ICO wiki - User contributions [en]

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-25T14:31:22Z

Sarnus: /* RELP */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ActionQueueType LinkedList # use asynchronous processing
$ActionQueueFileName srvrfwd # set file name, also enables disk mode
$ActionResumeRetryCount -1 # infinite retries on insert failure
$ActionQueueSaveOnShutdown on # save in-memory data if rsyslog shuts down

$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Linux/Unix TCP alternatiiv. Pakub kindlamat sõnumite transporti
relp {
type => "RELP"
port => 10517
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484 
http://www.librelp.com/relp.html 
http://www.rsyslog.com/doc/omrelp.html 
http://logstash.net/docs/1.1.12/inputs/relp 
http://www.rsyslog.com/doc/rsyslog_reliable_forwarding.html

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-25T14:30:06Z

Sarnus: /* Kasutatud kirjandus */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Linux/Unix TCP alternatiiv. Pakub kindlamat sõnumite transporti
relp {
type => "RELP"
port => 10517
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484 
http://www.librelp.com/relp.html 
http://www.rsyslog.com/doc/omrelp.html 
http://logstash.net/docs/1.1.12/inputs/relp 
http://www.rsyslog.com/doc/rsyslog_reliable_forwarding.html

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-25T14:08:11Z

Sarnus: /* Seadistus */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Linux/Unix TCP alternatiiv. Pakub kindlamat sõnumite transporti
relp {
type => "RELP"
port => 10517
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484 
http://www.librelp.com/relp.html 
http://www.rsyslog.com/doc/omrelp.html 
http://logstash.net/docs/1.1.12/inputs/relp

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-25T14:04:55Z

Sarnus: /* Kasutatud kirjandus */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484 
http://www.librelp.com/relp.html 
http://www.rsyslog.com/doc/omrelp.html 
http://logstash.net/docs/1.1.12/inputs/relp

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-25T14:01:53Z

Sarnus: /* Seadistus */

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

====RELP====
Rsyslog puhul on võimalik kasutada TCP protokolli asemel kindlamat protokolli, RELP (Reliable Event Logging Protocol). Sellisel juhul tuleks alla laadida rsyslog-relp pakk:
<source lang="bash">
apt-get install rsyslog-relp
</source>

Lisada konfiguratsioonifaili read:
<source lang="bash">
$ModLoad omrelp
*.* :omrelp:192.168.13.52:10517
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484

Keskse logilahenduse rakendamine

2013-05-24T10:20:33Z

Sarnus: Created page with '=Eesmärk= Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta nin…'

=Eesmärk=
Koguda lõputöö "Keskse logilahenduse rakendamine Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses" raames valminud paigaldusjuhendid ühele lehele, võimaldades neid muuta ning täiendada.

=Lahendus=
Lühidalt näeb lahendus välja järgmine:
 
[[File:Logilahendus2.PNG]]
 

'''Rsyslog''' - logi klient, mis on paigaldatud Linux operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Nxlog''' - logi klient, mis on paigaldatud Windows operatsioonisüsteemile. Saadab kõik oma logid edasi kesksele logiserverile

'''Logstash''' - logiserver, võtab kõik logid vastu ning töötleb neid või saadab kohe edasi andmebaasi ja analüüsivahendile

'''Simple Event Correlator (SEC)''' - tegeleb logide analüüsi, korrelatsiooni ja administraatorite teavitamisega

'''Elasticsearch''' - talletab kõik logid ja jagab neid logide esitlusvahendiga

'''Kibana''' - võimaldab läbi veebiliidese sirvida ja otsida logisid

=Nxlog=
Testitud 64 bitise Windows 7 Professional operatsioonisüsteemi peal.

===Paigaldus===
Laadida alla viimane versioon tarkvarast (hetkel 2.4.1054):
http://sourceforge.net/projects/nxlog-ce/files/latest/download

Paigaldamine käib lihtsalt "Next" ja "Finish" nuppu vajutades.

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail 64 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files (x86)\nxlog\conf\nxlog.conf

Konfiguratsioonifail 32 bitise opsüsteemi puhul: 
C:\Program Files\nxlog\conf\nxlog.conf

Vastavalt opsüsteemile määrata konfiguratsioonifailis rakenduse asukoht, kommenteerides vale väärtus välja: 
<pre>
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog
</pre>

Muuta konfiguratsioon järgnevaks: 
<source lang="perl">
#64 bitise Windowsi puhul
#define ROOT C:\Program Files\nxlog
define ROOT C:\Program Files (x86)\nxlog

Moduledir %ROOT%\modules
CacheDir %ROOT%\data
Pidfile %ROOT%\data\nxlog.pid
SpoolDir %ROOT%\data
LogFile %ROOT%\data\nxlog.log

<Extension syslog>
#Pakub syslog tuge. Loob sõnumeid ja tegeleb kriitilisuse ja
#rakenduse valdkonna väärtustega
Module xm_syslog
</Extension>

<Input internal>
#Kogub sisemisi nxlog logisid
Module im_internal
</Input>

<Input eventlog>
#Kogub logisid uuematelt Windowsi opsüsteemidelt
#Windows 2008, Vista ja hilisemad
#Windows 2003 ja vanemad puhul tuleb kasutada im_mseventlog
Module im_msvistalog
</Input>

<Output out>
#Muuta IP-aadress ja port vastavalt
#logiserveri seadistustele
Module om_tcp
Host 192.168.13.52
Port 10515
#Muudab väljundi IETF syslog vormingusse
Exec to_syslog_ietf();
</Output>

<Route 1>
#Sisenditest eventlog ja internal kogutud logid
#saadetakse väljundisse out
Path eventlog, internal => out
</Route>
</source>

<source lang="bash"></source>

===Käivitamine===

Teenus, nimega nxlog, tuleb käivitada Windows „Services“ menüüst.

=Rsyslog=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rsyslog on vaikimisi paigaldatud uuematel distributsioonidel. Juhul kui ei ole, saab kasutada käske:

'''Ubuntu paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''Debian paigaldus'''
<source lang="bash">apt-get install rsyslog</source>

'''OpenSUSE paigaldus'''
<source lang="bash">zypper install rsyslog</source>

'''CentOS paigaldus'''
<source lang="bash">yum install rsyslog</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifail: '''/etc/rsyslog.conf'''

Konfiguratsioonifaili tuleb lisada rida, mis edastab kõik sõnumid (*.*) TCP protokolliga (@@) logiserverile, mille IP-aadress testkeskkonnas on 192.168.13.52 ja port 10514.

<source lang="bash">
# Edastab kõik sündmused logiserverile, TCP port 10514
*.* @@192.168.13.52:10514
</source>

Pärast seadistuse muutmist tuleb teha teenusele restart:
<source lang="bash">
service rsyslog restart
</source>

===Käivitamine===

<source lang="bash">
service rsyslog start
</source>

=Logstash=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 1.1.12. Ennem paigaldamist tuleks kontrollida ega ei ole uuendusi.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install openjdk-7-jre
mkdir /etc/logstash
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://logstash.objects.dreamhost.com/release/logstash-1.1.12-flatjar.jar
mv logstash-1.1.12-flatjar.jar /etc/logstash/logstash.jar
</source>

===Seadistus===
Luua konfiguratsioonifail '''logstash.conf''' kausta '''/etc/logstash''' ning lisada konfiguratsioon:

<source lang="bash">
input {
#Linux/Unix süsteemidest tulevad logid
tcp {
type => "syslog-tcp"
port => 10514
}
#Windowsi logid
tcp {
type => "eventlog"
port => 10515
}
#Tulemüürid ja võrguseadmed, mis ei võimalda TCP'd
udp {
type => "syslog-udp"
port => 10516
}
#Logiserveri enda logid
file {
type => "logserver"
path => [ "/var/log/syslog", "/var/log/*.log" ]
}
}

output {
#Saadetakse andmebaasi
elasticsearch {
}
#Sisendiks SEC’ile
file {
path => "/var/log/logstash/log.out"
}
}
</source>

====Faili roteerimine====
Roteerime SEC sisendiks olevat faili korra päevas logrotate rakendust kasutades, jättes alles kaks varasemat versiooni ja kustutades ülejäänud, luues faili '''/etc/logrotate.d/logstash''' ja lisades faili järgnevad read:

<source lang="bash">
/var/log/logstash/log.out {
daily
copytruncate
rotate 2
}
</source>

===Käivitamine===
Käsitsi käivitamine:
<source lang="bash">
java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
</source>

Automaatseks rakenduse käivitamiseks saab kasutada rakendust Upstart.

====Upstart====

Loome vajaliku faili ja kastaja ning lisame kasutaja adm gruppi:
<source lang="bash">
touch /etc/init/logstash-server.conf
adduser --system --disabled-password --no-create-home --group --quiet logstash
usermod -a -G adm logstash
</source>

Muudame loodud kasutaja rakenduse kaustade omanikuks:
<source lang="bash">
chown -R logstash:adm /etc/logstash/
chown -R logstash:adm /var/log/logstash/
</source>

Lisame faili '''/etc/init/logstash-server.conf''':

<source lang="bash">
# logstash server instance
description "logstash server instance"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

env HOME=/etc/logstash
chdir /etc/logstash
setuid logstash
setgid adm
console log

#Minimaalne ja maksimaalne javale lubatud mälumaht
#env JAVA_OPTS='-Xms512m -Xmx512m'

script
exec java -jar /etc/logstash/logstash.jar agent -f /etc/logstash/logstash.conf
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab logstash automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start logstash-server
</source>

=Simple Event Correlator=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
<source lang="bash">
apt-get install sec
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioonifaili sec.conf loomine kausta /root ja täitmine konfiguratsiooniga. Vajalik reeglid tuleb kirjutada süsteemiadministraatorite poolt.

===Käivitamine===
Rakenduse käivitamiseks tuleb anda käsk:
<source lang="bash">
sec --conf=/root/sec.conf --input=/var/log/logstash/log.out --log=/var/log/sec
</source>

=Elasticsearch=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

Nõutav on java olemasolu serveris. Logiserveri paigaldusele eelnes java paigaldus ning eeldame, et see on olemas.

===Paigaldus===
Viimane versioon on hetkel 0.90.0.
<source lang="bash">
wget https://download.elasticsearch.org/elasticsearch/elasticsearch/elasticsearch-0.90.0.deb
dpkg -i elasticsearch-0.90.0.deb
rm elasticsearch-0.90.0.deb
</source>

===Seadistus===
Hetkel kasutusel vaikimisi seadistus. Andmebaasi töö optimeerimiseks suuremate andmemahtude korral on soovitav seadistust muuta.

===Käivitamine===
<source lang="bash">
service elasticsearch start
</source>

=Kibana=
Juhendis toodud käsud on mõeldud rakendamiseks Linux/Unix operatsioonisüsteemis. Testitud 64 bitise Ubuntu Server 12.04 operatsioonisüsteemi peal.

Kõikide käskude puhul on eeldatud, et need antakse root kasutaja õigustes, ehk käskude eest on jäetud ära ''sudo''.

===Paigaldus===
Rakenduse viimane versioon on hetkel 0.2.0.

====Sõltuvused====
<source lang="bash">
apt-get install ruby1.9.3 rubygems
</source>

====Rakendus====
<source lang="bash">
wget https://github.com/rashidkpc/Kibana/archive/v0.2.0.tar.gz
tar -zxf v0.2.0.tar.gz
mv Kibana-0.2.0/ /etc/kibana
rm v0.2.0.tar.gz
cd /etc/kibana
gem install bundler
bundle install
</source>

===Seadistus===
Konfiguratsioon asub failis '''/etc/kibana/KibanaConfig.rb'''
Muudame väärtust KibanaHost, et veebiliides oleks kättesaadav ka väljaspoolt serverit.
<source lang="bash">
KibanaHost = '192.168.13.52'
</source>

===Käivitamine===
Manuaalselt saab rakendust käivitada käsuga:
<source lang="bash">
ruby /etc/kibana/kibana.rb
</source>

Automaatselt saab seadistada rakenduse käivituma programmiga Upstart.

====Upstart====
Loome konfiguratsioonifaili '''/etc/init/kibana.conf''' ja lisame read:
<source lang="bash">
# kibana.conf# kibana - log viewer
description "Kibana logstash viewer"

start on virtual-filesystems
stop on runlevel [06]

respawn
respawn limit 5 30
limit nofile 65550 65550

# Environment
env HOME=/etc/kibana/
chdir /etc/kibana
setuid logstash
setgid adm
console log

# Run Kibana, which is in /etc/kibana
script
ruby /etc/kibana/kibana.rb
end script
</source>

Serveri taaskäivitusel alustab kibana automaatselt tööd. Käsitsi saab käivitada rakendust käsuga:
<source lang="bash">
initctl start kibana
</source>

====Veebiliides====
Näites kasutatud seadistuste korral asub Kibana veebiliides aadressil:
'''192.168.13.52:5601'''

=Kasutatud kirjandus=
http://www.rackspace.com/knowledge_center/article/understanding-logrotate-part-2 
http://cookbook.logstash.net/recipes/using-upstart/ 
https://gist.github.com/technosophos/5009484

File:Logilahendus2.PNG

2013-05-24T08:25:30Z

Sarnus: Keskne logilahendus, kus logi kliendid on rsyslog ja nxlog. Logiserver Logstash. Analüüsi ja teavitamise vahend Simple Event Correlator. Andmebaas Elasticsearch ja veebiliides Kibana

Keskne logilahendus, kus logi kliendid on rsyslog ja nxlog. Logiserver Logstash. Analüüsi ja teavitamise vahend Simple Event Correlator. Andmebaas Elasticsearch ja veebiliides Kibana

File:Logilahendus.JPG

2013-05-24T08:04:20Z

Sarnus: Keskne logilahendus, kus logi kliendid on rsyslog ja nxlog. Logiserver Logstash. Analüüsi ja teavitamise vahend Simple Event Correlator. Andmebaas Elasticsearch ja veebiliides Kibana.

Keskne logilahendus, kus logi kliendid on rsyslog ja nxlog. Logiserver Logstash. Analüüsi ja teavitamise vahend Simple Event Correlator. Andmebaas Elasticsearch ja veebiliides Kibana.

TLS termineerimine nginx abil

2012-12-25T23:14:40Z

Sarnus: /* Kasutatud kirjandus */

= Ülesehitus =

Lahenduse mõtteks on kasutada nginx veebiserverit proxyna teenindamaks https päringuid pordi 443 pihta. Antud näite puhul ei saa suunata https päringuid otse [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Apache'i_veebiserver Apache veebiserveri] pihta, kuna veebilehtede cachimiseks kasutatakse [[varnish]]it. Nginxi ülesandeks jääb võtta vastu https päringud pordi 443 poole, muuta need http päringuteks ja suunata edasi varnishi pihta.

[[File:Nginx.png]]

==Eeldused==
*Antud näide on tehtud Ubuntu Server 12.04.1 peal
*[[Veebiserveri labor| Konfigureeritud ja töötav apache 2 veebiserver.]]
*[[varnish| Konfigureeritud ja töötav varnish.]]
*Näites kasutatakse saidina www.mesilane.mm

= Nginx seadistamine =

==Paigaldamine==

<pre>sudo -s
nginx=stable # use nginx=development for latest development version
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx
apt-get update
apt-get install nginx</pre>

==Sertifikaat==

Looge sertifikaat, privaatvõti ja eraldi kaust:
<pre>
sudo mkdir /usr/local/nginx
sudo mkdir /usr/local/nginx/conf
cd /usr/local/nginx/conf
openssl req -nodes -new -keyout server.key -newkey rsa:1024 > server.csr
</pre>

Tuleb vastata küsimustele:
<pre>
Country Name (2 letter code) [AU]:EE
State or Province Name (full name) [Some-State]:Tallinn
Locality Name (eg, city) []:Tallinn
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Mesilane
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (eg, YOUR name) []:www.mesilane.mm
Email Address []:
A challenge password []:
An optional company name []:
</pre>

Loome ja allkirjastame sertifikaadi:

<pre>
openssl x509 -req -days 365 -in server.csr -signkey server.key -out server.crt
</pre>

==Konfiguratsioon==

Looge kausta /etc/nginx/sites-enabled/ oma saidi nimeline tekstifail ning muutke seda vastavalt:

<pre>nano /etc/nginx/sites-enabled/www.mesilane.mm</pre>

Näide, mis kasutab saidina www.mesilane.mm:

<pre>

listen 443 default_server;

server_name www.mesilane.mm;

ssl on;

ssl_certificate /usr/local/nginx/conf/server.pem;

ssl_certificate_key /usr/local/nginx/conf/server.key;

ssl_session_cache shared:SSL:10m;

location / {

proxy_pass http://localhost:80; # varnish

proxy_set_header Host $host;

# re-write redirects to http as to https, example: /home

proxy_redirect http:// https://;

}

}

</pre>

= Kasutatud kirjandus =

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nginx

http://chase-seibert.github.com/blog/2011/12/21/nginx-ssl-reverse-proxy-tutorial.html

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserver_labor_2#SSL_keskkonna_loomine

==Autorid==
Sander Arnus

Sander Saveli

TLS termineerimine nginx abil

2012-12-25T23:14:24Z

Sarnus: /* Sertifikaat */

= Ülesehitus =

Lahenduse mõtteks on kasutada nginx veebiserverit proxyna teenindamaks https päringuid pordi 443 pihta. Antud näite puhul ei saa suunata https päringuid otse [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Apache'i_veebiserver Apache veebiserveri] pihta, kuna veebilehtede cachimiseks kasutatakse [[varnish]]it. Nginxi ülesandeks jääb võtta vastu https päringud pordi 443 poole, muuta need http päringuteks ja suunata edasi varnishi pihta.

[[File:Nginx.png]]

==Eeldused==
*Antud näide on tehtud Ubuntu Server 12.04.1 peal
*[[Veebiserveri labor| Konfigureeritud ja töötav apache 2 veebiserver.]]
*[[varnish| Konfigureeritud ja töötav varnish.]]
*Näites kasutatakse saidina www.mesilane.mm

= Nginx seadistamine =

==Paigaldamine==

<pre>sudo -s
nginx=stable # use nginx=development for latest development version
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx
apt-get update
apt-get install nginx</pre>

==Sertifikaat==

Looge sertifikaat, privaatvõti ja eraldi kaust:
<pre>
sudo mkdir /usr/local/nginx
sudo mkdir /usr/local/nginx/conf
cd /usr/local/nginx/conf
openssl req -nodes -new -keyout server.key -newkey rsa:1024 > server.csr
</pre>

Tuleb vastata küsimustele:
<pre>
Country Name (2 letter code) [AU]:EE
State or Province Name (full name) [Some-State]:Tallinn
Locality Name (eg, city) []:Tallinn
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Mesilane
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (eg, YOUR name) []:www.mesilane.mm
Email Address []:
A challenge password []:
An optional company name []:
</pre>

Loome ja allkirjastame sertifikaadi:

<pre>
openssl x509 -req -days 365 -in server.csr -signkey server.key -out server.crt
</pre>

==Konfiguratsioon==

Looge kausta /etc/nginx/sites-enabled/ oma saidi nimeline tekstifail ning muutke seda vastavalt:

<pre>nano /etc/nginx/sites-enabled/www.mesilane.mm</pre>

Näide, mis kasutab saidina www.mesilane.mm:

<pre>

listen 443 default_server;

server_name www.mesilane.mm;

ssl on;

ssl_certificate /usr/local/nginx/conf/server.pem;

ssl_certificate_key /usr/local/nginx/conf/server.key;

ssl_session_cache shared:SSL:10m;

location / {

proxy_pass http://localhost:80; # varnish

proxy_set_header Host $host;

# re-write redirects to http as to https, example: /home

proxy_redirect http:// https://;

}

}

</pre>

= Kasutatud kirjandus =

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nginx
http://chase-seibert.github.com/blog/2011/12/21/nginx-ssl-reverse-proxy-tutorial.html
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserver_labor_2#SSL_keskkonna_loomine

==Autorid==
Sander Arnus

Sander Saveli

TLS termineerimine nginx abil

2012-12-25T23:13:55Z

Sarnus:

= Ülesehitus =

Lahenduse mõtteks on kasutada nginx veebiserverit proxyna teenindamaks https päringuid pordi 443 pihta. Antud näite puhul ei saa suunata https päringuid otse [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Apache'i_veebiserver Apache veebiserveri] pihta, kuna veebilehtede cachimiseks kasutatakse [[varnish]]it. Nginxi ülesandeks jääb võtta vastu https päringud pordi 443 poole, muuta need http päringuteks ja suunata edasi varnishi pihta.

[[File:Nginx.png]]

==Eeldused==
*Antud näide on tehtud Ubuntu Server 12.04.1 peal
*[[Veebiserveri labor| Konfigureeritud ja töötav apache 2 veebiserver.]]
*[[varnish| Konfigureeritud ja töötav varnish.]]
*Näites kasutatakse saidina www.mesilane.mm

= Nginx seadistamine =

==Paigaldamine==

<pre>sudo -s
nginx=stable # use nginx=development for latest development version
add-apt-repository ppa:nginx/$nginx
apt-get update
apt-get install nginx</pre>

==Sertifikaat==

Looge sertifikaat, privaatvõti ja eraldi kaust:
<pre>
sudo mkdir /usr/local/nginx
sudo mkdir /usr/local/nginx/conf
cd /usr/local/nginx/conf
openssl req -nodes -new -keyout server.key -newkey rsa:1024 > server.csr
</pre>

Tuleb vastata küsimustele:
<pre>
Country Name (2 letter code) [AU]:EE
State or Province Name (full name) [Some-State]:Tallinn
Locality Name (eg, city) []:Tallinn
Organization Name (eg, company) [Internet Widgits Pty Ltd]:Mesilane
Organizational Unit Name (eg, section) []:
Common Name (eg, YOUR name) []:www.mesilane.mm
Email Address []:
A challenge password []:
An optional company name []:
</pre>

Loome ja allkirjastame sertifikaadi:

<pre>
openssl x509 -req -days 365 -in server.csr -signkey server.key -out server.crt
</pre>

==Konfiguratsioon==

Looge kausta /etc/nginx/sites-enabled/ oma saidi nimeline tekstifail ning muutke seda vastavalt:

<pre>nano /etc/nginx/sites-enabled/www.mesilane.mm</pre>

Näide, mis kasutab saidina www.mesilane.mm:

<pre>

listen 443 default_server;

server_name www.mesilane.mm;

ssl on;

ssl_certificate /usr/local/nginx/conf/server.pem;

ssl_certificate_key /usr/local/nginx/conf/server.key;

ssl_session_cache shared:SSL:10m;

location / {

proxy_pass http://localhost:80; # varnish

proxy_set_header Host $host;

# re-write redirects to http as to https, example: /home

proxy_redirect http:// https://;

}

}

</pre>

= Kasutatud kirjandus =

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nginx
http://chase-seibert.github.com/blog/2011/12/21/nginx-ssl-reverse-proxy-tutorial.html
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserver_labor_2#SSL_keskkonna_loomine

==Autorid==
Sander Arnus

Sander Saveli

TLS termineerimine nginx abil

2012-12-22T12:33:37Z

Sarnus: /* Nginx seadistamine */

Linuxi administreerimine

2012-11-20T13:10:22Z

Sarnus: /* Labor 2 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]

2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.

==Teine praktikum==
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server

*Memory 1024MB
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
*Network
**NIC1 - eth0 - NAT
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

===Praks 2 Ülesanne===
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

===Praks 3 kodutöö===
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

===Praks 4===

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

===Praks 5===

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536

=Labor 1=
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables

=Labor 2=
*LDAP või Samba4
*Puppet või chef
*PAM
*Samba
*[[TLS termineerimine nginx abil]] - Sander Arnus, Sander Saveli

=Esseede teemad 2012=

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if --- Konno (A31), Kallas (A32)

while --- Lang & Lihten A31

jne

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - teeb Tarmo Suurmägi

[[Zentyal SAMBA4]]

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Tegemisel, Teet Saar A32

TLS termineerimine nginx

2012-11-20T13:09:51Z

Sarnus: moved TLS termineerimine nginx to TLS termineerimine nginx abil: Parem pealkiri

#REDIRECT [[TLS termineerimine nginx abil]]

TLS termineerimine nginx abil

2012-11-20T13:09:51Z

Sarnus: moved TLS termineerimine nginx to TLS termineerimine nginx abil: Parem pealkiri

== Teema võetud ==

Sander Arnus

Sander Saveli

Linuxi administreerimine

2012-11-20T13:08:23Z

Sarnus: /* Labor 2 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]

2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.

==Teine praktikum==
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server

*Memory 1024MB
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
*Network
**NIC1 - eth0 - NAT
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

===Praks 2 Ülesanne===
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

===Praks 3 kodutöö===
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

===Praks 4===

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

===Praks 5===

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536

=Labor 1=
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables

=Labor 2=
*LDAP või Samba4
*Puppet või chef
*PAM
*Samba
*TLS termineerimine nginx - Sander Arnus, Sander Saveli

=Esseede teemad 2012=

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if --- Konno (A31), Kallas (A32)

while --- Lang & Lihten A31

jne

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - teeb Tarmo Suurmägi

[[Zentyal SAMBA4]]

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Tegemisel, Teet Saar A32

Linuxi administreerimine

2012-11-20T13:07:24Z

Sarnus: /* Labor 2 */

=Üldinfo=
ECTS: 4
Hindamisviis: Eksam

==Õppejõud==
Margus Ernits

Katrin Loodus

=Eeldused ja sihtgrupp=

Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (Rangelt soovituslik). Osadmin aines loetava oskamine on antud aine õppimise eelduseks. ÕISis on see eeldus märgitud soovituslikuks, kuna igal aastal on paar inimest, kes suudavad mõlemad ained korraga läbida ja on antud vallas väga pädevad.
Linuxi administraatori kursus on mõeldud tugeva infotehnoloogilise põhjaga arvuti-spetsialistile.
Kursuse rõhk on eelkõige võrguhalduril, kelle tööülesannete hulka kuulub igapäevane serverite, võrgu jms hooldus, konfigureerimine ja uute seadmete installatsioon.

=Eesmärk ja sisu=

Kursuse esimeses osas õpitakse tundma Linux süsteemi toimimist, antakse ülevaade administreerimistoimingute automatiseerimisest shelli skriptide abil ja omandatakse praktiline käsufailide koostamise kogemus.

Teises osas õpitakse paigaldama ja konfigureerima erinevaid võrguteenuseid. Kursuse teise osa alguses korratakse taseme ühtlustamiseks TCP/IP võrgu põhialuseid.

=Õpiväljundid=

=Loengud=
1. Sissejuhatav loeng eeldustest [http://enos.itcollege.ee/~mernits/Linux%20administreerimine/Loeng_1_Sissejuhatus.odp Sissejuhatus]

2. Kordamine Osadmin [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm]

=Praktikumid=

==Esimene praktikum - Ubuntu Server paigaldamine ja kordamistest==
* Paigaldage Ubuntu Linux Server süsteem VirtualBox abil
**RAM 512MB
**HDD dynamicly allocated 8GB
**2 Võrgukaarti NIC1 - NAT (eth0 - Ubuntus) ja NIC2 - HostOnly (eth1 - Ubuntus)
**Logige serverisse sisse ja seadistage võrk failis /etc/network/interfaces (liidese eth1 ip aadress 192.168.56.200).
***Abiinfo [[Ubuntu server võrgu seadistamine]] ja [[VirtualBoxi võrgud]]

<source lang="bash">
auto eth1
iface eth1 inet static
address 192.168.56.200
netmask 255.255.255.0
</source>

*Paigaldage openssh server, kui te seda installi käigus ei teinud (apt-get update && apt-get install ssh)

Ubuntu Server 12.04.1 LTS ISO (64bit) http://elab.itcollege.ee:8000/ubuntu-12.04.1-server-amd64.iso

Eelduste kontrollimise test: http://goo.gl/73xBZ
Kes tunneb, et test on liiga keeruline, peab kaaluma aine deklareerimise asemel Osadmin aine (mis on soovituslik eeldus) läbimist.

==Teine praktikum==
*Desktop linux paigaldamine (Vali mitte deb pakihalduriga linux distro, näiteks fedora http://elab.itcollege.ee:8000/Fedora-17-x86_64-Live-Desktop.iso )
*Võib paigaldada ka Ubuntu Desktopi, kuid siis tuleb lisada rpm baasil server

*Memory 1024MB
*HDD 16GB (või 8GB) Dynamic disk
*Network
**NIC1 - eth0 - NAT
**NIC2 - eth1 - Host only - Seate ise aadressi 192.168.56.201
**Video Memory 64MB 3D acceleration sisse

===Praks 2 Ülesanne===
Teha key based autentimisega serverisse sisenemine. (tööjaamast saab serveris käske käivitada)

===Praks 3 kodutöö===
Teha apt - yum ja dpkg - rpm vastavustabel. dpkg ja apt korraldused leiab [http://elab.itcollege.ee:8000/Linux-Basics.mm Linux-Basics mindmapist]

Parim töö annab 7p, järgmised 5p (piisavalt põhjalikud ja erinevad)

Ebapiisavad vastavustabelid, mis sarnanevad üksteisele punkte ei saa.

Kui su tabel on ilma vigadeta, kuid mitte parimate sead siis saad 1-2p.

===Praks 4===

Nimeserveri BIND9 paigaldamine.

*Mõtle välja domeenimini
*Paigalda nimeserver bind9
*Seadista oma domeen
**www.domeen
**ns.domeen
**sales.domeen
**seadista oma kliendimasin kasutama uut nimeserverit

NB: enne kaitsmist lugeda läbi http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/DNS

Labori üks näide [[Nimeserveri seadistamine BIND9 näitel]]

Praktikumi salvestus http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/a828b6af-8caf-4319-b594-5d6bfed04a70

===Praks 5===

Veebiserveri apache2 paigaldamine

*Loo veebisaidid www.domeen ja sales.domeen (ehk oma DNS labori nimedele vastavad veebisaidid)
*Seadist HTTPS nendele saitidele (vajadusel loo uus ip alias ja muuda nimeserveris olevat kirjet, et TLS nimed viitaks erinevatele IP aadressidele)
*Abiks on loeng: http://enos.itcollege.ee/~mernits/infrastruktuur/loeng04%20-%20Veebiserver.odp ja labor: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Veebiserveri_labor_v.2
*Paigalda WordPress vastavalt juhendile: http://goo.gl/6XQ0U

Praktikumi salvestus: http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/0945a764-0305-48ec-8082-4e57a23cc536

=Labor 1=
*Veebiserver ja virtualhostid
*DNS
*e-post
*iptables

=Labor 2=
*LDAP või Samba4
*Puppet või chef
*PAM
*Samba
*TLS termineerimine nginx abil - Sander Arnus, Sander Saveli

=Esseede teemad 2012=

[[zsh]] - pole algajale

Mida uurida

Prompt

http://zshwiki.org/home/config/prompt

http://stevelosh.com/blog/2010/02/my-extravagant-zsh-prompt/

.zshrc

for

if --- Konno (A31), Kallas (A32)

while --- Lang & Lihten A31

jne

[[CentOS Server]] --- teeb Oliver Naaris

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Oracle Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[Suse Linux]]

Paigaldamine

Teenuste DNS, apache2, samba, e-post seadistamine

[[OpenLDAP Ubuntu Serveril]] - teeb Tarmo Suurmägi

[[Zentyal SAMBA4]]

Samba4 domeenikontrolleri seadistamine ja ubuntu/fedora/muu süsteem autentimise seadistamine kasutades uusi vahendeid

[[Apt-yum/dpkg-rpm käskude lühivõrdlus]] - Tegemisel, Teet Saar A32

TLS termineerimine nginx abil

2012-11-20T13:06:09Z

Sarnus:

== Teema võetud ==

Sander Arnus

Sander Saveli

TLS termineerimine nginx abil

2012-11-20T13:04:09Z

Sarnus: Created page with 'Teema võetud. Sander Arnus Sander Saveli'

Teema võetud.

Sander Arnus
Sander Saveli

Varnish

2012-11-20T12:51:57Z

Sarnus: /* Koostajad */

= Koostajad =
Vajab täiendamist. Lingi http://blog.rac.me.uk/2009/11/29/linux-handy-varnish-commands/ alusel.

Rene Sepp, Kersti Lang, Carolys Kallas

Kevad 2012

Viimati muudetud: 14.05.2012

= Sissejuhatus =
Varnishit kasutatakse veebilehekülgede kiirendamiseks. See installeeritakse HTTP serveri ette ning tehakse vastavad muutused sisu cachimiseks. Varnish cache tavaliselt kiirendab andmete laadimiset 300-1000 kordselt sõltuvalt veebilehe ülesehitusest. Varnish cache hoiab veebilehti vahemälus kiirendades sellega javaskriptide ning piltide laadimist. Lisaks kasutatakse seda ka koormuse tasakaalustamiseks ning turvalisuse suurendamiseks.

= Ajalugu =
Projekti algatas Norra suurim tabloidformaadis ajaleht Verdens Gang. Arhitekt ja juhtiv arendaja on Taani konsultant Poul-Henning Kamp (tuntud kui FreeBSDcore arendaja). Haldus, infrastruktuuri - ja täiendavat arendust varustas algselt Norra Linux konsultatsioonifirma Linpro. Varnishi tugi, haldus ja arendus koondus hiljem eraldi haruks - Varnish Software.

2006. aastal avaldati Varnishi versioon 1.0. Varnish 2.0 avaldati 2008 ning Varnish 3.0 2011 aastal.

= Arhitektuur =
Varnishi salvestab andmed virtuaalmällu ja jätab otsustada, mis salvestatakse mällu ja mida suunatakse ketta operatsioonisüsteemi. See aitab vältida olukorda, kus operatsioonisüsteem hakkab andmeid suunama vahemällu samal ajal kui nad paigutatakse rakenduse poolt kettale.

Lisaks on Varnishi tugevalt "keermestatud", iga kliendi ühendust käsitletakse kui eraldi "keeret". Kui seadistatud aktiivsete "keerete" arv on täidetud, paigutatakse sisenevad ühendused ülevoolu järjekorda. Kui kui see järjekord jõuab teatud piirini, hakkab süsteem sissetulevaid ühendusi tagasi lükkama.

Peamine seadistamise mehhanism on VCL (Varnishi Configuration Language).Enamus kasutajapoliitika otsuseid jäetakse VCL koodi, mis muudab Varnishi palju rohkem seadistatav ja kohanemisvõimelisemaks kui enamik teisi HTTP kiirendeid. Kui VLC script on laetud, tõlgitakse see "C" keelde, kompileeritakse, et jagada objektid süsteemi poolt kompilaatorisse ja seotakse otse kiirendiga.

Arvu run-time parameetrid kontrollivad näiteks maksimaalset ja minimaalset aktiivsete keerete arvu, nende erinevaid süsteemipause jne. Käsurea juhtimise liides võimaldab neid parameetreid muuta, uusi VCL skripte kompileerida, laadida ja aktiveerida kiirendile taaskäivitust tegemata.

Selleks, et vähendada süsteemi päringute arvu kiirelt miinimumini, on logi-andmed salvestatud mällu ning logi-andmete filtreerimine, vorminine ning kirjutamine aktiivsele kettale kettale.

= Eeldused =
Antud lahendus on testitud Ubuntu Server 10.10 peal, kuid võib töötada ka teiste Ubuntu versioonidega ning muude Linuxi distributsioonidega.

Eelduseks on töötav veebileht, näiteks wordpressi leht. Kui seda tehtud pole, siis seda kirjeldab
WordPress turvamise labor. https://wiki.itcollege.ee/index.php/WordPress_turvamine

= Varnishi paigaldamine turvalisuse suurendamiseks =
Varnish peatab mittetäielikel http päringutel jõudmast Apache veebiserverini.
Põhineb "Putting Varnish In Front Of Apache On Ubuntu/Debian" artiklil, mis asub siin http://www.howtoforge.com/putting-avarnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian

==Kontrollime kas on installitud kõige uuem varnishi versioon.==
<pre>sudo apt-get install curl
sudo curl http://repo.varnish-cache.org/debian/GPG-key.txt | apt-key add -
sudo echo "deb http://repo.varnish-cache.org/debian/ $(lsb_release -s -c) varnish-2.1" >> /etc/apt/sources.list </pre>

==Apache konfiguratsiooni muutmine==
Muudame varnishi konfiguratsiooni faili, et varnish kuulaks defaultina port 80.
<pre>nano /etc/default/varnish</pre>
Muuda "DAEMON_OPTS="-a *:6081 \" selliseks
<pre>DAEMON_OPTS="-a *:80 \</pre>
ctrl-O ja muudame nime millekski muuks, nt mysite.vcl

Kopeerime /etc/varnish/default.vcl
<pre>cp /etc/varnish/default.vcl /etc/varnish/mysite.vcl</pre>

Täiendame /etc/varnish/mysite.vcl faili.
<pre>
## Redirect requests to Apache, running on port 8000 on localhost
backend apache {
.host = "127.0.0.1";
.port = "8000";
}
## Fetch
sub vcl_fetch {
## Remove the X-Forwarded-For header if it exists.
remove req.http.X-Forwarded-For;

## insert the client IP address as X-Forwarded-For. This is the normal IP address of the user.
set req.http.X-Forwarded-For = req.http.rlnclientipaddr;
## Added security, the "w00tw00t" attacks are pretty annoying so lets block it before it reaches our webserver
if (req.url ~ "^/w00tw00t") {
error 403 "Not permitted";
}
## Deliver the content
return(deliver);
}

## Deliver
sub vcl_deliver {
## We'll be hiding some headers added by Varnish. We want to make sure people are not seeing we're using Varnish.
## Since we're not caching (yet), why bother telling people we use it?
remove resp.http.X-Varnish;
remove resp.http.Via;
remove resp.http.Age;

## We'd like to hide the X-Powered-By headers. Nobody has to know we can run PHP and have version xyz of it.
remove resp.http.X-Powered-By;
}
</pre>

==Varnishi konfiguratsiooni muutmine==
Apache2 tuleb kuulama panna localhosti.
<pre>nano /etc/apache2/ports.conf</pre>
Muuda
<pre>
NameVirtualHost *:80
Listen 80
</pre>

selliseks
<pre>
NameVirtualHost *:8000
Listen 192.168.56.101:8000
</pre>

192.168.56.101 asemel kasuta oma IP.

Paigaldame apachele lisamooduli, et kuvataks kliendi õige ip aadress.
<pre>apt-get install libapache2-mod-rpaf</pre>

== Deemonite restart ==
Kõigepealt tuleb apachele restart teha
<pre>/etc/init.d/apache2 restart</pre>

Kontrollime IP porti
<pre>netstat -lp | grep apache2 </pre>

Tulemus peab olema taoline:
<pre>
tcp 0 0 localhost:8000 *:* LISTEN 4586/apache2
</pre>

Teeme restarti Varnishile
<pre>/etc/init.d/varnish restart </pre>

Kontrollime uuesti
<pre>netstat -lp | grep varnish </pre>

Tulemus peab olema taoline:
<pre>
tcp 0 0 *:www *:* LISTEN 4498/varnishd
tcp6 0 0 [::]:www [::]:* LISTEN 4498/varnishd
</pre>

Nüüd on varnish paigaldatud apache2 ette. (Wordpress) sait peab nüüd töötama. Kui apache peatada kuvatakse varnish error lehekülg.

= Logimine =
== Access.log ==
Veebilehe külastamisi saab jälgida access.logist:
<pre>nano /var/log/varnish/access.log</pre>

= Juhend, et Apache logides näidataks kliendi IP aadressi, mitte Varnishi serveri enda =
==Varnishi pool==
Esimese asjana tuleks muuta Varnishi conf fail

<pre>nano /etc/varnish/mysite.vcl</pre>
ja lisada sinna

<pre>sub vcl_pipe {
set bereq.http.connection = "close";

if (req.http.X-Forwarded-For) {
set bereq.http.X-Forwarded-For = req.http.X-Forwarded-For;
} else {
set bereq.http.X-Forwarded-For = regsub(client.ip, ":.*", "");
}
}

sub vcl_pass {
set bereq.http.connection = "close";

if (req.http.X-Forwarded-For) {
set bereq.http.X-Forwarded-For = req.http.X-Forwarded-For;
} else {
set bereq.http.X-Forwarded-For = regsub(client.ip, ":.*", "");
}
}</pre>

Taaskäivita Varnish

<pre>
service varnish restart
</pre>

==Apache pool==
Lisada vajalikud moodulid Apache jaoks

<pre>apt-get update && apt-get install libapache2-mod-rpaf && a2enmod rpaf && apache2ctl graceful</pre>

Avada Apache conf fail

<pre>nano /etc/apache2/apache2.conf</pre>

ja lisada sinna see

<pre><IfModule mod_rpaf.c>
RPAFenable On
RPAFsethostname On
RPAFproxy_ips 127.0.0.1 xxx.xxx.xxx.xxx
</IfModule></pre>
Lisa Varnishi serveri IP xxx.xxx.xxx.xxx asemele

Apachele restart
<pre>service apache2 restart</pre>

==Tulemuse kontroll==
Ühenda kliendiga veebiserveri külge ja vaata apache access.log faili, mis ip logitakse
<pre>less /var/log/apache2/access.log</pre>

= Juhend, Security.VCL paigaldamine =
Security.vcl on Web Application tulemüür, mis on rakendatud vcl(Varnish Control Language) keeles

Sarnaneb mod_security-le, aga on palju kiirem.

https://www.owasp.org/index.php/Category:OWASP_ModSecurity_Core_Rule_Set_Project#tab=Home

<pre>wget https://github.com/comotion/security.vcl/tarball/master -O - | tar xz</pre>
<pre> apt-get install make</pre>
<pre>cd comotion-security.vcl-616f269/vcl/
sudo make
cd ..
sudo ln -s $PWD/vcl/ /etc/varnish/security</pre>
Lisa Varnishi .vcl conf faili järgnev rida Backend Apache ridade alla
<pre> include "/etc/varnish/security/main.vcl";</pre>
Välja peaks nägema nii
<pre> backend apache {
.host = "<sinu serveri ip>";
.port = "8080";
}
include "/etc/varnish/security/main.vcl";
</pre>
<pre>service varnish restart
</pre>

== Tulemuse kontroll ==

Proovi nüüd minna enda veebiserveri külge aadressiga:

<pre>http://<sinu serveri ip>/javascript:</pre>

Kui kõik toimib tuleb vastuseks:
<pre>Error 403 Naughty, not nice!</pre>

== Kasutatud materjal ==
1. About Varnish - https://www.varnish-cache.org/about

2. Putting Varnish In Front Of Apache On Ubuntu/Debian - http://www.howtoforge.com/putting-varnish-in-front-of-apache-on-ubuntu-debian

3. Configuring varnish and apache to pass the original client ip http://theyusedtocallitablog.net/2011/07/configuring-varnish-and-apache-to-pass-the-original-client-ip-specifically-with-wordpress-comments-in-mind/

4. https://github.com/comotion/security.vcl/blob/master/README

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-04-17T09:34:09Z

Sarnus: /* Avalike wifi võrkude otsimise skript */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko A31
*Sander Saveli A22
*Sander Arnus A22
*Kalmer Tart D22
*Kristjan Rõõm A32

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep "\-\-" | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash
export LC_ALL=C

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh
export LC_ALL=C
# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

==Arvamus==
===Sander Saveli===
Üldiselt loen intensiivõppe nädalat enda jaoks korda läinuks. Väga huvitava kogemuse andis reaalse projekti juures kindla tiimiga töötamine, kus ajakava oli kindlalt määratud. Kuna ajakava oli tihe ja tööd palju, pidid kõik tiimi liikmeid kandma vastavalt vajadusele erinevaid rolle, näiteks polnud võimalik, et keegi tegeleks ainult skriptimisega ning keegi ainut routing tableiga. Korraldusliku poole pealt soovitan kindlasti iga tiimi juurde kohe algusest peale saata tuutori, kellel oleks teadmisi ja aega tiimiga tegeleda. Ilma tuutorita pole sageli piisavat ülevaadet ning liiga palju aega kulub erinevate tehnoloogiate googeldamisele ning arusaamisele, kuhu nad süsteemis positsioneeruksid ning kuidas süsteemi mõjutaksid. Koostöö Ericssoniga loen väga sujuvaks - leiti aega meile isiklikult ülesanne ära seletada, tagati tööks vajalik tehnika, anti võimalus terve tööprotsessi jooksul neilt küsida täiendavaid küsimusi ning oldi valmis ka näljaste tudengite mõttetööd pitsaga toetama. Mulle tegi erilist rõõmu, et lõpuks suutmise valmis teha reaalselt töötava lahenduse.

===Kristjan Rõõm===
Intensiivõppe nädal oli huvitav ning asjalik kogemus. Korraldus oli suhtelist hea, kuigi vahepeal tuli juhendajatest puudus. Peamiselt sai uuritud Network Manageri käitumist ning võrguühenduste prioritiseerimist. Lisaks sai rakendada ka skriptimisoskust. Palju teadmisi kogunes linuxi (Ubuntu) võrguühenduste kohta (kaustad, kust automaatselt skripte käivitatakse ning ühenduste konfigureeimisfailid). Kasulik kogemus ja pitsa maitses hästi.

===Sander Arnus===
Intensiivõppe nädal oli kokkuvõttes huvitav kogemus. Õppisin palju uut ja kordasin juba õpitut, näiteks Network Manageris wifi seadistamist ja bash skriptide kirjutamist. Ürituse puhul oleks võinud igal meeskonnal olla mentor, kes antud teemast rohkem teab ja aitab juhtida lahendust õiges suunas. Esialgu meie meeskonnal mentorit ei olnud ja tänu sellele läks üks päev tehnoloogia õppimiseks, mida lõpuks ei kasutanud.
Nädal on ühe projekti jaoks lühike aeg ja isiklikult ei saa lõpplahendusega täiesti rahul olla. Palju oleks veel teha. Kokkuvõttes oli üritus igati kasulik ja soovitan sellest kõigil osa võtta.

===Inger Romanenko===

Intensiivõppenädalal osalemist soovitasid mulle kursusekaaslased, kes eelmisel aastal osa võtsid. Nädala jooksul sai proovile panna enda vastupidavust, sest koolis veetsime esimestel päevadel pea 12 tundi. Sain juurde uusi teadmisi ning kindlasti palju meeskonnatöö kogemust. Korralduse koha pealt paistis alguses, et inimesed ei olnud enne intensiivõppenädalat üldse ülesannetega tutvunud ning mul oli väike kahtlus, kuidas nad siis ülesannetega valmis jõuavad, kuid esitluste päeval nägin, et kõik tiimid olid teinud head tööd :) Jäin intensiivõppenädalaga rahule ja soovitan seda teistelegi.

===Kalmer Tart===
Intensiivõppe nädal oli huvitav, sai tegeleda reaalse projektiga, mille käigus oli võimalik varasemalt õpitu proovile panna ja sai juurde palju uusi teadmisi. Tutvusin Network Manageri võrkude prioritiseerimisega ning sain palju uusi teadmisi skriptimisest, ühtlasi tutvusin Androidi rakenduste arendamise võimalustega. Korraldusega võis rahule jääda, kuigi meeskonnal oleks võinud algusest peale olla konkreetne juhendaja.

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-04-02T08:18:56Z

Sarnus: /* Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko A31
*Sander Saveli A22
*Sander Arnus A22
*Kalmer Tart D22
*Kristjan Rõõm A32

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash
export LC_ALL=C

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh
export LC_ALL=C
# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

==Arvamus==
===Sander Saveli===
Üldiselt loen intensiivõppe nädalat enda jaoks korda läinuks. Väga huvitava kogemuse andis reaalse projekti juures kindla tiimiga töötamine, kus ajakava oli kindlalt määratud. Kuna ajakava oli tihe ja tööd palju, pidid kõik tiimi liikmeid kandma vastavalt vajadusele erinevaid rolle, näiteks polnud võimalik, et keegi tegeleks ainult skriptimisega ning keegi ainut routing tableiga. Korraldusliku poole pealt soovitan kindlasti iga tiimi juurde kohe algusest peale saata tuutori, kellel oleks teadmisi ja aega tiimiga tegeleda. Ilma tuutorita pole sageli piisavat ülevaadet ning liiga palju aega kulub erinevate tehnoloogiate googeldamisele ning arusaamisele, kuhu nad süsteemis positsioneeruksid ning kuidas süsteemi mõjutaksid. Koostöö Ericssoniga loen väga sujuvaks - leiti aega meile isiklikult ülesanne ära seletada, tagati tööks vajalik tehnika, anti võimalus terve tööprotsessi jooksul neilt küsida täiendavaid küsimusi ning oldi valmis ka näljaste tudengite mõttetööd pitsaga toetama. Mulle tegi erilist rõõmu, et lõpuks suutmise valmis teha reaalselt töötava lahenduse.

===Kristjan Rõõm===
Intensiivõppe nädal oli huvitav ning asjalik kogemus. Korraldus oli suhtelist hea, kuigi vahepeal tuli juhendajatest puudus. Peamiselt sai uuritud Network Manageri käitumist ning võrguühenduste prioritiseerimist. Lisaks sai rakendada ka skriptimisoskust. Palju teadmisi kogunes linuxi (Ubuntu) võrguühenduste kohta (kaustad, kust automaatselt skripte käivitatakse ning ühenduste konfigureeimisfailid). Kasulik kogemus ja pitsa maitses hästi.

===Sander Arnus===
Intensiivõppe nädal oli kokkuvõttes huvitav kogemus. Õppisin palju uut ja kordasin juba õpitut, näiteks Network Manageris wifi seadistamist ja bash skriptide kirjutamist. Ürituse puhul oleks võinud igal meeskonnal olla mentor, kes antud teemast rohkem teab ja aitab juhtida lahendust õiges suunas. Esialgu meie meeskonnal mentorit ei olnud ja tänu sellele läks üks päev tehnoloogia õppimiseks, mida lõpuks ei kasutanud.
Nädal on ühe projekti jaoks lühike aeg ja isiklikult ei saa lõpplahendusega täiesti rahul olla. Palju oleks veel teha. Kokkuvõttes oli üritus igati kasulik ja soovitan sellest kõigil osa võtta.

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-04-02T08:18:38Z

Sarnus: /* Ping test skript */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko A31
*Sander Saveli A22
*Sander Arnus A22
*Kalmer Tart D22
*Kristjan Rõõm A32

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh
export LC_ALL=C
# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

==Arvamus==
===Sander Saveli===
Üldiselt loen intensiivõppe nädalat enda jaoks korda läinuks. Väga huvitava kogemuse andis reaalse projekti juures kindla tiimiga töötamine, kus ajakava oli kindlalt määratud. Kuna ajakava oli tihe ja tööd palju, pidid kõik tiimi liikmeid kandma vastavalt vajadusele erinevaid rolle, näiteks polnud võimalik, et keegi tegeleks ainult skriptimisega ning keegi ainut routing tableiga. Korraldusliku poole pealt soovitan kindlasti iga tiimi juurde kohe algusest peale saata tuutori, kellel oleks teadmisi ja aega tiimiga tegeleda. Ilma tuutorita pole sageli piisavat ülevaadet ning liiga palju aega kulub erinevate tehnoloogiate googeldamisele ning arusaamisele, kuhu nad süsteemis positsioneeruksid ning kuidas süsteemi mõjutaksid. Koostöö Ericssoniga loen väga sujuvaks - leiti aega meile isiklikult ülesanne ära seletada, tagati tööks vajalik tehnika, anti võimalus terve tööprotsessi jooksul neilt küsida täiendavaid küsimusi ning oldi valmis ka näljaste tudengite mõttetööd pitsaga toetama. Mulle tegi erilist rõõmu, et lõpuks suutmise valmis teha reaalselt töötava lahenduse.

===Kristjan Rõõm===
Intensiivõppe nädal oli huvitav ning asjalik kogemus. Korraldus oli suhtelist hea, kuigi vahepeal tuli juhendajatest puudus. Peamiselt sai uuritud Network Manageri käitumist ning võrguühenduste prioritiseerimist. Lisaks sai rakendada ka skriptimisoskust. Palju teadmisi kogunes linuxi (Ubuntu) võrguühenduste kohta (kaustad, kust automaatselt skripte käivitatakse ning ühenduste konfigureeimisfailid). Kasulik kogemus ja pitsa maitses hästi.

===Sander Arnus===
Intensiivõppe nädal oli kokkuvõttes huvitav kogemus. Õppisin palju uut ja kordasin juba õpitut, näiteks Network Manageris wifi seadistamist ja bash skriptide kirjutamist. Ürituse puhul oleks võinud igal meeskonnal olla mentor, kes antud teemast rohkem teab ja aitab juhtida lahendust õiges suunas. Esialgu meie meeskonnal mentorit ei olnud ja tänu sellele läks üks päev tehnoloogia õppimiseks, mida lõpuks ei kasutanud.
Nädal on ühe projekti jaoks lühike aeg ja isiklikult ei saa lõpplahendusega täiesti rahul olla. Palju oleks veel teha. Kokkuvõttes oli üritus igati kasulik ja soovitan sellest kõigil osa võtta.

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-04-02T08:16:53Z

Sarnus: /* Arvamus */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko A31
*Sander Saveli A22
*Sander Arnus A22
*Kalmer Tart D22
*Kristjan Rõõm A32

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh

# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

==Arvamus==
===Sander Saveli===
Üldiselt loen intensiivõppe nädalat enda jaoks korda läinuks. Väga huvitava kogemuse andis reaalse projekti juures kindla tiimiga töötamine, kus ajakava oli kindlalt määratud. Kuna ajakava oli tihe ja tööd palju, pidid kõik tiimi liikmeid kandma vastavalt vajadusele erinevaid rolle, näiteks polnud võimalik, et keegi tegeleks ainult skriptimisega ning keegi ainut routing tableiga. Korraldusliku poole pealt soovitan kindlasti iga tiimi juurde kohe algusest peale saata tuutori, kellel oleks teadmisi ja aega tiimiga tegeleda. Ilma tuutorita pole sageli piisavat ülevaadet ning liiga palju aega kulub erinevate tehnoloogiate googeldamisele ning arusaamisele, kuhu nad süsteemis positsioneeruksid ning kuidas süsteemi mõjutaksid. Koostöö Ericssoniga loen väga sujuvaks - leiti aega meile isiklikult ülesanne ära seletada, tagati tööks vajalik tehnika, anti võimalus terve tööprotsessi jooksul neilt küsida täiendavaid küsimusi ning oldi valmis ka näljaste tudengite mõttetööd pitsaga toetama. Mulle tegi erilist rõõmu, et lõpuks suutmise valmis teha reaalselt töötava lahenduse.

===Kristjan Rõõm===
Intensiivõppe nädal oli huvitav ning asjalik kogemus. Korraldus oli suhtelist hea, kuigi vahepeal tuli juhendajatest puudus. Peamiselt sai uuritud Network Manageri käitumist ning võrguühenduste prioritiseerimist. Lisaks sai rakendada ka skriptimisoskust. Palju teadmisi kogunes linuxi (Ubuntu) võrguühenduste kohta (kaustad, kust automaatselt skripte käivitatakse ning ühenduste konfigureeimisfailid). Kasulik kogemus ja pitsa maitses hästi.

===Sander Arnus===
Intensiivõppe nädal oli kokkuvõttes huvitav kogemus. Õppisin palju uut ja kordasin juba õpitut, näiteks Network Manageris wifi seadistamist ja bash skriptide kirjutamist. Ürituse puhul oleks võinud igal meeskonnal olla mentor, kes antud teemast rohkem teab ja aitab juhtida lahendust õiges suunas. Esialgu meie meeskonnal mentorit ei olnud ja tänu sellele läks üks päev tehnoloogia õppimiseks, mida lõpuks ei kasutanud.
Nädal on ühe projekti jaoks lühike aeg ja isiklikult ei saa lõpplahendusega täiesti rahul olla. Palju oleks veel teha. Kokkuvõttes oli üritus igati kasulik ja soovitan sellest kõigil osa võtta.

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-04-02T08:00:48Z

Sarnus: /* Liikmed */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko A31
*Sander Saveli A22
*Sander Arnus A22
*Kalmer Tart D22
*Kristjan Rõõm A32

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh

# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

Meeskond "Tartu rõõm"

2012-03-30T09:19:58Z

Sarnus: /* Ping test skript */

== Liikmed ==
*Inger Romanenko
*Sander Saveli
*Sander Arnus
*Kalmer Tart
*Kristjan Rõõm

==Meie eesmärk intensiivõppe raames==

===Automaatne võrguühenduste konfigureerimine erinevate võrkudega===

Konfigureerida arvuti, millel on 3G, Wifi, Ethernet-over-Powerline ja Etherneti pordid ning mille operatsioonisüsteemiks on Ubuntu Linux. Võrguühendust vahetataks ühenduse olemasolu ja prioriteetide alusel üle erinevate tehnoloogiate võimalikult lihtsalt ja kiirelt. IP aadress ei pea samaks jääma. Wifi adapter valib ise parima avaliku võrgu, kui ei ole konfigureeritud teisiti. Kui Wifi ühendus kaob, proovib teisi ka taustal. Kõik ümberlülitamised logitakse. Näiteks: Prioriteetideks on Ethernet:1; EoP:2; Wifi:3; 3G:4. Ühendatakse kõikidesse võimalikesse võrkudesse ning kui Ethernet ära kukub ning pole võimalik ühenduda ka läbi EoP, toimub ühenduse ümberlülitamine Wifi võrku. Kui Wifi ära kukub, siis ühendutakse 3G võrku. Kui tuleb suvaline public wifi tagasi, ühendutakse sinna jne. Luua lihtne kasutajaliides Android telefonile, mis lubab üle bluetooth ühenduse erinevaid võrke ja prioriteete konfigureerida ning vaadata ühenduste ajalugu.

==Ajakava/progress==
=== Esmaspäev 26.03.2012 ===
'''Eesmärgid:'''
* Tutvuda olukorraga ja tehnoloogiatega
* Kohtuda Ericssoni esindajaga, saada täpne ülevaade ülesandest.
* Panna paika algne tegevuskava.

Küsimused Ericssonile:
* Kuidas teha vahet eop-l ja ethernetil?
* Mis tehnoloogiaid kasutada
* Miks selline ülesanne?
* Kus seda kasutama võidakse hakata?

'''Edusammud:'''
* Leidsime badVPN NCD http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD, nimelise võrguhaldustarkvara ning proovime sellega prioritiseerida erinevaid võrguliideseid.
* Kohtusime Ericssoni esindajaga ning saime täpsema ülevaate ülesandest. Peame määrama ühendustele prioriteedid ning valima parima ühenduse liigi vastavalt prioriteedile. Wifi puhul peame ühenduma public wifisse ning kui on mitu erinevat võrku saadaval, proovima erinevaid. Võrgutegevust logitakse.

''Ericssonist saime katsetamiseks kaasa järgneva tehnika :''
* nettop PC FIT-PC2
* 3G EMT mobiilse internetimodemi
* bluetooth adapteri
* ethernet over powerline seadmed

'''Küsimus:''' Kas kasutame enda leitud badVPN NCD-d või kasutame Linuxis vaikimisi töös olevat Network Manageri?

'''Materjalid badVPN NCD kohta:'''
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/NCD
* http://code.google.com/p/badvpn/wiki/Installation

Tegime katseid virtualiseeritud keskkonnas. Hetkel suudab NCD prioriteetide alusel ühenduda erinevatesse ethernet liidestega.

'''Otsustasime enda leitud lahenduse kasuks, sest badVPN NCD teeb täpselt seda mis meil vaja - ühendub erinevatesse võrkudesse prioriteedide alusel.'''
'''Hetkel tundub, et Network Manageri kasutades peaksime tunduvalt rohkem loogikat ise valmis kirjutama.'''

Läksime üle katsetustele päris masinas. Installeerisime nettopi peale Lubuntu Linuxi.

''Hakkame modifitseerima badVPN-i, et saada tööle ka Wi-Fi ja 3G.''

'''Tulemus:''' NCD suudab prioriteedide alusel valida parima ühenduse wifi ja etherneti vahel. Hetkel aga on probleem wifi public võrkudega, nimelt ühendub wifi adapter ainult etteantud võrku. Tuleks kirjutada skript, mis otsib avatud wifi võrke. Alustasime ka mobiilse interneti lahendusega, kuid hetkel tunudb, et NCD seda võimalust ei toeta.

====NCD konfiguratsioon====
<source lang="cfm">

#
# Example NCD program.
# All interfaces are disabled by default.
# Remove/comment the first line of a process to activate the interface.
#

process ethernet1 {
# Set device.
var("eth1") dev;

# Wait for device and link.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Static configuration.
# To use, comment/remove the DHCP configuration above and uncomment this.
#var("192.168.111.116") addr;
#var("24") addr_prefix;
#var("192.168.111.1") gateway;
#list("192.168.111.14", "193.2.1.66") dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-ethernet");
}

process eop {
# Set device.
var("eth2") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-eop");
}

process pp {
# Set device.
var("ppp0") dev;

# Wait for device.
net.backend.waitdevice(dev);
net.up(dev);
net.backend.waitlink(dev);

# DHCP configuration.
# net.ipv4.dhcp() will block here until it obtaines an IP address.
# It doesn't check the obtained address in any way,
# so as a basic security measure, do not proceed if it is local.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
#var(dhcp.addr) addr;
#var(dhcp.prefix) addr_prefix;
#var(dhcp.gateway) gateway;
#var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address.
#net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-pp");
}

process wlan {

# Set device.
var("wlan1") dev;

# Wait for device and rfkill.
net.backend.waitdevice(dev);
net.backend.rfkill("wlan", dev);

# Connect to wireless network.
list() args;
net.backend.wpa_supplicant(dev, "/etc/wpa_supplicant/all.conf", "/sbin/wpa_supplicant", args);

# DHCP configuration. See above for static configuration.
net.ipv4.dhcp(dev) dhcp;
ip_in_network(dhcp.addr, "127.0.0.0", "8") test_local;
ifnot(test_local);
var(dhcp.addr) addr;
var(dhcp.prefix) addr_prefix;
var(dhcp.gateway) gateway;
var(dhcp.dns_servers) dns_servers;

# Assign IP address to interface.
net.ipv4.addr(dev, addr, addr_prefix);

# Go on configuring the network.
multiprovide("NET-wlan");
}

process NETCONF {
# Wait for some network connection. Order by priority.
list("NET-wlan", "NET-eop", "NET-pp", "NET-ethernet") pnames;
multidepend(pnames) ifdep;

#if(pnames == "NET-pp")

var(ifdep.dev) dev;
var(ifdep.addr) addr;
var(ifdep.addr_prefix) addr_prefix;
var(ifdep.gateway) gateway;
var(ifdep.dns_servers) dns_servers;

# Add default route.
net.ipv4.route("0.0.0.0", "0", gateway, "20", dev);

# Configure DNS servers.
net.dns(dns_servers, "20");
}

</source>

===Teisipäev 27.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada valmis prioritiseerimine
* Kirjutada skript, mis otsiks avatud wifi võrke
* Saada tööle 3G
* Alustada logimisega ning androidi rakenduse kirjutamisega.

'''Hakkame lähemalt uurima Network Manageri alternatiivina, sest badVPN-il NCD ja 3G konfiguratsioonid satuvad konflikti, mis teeb 3G ühenduse initsialiseerimise keerukaks.'''

Selgus lõplikult, et NCD-ga ei õnnestu meil töötavat 3G-ga funktsionaalsust luua.
Hakkasime ülesannet lahendama linuxi '''Network Manageri''' abil.
Network Manageris toimib vaikimisi võrkude prioritiseerimine, esialgu tundub et ei ole võimalik ise prioriteete määrata, ilma source koodi muutmata.

''Hakkame uurima erinevaid võimalusi kuidas võrke Network manageriga prioritiseerida''
Network Manageril on sisseehitatud kindlad prioriteedid ja selle raames toimib kõik väga hästi, aga probleem tekib sellestm et Network Manageris ei saa muuta prioriteete.

'''Lahendus: hakkasime meetrikute alusel prioritiseerima routing tables erinevate ühenduste default route, mille tulemusena saame luua ühenduste prioriteetide järjekorra.'''

Kirjutasime iga Interfacei üles ja allaminemise korral skriptid, mis lisavad ja kustutavad vastava default gateway ja metricuga routi IP route tabelist.
Default gateway saame kätte Network Manageri käsurea tööriista - '''nmcli''' päringu kaudu. Nmcli on kõige kiirem võimalus, sest kliendi poole pealt küsib DHCP infot Network Manager.

====IF UP skript====

<source lang="bash">

#!/bin/bash

if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth1 metric 5
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface eth2 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev eth2 metric 2
fi;
if [ "$IFACE" = "wlan1" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface wlan1 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev wlan1 metric 3
fi;
if [ "$IFACE" = "ppp0" ]; then
ADR=$(nmcli dev list iface ttyUSB0 | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
ip route add default via $ADR dev ppp0 metric 6
fi;
</source>

==== IF DOWN skript====
<source lang="bash">
if [ "$IFACE" = "eth1" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;
if [ "$IFACE" = "eth2" ]; then
sleep 3
ip route del default
fi;

</source>

''Kalmer hakkab uurima võimalusi kuidas teha androidi rakendust, millega saaks ühenduda bluetoothiga arvutiga ning konfigureerida võrgu prioriteete.''

Tegime skripti wifi jaoks, mis otsib kõik avalikud wifi võrgud, mis on läheduses ja koostab nende kohta individuaalfailid mida kasutab Network Maganager võrkudesse automaatseks ühendamiseks.

==== Avalike wifi võrkude otsimise skript ====
<source lang="bash">
<source lang="bash">
#!/bin/bash
# Autor: Tartu Rõõm
# Kirjeldus, mida skript teeb
##
# Versioon 1.0

# Kontrollib kas juurkasutajana k2ivitati skript
export LC_ALL=C

if [ $UID -ne 0 ]
then
echo "K2ivita skript $(basename $0) juurkasutaja 6igustes"
exit 1
fi

#Leiame arvuti wlan seadme mac aadressi
MAC=$(ifconfig | grep wlan | cut -d " " -f10)
echo "Arvuti mac: $MAC"

# Otsime avalikud võrgud
for line in $(nmcli -p dev wifi | grep [--] | grep s | cut -d "'" -f2); do
SSID=$line

#Suvaline arv UUID
HEX="0123456789abcdef"
BEGIN=$( for i in {1..8} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KAKS=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
KOLM=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
NELI=$( for i in {1..4} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
END=$( for i in {1..12} ; do echo -n ${HEX:$(( $RANDOM % 16 )):1} ; done )
UUID="$BEGIN-$KAKS-$KOLM-$NELI-$END"

echo "SSID: $SSID"

# Loome igale access pointile ssid faili
touch /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

cat > /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID << LOPP

[connection]
id=$SSID
uuid=$UUID
type=802-11-wireless

[802-11-wireless]
ssid=$SSID
mode=infrastructure
mac-address=$MAC

[ipv6]
method=auto

[ipv4]
method=auto

LOPP

chmod 600 /etc/NetworkManager/system-connections/$SSID

done

#service network-manager restart

</source>

===Kolmapäev 28.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* Saada tööle 3G prioritiseerimine
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

'''Probleem'''
Vaikimisi 3G ühendus ei tule ise ülesse. Oleks vaja teada kuhu ja millal USB modem ühendatakse, Lisaks selle oleks vaja automaatlselt luua ühendus, mille alusel saaks kätte default gateway ning saaks teha sissekirjutuse routing tabelisse.

'''Lahendus'''

Lisasime /lib/udev/rules.d/40-usb_modeswitch.rules faili RUN käsu järele skripti, mis vastava mudeli USB modemi korral initsialiseerib ühenduse.

==== Mobiilse internetiühenduse automaatse loomise skript====

<source lang="bash">
#!/bin/bash

sleep 30
nmcli con up id "EMT Default"
sleep 2
usb_modeswitch '%b/%k'
</source>

====Loggimise skript====
<source lang="bash">
DATE=$(date +%Y-%m-%d)
mkdir /var/log/nm
less /var/log/syslog | grep NetworkManager > /var/log/nm/nmlog$DATE.txt
</source>

Millegi pärast, peale arvuti restarti ei tule eth2 kohe üles. Lahendasime probleemi skriptiga, msi teeb interfacile restardi.

===Neljapäev 29.03.2012===

'''Eesmärgid:'''
* luua ping test
* arendada Androidi rakendust
* Teha logimine
* Korrastada dokumentatsioon
* Valmistuda presentatsiooniks

Kuna ühendus võib olla üleval, kuid sidet internetiga pole, otsustasime teha skripti , mis pingi kaudu kontrollib internetiühendust.
Pingitakse kõige madalama metricuga default gatewayd, ehk gatewayd, mida kasutatakse. Kui ping ei vasta, suurendatakse merticut 10 võrra, 30min pärast tehakse interfacile restart ning interface tuleb esialge metricuga tagasi, mille peale käivitatske ping test.

====Ping test skript====
<source lang= "bash">
#!/bin/bash
#/etc/nmskript/pingtest.sh

# Lõputu tsükkel
while [ true ]; do
echo "while algus"

#Kui ping õnnestub siis magab 5min (hetkel 5s)
PACKETS=$(ping -c 5 8.8.8.8 | grep packets | cut -d " " -f4)
sleep 5
echo “$PACKETS pakki läks läbi”
#Kui üle kolme paki viiest läks läbi, siis magab
if [ $PACKETS -gt 3 ]; then
echo "Ping t66tab, magan 10s"
sleep 10

#Kui ping ei toimi võtab muutujad, kustutab rea, annab esimesele suurema meetriku
else

IFACE=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f5)
echo "$IFACE ping ei toimi!"
METER=$(ip route | grep default | grep metric | head -n 1 | cut -d " " -f8)
METER=$(($METER + 10))
ADR=$(nmcli dev list iface $IFACE | grep GATEWAY | cut -d " " -f20)
ip route del default
sleep 1
ip route add default via $ADR dev $IFACE metric $METER

sleep 10
fi
done

</source>

Androidi rakenduse arendamine jääb hetkel seisma, kuna pole piisavalt aega ega teadmisi.

PowerShell: Desktopile info kuvamine

2012-02-20T15:07:10Z

Sarnus:

<Source lang="powershell">

<#

.SYNOPSIS
Kuvab taustapildile arvutinime, kasutajanime ja ip aadressid.
Taustapildi saab ette anda.
Kui pilti ette ei anta ja taustapilti pole varem skriptist läbi lastud, siis kirjutab andmed olemasolevale pildile.
Kui skript on juba taustapildile andmed kirjutanud ja käivitatakse skript uuesti ilma uue pildi asukohata, siis kuvatakse must taust andmetega.

.DESCRIPTION
Võimalik on anda olemasoleva pildi asukoht ja kuvamise stiil.
Stiilid on: Tile, Center, Stretch

.Example
C:\PS> .\skript.ps1
C:\PS> .\skript.ps1 -Path "C:\Users\Kasutaja\pilt.jpg"
C:\PS> .\skript.ps1 -Path "C:\Users\Kasutaja\pilt.jpg" -Style "Stretch"

.NOTES
Autor: Sander Arnus
Versioon: 0.1
Muutmise kuup2ev 19.02.2012

.LINK
https://wiki.itcollege.ee/index.php/PowerShell:_Desktopile_info_kuvamine

#>

#Parameetrid, pildi asukoht ja kuvamise stiil
Param(
[string] $Path,
[string] $Style = "NoChange")

# Funktsioon mis muudab taustapildi ära
function Muudataust
{

BEGIN {
try {
$WP = [Wallpaper.Setter]
} catch {
Add-Type @"
using System;
using System.Runtime.InteropServices;
using Microsoft.Win32;
namespace Wallpaper
{
public enum Style : int
{
Tile, Center, Stretch, NoChange
}

public class Setter {
public const int SetDesktopWallpaper = 20;
public const int UpdateIniFile = 0x01;
public const int SendWinIniChange = 0x02;

[DllImport("user32.dll", SetLastError = true, CharSet = CharSet.Auto)]
private static extern int SystemParametersInfo (int uAction, int uParam, string lpvParam, int fuWinIni);

public static void SetWallpaper ( string path, Wallpaper.Style style ) {
SystemParametersInfo( SetDesktopWallpaper, 0, path, UpdateIniFile | SendWinIniChange );

RegistryKey key = Registry.CurrentUser.OpenSubKey("Control Panel\\Desktop", true);
switch( style )
{
case Style.Stretch :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "2") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "0") ;
break;
case Style.Center :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "1") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "0") ;
break;
case Style.Tile :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "1") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "1") ;
break;
case Style.NoChange :
break;
}
key.Close();
}
}
}
"@
$WP = [Wallpaper.Setter]
}
}
PROCESS {
$WP::SetWallpaper( $Path, $Style)
echo $Path
echo $Style
echo $pikkus
echo $laius
echo $korgus
echo $kaugus
}

}

[Reflection.Assembly]::LoadWithPartialName("System.Drawing") | Out-Null

# Koht kuhu salvestame taustapildi
$imgurl = "$ENV:tmp\wallpaper.jpg"

#Funktsioon, mis väljastab kõik arvuti ip aadressid
Function Get-IPAddresses
{
$Computer = "."
$IPConfigSet = Get-WmiObject Win32_NetworkAdapterConfiguration

$count = 0
foreach ($IPConfig in $IPConfigSet) {
if ($Ipconfig.IPAddress) {
foreach ($addr in $Ipconfig.IPAddress) {
"IP Aadress: {0}" -f $addr;
$count++
}
}
}
if ($count -eq 0) {"No IP addresses found"}
}

# Arvuti nimi
$PC=Get-Content Env:\COMPUTERNAME

# Kasutajanimi
$USER=Get-Content Env:\USERNAME

# IP Aadress
$IP=@(Get-IPAddresses)

# Tekst, mida kirjutatakse pildile (mitu rida)
$PC_text ="Masin: $PC"
$USER_text = "Kasutaja: $USER"

# Väärtustame text array
$text = ($PC_text,$USER_text) + $IP

#Leiame kõige pikema tekstirea kuvatavas tekstis
$koigePikem = 0
foreach ($number in $text) {
if($koigepikem -lt $number.Length)
{
$koigepikem = $number.Length
}
}

Add-Type -AssemblyName System.Drawing

# leiame vähimad Desktopi mõõdud
# Virtual PC peal ei näita monitori pikkust ja laiust, võib tekitada probleeme(ei näe teksti), liiga suurte mõõtude($pikkus, $laius) korral
# Kui mõõte ei ole, määrame väiksemad mõõdud, siis peaks andmed näha olema
$desktops = Get-WmiObject -Class Win32_DesktopMonitor
$pikkus = 9000 #Height
$laius = 9000 #Width
foreach($x in $desktops)
{
if(($pikkus -gt $x.ScreenHeight) -and ($x.ScreenHeight -gt 100))
{
$pikkus = $x.ScreenHeight
}
else
{
$pikkus = 920
}
if(($laius -gt $x.ScreenWidth) -and ($x.ScreenWidth -gt 100))
{
$laius = $x.ScreenWidth
}
else
{
$laius = 1280
}
}

# Valime kirjastiili, millega teks kirjutatakse
$font = new-object System.Drawing.Font Consolas,18
$gUnit = [Drawing.GraphicsUnit]::Pixel

# Määrame taustapintsli värvi; kasutame kui olemasolevat pilti pole määratud
$brushBg = [System.Drawing.Brushes]::Black

# Määrame kirjutamis pintsli värvi
$brushFg = [System.Drawing.Brushes]::White

# Vaatame kas mõni taustapilt on kasutusel
$d = Get-WmiObject -Class Win32_Desktop
$olemas = $null
foreach($w in $d)
{
if($w.Wallpaper)
{
$olemas = $w.Wallpaper
}
}

# Kui faili asukoht on antud siis kasutame seda
if($Path)
{
$olemas = $Path
}

#Kasutame olemasolevat või antud desktopi taustapilti
if($olemas -and ($olemas -ne $imgurl))
{
$img = [System.Drawing.Image]::FromFile("$olemas")
$bmp = new-object System.Drawing.Bitmap([int]($img.width)),([int]($img.height))
$graphics = [System.Drawing.Graphics]::FromImage($bmp)
$rect = New-Object Drawing.Rectangle 0,0,$img.Width,$img.Height

# Joonistab olemasoleva pildi, etteantud failist
$graphics.DrawImage($img,$rect,0,0,$img.Width,$img.Height,$gUnit)
$img.Dispose()
}

# Kui taustapilti pole, loome uue bitmapi
else
{
$bmp = new-object System.Drawing.Bitmap([int]$laius,[int]$pikkus)

$graphics = [System.Drawing.Graphics]::FromImage($bmp)
$graphics.FillRectangle($brushBg,0,0,$bmp.Width,$bmp.Height)
}

#Arvutame koha, kust tekst algab
$korgus = $bmp.Height - 190 - $text.count * 20
$kaugus = $bmp.Width - 120 - $koigePikem * 14

# Kirjutame teksti pildile
foreach ($number in $text) {
$korgus = $korgus + 20
$graphics.DrawString($number,$font,$brushFg,$kaugus,$korgus)
$count++
}

# Salvestame uue pildi
$bmp.save($imgurl,[System.Drawing.Imaging.ImageFormat]::Jpeg)
$Path = $imgurl

$bmp.Dispose()
$graphics.Dispose()

#Kutsume välja funktsiooni Muudataust
Muudataust

</source>

PowerShell: Desktopile info kuvamine

2012-02-20T15:06:35Z

Sarnus: Created page with '<Source lang="powershell"> <# .SYNOPSIS Kuvab taustapildile arvutinime, kasutajanime ja ip aadressid. Taustapildi saab ette anda. Kui pilti ette ei anta ja taustapilti pol…'

<Source lang="powershell">

<#

.SYNOPSIS
Kuvab taustapildile arvutinime, kasutajanime ja ip aadressid.
Taustapildi saab ette anda.
Kui pilti ette ei anta ja taustapilti pole varem skriptist läbi lastud, siis kirjutab andmed olemasolevale pildile.
Kui skript on juba taustapildile andmed kirjutanud ja käivitatakse skript uuesti ilma uue pildi asukohata, siis kuvatakse must taust andmetega.

.DESCRIPTION
Võimalik on anda olemasoleva pildi asukoht ja kuvamise stiil.
Stiilid on: Tile, Center, Stretch

.Example
C:\PS> .\skript.ps1
C:\PS> .\skript.ps1 -Path "C:\Users\Kasutaja\pilt.jpg"
C:\PS> .\skript.ps1 -Path "C:\Users\Kasutaja\pilt.jpg" -Style "Stretch"

.NOTES
Autor: Sander Arnus
Versioon: 0.1
Muutmise kuup2ev 19.02.2012

.LINK
https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=PowerShell:_Desktopile_info_kuvamine

#>

#Parameetrid, pildi asukoht ja kuvamise stiil
Param(
[string] $Path,
[string] $Style = "NoChange")

# Funktsioon mis muudab taustapildi ära
function Muudataust
{

BEGIN {
try {
$WP = [Wallpaper.Setter]
} catch {
Add-Type @"
using System;
using System.Runtime.InteropServices;
using Microsoft.Win32;
namespace Wallpaper
{
public enum Style : int
{
Tile, Center, Stretch, NoChange
}

public class Setter {
public const int SetDesktopWallpaper = 20;
public const int UpdateIniFile = 0x01;
public const int SendWinIniChange = 0x02;

[DllImport("user32.dll", SetLastError = true, CharSet = CharSet.Auto)]
private static extern int SystemParametersInfo (int uAction, int uParam, string lpvParam, int fuWinIni);

public static void SetWallpaper ( string path, Wallpaper.Style style ) {
SystemParametersInfo( SetDesktopWallpaper, 0, path, UpdateIniFile | SendWinIniChange );

RegistryKey key = Registry.CurrentUser.OpenSubKey("Control Panel\\Desktop", true);
switch( style )
{
case Style.Stretch :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "2") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "0") ;
break;
case Style.Center :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "1") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "0") ;
break;
case Style.Tile :
key.SetValue(@"WallpaperStyle", "1") ;
key.SetValue(@"TileWallpaper", "1") ;
break;
case Style.NoChange :
break;
}
key.Close();
}
}
}
"@
$WP = [Wallpaper.Setter]
}
}
PROCESS {
$WP::SetWallpaper( $Path, $Style)
echo $Path
echo $Style
echo $pikkus
echo $laius
echo $korgus
echo $kaugus
}

}

[Reflection.Assembly]::LoadWithPartialName("System.Drawing") | Out-Null

# Koht kuhu salvestame taustapildi
$imgurl = "$ENV:tmp\wallpaper.jpg"

#Funktsioon, mis väljastab kõik arvuti ip aadressid
Function Get-IPAddresses
{
$Computer = "."
$IPConfigSet = Get-WmiObject Win32_NetworkAdapterConfiguration

$count = 0
foreach ($IPConfig in $IPConfigSet) {
if ($Ipconfig.IPAddress) {
foreach ($addr in $Ipconfig.IPAddress) {
"IP Aadress: {0}" -f $addr;
$count++
}
}
}
if ($count -eq 0) {"No IP addresses found"}
}

# Arvuti nimi
$PC=Get-Content Env:\COMPUTERNAME

# Kasutajanimi
$USER=Get-Content Env:\USERNAME

# IP Aadress
$IP=@(Get-IPAddresses)

# Tekst, mida kirjutatakse pildile (mitu rida)
$PC_text ="Masin: $PC"
$USER_text = "Kasutaja: $USER"

# Väärtustame text array
$text = ($PC_text,$USER_text) + $IP

#Leiame kõige pikema tekstirea kuvatavas tekstis
$koigePikem = 0
foreach ($number in $text) {
if($koigepikem -lt $number.Length)
{
$koigepikem = $number.Length
}
}

Add-Type -AssemblyName System.Drawing

# leiame vähimad Desktopi mõõdud
# Virtual PC peal ei näita monitori pikkust ja laiust, võib tekitada probleeme(ei näe teksti), liiga suurte mõõtude($pikkus, $laius) korral
# Kui mõõte ei ole, määrame väiksemad mõõdud, siis peaks andmed näha olema
$desktops = Get-WmiObject -Class Win32_DesktopMonitor
$pikkus = 9000 #Height
$laius = 9000 #Width
foreach($x in $desktops)
{
if(($pikkus -gt $x.ScreenHeight) -and ($x.ScreenHeight -gt 100))
{
$pikkus = $x.ScreenHeight
}
else
{
$pikkus = 920
}
if(($laius -gt $x.ScreenWidth) -and ($x.ScreenWidth -gt 100))
{
$laius = $x.ScreenWidth
}
else
{
$laius = 1280
}
}

# Valime kirjastiili, millega teks kirjutatakse
$font = new-object System.Drawing.Font Consolas,18
$gUnit = [Drawing.GraphicsUnit]::Pixel

# Määrame taustapintsli värvi; kasutame kui olemasolevat pilti pole määratud
$brushBg = [System.Drawing.Brushes]::Black

# Määrame kirjutamis pintsli värvi
$brushFg = [System.Drawing.Brushes]::White

# Vaatame kas mõni taustapilt on kasutusel
$d = Get-WmiObject -Class Win32_Desktop
$olemas = $null
foreach($w in $d)
{
if($w.Wallpaper)
{
$olemas = $w.Wallpaper
}
}

# Kui faili asukoht on antud siis kasutame seda
if($Path)
{
$olemas = $Path
}

#Kasutame olemasolevat või antud desktopi taustapilti
if($olemas -and ($olemas -ne $imgurl))
{
$img = [System.Drawing.Image]::FromFile("$olemas")
$bmp = new-object System.Drawing.Bitmap([int]($img.width)),([int]($img.height))
$graphics = [System.Drawing.Graphics]::FromImage($bmp)
$rect = New-Object Drawing.Rectangle 0,0,$img.Width,$img.Height

# Joonistab olemasoleva pildi, etteantud failist
$graphics.DrawImage($img,$rect,0,0,$img.Width,$img.Height,$gUnit)
$img.Dispose()
}

# Kui taustapilti pole, loome uue bitmapi
else
{
$bmp = new-object System.Drawing.Bitmap([int]$laius,[int]$pikkus)

$graphics = [System.Drawing.Graphics]::FromImage($bmp)
$graphics.FillRectangle($brushBg,0,0,$bmp.Width,$bmp.Height)
}

#Arvutame koha, kust tekst algab
$korgus = $bmp.Height - 190 - $text.count * 20
$kaugus = $bmp.Width - 120 - $koigePikem * 14

# Kirjutame teksti pildile
foreach ($number in $text) {
$korgus = $korgus + 20
$graphics.DrawString($number,$font,$brushFg,$kaugus,$korgus)
$count++
}

# Salvestame uue pildi
$bmp.save($imgurl,[System.Drawing.Imaging.ImageFormat]::Jpeg)
$Path = $imgurl

$bmp.Dispose()
$graphics.Dispose()

#Kutsume välja funktsiooni Muudataust
Muudataust

</source>

Skriptimiskeeled: powershelli kodutööd 2012, kevad, päevaõpe

2012-02-20T15:03:52Z

Sarnus:

==Jaan Igamees==
Lühike jutt, mida skript teeb... bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla, bla.

[[PowerShell: Jaan Igamees, kavalskript]]

==Tambet Liiv==
Kirjutab arvutinime, loogiliste kõvaketaste arvu, nende suuruse ja vaba ruumi andmebaasi. Anmebaasi tüüp peab olema MySql. Rohkem infot skripti kohta on skriptis endas.

[[PowerShell: SQLi baasi kirjutamise skript]]

==Sander Arnus==
Skript kuvab desktopile kasutajanime, masinanime ja IP aadressid.
On võimalus pilt ette anda. Kui pilti ei anta kirjutab taustapildile. Teistkorda samale pildile kirjutades teeb tausta mustaks ja kirjutab andmed.

[[PowerShell: Desktopile info kuvamine]]

Talk:Grub2

2012-01-09T11:50:13Z

Sarnus:

*Sissejuhatus on parajalt informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks.
*On välja toodud kus asuvad programmiga seotud failid ja mida nad sisaldavad.
*Lühidalt on kirjas kuidas GRUB2-e installida ja taastamise kohta on viidatud, mis on hea, ei ole sama teemat mitmes kohas kirjas.
*Olemas on ka käsud operatsioonisüsteemi järjekorra muutmiseks GRUB2-es.
*Viidatud materjalid on päris mahukad, teemast huvitatud saavad soovikorral lisalugemist.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Sisaldab piisavalt infot esmakasutajale.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Artikli tutvustus on lühike ja konkreetne, hea lugeda.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatus on konkreetne.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Tehniliselt tundub kõik korras olevat.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Viidatud kirjandus on olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Lihtsamad ja vajalikumad näited on selgitustega olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3,5
| Sisu võiks alati rohkem olla, aga põhiline on välja toodud, vähemalt esmaseks tutvumiseks.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Peatükid on loogilises järjekorras.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 0,5
| Kirjavigu esines, grub.cfg asemel oli grub.cfe, mis võib segadust tekitada.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9
|
|-
|}

Retsenseeris: Sander Arnus A22

Talk:Grub2

2012-01-09T11:47:35Z

Sarnus:

*Sissejuhatus on parajalt informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks.
*On välja toodud kus asuvad programmiga seotud failid ja mida nad sisaldavad.
*Lühidalt on kirjas kuidas GRUB2-e installida ja taastamise kohta on viidatud, mis on hea, ei ole sama teemat mitmes kohas kirjas.
*Olemas on ka käsud operatsioonisüsteemi järjekorra muutmiseks GRUB2-es.
*Viidatud materjalid on päris mahukad, teemast huvitatud saavad soovikorral lisalugemist.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Sisaldab piisavalt infot esmakasutajale.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 1
| 1
| Artikli tutvustus on lühike ja konkreetne, hea lugeda.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatus on konkreetne.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Tehniliselt tundub kõik korras olevat.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Viidatud kirjandus on olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Lihtsamad ja vajalikumad näited on selgitustega olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3,5
| Sisu võiks alati rohkem olla, aga põhiline on välja toodud, vähemalt esmaseks tutvumiseks.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Peatükid on loogilises järjekorras.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 0,5
| 0,2
| Kirjavigu esines, grub.cfg asemel oli grub.cfe, mis võib segadust tekitada.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,2
|
|-
|}

Retsenseeris: Sander Arnus A22

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-09T11:39:23Z

Sarnus:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

[[Talk:Grub2]] - arvustus

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]

[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
[[AppArmor]] 
[[Talk:Regulaaravaldis]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]] 
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix

==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]] (referaat)

[[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

[[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus

==Mikk Käosaar A41==
[[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]] 
[[Talk:Identity Management]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]

[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2012-01-09T11:39:00Z

Sarnus:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]
[[Talk:Grub2]] - arvustus

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
[[Httperf]]

[[Talk:PAM]] - Arvustus

==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

[[Talk:/etc/passwd]] - Arvustus

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

[[Talk:Ab]] - Arvustus

==Nele Kiigemägi A21==
[[Vmstat]]

[[Talk:Apt pinning]] - arvustus

==Kersti Lang A21==
[[AppArmor]] 
[[Talk:Regulaaravaldis]]

==Rauno Lehiste A22==
[[Nmap]]

[[Talk:Vmstat]] - arvustus

==Urmo Lihten A21==
[[Metasploit]]

Arvustus - [[Talk: Apt-key]]

==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
[[PAM]]

[[Talk:logger]] - arvustus

==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

[[Talk:Nmap]] - arvustus
==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
[[Kustutatud failide taastamine Ubuntus]]

Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Httperf
==Robert Pärn A21 ==
[[kill]]

[[Talk:Minix]]

==Inger Romanenko A31==
[[SystemRescueCd]] 
[[Md5sum]] 
Retsensioon: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Minix

==Gertti-Vena Rätsep A21==

[[Ubuntu 11.10]]

Retsensioon:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kustutatud_failide_taastamine_Ubuntus

==Lauri Rüütli A21==
* Arvustus : https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Ubuntu_11.10

==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]

[[Talk:Sshguard]] - Retsensioon

==Heiki Saaver A31==

[[ Zip ]]

[[Talk:Apparmor]] - Retsensioon

==Taavi Sannik A21==

[[ Apt pinning ]] (referaat)

[[ Talk: Metasploit ]] (arvustus)

==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==

[[/etc/passwd]] - valmis ülevaatamiseks

[[Talk:Ubuntu_11.10]] - retsensioon

==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
[[logger]]

[[Talk:Ubuntu_Rescue_Remix]] - Arvustus

==Robert Vane A21==
[[Sshguard]]

[[Talk:Softi RAID Ubuntu baasil.]] - Arvustus

==Mikk Käosaar A41==
[[Mkfs]] - valmis, retsenseerimata

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]
 
Retsensioon [[Talk:Expect]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]] 
[[Talk:Identity Management]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

Retsensioon: [[Talk:lshw]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]] 
Retsensioon: [[Talk:Nagios]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] 
[[Talk:OpenNMS installeerimine Debianile]] - Retsensioon

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]] 
[[Talk:E-posti serveri paigaldus]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]

[[Talk:DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - retsensioon

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]] 
[[Talk:Lspci]]

Talk:Grub2

2012-01-09T11:38:03Z

Sarnus:

*Sissejuhatus on parajalt informatiivne ja konkreetne, hea kiireks ülevaateks.
*On välja toodud kus asuvad programmiga seotud failid ja mida nad sisaldavad.
*Lühidalt on kirjas kuidas GRUB2-e installida ja taastamise kohta on viidatud, mis on hea, ei ole sama teemat mitmes kohas kirjas.
*Olemas on ka käsud operatsioonisüsteemi järjekorra muutmiseks GRUB2-es.
*Viidatud materjalid on päris mahukad, teemast huvitatud saavad soovikorral lisalugemist.

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Sisaldab piisavalt infot esmakasutajale.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,5
| Artikli tutvustus on lühike ja konkreetne, hea lugeda.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,5
| Sissejuhatus on konkreetne.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Tehniliselt tundub kõik korras olevat.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Viidatud kirjandus on olemas.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Lihtsamad ja vajalikumad näited on selgitustega olemas.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 3,5
| Sisu võiks alati rohkem olla, aga põhiline on välja toodud, vähemalt esmaseks tutvumiseks.
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Peatükid on loogilises järjekorras.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 0,5
| 0,2
| Kirjavigu esines, grub.cfg asemel oli grub.cfe, mis võib segadust tekitada.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 8,7
|
|-
|}

Retsenseeris: Sander Arnus A22

Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis

2011-11-24T09:24:28Z

Sarnus:

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]
=Päevaõpe=
==Raido Aarop A21==

==Sander Arnus A22==
[[Apt-key]]

==Kullo-Kalev Aru A21==
==Kalju Hõbemäe A22==
==Carolys Kallas A22==
[[Regulaaravaldis]]

==Kristo Kapten A22==
[[Ubuntu Rescue Remix]]

==Nele Kiigemägi A21==
==Kersti Lang A21==
==Rauno Lehiste A22==
==Urmo Lihten A21==
==Tambet Liiv A22==
[[Ab]]

==Iti Liivik A22==
==Priit Lilleleht A21==
==Oliver Naaris A21==
[[Minix]]

==Kairo Ostapenko A41==
==Kermo Pajula A22==
==Kristjan Pajumaa A32==
==Andres Pihlak A22==
==Robert Pärn A21 ==
==Inger Romanenko A31==
==Gertti-Vena Rätsep A21==
==Lauri Rüütli A21==
==Teet Saar A22==

[[Linux/Unix protsessid]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

==Heiki Saaver A31==
==Taavi Sannik A21==
==Sander Saveli A22==
[[Grub2]]

==Rene Sepp A31==
==Aare Song A22==
==Tarmo Suurmägi A21==
==Taavi Zeiger A21==
==Ott Telga A22==
==Raigo Trei A21==
==Robert Vane A21==

=Kaugõpe=
==Uuve Maikov AK21==
[[lshw]]

Koostamisel
==Risto Bristol AK31==
[[Nagios]]

==Andrus Dei AK31==
[[lspci]]

==Aive Haavel AK21==
[[Dmidecode]]

==Jüri Kalbin AK21==
[[OpenVZ]]

==Meelis Kurnikov AK21==
[[Expect]]

==Erki Marmor AK11==
[[DHCP teenus Ubuntu Server süsteemis]] - Teema uuendamine + leitud vigade parandamine

==Klaid Mägi AK21==
[[OpenNMS installeerimine Debianile]]

==Rünno Reinu AK31==

Rünno hindab teiste töid.

==Taavo Siimer AK41==

[[Softi RAID Ubuntu baasil.]]
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine ]]

==Mihkel Soomere AK41==
[[Identity Management]]

Apt-key

2011-11-24T09:21:59Z

Sarnus: /* Millege on tegu */

=Sissejuhatus=

Apt-get kasutab avaliku võtme krüptograafiat autentimaks allalaetavaid pakette.

Avaliku võtme krüptograafia põhineb kahel võtmel, avalikul võtmel ja privaatvõtmel. Avalik võti on teada kõigile, privaatvõti ainult subjektile(isik, programm). Igaüks kellel on avalik võti saab šifreerida faili nii, et seda saab lugeda(dešifreerida) ainult see kellel on sellele avalikule võtmele vastav privaatvõti. Samuti on võimalik kasutada privaatvõtit signeerimisel(digitaalallkirja andmisel). Kui privaatvõtit on kasutatud signeerimisel, siis igaüks kellel on vastav avalik võti saab kontrollida, et fail allkirjastati just selle privaatvõtmega. Keegi ei saa sellist allkirja kopeerida või järgi teha kui tal ei ole õiget privaatvõtit.

GPG (GNU Privacy Guard) on vahend, mida kasutatakse ''secure apt''-is failide digitaalallkirjade andmiseks ja kontrollimiseks.

=Millege on tegu=

'''Apt-key''' haldab võtmeid mida [[Apt|APT]] kasutab pakettide autentimiseks. Pakette, mis on neid võtmeid kasutades autenditud, saab usaldada.

Apt-key on programm, mille abil saab hallata GPG võtmerõngast („keyring“) . Võtmerõngast hoitakse failis '''/etc/apt/trusted.gpg''' (mitte segi ajada failiga /etc/apt/trustdb.gpg). Apt-key'd saab kasutada võtmerõnga võtmete näitamiseks ja võtmete lisamiseks või eemaldamiseks.

Iga kord, kui lisada uus APT varamu '''/etc/apt/sources.list'''-i, tuleb anda APT-ile võti et ta usaldaks varamut. Kui olete saanud võtme tuleb see kinnitada („validate“), kontrollides võtme sõrmejälge („fingerprint“) ja seejärel allkirjastada see avalik võti oma privaatvõtmega. Seejärel saate lisada võtme võtmerõngasse kasutades käsku apt-key add KEY

=Käsud=

'''apt-key [--keyring failinimi] [käsk] [argumendid...]'''

'''KÄSUD'''

*'''add ''failinimi'' ''' - Lisa uus võti usaldatud võtmete nimekirja. Võti loetakse failinimest või sisendist kui failinimi on '''-'''

*'''del ''võtme_id'' ''' - Eemalda võti usaldatud võtmete nimekirjast.

*'''export ''võtme_id'' ''' - Kuvab võtme standardsel kujul.

*'''exportall''' - Kuva kõik usaldatud võtmed standardsel kujul.

*'''list''' - Kuva usaldatud võtmed.

*'''finger''' - Kuva usaldatud võtmete sõrmejäljed.

*'''adv''' - Annab täiendavad valikud GPG-le. Käsuga adv --recv-key saad allalaadida avaliku võtme.

*'''update''' - Uuendab lokaalset võtmerõngast ja eemaldab võtmed mis ei ole enam kasutuses.

'''VALIKUD'''

Tuleb määrata enne eelnevalt mainitud käske.

*'''--keyring ''failinimi'' ''' - Seda kasutades saab määrata võtmerõnga mille kohta käsud käivad.
Vaikimisi on selleks trusted.gpg fail ning kõik osad kaustas trusted.gpg.d, '''trusted.gpg''' on põhiline võtmerõngas ehk kõik uued võtmed listakse sinna.

'''FAILID'''

*'''/etc/apt/trusted.gpg''' - Lokaalne võtmerõngas, uued võtmed lisatakse siia.

*'''/etc/apt/trusted.gpg.d/''' - Usaldatud võtmete faili fragmendid, lisa võtmerõngaid saab siin hoida.(teiste pakettide või administraatori poolt).

*'''/etc/apt/trustdb.gpg''' - Lokaalne andmebaas võtmetega.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-keyring.gpg''' - Debiani võtmerõngas.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-removed-keys.gpg''' - Eemaldatud võtmete Debiani võtmerõngas.

=Näited=

Näited on läbi proovitud Ubuntu 11.10 AMD64 klient süsteemi peal.

==Webmini paigaldus läbi APT-i (võtme lisamise näide)==

Webmin on võetud näitena, samuti võib käia ka teiste programmide paigaldamine.

1. Muuda faili /etc/apt/sources.list:

<pre>
sudo gedit /etc/apt/sources.list
</pre>

Ja lisa järgnevad read:

<pre>
deb http://download.webmin.com/download/repository sarge contrib
deb http://webmin.mirror.somersettechsolutions.co.uk/repository sarge contrib
</pre>

2. Lae alla varamu võti ja lisa see võtmerõngasse järgnevate käskudega:
<pre>
wget http://www.webmin.com/jcameron-key.asc
sudo apt-key add jcameron-key.asc
</pre>

3. Paigalda webmin:

<pre>
sudo apt-get update
sudo apt-get install webmin
</pre>

==Võtme allalaadimine==

Avaliku võtme saab allalaadida ja lisada võtmerõngasse ka käsuga:

<pre>
sudo apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys 6E80C6B7
</pre>
Kus '''--keyserver keyserver.ubuntu.com''' osutab serverile kus soovitud võti asub.
'''6E80C6B7''' on võtme ID.

==Del / List==

Et võtit kustutada võtmerõngast tuleb kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key del võtme_id
</pre>

Et saada teada võtme ID võib kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key list
</pre>

Mis kuvab tabeli:
<pre>
/etc/apt/trusted.gpg
--------------------
pub 1024D/437D05B5 2004-09-12
uid Ubuntu Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>
sub 2048g/79164387 2004-09-12

pub 1024D/FBB75451 2004-12-30
uid Ubuntu CD Image Automatic Signing Key <cdimage@ubuntu.com>

pub 1024D/3E5C1192 2010-09-20
uid Ubuntu Extras Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>

pub 1024D/11F63C51 2002-02-28
uid Jamie Cameron <jcameron@webmin.com>
sub 1024g/1B24BE83 2002-02-28
</pre>

Kui vaadata rida ''"pub 1024D/437D05B5 2004-09-12"'' siis ''"437D05B5"'' on '''võtme ID'''

==Export==

<pre>
sudo apt-key export võtme_id
</pre>

Näide:
<pre>
sudo apt-key export 3E5C1192
</pre>

Kuvab tulemuseks:
<pre>
-----BEGIN PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
Version: GnuPG v1.4.11 (GNU/Linux)

mQGiBEyXadoRBADTUoaVczNG3ras9/nqhHVduWDjxi0wbhMfRpciB2NK9T5YVVPq
LPDtRCpso07ackIwzDalizzvXm6bgJVWrg5//F8r7k/OowWgJ6B+SRzUzvROIR4m
zt/HnBhYU2otPY7QWcGMcOhjMnYCgKTn20aJfmr+8CcvM87XLhylUTwoWwCgtIQC
a20BjPQHrArjeu+YxnJi1vsD/A0rmQdF633pPr0cxum1CCoQn+4kpOIN7qKAppik
Rfn7Cl+Pk4WYABtd//W7VjDcdfLHJImRR/y5PZVjHQHpy4b2UQ+Yrb3EFZdVuQZB
YKwLmAEyk7i9/QmSSF+pte3srXLEbt7bBgVXwwB6om/x9JpbIcwJcixDBVMNjMOt
KIKJA/4uQEXws1mKjSNEopCeAhY6mTnpCh7L/eqCMhBfZrtjDlbw62+lahpgQmTI
x74YlB7qOAw5yHBPnOJ2hlY98GPzd0VS9xucggwb8RMBjz2ePPm/4T9Z+ScOKGxn
P/MQWUVoXB1drjECuKy54QRzhltZwPZJF3m5YGbvDasIBtrY37RCVWJ1bnR1IEV4
dHJhcyBBcmNoaXZlIEF1dG9tYXRpYyBTaWduaW5nIEtleSA8ZnRwbWFzdGVyQHVi
dW50dS5jb20+iGAEExECACAFAkyXadoCGwMGCwkIBwMCBBUCCAMEFgIDAQIeAQIX
gAAKCRAWEm06PlwRksuCAJ9LLS1BvhqMOKfq5QWMqCeZ1R0howCdFAuj5kOgPajo
AcakFvDQqwgerPk=
=iZIY
-----END PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
</pre>

<pre>
sudo apt-key exportall
</pre>
Kuvab kõik võtmed järjestikku

=Kasutatud materjalid=

https://help.ubuntu.com/community/SecureApt 
http://man.he.net/man8/apt-key 
http://www.webmin.com/deb.html 
http://wiki.debian.org/SecureApt 

=Autor=

Sander Arnus A22 2011

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Apt-key

2011-11-22T13:55:59Z

Sarnus: /* Käsud */

=Sissejuhatus=

Apt-get kasutab avaliku võtme krüptograafiat autentimaks allalaetavaid pakette.

Avaliku võtme krüptograafia põhineb kahel võtmel, avalikul võtmel ja privaatvõtmel. Avalik võti on teada kõigile, privaatvõti ainult subjektile(isik, programm). Igaüks kellel on avalik võti saab šifreerida faili nii, et seda saab lugeda(dešifreerida) ainult see kellel on sellele avalikule võtmele vastav privaatvõti. Samuti on võimalik kasutada privaatvõtit signeerimisel(digitaalallkirja andmisel). Kui privaatvõtit on kasutatud signeerimisel, siis igaüks kellel on vastav avalik võti saab kontrollida, et fail allkirjastati just selle privaatvõtmega. Keegi ei saa sellist allkirja kopeerida või järgi teha kui tal ei ole õiget privaatvõtit.

GPG (GNU Privacy Guard) on vahend, mida kasutatakse ''secure apt''-is failide digitaalallkirjade andmiseks ja kontrollimiseks.

=Millege on tegu=

'''Apt-key''' haldab võtmeid mida APT kasutab pakettide autentimiseks. Pakette, mis on neid võtmeid kasutades autenditud, saab usaldada.

Apt-key on programm, mille abil saab hallata GPG võtmerõngast („keyring“) . Võtmerõngast hoitakse failis '''/etc/apt/trusted.gpg''' (mitte segi ajada failiga /etc/apt/trustdb.gpg). Apt-key'd saab kasutada võtmerõnga võtmete näitamiseks ja võtmete lisamiseks või eemaldamiseks.

Iga kord, kui lisada uus APT varamu '''/etc/apt/sources.list'''-i, tuleb anda APT-ile võti et ta usaldaks varamut. Kui olete saanud võtme tuleb see kinnitada („validate“), kontrollides võtme sõrmejälge („fingerprint“) ja seejärel allkirjastada see avalik võti oma privaatvõtmega. Seejärel saate lisada võtme võtmerõngasse kasutades käsku apt-key add KEY

=Käsud=

'''apt-key [--keyring failinimi] [käsk] [argumendid...]'''

'''KÄSUD'''

*'''add ''failinimi'' ''' - Lisa uus võti usaldatud võtmete nimekirja. Võti loetakse failinimest või sisendist kui failinimi on '''-'''

*'''del ''võtme_id'' ''' - Eemalda võti usaldatud võtmete nimekirjast.

*'''export ''võtme_id'' ''' - Kuvab võtme standardsel kujul.

*'''exportall''' - Kuva kõik usaldatud võtmed standardsel kujul.

*'''list''' - Kuva usaldatud võtmed.

*'''finger''' - Kuva usaldatud võtmete sõrmejäljed.

*'''adv''' - Annab täiendavad valikud GPG-le. Käsuga adv --recv-key saad allalaadida avaliku võtme.

*'''update''' - Uuendab lokaalset võtmerõngast ja eemaldab võtmed mis ei ole enam kasutuses.

'''VALIKUD'''

Tuleb määrata enne eelnevalt mainitud käske.

*'''--keyring ''failinimi'' ''' - Seda kasutades saab määrata võtmerõnga mille kohta käsud käivad.
Vaikimisi on selleks trusted.gpg fail ning kõik osad kaustas trusted.gpg.d, '''trusted.gpg''' on põhiline võtmerõngas ehk kõik uued võtmed listakse sinna.

'''FAILID'''

*'''/etc/apt/trusted.gpg''' - Lokaalne võtmerõngas, uued võtmed lisatakse siia.

*'''/etc/apt/trusted.gpg.d/''' - Usaldatud võtmete faili fragmendid, lisa võtmerõngaid saab siin hoida.(teiste pakettide või administraatori poolt).

*'''/etc/apt/trustdb.gpg''' - Lokaalne andmebaas võtmetega.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-keyring.gpg''' - Debiani võtmerõngas.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-removed-keys.gpg''' - Eemaldatud võtmete Debiani võtmerõngas.

=Näited=

Näited on läbi proovitud Ubuntu 11.10 AMD64 klient süsteemi peal.

==Webmini paigaldus läbi APT-i (võtme lisamise näide)==

Webmin on võetud näitena, samuti võib käia ka teiste programmide paigaldamine.

1. Muuda faili /etc/apt/sources.list:

<pre>
sudo gedit /etc/apt/sources.list
</pre>

Ja lisa järgnevad read:

<pre>
deb http://download.webmin.com/download/repository sarge contrib
deb http://webmin.mirror.somersettechsolutions.co.uk/repository sarge contrib
</pre>

2. Lae alla varamu võti ja lisa see võtmerõngasse järgnevate käskudega:
<pre>
wget http://www.webmin.com/jcameron-key.asc
sudo apt-key add jcameron-key.asc
</pre>

3. Paigalda webmin:

<pre>
sudo apt-get update
sudo apt-get install webmin
</pre>

==Võtme allalaadimine==

Avaliku võtme saab allalaadida ja lisada võtmerõngasse ka käsuga:

<pre>
sudo apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys 6E80C6B7
</pre>
Kus '''--keyserver keyserver.ubuntu.com''' osutab serverile kus soovitud võti asub.
'''6E80C6B7''' on võtme ID.

==Del / List==

Et võtit kustutada võtmerõngast tuleb kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key del võtme_id
</pre>

Et saada teada võtme ID võib kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key list
</pre>

Mis kuvab tabeli:
<pre>
/etc/apt/trusted.gpg
--------------------
pub 1024D/437D05B5 2004-09-12
uid Ubuntu Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>
sub 2048g/79164387 2004-09-12

pub 1024D/FBB75451 2004-12-30
uid Ubuntu CD Image Automatic Signing Key <cdimage@ubuntu.com>

pub 1024D/3E5C1192 2010-09-20
uid Ubuntu Extras Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>

pub 1024D/11F63C51 2002-02-28
uid Jamie Cameron <jcameron@webmin.com>
sub 1024g/1B24BE83 2002-02-28
</pre>

Kui vaadata rida ''"pub 1024D/437D05B5 2004-09-12"'' siis ''"437D05B5"'' on '''võtme ID'''

==Export==

<pre>
sudo apt-key export võtme_id
</pre>

Näide:
<pre>
sudo apt-key export 3E5C1192
</pre>

Kuvab tulemuseks:
<pre>
-----BEGIN PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
Version: GnuPG v1.4.11 (GNU/Linux)

mQGiBEyXadoRBADTUoaVczNG3ras9/nqhHVduWDjxi0wbhMfRpciB2NK9T5YVVPq
LPDtRCpso07ackIwzDalizzvXm6bgJVWrg5//F8r7k/OowWgJ6B+SRzUzvROIR4m
zt/HnBhYU2otPY7QWcGMcOhjMnYCgKTn20aJfmr+8CcvM87XLhylUTwoWwCgtIQC
a20BjPQHrArjeu+YxnJi1vsD/A0rmQdF633pPr0cxum1CCoQn+4kpOIN7qKAppik
Rfn7Cl+Pk4WYABtd//W7VjDcdfLHJImRR/y5PZVjHQHpy4b2UQ+Yrb3EFZdVuQZB
YKwLmAEyk7i9/QmSSF+pte3srXLEbt7bBgVXwwB6om/x9JpbIcwJcixDBVMNjMOt
KIKJA/4uQEXws1mKjSNEopCeAhY6mTnpCh7L/eqCMhBfZrtjDlbw62+lahpgQmTI
x74YlB7qOAw5yHBPnOJ2hlY98GPzd0VS9xucggwb8RMBjz2ePPm/4T9Z+ScOKGxn
P/MQWUVoXB1drjECuKy54QRzhltZwPZJF3m5YGbvDasIBtrY37RCVWJ1bnR1IEV4
dHJhcyBBcmNoaXZlIEF1dG9tYXRpYyBTaWduaW5nIEtleSA8ZnRwbWFzdGVyQHVi
dW50dS5jb20+iGAEExECACAFAkyXadoCGwMGCwkIBwMCBBUCCAMEFgIDAQIeAQIX
gAAKCRAWEm06PlwRksuCAJ9LLS1BvhqMOKfq5QWMqCeZ1R0howCdFAuj5kOgPajo
AcakFvDQqwgerPk=
=iZIY
-----END PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
</pre>

<pre>
sudo apt-key exportall
</pre>
Kuvab kõik võtmed järjestikku

=Kasutatud materjalid=

https://help.ubuntu.com/community/SecureApt 
http://man.he.net/man8/apt-key 
http://www.webmin.com/deb.html 
http://wiki.debian.org/SecureApt 

=Autor=

Sander Arnus A22 2011

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Apt-key

2011-11-22T13:52:17Z

Sarnus: /* Käsud */

=Sissejuhatus=

Apt-get kasutab avaliku võtme krüptograafiat autentimaks allalaetavaid pakette.

Avaliku võtme krüptograafia põhineb kahel võtmel, avalikul võtmel ja privaatvõtmel. Avalik võti on teada kõigile, privaatvõti ainult subjektile(isik, programm). Igaüks kellel on avalik võti saab šifreerida faili nii, et seda saab lugeda(dešifreerida) ainult see kellel on sellele avalikule võtmele vastav privaatvõti. Samuti on võimalik kasutada privaatvõtit signeerimisel(digitaalallkirja andmisel). Kui privaatvõtit on kasutatud signeerimisel, siis igaüks kellel on vastav avalik võti saab kontrollida, et fail allkirjastati just selle privaatvõtmega. Keegi ei saa sellist allkirja kopeerida või järgi teha kui tal ei ole õiget privaatvõtit.

GPG (GNU Privacy Guard) on vahend, mida kasutatakse ''secure apt''-is failide digitaalallkirjade andmiseks ja kontrollimiseks.

=Millege on tegu=

'''Apt-key''' haldab võtmeid mida APT kasutab pakettide autentimiseks. Pakette, mis on neid võtmeid kasutades autenditud, saab usaldada.

Apt-key on programm, mille abil saab hallata GPG võtmerõngast („keyring“) . Võtmerõngast hoitakse failis '''/etc/apt/trusted.gpg''' (mitte segi ajada failiga /etc/apt/trustdb.gpg). Apt-key'd saab kasutada võtmerõnga võtmete näitamiseks ja võtmete lisamiseks või eemaldamiseks.

Iga kord, kui lisada uus APT varamu '''/etc/apt/sources.list'''-i, tuleb anda APT-ile võti et ta usaldaks varamut. Kui olete saanud võtme tuleb see kinnitada („validate“), kontrollides võtme sõrmejälge („fingerprint“) ja seejärel allkirjastada see avalik võti oma privaatvõtmega. Seejärel saate lisada võtme võtmerõngasse kasutades käsku apt-key add KEY

=Käsud=

'''apt-key [--keyring failinimi] [käsk] [argumendid...]'''

'''KÄSUD'''

*'''add ''failinimi'' ''' - Lisa uus võti usaldatud võtmete nimekirja. Võti loetakse failinimest või sisendist kui failinimi on -.

*'''del ''võtme_id'' ''' - Eemalda võti usaldatud võtmete nimekirjast.

*'''export ''võtme_id'' ''' - Kuvab võtme standardsel kujul.

*'''exportall''' - Kuva kõik usaldatud võtmed standardsel kujul.

*'''list''' - Kuva usaldatud võtmed.

*'''finger''' - Kuva usaldatud võtmete sõrmejäljed.

*'''adv''' - Annab täiendavad valikud GPG-le. Käsuga adv --recv-key saad allalaadida avaliku võtme.

*'''update''' - Uuendab lokaalset võtmerõngast ja eemaldab võtmed mis ei ole enam kasutuses.

'''VALIKUD'''

Tuleb määrata enne eelnevalt mainitud käske.

*'''--keyring ''failinimi'' ''' - Seda kasutades saab määrata võtmerõnga mille kohta käsud käivad.
Vaikimisi on selleks trusted.gpg fail ning kõik osad kaustas trusted.gpg.d, trusted.gpg on põhiline võtmerõngas ehk kõik uued võtmed listakse sinna.

'''FAILID'''

*'''/etc/apt/trusted.gpg''' - Lokaalne võtmerõngas, uued võtmed lisatakse siia.

*'''/etc/apt/trusted.gpg.d/''' - Usaldatud võtmete faili fragmendid, lisa võtmerõngaid saab siin hoida.(teiste pakettide või administraatori poolt).

*'''/etc/apt/trustdb.gpg''' - Lokaalne andmebaas võtmetega.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-keyring.gpg''' - Debiani võtmerõngas.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-removed-keys.gpg''' - Eemaldatud võtmete Debiani võtmerõngas.

=Näited=

Näited on läbi proovitud Ubuntu 11.10 AMD64 klient süsteemi peal.

==Webmini paigaldus läbi APT-i (võtme lisamise näide)==

Webmin on võetud näitena, samuti võib käia ka teiste programmide paigaldamine.

1. Muuda faili /etc/apt/sources.list:

<pre>
sudo gedit /etc/apt/sources.list
</pre>

Ja lisa järgnevad read:

<pre>
deb http://download.webmin.com/download/repository sarge contrib
deb http://webmin.mirror.somersettechsolutions.co.uk/repository sarge contrib
</pre>

2. Lae alla varamu võti ja lisa see võtmerõngasse järgnevate käskudega:
<pre>
wget http://www.webmin.com/jcameron-key.asc
sudo apt-key add jcameron-key.asc
</pre>

3. Paigalda webmin:

<pre>
sudo apt-get update
sudo apt-get install webmin
</pre>

==Võtme allalaadimine==

Avaliku võtme saab allalaadida ja lisada võtmerõngasse ka käsuga:

<pre>
sudo apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys 6E80C6B7
</pre>
Kus '''--keyserver keyserver.ubuntu.com''' osutab serverile kus soovitud võti asub.
'''6E80C6B7''' on võtme ID.

==Del / List==

Et võtit kustutada võtmerõngast tuleb kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key del võtme_id
</pre>

Et saada teada võtme ID võib kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key list
</pre>

Mis kuvab tabeli:
<pre>
/etc/apt/trusted.gpg
--------------------
pub 1024D/437D05B5 2004-09-12
uid Ubuntu Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>
sub 2048g/79164387 2004-09-12

pub 1024D/FBB75451 2004-12-30
uid Ubuntu CD Image Automatic Signing Key <cdimage@ubuntu.com>

pub 1024D/3E5C1192 2010-09-20
uid Ubuntu Extras Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>

pub 1024D/11F63C51 2002-02-28
uid Jamie Cameron <jcameron@webmin.com>
sub 1024g/1B24BE83 2002-02-28
</pre>

Kui vaadata rida ''"pub 1024D/437D05B5 2004-09-12"'' siis ''"437D05B5"'' on '''võtme ID'''

==Export==

<pre>
sudo apt-key export võtme_id
</pre>

Näide:
<pre>
sudo apt-key export 3E5C1192
</pre>

Kuvab tulemuseks:
<pre>
-----BEGIN PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
Version: GnuPG v1.4.11 (GNU/Linux)

mQGiBEyXadoRBADTUoaVczNG3ras9/nqhHVduWDjxi0wbhMfRpciB2NK9T5YVVPq
LPDtRCpso07ackIwzDalizzvXm6bgJVWrg5//F8r7k/OowWgJ6B+SRzUzvROIR4m
zt/HnBhYU2otPY7QWcGMcOhjMnYCgKTn20aJfmr+8CcvM87XLhylUTwoWwCgtIQC
a20BjPQHrArjeu+YxnJi1vsD/A0rmQdF633pPr0cxum1CCoQn+4kpOIN7qKAppik
Rfn7Cl+Pk4WYABtd//W7VjDcdfLHJImRR/y5PZVjHQHpy4b2UQ+Yrb3EFZdVuQZB
YKwLmAEyk7i9/QmSSF+pte3srXLEbt7bBgVXwwB6om/x9JpbIcwJcixDBVMNjMOt
KIKJA/4uQEXws1mKjSNEopCeAhY6mTnpCh7L/eqCMhBfZrtjDlbw62+lahpgQmTI
x74YlB7qOAw5yHBPnOJ2hlY98GPzd0VS9xucggwb8RMBjz2ePPm/4T9Z+ScOKGxn
P/MQWUVoXB1drjECuKy54QRzhltZwPZJF3m5YGbvDasIBtrY37RCVWJ1bnR1IEV4
dHJhcyBBcmNoaXZlIEF1dG9tYXRpYyBTaWduaW5nIEtleSA8ZnRwbWFzdGVyQHVi
dW50dS5jb20+iGAEExECACAFAkyXadoCGwMGCwkIBwMCBBUCCAMEFgIDAQIeAQIX
gAAKCRAWEm06PlwRksuCAJ9LLS1BvhqMOKfq5QWMqCeZ1R0howCdFAuj5kOgPajo
AcakFvDQqwgerPk=
=iZIY
-----END PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
</pre>

<pre>
sudo apt-key exportall
</pre>
Kuvab kõik võtmed järjestikku

=Kasutatud materjalid=

https://help.ubuntu.com/community/SecureApt 
http://man.he.net/man8/apt-key 
http://www.webmin.com/deb.html 
http://wiki.debian.org/SecureApt 

=Autor=

Sander Arnus A22 2011

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Apt-key

2011-11-14T17:06:14Z

Sarnus:

=Sissejuhatus=

Apt-get kasutab avaliku võtme krüptograafiat autentimaks allalaetavaid pakette.

Avaliku võtme krüptograafia põhineb kahel võtmel, avalikul võtmel ja privaatvõtmel. Avalik võti on teada kõigile, privaatvõti ainult subjektile(isik, programm). Igaüks kellel on avalik võti saab šifreerida faili nii, et seda saab lugeda(dešifreerida) ainult see kellel on sellele avalikule võtmele vastav privaatvõti. Samuti on võimalik kasutada privaatvõtit signeerimisel(digitaalallkirja andmisel). Kui privaatvõtit on kasutatud signeerimisel, siis igaüks kellel on vastav avalik võti saab kontrollida, et fail allkirjastati just selle privaatvõtmega. Keegi ei saa sellist allkirja kopeerida või järgi teha kui tal ei ole õiget privaatvõtit.

GPG (GNU Privacy Guard) on vahend, mida kasutatakse ''secure apt''-is failide digitaalallkirjade andmiseks ja kontrollimiseks.

=Millege on tegu=

'''Apt-key''' haldab võtmeid mida APT kasutab pakettide autentimiseks. Pakette, mis on neid võtmeid kasutades autenditud, saab usaldada.

Apt-key on programm, mille abil saab hallata GPG võtmerõngast („keyring“) . Võtmerõngast hoitakse failis '''/etc/apt/trusted.gpg''' (mitte segi ajada failiga /etc/apt/trustdb.gpg). Apt-key'd saab kasutada võtmerõnga võtmete näitamiseks ja võtmete lisamiseks või eemaldamiseks.

Iga kord, kui lisada uus APT varamu '''/etc/apt/sources.list'''-i, tuleb anda APT-ile võti et ta usaldaks varamut. Kui olete saanud võtme tuleb see kinnitada („validate“), kontrollides võtme sõrmejälge („fingerprint“) ja seejärel allkirjastada see avalik võti oma privaatvõtmega. Seejärel saate lisada võtme võtmerõngasse kasutades käsku apt-key add KEY

=Käsud=

'''apt-key [--võtmerõngas failinimi] [käsk] [argumendid...]'''

'''KÄSUD'''

*'''add ''failinimi'' ''' - Lisa uus võti usaldatud võtmete nimekirja. Võti loetakse failinimest või sisendist kui failinimi on -.

*'''del ''võtme_id'' ''' - Eemalda võti usaldatud võtmete nimekirjast.

*'''export ''võtme_id'' ''' - Kuvab võtme standardsel kujul.

*'''exportall''' - Kuva kõik usaldatud võtmed standardsel kujul.

*'''list''' - Kuva usaldatud võtmed.

*'''finger''' - Kuva usaldatud võtmete sõrmejäljed.

*'''adv''' - Annab täiendavad valikud GPG-le. Käsuga adv --recv-key saad allalaadida avaliku võtme.

*'''update''' - Uuendab lokaalset võtmerõngast ja eemaldab võtmed mis ei ole enam kasutuses.

'''VALIKUD'''

Tuleb määrata enne eelnevalt mainitud käske.

*'''--keyring ''failinimi'' ''' - Seda kasutades saab määrata võtmerõnga mille kohta käsud käivad.
Vaikimisi on selleks trusted.gpg fail ning kõik osad kaustas trusted.gpg.d, trusted.gpg on põhiline võtmerõngas ehk kõik uued võtmed listakse sinna.

'''FAILID'''

*'''/etc/apt/trusted.gpg''' - Lokaalne võtmerõngas, uued võtmed lisatakse siia.

*'''/etc/apt/trusted.gpg.d/''' - Usaldatud võtmete faili fragmendid, lisa võtmerõngaid saab siin hoida.(teiste pakettide või administraatori poolt).

*'''/etc/apt/trustdb.gpg''' - Lokaalne andmebaas võtmetega.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-keyring.gpg''' - Debiani võtmerõngas.

*'''/usr/share/keyrings/debian-archive-removed-keys.gpg''' - Eemaldatud võtmete Debiani võtmerõngas.

=Näited=

Näited on läbi proovitud Ubuntu 11.10 AMD64 klient süsteemi peal.

==Webmini paigaldus läbi APT-i (võtme lisamise näide)==

Webmin on võetud näitena, samuti võib käia ka teiste programmide paigaldamine.

1. Muuda faili /etc/apt/sources.list:

<pre>
sudo gedit /etc/apt/sources.list
</pre>

Ja lisa järgnevad read:

<pre>
deb http://download.webmin.com/download/repository sarge contrib
deb http://webmin.mirror.somersettechsolutions.co.uk/repository sarge contrib
</pre>

2. Lae alla varamu võti ja lisa see võtmerõngasse järgnevate käskudega:
<pre>
wget http://www.webmin.com/jcameron-key.asc
sudo apt-key add jcameron-key.asc
</pre>

3. Paigalda webmin:

<pre>
sudo apt-get update
sudo apt-get install webmin
</pre>

==Võtme allalaadimine==

Avaliku võtme saab allalaadida ja lisada võtmerõngasse ka käsuga:

<pre>
sudo apt-key adv --keyserver keyserver.ubuntu.com --recv-keys 6E80C6B7
</pre>
Kus '''--keyserver keyserver.ubuntu.com''' osutab serverile kus soovitud võti asub.
'''6E80C6B7''' on võtme ID.

==Del / List==

Et võtit kustutada võtmerõngast tuleb kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key del võtme_id
</pre>

Et saada teada võtme ID võib kasutada käsku:
<pre>
sudo apt-key list
</pre>

Mis kuvab tabeli:
<pre>
/etc/apt/trusted.gpg
--------------------
pub 1024D/437D05B5 2004-09-12
uid Ubuntu Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>
sub 2048g/79164387 2004-09-12

pub 1024D/FBB75451 2004-12-30
uid Ubuntu CD Image Automatic Signing Key <cdimage@ubuntu.com>

pub 1024D/3E5C1192 2010-09-20
uid Ubuntu Extras Archive Automatic Signing Key <ftpmaster@ubuntu.com>

pub 1024D/11F63C51 2002-02-28
uid Jamie Cameron <jcameron@webmin.com>
sub 1024g/1B24BE83 2002-02-28
</pre>

Kui vaadata rida ''"pub 1024D/437D05B5 2004-09-12"'' siis ''"437D05B5"'' on '''võtme ID'''

==Export==

<pre>
sudo apt-key export võtme_id
</pre>

Näide:
<pre>
sudo apt-key export 3E5C1192
</pre>

Kuvab tulemuseks:
<pre>
-----BEGIN PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
Version: GnuPG v1.4.11 (GNU/Linux)

mQGiBEyXadoRBADTUoaVczNG3ras9/nqhHVduWDjxi0wbhMfRpciB2NK9T5YVVPq
LPDtRCpso07ackIwzDalizzvXm6bgJVWrg5//F8r7k/OowWgJ6B+SRzUzvROIR4m
zt/HnBhYU2otPY7QWcGMcOhjMnYCgKTn20aJfmr+8CcvM87XLhylUTwoWwCgtIQC
a20BjPQHrArjeu+YxnJi1vsD/A0rmQdF633pPr0cxum1CCoQn+4kpOIN7qKAppik
Rfn7Cl+Pk4WYABtd//W7VjDcdfLHJImRR/y5PZVjHQHpy4b2UQ+Yrb3EFZdVuQZB
YKwLmAEyk7i9/QmSSF+pte3srXLEbt7bBgVXwwB6om/x9JpbIcwJcixDBVMNjMOt
KIKJA/4uQEXws1mKjSNEopCeAhY6mTnpCh7L/eqCMhBfZrtjDlbw62+lahpgQmTI
x74YlB7qOAw5yHBPnOJ2hlY98GPzd0VS9xucggwb8RMBjz2ePPm/4T9Z+ScOKGxn
P/MQWUVoXB1drjECuKy54QRzhltZwPZJF3m5YGbvDasIBtrY37RCVWJ1bnR1IEV4
dHJhcyBBcmNoaXZlIEF1dG9tYXRpYyBTaWduaW5nIEtleSA8ZnRwbWFzdGVyQHVi
dW50dS5jb20+iGAEExECACAFAkyXadoCGwMGCwkIBwMCBBUCCAMEFgIDAQIeAQIX
gAAKCRAWEm06PlwRksuCAJ9LLS1BvhqMOKfq5QWMqCeZ1R0howCdFAuj5kOgPajo
AcakFvDQqwgerPk=
=iZIY
-----END PGP PUBLIC KEY BLOCK-----
</pre>

<pre>
sudo apt-key exportall
</pre>
Kuvab kõik võtmed järjestikku

=Kasutatud materjalid=

https://help.ubuntu.com/community/SecureApt 
http://man.he.net/man8/apt-key 
http://www.webmin.com/deb.html 
http://wiki.debian.org/SecureApt 

=Autor=

Sander Arnus A22 2011

[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Apt-key

2011-10-22T11:02:00Z

Sarnus: Created page with 'Sander Arnus A22 2011 '''(Tegemisel)''''

Sander Arnus A22 2011 '''(Tegemisel)'''

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-14T10:26:11Z

Sarnus:

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1: [[Resource Monitor]]
*Arvutus2:

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_System_Image_Manager

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Talk:Windows System Image Manager

2011-10-14T10:25:43Z

Sarnus: Created page with '=Sander Arnus= '''Sisu:''' Seletab ära millega on tegemist aga oleks tahtnud ka teada täpsemalt kuidas ja millega valminud ''answer'' faili kasutada saab. Näide on väga üld…'

=Sander Arnus=

'''Sisu:''' Seletab ära millega on tegemist aga oleks tahtnud ka teada täpsemalt kuidas ja millega valminud ''answer'' faili kasutada saab. Näide on väga üldine, oleks soovinud näha konkreetsemat ja detailsemat näidet. Näiteks Windows 7 Ultimate AMD64 ''answer'' faili loomist, kus luuakse partitsioon, paigaldatakse konkreetset tarkvara, draivereid ja uuendusi ning näidatakse kuidas seda uude arvutisse paigaldada või viidatakse vastavale artiklile. Teema on mahukas ja pisiasju millest kirjutada saab on palju, kuid artiklis oli kõik põhiline ära toodud koos piltide ja näitega, mis oli ilmselt ise läbi tehtud.

'''Kujundus:''' Sisukord võiks olla mitme tasandiline. Ehk kõik paigaldust puudutavad peatükid peaks olema paigalduse all, mitte eraldi pealkirjadena, siis oleks lihtsam saada üldpilt millistest teemadest artikkel täpsemalt räägib. Pildi ja selle kohta käiva teksti võiks eraldada eelnevast ja järgnevast materjalist, et oleks lihtsam jälgida mis tekst mis pildi kohta käib.

'''Juhendi kvaliteet:''' Kohati esineb puudujääke ja mõni näite osa oli natuke raskesti järgitav või pisut segadust tekitav, kuid üldise pildi saab kätte.

'''Viitamine:''' Kasutatud materjal oli kenasti välja toodud.

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-14T09:21:11Z

Sarnus:

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1: [[Resource Monitor]]
*Arvutus2:

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive
* Arvustus2:

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Windows-tööjaamade haldamise aines valminud referaadid 2011 sügis, päevaõpe

2011-10-14T09:19:47Z

Sarnus:

=Jaan Igamees=
* Referaat: [[MiskiAsjalikTeema]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:
=Silver Kullarand=
* Referaat: [[SmartScreen Filter]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Dynamic_disk
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_-_mida_uut

=Tambet Liiv=
* Referaat: [[Boot Configuration Data]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Rõõm =
* Referaat: [[Security zones]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VHD_Boot
* Arvustus2:

= Viljar Rooda =
* Referaat: [[Dynamic disk]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Security_zones
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SmartScreen_Filter

= Virgo Krüger =
*Referaat: [[Windows juhend: Kuidas tõsta seadmete draivereid ühes arvutist teise]]
*Arvustus1: [[Resource Monitor]]
*Arvutus2:

=Tarmo Suurmägi=
* Referaat: [[System Configuration Tool]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Upgrade_Advisor
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:System_restore_point

=Sander Saveli=
* Referaat: [[Skydrive]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive
* Arvustus2:

=Oliver Naaris=
* Referaat: [[Offline files]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Snipping_Tool
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

=Sander Arnus=
* Referaat: [[Sysprep]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Pikhoff=
* Referaat: [[GPT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Henry Ilves=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ühele USB mäluseadmele korraga x86 ja x64 Windows 7 paigaldamiseks vajalik]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Teet Saar=
* Referaat: [[WAIK]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Urmo Lihten=
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada uuendusi kujutisfaili DISM tööriista abil]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Rauno Lehiste=
* Referaat: [[MDT]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kristo Kapten=
* Referaat: [[VHD Boot]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_%C3%BChele_USB_m%C3%A4luseadmele_korraga_x86_ja_x64_Windows_7_paigaldamiseks_vajalik
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_Defender

= Kullo-Kalev Aru =
* Referaat: [[TeamViewer]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kalmer Tart=
* Referaat: [[Reliability Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Lilleleht=
* Referaat: [[Application Compatibility Toolkit]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Sander Sülla=
* Referaat: [[Windows System Image Manager]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kertu Tampõld=
* Referaat: [[Resource Monitor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Nele Kiigemägi=
*Referaat: [[Remote Assistance]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Kermo Pajula=
*Referaat: [[DirectAccess]]
*Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_8_NIC_Teaming
*Arvustus2:

=Robert Vane=
*Referaat: [[CHKDSK]]
*Arvustus1:
*Arvustus2:

=Alar Hansar=
* Referaat: [[GPO]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kaarel Väinaste=
* Referaat: [[Snipping Tool]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Ragnar Plint=
* Referaat: [[Program Compatibility Troubleshooter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Taavi Sannik=
* Referaat: [[DISKPART]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Priit Reidak=
* Referaat: [[Disk2vhd]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Raigo Trei =
* Referaat: [[Windows 7 Upgrade Advisor]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Robert Pärn =
* Referaat: [[Special identity]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kristjan Karu =
* Referaat: [[Draiverite haldus Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Iti Liivik=
* Referaat: [[Effective permissions]]
* Arvustus1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Draiverite_haldus_Windows_7_operatsioonis%C3%BCsteemis
* Arvustus2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7_Homegroup_and_sharing

=Dmitri Keler=
* Referaat: [[System restore point]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Jevgeni Pogodin=
* Referaat: [[FAT32]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Andres Pihlak=
* Referaat: [[Windows Virtual PC]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Deniss Ruzanov=
* Referaat: [[IPv6 võrguparameetrite seadistamine]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Martin Aarne=
* Referaat: [[Windows User State Migration Tool (USMT)]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

=Matis Alliksoo=
* Referaat: [[Windows 8 NIC Teaming]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Richard Teppart =
* Referaat: [[Volume shadow copies]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Igor Pavlov =
* Referaat: [[Windows Defender]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Taavi Podzuks =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldata täiendavaid (juur)sertfikaate]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

=Kersti Lang=
* Referaat: [[Windows 7]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Gert Häusler =
* Referaat: [[Windows Biometric Framework]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Erki Miilberg =
* Referaat: [[Windows operatsioonisüsteemi paigaldus]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Rasmus Tetsmann=
* Referaat: [[Windows 7 Homegroup and sharing]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Lauri Rüütli =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas paigaldada täiendavaid draivereid]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Taavi Zeiger =
* Referaat: [[Disk Defragmenter]]
* Arvustus1:
* Arvustus2:

= Kimmo Lillipuu =
* Referaat: [[Windows Remote Management]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_7
* Arvestus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_operatsioonisüsteemi_paigaldus

= Heigo Punapart =
* Referaat: [[Incremental backup]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Velmar Piibeleht =
* Referaat: [[BitLocker To Go]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Skydrive#Velmar_Piibeleht
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_t%C3%B5sta_seadmete_draivereid_%C3%BChes_arvutist_teise

= Alo Konno =
* Referaat: [[Windows 8 - mida uut]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Andre- Marcel Peri =
* Referaat: [[AppLocker]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

*[[ Windows PE]]-Marek Lepla
*[[ Workgroup]] - Ragnar Kullamäe

= Gertti-Vena Rätsep =
* Referaat: [[VPN & SVPN]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Kalju Hõbemäe =
* Referaat: [[Math Input Panel]]
* Arvestus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Math_Input_Panel
* Arvestus 2:

= Karl Krasilnikov =
* Referaat: [[PnPUtil]]
* Arvestus 1:
* Arvestus 2:

= Sander Saarm =

* Referaat: [[Toiteseadete seadistamine Windows 7 operatsioonisüsteemis]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Windows_juhend:_Kuidas_ekraanipilti_hallata_(keeramised,_p%C3%B6%C3%B6ramised,_lahutusv%C3%B5ime_ja_lisaekraanid)
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Disk_Defragmenter

= Carolys Kallas =

* Referaat: [[Powercfg.exe]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

= Kairo Koik =
* Referaat: [[Windows juhend: Kuidas ekraanipilti hallata (keeramised, pööramised, lahutusvõime ja lisaekraanid)]]
* Arvustus 1: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:GPT
* Arvustus 2: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Sysprep

= Marek Lepla =
* Referaat: [[Windows PE]]
* Arvustus 1:
* Arvustus 2:

Talk:Skydrive

2011-10-14T09:19:02Z

Sarnus:

== Velmar Piibeleht ==
'''Sisu''': Üldiselt on päris hea tutvustus võimalustest ning Skydrive-st endast kuid minu arvates oleks võinud välja tuua ka faili laiendid, mis ei ole lubatud üles laadida Skydrive-i. Oleks võinud ka ära märkida, mis Windows rakendused suudavad otse Skydrive-i faile salvestada, nt Windows Live Movie Maker ja Windows Live Forogalerii 
'''Kujundus''': Pildi materjali on, et tädi Maali saaks ka ise hakkama kasutusega. Tänu Windows 7 on see niigi lihtne. 
'''Viited''': Hea on see, et on toodud välja rakenduses millega on Skydrive otse kasutatav.

Kokkuvõtvalt võib ütelda, et kasulik juhend neile kes pole varem kokkupuutunud või üldse mitte kuulnud sellisest võimalusest nagu Skydrive. Meeldiv on ka see, et oli juba infot toodud alles välja tuleva Windows 8 ja Skydrive vahelisest veelgi lähemast suhtlusest.

==Sander Arnus==
'''Sisu:''' Teemat on kirjeldatud hästi. Ei ole liiga palju üleliigset teksti, kõik on konkreetne ja räägib asjast. On välja toodud Skydrive-i võimalused ja eripärad (25GB kettaruumi ja 100MB suurima faili maht mida saab üles laadida). Oli kasutatud mitmeid pilte mis andsid hea ülevaate kuidas asi tegelikult ka välja näeb. On räägitud ka Windows 8 ja Skydrive-i suhtest, mis on kindlasti väga oluline kui Windows 8 müügile jõuab. Oleks tahtnud näha ka rohkem teenuse miinuseid ja piiranguid, kui neid on.

'''Kujundus:''' Kujundus on loogiline ja hästi üles ehitatud. Pildi kasutus oli olemas ja pildid on ise tehtud ehk kõik on ise läbi proovitud, mis on väga oluline, sest pole lihtsalt tõlketööd tehtud.

'''Juhendi kavaliteet:''' Juhendi üldine kvaliteet on väga hea

'''Viitamine:''' Materjale on kasutatud piisavalt. Ainuke miinus on see, et on kasutatud ka wiki artiklit.

Sysprep

2011-10-10T16:12:50Z

Sarnus:

= Sissejuhatus =
System Preparation Tool ehk sysprep.exe on tööriist, mille abil saab olemasolevast Windowsi paigaldusest eemaldada kõik unikaalsed parameetrid nagu näiteks tootevõtme, arvuti võrgunime, domeenikuuluvuse ning SID ehk unikaalse identifikaatori, mille abil on erinevad Windows paigaldused üksteisest eristatavad. Peale seda saab teha Windowsist ''image ([[Windows Imaging File Format (WIM)|.wim]])'' faili näiteks [[ImageX]] või [[Windows Deployment Services]] abil ja seda rakendada uuele arvutile või arvutitele.

[[File:sysprep0.jpg]]

= Lühike ajalooline tagasivaade =
Esmakordselt tutvustati sysprep tööriista Windows NT 4.0 op.süsteemis, hiljem Windows 2000 ja Windows XP versioonides, mis sisaldus Windows CD-l. Alates Windows Vistast on ''sysprep'' windowsi installiga kaasas ja seda ei pea mujalt hankima. Windows XP versioonis on kasutusel System Preparation Tool 2.0, aga Windows 7-s versioon 3.14.

=Kuidas kasutada =

Näited on tehtud Windows 7 Ultimate x86 peal.

==Graafiline kasutajaliides==

[[File:sysprep11.jpg|800px]]
 Ava oma lokaalketas, tavaliselt C:

[[File:sys12.jpg|800px]]
 Ava kaust ''Windows''

[[File:sys13.jpg|800px]]
 Ava kaust ''System32''

[[File:sys14.jpg|800px]]
 Ava kaust ''sysprep''

[[File:sys15.jpg|800px]]
 Käivita programm sysprep

[[File:sysprep5.jpg]]
 Avaneb üleval toodud aken. Vali ''Enter System Out-of-Box Experience (OOBE)'', kastikesse ''Generalize'' linnuke, ''Shutdown Options'' menüüst saab valida mis arvut teeb peale protsessi lõppu. Kui valikud tehtud klikka ''OK''

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

==Käsurida==

Järgnevat käsku on võimalik kasutada käsurealt: 
'''sysprep [/oobe | /audit] [/generalize] [/reboot | /shutdown | /quit] [/quiet] [/unattend:answerfile]''' 

 '''/oobe''' - Taaskäivitab arvuti Windows Welcome režiimis, kus kasutaja saab kohandada Windowsi operatsioonisüsteemi, luua kasutaja(id) ja anda arvutile nime.

 '''/audit''' - Taaskäivitab arvuti ''audit'' režiimis, kus on võimalik lisada täiendavaid draivereid või rakendusi Windowsile. Samuti saab testida Windowsi installi ennem kui see rakendatakse lõppkasutaja arvutis.

 '''/generalize''' - Valmistab Windowsi installi ette ''image'' tegemiseks. Kui see valik on määratud, eemaldatakse Windowsist kõik unikaalne, et Windows läheks käima ka teiste arvutite peal.

 '''/reboot''' - Taaskäivitab arvuti
 '''/shutdown''' - Arvuti lülitatakse välja peale ''sysprep'' käsu lõppu
 '''/quit''' - Sulgeb ''sysprep'' tööriista peale ülesande täitmist

 '''/quiet''' - Käivitab ''sysprep'' käsu, kuvamata ekraanile kinnitus sõnumeid

 '''/unattend:answerfile''' - Sätestab failis olevad seaded Windowsi järelvalveta paigalduses. ''answerfile'' - faili tee ja nime määrang

[[File:sys21.jpg]]
 Ava ''Start menüü'' ja otsingusse kirjuta ''cmd''

[[File:sys22.jpg]]
 ''cmd'' ikooni peal tee parem klõps ja vali ''Run as administrator''

[[File:sys24.jpg]]
 Avanenud aknasse kirjuta ''cd sysprep'' ja vajuta Enter

[[File:sys25.jpg]]
 Seejärel kirjuta sysprep /oobe /generalize /reboot ja vajuta Enter

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

Sysprep-i protsessi kirjeldus:

*1. Kontrollitakse, kas Sysprep käivitub, kusjuures käivitada saab vaid administraatori õigustes ja vaid üks Sysprep-i juhtum saab korraga töötada.
*2. Algväärtustatakse logimine
*3. Sõelutakse käsurealt saadavad argumendid. Kui käsurea argumendid puuduvad või on puudulikud, siis Sysprep aken võimaldab kasutajal järgnevaid tegevusi täpsustada.
*4. Töödeldakse Sysprepi tegevusi, kutsutakse välja vajalikud .dll ja täitmisfailid ning seejärel lisatakse sooritatud tegevused logifaili.
*5. Kontrollitakse, kas kõik .dll failid on sooritanud oma ülesanded ja seejärel kas pannakse süsteem kinni või restarditakse.

Sysprep oma tegevuse käigus eemaldab Windowsi paigaldusest kõik selle, mida ei saa teiste arvutitega jagada. Nii on Sysprepi abil muudetud paigaldus installeeritav ka teistele arvutitele. Peale Sysprepi käivitamist toimub alglaadimine ja selle lõpus palutakse kasutajal sisestada kõik need parameetrid, mis Sysprepi käigus eelnevalt eemaldati ja mida Windows ise genereerida ei suuda (toote võti, võrgunimi, ajatsoon jms).
Taoliste andmete küsimise vältimiseks on võimalik luua vastusefail, mis sisaldab sobivaid vastuseid.

=Error=

Mõningal juhul võib esineda error. Kuidas sellest vabaneda?

Kui tegemist on järgneva erroriga: 

[[File:error1.png]] 
'''A fatal error occurred while trying to sysprep the machine.'''

Siis üks põhjus võib tuleneda Windows Media Playerist.
Et sellest vabaneda ava ''Task Manager'', vajutades klaviatuuril korraga nuppe ''Ctrl+Alt+Delete'' ja vali ''Start Task Manager''. ''Processes'' alt leia ''wmpnetwk.exe'' ja sulge see, vajutades nuppu ''End Process''.

= Vastusefaili kasutamine Sysprep tööriistaga =

==Windows Vista / 7==

Windows Setupi vastusefail nimega Unattend.xml, on vastusefail Windows Setupil, mis on loodud kasutades [[Windows System Image Manager]]-i (Windows SIM). Vastusefail võimaldab seadistada vaikimisi Windowsi sätteid, samuti lisada drivereid, tarkvarauuendusi, ja muid rakendusi. Vastusefail võimaldab seadmete tootjatel ja ettevõtetel kohandada Windows Setupi ülesandeid, näiteks määrata ketta konfiguratsiooni, muuta Internet Exploreri vaikeväärtuseid ja paigaldada täiendavaid draivereid.
See vastusefail asendab kõik vastusefailid, mida kasutati Windowsi varasemates versioonides (Unattend.txt, Winbom.ini, Oobeinfo.ini ja Sysprep.inf)

Vastusefaili saab luua kasutades [[Windows System Image Manager]]-i

Kui vastusefail on loodud siis tuleb ta ennem ''sysprep''-i tegemist liigutada kausta '''c:\windows\system32\sysprep''' 
Et protsessi käivitada tuleb avada käsurida administraatori õigustega ja sisestada järgnev käsk: 

<pre>cd c:\windows\system32\sysprep sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml</pre> 

Käsk '''cd c:\windows\system32\sysprep''' abil liigutakse asukohta kust saab käivitada ''sysprep''-i 
Käsuga '''sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml''' käivitatakse ''sysprep'', kus vastusefaili nimi on ''unattend.xml''

==Windows XP==

Vastusefail Sysprep.inf on tekstifail, mis sisaldab vastuseid paljude graafilise kasutajaliidese (GUI) dialoogibokside jaoks. Tööriista Sysprep kasutatava vastusefaili Sysprep.inf võib tekitada mõne tekstiredaktori abil. Vastusefaili nimeks tuleks kindlasti panna Sysprep.inf ja see peaks asuma Windowsi installimiseks valitud draivi juurkaustas olevas kaustas Sysprep. Samuti võivad need failid asuda mälupulgal.
Sysprep tegevuse käigus saab vastusefaili abil konfigureerida ''Setup'' seadeid.

= Autor =
Heidi Olesk AK41
täiendas Sander Arnus A22

= Kasutatud kirjandus =

*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc721940(WS.10).aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd744330%28WS.10%29.aspx
*http://www.cs.tlu.ee/windows/Windows_op_systeemid_konspekt_1_loeng.odt
*http://social.technet.microsoft.com/Forums/en-US/w7itproinstall/thread/8f5002e1-95b4-47bf-b031-4b72b3eb388a/
*http://support.microsoft.com/kb/302577

Sysprep

2011-10-10T16:06:22Z

Sarnus: /* Kuidas kasutada */

= Sissejuhatus =
System Preparation Tool ehk sysprep.exe on tööriist, mille abil saab olemasolevast Windowsi paigaldusest eemaldada kõik unikaalsed parameetrid nagu näiteks tootevõtme, arvuti võrgunime, domeenikuuluvuse ning SID ehk unikaalse identifikaatori, mille abil on erinevad Windows paigaldused üksteisest eristatavad. Peale seda saab teha Windowsist ''image ([[Windows Imaging File Format (WIM)|.wim]])'' faili näiteks [[ImageX]] või [[Windows Deployment Services]] abil ja seda rakendada uuele arvutile või arvutitele.

[[File:sysprep0.jpg]]

= Lühike ajalooline tagasivaade =
Esmakordselt tutvustati sysprep tööriista Windows NT 4.0 op.süsteemis, hiljem Windows 2000 ja Windows XP versioonides, mis sisaldus Windows CD-l. Alates Windows Vistast on ''sysprep'' windowsi installiga kaasas ja seda ei pea mujalt hankima. Windows XP versioonis on kasutusel System Preparation Tool 2.0, aga Windows 7-s versioon 3.14.

=Kuidas kasutada =

Näited on tehtud Windows 7 Ultimate x86 peal.

==Graafiline kasutajaliides==

[[File:sysprep11.jpg]]
 Ava oma lokaalketas, tavaliselt C:

[[File:sys12.jpg]]
 Ava kaust ''Windows''

[[File:sys13.jpg]]
 Ava kaust ''System32''

[[File:sys14.jpg]]
 Ava kaust ''sysprep''

[[File:sys15.jpg]]
 Käivita programm sysprep

[[File:sysprep5.jpg]]
 Avaneb üleval toodud aken. Vali ''Enter System Out-of-Box Experience (OOBE)'', kastikesse ''Generalize'' linnuke, ''Shutdown Options'' menüüst saab valida mis arvut teeb peale protsessi lõppu. Kui valikud tehtud klikka ''OK''

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

==Käsurida==

Järgnevat käsku on võimalik kasutada käsurealt: 
'''sysprep [/oobe | /audit] [/generalize] [/reboot | /shutdown | /quit] [/quiet] [/unattend:answerfile]''' 

 '''/oobe''' - Taaskäivitab arvuti Windows Welcome režiimis, kus kasutaja saab kohandada Windowsi operatsioonisüsteemi, luua kasutaja(id) ja anda arvutile nime.

 '''/audit''' - Taaskäivitab arvuti ''audit'' režiimis, kus on võimalik lisada täiendavaid draivereid või rakendusi Windowsile. Samuti saab testida Windowsi installi ennem kui see rakendatakse lõppkasutaja arvutis.

 '''/generalize''' - Valmistab Windowsi installi ette ''image'' tegemiseks. Kui see valik on määratud, eemaldatakse Windowsist kõik unikaalne, et Windows läheks käima ka teiste arvutite peal.

 '''/reboot''' - Taaskäivitab arvuti
 '''/shutdown''' - Arvuti lülitatakse välja peale ''sysprep'' käsu lõppu
 '''/quit''' - Sulgeb ''sysprep'' tööriista peale ülesande täitmist

 '''/quiet''' - Käivitab ''sysprep'' käsu, kuvamata ekraanile kinnitus sõnumeid

 '''/unattend:answerfile''' - Sätestab failis olevad seaded Windowsi järelvalveta paigalduses. ''answerfile'' - faili tee ja nime määrang

[[File:sys21.jpg]]
 Ava ''Start menüü'' ja otsingusse kirjuta ''cmd''

[[File:sys22.jpg]]
 ''cmd'' ikooni peal tee parem klõps ja vali ''Run as administrator''

[[File:sys24.jpg]]
 Avanenud aknasse kirjuta ''cd sysprep'' ja vajuta Enter

[[File:sys25.jpg]]
 Seejärel kirjuta sysprep /oobe /generalize /reboot ja vajuta Enter

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

Sysprep-i protsessi kirjeldus:

*1. Kontrollitakse, kas Sysprep käivitub, kusjuures käivitada saab vaid administraatori õigustes ja vaid üks Sysprep-i juhtum saab korraga töötada.
*2. Algväärtustatakse logimine
*3. Sõelutakse käsurealt saadavad argumendid. Kui käsurea argumendid puuduvad või on puudulikud, siis Sysprep aken võimaldab kasutajal järgnevaid tegevusi täpsustada.
*4. Töödeldakse Sysprepi tegevusi, kutsutakse välja vajalikud .dll ja täitmisfailid ning seejärel lisatakse sooritatud tegevused logifaili.
*5. Kontrollitakse, kas kõik .dll failid on sooritanud oma ülesanded ja seejärel kas pannakse süsteem kinni või restarditakse.

Sysprep oma tegevuse käigus eemaldab Windowsi paigaldusest kõik selle, mida ei saa teiste arvutitega jagada. Nii on Sysprepi abil muudetud paigaldus installeeritav ka teistele arvutitele. Peale Sysprepi käivitamist toimub alglaadimine ja selle lõpus palutakse kasutajal sisestada kõik need parameetrid, mis Sysprepi käigus eelnevalt eemaldati ja mida Windows ise genereerida ei suuda (toote võti, võrgunimi, ajatsoon jms).
Taoliste andmete küsimise vältimiseks on võimalik luua vastusefail, mis sisaldab sobivaid vastuseid.

=Error=

Mõningal juhul võib esineda error. Kuidas sellest vabaneda?

Kui tegemist on järgneva erroriga: 

[[File:error1.png]] 
'''A fatal error occurred while trying to sysprep the machine.'''

Siis üks põhjus võib tuleneda Windows Media Playerist.
Et sellest vabaneda ava ''Task Manager'', vajutades klaviatuuril korraga nuppe ''Ctrl+Alt+Delete'' ja vali ''Start Task Manager''. ''Processes'' alt leia ''wmpnetwk.exe'' ja sulge see, vajutades nuppu ''End Process''.

= Vastusefaili kasutamine Sysprep tööriistaga =

==Windows Vista / 7==

Windows Setupi vastusefail nimega Unattend.xml, on vastusefail Windows Setupil, mis on loodud kasutades [[Windows System Image Manager]]-i (Windows SIM). Vastusefail võimaldab seadistada vaikimisi Windowsi sätteid, samuti lisada drivereid, tarkvarauuendusi, ja muid rakendusi. Vastusefail võimaldab seadmete tootjatel ja ettevõtetel kohandada Windows Setupi ülesandeid, näiteks määrata ketta konfiguratsiooni, muuta Internet Exploreri vaikeväärtuseid ja paigaldada täiendavaid draivereid.
See vastusefail asendab kõik vastusefailid, mida kasutati Windowsi varasemates versioonides (Unattend.txt, Winbom.ini, Oobeinfo.ini ja Sysprep.inf)

Vastusefaili saab luua kasutades [[Windows System Image Manager]]-i

Kui vastusefail on loodud siis tuleb ta ennem ''sysprep''-i tegemist liigutada kausta '''c:\windows\system32\sysprep''' 
Et protsessi käivitada tuleb avada käsurida administraatori õigustega ja sisestada järgnev käsk: 

<pre>cd c:\windows\system32\sysprep sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml</pre> 

Käsk '''cd c:\windows\system32\sysprep''' abil liigutakse asukohta kust saab käivitada ''sysprep''-i 
Käsuga '''sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml''' käivitatakse ''sysprep'', kus vastusefaili nimi on ''unattend.xml''

==Windows XP==

Vastusefail Sysprep.inf on tekstifail, mis sisaldab vastuseid paljude graafilise kasutajaliidese (GUI) dialoogibokside jaoks. Tööriista Sysprep kasutatava vastusefaili Sysprep.inf võib tekitada mõne tekstiredaktori abil. Vastusefaili nimeks tuleks kindlasti panna Sysprep.inf ja see peaks asuma Windowsi installimiseks valitud draivi juurkaustas olevas kaustas Sysprep. Samuti võivad need failid asuda mälupulgal.
Sysprep tegevuse käigus saab vastusefaili abil konfigureerida ''Setup'' seadeid.

= Autor =
Heidi Olesk AK41
täiendas Sander Arnus A22

= Kasutatud kirjandus =

*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc721940(WS.10).aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd744330%28WS.10%29.aspx
*http://www.cs.tlu.ee/windows/Windows_op_systeemid_konspekt_1_loeng.odt
*http://social.technet.microsoft.com/Forums/en-US/w7itproinstall/thread/8f5002e1-95b4-47bf-b031-4b72b3eb388a/
*http://support.microsoft.com/kb/302577

Sysprep

2011-10-08T10:00:57Z

Sarnus: /* Kasutatud kirjandus */

= Sissejuhatus =
System Preparation Tool ehk sysprep.exe on tööriist, mille abil saab olemasolevast Windowsi paigaldusest eemaldada kõik unikaalsed parameetrid nagu näiteks tootevõtme, arvuti võrgunime, domeenikuuluvuse ning SID ehk unikaalse identifikaatori, mille abil on erinevad Windows paigaldused üksteisest eristatavad. Peale seda saab teha Windowsist ''image ([[Windows Imaging File Format (WIM)|.wim]])'' faili näiteks [[ImageX]] või [[Windows Deployment Services]] abil ja seda rakendada uuele arvutile või arvutitele.

[[File:sysprep0.jpg]]

= Lühike ajalooline tagasivaade =
Esmakordselt tutvustati sysprep tööriista Windows NT 4.0 op.süsteemis, hiljem Windows 2000 ja Windows XP versioonides, mis sisaldus Windows CD-l. Alates Windows Vistast on ''sysprep'' windowsi installiga kaasas ja seda ei pea mujalt hankima. Windows XP versioonis on kasutusel System Preparation Tool 2.0, aga Windows 7-s versioon 3.14.

=Kuidas kasutada =

Näited on tehtud Windows 7 peal.

==Graafiline kasutajaliides==

[[File:sysprep11.jpg]]
 Ava oma lokaalketas, tavaliselt C:

[[File:sys12.jpg]]
 Ava kaust ''Windows''

[[File:sys13.jpg]]
 Ava kaust ''System32''

[[File:sys14.jpg]]
 Ava kaust ''sysprep''

[[File:sys15.jpg]]
 Käivita programm sysprep

[[File:sysprep5.jpg]]
 Avaneb üleval toodud aken. Vali ''Enter System Out-of-Box Experience (OOBE)'', kastikesse ''Generalize'' linnuke, ''Shutdown Options'' menüüst saab valida mis arvut teeb peale protsessi lõppu. Kui valikud tehtud klikka ''OK''

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

==Käsurida==

Järgnevat käsku on võimalik kasutada käsurealt: 
'''sysprep [/oobe | /audit] [/generalize] [/reboot | /shutdown | /quit] [/quiet] [/unattend:answerfile]''' 

 '''/oobe''' - Taaskäivitab arvuti Windows Welcome režiimis, kus kasutaja saab kohandada Windowsi operatsioonisüsteemi, luua kasutaja(id) ja anda arvutile nime.

 '''/audit''' - Taaskäivitab arvuti ''audit'' režiimis, kus on võimalik lisada täiendavaid draivereid või rakendusi Windowsile. Samuti saab testida Windowsi installi ennem kui see rakendatakse lõppkasutaja arvutis.

 '''/generalize''' - Valmistab Windowsi installi ette ''image'' tegemiseks. Kui see valik on määratud, eemaldatakse Windowsist kõik unikaalne, et Windows läheks käima ka teiste arvutite peal.

 '''/reboot''' - Taaskäivitab arvuti
 '''/shutdown''' - Arvuti lülitatakse välja peale ''sysprep'' käsu lõppu
 '''/quit''' - Sulgeb ''sysprep'' tööriista peale ülesande täitmist

 '''/quiet''' - Käivitab ''sysprep'' käsu, kuvamata ekraanile kinnitus sõnumeid

 '''/unattend:answerfile''' - Sätestab failis olevad seaded Windowsi järelvalveta paigalduses. ''answerfile'' - faili tee ja nime määrang

[[File:sys21.jpg]]
 Ava ''Start menüü'' ja otsingusse kirjuta ''cmd''

[[File:sys22.jpg]]
 ''cmd'' ikooni peal tee parem klõps ja vali ''Run as administrator''

[[File:sys24.jpg]]
 Avanenud aknasse kirjuta ''cd sysprep'' ja vajuta Enter

[[File:sys25.jpg]]
 Seejärel kirjuta sysprep /oobe /generalize /reboot ja vajuta Enter

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

Sysprep-i protsessi kirjeldus:

*1. Kontrollitakse, kas Sysprep käivitub, kusjuures käivitada saab vaid administraatori õigustes ja vaid üks Sysprep-i juhtum saab korraga töötada.
*2. Algväärtustatakse logimine
*3. Sõelutakse käsurealt saadavad argumendid. Kui käsurea argumendid puuduvad või on puudulikud, siis Sysprep aken võimaldab kasutajal järgnevaid tegevusi täpsustada.
*4. Töödeldakse Sysprepi tegevusi, kutsutakse välja vajalikud .dll ja täitmisfailid ning seejärel lisatakse sooritatud tegevused logifaili.
*5. Kontrollitakse, kas kõik .dll failid on sooritanud oma ülesanded ja seejärel kas pannakse süsteem kinni või restarditakse.

Sysprep oma tegevuse käigus eemaldab Windowsi paigaldusest kõik selle, mida ei saa teiste arvutitega jagada. Nii on Sysprepi abil muudetud paigaldus installeeritav ka teistele arvutitele. Peale Sysprepi käivitamist toimub alglaadimine ja selle lõpus palutakse kasutajal sisestada kõik need parameetrid, mis Sysprepi käigus eelnevalt eemaldati ja mida Windows ise genereerida ei suuda (toote võti, võrgunimi, ajatsoon jms).
Taoliste andmete küsimise vältimiseks on võimalik luua vastusefail, mis sisaldab sobivaid vastuseid.

=Error=

Mõningal juhul võib esineda error. Kuidas sellest vabaneda?

Kui tegemist on järgneva erroriga: 

[[File:error1.png]] 
'''A fatal error occurred while trying to sysprep the machine.'''

Siis üks põhjus võib tuleneda Windows Media Playerist.
Et sellest vabaneda ava ''Task Manager'', vajutades klaviatuuril korraga nuppe ''Ctrl+Alt+Delete'' ja vali ''Start Task Manager''. ''Processes'' alt leia ''wmpnetwk.exe'' ja sulge see, vajutades nuppu ''End Process''.

= Vastusefaili kasutamine Sysprep tööriistaga =

==Windows Vista / 7==

Windows Setupi vastusefail nimega Unattend.xml, on vastusefail Windows Setupil, mis on loodud kasutades [[Windows System Image Manager]]-i (Windows SIM). Vastusefail võimaldab seadistada vaikimisi Windowsi sätteid, samuti lisada drivereid, tarkvarauuendusi, ja muid rakendusi. Vastusefail võimaldab seadmete tootjatel ja ettevõtetel kohandada Windows Setupi ülesandeid, näiteks määrata ketta konfiguratsiooni, muuta Internet Exploreri vaikeväärtuseid ja paigaldada täiendavaid draivereid.
See vastusefail asendab kõik vastusefailid, mida kasutati Windowsi varasemates versioonides (Unattend.txt, Winbom.ini, Oobeinfo.ini ja Sysprep.inf)

Vastusefaili saab luua kasutades [[Windows System Image Manager]]-i

Kui vastusefail on loodud siis tuleb ta ennem ''sysprep''-i tegemist liigutada kausta '''c:\windows\system32\sysprep''' 
Et protsessi käivitada tuleb avada käsurida administraatori õigustega ja sisestada järgnev käsk: 

<pre>cd c:\windows\system32\sysprep sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml</pre> 

Käsk '''cd c:\windows\system32\sysprep''' abil liigutakse asukohta kust saab käivitada ''sysprep''-i 
Käsuga '''sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml''' käivitatakse ''sysprep'', kus vastusefaili nimi on ''unattend.xml''

==Windows XP==

Vastusefail Sysprep.inf on tekstifail, mis sisaldab vastuseid paljude graafilise kasutajaliidese (GUI) dialoogibokside jaoks. Tööriista Sysprep kasutatava vastusefaili Sysprep.inf võib tekitada mõne tekstiredaktori abil. Vastusefaili nimeks tuleks kindlasti panna Sysprep.inf ja see peaks asuma Windowsi installimiseks valitud draivi juurkaustas olevas kaustas Sysprep. Samuti võivad need failid asuda mälupulgal.
Sysprep tegevuse käigus saab vastusefaili abil konfigureerida ''Setup'' seadeid.

= Autor =
Heidi Olesk AK41
täiendas Sander Arnus A22

= Kasutatud kirjandus =

*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc721940(WS.10).aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd744330%28WS.10%29.aspx
*http://www.cs.tlu.ee/windows/Windows_op_systeemid_konspekt_1_loeng.odt
*http://social.technet.microsoft.com/Forums/en-US/w7itproinstall/thread/8f5002e1-95b4-47bf-b031-4b72b3eb388a/
*http://support.microsoft.com/kb/302577

Sysprep

2011-10-08T09:53:01Z

Sarnus: /* Kasutatud kirjandus */

= Sissejuhatus =
System Preparation Tool ehk sysprep.exe on tööriist, mille abil saab olemasolevast Windowsi paigaldusest eemaldada kõik unikaalsed parameetrid nagu näiteks tootevõtme, arvuti võrgunime, domeenikuuluvuse ning SID ehk unikaalse identifikaatori, mille abil on erinevad Windows paigaldused üksteisest eristatavad. Peale seda saab teha Windowsist ''image ([[Windows Imaging File Format (WIM)|.wim]])'' faili näiteks [[ImageX]] või [[Windows Deployment Services]] abil ja seda rakendada uuele arvutile või arvutitele.

[[File:sysprep0.jpg]]

= Lühike ajalooline tagasivaade =
Esmakordselt tutvustati sysprep tööriista Windows NT 4.0 op.süsteemis, hiljem Windows 2000 ja Windows XP versioonides, mis sisaldus Windows CD-l. Alates Windows Vistast on ''sysprep'' windowsi installiga kaasas ja seda ei pea mujalt hankima. Windows XP versioonis on kasutusel System Preparation Tool 2.0, aga Windows 7-s versioon 3.14.

=Kuidas kasutada =

Näited on tehtud Windows 7 peal.

==Graafiline kasutajaliides==

[[File:sysprep11.jpg]]
 Ava oma lokaalketas, tavaliselt C:

[[File:sys12.jpg]]
 Ava kaust ''Windows''

[[File:sys13.jpg]]
 Ava kaust ''System32''

[[File:sys14.jpg]]
 Ava kaust ''sysprep''

[[File:sys15.jpg]]
 Käivita programm sysprep

[[File:sysprep5.jpg]]
 Avaneb üleval toodud aken. Vali ''Enter System Out-of-Box Experience (OOBE)'', kastikesse ''Generalize'' linnuke, ''Shutdown Options'' menüüst saab valida mis arvut teeb peale protsessi lõppu. Kui valikud tehtud klikka ''OK''

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

==Käsurida==

Järgnevat käsku on võimalik kasutada käsurealt: 
'''sysprep [/oobe | /audit] [/generalize] [/reboot | /shutdown | /quit] [/quiet] [/unattend:answerfile]''' 

 '''/oobe''' - Taaskäivitab arvuti Windows Welcome režiimis, kus kasutaja saab kohandada Windowsi operatsioonisüsteemi, luua kasutaja(id) ja anda arvutile nime.

 '''/audit''' - Taaskäivitab arvuti ''audit'' režiimis, kus on võimalik lisada täiendavaid draivereid või rakendusi Windowsile. Samuti saab testida Windowsi installi ennem kui see rakendatakse lõppkasutaja arvutis.

 '''/generalize''' - Valmistab Windowsi installi ette ''image'' tegemiseks. Kui see valik on määratud, eemaldatakse Windowsist kõik unikaalne, et Windows läheks käima ka teiste arvutite peal.

 '''/reboot''' - Taaskäivitab arvuti
 '''/shutdown''' - Arvuti lülitatakse välja peale ''sysprep'' käsu lõppu
 '''/quit''' - Sulgeb ''sysprep'' tööriista peale ülesande täitmist

 '''/quiet''' - Käivitab ''sysprep'' käsu, kuvamata ekraanile kinnitus sõnumeid

 '''/unattend:answerfile''' - Sätestab failis olevad seaded Windowsi järelvalveta paigalduses. ''answerfile'' - faili tee ja nime määrang

[[File:sys21.jpg]]
 Ava ''Start menüü'' ja otsingusse kirjuta ''cmd''

[[File:sys22.jpg]]
 ''cmd'' ikooni peal tee parem klõps ja vali ''Run as administrator''

[[File:sys24.jpg]]
 Avanenud aknasse kirjuta ''cd sysprep'' ja vajuta Enter

[[File:sys25.jpg]]
 Seejärel kirjuta sysprep /oobe /generalize /reboot ja vajuta Enter

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

Sysprep-i protsessi kirjeldus:

*1. Kontrollitakse, kas Sysprep käivitub, kusjuures käivitada saab vaid administraatori õigustes ja vaid üks Sysprep-i juhtum saab korraga töötada.
*2. Algväärtustatakse logimine
*3. Sõelutakse käsurealt saadavad argumendid. Kui käsurea argumendid puuduvad või on puudulikud, siis Sysprep aken võimaldab kasutajal järgnevaid tegevusi täpsustada.
*4. Töödeldakse Sysprepi tegevusi, kutsutakse välja vajalikud .dll ja täitmisfailid ning seejärel lisatakse sooritatud tegevused logifaili.
*5. Kontrollitakse, kas kõik .dll failid on sooritanud oma ülesanded ja seejärel kas pannakse süsteem kinni või restarditakse.

Sysprep oma tegevuse käigus eemaldab Windowsi paigaldusest kõik selle, mida ei saa teiste arvutitega jagada. Nii on Sysprepi abil muudetud paigaldus installeeritav ka teistele arvutitele. Peale Sysprepi käivitamist toimub alglaadimine ja selle lõpus palutakse kasutajal sisestada kõik need parameetrid, mis Sysprepi käigus eelnevalt eemaldati ja mida Windows ise genereerida ei suuda (toote võti, võrgunimi, ajatsoon jms).
Taoliste andmete küsimise vältimiseks on võimalik luua vastusefail, mis sisaldab sobivaid vastuseid.

=Error=

Mõningal juhul võib esineda error. Kuidas sellest vabaneda?

Kui tegemist on järgneva erroriga: 

[[File:error1.png]] 
'''A fatal error occurred while trying to sysprep the machine.'''

Siis üks põhjus võib tuleneda Windows Media Playerist.
Et sellest vabaneda ava ''Task Manager'', vajutades klaviatuuril korraga nuppe ''Ctrl+Alt+Delete'' ja vali ''Start Task Manager''. ''Processes'' alt leia ''wmpnetwk.exe'' ja sulge see, vajutades nuppu ''End Process''.

= Vastusefaili kasutamine Sysprep tööriistaga =

==Windows Vista / 7==

Windows Setupi vastusefail nimega Unattend.xml, on vastusefail Windows Setupil, mis on loodud kasutades [[Windows System Image Manager]]-i (Windows SIM). Vastusefail võimaldab seadistada vaikimisi Windowsi sätteid, samuti lisada drivereid, tarkvarauuendusi, ja muid rakendusi. Vastusefail võimaldab seadmete tootjatel ja ettevõtetel kohandada Windows Setupi ülesandeid, näiteks määrata ketta konfiguratsiooni, muuta Internet Exploreri vaikeväärtuseid ja paigaldada täiendavaid draivereid.
See vastusefail asendab kõik vastusefailid, mida kasutati Windowsi varasemates versioonides (Unattend.txt, Winbom.ini, Oobeinfo.ini ja Sysprep.inf)

Vastusefaili saab luua kasutades [[Windows System Image Manager]]-i

Kui vastusefail on loodud siis tuleb ta ennem ''sysprep''-i tegemist liigutada kausta '''c:\windows\system32\sysprep''' 
Et protsessi käivitada tuleb avada käsurida administraatori õigustega ja sisestada järgnev käsk: 

<pre>cd c:\windows\system32\sysprep sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml</pre> 

Käsk '''cd c:\windows\system32\sysprep''' abil liigutakse asukohta kust saab käivitada ''sysprep''-i 
Käsuga '''sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml''' käivitatakse ''sysprep'', kus vastusefaili nimi on ''unattend.xml''

==Windows XP==

Vastusefail Sysprep.inf on tekstifail, mis sisaldab vastuseid paljude graafilise kasutajaliidese (GUI) dialoogibokside jaoks. Tööriista Sysprep kasutatava vastusefaili Sysprep.inf võib tekitada mõne tekstiredaktori abil. Vastusefaili nimeks tuleks kindlasti panna Sysprep.inf ja see peaks asuma Windowsi installimiseks valitud draivi juurkaustas olevas kaustas Sysprep. Samuti võivad need failid asuda mälupulgal.
Sysprep tegevuse käigus saab vastusefaili abil konfigureerida ''Setup'' seadeid.

= Autor =
Heidi Olesk AK41
täiendas Sander Arnus A22

= Kasutatud kirjandus =

*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc721940(WS.10).aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd744330%28WS.10%29.aspx
*http://www.cs.tlu.ee/windows/Windows_op_systeemid_konspekt_1_loeng.odt
*http://social.technet.microsoft.com/Forums/en-US/w7itproinstall/thread/8f5002e1-95b4-47bf-b031-4b72b3eb388a/

Sysprep

2011-10-08T09:41:50Z

Sarnus: /* Sissejuhatus */

= Sissejuhatus =
System Preparation Tool ehk sysprep.exe on tööriist, mille abil saab olemasolevast Windowsi paigaldusest eemaldada kõik unikaalsed parameetrid nagu näiteks tootevõtme, arvuti võrgunime, domeenikuuluvuse ning SID ehk unikaalse identifikaatori, mille abil on erinevad Windows paigaldused üksteisest eristatavad. Peale seda saab teha Windowsist ''image ([[Windows Imaging File Format (WIM)|.wim]])'' faili näiteks [[ImageX]] või [[Windows Deployment Services]] abil ja seda rakendada uuele arvutile või arvutitele.

[[File:sysprep0.jpg]]

= Lühike ajalooline tagasivaade =
Esmakordselt tutvustati sysprep tööriista Windows NT 4.0 op.süsteemis, hiljem Windows 2000 ja Windows XP versioonides, mis sisaldus Windows CD-l. Alates Windows Vistast on ''sysprep'' windowsi installiga kaasas ja seda ei pea mujalt hankima. Windows XP versioonis on kasutusel System Preparation Tool 2.0, aga Windows 7-s versioon 3.14.

=Kuidas kasutada =

Näited on tehtud Windows 7 peal.

==Graafiline kasutajaliides==

[[File:sysprep11.jpg]]
 Ava oma lokaalketas, tavaliselt C:

[[File:sys12.jpg]]
 Ava kaust ''Windows''

[[File:sys13.jpg]]
 Ava kaust ''System32''

[[File:sys14.jpg]]
 Ava kaust ''sysprep''

[[File:sys15.jpg]]
 Käivita programm sysprep

[[File:sysprep5.jpg]]
 Avaneb üleval toodud aken. Vali ''Enter System Out-of-Box Experience (OOBE)'', kastikesse ''Generalize'' linnuke, ''Shutdown Options'' menüüst saab valida mis arvut teeb peale protsessi lõppu. Kui valikud tehtud klikka ''OK''

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

==Käsurida==

Järgnevat käsku on võimalik kasutada käsurealt: 
'''sysprep [/oobe | /audit] [/generalize] [/reboot | /shutdown | /quit] [/quiet] [/unattend:answerfile]''' 

 '''/oobe''' - Taaskäivitab arvuti Windows Welcome režiimis, kus kasutaja saab kohandada Windowsi operatsioonisüsteemi, luua kasutaja(id) ja anda arvutile nime.

 '''/audit''' - Taaskäivitab arvuti ''audit'' režiimis, kus on võimalik lisada täiendavaid draivereid või rakendusi Windowsile. Samuti saab testida Windowsi installi ennem kui see rakendatakse lõppkasutaja arvutis.

 '''/generalize''' - Valmistab Windowsi installi ette ''image'' tegemiseks. Kui see valik on määratud, eemaldatakse Windowsist kõik unikaalne, et Windows läheks käima ka teiste arvutite peal.

 '''/reboot''' - Taaskäivitab arvuti
 '''/shutdown''' - Arvuti lülitatakse välja peale ''sysprep'' käsu lõppu
 '''/quit''' - Sulgeb ''sysprep'' tööriista peale ülesande täitmist

 '''/quiet''' - Käivitab ''sysprep'' käsu, kuvamata ekraanile kinnitus sõnumeid

 '''/unattend:answerfile''' - Sätestab failis olevad seaded Windowsi järelvalveta paigalduses. ''answerfile'' - faili tee ja nime määrang

[[File:sys21.jpg]]
 Ava ''Start menüü'' ja otsingusse kirjuta ''cmd''

[[File:sys22.jpg]]
 ''cmd'' ikooni peal tee parem klõps ja vali ''Run as administrator''

[[File:sys24.jpg]]
 Avanenud aknasse kirjuta ''cd sysprep'' ja vajuta Enter

[[File:sys25.jpg]]
 Seejärel kirjuta sysprep /oobe /generalize /reboot ja vajuta Enter

[[File:sys16.jpg]]
 Avaneb väike aken mis hakkab tööga pihta

Sysprep-i protsessi kirjeldus:

*1. Kontrollitakse, kas Sysprep käivitub, kusjuures käivitada saab vaid administraatori õigustes ja vaid üks Sysprep-i juhtum saab korraga töötada.
*2. Algväärtustatakse logimine
*3. Sõelutakse käsurealt saadavad argumendid. Kui käsurea argumendid puuduvad või on puudulikud, siis Sysprep aken võimaldab kasutajal järgnevaid tegevusi täpsustada.
*4. Töödeldakse Sysprepi tegevusi, kutsutakse välja vajalikud .dll ja täitmisfailid ning seejärel lisatakse sooritatud tegevused logifaili.
*5. Kontrollitakse, kas kõik .dll failid on sooritanud oma ülesanded ja seejärel kas pannakse süsteem kinni või restarditakse.

Sysprep oma tegevuse käigus eemaldab Windowsi paigaldusest kõik selle, mida ei saa teiste arvutitega jagada. Nii on Sysprepi abil muudetud paigaldus installeeritav ka teistele arvutitele. Peale Sysprepi käivitamist toimub alglaadimine ja selle lõpus palutakse kasutajal sisestada kõik need parameetrid, mis Sysprepi käigus eelnevalt eemaldati ja mida Windows ise genereerida ei suuda (toote võti, võrgunimi, ajatsoon jms).
Taoliste andmete küsimise vältimiseks on võimalik luua vastusefail, mis sisaldab sobivaid vastuseid.

=Error=

Mõningal juhul võib esineda error. Kuidas sellest vabaneda?

Kui tegemist on järgneva erroriga: 

[[File:error1.png]] 
'''A fatal error occurred while trying to sysprep the machine.'''

Siis üks põhjus võib tuleneda Windows Media Playerist.
Et sellest vabaneda ava ''Task Manager'', vajutades klaviatuuril korraga nuppe ''Ctrl+Alt+Delete'' ja vali ''Start Task Manager''. ''Processes'' alt leia ''wmpnetwk.exe'' ja sulge see, vajutades nuppu ''End Process''.

= Vastusefaili kasutamine Sysprep tööriistaga =

==Windows Vista / 7==

Windows Setupi vastusefail nimega Unattend.xml, on vastusefail Windows Setupil, mis on loodud kasutades [[Windows System Image Manager]]-i (Windows SIM). Vastusefail võimaldab seadistada vaikimisi Windowsi sätteid, samuti lisada drivereid, tarkvarauuendusi, ja muid rakendusi. Vastusefail võimaldab seadmete tootjatel ja ettevõtetel kohandada Windows Setupi ülesandeid, näiteks määrata ketta konfiguratsiooni, muuta Internet Exploreri vaikeväärtuseid ja paigaldada täiendavaid draivereid.
See vastusefail asendab kõik vastusefailid, mida kasutati Windowsi varasemates versioonides (Unattend.txt, Winbom.ini, Oobeinfo.ini ja Sysprep.inf)

Vastusefaili saab luua kasutades [[Windows System Image Manager]]-i

Kui vastusefail on loodud siis tuleb ta ennem ''sysprep''-i tegemist liigutada kausta '''c:\windows\system32\sysprep''' 
Et protsessi käivitada tuleb avada käsurida administraatori õigustega ja sisestada järgnev käsk: 

<pre>cd c:\windows\system32\sysprep sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml</pre> 

Käsk '''cd c:\windows\system32\sysprep''' abil liigutakse asukohta kust saab käivitada ''sysprep''-i 
Käsuga '''sysprep /oobe /generalize /unattend:c:\windows\system32\sysprep\unattend.xml''' käivitatakse ''sysprep'', kus vastusefaili nimi on ''unattend.xml''

==Windows XP==

Vastusefail Sysprep.inf on tekstifail, mis sisaldab vastuseid paljude graafilise kasutajaliidese (GUI) dialoogibokside jaoks. Tööriista Sysprep kasutatava vastusefaili Sysprep.inf võib tekitada mõne tekstiredaktori abil. Vastusefaili nimeks tuleks kindlasti panna Sysprep.inf ja see peaks asuma Windowsi installimiseks valitud draivi juurkaustas olevas kaustas Sysprep. Samuti võivad need failid asuda mälupulgal.
Sysprep tegevuse käigus saab vastusefaili abil konfigureerida ''Setup'' seadeid.

= Autor =
Heidi Olesk AK41
täiendas Sander Arnus A22

= Kasutatud kirjandus =

*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc721940(WS.10).aspx
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/dd744330%28WS.10%29.aspx
*http://www.cs.tlu.ee/windows/Windows_op_systeemid_konspekt_1_loeng.odt
*https://wiki.itcollege.ee/index.php/Windows_Automated_Installation_Kit_ja_selle_t%C3%A4htsamad_komponendid