ICO wiki - User contributions [en]

Partimage

2010-12-16T08:26:22Z

Sdjomin: Blanked the page

Oracle 10g ja APEX 4.0 arenduskeskonna paigaldus

2010-12-16T08:15:17Z

Sdjomin: /* Sissejuhatus */

Antud artikkel on juhend paigaldamaks Oracle 10g XE andmebaasi ja kaasa tuleva APEXi (''Application Express'') uuendamine versioonile 4.0.1.
== Sissejuhatus ==
Käesolev juhend eeldab, et on juba paigaldatud Ubuntu Server 10.04 koos kõigi uuendustega. Antud artiklis on loodud juba ''Oracle VirtualBox'''iga virtuaalne masin ''Windows 7 Proffesional'' operatsioonisüsteemile. Samuti kasutatakse hiljem ühendumiseks ''Windowsi'' keskkonda.

== Installatsiooni ettevalmistused ja nõuded ==
Oracle 10g esitab oma nõudmised ''swap'' ruumi ja mälumahu suhtes. Vastavalt swap > 1024MB ja mälu > 512MB. Ühtlasi peab ka olema 1,5GB vaba kettaruumi.
'''NB! Kõik järgnevad käsud on tehtud ''root'' kasutaja alt.'''
Antud nõuetele vastavust saab kontrollida järgnevate käskudega:

Mälu ja swap (Tulemus MB'des):
<pre>
free -m
</pre>
Vaba kettaruum:
<pre>
df -h
</pre>
Swap ruumi juurde tegemiseks loome ja võtame külge swap faili.
Swap fail luuakse ja lisatakse järgmiselt (Antud näites luuakse 1GB swap fail):
<pre>
dd if=/dev/zero of=/swapfail bs=1024 count=1M
mkswap /swapfile
swapon /swapfile
</pre>
Selleks, et uus swap võetaks külge ka alglaadmisel. Tuleb lisada järgmine rida '''/etc/fstab''' faili.
<pre>
/swapfail swap swap defaults 0 0
</pre>

== Repositooriumi lisamine ==
Lisada /etc/apt/sources.list järgmine rida:
<pre>
deb http://oss.oracle.com/debian unstable main non-free
</pre>
Järgnevalt tuleks lisada GPG (''GNU Privacy Guard'') võti:
<pre>
wget http://oss.oracle.com/el4/RPM-GPG-KEY-oracle -O- | sudo apt-key add -
</pre>
Seejärel laeme alla uuendused
<pre>
apt-get update
</pre>
Lisaks paigaldame ssh serveri
<pre>
apt-get install openssh-server
</pre>

== Andmebaasi paigaldus ja konfigureerimine ==
Paigaldame oracle andmebaasi:
<pre>
apt-get install oracle-xe-universal
</pre>
Pärast edukat installeerimist tuleb käivitada konfigureerimine:
<pre>
/etc/init.d/oracle-xe configure
</pre>
Samuti on vaja '''.bashrc''' faili lisada järgevad keskkonna muutujad:

'''NB! Antud keskonna muutujad on vajalikud ainult baasi installeerimiseks ja neid tehakse juurkasutaja alt. Kui soovitakse baasi kasutada serveris mõne teise kasutajana siis peab vastavad muutujad laadima ka sellele kasutajale.'''
<pre>
ORACLE_HOME=/usr/lib/oracle/xe/app/oracle/product/10.2.0/server
PATH=$PATH:$ORACLE_HOME/bin
export ORACLE_HOME
export ORACLE_SID=XE
export PATH
</pre>
Rakendamaks muudatusi kohe, loeme .bashrc uuesti sisse:
<pre>
source ~/.bashrc
</pre>

== APEXi versiooni uuendus ==
Kuna OTNist (''Oracle Technology Network'') ei ole võimalik käsurealt mingil lihtsal viisil tõmmata asju siis olin sunnitud antud juhendi tegemise käigus tõmbama OTNist apexi 4.0.1 versiooni alla ja panema avalikku veebi ülesse.
[http://www.oracle.com/technetwork/developer-tools/apex/downloads/index.html APEX 4.0.1]
Loome opti alla kausta apex ja lähme sinna kausta
<pre>
mkdir /opt/apex
cd /opt/apex
</pre>
Tõmbame ülesse pandud apexi uue versiooni alla.
<pre>
wget http://siiaomaurl.xx/apex_4.0.1_en.zip
</pre>
Pakime apexi lahti
<pre>
uzip apex_4.0.1_en.zip
</pre>
Lähme lahti pakitud kausta ja ühendume sqlplusiga serveriga.
<pre>
cd apex
sqlplus /nolog
connect sys as sysdba
''===sisesta oma oracle konfigureerimisel määratud salasõna===''
</pre>
Seejärel käivitame upgrade skripti. '''NB! See võib aega võtta kuni 25 minutit'''
<pre>
@apexins SYSAUX SYSAUX TEMP /i/
</pre>
Logime uuesti sisse.
<pre>
sqlplus /nolog
connect sys as sysdba
</pre>
Lisame vajalikud ikoonid ja muu pildi materjali.
NB! APEX lisab antud skripti käivitamisel ise PATHile otsa /apex/images/ seega kui me pakkisime apexi lahti /opt/apex alla siis käsk on järgmine.
PS: See skript võib samuti aega võtta kuni 10-15 min.
<pre>
@apxldimg.sql /opt/apex
</pre>
Muudame APEXi admini salasõna
<pre>
@apxxepwd.sql ''Sa1AsÕna.123''
</pre>
..ja lubame välisühendused
<pre>
exec dbms_xdb.setListenerLocalAccess (l_access => FALSE);
</pre>

== Host keskonna seadistamine ==
Selleks, et ühenduda virtuaalkeskonnaga konfigureerime vajaliku portid. Antud näite põhjal on host portideks valitud 2222, 1556 ja 1555 neid aga võib muuta vastavalt vajadusele. Täpsem juhend antud konfiguratsiooni tegemiseks asub siin[http://sk.c-wd.net/wp/2008/08/17/virtualbox-port-forwarding-with-windows-host/]

'''NB! Virtuaalmasin peab olema väljalülitatud antud konfiguratsiooni tegemiseks!'''

Command promptis sisestame aga järgmised read.
<pre>
cd C:\"Program Files"\Oracle\VirtualBox\

VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/ssh/HostPort" 2222
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/ssh/GuestPort" 22
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/ssh/Protocol" TCP

VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/apex/HostPort" 1556
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/apex/GuestPort" 8080
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/apex/Protocol" TCP

VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/oraclelistener/HostPort" 1555
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/oraclelistener/GuestPort" 1521
VBoxManage.exe setextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" "VBoxInternal/Devices/e1000/0/LUN#0/Config/oraclelistener/Protocol" TCP
</pre>
'''NB! Kui kasutate mingit teist võrgukaarti kui vaikimis seadistatud INTEL PRO/ 1000 MT Desktop siis peate vastavalt muutma ka "e1000" ära.'''

Kontrollimaks, et kõik sai õigesti seadistatud ja rakendatud võime kontrollida tulemust järgmiselt.
<pre>
VBoxManage.exe getextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" enumerate
</pre>
Tulemus peaks olema midagi sellist
<pre>
C:\Program Files\Oracle\VirtualBox>VBoxManage.exe getextradata "SIIA_OMA_VIRTUAALMASINA_NIMI" enumerate
Oracle VM VirtualBox Command Line Management Interface Version 3.2.10
(C) 2005-2010 Oracle Corporation
All rights reserved.

Key: GUI/LastGuestSizeHint, Value: 640,480
Key: GUI/LastWindowPostion, Value: 552,82,640,523
Key: GUI/MiniToolBarAlignment, Value: bottom
Key: GUI/SaveMountedAtRuntime, Value: yes
Key: GUI/ShowMiniToolBar, Value: yes
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/apex/GuestPort, Value: 8080
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/apex/HostPort, Value: 1556
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/apex/Protocol, Value: TCP
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/oraclelistener/GuestPort, Value:1521
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/oraclelistener/HostPort, Value: 1555
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/oraclelistener/Protocol, Value: TCP
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/ssh/GuestPort, Value: 22
Key: VBoxInternal/Devices/pcnet/0/LUN#0/Config/ssh/HostPort, Value: 2222
</pre>

== Ühendumine ==
Selleks, et ühenduda Apex keskkonnaga, on 2 aadressi. Esmalt tasuks sees ära käia administraatorina ja luua mingi kasutaja ning seejärel logida sisse loodud kasutajana.

ADMIN
<pre>
http://127.0.0.1:1556/apex/f?p=4550:10
</pre>
'''Märkus!''' Kui sa kasutasid apexi jaoks mingit teist porti siis kasuta siin vastavat porti (mitte 1556)!

Tavakasutaja
<pre>
http://127.0.0.1:1556/apex
</pre>

==Autor==
Sander Laasik 
[mailto:slaasik@itcollege.ee slaasik@itcollege.ee]
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:BackTrack

2010-12-15T21:37:11Z

Sdjomin:

Hindaja: Sten Djomin A31

"esines tõrkeid, mis taksitasid tarkvara"
"Vastava õpetuse leiab käesolvelt viitelt:"
"BacktTrack'i vahendite käivitamiseks on 3 moodust:"

Autor: Tänud, need näpuvead parandatud. 

"Selline nähtus aga nivelleerib Backtrack'i"
"võrgukaardi mudel käsuga 'airmon-ng"

Autor: Mis nendel lausetel viga on? Õigekirja probleemi siin ei esine. Seega ei arvesta ettepanekut.

Viga on selles, et ÕS'i ma enda kõrval ei hoia ja tervest klassiruumist mitte keegi ei suutnud välja mõelda, ilma interneti kasutamist, mida tähendab sõna nivelleerima. Võib kasutada sõna tühistama või kõrvaldama või midagi sellist. Miks? Teema peab olema, vähemalt meie kursuselt, kõigile üheselt mõistetav ja ei tohiks segadusi tekitada, ega peaks tekitama alaväärsuskomplekse, et liiga vähe populaarteadust oleme lugenud :)

Võrgukaardi mudeliga probleem oli selles, et miks see üks ülakoma seal on? Pole eriti hästi aru saanud, eeldan et see on üleliigne ja juhtisin sellele tähelepanu :)

BackTrack kasutamine arvutis teemas esimese ja teise punkti all tundub, et peaks olema viide, kuid ei saa aru sellest.

Autor: Tänud, ununenud viited nüüd paigas. 

3) UNetBootin käivitamise järel - kas see peab olema eraldi punktina välja toodud? Tundub, nagu see oleks esimese punkti järg?
Autor: See on alapunktile number 2) järgnev alapunkt numbriga 3). Ettepanekut ei arvesta, sest puudub viga.

Minu viga, vaatasin et on toodud välja erinevad variandid, kuidas BackTracki saab kasutada erinevatel viisidel, ning punktidena olid välja toodud erinevad viisid, kuid uuesti täpsemini üle vaadates on tegemist UNetBootin programmi kasutamisega ning sammudega, mida vastava programmiga teha. PS, ma ei otsi vigu, vaid üritan väga raskesti seeditavat teemat väheke seeditavamaks teha, ja samuti ma polnud jõudnud asju õigesti sinu jaoks veel rühmitada, ning KAUGELTKI ma polnud veel teemaga lõpetanud :D

Seda saab teha vahendiga aireplay-ng, kus võti -9 tähistab sisestamistesti, võti -e pääsupunkti BSSID'd ja võti -a pääsupunkti füüsilist aadressi. - võiks olla välja toodud käsk samuti, mitte pildi pealt vaadatuna.

Autor: Maitse küsimus. Pildi kvaliteet võimaldab tegevust visualiseerida. Käsk ja käsu võtmeid on enne pilti lahti selgitatud. Seega puudub vajadus sama asja topelt näidata. Ettepanekut ei arvesta.

Ise siiski soovitaksin kirja panna käsu nimetused Wikisse, mitte jätta neid piltide peale. Põhjuseid on mitmeid - pildid on visualiseerimise vahend, millega kasutaja näeb, kas ta on sama järje peal, mitte selleks, et sealt pealt käske lugeda.

Handshake´i püüdmiseks kasutatakse vahendit airodump-ng. - jällegi võiks välja olla toodud terve käsk.
"DeAuthenticate" paketi saatmiseks kasutatakse käsku aireplay-ng - käsk

Autor: Maitse küsimus. Pildi kvaliteet võimaldab tegevust visualiseerida. Käsk ja käsu võtmeid on enne pilti lahti selgitatud. Seega puudub vajadus sama asja topelt näidata. Ettepanekut ei arvesta.

-----------------

"Kui selline kombinatsioon, ei anna tulemust, võib seda järk-järgult keerulisemaks muuta" - üks koma üleliigne

Nüüd siis põhijutt.

Mulle meeldisid sinu wiki juures pildid, mulle meeldis nende rohkus ja järjekindlus. Alati, kui mingit õpetust kasutada, on probleem, et kuskil läheb midagi sassi või ei saada aru, ning minu jaoks pildid lahendavad selle. Saab näha, kus kohas on valesti läinud, ning viga saab kiiremini korrigeerida. Ehk siis pildid on nagu pidepunktid, kus kontrollida enda tehtu õigusust autori poolse näitega. Kuid ma toon välja, et pildid peaksid olema ja peaksid jääma nendeks pidepunktideks, pildid ei tohiks olla eraldi info allikas, eriti vastu võib see käia siis, kui on tõsiselt halb ühendus või mingid probleemid, et pilte ei loe välja. See on minu isiklik arvamus, seda ei pea võtma tõepähe, kuid kuna see wiki on tehtud minusuguste inimeste jaoks, siis soovitaksin kasvõi natukene arvestada :)

Siit kohe järgmise asja juurde. Teema on üles ehitatud nagu referaat, ja seda on ka korduvalt mainitud. Okei, ma ei hakka midagi selle kohta ütlema, las ta olla nagu referaat, võibolla ongi parem. Kuid teema peaks olema koheselt ja selgelt arusaadav, sest selle jaoks wikid ju ongi? Ei peaks tekkima mõtet "hmm, mida see sõna tähendab" või midagi säärast, ning selleks ma tõin ka sõna "nivelleerima" välja.

Kokkuvõtteks ma ütleksin, et teema oli hea, võibolla veidikene raskesti seeditav esmasel lugemisel. Loodan et see oli vaid sellest, et ma pole harjunud referatiivsete wikide lugemisega. Kõige tähtsam on see, et peale teema lugemise lõpetamist tekkis mul huvi selle vastu, ma tahaksin ise proovida, ma tahaksin näha milleks see programm võimeline on, tahaksin näha kas ta saab ka minule kasulik olla. Arvan, et sa oled suurepärase tööga hakkama saanud, Kristiina, ning kui ma ei peaks ise seda programmi kunagi kasutama, siis kuuldes seda nime saan alati juhtida tähelepanu siia wikile, kui kellelgi peaks tekkima mingeid probleeme.

Annaksin Kristiinale 20/20. Põhjenduseks see, et tema "vead" on enamjaolt minu isiklik soosing ja arvamus, ning neid ei saa vigadeks nimetada. Maitse asi pigem. Kirjavigu oli sellise mahu kohta üllatavalt vähe, ning ka need vähesed on ära parandatud.

Talk:BackTrack

2010-12-15T21:36:33Z

Sdjomin:

Talk:BackTrack

2010-12-15T21:13:23Z

Sdjomin:

Talk:FirewallBuilder

2010-12-15T20:59:20Z

Sdjomin:

Hindaja: Sten Djomin
Rühm: A31

Lehe ülesehitus oli arusaadav, teemad olid püstitatud loogilises järjekorras ning pildid andsid palju vajavat informatsiooni juurde teemale. Kirjavigu oli teemades kohutavalt palju, eriti just alguses. Lisan loetelu kirjavigadest, saab üles leida ja ära parandada.

"Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel."
"Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest."
"Hoiab kokku teie aega: Firewall Builder on projeteeritud nii,et"
"mis muudavad muutused lihtasamaks"
"alati õige sünaksiga"
"alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega"
"kui ka kaughallatavaid tulermüüre."
"Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele"
"arvestab uue seadame võimalustega"
"keeruline ja raske meelespidada"
"Versioonitäiendamine probleemideta"

Mulle isiklikult ei meeldinud see umbmeelne jutt, näiteks "Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.". Siit tekib küsimus, kas peale selle wiki järgimist rakendub tulemüür alglaadimisel või mitte?

Ubuntu pakiladu teema alguses on kirjas "(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära)". Võiks lisada kirjana näiteks "Juhul, kui ei kasutata lucid desktop Ubuntut, tuleb kustutada järgnevad käsus sõna "lucid"."

Deb pakist installeerimise teema all tekib küsimus, et kas need pakid, mis on näitena toodud, sobivad kõigile? Kui ei sobi, mida muutma seal peab? Võiks olla vähekene selgemalt välja toodud.

Kokkuvõtteks oli teema arusaadav ja suhteliselt hästi mõistetav ning, kui vastavad parandused on tehtud, julgeksin ma soovitada seda teemat ka sõpradele, kellel peaks vaja olema tulemüüri üles seadmist.

Hindaksin 19/20 (Eelnev hinne 15/20 tulenes kirjavigadest ja veidikene lohakast sõnastusest, millest oli raske aru saada. Vead on enamjaolt parandatud :) ) 

'''Parandasime kirjavigu ja sõnastust, tegime mõningad täpsustused ja lisasime skriptide võrdluse.'''

FirewallBuilder

2010-12-15T20:52:00Z

Sdjomin: /* Firewall Builder'i plussid */

=Artikli autorid ja versioneerimine=

'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41 
'''Nimi:''' Robert Õim A31 
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31 
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31 
'''Viimati muudetud:''' 09.12.2010 
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;">
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;"
|-style="background: #e2e2e2;"
! Versioon !! Lisatud !!   Kommentaar
|-
| 0.1 || 20.01.2010 ||     Artikli loomine
|-
|0.1.1 || 20.01.2010 ||     Esialgne sisu sisestus
|-
|0.1.2 || 29.01.2010 ||     Artikli täiendamine
|-
|0.1.3 || 30.01.2010 ||     Valmis
|-
|0.1.4 || 20.11.2010 ||     Uus versioon
|-
|0.1.5 || 08.12.2010 ||     Uus versioon valmis
|}
</blockquote>

=Legend ja skoop=

Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peab rakenduma arvuti alglaadimisel.

=Eeldused=
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 . 
Kasutaja peab oskama kasutada käsurida ja mõistma tulemüüride toimimist.

=Sissejuhatus=

Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati aastal 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.

Versioon 4.1.2 toetab:
*Linux iptables
*Cisco ruuteri ACL-id
*Cisco ASA/PIX
*OpenBSD pf
*FreeBSD ipfw
*ipfilter
*HP ProCurve ACL

Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:
* FreeBSD
* CISCO FWSM
* Linksys/Sveasoft
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)
* Mac OS X
* Cisco PIX
* Solaris
* Windows

=Firewall Builder'i plussid=

* '''Hoiab kokku teie aega:''' Firewall Builder on projekteeritud nii, et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi tulemüüri konfiguratsioone, pole vaja meeles pidada süntaksit ega sisemisi operatsioone. See hoiab kokku aega ja vähendab tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.

* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte:''' Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidel, mida saab taaskasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtsamaks. Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.

* '''Varajane vigade tuvastus:''' Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu. Kompileerija genereerib reegleid alati õige süntaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse, mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.

* '''Halda oma seadmeid kaugelt:''' Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama nii lokaalseid kui ka kaughallatavaid tulemüüre.

* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes:''' Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks tulemüüri seadmete vahetamise. Reegleid saab kopeerida ühelt seadmelt teisele ja Firewall Builder muudab automaatselt, mida vaja ja arvestab uue seadme võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisega.

*'''Tugi platvormidele:''' Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja seega pole vaja otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.

*'''Probleemideta uuendamine:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad tavaliselt kaasa uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni uuendamisel sellega, et kasutajad saavad samu tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil, ilma muutusi tegemata.

=Installeerimine=
===Ubuntu pakiladu===
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list (Juhul, kui kasutate mingit muud Ubuntu versiooni, tuleb ''lucid'' asendada teie kasutatava versiooni koodnimega.)
<pre>
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib
</pre>

Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega. Seega tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse, verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamiseks Ubuntu'le tuleb sisestada käsk:
<pre>
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc
</pre>

Peale seda saab installeerida käsuga:
<pre>
apt-get install fwbuilder libfwbuilder
</pre>

===Deb pakist installeerimine===

Deb-pakist installeerimiseks tuleb alla laadida kaks pakki:

Näide 32-bit platvormile:
* libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb
* fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb

Näide 64-bit platvormile:
* libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb
* fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb

''Näidetes antud pakid sobivad ainult Ubuntu versioonile 10.04 (Lucid Lynx).''

Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:
* Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga.

Firewall Builder'i installeerimiseks tuleb minna kataloogi, kuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:

32-bit platvormile:
<pre>
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb \
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb
</pre>
64-bit platvormile:
<pre>
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb
</pre>

=Seadistamine=
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder 
Valime Create new firewall 
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (firewall1), tüüp (iptables) ja operatsioonisüsteem (Linux 2.4/2.6), millel antud tulemüür töötab. 
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame Next 
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] 
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on host fw template 1 ja vajutame Next 
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame Finish 
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] 
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid. 
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] 
Vajutame nupule Firewall settings ning valime vahekaardi Installer 
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (/etc/fw) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (root). 
Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool. Vajutame OK. 
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] 
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku Management interface ette. 
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] 
Firewall Builderi reeglite loomine töötab drag-and-drop põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User. 
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] 
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks. 
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]] 
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab Filter lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp Find Object (Ctrl+F). Suunaks määrame Inbound ning teguviisiks Accept. 
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Enne installimist tuleb .fwb fail salvestada. Järgmiseks vajutame Install ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde. 
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] 
Vajutame Next 
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame Next 
Sisestame parooli ja vajutame Install.
Näites on kasutatud root kasutajat. 
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] 
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame Finish 
 
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/network/interfaces faili 
<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha.
<pre>
pre-up /etc/fw/firewall1.fw
</pre>

=Skriptide võrdlus=
Sama poliisi alusel genereeritud skriptide võrdlus http, https'i ja Samba teenuste näitel.
===Iptables Ubuntu baasil===
<pre>
echo "Rule 2 (eth0)"
#
$IPTABLES -N In_RULE_2
$IPTABLES -A INPUT -i eth0 -p tcp -m tcp -m multiport --dports 445,139,80,443 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A INPUT -i eth0 -p udp -m udp -m multiport --dports 138,137 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A FORWARD -i eth0 -p tcp -m tcp -m multiport --dports 445,139,80,443 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A FORWARD -i eth0 -p udp -m udp -m multiport --dports 138,137 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A In_RULE_2 -j LOG --log-level info --log-prefix "RULE 2 -- ACCEPT "
$IPTABLES -A In_RULE_2 -j ACCEPT
</pre>
===Packet Filter OpenBSD baasil===
<pre>
# Rule 2 (eth0)
pass in log quick on eth0 inet proto tcp from any to any port { 445, 139, 80, 443 } keep state label "RULE 2 -- ACCEPT "
pass in log quick on eth0 inet proto udp from any to any port { 138, 137 } keep state label "RULE 2 -- ACCEPT "
</pre>
===Cisco IOS ACL===
<pre>
! Rule 2 (eth0)
permit tcp any any eq 445 log
permit tcp any any eq 139 log
permit tcp any any eq 80 log
permit tcp any any eq 443 log
permit udp any any eq 138 log
permit udp any any eq 137 log
</pre>

=Varundamine=
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.
=Kasutatud kirjandus=
http://www.fwbuilder.org/4.0/docs/users_guide/
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

FirewallBuilder

2010-12-15T20:50:28Z

Sdjomin: /* Sissejuhatus */

=Artikli autorid ja versioneerimine=

'''Nimi:''' Oliver Saarniit AK41 
'''Nimi:''' Robert Õim A31 
'''Nimi:''' Risto Piirisaar A31 
'''Nimi:''' Kalev Vislapuu A31 
'''Viimati muudetud:''' 09.12.2010 
<blockquote style="margin: 2em 2em 2em 0;">
{| class="wikitable" style="text-align:leftt; padding: 1em; border: 1px #aaa solid; background: #f9f9f9;"
|-style="background: #e2e2e2;"
! Versioon !! Lisatud !!   Kommentaar
|-
| 0.1 || 20.01.2010 ||     Artikli loomine
|-
|0.1.1 || 20.01.2010 ||     Esialgne sisu sisestus
|-
|0.1.2 || 29.01.2010 ||     Artikli täiendamine
|-
|0.1.3 || 30.01.2010 ||     Valmis
|-
|0.1.4 || 20.11.2010 ||     Uus versioon
|-
|0.1.5 || 08.12.2010 ||     Uus versioon valmis
|}
</blockquote>

=Legend ja skoop=

Tutvustada artikli lugejale graafilist tulemüüri rakendust Firewall Builder, seletada ja näidata tema eeliseid ning näidata tulemüüri installeerimist, kus tuleb lubada veebiserver, Open SSH ja Samba. Tulemüür peab rakenduma arvuti alglaadimisel.

=Eeldused=
Käesolev juhend on testitud Ubuntu 10.04(lucid) Desktop, Firewall Builder v4.1.2(build 3346), iptables v1.4.4 . 
Kasutaja peab oskama kasutada käsurida ja mõistma tulemüüride toimimist.

=Sissejuhatus=

Firewall Builder on graafiline tulemüüri rakendus, mille ülesandeks on lihtsustada erinevate tulemüüride rakendamist ja haldamist. Firewall Builderi tegemist alustati aastal 1999 Vadim Kurklandi poolt, algselt arendati seda Linuxi platvormile. Linuxi süsteemides on Firewall Builder'i pakid GNU Üldise Avaliku Litsentsi all. Nüüd on ka versioonid Windowsi ja Mac OS X platvormidele, neile pakub litsentseerimist NetCitadel, LLC.

Versioon 4.1.2 toetab:
*Linux iptables
*Cisco ruuteri ACL-id
*Cisco ASA/PIX
*OpenBSD pf
*FreeBSD ipfw
*ipfilter
*HP ProCurve ACL

Operatsioonisüsteemid, mis Firewall Builderit toetavad:
* FreeBSD
* CISCO FWSM
* Linksys/Sveasoft
* Gnu/Linux(Kernel 2,4 and 2,6)
* Mac OS X
* Cisco PIX
* Solaris
* Windows

=Firewall Builder'i plussid=

* '''Hoiab kokku teie aega:''' Firewall Builder on projekteeritud nii, et tulemüüride haldamine oleks lihtsam ja tõhusam. Firewall Builder võimaldab genereerida keerulisi tulemüüri konfiguratsioone, pole vaja meeles pidada süntaksit ega sisemisi operatsioone. See hoiab kokku aega ja vähendab tehtavaid vigu, mis tuleks käskude sisestamisest.

* '''Kasuta uuesti juba tehtud skripte:''' Firewall Builder põhineb kasutaja poolt defineeritud objektidel, mida saab taaskasutada mitmetes tulemüüri poliisides, mis muudavad muutused lihtsamaks. Kui on vaja uuendada IP aadressi, siis lihtsalt muuda objekti ja kompileeri uuesti poliisid tulemüüris, mis seda kasutasid.

* '''Varajane vigade tuvastus:''' Firewall Builder’is on ühendatud reeglite analüüs ja süntaksi kontrollimine, mis aitab vältida kulukaid vigu.Kompileerija genereerib reegleid alati õige süntaksiga ja Firewall Builderis on sisseehitatud kaitse, mis aitab vältida tavalisi vigu nagu tulemüüri reegli uuendamine.

* '''Halda oma seadmeid kaugelt:''' Firewall Builderis on võimalus seadistada kaugelt oma seadmeid, alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega. Firewall Builder on loodud seadistama nii lokaalseid kui ka kaughallatavaid tulemüüre.

* '''Kasuta Firewall Builderit erinevates seadmetes:''' Seadme neutraalne tulemüüri poliis teeb lihtaks tulemüüri seadmete vahetamise. Reegleid saab kopeerida ühelt seadmelt teisele ja Firewall Builder muudab automaatselt, mida vaja ja arvestab uue seadme võimalustega. Administraator töötab üldise tulemüüri ideega, mitte ühe kindla tulemüüri implementeerimisega.

*'''Tugi platvormidele:''' Tulemüüri käsurea süntaks võib olla keeruline ja raske. Firewall Builder annab kasutajatele kergema mooduse luua keerulisi tulemüüri reegleid kasutades defineeritud graafilise kasutajaliidese objekte ja seega pole vaja otsida õigeid käske, mis on erinevatel seadmetel erinevad.

*'''Probleemideta uuendamine:'''Tulemüüri tarkvara uued versioonid toovad tavaliselt kaasa uusi funktsioone. Firewall Builder võtab ära piina versiooni uuendamisel sellega, et kasutajad saavad samu tulemüüri reegleid kasutada uuel seadme versioonil, ilma muutusi tegemata.

=Installeerimine=
===Ubuntu pakiladu===
Ligipääsuks Ubuntu stabiilsele pakile tuleb lisada järgnev käsk faili /etc/apt/sources.list (Juhul, kui kasutate mingit muud Ubuntu versiooni, tuleb ''lucid'' asendada teie kasutatava versiooni koodnimega.)
<pre>
deb http://www.fwbuilder.org/deb/stable/ lucid contrib
</pre>

Pakid ladudes on alla kirjutatud GPG võtmega. Seega tuleb tõmmata avalik võti ja lisada võtmeahelasse, verifitseerimaks paki terviklikust ladudes. Võtme lisamiseks Ubuntu'le tuleb sisestada käsk:
<pre>
wget http://www.fwbuilder.org/PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc
apt-key add PACKAGE-GPG-KEY-fwbuilder.asc
</pre>

Peale seda saab installeerida käsuga:
<pre>
apt-get install fwbuilder libfwbuilder
</pre>

===Deb pakist installeerimine===

Deb-pakist installeerimiseks tuleb alla laadida kaks pakki:

Näide 32-bit platvormile:
* libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb
* fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb

Näide 64-bit platvormile:
* libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb
* fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb

''Näidetes antud pakid sobivad ainult Ubuntu versioonile 10.04 (Lucid Lynx).''

Sõltuvuste jaoks peab olema installeeritud järgnevad pakid:
* Firewall Builder kasutab QT 4.3 või hilisemaid kättesaadavaid võimalusi ja ei tööta 4.2-ga.

Firewall Builder'i installeerimiseks tuleb minna kataloogi, kuhu tõmmati need kaks pakki ja sisestada järgnev käsk:

32-bit platvormile:
<pre>
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb \
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_i386.deb
</pre>
64-bit platvormile:
<pre>
dpkg -i libfwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb \
fwbuilder_4.1.2-b3346-ubuntu-lucid-1_amd64.deb
</pre>

=Seadistamine=
Käivitame Firewall Builderi kas käsurealt, sisestades <pre>fwbuilder</pre> või System -> Administraton -> Firewall Builder 
Valime Create new firewall 
Ette hüppab uus aken, kus palutakse meil valida tulemüüri nimi (firewall1), tüüp (iptables) ja operatsioonisüsteem (Linux 2.4/2.6), millel antud tulemüür töötab. 
Märgime linnukesega, et soovime kasutada eelkonfigureeritud malle ning vajutame Next 
[[Image:Fwbuilder412.jpg | 300px]] 
Valime omale sobiva malli, milleks antud juhul on host fw template 1 ja vajutame Next 
Paneme paika tulemüüri võrguliidese aadressi (antud näites kasutame staatilist aadressi) ning vajutame Finish 
[[Image:Fwbuilder413.jpg | 300px]] 
Tulemüüri objekt on nüüd loodud ning poliisi on lisatud esmased reeglid. 
[[Image:Fwbuilder414.jpg | 300px]] 
Vajutame nupule Firewall settings ning valime vahekaardi Installer 
Määrame kausta kuhu tulemüüri skript paigutatakse (/etc/fw) ja kasutajanime, millega tulemüüri üle ssh sisse logime (root). 
Valitud kaust peab tulemüüri masinas olemas olema ning kasutajal peab olema parool. Vajutame OK. 
[[Image:Fwbuilder415.jpg | 300px]] 
Firewall Builder'is on vaja iga tulemüüri jaoks määrata haldusliides. Selleks topeltklikk vastava liidese peal (meil eth0) ning linnuke valiku Management interface ette. 
[[Image:Fwbuilder416.jpg | 300px]] 
Firewall Builderi reeglite loomine töötab drag-and-drop põhimõttel ning kasutatavate objektide jaoks on 2 teeki: Standard ja User. 
* User teek sisaldab kõiki kasutaja loodud objekte (nagu meie tulemüür)
* Standard teek sisaldab enimlevinud teenuseid, porte ja aadressivahemikke
[[Image:Fwbuilder418.jpg | 300px]] 
Hetkel on meie poliisis lubatud vajalikest teenustest vaid ssh. Lisame reeglid ka veebi- ja failiserveri jaoks. 
Selleks vajutame [[Image:Fwbuilder417.jpg]] 
Poliisi lisati uus reegel, mis hetkel keelab kogu liikluse. Lohistame User teegist reeglisse liidese eth0 ning Standard teegist lisame teenused SMB, NETBIOS, http ja https. Otsimist lihtsustab Filter lahter, mis võimaldab teenuseid nime järgi otsida. Täpsemaks otsinguks on nupp Find Object (Ctrl+F). Suunaks määrame Inbound ning teguviisiks Accept. 
Tulemüüri poliisi installeerimiseks peab tulemüüri olema võimalik sisse logida üle ssh. Enne installimist tuleb .fwb fail salvestada. Järgmiseks vajutame Install ning paneme linnukesed valikute Compile ja Install juurde. 
[[Image:Fwbuilder419.jpg]] 
Vajutame Next 
Ootame, kuni kompileerimine on lõpetatud ning vajutame Next 
Sisestame parooli ja vajutame Install.
Näites on kasutatud root kasutajat. 
[[Image:Fwbuilder420.jpg | 300px]] 
Ootame, kuni installeerimine on lõpetatud ning vajutame Finish 
 
Et tulemüür võtaks automaatselt meie poliisi igal alglaadimisel kasutusele, muudame /etc/network/interfaces faili 
<pre>
nano /etc/network/interfaces
</pre>
Lisame oma tulemüüriskripti asukoha.
<pre>
pre-up /etc/fw/firewall1.fw
</pre>

=Skriptide võrdlus=
Sama poliisi alusel genereeritud skriptide võrdlus http, https'i ja Samba teenuste näitel.
===Iptables Ubuntu baasil===
<pre>
echo "Rule 2 (eth0)"
#
$IPTABLES -N In_RULE_2
$IPTABLES -A INPUT -i eth0 -p tcp -m tcp -m multiport --dports 445,139,80,443 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A INPUT -i eth0 -p udp -m udp -m multiport --dports 138,137 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A FORWARD -i eth0 -p tcp -m tcp -m multiport --dports 445,139,80,443 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A FORWARD -i eth0 -p udp -m udp -m multiport --dports 138,137 -m state --state NEW -j In_RULE_2
$IPTABLES -A In_RULE_2 -j LOG --log-level info --log-prefix "RULE 2 -- ACCEPT "
$IPTABLES -A In_RULE_2 -j ACCEPT
</pre>
===Packet Filter OpenBSD baasil===
<pre>
# Rule 2 (eth0)
pass in log quick on eth0 inet proto tcp from any to any port { 445, 139, 80, 443 } keep state label "RULE 2 -- ACCEPT "
pass in log quick on eth0 inet proto udp from any to any port { 138, 137 } keep state label "RULE 2 -- ACCEPT "
</pre>
===Cisco IOS ACL===
<pre>
! Rule 2 (eth0)
permit tcp any any eq 445 log
permit tcp any any eq 139 log
permit tcp any any eq 80 log
permit tcp any any eq 443 log
permit udp any any eq 138 log
permit udp any any eq 137 log
</pre>

=Varundamine=
Firewall Builder'i puhul tuleb varundada kaht tüüpi faile: .fwb ja .fw. Failid .fwb lõpuga on Firewall Builderi konfiguratsiooni failid, neid saab Firewall Builderis vajadusel muuta ning vajadusel uuesti kompileerida meile vajalikuks .fw faili lõpuga tulemüüriks.
Et varundamine oleks võimalikult lihtne on soovitav neid faile hoida ühes kindlas kataloogis. Need failid on soovitav kopeerida näiteks mälupulgale või või teisele kettale, kust te need vajadusel kiiresti kätte saate.
=Kasutatud kirjandus=
http://www.fwbuilder.org/4.0/docs/users_guide/
[[Category:IT infrastruktuuri teenused]]

Talk:BackTrack

2010-12-09T14:21:11Z

Sdjomin: Created page with 'Hindaja: Sten Djomin A31 "esines tõrkeid, mis taksitasid tarkvara" "Vastava õpetuse leiab käesolvelt viitelt:" "BacktTrack'i vahendite käivitamiseks on 3 moodust:" "Selline …'

Hindaja: Sten Djomin A31

"esines tõrkeid, mis taksitasid tarkvara"
"Vastava õpetuse leiab käesolvelt viitelt:"
"BacktTrack'i vahendite käivitamiseks on 3 moodust:"
"Selline nähtus aga nivelleerib Backtrack'i" - ÕS vaja kasutada?
"võrgukaardi mudel käsuga 'airmon-ng"

BackTrack kasutamine arvutis teemas esimese ja teise punkti all tundub, et peaks olema viide, kuid ei saa aru sellest.

3) UNetBootin käivitamise järel - kas see peab olema eraldi punktina välja toodud? Tundub, nagu see oleks esimese punkti järg?

Seda saab teha vahendiga aireplay-ng, kus võti -9 tähistab sisestamistesti, võti -e pääsupunkti BSSID'd ja võti -a pääsupunkti füüsilist aadressi. - võiks olla välja toodud käsk samuti, mitte pildi pealt vaadatuna.

Handshake´i püüdmiseks kasutatakse vahendit ariodump-ng. - jällegi võiks välja olla toodud terve käsk.

"DeAuthenticate" paketi saatmiseks kasutatakse käsku aireplay-ng - käsk

-----------------

Pole veel lõpetanud :)

Talk:FirewallBuilder

2010-12-09T08:50:19Z

Sdjomin:

Hindaja: Sten Djomin
Rühm: A31

Lehe ülesehitus oli arusaadav, teemad olid püstitatud loogilises järjekorras ning pildid andsid palju vajavat informatsiooni juurde teemale. Kirjavigu oli teemades kohutavalt palju, eriti just alguses. Lisan loetelu kirjavigadest, saab üles leida ja ära parandada.

"Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel."
"Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest."
"Hoiab kokku teie aega: Firewall Builder on projeteeritud nii,et"
"mis muudavad muutused lihtasamaks"
"alati õige sünaksiga"
"alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega"
"kui ka kaughallatavaid tulermüüre."
"Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele"
"arvestab uue seadame võimalustega"
"keeruline ja raske meelespidada"
"Versioonitäiendamine probleemideta"

Mulle isiklikult ei meeldinud see umbmeelne jutt, näiteks "Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.". Siit tekib küsimus, kas peale selle wiki järgimist rakendub tulemüür alglaadimisel või mitte?

Ubuntu pakiladu teema alguses on kirjas "(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära)". Võiks lisada kirjana näiteks "Juhul, kui ei kasutata lucid desktop Ubuntut, tuleb kustutada järgnevad käsus sõna "lucid"."

Deb pakist installeerimise teema all tekib küsimus, et kas need pakid, mis on näitena toodud, sobivad kõigile? Kui ei sobi, mida muutma seal peab? Võiks olla vähekene selgemalt välja toodud.

Kokkuvõtteks oli teema arusaadav ja suhteliselt hästi mõistetav ning, kui vastavad parandused on tehtud, julgeksin ma soovitada seda teemat ka sõpradele, kellel peaks vaja olema tulemüüri üles seadmist.

Paneksin praeguseks hindeks 15/20 (need kirjavead olid lihtsalt naljakad)

Talk:FirewallBuilder

2010-12-09T08:49:54Z

Sdjomin:

Hindaja: Sten Djomin
Rühm: A31

Lehe ülesehitus oli arusaadav, teemad olid püstitatud loogilises järjekorras ning pildid andsid palju vajavat informatsiooni juurde teemale. Kirjavigu oli teemades kohutavalt palju, eriti just alguses. Lisan loetelu kirjavigadest, saab üles leida ja ära parandada.

"Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel."
"Kasutaja peab oskama käsurida kasutada ja peab aru saama tulemüüride toimisest."
"Hoiab kokku teie aega: Firewall Builder on projeteeritud nii,et"
"mis muudavad muutused lihtasamaks"
"alati õige sünaksiga"
"alustades lihtsast ruuterist ja lõpetades väga keerulistega seadmetega"
"kui ka kaughallatavaid tulermüüre."
"Reegleid saab kopeerida ühel seadmelt teisele"
"arvestab uue seadame võimalustega"
"keeruline ja raske meelespidada"
"Versioonitäiendamine probleemideta"

Mulle isiklikult ei meeldinud see umbmeelne jutt, näiteks "Tulemüür peaks rakenduma arvuti alglaadimisel.". Siit tekib küsimus, kas peale selle wiki järgimist rakendub tulemüür alglaadimisel või mitte?

Ubuntu pakiladu teema alguses on kirjas "(Olenevalt versioonist tuleb muuta "lucid" ära)". Võiks lisada kirjana näiteks "Juhul, kui ei kasutata lucid desktop Ubuntut, tuleb kustutada järgnevad käsus sõna "lucid"."

Deb pakist installeerimise teema all tekib küsimus, et kas need pakid, mis on näitena toodud, sobivad kõigile? Kui ei sobi, mida muutma seal peab? Võiks olla vähekene selgemalt välja toodud.

Kokkuvõtteks oli teema arusaadav ja suhteliselt hästi mõistetav ning, kui vastavad parandused on tehtud, julgeksin ma soovitada seda teemat ka sõpradele, kellel peaks vaja olema tulemüüri üles seadmist.

Paneksin praeguseks hindeks 15/20 (need kirjavead olid lihtsalt naljakad)

Talk:Oracle 10g ja APEX 4.0 arenduskeskonna paigaldus

2010-11-24T09:24:42Z

Sdjomin:

Teksti ülesehitus ja teema käsitlus on väga hea. Kõik käsud on olemas ja enamasti kirjeldatud, mida miski teeb. Väikese miinusena, enda paranoilisuse pärast vast, meeldiks mulle kui kõik käsud, mida sisestada, oleks kirjeldatud, näiteks -
<pre>
cd apex
sqlplus /nolog
connect sys as sysdba
''===sisesta oma oracle konfigureerimisel määratud salasõna===''
</pre>
Nagu koodist võib lugeda, on tegemist ühendamisega ilma logi faili tekitamata. Kui on tulevikus firmas või kuskil asutuses kasutada, võiks kasvõi sulgudes olla peale käsku, et see rida ütleb, et logifaili ei tekitata või midagi säärast.

Lühendid võiksid kasvõi alguses olla pikalt välja kirjutatud ja seejärel sulgudes võiks kasvõi üks kord läbi käia, mis midagi tähendab. Näiteks OTN ja GTG jäid mulle silma, võiks olla kasvõi korraks välja kirjutatud, mis asjad nad on.

Muidugi on väikesed õigekirjavead, mida me kõik teeme, näiteks "Selleks, et ühenduda apex keskonnaga on 2 aadressi esmalt tasuks sees ära käia administaatorina ja luua mingi kasutaja ja seejärel logida sisse kasutajana." oleks arusaadavam, kui lause oleks "Selleks, et ühenduda Apex keskkonnaga, on 2 aadressi. Esmalt tasuks sees ära käia administraatorina ja luua mingi kasutaja ning seejärel logida sisse loodud kasutajana."

APEX versiooni uuendamise all tekkis mul segadus. Võibolla olen see ainult mina, aga ma ei saa sellest hästi aru. Nagu mina välja loen, ei ole kerge OTN'ist asju käsureal tõmmata, ning sa panid APEX 4.0.1 versiooni internetti üles. Kas see tähendab, et seal, kus kasutaja "wget http://siiaomaurl.xx/apex_4.0.1_en.zip" käsku täitma, peav url asemele kirjutama lehe, kus kohast kasutaja endale APEX 4.0.1 versiooni? Kui see on nii, siis isiklikult soovitaks selle veidikene kergemalt välja kirjutada, et asi, nagu wikile kohane, oleks puust ja punaselt selge, näiteks

"Kuna OTN'ist ei ole võimalik mingil lihtsal viisil asju tõmmata kasutades käsurida, siis peab leidma endale APEX 4.0.1 versiooni internetist. Antud näite käigus kasutan ma [http://www.oracle.com/technetwork/developer-tools/apex/downloads/index.html SEDA] lehekülge APEX allalaadimiseks."

Siit võiks juba näitega edasi minnes kirjutada välja wget leheküljena enda lehekülje, kust sa tõmmanud oled, ning sinna kasvõi commentiga juurde lisada "Muuda enda leheküljeks, kust APEX 4.0.1 tõmbad".

Samuti, lõpus võiks ära märkida, et Host keskkonna seadistamine on vajalik vaid siis, kui on tegemist virtuaalmasinaga, ning kui on füüsiliselt masin olemas, siis seda seadistust tegema ei pea. Tean, et alguses on kirjas küll, et see tehakse virtuaalmasinas, kuid võiks olla veel viide enne seadistust, et kasutajat mitte segadusse ajada.

Viimase punktina oleks väike märkus, et andmebaasi paigalduse ja konfigureerimise all installitakse Oracle andmebaas, ning viimase asjana tehakse muudatused bashrc faili ja loetakse see fail uuesti sisse. Kui need muudatused tehakse juurkasutajana, siis tavakasutajale need ei mõju. Võiks olla veel juurde kirjutatud sinna selgitusena, et andmebaasi kasutaja on keegi teine kasutaja, siis bashrc muutused tuleks teha selle kasutajana.

Lõppkokkuvõttena julgeks mina soovitada ning ise kasutada antud Wiki lehekülge. Ülesehitus on loogiline, käsud on enamjaolt selgelt arusaadavad ning on pidev teadmine, mida sa vastava käsuga oled tegemas ja muutmas ning tunnet, et ma kirjutan suvaliselt käske, et programm tööle saada, ilma teadmata mida ma üldse teen, ei tohiks kellelgi tekkida.

Ise annaksin ilma süümepiinadeta 20 punkti antud Wiki artikli eest.

Sten Djomin
A31

Talk:Oracle 10g ja APEX 4.0 arenduskeskonna paigaldus

2010-11-24T09:02:11Z

Sdjomin:

Teksti ülesehitus ja teema käsitlus on väga hea. Kõik käsud on olemas ja enamasti kirjeldatud, mida miski teeb. Väikese miinusena, enda paranoilisuse pärast vast, meeldiks mulle kui kõik käsud, mida sisestada, oleks kirjeldatud, näiteks -
<pre>
cd apex
sqlplus /nolog
connect sys as sysdba
''===sisesta oma oracle konfigureerimisel määratud salasõna===''
</pre>
Nagu koodist võib lugeda, on tegemist ühendamisega ilma logi faili tekitamata. Kui on tulevikus firmas või kuskil asutuses kasutada, võiks kasvõi sulgudes olla peale käsku, et see rida ütleb, et logifaili ei tekitata või midagi säärast.

Lühendid võiksid kasvõi alguses olla pikalt välja kirjutatud ja seejärel sulgudes võiks kasvõi üks kord läbi käia, mis midagi tähendab. Näiteks OTN ja GTG jäid mulle silma, võiks olla kasvõi korraks välja kirjutatud, mis asjad nad on.

Muidugi on väikesed õigekirjavead, mida me kõik teeme, näiteks "Selleks, et ühenduda apex keskonnaga on 2 aadressi esmalt tasuks sees ära käia administaatorina ja luua mingi kasutaja ja seejärel logida sisse kasutajana." oleks arusaadavam, kui lause oleks "Selleks, et ühenduda Apex keskkonnaga, on 2 aadressi. Esmalt tasuks sees ära käia administraatorina ja luua mingi kasutaja ning seejärel logida sisse loodud kasutajana."

APEX versiooni uuendamise all tekkis mul segadus. Võibolla olen see ainult mina, aga ma ei saa sellest hästi aru. Nagu mina välja loen, ei ole kerge OTN'ist asju käsureal tõmmata, ning sa panid APEX 4.0.1 versiooni internetti üles. Kas see tähendab, et seal, kus kasutaja "wget http://siiaomaurl.xx/apex_4.0.1_en.zip" käsku täitma, peav url asemele kirjutama lehe, kus kohast kasutaja endale APEX 4.0.1 versiooni? Kui see on nii, siis isiklikult soovitaks selle veidikene kergemalt välja kirjutada, et asi, nagu wikile kohane, oleks puust ja punaselt selge, näiteks

"Kuna OTN'ist ei ole võimalik mingil lihtsal viisil asju tõmmata kasutades käsurida, siis peab leidma endale APEX 4.0.1 versiooni internetist. Antud näite käigus kasutan ma [http://www.oracle.com/technetwork/developer-tools/apex/downloads/index.html SEDA] lehekülge APEX allalaadimiseks."

Siit võiks juba näitega edasi minnes kirjutada välja wget leheküljena enda lehekülje, kust sa tõmmanud oled, ning sinna kasvõi commentiga juurde lisada "Muuda enda leheküljeks, kust APEX 4.0.1 tõmbad".

Lõppkokkuvõttena julgeks mina soovitada ning ise kasutada antud Wiki lehekülge. Ülesehitus on loogiline, käsud on enamjaolt selgelt arusaadavad ning on pidev teadmine, mida sa vastava käsuga oled tegemas ja muutmas ning tunnet, et ma kirjutan suvaliselt käske, et programm tööle saada, ilma teadmata mida ma üldse teen, ei tohiks kellelgi tekkida.

Ise annaksin ilma süümepiinadeta 20 punkti antud Wiki artikli eest.

Sten Djomin
A31

Talk:Oracle 10g ja APEX 4.0 arenduskeskonna paigaldus

2010-11-24T08:53:38Z

Sdjomin: Created page with 'Teksti ülesehitus ja teema käsitlus on väga hea. Kõik käsud on olemas ja enamasti kirjeldatud, mida miski teeb. Väikese miinusena, enda paranoilisuse pärast vast, meeldiks…'

Teksti ülesehitus ja teema käsitlus on väga hea. Kõik käsud on olemas ja enamasti kirjeldatud, mida miski teeb. Väikese miinusena, enda paranoilisuse pärast vast, meeldiks mulle kui kõik käsud, mida sisestada, oleks kirjeldatud, näiteks -
<pre>
cd apex
sqlplus /nolog
connect sys as sysdba
''===sisesta oma oracle konfigureerimisel määratud salasõna===''
</pre>
Nagu koodist võib lugeda, on tegemist ühendamisega ilma logi faili tekitamata. Kui on tulevikus firmas või kuskil asutuses kasutada, võiks kasvõi sulgudes olla peale käsku, et see rida ütleb, et logifaili ei tekitata või midagi säärast.

Lühendid võiksid kasvõi alguses olla pikalt välja kirjutatud ja seejärel sulgudes võiks kasvõi üks kord läbi käia, mis midagi tähendab. Näiteks OTN ja GTG jäid mulle silma, võiks olla kasvõi korraks välja kirjutatud, mis asjad nad on.

Muidugi on väikesed õigekirjavead, mida me kõik teeme, näiteks "Selleks, et ühenduda apex keskonnaga on 2 aadressi esmalt tasuks sees ära käia administaatorina ja luua mingi kasutaja ja seejärel logida sisse kasutajana." oleks arusaadavam, kui lause oleks "Selleks, et ühenduda Apex keskkonnaga, on 2 aadressi. Esmalt tasuks sees ära käia administraatorina ja luua mingi kasutaja ning seejärel logida sisse loodud kasutajana."

APEX versiooni uuendamise all tekkis mul segadus. Võibolla olen see ainult mina, aga ma ei saa sellest hästi aru. Nagu mina välja loen, ei ole kerge OTN'ist asju käsureal tõmmata, ning sa panid APEX 4.0.1 versiooni internetti üles. Kas see tähendab, et seal, kus kasutaja "wget http://siiaomaurl.xx/apex_4.0.1_en.zip" käsku täitma, peav url asemele kirjutama lehe, kus kohast kasutaja endale APEX 4.0.1 versiooni? Kui see on nii, siis isiklikult soovitaks selle veidikene kergemalt välja kirjutada, et asi, nagu wikile kohane, oleks puust ja punaselt selge, näiteks

"Kuna OTN'ist ei ole võimalik mingil lihtsal viisil asju tõmmata kasutades käsurida, siis peab leidma endale APEX 4.0.1 versiooni internetist. Antud näite käigus kasutan ma [http://www.oracle.com/technetwork/developer-tools/apex/downloads/index.html SEDA] lehekülge APEX allalaadimiseks."

Siit võiks juba näitega edasi minnes kirjutada välja wget leheküljena enda lehekülje, kust sa tõmmanud oled, ning sinna kasvõi commentiga juurde lisada "Muuda enda leheküljeks, kust APEX 4.0.1 tõmbad".

Lõppkokkuvõttena julgeks mina soovitada ning ise kasutada antud Wiki lehekülge. Ülesehitus on loogiline, käsud on enamjaolt selgelt arusaadavad ning on pidev teadmine, mida sa vastava käsuga oled tegemas ja muutmas ning tunnet, et ma kirjutan suvaliselt käske, et programm tööle saada, ilma teadmata mida ma üldse teen, ei tohiks kellelgi tekkida.

Sten Djomin
A31

Partimage

2010-10-21T08:10:53Z

Sdjomin: Created page with 'Sten Djomin'

Sten Djomin

Talk:FreeBSD installeerimine

2010-05-11T17:51:42Z

Sdjomin:

Kenasti tehtud, kuid minu jaoks oleks paar niiöelda puudust.
Kõigepealt, oleks võinud minu meelest välja kirjutada, kasvõi väga lühidalt, mida teised valikud teevad. Näiteks installatsiooni tüüp Standard ja Expert, valitud sai standard aga mis on teistsugust Expert valikus.
Pisikesed trükivead sees, mis niikuinii kõigil juhtuvad, toon välja kõige naljakama - Veel küsitakse, kas tahame lubada SSH loginit, mis on mõttekas, kuna saame kasutada mõnda SSH klienti, millega on oluliselt mugavam t'''Bold text'''oimetada, kui VMware konsooliga. Seega vastame Yes.

Kui soovitakse installeerida kiiresti ja vastavate sätetega FreeBSD operatsioonisüsteemi, nagu teema algataja oli pannud, on sellest artiklist kindlasti palju abi, aga kui on mingid muutused vaja kuskil sisse teha, siis võib tekkida probleeme seda artiklit kasutades.

Sten Djomin
A21

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T17:38:50Z

Sdjomin: /* Kasutatud kirjandus */

==Ülevaade==

'''FreeBSD''' on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. '''FreeBSD'''-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks.
'''FreeBSD''' on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

==FreeBSD ajalugu==

FreeBSD projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime FreeBSD'ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada FreeBSD levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli FreeBSD'st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis FreeBSD 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5.
1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu.
1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2.
1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

==FreeBSD eesmärgid==

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

==FreeBSD võimalused==

*'''Tõrjuv mitmetegumlisus''' - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
*'''Mitmekasutaja vahendid''' - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
*'''Tugev TCP/IP võrgundus''' - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
*'''Mälukaitse''' - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
*'''X aknasüsteem''' - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
*'''Binaarne ühilduvus''' - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
*'''Tuhanded kasutusvalmis programmid''' - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
*'''Saalitav virtuaalmälu''' - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
*'''SMP tugi''' - mitme protsessoriga masinatele.
*'''Täielik komplekt arendusvahendeid''' - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
*'''Lähtekoodi kättesaadavus''' - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.

==FreeBSD puudused võrreldes Linuxiga==

*'''Draiverid''' - võrreldes linuxiga on FreeBSD'l küll serveri poole pealt draiveritega normaalne, aga tavalise lauaarvuti draiverid on tal tõsises puuduses.
*'''Failisüsteem''' - on küll olemas Reiser ja XFS, kuid nad on problemaatilised. FFS on küll normaalne, aga terve ülejäänud maailm on juba ammu edasi liikunud sellest (ext3, ZFS, jne).
*'''Pakid ja portsud''' - on küll palju erinevaid programme kohe algselt olemas, aga nende haldamine on raske ja uuendused võivad tuuma puruks lausa teha.
*'''Partitsioneerimine''' - kurikuulus partitsioneerimise probleem kui peale lastakse FreeBSD'd algselt. Samuti tekstipõhine installer on arhailine võrreldes Ubuntu või Fedoraga.
*'''MYSQL''' - FreeBSD enda MYSQL (InnoDB) toimimine on palju halvem kui Linux serverite omal (RHEL või Suse).
*'''Multimeedia''' - Erinevad koodekiprobleemid, soovitatakse üldse multimeedia asjad BSD'ga ära unustada.

==Lisaks lugemiseks==

Kui on soovi lähemalt tutvuda FreeBSD hingeeluga, siis julgen soovitada järgmiseid linke:

'''inglise keeles''' http://www.freebsd.org/

'''eesti keeles''' http://www.bsd.ee/handbook/index.html

==Kasutatud kirjandus==

http://www.bsd.ee/handbook/nutshell.html

http://www.mail-archive.com/mailinglist@ilug-cochin.org/msg02151.html

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T17:27:42Z

Sdjomin: /* FreeBSD puudused võrreldes Linuxiga */

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T17:26:58Z

Sdjomin:

==Ülevaade==

'''FreeBSD''' on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. '''FreeBSD'''-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks.
'''FreeBSD''' on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

==FreeBSD ajalugu==

FreeBSD projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime FreeBSD'ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada FreeBSD levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli FreeBSD'st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis FreeBSD 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5.
1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu.
1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2.
1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

==FreeBSD eesmärgid==

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

==FreeBSD võimalused==

*'''Tõrjuv mitmetegumlisus''' - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
*'''Mitmekasutaja vahendid''' - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
*'''Tugev TCP/IP võrgundus''' - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
*'''Mälukaitse''' - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
*'''X aknasüsteem''' - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
*'''Binaarne ühilduvus''' - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
*'''Tuhanded kasutusvalmis programmid''' - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
*'''Saalitav virtuaalmälu''' - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
*'''SMP tugi''' - mitme protsessoriga masinatele.
*'''Täielik komplekt arendusvahendeid''' - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
*'''Lähtekoodi kättesaadavus''' - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.

==FreeBSD puudused võrreldes Linuxiga==

*'''Draiverid''' - võrreldes linuxiga on FreeBSD'l küll serveri poole pealt draiveritega normaalne, aga tavalise lauaarvuti draiverid on tal tõsises puuduses.
*'''Failisüsteem''' - on küll olemas Reiser ja XFS, kuid nad on problemaatilised. FFS on küll normaalne, aga terve ülejäänud maailm on juba ammu edasi liikunud sellest (ext3, ZFS, jne).
*'''Pakid ja portsud''' - on küll palju erinevaid programme kohe algselt olemas, aga nende haldamine on raske ja uuendused võivad tuuma puruks lausa teha.
*'''Partitsioneerimine''' - kurikuulus partisioneerimise probleem kui peale lastakse FreeBSD'd algselt. Samuti tekstipõhine installer on arhailine võrreldes Ubuntu või Fedoraga.
*'''MYSQL''' - FreeBSD enda MYSQL (InnoDB) toimimine on palju halvem kui Linux serverite omal (RHEL või Suse).
*'''Multimeedia''' - Erinevad koodekiprobleemid, soovitatakse üldse multimeedia asjad BSD'ga ära unustada.

==Lisaks lugemiseks==

Kui on soovi lähemalt tutvuda FreeBSD hingeeluga, siis julgen soovitada järgmiseid linke:

'''inglise keeles''' http://www.freebsd.org/

'''eesti keeles''' http://www.bsd.ee/handbook/index.html

==Kasutatud kirjandus==

http://www.bsd.ee/handbook/nutshell.html

http://www.mail-archive.com/mailinglist@ilug-cochin.org/msg02151.html

Talk:FreeBSD installeerimine

2010-05-11T17:19:15Z

Sdjomin: Created page with 'Retsenseerib Sten Djomin'

Retsenseerib Sten Djomin

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T17:15:54Z

Sdjomin: /* FreeBSD puudused */

==Ülevaade==

'''FreeBSD''' on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. '''FreeBSD'''-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks.
'''FreeBSD''' on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

==FreeBSD ajalugu==

FreeBSD projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime FreeBSD'ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada FreeBSD levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli FreeBSD'st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis FreeBSD 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5.
1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu.
1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2.
1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

==FreeBSD eesmärgid==

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

==FreeBSD võimalused==

*'''Tõrjuv mitmetegumlisus''' - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
*'''Mitmekasutaja vahendid''' - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
*'''Tugev TCP/IP võrgundus''' - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
*'''Mälukaitse''' - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
*'''X aknasüsteem''' - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
*'''Binaarne ühilduvus''' - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
*'''Tuhanded kasutusvalmis programmid''' - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
*'''Saalitav virtuaalmälu''' - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
*'''SMP tugi''' - mitme protsessoriga masinatele.
*'''Täielik komplekt arendusvahendeid''' - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
*'''Lähtekoodi kättesaadavus''' - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.

==FreeBSD puudused==

*'''Draiverid''' - võrreldes linuxiga on FreeBSD'l küll serveri poole pealt draiveritega normaalne, aga tavalise lauaarvuti draiverid on tal tõsises puuduses.
*'''Failisüsteem''' - on küll olemas Reiser ja XFS, kuid nad on problemaatilised. FFS on küll normaalne, aga terve ülejäänud maailm on juba ammu edasi liikunud sellest (ext3, ZFS, jne).
*'''Pakid ja portsud''' - on küll palju erinevaid programme kohe algselt olemas, aga nende haldamine on raske ja uuendused võivad tuuma puruks lausa teha.
*'''Partitsioneerimine''' - kurikuulus partisioneerimise probleem kui peale lastakse FreeBSD'd algselt. Samuti tekstipõhine installer on arhailine võrreldes Ubuntu või Fedoraga.
*'''MYSQL''' - FreeBSD enda MYSQL (InnoDB) toimimine on palju halvem kui Linux serverite omal (RHEL või Suse).
*'''Multimeedia''' - Erinevad koodekiprobleemid, soovitatakse üldse multimeedia asjad BSD'ga ära unustada.

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T17:08:20Z

Sdjomin:

==Ülevaade==

'''FreeBSD''' on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. '''FreeBSD'''-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks.
'''FreeBSD''' on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

==FreeBSD ajalugu==

FreeBSD projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime FreeBSD'ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada FreeBSD levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli FreeBSD'st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis FreeBSD 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5.
1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu.
1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2.
1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

==FreeBSD eesmärgid==

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

==FreeBSD võimalused==

*'''Tõrjuv mitmetegumlisus''' - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
*'''Mitmekasutaja vahendid''' - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
*'''Tugev TCP/IP võrgundus''' - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
*'''Mälukaitse''' - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
*'''X aknasüsteem''' - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
*'''Binaarne ühilduvus''' - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
*'''Tuhanded kasutusvalmis programmid''' - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
*'''Saalitav virtuaalmälu''' - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
*'''SMP tugi''' - mitme protsessoriga masinatele.
*'''Täielik komplekt arendusvahendeid''' - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
*'''Lähtekoodi kättesaadavus''' - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.

==FreeBSD puudused==

*'''Draiverid''' - võrreldes linuxiga on FreeBSD'l küll serveri poole pealt draiveritega normaalne, aga tavalise lauaarvuti draiverid on tal tõsises puuduses.
*'''Failisüsteem''' - on küll olemas Reiser ja XFS, kuid nad on problemaatilised. FFS on küll normaalne, aga terve ülejäänud maailm on juba ammu edasi liikunud sellest (ext3, ZFS, jne).
*'''Pakid ja portsud''' - on küll palju erinevaid programme kohe algselt olemas, aga nende haldamine on raske ja uuendused võivad tuuma puruks lausa teha.
*'''Partitsioneerimine''' - kurikuulus partisioneerimise probleem kui peale lastakse FreeBSD'd algselt. Samuti tekstipõhine installer on arhailine võrreldes Ubuntu või Fedoraga.
*'''MYSQL''' - FreeBSD enda MYSQL (InnoDB) toimimine on palju halvem kui Linux serverite omal (RHEL või Suse).

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T14:10:59Z

Sdjomin: /* FreeBSD ajalugu */

FreeBSD sissejuhatus

2010-05-11T14:10:08Z

Sdjomin:

==Ülevaade==

'''FreeBSD''' on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. '''FreeBSD'''-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks.
'''FreeBSD''' on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi.

==FreeBSD ajalugu==

'''FreeBSD''' projekt sai alguse 1993 aasta alguses tollese 386BSD paranduste komplektina. Kuna paranduste hulk kasvas iga päevaga ja lõpuks oli jõudnud nii kaugele, et tundus lihtsam juba tuua välja niiöelda 'puhastustõmmis'. Kuna 386BSD projekti ja operatsioonisüsteemi looja Bill Jolitz ootamatult otsustas projekti toetamise lõpetada, siis istusid kokku kolm meest - Nate Williams, Rod Grimes ja Jordan Hubbard - ning otsustasid projektile uue elu sisse puhuda, muutes operatsioonisüsteemi nime '''FreeBSD''''ks. Võeti ühendust Walnut Creek CDROM'iga, lootuses parandada '''FreeBSD''' levimiskanaleid, kuid firma läks lausa nii kaugele, et andis projektile masina, millega töötada ja samuti kiire internetiühenduse.

Esimene CDROM versioon oli '''FreeBSD''''st 1.0, mis lasti välja 1993. aasta detsembris. Kuna seda saatis suur edu, siis '''FreeBSD''' 1.1 lasti välja juba järgmise aasta märtsis. 1994. aastal ilmusid silmapiirile ka tormipilved seoses Net/2 koodiga, mida FreeBSD sellel ajal kasutas, ning neile anti aega juuli lõpuni, et lõpetada Net/2 põhise toote levitamine. Siis võttis FreeBSD projekt ette raske töö uuestileiutamisest ja täiesti toorest 4.4BSD-Lite koodist. Kuid Lite kood oli mittetäielik, sest sealt olid eemaldatud suur osa koodi reaalse laadiva süsteemi loomiseks.

Peale seda hakkas FreeBSD'l minema taas ülesmäge, 1994. aasta novembris lasti välja FreeBSD 2.0, mis oli küll toores, aga kujunes vägagi edukaks, ning 1995. aasta juulis järgnes talle robustsem ja lihtsamini paigaldatav FreeBSD 2.0.5.
1996. aasta augustis lasti välja FreeBSD versioon 2.1.5 ja see oli ISP'de ja kommertsringkondade hulgas nii populaarne, et otsustati välja lasta veel üks väljaanne harust 2.1-STABLE. 1997. aasta augustis lasti välja FreeBSD 2.1.7.1 ja see väljaanne märkis ka haru 2.1-STABLE arenduse lõppu.
1996. aasta novembris eraldati FreeBSD haru 2.2 peamisest arendusharust ning nimetati ümber RELENG_2_2.
1999. aasta jaanuaris lahknes kood uuesti harudeni 4.0-CURRENT ja 3.X-STABLE.

Hetkel on pikaajalised arendusprojektid teoksil harus 6.X-CURRENT (tüviosas) ja väljavõtted harust 6.X on pidevalt saadaval CDROMil.

Praegune FreeBSD väljalase on 4.4BSD-Lite lähtekoodil põhinev süsteem

==FreeBSD eesmärgid==

FreeBSD projekti põhieesmärgiks on pakkuda tarvara, mida saab kasutada ükskõik millisel eesmärgil ilma lisatingimusteta. Sellesse projekti on investeeritud palju aega ja tööd, ning muidugi ei ütleks keegi arendajatest ära rahalisest tasust, kuid seda ei nõuta, seega FreeBSD on just nagu nimi ütleb - tasuta. Peamine ülesanne on pakkuda operatsioonisüsteemi kõigile soovijatele, ükskõik millisel eesmärgil seda kasutatakse, et FreeBSD leiaks kõige laiemat võimalikku rakendust maailmas ning oleks justkui näidiseks teistele, et ka tasuta programmid ja operatsioonisüsteemid on olemas, et nad ei ole poolikud, et neid ei arendata edasi või et neist peaks kaarega mööda kõndima.

==FreeBSD võimalused==

*'''Tõrjuv mitmetegumlisus''' - ressursside ühtlane ja aus jagamine kasutajate ja rakenduste vahel ka siis, kui on suuremad koormused arvutil.
*'''Mitmekasutaja vahendid''' - see tähendab seda, et välisseadmeid, näiteks printereid, jagatakse kõikide võrgus olevate kasutajate vahel õigesti ja ühtselt ning süsteemi kriitilisi ressursse saab kaitsta kasutajate piirangutega.
*'''Tugev TCP/IP võrgundus''' - FreeBSD suudab võrgus töötada ka teiste süsteemide ja firmade serverina, tagades vastavalt vajadusele hädavajalikke teenuseid (e-mail, kaugligipääs), või on võimeline pakkuma internetiteenuseid (www, FTP, jne).
*'''Mälukaitse''' - tagab, et protsessid ja kasutajad üksteist ei segaks. Seega, kui juhtub et üks programm jookseb kokku, siis see ei sega teiste programmide kasutamist.
*'''X aknasüsteem''' - võimaldab kõigil, kellel on olemas VGA kaart ja monitor, kasutada graafilist kasutajaliidest.
*'''Binaarne ühilduvus''' - võimaldab jooksutada paljusid programme, mis on kompileeritud näiteks Linux, NetBSD, jne. jaoks.
*'''Tuhanded kasutusvalmis programmid''' - potsude ja pakkide kollektsioonis on paljud programmid olemas, ei pea otsima internetist vaid see tuleb standardina kaasa!
*'''Saalitav virtuaalmälu''' - võimaldab jooksutada ka suure mäluvajadusega programme samal ajal säilitades süsteemi võime suhelda ka teiste kasutajatega.
*'''SMP tugi''' - mitme protsessoriga masinatele.
*'''Täielik komplekt arendusvahendeid''' - portsude ja pakkide kollektsioonis koheselt kaasas C, C++, Perl ja Fortrani programmid, mis on abiks süvendatud uurimis- ja arendustöös.
*'''Lähtekoodi kättesaadavus''' - annab parima kontrolli oma süsteemi üle.

Active Directory Domain Services

2010-03-25T10:38:42Z

Sdjomin: /* Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni */

= Sissejuhatus =
'''Active Directory Domain Services''' roll ja sellega seotud teenused on Microsofti poolt Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 loodud tehnoloogia, mis pakub laias valikus võrguteenuseid:

* LDAP-i sarnast kataloogiteenust
* Kerberose põhist autentimist
* DNS-i põhist nimelahendust ja muud võrguinformatsiooni
* Keskne koht võrgu administreerimiseks ja õiguste jagamiseks
* Informatsiooni turvalisus ja kasutaja tuvastamine võrgupõhistele ressursidele
* Skaleeritavus
* Keskne hoidla rakenduste andmetest
* Mitmete serverite vahelise kataloogide uuendamise sünkroniseerimine

Kasutades sama andmebaasi, mida kasutatakse primaarselt Windows keskkondades, Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada kriitilisi uuendusi võrgus. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõne arvuti ja printeri, kuid samas võib olla ka tegemist 10000 arvutiga erinevates maailma osades hõlmates mitmeid domeene ja serverifarme.

= Ajalugu =

'''Active Directory Domain Services''', varasema nimega Active Directory, sai alguse 1999 aastal koos Windows 2000 Serveri väljatulekuga. Windows server 2003 oli Active Directory funktsionaalsusesse lisandunud oluliselt uusi võimalusi. Alates Windows 2008-st nimetati Active Directory ümber Active Directory Domain Serviceks. Active Directory-t kutsutakse ka varasemates Microsofti dokumentatsioonides NTDS-iks (NT Directory Service).

= Active Directory Domain Services rolli paigaldamine =

Active Directory Domain Services rolli paigaldamiseks on 3 võimalust:

== Graafiliselt Server Manager/Initial Configuration Tasks tööriista abil ==

Rolle saab ja peabki lisama Server Manager kasutades (aga neis saab ka ellu kutsuda Initial Configuration Tasks võluri abil, mis automaatselt avaneb esmasel sisselogimisel serverisse).

1. Avada Server Manager.

2. Valida Roles -> Add Roles.

[[Image:installing-ad-ds-1_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

3. Before You Begin aknas vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-2_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

4. Select Server Roles aknas märgistada Active Directory Domain Services roll ja vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-3_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

5. Active Directory Domain Services aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja seejärel vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-4_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

6. Confirm Installation Selections aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-5_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

7. Oodake kuni protsess lõppeb.

[[Image:installing-ad-ds-6_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

8. Kui protsess on lõppenud, siis vajutage Close.

[[Image:installing-ad-ds-7_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

9. Minnes tagasi Server Manager tööriista aknasse ja vajutades Active Directory Domain Services lingil näete et puudub igasugune info. Seda sellepärast, et DCPROMO käsku pole veel antud.

[[Image:installing-ad-ds-8_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

10. Nüüd saab vajutada Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe otseteel.

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

== Konsoolipõhiselt Servermanagercmd.exe tööriista abil ==

Servermanagercmd.exe on konsoolipõhine ekvivalent Add Roles and Add Features võlurile Server Manager-is. Kasutades erinevaid konsooli käsklusi saab lihtsalt ja mugavalt Add Roles and Add Features võluri abil konsooli kaudu AD-DS rolli Windows 2008 serverile paigaldada või sealt eemaldada.

Selleks, et paigaldada AD-DS Servermanagercmd.exe abil peab lihtsalt Command Prompt aknasse sisestama järgmise käsu:

<pre>Servermanagercmd.exe –I ADDS-Domain-Controller</pre>

== DCPROMO tööriista abil AD-DS paigaldamine ==

Või siis asuda otse asja kallale ja lasta DCPROMO-l kõik eelneva enda eest ära teha sisestades käsu Run -> dcpromo:

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

DCPROMO kontrollib, kas AD-DS roll on paigaltatud ja selle puudumisel käivitab Add Roles võluri. Rolli paigaldust lõpetades käivitada vajadusel dcpromo uuesti.

[[Image:installing-ad-ds-10.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

== DCPROMO kasutamine ==

Peale AD-DS rolli paigaldamist peame käivitama DCPROMO tööriista, et paigaldada Active Directory andmebaas ja funktsioonid.

'''NB! See juhend on mõeldud esmase domeenkontrolleri loomiseks uues metsas.'''

1. Sisestada Run -> dcpromo

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

või vajutada Server Manager -> Roles -> Active Directory Domain Services -> Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

2. Sõltudes sellest, kas AD-DS roll on eelnevalt paigaldatud, Active Directory Domain Services Installation võlur ilmub koheselt või mõne hetke möödumisel. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-2_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

3. Operating System Compatibility aknas saab lugeda informatsiooni. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-3_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

4. Choose Deployment Configuration aknas valida Create a new domain in a new forest ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-4_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

5. Valida õige domeeni nimi. Soovitatavalt mitte kasutada interneti domeene, kuna sealt võivad tekkida erinevad probleemid nimede lahendamisega. Mitta valida ka 1 sõnalist domeeninime. Näiteks valikus võiks olla ettevõttenimi.internal või ettevõttenimi.local. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-5_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

Võlur kontrollib, et valitud domeeninimi ei oleks juba kasutusel.

[[Image:running-dcpromo-win2008-6_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

6. Rippmenüüst valida sobiv metsa funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000, kuid kui võrgus pole plaanis kasutada vanemaid Windowsi servereid kui 2008, siis oleks mõistlik valida Windows Server 2008 ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-7_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

7. Rippmenüüst valida sobiv domeeni funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000 Native, kuid kui metsa tasemeks on valitud juba eelnevalt 2008, siis eelnevaid valikuid ei ilmu. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-8_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

8. Seejärel ilmub võlur, mis kontrollib DNS serveri olemasolu ja seadistust. Kui DNS server puudub, siis pakutakse välja võimalust DNS serveri automaatseks paigaldamiseks.

[[Image:running-dcpromo-win2008-9_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-10_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

NB! Esimene doneemkontroller peab olema ühtlasi ka Globaakataloog. Samuti ei saa esimene domeenkontroller olla Read Only Domain controller.

9. Tõenäoliselt ilmub teade, et serveri on 1 või rohkem dünaamilist IP aadressit.

IPCONFIG /ALL-iga saab näha, kas aadress on antud. Kui seda juba tehtud ei ole, siis tuleks IPv4 aadress staatiliselt seadistada.

[[Image:running-dcpromo-win2008-11_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-12_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

10. Tõenäoliselt ilmub DNS-i veateada, mille puhul vastame YES, kuna DNS pole veel seadistatud.

[[Image:running-dcpromo-win2008-13.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

11. Nüüd saab valida andmebaasile, logidele ja SYSVOL-ile asukohta. Kui ei ole just tingivat vajadust seda muuta, siis võib jätta vaikeseaded. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-14_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

12. Küsitakse AD-DS jaoks parandamise parooli. See tuleks kindlasti sisestada ja seda peaks hoidma turvaliselt, kuna see ei muutu erinevalt tavakasutajate paroolidest. Parool peaks pidama turvalise parooli tegemise tavadest kinni, sisaldades suur- ja väikethti, sümboleid ja erimärgendeid. Soovitatavalt mitte kasutada tavalise administratiivse kontoo parooli. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-15_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

13. Summary aknas saab näha valitud seadistusi ja on võimalik ka eksportida seadistused faili. Kui kõik sobib, siis vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-16_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

14. Võlus alustab Active Directory Domain Services paigaldust ja lõppedes vajutada Finish ning alglaadida server vajutades Restart Now.

[[Image:running-dcpromo-win2008-17.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-18_small.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-19.jpg|thumb|center|600px|http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm]]

Nüüd on serverile paigaldatud töötav Active Directory Domain Services roll.

= Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni =

[[Image:AD-usr1.png|thumb|center|600px|http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811]]
== Uue kasutaja loomiseks järgige neid samme: ==

1.Vajuta nupule '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale, seal vajuta '''Active Directory Users and Coputers''', et jõuda järgmisele lehele.

2. Vajuta domeeni peale, mille sa oled loonud, et selle valikuid laiendada.

3. Parem klikk '''Users''' peal ja valida '''New''' ning sealt edasi '''User'''.

4. Sisesta eesnimi, perekonnanimi ja kasutajatunnus uuele kasutajale ning vajuta nupule '''Next'''.

5. Sisesta uus parool, siis lisa linnukene ühele järgmisest valikutest:

* Kasutaja peab vahetama parooli järgmisel sisselogimisel (soovitatud).
* Kasutaja ei saa vahetada parooli.
* Parool ei aegu iial.
* Konto on välja lülitatud.

Vajutage nupule '''Next'''.

6. Vaadake üle sisestatud andmete õigsus, ja kui kõik on korras, vajutage nupule '''Finish'''.

== Uue kasutaja lisamine gruppi ==
[[Image:Ad-usr3.png|thumb|center|600px|http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811]]

1. Active Directory Users and Computers lehe peal vajutage paremat hiireklikki selle uue kasutaja peal, mis sai just loodud, ja siis valige '''Properties'''.

2. Vajutage '''Member Of''' lehe peal ja sealt valige '''Add'''.

3. '''Selected Groups''' dialoogiaknas valige grupp ning vajutage nupule '''OK''' et lisada valitud grupid valikusse.

4. Korrake seda valikut iga grupi kohta, kus kasutaja peab liige olema.

5. Vajutage '''OK''' lõpetamiseks.

== Arvuti või serveri lisamine domeeni ==
[[Image:Ad-usr4.jpg|thumb|center|600px|http://ait.web.psi.ch/us/WinXPSetupDomain2.jpg]]

1. Logige sisse sellesse arvutisse, mida soovitakse domeeni lisada.

2. Parem klikk '''My Computer''' peal ning valige sealt '''Properties'''.

3. Valige '''Computer Name''' leht ning sealt vajutage nupule '''Change'''.

4. '''Computer Name Change''' dialoogiaknas vajutage nupule '''Domain''', mis asub '''Member of''' kategoorias, ning sinna kirjutage domeeni nimi, ja vajutage nupule '''OK'''.

5. Kui on vaja, sisestage eelnevalt loodud kasutaja kasutajanimi ja parool, ning vajutage '''OK'''.

Tuleb kiri, mis tervitab teid domeeni.

6. Vajutage '''OK''' et naasta '''Computer name''' lehele, ning seal vajutage '''OK''' et lõpetada.

7. Taaskäivitada arvuti kui see on vajalik.

== Gruppide lisamine ==
[[Image:Ad-usr3.png|thumb|center|600px|http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811]]

1. Parem klikk hoidla peal, kus grupp peaks olema.

2. Valige '''New''' ja sealt edasi '''Group'''.

3. Järgmistel lehtedel tuleb kirja panna grupi nimi ja grupi tüüp.

4. Enamus gruppide jaoks, mida luuakse, luuakse '''Global security''' grupp.

= Paljukasutatud toimingutest =

== Uue hoidla objekti loomine ==

Parem klikk domeeni või hoidla pealt, kuhu soovite luua uut hoidlat. Valige '''New - Organizational Unit'''. Järgmisel lehel sisestage unikaalne hoidla nimi ja vajutage '''OK''' selle rajamiseks.

== Parooli muutmine ==

Parem klikk kasutaja peal, valige '''Reset Password'''. Kui järgmine lehekülg ilmub siis sisestage uus parool vastavatesse lahtritesse. Kui soovite, et kasutaja vahetaks koheselt enda parooli sisse logides, valige '''Users must change password'''. Lõpetamiseks vajutake '''OK'''.

== Konto lukust lahti võtmine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Sealt valige '''Account''' aken. Seal võtke linnuke ära '''Account is locked out''' kastist.

== Konto keelamine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Disable account'''. Uuesti tööle panemiseks parem klikk kasutaja peal ja '''Enable account'''.

== Kasutaja liigutamine ==

Lohista kasutaja vajaminevasse hoidlasse.

== Piira sisselogimisaegasid ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Klikake '''Account''' lehel. Klikake '''Logon Hours'''. Kui leht ilmub, siis valige '''Logon Denied''' ja valige ajapiirid, millal kasutaja ei saa sisse logida.

== Kustuta grupp ==

Parem klikk grupi peal ja valige '''Delete'''.

== Volitused ==

Parem klikk hoidla peal, kus tahetakse volitusi jagada. Valige '''Delegate control'''. Järgmisel lehel saate valida kasutajaid ja gruppe, kellele volitusi anda.

== VPN lubamine kasutajatele ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Dial-in''' leht. Valige '''Allow access'''.

== Kindla atribuudi muutmine ==

Parem klikk objekti peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Attribute editor''' leht. Valige see atribuut, mida soovite muuta. Vajutage '''Edit''' nupule. Tehke oma muutused ning vajutage '''OK'''.

= Kasutatud kirjandus =

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory

http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm

http://support.microsoft.com/kb/324753

http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811

= Autor =

Kalev Jõgi 12

Sten Djomin A21

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:54:24Z

Sdjomin: /* Gruppide lisamine */

= Sissejuhatus =
'''Active Directory Domain Services''' roll ja sellega seotud teenused on Microsofti poolt Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 loodud tehnoloogia, mis pakub laias valikus võrguteenuseid:

* LDAP-i sarnast kataloogiteenust
* Kerberose põhist autentimist
* DNS-i põhist nimelahendust ja muud võrguinformatsiooni
* Keskne koht võrgu administreerimiseks ja õiguste jagamiseks
* Informatsiooni turvalisus ja kasutaja tuvastamine võrgupõhistele ressursidele
* Skaleeritavus
* Keskne hoidla rakenduste andmetest
* Mitmete serverite vahelise kataloogide uuendamise sünkroniseerimine

Kasutades sama andmebaasi, mida kasutatakse primaarselt Windows keskkondades, Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada kriitilisi uuendusi võrgus. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõne arvuti ja printeri, kuid samas võib olla ka tegemist 10000 arvutiga erinevates maailma osades hõlmates mitmeid domeene ja serverifarme.

= Ajalugu =

'''Active Directory Domain Services''', varasema nimega Active Directory, sai alguse 1999 aastal koos Windows 2000 Serveri väljatulekuga. Windows server 2003 oli Active Directory funktsionaalsusesse lisandunud oluliselt uusi võimalusi. Alates Windows 2008-st nimetati Active Directory ümber Active Directory Domain Serviceks. Active Directory-t kutsutakse ka varasemates Microsofti dokumentatsioonides NTDS-iks (NT Directory Service).

= Active Directory Domain Services rolli paigaldamine =

Active Directory Domain Services rolli paigaldamiseks on 3 võimalust:

== Graafiliselt Server Manager/Initial Configuration Tasks tööriista abil ==

Rolle saab ja peabki lisama Server Manager kasutades (aga neis saab ka ellu kutsuda Initial Configuration Tasks võluri abil, mis automaatselt avaneb esmasel sisselogimisel serverisse).

1. Avada Server Manager.

2. Valida Roles -> Add Roles.

[[Image:installing-ad-ds-1_small.jpg]]

3. Before You Begin aknas vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-2_small.jpg]]

4. Select Server Roles aknas märgistada Active Directory Domain Services roll ja vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-3_small.jpg]]

5. Active Directory Domain Services aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja seejärel vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-4_small.jpg]]

6. Confirm Installation Selections aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-5_small.jpg]]

7. Oodake kuni protsess lõppeb.

[[Image:installing-ad-ds-6_small.jpg]]

8. Kui protsess on lõppenud, siis vajutage Close.

[[Image:installing-ad-ds-7_small.jpg]]

9. Minnes tagasi Server Manager tööriista aknasse ja vajutades Active Directory Domain Services lingil näete et puudub igasugune info. Seda sellepärast, et DCPROMO käsku pole veel antud.

[[Image:installing-ad-ds-8_small.jpg]]

10. Nüüd saab vajutada Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe otseteel.

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

== Konsoolipõhiselt Servermanagercmd.exe tööriista abil ==

Servermanagercmd.exe on konsoolipõhine ekvivalent Add Roles and Add Features võlurile Server Manager-is. Kasutades erinevaid konsooli käsklusi saab lihtsalt ja mugavalt Add Roles and Add Features võluri abil konsooli kaudu AD-DS rolli Windows 2008 serverile paigaldada või sealt eemaldada.

Selleks, et paigaldada AD-DS Servermanagercmd.exe abil peab lihtsalt Command Prompt aknasse sisestama järgmise käsu:

<pre>Servermanagercmd.exe –I ADDS-Domain-Controller</pre>

== DCPROMO tööriista abil AD-DS paigaldamine ==

Või siis asuda otse asja kallale ja lasta DCPROMO-l kõik eelneva enda eest ära teha sisestades käsu Run -> dcpromo:

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

DCPROMO kontrollib, kas AD-DS roll on paigaltatud ja selle puudumisel käivitab Add Roles võluri. Rolli paigaldust lõpetades käivitada vajadusel dcpromo uuesti.

[[Image:installing-ad-ds-10.jpg]]

== DCPROMO kasutamine ==

Peale AD-DS rolli paigaldamist peame käivitama DCPROMO tööriista, et paigaldada Active Directory andmebaas ja funktsioonid.

'''NB! See juhend on mõeldud esmase domeenkontrolleri loomiseks uues metsas.'''

1. Sisestada Run -> dcpromo

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

või vajutada Server Manager -> Roles -> Active Directory Domain Services -> Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

2. Sõltudes sellest, kas AD-DS roll on eelnevalt paigaldatud, Active Directory Domain Services Installation võlur ilmub koheselt või mõne hetke möödumisel. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-2_small.jpg]]

3. Operating System Compatibility aknas saab lugeda informatsiooni. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-3_small.jpg]]

4. Choose Deployment Configuration aknas valida Create a new domain in a new forest ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-4_small.jpg]]

5. Valida õige domeeni nimi. Soovitatavalt mitte kasutada interneti domeene, kuna sealt võivad tekkida erinevad probleemid nimede lahendamisega. Mitta valida ka 1 sõnalist domeeninime. Näiteks valikus võiks olla ettevõttenimi.internal või ettevõttenimi.local. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-5_small.jpg]]

Võlur kontrollib, et valitud domeeninimi ei oleks juba kasutusel.

[[Image:running-dcpromo-win2008-6_small.jpg]]

6. Rippmenüüst valida sobiv metsa funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000, kuid kui võrgus pole plaanis kasutada vanemaid Windowsi servereid kui 2008, siis oleks mõistlik valida Windows Server 2008 ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-7_small.jpg]]

7. Rippmenüüst valida sobiv domeeni funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000 Native, kuid kui metsa tasemeks on valitud juba eelnevalt 2008, siis eelnevaid valikuid ei ilmu. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-8_small.jpg]]

8. Seejärel ilmub võlur, mis kontrollib DNS serveri olemasolu ja seadistust. Kui DNS server puudub, siis pakutakse välja võimalust DNS serveri automaatseks paigaldamiseks.

[[Image:running-dcpromo-win2008-9_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-10_small.jpg]]

NB! Esimene doneemkontroller peab olema ühtlasi ka Globaakataloog. Samuti ei saa esimene domeenkontroller olla Read Only Domain controller.

9. Tõenäoliselt ilmub teade, et serveri on 1 või rohkem dünaamilist IP aadressit.

IPCONFIG /ALL-iga saab näha, kas aadress on antud. Kui seda juba tehtud ei ole, siis tuleks IPv4 aadress staatiliselt seadistada.

[[Image:running-dcpromo-win2008-11_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-12_small.jpg]]

10. Tõenäoliselt ilmub DNS-i veateada, mille puhul vastame YES, kuna DNS pole veel seadistatud.

[[Image:running-dcpromo-win2008-13.jpg]]

11. Nüüd saab valida andmebaasile, logidele ja SYSVOL-ile asukohta. Kui ei ole just tingivat vajadust seda muuta, siis võib jätta vaikeseaded. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-14_small.jpg]]

12. Küsitakse AD-DS jaoks parandamise parooli. See tuleks kindlasti sisestada ja seda peaks hoidma turvaliselt, kuna see ei muutu erinevalt tavakasutajate paroolidest. Parool peaks pidama turvalise parooli tegemise tavadest kinni, sisaldades suur- ja väikethti, sümboleid ja erimärgendeid. Soovitatavalt mitte kasutada tavalise administratiivse kontoo parooli. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-15_small.jpg]]

13. Summary aknas saab näha valitud seadistusi ja on võimalik ka eksportida seadistused faili. Kui kõik sobib, siis vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-16_small.jpg]]

14. Võlus alustab Active Directory Domain Services paigaldust ja lõppedes vajutada Finish ning alglaadida server vajutades Restart Now.

[[Image:running-dcpromo-win2008-17.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-18_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-19.jpg]]

Nüüd on serverile paigaldatud töötav Active Directory Domain Services roll.

= Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni =
[[Image:AD-usr1.png]]
== Uue kasutaja loomiseks järgige neid samme: ==

1.Vajuta nupule '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale, seal vajuta '''Active Directory Users and Coputers''', et jõuda järgmisele lehele.

2. Vajuta domeeni peale, mille sa oled loonud, et selle valikuid laiendada.

3. Parem klikk '''Users''' peal ja valida '''New''' ning sealt edasi '''User'''.

4. Sisesta eesnimi, perekonnanimi ja kasutajatunnus uuele kasutajale ning vajuta nupule '''Next'''.

5. Sisesta uus parool, siis lisa linnukene ühele järgmisest valikutest:

* Kasutaja peab vahetama parooli järgmisel sisselogimisel (soovitatud).
* Kasutaja ei saa vahetada parooli.
* Parool ei aegu iial.
* Konto on välja lülitatud.

Vajutage nupule '''Next'''.

6. Vaadake üle sisestatud andmete õigsus, ja kui kõik on korras, vajutage nupule '''Finish'''.

== Uue kasutaja lisamine gruppi ==
[[Image:Ad-usr3.png]]

1. Active Directory Users and Computers lehe peal vajutage paremat hiireklikki selle uue kasutaja peal, mis sai just loodud, ja siis valige '''Properties'''.

2. Vajutage '''Member Of''' lehe peal ja sealt valige '''Add'''.

3. '''Selected Groups''' dialoogiaknas valige grupp ning vajutage nupule '''OK''' et lisada valitud grupid valikusse.

4. Korrake seda valikut iga grupi kohta, kus kasutaja peab liige olema.

5. Vajutage '''OK''' lõpetamiseks.

== Arvuti või serveri lisamine domeeni ==
[[Image:Ad-usr4.jpg]]

1. Logige sisse sellesse arvutisse, mida soovitakse domeeni lisada.

2. Parem klikk '''My Computer''' peal ning valige sealt '''Properties'''.

3. Valige '''Computer Name''' leht ning sealt vajutage nupule '''Change'''.

4. '''Computer Name Change''' dialoogiaknas vajutage nupule '''Domain''', mis asub '''Member of''' kategoorias, ning sinna kirjutage domeeni nimi, ja vajutage nupule '''OK'''.

5. Kui on vaja, sisestage eelnevalt loodud kasutaja kasutajanimi ja parool, ning vajutage '''OK'''.

Tuleb kiri, mis tervitab teid domeeni.

6. Vajutage '''OK''' et naasta '''Computer name''' lehele, ning seal vajutage '''OK''' et lõpetada.

7. Taaskäivitada arvuti kui see on vajalik.

== Gruppide lisamine ==
[[Image:Ad-usr3.png]]

1. Parem klikk hoidla peal, kus grupp peaks olema.

2. Valige '''New''' ja sealt edasi '''Group'''.

3. Järgmistel lehtedel tuleb kirja panna grupi nimi ja grupi tüüp.

4. Enamus gruppide jaoks, mida luuakse, luuakse '''Global security''' grupp.

= Paljukasutatud toimingutest =

== Uue hoidla objekti loomine ==

Parem klikk domeeni või hoidla pealt, kuhu soovite luua uut hoidlat. Valige '''New - Organizational Unit'''. Järgmisel lehel sisestage unikaalne hoidla nimi ja vajutage '''OK''' selle rajamiseks.

== Parooli muutmine ==

Parem klikk kasutaja peal, valige '''Reset Password'''. Kui järgmine lehekülg ilmub siis sisestage uus parool vastavatesse lahtritesse. Kui soovite, et kasutaja vahetaks koheselt enda parooli sisse logides, valige '''Users must change password'''. Lõpetamiseks vajutake '''OK'''.

== Konto lukust lahti võtmine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Sealt valige '''Account''' aken. Seal võtke linnuke ära '''Account is locked out''' kastist.

== Konto keelamine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Disable account'''. Uuesti tööle panemiseks parem klikk kasutaja peal ja '''Enable account'''.

== Kasutaja liigutamine ==

Lohista kasutaja vajaminevasse hoidlasse.

== Piira sisselogimisaegasid ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Klikake '''Account''' lehel. Klikake '''Logon Hours'''. Kui leht ilmub, siis valige '''Logon Denied''' ja valige ajapiirid, millal kasutaja ei saa sisse logida.

== Kustuta grupp ==

Parem klikk grupi peal ja valige '''Delete'''.

== Volitused ==

Parem klikk hoidla peal, kus tahetakse volitusi jagada. Valige '''Delegate control'''. Järgmisel lehel saate valida kasutajaid ja gruppe, kellele volitusi anda.

== VPN lubamine kasutajatele ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Dial-in''' leht. Valige '''Allow access'''.

== Kindla atribuudi muutmine ==

Parem klikk objekti peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Attribute editor''' leht. Valige see atribuut, mida soovite muuta. Vajutage '''Edit''' nupule. Tehke oma muutused ning vajutage '''OK'''.

= Kasutatud kirjandus =

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory

http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm

http://support.microsoft.com/kb/324753

http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811

= Autor =

Kalev Jõgi 12

Sten Djomin A21

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:52:46Z

Sdjomin: /* Gruppide lisamine */

= Sissejuhatus =
'''Active Directory Domain Services''' roll ja sellega seotud teenused on Microsofti poolt Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 loodud tehnoloogia, mis pakub laias valikus võrguteenuseid:

* LDAP-i sarnast kataloogiteenust
* Kerberose põhist autentimist
* DNS-i põhist nimelahendust ja muud võrguinformatsiooni
* Keskne koht võrgu administreerimiseks ja õiguste jagamiseks
* Informatsiooni turvalisus ja kasutaja tuvastamine võrgupõhistele ressursidele
* Skaleeritavus
* Keskne hoidla rakenduste andmetest
* Mitmete serverite vahelise kataloogide uuendamise sünkroniseerimine

Kasutades sama andmebaasi, mida kasutatakse primaarselt Windows keskkondades, Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada kriitilisi uuendusi võrgus. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõne arvuti ja printeri, kuid samas võib olla ka tegemist 10000 arvutiga erinevates maailma osades hõlmates mitmeid domeene ja serverifarme.

= Ajalugu =

'''Active Directory Domain Services''', varasema nimega Active Directory, sai alguse 1999 aastal koos Windows 2000 Serveri väljatulekuga. Windows server 2003 oli Active Directory funktsionaalsusesse lisandunud oluliselt uusi võimalusi. Alates Windows 2008-st nimetati Active Directory ümber Active Directory Domain Serviceks. Active Directory-t kutsutakse ka varasemates Microsofti dokumentatsioonides NTDS-iks (NT Directory Service).

= Active Directory Domain Services rolli paigaldamine =

Active Directory Domain Services rolli paigaldamiseks on 3 võimalust:

== Graafiliselt Server Manager/Initial Configuration Tasks tööriista abil ==

Rolle saab ja peabki lisama Server Manager kasutades (aga neis saab ka ellu kutsuda Initial Configuration Tasks võluri abil, mis automaatselt avaneb esmasel sisselogimisel serverisse).

1. Avada Server Manager.

2. Valida Roles -> Add Roles.

[[Image:installing-ad-ds-1_small.jpg]]

3. Before You Begin aknas vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-2_small.jpg]]

4. Select Server Roles aknas märgistada Active Directory Domain Services roll ja vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-3_small.jpg]]

5. Active Directory Domain Services aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja seejärel vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-4_small.jpg]]

6. Confirm Installation Selections aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-5_small.jpg]]

7. Oodake kuni protsess lõppeb.

[[Image:installing-ad-ds-6_small.jpg]]

8. Kui protsess on lõppenud, siis vajutage Close.

[[Image:installing-ad-ds-7_small.jpg]]

9. Minnes tagasi Server Manager tööriista aknasse ja vajutades Active Directory Domain Services lingil näete et puudub igasugune info. Seda sellepärast, et DCPROMO käsku pole veel antud.

[[Image:installing-ad-ds-8_small.jpg]]

10. Nüüd saab vajutada Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe otseteel.

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

== Konsoolipõhiselt Servermanagercmd.exe tööriista abil ==

Servermanagercmd.exe on konsoolipõhine ekvivalent Add Roles and Add Features võlurile Server Manager-is. Kasutades erinevaid konsooli käsklusi saab lihtsalt ja mugavalt Add Roles and Add Features võluri abil konsooli kaudu AD-DS rolli Windows 2008 serverile paigaldada või sealt eemaldada.

Selleks, et paigaldada AD-DS Servermanagercmd.exe abil peab lihtsalt Command Prompt aknasse sisestama järgmise käsu:

<pre>Servermanagercmd.exe –I ADDS-Domain-Controller</pre>

== DCPROMO tööriista abil AD-DS paigaldamine ==

Või siis asuda otse asja kallale ja lasta DCPROMO-l kõik eelneva enda eest ära teha sisestades käsu Run -> dcpromo:

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

DCPROMO kontrollib, kas AD-DS roll on paigaltatud ja selle puudumisel käivitab Add Roles võluri. Rolli paigaldust lõpetades käivitada vajadusel dcpromo uuesti.

[[Image:installing-ad-ds-10.jpg]]

== DCPROMO kasutamine ==

Peale AD-DS rolli paigaldamist peame käivitama DCPROMO tööriista, et paigaldada Active Directory andmebaas ja funktsioonid.

'''NB! See juhend on mõeldud esmase domeenkontrolleri loomiseks uues metsas.'''

1. Sisestada Run -> dcpromo

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

või vajutada Server Manager -> Roles -> Active Directory Domain Services -> Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

2. Sõltudes sellest, kas AD-DS roll on eelnevalt paigaldatud, Active Directory Domain Services Installation võlur ilmub koheselt või mõne hetke möödumisel. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-2_small.jpg]]

3. Operating System Compatibility aknas saab lugeda informatsiooni. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-3_small.jpg]]

4. Choose Deployment Configuration aknas valida Create a new domain in a new forest ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-4_small.jpg]]

5. Valida õige domeeni nimi. Soovitatavalt mitte kasutada interneti domeene, kuna sealt võivad tekkida erinevad probleemid nimede lahendamisega. Mitta valida ka 1 sõnalist domeeninime. Näiteks valikus võiks olla ettevõttenimi.internal või ettevõttenimi.local. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-5_small.jpg]]

Võlur kontrollib, et valitud domeeninimi ei oleks juba kasutusel.

[[Image:running-dcpromo-win2008-6_small.jpg]]

6. Rippmenüüst valida sobiv metsa funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000, kuid kui võrgus pole plaanis kasutada vanemaid Windowsi servereid kui 2008, siis oleks mõistlik valida Windows Server 2008 ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-7_small.jpg]]

7. Rippmenüüst valida sobiv domeeni funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000 Native, kuid kui metsa tasemeks on valitud juba eelnevalt 2008, siis eelnevaid valikuid ei ilmu. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-8_small.jpg]]

8. Seejärel ilmub võlur, mis kontrollib DNS serveri olemasolu ja seadistust. Kui DNS server puudub, siis pakutakse välja võimalust DNS serveri automaatseks paigaldamiseks.

[[Image:running-dcpromo-win2008-9_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-10_small.jpg]]

NB! Esimene doneemkontroller peab olema ühtlasi ka Globaakataloog. Samuti ei saa esimene domeenkontroller olla Read Only Domain controller.

9. Tõenäoliselt ilmub teade, et serveri on 1 või rohkem dünaamilist IP aadressit.

IPCONFIG /ALL-iga saab näha, kas aadress on antud. Kui seda juba tehtud ei ole, siis tuleks IPv4 aadress staatiliselt seadistada.

[[Image:running-dcpromo-win2008-11_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-12_small.jpg]]

10. Tõenäoliselt ilmub DNS-i veateada, mille puhul vastame YES, kuna DNS pole veel seadistatud.

[[Image:running-dcpromo-win2008-13.jpg]]

11. Nüüd saab valida andmebaasile, logidele ja SYSVOL-ile asukohta. Kui ei ole just tingivat vajadust seda muuta, siis võib jätta vaikeseaded. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-14_small.jpg]]

12. Küsitakse AD-DS jaoks parandamise parooli. See tuleks kindlasti sisestada ja seda peaks hoidma turvaliselt, kuna see ei muutu erinevalt tavakasutajate paroolidest. Parool peaks pidama turvalise parooli tegemise tavadest kinni, sisaldades suur- ja väikethti, sümboleid ja erimärgendeid. Soovitatavalt mitte kasutada tavalise administratiivse kontoo parooli. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-15_small.jpg]]

13. Summary aknas saab näha valitud seadistusi ja on võimalik ka eksportida seadistused faili. Kui kõik sobib, siis vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-16_small.jpg]]

14. Võlus alustab Active Directory Domain Services paigaldust ja lõppedes vajutada Finish ning alglaadida server vajutades Restart Now.

[[Image:running-dcpromo-win2008-17.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-18_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-19.jpg]]

Nüüd on serverile paigaldatud töötav Active Directory Domain Services roll.

= Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni =
[[Image:AD-usr1.png]]
== Uue kasutaja loomiseks järgige neid samme: ==

1.Vajuta nupule '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale, seal vajuta '''Active Directory Users and Coputers''', et jõuda järgmisele lehele.

2. Vajuta domeeni peale, mille sa oled loonud, et selle valikuid laiendada.

3. Parem klikk '''Users''' peal ja valida '''New''' ning sealt edasi '''User'''.

4. Sisesta eesnimi, perekonnanimi ja kasutajatunnus uuele kasutajale ning vajuta nupule '''Next'''.

5. Sisesta uus parool, siis lisa linnukene ühele järgmisest valikutest:

* Kasutaja peab vahetama parooli järgmisel sisselogimisel (soovitatud).
* Kasutaja ei saa vahetada parooli.
* Parool ei aegu iial.
* Konto on välja lülitatud.

Vajutage nupule '''Next'''.

6. Vaadake üle sisestatud andmete õigsus, ja kui kõik on korras, vajutage nupule '''Finish'''.

== Uue kasutaja lisamine gruppi ==
[[Image:Ad-usr3.png]]

1. Active Directory Users and Computers lehe peal vajutage paremat hiireklikki selle uue kasutaja peal, mis sai just loodud, ja siis valige '''Properties'''.

2. Vajutage '''Member Of''' lehe peal ja sealt valige '''Add'''.

3. '''Selected Groups''' dialoogiaknas valige grupp ning vajutage nupule '''OK''' et lisada valitud grupid valikusse.

4. Korrake seda valikut iga grupi kohta, kus kasutaja peab liige olema.

5. Vajutage '''OK''' lõpetamiseks.

== Arvuti või serveri lisamine domeeni ==
[[Image:Ad-usr4.jpg]]

1. Logige sisse sellesse arvutisse, mida soovitakse domeeni lisada.

2. Parem klikk '''My Computer''' peal ning valige sealt '''Properties'''.

3. Valige '''Computer Name''' leht ning sealt vajutage nupule '''Change'''.

4. '''Computer Name Change''' dialoogiaknas vajutage nupule '''Domain''', mis asub '''Member of''' kategoorias, ning sinna kirjutage domeeni nimi, ja vajutage nupule '''OK'''.

5. Kui on vaja, sisestage eelnevalt loodud kasutaja kasutajanimi ja parool, ning vajutage '''OK'''.

Tuleb kiri, mis tervitab teid domeeni.

6. Vajutage '''OK''' et naasta '''Computer name''' lehele, ning seal vajutage '''OK''' et lõpetada.

7. Taaskäivitada arvuti kui see on vajalik.

== Gruppide lisamine ==

1. Parem klikk hoidla peal, kus grupp peaks olema.

2. Valige '''New''' ja sealt edasi '''Group'''.

3. Järgmistel lehtedel tuleb kirja panna grupi nimi ja grupi tüüp.

4. Enamus gruppide jaoks, mida luuakse, luuakse '''Global security''' grupp.

= Paljukasutatud toimingutest =

== Uue hoidla objekti loomine ==

Parem klikk domeeni või hoidla pealt, kuhu soovite luua uut hoidlat. Valige '''New - Organizational Unit'''. Järgmisel lehel sisestage unikaalne hoidla nimi ja vajutage '''OK''' selle rajamiseks.

== Parooli muutmine ==

Parem klikk kasutaja peal, valige '''Reset Password'''. Kui järgmine lehekülg ilmub siis sisestage uus parool vastavatesse lahtritesse. Kui soovite, et kasutaja vahetaks koheselt enda parooli sisse logides, valige '''Users must change password'''. Lõpetamiseks vajutake '''OK'''.

== Konto lukust lahti võtmine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Sealt valige '''Account''' aken. Seal võtke linnuke ära '''Account is locked out''' kastist.

== Konto keelamine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Disable account'''. Uuesti tööle panemiseks parem klikk kasutaja peal ja '''Enable account'''.

== Kasutaja liigutamine ==

Lohista kasutaja vajaminevasse hoidlasse.

== Piira sisselogimisaegasid ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Klikake '''Account''' lehel. Klikake '''Logon Hours'''. Kui leht ilmub, siis valige '''Logon Denied''' ja valige ajapiirid, millal kasutaja ei saa sisse logida.

== Kustuta grupp ==

Parem klikk grupi peal ja valige '''Delete'''.

== Volitused ==

Parem klikk hoidla peal, kus tahetakse volitusi jagada. Valige '''Delegate control'''. Järgmisel lehel saate valida kasutajaid ja gruppe, kellele volitusi anda.

== VPN lubamine kasutajatele ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Dial-in''' leht. Valige '''Allow access'''.

== Kindla atribuudi muutmine ==

Parem klikk objekti peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Attribute editor''' leht. Valige see atribuut, mida soovite muuta. Vajutage '''Edit''' nupule. Tehke oma muutused ning vajutage '''OK'''.

= Kasutatud kirjandus =

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory

http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm

http://support.microsoft.com/kb/324753

http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811

= Autor =

Kalev Jõgi 12

Sten Djomin A21

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:52:30Z

Sdjomin: /* Gruppide lisamine */

= Sissejuhatus =
'''Active Directory Domain Services''' roll ja sellega seotud teenused on Microsofti poolt Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 loodud tehnoloogia, mis pakub laias valikus võrguteenuseid:

* LDAP-i sarnast kataloogiteenust
* Kerberose põhist autentimist
* DNS-i põhist nimelahendust ja muud võrguinformatsiooni
* Keskne koht võrgu administreerimiseks ja õiguste jagamiseks
* Informatsiooni turvalisus ja kasutaja tuvastamine võrgupõhistele ressursidele
* Skaleeritavus
* Keskne hoidla rakenduste andmetest
* Mitmete serverite vahelise kataloogide uuendamise sünkroniseerimine

Kasutades sama andmebaasi, mida kasutatakse primaarselt Windows keskkondades, Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada kriitilisi uuendusi võrgus. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõne arvuti ja printeri, kuid samas võib olla ka tegemist 10000 arvutiga erinevates maailma osades hõlmates mitmeid domeene ja serverifarme.

= Ajalugu =

'''Active Directory Domain Services''', varasema nimega Active Directory, sai alguse 1999 aastal koos Windows 2000 Serveri väljatulekuga. Windows server 2003 oli Active Directory funktsionaalsusesse lisandunud oluliselt uusi võimalusi. Alates Windows 2008-st nimetati Active Directory ümber Active Directory Domain Serviceks. Active Directory-t kutsutakse ka varasemates Microsofti dokumentatsioonides NTDS-iks (NT Directory Service).

= Active Directory Domain Services rolli paigaldamine =

Active Directory Domain Services rolli paigaldamiseks on 3 võimalust:

== Graafiliselt Server Manager/Initial Configuration Tasks tööriista abil ==

Rolle saab ja peabki lisama Server Manager kasutades (aga neis saab ka ellu kutsuda Initial Configuration Tasks võluri abil, mis automaatselt avaneb esmasel sisselogimisel serverisse).

1. Avada Server Manager.

2. Valida Roles -> Add Roles.

[[Image:installing-ad-ds-1_small.jpg]]

3. Before You Begin aknas vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-2_small.jpg]]

4. Select Server Roles aknas märgistada Active Directory Domain Services roll ja vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-3_small.jpg]]

5. Active Directory Domain Services aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja seejärel vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-4_small.jpg]]

6. Confirm Installation Selections aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-5_small.jpg]]

7. Oodake kuni protsess lõppeb.

[[Image:installing-ad-ds-6_small.jpg]]

8. Kui protsess on lõppenud, siis vajutage Close.

[[Image:installing-ad-ds-7_small.jpg]]

9. Minnes tagasi Server Manager tööriista aknasse ja vajutades Active Directory Domain Services lingil näete et puudub igasugune info. Seda sellepärast, et DCPROMO käsku pole veel antud.

[[Image:installing-ad-ds-8_small.jpg]]

10. Nüüd saab vajutada Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe otseteel.

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

== Konsoolipõhiselt Servermanagercmd.exe tööriista abil ==

Servermanagercmd.exe on konsoolipõhine ekvivalent Add Roles and Add Features võlurile Server Manager-is. Kasutades erinevaid konsooli käsklusi saab lihtsalt ja mugavalt Add Roles and Add Features võluri abil konsooli kaudu AD-DS rolli Windows 2008 serverile paigaldada või sealt eemaldada.

Selleks, et paigaldada AD-DS Servermanagercmd.exe abil peab lihtsalt Command Prompt aknasse sisestama järgmise käsu:

<pre>Servermanagercmd.exe –I ADDS-Domain-Controller</pre>

== DCPROMO tööriista abil AD-DS paigaldamine ==

Või siis asuda otse asja kallale ja lasta DCPROMO-l kõik eelneva enda eest ära teha sisestades käsu Run -> dcpromo:

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

DCPROMO kontrollib, kas AD-DS roll on paigaltatud ja selle puudumisel käivitab Add Roles võluri. Rolli paigaldust lõpetades käivitada vajadusel dcpromo uuesti.

[[Image:installing-ad-ds-10.jpg]]

== DCPROMO kasutamine ==

Peale AD-DS rolli paigaldamist peame käivitama DCPROMO tööriista, et paigaldada Active Directory andmebaas ja funktsioonid.

'''NB! See juhend on mõeldud esmase domeenkontrolleri loomiseks uues metsas.'''

1. Sisestada Run -> dcpromo

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

või vajutada Server Manager -> Roles -> Active Directory Domain Services -> Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

2. Sõltudes sellest, kas AD-DS roll on eelnevalt paigaldatud, Active Directory Domain Services Installation võlur ilmub koheselt või mõne hetke möödumisel. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-2_small.jpg]]

3. Operating System Compatibility aknas saab lugeda informatsiooni. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-3_small.jpg]]

4. Choose Deployment Configuration aknas valida Create a new domain in a new forest ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-4_small.jpg]]

5. Valida õige domeeni nimi. Soovitatavalt mitte kasutada interneti domeene, kuna sealt võivad tekkida erinevad probleemid nimede lahendamisega. Mitta valida ka 1 sõnalist domeeninime. Näiteks valikus võiks olla ettevõttenimi.internal või ettevõttenimi.local. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-5_small.jpg]]

Võlur kontrollib, et valitud domeeninimi ei oleks juba kasutusel.

[[Image:running-dcpromo-win2008-6_small.jpg]]

6. Rippmenüüst valida sobiv metsa funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000, kuid kui võrgus pole plaanis kasutada vanemaid Windowsi servereid kui 2008, siis oleks mõistlik valida Windows Server 2008 ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-7_small.jpg]]

7. Rippmenüüst valida sobiv domeeni funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000 Native, kuid kui metsa tasemeks on valitud juba eelnevalt 2008, siis eelnevaid valikuid ei ilmu. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-8_small.jpg]]

8. Seejärel ilmub võlur, mis kontrollib DNS serveri olemasolu ja seadistust. Kui DNS server puudub, siis pakutakse välja võimalust DNS serveri automaatseks paigaldamiseks.

[[Image:running-dcpromo-win2008-9_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-10_small.jpg]]

NB! Esimene doneemkontroller peab olema ühtlasi ka Globaakataloog. Samuti ei saa esimene domeenkontroller olla Read Only Domain controller.

9. Tõenäoliselt ilmub teade, et serveri on 1 või rohkem dünaamilist IP aadressit.

IPCONFIG /ALL-iga saab näha, kas aadress on antud. Kui seda juba tehtud ei ole, siis tuleks IPv4 aadress staatiliselt seadistada.

[[Image:running-dcpromo-win2008-11_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-12_small.jpg]]

10. Tõenäoliselt ilmub DNS-i veateada, mille puhul vastame YES, kuna DNS pole veel seadistatud.

[[Image:running-dcpromo-win2008-13.jpg]]

11. Nüüd saab valida andmebaasile, logidele ja SYSVOL-ile asukohta. Kui ei ole just tingivat vajadust seda muuta, siis võib jätta vaikeseaded. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-14_small.jpg]]

12. Küsitakse AD-DS jaoks parandamise parooli. See tuleks kindlasti sisestada ja seda peaks hoidma turvaliselt, kuna see ei muutu erinevalt tavakasutajate paroolidest. Parool peaks pidama turvalise parooli tegemise tavadest kinni, sisaldades suur- ja väikethti, sümboleid ja erimärgendeid. Soovitatavalt mitte kasutada tavalise administratiivse kontoo parooli. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-15_small.jpg]]

13. Summary aknas saab näha valitud seadistusi ja on võimalik ka eksportida seadistused faili. Kui kõik sobib, siis vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-16_small.jpg]]

14. Võlus alustab Active Directory Domain Services paigaldust ja lõppedes vajutada Finish ning alglaadida server vajutades Restart Now.

[[Image:running-dcpromo-win2008-17.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-18_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-19.jpg]]

Nüüd on serverile paigaldatud töötav Active Directory Domain Services roll.

= Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni =
[[Image:AD-usr1.png]]
== Uue kasutaja loomiseks järgige neid samme: ==

1.Vajuta nupule '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale, seal vajuta '''Active Directory Users and Coputers''', et jõuda järgmisele lehele.

2. Vajuta domeeni peale, mille sa oled loonud, et selle valikuid laiendada.

3. Parem klikk '''Users''' peal ja valida '''New''' ning sealt edasi '''User'''.

4. Sisesta eesnimi, perekonnanimi ja kasutajatunnus uuele kasutajale ning vajuta nupule '''Next'''.

5. Sisesta uus parool, siis lisa linnukene ühele järgmisest valikutest:

* Kasutaja peab vahetama parooli järgmisel sisselogimisel (soovitatud).
* Kasutaja ei saa vahetada parooli.
* Parool ei aegu iial.
* Konto on välja lülitatud.

Vajutage nupule '''Next'''.

6. Vaadake üle sisestatud andmete õigsus, ja kui kõik on korras, vajutage nupule '''Finish'''.

== Uue kasutaja lisamine gruppi ==
[[Image:Ad-usr3.png]]

1. Active Directory Users and Computers lehe peal vajutage paremat hiireklikki selle uue kasutaja peal, mis sai just loodud, ja siis valige '''Properties'''.

2. Vajutage '''Member Of''' lehe peal ja sealt valige '''Add'''.

3. '''Selected Groups''' dialoogiaknas valige grupp ning vajutage nupule '''OK''' et lisada valitud grupid valikusse.

4. Korrake seda valikut iga grupi kohta, kus kasutaja peab liige olema.

5. Vajutage '''OK''' lõpetamiseks.

== Arvuti või serveri lisamine domeeni ==
[[Image:Ad-usr4.jpg]]

1. Logige sisse sellesse arvutisse, mida soovitakse domeeni lisada.

2. Parem klikk '''My Computer''' peal ning valige sealt '''Properties'''.

3. Valige '''Computer Name''' leht ning sealt vajutage nupule '''Change'''.

4. '''Computer Name Change''' dialoogiaknas vajutage nupule '''Domain''', mis asub '''Member of''' kategoorias, ning sinna kirjutage domeeni nimi, ja vajutage nupule '''OK'''.

5. Kui on vaja, sisestage eelnevalt loodud kasutaja kasutajanimi ja parool, ning vajutage '''OK'''.

Tuleb kiri, mis tervitab teid domeeni.

6. Vajutage '''OK''' et naasta '''Computer name''' lehele, ning seal vajutage '''OK''' et lõpetada.

7. Taaskäivitada arvuti kui see on vajalik.

== Gruppide lisamine ==

1. Parem klikk hoidla peal, kus grupp peaks olema.
2. Valige '''New''' ja sealt edasi '''Group'''.
3. Järgmistel lehtedel tuleb kirja panna grupi nimi ja grupi tüüp.
4. Enamus gruppide jaoks, mida luuakse, luuakse '''Global security''' grupp.

= Paljukasutatud toimingutest =

== Uue hoidla objekti loomine ==

Parem klikk domeeni või hoidla pealt, kuhu soovite luua uut hoidlat. Valige '''New - Organizational Unit'''. Järgmisel lehel sisestage unikaalne hoidla nimi ja vajutage '''OK''' selle rajamiseks.

== Parooli muutmine ==

Parem klikk kasutaja peal, valige '''Reset Password'''. Kui järgmine lehekülg ilmub siis sisestage uus parool vastavatesse lahtritesse. Kui soovite, et kasutaja vahetaks koheselt enda parooli sisse logides, valige '''Users must change password'''. Lõpetamiseks vajutake '''OK'''.

== Konto lukust lahti võtmine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Sealt valige '''Account''' aken. Seal võtke linnuke ära '''Account is locked out''' kastist.

== Konto keelamine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Disable account'''. Uuesti tööle panemiseks parem klikk kasutaja peal ja '''Enable account'''.

== Kasutaja liigutamine ==

Lohista kasutaja vajaminevasse hoidlasse.

== Piira sisselogimisaegasid ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Klikake '''Account''' lehel. Klikake '''Logon Hours'''. Kui leht ilmub, siis valige '''Logon Denied''' ja valige ajapiirid, millal kasutaja ei saa sisse logida.

== Kustuta grupp ==

Parem klikk grupi peal ja valige '''Delete'''.

== Volitused ==

Parem klikk hoidla peal, kus tahetakse volitusi jagada. Valige '''Delegate control'''. Järgmisel lehel saate valida kasutajaid ja gruppe, kellele volitusi anda.

== VPN lubamine kasutajatele ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Dial-in''' leht. Valige '''Allow access'''.

== Kindla atribuudi muutmine ==

Parem klikk objekti peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Attribute editor''' leht. Valige see atribuut, mida soovite muuta. Vajutage '''Edit''' nupule. Tehke oma muutused ning vajutage '''OK'''.

= Kasutatud kirjandus =

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory

http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm

http://support.microsoft.com/kb/324753

http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811

= Autor =

Kalev Jõgi 12

Sten Djomin A21

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:40:54Z

Sdjomin: /* Paljukasutatud toimingutest */

= Sissejuhatus =
'''Active Directory Domain Services''' roll ja sellega seotud teenused on Microsofti poolt Windows Server 2008 või Windows Server 2008 R2 loodud tehnoloogia, mis pakub laias valikus võrguteenuseid:

* LDAP-i sarnast kataloogiteenust
* Kerberose põhist autentimist
* DNS-i põhist nimelahendust ja muud võrguinformatsiooni
* Keskne koht võrgu administreerimiseks ja õiguste jagamiseks
* Informatsiooni turvalisus ja kasutaja tuvastamine võrgupõhistele ressursidele
* Skaleeritavus
* Keskne hoidla rakenduste andmetest
* Mitmete serverite vahelise kataloogide uuendamise sünkroniseerimine

Kasutades sama andmebaasi, mida kasutatakse primaarselt Windows keskkondades, Active Directory Domain Services lubab administraatoritel jagada poliitikaid, installeerida tarkvara ja rakendada kriitilisi uuendusi võrgus. Active Directory Domain Services talletab informatsiooni ja seadistusi keskses andmebaasis. Active Directory Domain Services võrk võib sisaldada endas mõne arvuti ja printeri, kuid samas võib olla ka tegemist 10000 arvutiga erinevates maailma osades hõlmates mitmeid domeene ja serverifarme.

= Ajalugu =

'''Active Directory Domain Services''', varasema nimega Active Directory, sai alguse 1999 aastal koos Windows 2000 Serveri väljatulekuga. Windows server 2003 oli Active Directory funktsionaalsusesse lisandunud oluliselt uusi võimalusi. Alates Windows 2008-st nimetati Active Directory ümber Active Directory Domain Serviceks. Active Directory-t kutsutakse ka varasemates Microsofti dokumentatsioonides NTDS-iks (NT Directory Service).

= Active Directory Domain Services rolli paigaldamine =

Active Directory Domain Services rolli paigaldamiseks on 3 võimalust:

== Graafiliselt Server Manager/Initial Configuration Tasks tööriista abil ==

Rolle saab ja peabki lisama Server Manager kasutades (aga neis saab ka ellu kutsuda Initial Configuration Tasks võluri abil, mis automaatselt avaneb esmasel sisselogimisel serverisse).

1. Avada Server Manager.

2. Valida Roles -> Add Roles.

[[Image:installing-ad-ds-1_small.jpg]]

3. Before You Begin aknas vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-2_small.jpg]]

4. Select Server Roles aknas märgistada Active Directory Domain Services roll ja vajutada Next.

[[Image:installing-ad-ds-3_small.jpg]]

5. Active Directory Domain Services aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja seejärel vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-4_small.jpg]]

6. Confirm Installation Selections aknas lugege informatsiooni kui on soovi ja vajutage Next.

[[Image:installing-ad-ds-5_small.jpg]]

7. Oodake kuni protsess lõppeb.

[[Image:installing-ad-ds-6_small.jpg]]

8. Kui protsess on lõppenud, siis vajutage Close.

[[Image:installing-ad-ds-7_small.jpg]]

9. Minnes tagasi Server Manager tööriista aknasse ja vajutades Active Directory Domain Services lingil näete et puudub igasugune info. Seda sellepärast, et DCPROMO käsku pole veel antud.

[[Image:installing-ad-ds-8_small.jpg]]

10. Nüüd saab vajutada Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe otseteel.

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

== Konsoolipõhiselt Servermanagercmd.exe tööriista abil ==

Servermanagercmd.exe on konsoolipõhine ekvivalent Add Roles and Add Features võlurile Server Manager-is. Kasutades erinevaid konsooli käsklusi saab lihtsalt ja mugavalt Add Roles and Add Features võluri abil konsooli kaudu AD-DS rolli Windows 2008 serverile paigaldada või sealt eemaldada.

Selleks, et paigaldada AD-DS Servermanagercmd.exe abil peab lihtsalt Command Prompt aknasse sisestama järgmise käsu:

<pre>Servermanagercmd.exe –I ADDS-Domain-Controller</pre>

== DCPROMO tööriista abil AD-DS paigaldamine ==

Või siis asuda otse asja kallale ja lasta DCPROMO-l kõik eelneva enda eest ära teha sisestades käsu Run -> dcpromo:

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

DCPROMO kontrollib, kas AD-DS roll on paigaltatud ja selle puudumisel käivitab Add Roles võluri. Rolli paigaldust lõpetades käivitada vajadusel dcpromo uuesti.

[[Image:installing-ad-ds-10.jpg]]

== DCPROMO kasutamine ==

Peale AD-DS rolli paigaldamist peame käivitama DCPROMO tööriista, et paigaldada Active Directory andmebaas ja funktsioonid.

'''NB! See juhend on mõeldud esmase domeenkontrolleri loomiseks uues metsas.'''

1. Sisestada Run -> dcpromo

[[Image:running-dcpromo-win2008-1.jpg]]

või vajutada Server Manager -> Roles -> Active Directory Domain Services -> Run the Active Directory Domain Services Installation Wizard dcpromo.exe

[[Image:installing-ad-ds-9_small.jpg]]

2. Sõltudes sellest, kas AD-DS roll on eelnevalt paigaldatud, Active Directory Domain Services Installation võlur ilmub koheselt või mõne hetke möödumisel. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-2_small.jpg]]

3. Operating System Compatibility aknas saab lugeda informatsiooni. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-3_small.jpg]]

4. Choose Deployment Configuration aknas valida Create a new domain in a new forest ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-4_small.jpg]]

5. Valida õige domeeni nimi. Soovitatavalt mitte kasutada interneti domeene, kuna sealt võivad tekkida erinevad probleemid nimede lahendamisega. Mitta valida ka 1 sõnalist domeeninime. Näiteks valikus võiks olla ettevõttenimi.internal või ettevõttenimi.local. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-5_small.jpg]]

Võlur kontrollib, et valitud domeeninimi ei oleks juba kasutusel.

[[Image:running-dcpromo-win2008-6_small.jpg]]

6. Rippmenüüst valida sobiv metsa funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000, kuid kui võrgus pole plaanis kasutada vanemaid Windowsi servereid kui 2008, siis oleks mõistlik valida Windows Server 2008 ja vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-7_small.jpg]]

7. Rippmenüüst valida sobiv domeeni funktsionaalsuse tase. Vaikesättena pakutakse Windows 2000 Native, kuid kui metsa tasemeks on valitud juba eelnevalt 2008, siis eelnevaid valikuid ei ilmu. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-8_small.jpg]]

8. Seejärel ilmub võlur, mis kontrollib DNS serveri olemasolu ja seadistust. Kui DNS server puudub, siis pakutakse välja võimalust DNS serveri automaatseks paigaldamiseks.

[[Image:running-dcpromo-win2008-9_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-10_small.jpg]]

NB! Esimene doneemkontroller peab olema ühtlasi ka Globaakataloog. Samuti ei saa esimene domeenkontroller olla Read Only Domain controller.

9. Tõenäoliselt ilmub teade, et serveri on 1 või rohkem dünaamilist IP aadressit.

IPCONFIG /ALL-iga saab näha, kas aadress on antud. Kui seda juba tehtud ei ole, siis tuleks IPv4 aadress staatiliselt seadistada.

[[Image:running-dcpromo-win2008-11_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-12_small.jpg]]

10. Tõenäoliselt ilmub DNS-i veateada, mille puhul vastame YES, kuna DNS pole veel seadistatud.

[[Image:running-dcpromo-win2008-13.jpg]]

11. Nüüd saab valida andmebaasile, logidele ja SYSVOL-ile asukohta. Kui ei ole just tingivat vajadust seda muuta, siis võib jätta vaikeseaded. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-14_small.jpg]]

12. Küsitakse AD-DS jaoks parandamise parooli. See tuleks kindlasti sisestada ja seda peaks hoidma turvaliselt, kuna see ei muutu erinevalt tavakasutajate paroolidest. Parool peaks pidama turvalise parooli tegemise tavadest kinni, sisaldades suur- ja väikethti, sümboleid ja erimärgendeid. Soovitatavalt mitte kasutada tavalise administratiivse kontoo parooli. Vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-15_small.jpg]]

13. Summary aknas saab näha valitud seadistusi ja on võimalik ka eksportida seadistused faili. Kui kõik sobib, siis vajutada Next.

[[Image:running-dcpromo-win2008-16_small.jpg]]

14. Võlus alustab Active Directory Domain Services paigaldust ja lõppedes vajutada Finish ning alglaadida server vajutades Restart Now.

[[Image:running-dcpromo-win2008-17.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-18_small.jpg]]

[[Image:running-dcpromo-win2008-19.jpg]]

Nüüd on serverile paigaldatud töötav Active Directory Domain Services roll.

= Kasutajate ja arvutite lisamine Active Directory domeeni =
[[Image:AD-usr1.png]]
== Uue kasutaja loomiseks järgige neid samme: ==

1.Vajuta nupule '''Start''', liigu '''Administrative Tools''' peale, seal vajuta '''Active Directory Users and Coputers''', et jõuda järgmisele lehele.

2. Vajuta domeeni peale, mille sa oled loonud, et selle valikuid laiendada.

3. Parem klikk '''Users''' peal ja valida '''New''' ning sealt edasi '''User'''.

4. Sisesta eesnimi, perekonnanimi ja kasutajatunnus uuele kasutajale ning vajuta nupule '''Next'''.

5. Sisesta uus parool, siis lisa linnukene ühele järgmisest valikutest:

* Kasutaja peab vahetama parooli järgmisel sisselogimisel (soovitatud).
* Kasutaja ei saa vahetada parooli.
* Parool ei aegu iial.
* Konto on välja lülitatud.

Vajutage nupule '''Next'''.

6. Vaadake üle sisestatud andmete õigsus, ja kui kõik on korras, vajutage nupule '''Finish'''.

== Uue kasutaja lisamine gruppi ==
[[Image:Ad-usr3.png]]

1. Active Directory Users and Computers lehe peal vajutage paremat hiireklikki selle uue kasutaja peal, mis sai just loodud, ja siis valige '''Properties'''.

2. Vajutage '''Member Of''' lehe peal ja sealt valige '''Add'''.

3. '''Selected Groups''' dialoogiaknas valige grupp ning vajutage nupule '''OK''' et lisada valitud grupid valikusse.

4. Korrake seda valikut iga grupi kohta, kus kasutaja peab liige olema.

5. Vajutage '''OK''' lõpetamiseks.

== Arvuti või serveri lisamine domeeni ==
[[Image:Ad-usr4.jpg]]

1. Logige sisse sellesse arvutisse, mida soovitakse domeeni lisada.

2. Parem klikk '''My Computer''' peal ning valige sealt '''Properties'''.

3. Valige '''Computer Name''' leht ning sealt vajutage nupule '''Change'''.

4. '''Computer Name Change''' dialoogiaknas vajutage nupule '''Domain''', mis asub '''Member of''' kategoorias, ning sinna kirjutage domeeni nimi, ja vajutage nupule '''OK'''.

5. Kui on vaja, sisestage eelnevalt loodud kasutaja kasutajanimi ja parool, ning vajutage '''OK'''.

Tuleb kiri, mis tervitab teid domeeni.

6. Vajutage '''OK''' et naasta '''Computer name''' lehele, ning seal vajutage '''OK''' et lõpetada.

7. Taaskäivitada arvuti kui see on vajalik.

= Gruppide lisamine =

= Paljukasutatud toimingutest =

== Uue hoidla objekti loomine ==

Parem klikk domeeni või hoidla pealt, kuhu soovite luua uut hoidlat. Valige '''New - Organizational Unit'''. Järgmisel lehel sisestage unikaalne hoidla nimi ja vajutage '''OK''' selle rajamiseks.

== Parooli muutmine ==

Parem klikk kasutaja peal, valige '''Reset Password'''. Kui järgmine lehekülg ilmub siis sisestage uus parool vastavatesse lahtritesse. Kui soovite, et kasutaja vahetaks koheselt enda parooli sisse logides, valige '''Users must change password'''. Lõpetamiseks vajutake '''OK'''.

== Konto lukust lahti võtmine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Sealt valige '''Account''' aken. Seal võtke linnuke ära '''Account is locked out''' kastist.

== Konto keelamine ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Disable account'''. Uuesti tööle panemiseks parem klikk kasutaja peal ja '''Enable account'''.

== Kasutaja liigutamine ==

Lohista kasutaja vajaminevasse hoidlasse.

== Piira sisselogimisaegasid ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Klikake '''Account''' lehel. Klikake '''Logon Hours'''. Kui leht ilmub, siis valige '''Logon Denied''' ja valige ajapiirid, millal kasutaja ei saa sisse logida.

== Kustuta grupp ==

Parem klikk grupi peal ja valige '''Delete'''.

== Volitused ==

Parem klikk hoidla peal, kus tahetakse volitusi jagada. Valige '''Delegate control'''. Järgmisel lehel saate valida kasutajaid ja gruppe, kellele volitusi anda.

== VPN lubamine kasutajatele ==

Parem klikk kasutaja peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Dial-in''' leht. Valige '''Allow access'''.

== Kindla atribuudi muutmine ==

Parem klikk objekti peal. Valige '''Properties'''. Valige '''Attribute editor''' leht. Valige see atribuut, mida soovite muuta. Vajutage '''Edit''' nupule. Tehke oma muutused ning vajutage '''OK'''.

= Kasutatud kirjandus =

http://en.wikipedia.org/wiki/Active_Directory

http://www.petri.co.il/installing-active-directory-windows-server-2008.htm

http://support.microsoft.com/kb/324753

http://blogs.techrepublic.com.com/datacenter/?m=200811

= Autor =

Kalev Jõgi 12

Sten Djomin A21

[[Category: Windows Server administreerimine]]

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:13:10Z

Sdjomin:

File:Ad-usr4.jpg

2010-03-21T23:11:43Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:09:29Z

Sdjomin:

File:Ad-usr3.png

2010-03-21T23:03:51Z

Sdjomin:

File:Ad-usr2.png

2010-03-21T23:03:28Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-21T23:02:38Z

Sdjomin:

File:AD-usr1.png

2010-03-21T22:59:13Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-21T20:28:08Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-21T20:20:07Z

Sdjomin: /* Arvuti või serveri lisamine domeeni */

Active Directory Domain Services

2010-03-20T01:44:17Z

Sdjomin: /* Kasutatud kirjandus */

Active Directory Domain Services

2010-03-20T01:33:04Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-20T00:39:25Z

Sdjomin:

Active Directory Domain Services

2010-03-18T10:57:14Z

Sdjomin: /* Autor */

FreeBSD sissejuhatus

2010-03-15T12:22:59Z

Sdjomin: New page: Sten Djomin

Sten Djomin