6.1.3.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3</ref>.<br />
#Olenevalt põhjusest on vajalik esitada õppekorralduse eeskirjaga kooskõlas olevad paberid. Punktide 6.1.3.1-6.1.3.3 puhul võib avaldust esitada mistahes ajal õppeaasta vältel<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3, viimased laused igast punktist</ref>. <br />
#Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.3, esimene lause</ref><br />
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.2</ref>.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.4</ref>.<br />
#Õppeaineid saab deklaleerida ainult juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
#Õppetööst saab osa võtta ning sealjuures ka eksameid ja arvestusi järele teha vaid juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
<br />
==Ülesanne==<br />
Koodi viimased numbrid on 84, niiet ainepunkte on 1. semestril 27 ja teisel 23<br />
<br />
===Lahendus===<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
*Esimese aasta lõpuks on mul tehtud 23+27=50(EAP-d)<br />
*Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse <ref>Õppekorraldus eeskiri P1.2.19</ref> tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt EIK nõukogu otsusele <ref>protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013</ref> 2016/2017. õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/].<br />
*Järelikult on mul vaja maksta (2*27)-50=4 EAP eest, mis tuleks kokku 4*50€=200€<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109714User:Rvinter2016-10-18T12:16:00Z<p>Rvinter: /* Küsimus 3 */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] ja KKK-d [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorralduse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
==Küsimus 3==<br />
#Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? <br />
#Mis tegevused tuleb selleks teha? <br />
#Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? <br />
#Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? <br />
#Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? <br />
#Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Esimesel õppeaastal võib üliõpilane minna akadeemilisele puhkusele olles kooskõlas õppekorralduse eeskirja punktidega 6.1.3.1-6.1.3.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3</ref>.<br />
#Olenevalt põhjusest on vajalik esitada õppekorralduse eeskirjaga kooskõlas olevad paberid. Punktide 6.1.3.1-6.1.3.3 puhul võib avaldust esitada mistahes ajal õppeaasta vältel<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.1-P6.1.3.3, viimased laused igast punktist</ref>. <br />
#Maksimaalne puhkuse aeg on 3 aastat<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.3.3, esimene lause</ref><br />
#Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.2</ref>.Kui üliõpilane ei ole hiljemalt akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitanud avaldust akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks, lõpetatakse see automaatselt ja üliõpilane eksmatrikuleeritakse õpingutest mitteosavõtu tõttu<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.4</ref>.<br />
#Õppeaineid saab deklaleerida ainult juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
#Õppetööst saab osa võtta ning sealjuures ka eksameid ja arvestusi järele teha vaid juhul kui sinu olukord on kooskõlas õppekorralduse eeskirja 6.1.5.1-6.1.5.3<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.5.1-6.1.5.3</ref> ning sa järgid punkti 6.1.6<ref>Õppkorralduse eeskiri P6.1.6</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109706User:Rvinter2016-10-18T11:51:57Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/] ja KKK-d [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorralduse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
==Küsimus 3==<br />
#Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? <br />
#Mis tegevused tuleb selleks teha? <br />
#Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? <br />
#Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? <br />
#Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? <br />
#Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109703User:Rvinter2016-10-18T11:49:31Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorralduse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109702User:Rvinter2016-10-18T11:48:47Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
# Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
# Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
# Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> va arvatus esimesel õppeaastal, kus ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>.<br />
# Kuna õppekorralduse eeskirjas mainitakse, et korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, võin ma eeldada, et RF õppijatele on need tasuta. <br />
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.7, esimene lause</ref>, täpsemalt korduseksami tasu kohta õppekorradluse eeskirjas ei räägita, aga leidsin siiski kordussoorituse tasu 20€ KKK alt[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele]<ref>Punkt 10, kolmas rida, boldis</ref>.<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109682User:Rvinter2016-10-18T11:27:37Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref>.<br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva, kui registreeruda ÜIS-is. <ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref>. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109680User:Rvinter2016-10-18T11:25:10Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref> viidates, et on ka mõni teine viis korduseksamile registreerumiseks. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref><br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>.<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109678User:Rvinter2016-10-18T11:24:25Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Ma eeldan, et korduseksamile saab registreerida ka õppejõuga läbirääkides, kuna õppekorralduse eeskirjas on tingimus, et registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ÕIS-is registreerumise puhul<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>. Korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref><br />
# Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.8.1</ref>.<br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109677User:Rvinter2016-10-18T11:17:33Z<p>Rvinter: /* Küsimus A */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Kordussooritusele registreerumine toimub õisis ning korduseksamile pääsemise tingimused, mille määrab õppeaine programm, tehakse õppuritele teatavaks õppetöö alustamisel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.2, esimese lause teine osa</ref><br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109676User:Rvinter2016-10-18T11:16:21Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Kordussooritusele registreerumine toimub õisis. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109675User:Rvinter2016-10-18T11:15:42Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
*Koodi viimased numbrid: 84<br />
*Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta arvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga, arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muud eksamiga seoses: nagu keel<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref>, lisaülesanded enne korduseksamit<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref> ja eksamikorraldus<red>Õppkorralduse eeskiri P5.3.7</ref>.<br />
#Kordussooritusele registreerumine toimub õisis. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109666User:Rvinter2016-10-18T11:00:56Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
Koodi viimased numbrid: 84<br />
Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
#Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
#Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
#Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
#Mis on tähtajad? <br />
#Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
#Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
#Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, esimene lause</ref> seal juures esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
#Kuigi õppekorralduse eeskirjas ei ole otseselt mainitud, kelle vahel kordussooritusele registreerimine toimub<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13</ref><red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.13.2</ref>, siis on mul alusta rvata, et see tuleb kokku leppida õppejõuga arvestades, et tal on autoriteeti muuta palju muut eksamiga seoses<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.9</ref><red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12, teine lause</ref><br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109656User:Rvinter2016-10-18T10:35:40Z<p>Rvinter: /* Õpingukorralduse küsimused */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
Koodi viimased numbrid: 84<br />
Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
Mis on tähtajad? <br />
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12</ref> seal juures Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109655User:Rvinter2016-10-18T10:35:02Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
Koodi viimased numbrid: 84<br />
Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
Mis on tähtajad? <br />
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12</ref> seal juures Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12.2</ref><br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109653User:Rvinter2016-10-18T10:27:04Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
=Õpingukorralduse küsimused=<br />
Koodi viimased numbrid: 84<br />
Vastustele vastamiseks kasutasin Õppekorralduse eeskirja[http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. <br />
Kaua on võimalik eksamit järele teha? <br />
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? <br />
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? <br />
Mis on tähtajad? <br />
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? <br />
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist<red>Õppkorralduse eeskiri P5.2.12</ref> .<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
=Õppekorralduse küsimused ja ülesanne=<br />
Koodinumbri viimased numbrid: 84<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109650User:Rvinter2016-10-18T10:18:11Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
==Seitsmes Loeng==<br />
<br />
Seitsmendas ja viimases loengus rääkis Hedi Mardisoo, Starmani turundusinimene, IT ja turunduse vahelistest seostest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127]. Ta alustas kõigepealt veidikese teooriaga, mis oli hea, et saada inimesed samale lainele. Pärast seda hakkas ta tooma näiteid enda professionaalsest elust, mis oli paljuski seotud Eesti mõttes "suurfirmadega". Mulle meeldisid Andres Septeri veidikene torkivad kommentaarid, et Heidilt siis omakorda teiselt (turunduse) poolt kommentaare saada, mis olid kompetentseid kuid mõningates vastustes ei veennud mind mineviku käitumiste põhjendatuses, osad vastused tundusid olevat veiei puiklevad. Muidu oli hea loeng, mis kindlasti tõi puristlikud IT inimesed turundusele hulga lähemale. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
=Õppekorralduse küsimused ja ülesanne=<br />
Koodinumbri viimased numbrid: 84<br />
==Küsimus A==<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=109504User:Rvinter2016-10-17T22:10:10Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
==Kuues Loeng==<br />
<br />
Kuuendas loengus rääkis Jaan Priisalu küberkaitsest üldiselt jagas tema personaalseid kogemusi selle valdkonnaga kokku puutudes[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76]. Kohe esimese asjana pean mainima, et nende loengute audiokvaliteet on kohutavalt halb justnimelt audio valjuduste väga suurest kõikumusest olenevalt mikrist. Väga ebameeldiv on koguaeg oma volüüminuppu kruttida. Mulle väga meeldis, kui hästi Jaan Priisalu mõtestas lahti küberkaitse (ning kaitse üleüldiselt) mõttelaadi ning eesmärgi siin Eestis. Ta ei toetunud emotsionaalsetele mõjutustele ning argumenteeris väga hästi, miks on kaitse tähtis, miks on vaja seda müüa ning avalikusele ka tähtsaks muuta ning miks on koostöö on ülimalt tähtis. Ta selgitas Eesti eripärasusi ning tõi kogu teema minu jaoks üldse haaratavale tasemele, väga hea ning põnev loeng. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 18:33, 17 October 2016 (EEST)--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108998User:Rvinter2016-10-17T15:33:39Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
<br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 18:33, 17 October 2016 (EEST)--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108996User:Rvinter2016-10-17T15:33:11Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<ref>Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...</ref><br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108995User:Rvinter2016-10-17T15:32:46Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)<br />
<br />
<references /></div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108993User:Rvinter2016-10-17T15:32:16Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
<br />
<references /><br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108992User:Rvinter2016-10-17T15:31:06Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f]. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true]. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76]. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc]. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802]. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108990User:Rvinter2016-10-17T15:28:30Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
==Viies Loeng==<br />
<br />
Viiendas loengus rääkis Ivar Laur (EMTA analüütikaosakonna juhataja) andmete töötlusest ning sellest, kuidas neid andmeid õigesti töödelda, nende andmetega seotud mudeleid muuta ja kuidas teada, mis piirini on võimalik andmete järgi reaalelulisi otsuseid vastu võtta. Mulle väga meeldis Ivar Lauri ning ka EMTA üleüldine suhtumine probleemidesse ning ka osade probleemide provokatsioonidesse, vähemalt sellisel kujul, kuidas tema neid ette kandis. Ma ise olen väga numbriinimene ning mulle meeldib, kui ei lasta emotsioonidel oma otsuseid mõjutada, seda eriti professionaalsel tasemel. Jällegi oli Andres Septeri mikker katki ning tegi kõrvadele valu. <br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108896User:Rvinter2016-10-17T12:58:05Z<p>Rvinter: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Siim Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108892User:Rvinter2016-10-17T12:55:55Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
Kolmandas loengus rääkis Lembitu Ling aka Snakeman sysadminnimisest. Snakeman oli võrreldes teiste seniste loengupidajatega selline "alternatiivne" esineja. Tal on olnud oma tagasilööke oma proffessionaalses elus ning ei karda neid tunnistada. Ta õpetas mitte andma ning pigem õppida oma tagasilöökidest, kui et lasta pea norgu. Oli huvitav kuulata, kuidas süsadminnimine omal ajal käis, kuidas rootsist toodi oodavat kola, et see siis 40% kasumiga eestis maha müüa. Ainuke kriitika selle loengu juures oleks tehniline, kui rääkis Andres Septer oli see nii vali ja kriipiv, et pea hakkas valutama, pidin suure osa loengust enda jaoks ära lõikama, kuna oli võimatu kuulata.<br />
<br />
==Neljas Loeng==<br />
<br />
Neljandas loengus rääkisid Andres Septer ja Einar Koltšanov ärimaailja ning IT-maailma suhetest ning andsid oma näpunäiteid paljudel erinevatel teemadel. Paljud asjad, millest nad rääkisid olid sellised, mida ma olen juba pikemat aega kahtlustanud (eriti näiteks tööle saamise teemadel), niiet oli hea saada nö. kinnitust. Näiteks see, et CV keskuses on vaid jäänused. Enesemüümise nõuanded on igas valdkonnas eriti tähtsad, IT-eriala ei ole selles mõttes eriline, eriti tähtis on enesemüümine riigifirmades, kus vastavalt sellele makstakse ka sulle palka. Üleüldiselt meeldis see loeng mulle siiamaani kõige rohkem. Olles ise Ats Milleri (Veskimehe) väimees, on mul hea meel, et tema kirjanduslik tekst on nendes loengutes "kohustuslik".<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108196User:Rvinter2016-10-16T11:46:36Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
==Kolmas Loeng==<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=108189User:Rvinter2016-10-16T11:42:40Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
==Teine Loeng==<br />
<br />
Teises loengus rääkisid Kristel & Marko Kruustük (firmast "Testlio") idufirmadest ning kuidas nendega alustada. Nad tutvustasid Eesti kuulsamaid startupe ("Transferwise", "Pipedrive", "Starshipe Technologies" ja "GrabCad") ning arutlesid nende firmade loojate isikuomaduste ning muude aspektide üle, mis eelnevalt mainitud idufirmade edu saladuseks võiks olla. Edasi rääkisid nad enda firma "Testlio" ajaloost; kuidas nad võitsid raha ning kuidas nad pidid Marko vanemate juures elama. Minule on idufirmade teema väga südamelähedane, kuna olen ka ise paariga seotud olnud (küll arvutimängude näol, aga idufirma ikkagi) ning mingi hetk oma elus pidime me oma sõpradega samamoodi välja mõtlema, kuidas kogu see idufirma asutamise protsess käib. Kui ma peaksin millegi üle kritiseerima, siis selle üle, et nad oleksid võinud olla veidikene "kuivemad", ehk rohkem infot/nõuandeid, vähem lugude jutustamist ja enda reklaamimist.<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=107258User:Rvinter2016-10-13T20:41:17Z<p>Rvinter: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
<br />
=Essee=<br />
Essee eesmärgiks on kokku võtta tutvustavates loengutes üle võetud teemad ning avaldada arvamust seal kus vaja.<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=107254User:Rvinter2016-10-13T20:39:29Z<p>Rvinter: /* Esimene Loeng */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.<br />
<br />
<br />
Hetkel on veel essee pooleli.<br />
--[[User:Rvinter|rvinter]] ([[User talk:Rvinter|talk]]) 23:39, 13 October 2016 (EEST)</div>Rvinterhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Rvinter&diff=107248User:Rvinter2016-10-13T20:38:31Z<p>Rvinter: Created page with "Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe ==Esimene Loeng== Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis progra..."</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br />
<br />
==Esimene Loeng==<br />
<br />
Esimesest loengust rääkis Andres Kütt oma kogemustest IT erialal ning haridusteekonnast. Tema rääkis programmeerimise iseõppimistähtsusest ning sellest, missuguse mentaliteediga tema arust peaks õppimisse suhtuma. Ma olen nõus sellega, et programmeerimist, kui sellist on koolil väga raske õpetada, see on midagi, mida õpilane peaks ise suutma õppida, vähemalt mingi piirini. Ta ka rääkis hea ülikooli tähtsusest ning toonitas, kui tähtis on minna õppima võimalikult heasse ülikooli, minumeelest on selline nõuanne (eriti päevase õppe) üliõpilastele liiga absoluutne ning kontekstitu, tuleb ikkagi tajuda oma piire ning valida endale sobivaim ülikool, mis ei pruugi alati olla see "kõige parem", et elult võimalikult palju kätte saada ning mängida nö. oma headele, mitte pahedele.</div>Rvinter