ICO wiki - User contributions [en]

User:Shristof

2014-11-04T20:24:20Z

Shristof: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sergei Hristoforov

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==

Mina astusin IT Kolledži sisse õppima Tarkvara arenduse eriala kaugõppe vormis peaaegu nullist. Üks esimestest õppeainetest oli meil tunniplaanis “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”, mille nimetusest on enam vähem arusaadav millest see aine on. Loengud vaatasin läbi online reziimis ja minu jaoks oli see õppimisviis eriti mugav ja paindlik ajaplaneerimise mõttes. Kui ma ei teadnud mingi termini, panin loengu pausi ja otisin googlist täiendavat infot selle kohta. Loengud viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning IT valdkonna spetsialistid, kes on varem ka IT Kolledži lõpetanud.

Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus]</ref> viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Nad on rääkinud sisekorrast ja õppekorraldusest üleüldse Kolledžis. Minu jaoks oli see jutt väga informatiivne kuna räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu õppetoetused, õppekoormus, reeglid, tudengi elu, kellele pöörduda kui on probleemid jne. Pärast loengut on jäänud positiivne mulje IT Kolledzi kohta.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus]</ref> pidas Margus Ernits. Loengu jooksul räägis õppejõud aine eesmärgist, asjadest, mida on vaja teha, et sellel ainel arvestust saada ja viitamisest. Samuti oli väga asjalik jutt sobiliku seltskonna leidmise tähtsusest, kuna tõepoolest on lihtsam ja huvitavam õppida kui inimesed aitavad teineteist ja jagavad sarnaseid huve.

Margus Ernits viis läbi ka Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus]</ref> robootika ja häkkimise teemal. Väga meeldis see, et IT Kolledzis on palju erinevaid variante saada praktilisi teadmisi, nagu robotiklub või intentsiivõppenädal, kus tudengid saavad lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Arvan, et teadmised elektroonika kohta, kuidas seda programmeerida ja automatiseerida on väga kasulikud. Samuti IT Kolledžis on olnud sellised projektid nagu “Arukad tooted”, “Vanu arvutite taastumine”, kust oli võimalik saada praktilisi teadmisi ja osa võtta heategevuses. Võrreldes ülikoolidega, kus kõrghariduse esimene aste on bakalaureus, Eesti Infotehnoloogia Kolledž annab rakenduskõrgharidust, mis tähandab suurem rõhk praktikal. Minu jaoks see on väga suur pluss. Mõned inimesed pärast keskkooli ei tea veel kelleks nad tahavad saada ja valivad õppimise suunad populaarsuse või soovituste järgi. Samuti juhtus ka minuga. Pärast keskkooli läksin õppima energeetikat TTÜ-sse, esimese kahe aasta jooksul olid enamasti teoreetilised ained ja alles kolmandal kursusel sain enam väham teada mis minu tulevane töö võib ennast kujutada. Õppetöö kõrgkoolis, praktika ja töökogemus olid mind muutnud, sain aru, et ma ei soovi õpitud erialaga oma tulevikku siduda, aga bakalaurusekraadi ma ikkagi sain. Minu arvates, on väga tähtis kui kohe esimesest kursusest saab praaktiliselt midagi teha, kui kohe algusest räägitakse erialast, antakse ülevaade sellega seotud töökohtadest.

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus]</ref> alates külastasid meid erinevad spetsialistid IT valdkonnast. Esimene oli programmeerijana töötav Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Oli väga huvitav ja motiveeriv jutt, eriti meeldis see kuidas ta pärast keskooli ilma kindla erialavalikuta on läinud infosüsteemide arendust õppima ja kuidas ta tööle sai. Mõtlesin, mis ikka see tase peab olema, et junior-arendajaks tööle saada, kas see on üldse võimalik paari aasta pärast kui varem pole programmeerinud? See mida ta saavutas ja kuidas ta tööle sai suhteliselt väike ajaperioodi eest motiveerib tugevalt. Minu jaoks oli väga kasulik näidis Bentobox tabeli kohta, kus on jagatud back-end ja front-end tehnoloogiad erinevatesse lahtritesse. Väga hea struktuuriga tabel, annab selgust mis tehnoloogia mille jaoks kasutatud on. Jätkan edasi seda uurima ja täitma.

Viienda loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus]</ref> pidas Carolyn Fischer, kes töötab Skypis süsteemi administraatorina. Ta rääkis enamasti oma tööst, Skypist ning tehnoloogiast mida Skypis kasutatakse nagu Apache, nginx veebiserverid, PostgreSQL andmebaas, Redis, Akami, NetScaler, Geo IP ja muud. Enda jaoks sain samuti palju kasulikku infot sellest loengust.

Kuues loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selgus, et see töö ei ole nii lihtne nagu mõned arvavad. Ta rääkis erinevatest testimise viisidest nagu dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast”, “valge kast”, ning testimise tähtsusest tarkvara arendamise jooksul. Tõepoolest, kuna tarkvara produkti arendamine ilma ühtegi veata on peaaegu võimatu ning väljastada turule vigast produkti ei tohi, testimine on hädavajalik, sest üks väike alguses tehtud viga võib maksta tohutult palju hiljem.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c “IT tööturust” loengusalvestus]</ref> oli IT tööturust, mille pidas Andres Septer. Jutt oli tööturust üleüldse IT valdkonnas, riigisektorist ja erasektorist, startapidest, suurematest ja väiksematest firmadest. Kuna töökogemust IT sfääris mul pole, see loeng oli minu jaoks väga kasulik. Töökohta otsides annaksin eelise suuremale firmale, kus töö on hästi jagatud ja igaüks tegeleb tema jaoks määratud alas ja vastutab selle eest. Selles olukorras saab süveneda ja keskenduda enda asjadesse ilma selleta, et koguaeg keegi segab sind. Väikestes firmades töötamisel on ka omad plussid, aga see kindlasti sõltub inimesest, kellele mida rohkem meeldib.

Viimast loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus]</ref>, pidas Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja töösse, samuti veebirakenduste ja paroolide turvalisusest, nende murdmisest ja varastamisest. Väga informotiivne ja asjalik loeng oli. Vahetasin oma paroolid kohe pärast loengut.

Kokkuvõttes tahaks lisada et see õppeaine on väga kasulik inimiestele, kes on uued IT sfääris. Tänan esinejaid, kes jagasid oma kogemusi ja panid meid mõtlema. Enda jaoks leidsin palju kasulikku infot, näiteid reaalse elu situatsioonidest, tööst suurtes ja väikestes firmades, tehnoloogijast, mis kasutatakse selles tuntud firmas nagu Skype, sain ülevaade testija, arendja ning süsteemiadministraatori tööst.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ====
'''Vastus'''
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
'''Vastus'''
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
'''Vastus'''
Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1 ]</ref>

====Mis on tähtajad?====
'''Vastus'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====
'''Vastus'''
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 ]</ref>

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
'''Vastus'''
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 ]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 ]</ref>, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 ]</ref>

====Mis tegevused tuleb selleks teha? ====
'''Vastus'''
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 ]</ref>

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
'''Vastus'''
Tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks enne akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 ] </ref>

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
'''Vastus'''
Tudengil on õigus akadeemilisel puhkuse ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punktid 6.1.5; 6.1.5.1; 6.1.5.2; 6.1.5.3 ]</ref>

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====
'''Vastus'''
Jah, akadeemilise puhkusel on võimalik teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 11 ] </ref>

===Ülesanne===
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?====
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19 ]</ref>. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo ]</ref>. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-23=4 EAP. Teise semestri jooksul 27-23=4EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (4+4)*50= 400 EUR.

=Viited=
<references />

User:Shristof

2014-11-04T19:52:35Z

Shristof:

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sergei Hristoforov

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==

Mina astusin IT Kolledži sisse õppima Tarkvara arenduse eriala kaugõppe vormis peaaegu nullist. Üks esimestest õppeainetest oli meil tunniplaanis “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”, mille nimetusest on enam vähem arusaadav millest see aine on. Loengud vaatasin läbi online reziimis ja minu jaoks oli see õppimisviis eriti mugav ja paindlik ajaplaneerimise mõttes. Kui ma ei teadnud mingi termini, panin loengu pausi ja otisin googlist täiendavat infot selle kohta. Loengud viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning IT valdkonna spetsialistid, kes on varem ka IT Kolledži lõpetanud.

Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus]</ref> viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Nad on rääkinud sisekorrast ja õppekorraldusest üleüldse Kolledžis. Minu jaoks oli see jutt väga informatiivne kuna räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu õppetoetused, õppekoormus, reeglid, tudengi elu, kellele pöörduda kui on probleemid jne. Pärast loengut on jäänud positiivne mulje IT Kolledzi kohta.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus]</ref> pidas Margus Ernits. Loengu jooksul räägis õppejõud aine eesmärgist, asjadest, mida on vaja teha, et sellel ainel arvestust saada ja viitamisest. Samuti oli väga asjalik jutt sobiliku seltskonna leidmise tähtsusest, kuna tõepoolest on lihtsam ja huvitavam õppida kui inimesed aitavad teineteist ja jagavad sarnaseid huve.

Margus Ernits viis läbi ka Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus]</ref> robootika ja häkkimise teemal. Väga meeldis see, et IT Kolledzis on palju erinevaid variante saada praktilisi teadmisi, nagu robotiklub või intentsiivõppenädal, kus tudengid saavad lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Arvan, et teadmised elektroonika kohta, kuidas seda programmeerida ja automatiseerida on väga kasulikud. Samuti IT Kolledžis on olnud sellised projektid nagu “Arukad tooted”, “Vanu arvutite taastumine”, kust oli võimalik saada praktilisi teadmisi ja osa võtta heategevuses. Võrreldes ülikoolidega, kus kõrghariduse esimene aste on bakalaureus, Eesti Infotehnoloogia Kolledž annab rakenduskõrgharidust, mis tähandab suurem rõhk praktikal. Minu jaoks see on väga suur pluss. Mõned inimesed pärast keskkooli ei tea veel kelleks nad tahavad saada ja valivad õppimise suunad populaarsuse või soovituste järgi. Samuti juhtus ka minuga. Pärast keskkooli läksin õppima energeetikat TTÜ-sse, esimese kahe aasta jooksul olid enamasti teoreetilised ained ja alles kolmandal kursusel sain enam väham teada mis minu tulevane töö võib ennast kujutada. Õppetöö kõrgkoolis, praktika ja töökogemus olid mind muutnud, sain aru, et ma ei soovi õpitud erialaga oma tulevikku siduda, aga bakalaurusekraadi ma ikkagi sain. Minu arvates, on väga tähtis kui kohe esimesest kursusest saab praaktiliselt midagi teha, kui kohe algusest räägitakse erialast, antakse ülevaade sellega seotud töökohtadest.

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus]</ref> alates külastasid meid erinevad spetsialistid IT valdkonnast. Esimene oli programmeerijana töötav Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Oli väga huvitav ja motiveeriv jutt, eriti meeldis see kuidas ta pärast keskooli ilma kindla erialavalikuta on läinud infosüsteemide arendust õppima ja kuidas ta tööle sai. Mõtlesin, mis ikka see tase peab olema, et junior-arendajaks tööle saada, kas see on üldse võimalik paari aasta pärast kui varem pole programmeerinud? See mida ta saavutas ja kuidas ta tööle sai suhteliselt väike ajaperioodi eest motiveerib tugevalt. Minu jaoks oli väga kasulik näidis Bentobox tabeli kohta, kus on jagatud back-end ja front-end tehnoloogiad erinevatesse lahtritesse. Väga hea struktuuriga tabel, annab selgust mis tehnoloogia mille jaoks kasutatud on. Jätkan edasi seda uurima ja täitma.

Viienda loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus]</ref> pidas Carolyn Fischer, kes töötab Skypis süsteemi administraatorina. Ta rääkis enamasti oma tööst, Skypist ning tehnoloogiast mida Skypis kasutatakse nagu Apache, nginx veebiserverid, PostgreSQL andmebaas, Redis, Akami, NetScaler, Geo IP ja muud. Enda jaoks sain samuti palju kasulikku infot sellest loengust.

Kuues loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selgus, et see töö ei ole nii lihtne nagu mõned arvavad. Ta rääkis erinevatest testimise viisidest nagu dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast”, “valge kast”, ning testimise tähtsusest tarkvara arendamise jooksul. Tõepoolest, kuna tarkvara produkti arendamine ilma ühtegi veata on peaaegu võimatu ning väljastada turule vigast produkti ei tohi, testimine on hädavajalik, sest üks väike alguses tehtud viga võib maksta tohutult palju hiljem.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c “IT tööturust” loengusalvestus]</ref> oli IT tööturust, mille pidas Andres Septer. Jutt oli tööturust üleüldse IT valdkonnas, riigisektorist ja erasektorist, startapidest, suurematest ja väiksematest firmadest. Kuna töökogemust IT sfääris mul pole, see loeng oli minu jaoks väga kasulik. Töökohta otsides annaksin eelise suuremale firmale, kus töö on hästi jagatud ja igaüks tegeleb tema jaoks määratud alas ja vastutab selle eest. Selles olukorras saab süveneda ja keskenduda enda asjadesse ilma selleta, et koguaeg keegi segab sind. Väikestes firmades töötamisel on ka omad plussid, aga see kindlasti sõltub inimesest, kellele mida rohkem meeldib.

Viimast loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus]</ref>, pidas Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja töösse, samuti veebirakenduste ja paroolide turvalisusest, nende murdmisest ja varastamisest. Väga informotiivne ja asjalik loeng oli. Vahetasin oma paroolid kohe pärast loengut.

Kokkuvõttes tahaks lisada et see õppeaine on väga kasulik inimiestele, kes on uued IT sfääris. Tänan esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja panid meid mõtlema. Enda jaoks leidsin palju kasulikku infot, näiteid reaalse elu situatsioonidest, tööst suurtes ja väikestes firmades, tehnoloogijast, mis kasutatakse selles tuntud firmas nagu Skype, sain ülevaade testija, arendja ning süsteemiadministraatori tööst.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ====
'''Vastus'''
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
'''Vastus'''
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
'''Vastus'''
Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1 ]</ref>

====Mis on tähtajad?====
'''Vastus'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====
'''Vastus'''
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 ]</ref>

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
'''Vastus'''
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 ]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 ]</ref>, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 ]</ref>

====Mis tegevused tuleb selleks teha? ====
'''Vastus'''
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 ]</ref>

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
'''Vastus'''
Tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks enne akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 ] </ref>

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
'''Vastus'''
Tudengil on õigus akadeemilisel puhkuse ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punktid 6.1.5; 6.1.5.1; 6.1.5.2; 6.1.5.3 ]</ref>

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====
'''Vastus'''
Jah, akadeemilise puhkusel on võimalik teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 11 ] </ref>

===Ülesanne===
====Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?====
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19 ]</ref>. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo ]</ref>. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-23=4 EAP. Teise semestri jooksul 27-23=4EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (4+4)*50= 400 EUR.

=Viited=
<references />

User:Shristof

2014-11-04T19:40:41Z

Shristof: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sergei Hristoforov

Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==

Mina astusin IT Kolledži sisse õppima Tarkvara arenduse eriala kaugõppe vormis peaaegu nullist. Üks esimestest õppeainetest oli meil tunniplaanis “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”, mille nimetusest on enam vähem arusaadav millest see aine on. Loengud vaatasin läbi online reziimis ja minu jaoks oli see õppimisviis eriti mugav ja paindlik ajaplaneerimise mõttes. Kui ma ei teadnud mingi termini, panin loengu pausi ja otisin googlist täiendavat infot selle kohta. Loengud viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning IT valdkonna spetsialistid, kes on varem ka IT Kolledži lõpetanud.

Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus]</ref> viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Nad on rääkinud sisekorrast ja õppekorraldusest üleüldse Kolledžis. Minu jaoks oli see jutt väga informatiivne kuna räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu õppetoetused, õppekoormus, reeglid, tudengi elu, kellele pöörduda kui on probleemid jne. Pärast loengut on jäänud positiivne mulje IT Kolledzi kohta.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus]</ref> pidas Margus Ernits. Loengu jooksul räägis õppejõud aine eesmärgist, asjadest, mida on vaja teha, et sellel ainel arvestust saada ja viitamisest. Samuti oli väga asjalik jutt sobiliku seltskonna leidmise tähtsusest, kuna tõepoolest on lihtsam ja huvitavam õppida kui inimesed aitavad teineteist ja jagavad sarnaseid huve.

Margus Ernits viis läbi ka Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus]</ref> robootika ja häkkimise teemal. Väga meeldis see, et IT Kolledzis on palju erinevaid variante saada praktilisi teadmisi, nagu robotiklub või intentsiivõppenädal, kus tudengid saavad lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Arvan, et teadmised elektroonika kohta, kuidas seda programmeerida ja automatiseerida on väga kasulikud. Samuti IT Kolledžis on olnud sellised projektid nagu “Arukad tooted”, “Vanu arvutite taastumine”, kust oli võimalik saada praktilisi teadmisi ja osa võtta heategevuses. Võrreldes ülikoolidega, kus kõrghariduse esimene aste on bakalaureus, Eesti Infotehnoloogia Kolledž annab rakenduskõrgharidust, mis tähandab suurem rõhk praktikal. Minu jaoks see on väga suur pluss. Mõned inimesed pärast keskkooli ei tea veel kelleks nad tahavad saada ja valivad õppimise suunad populaarsuse või soovituste järgi. Samuti juhtus ka minuga. Pärast keskkooli läksin õppima energeetikat TTÜ-sse, esimese kahe aasta jooksul olid enamasti teoreetilised ained ja alles kolmandal kursusel sain enam väham teada mis minu tulevane töö võib ennast kujutada. Õppetöö kõrgkoolis, praktika ja töökogemus olid mind muutnud, sain aru, et ma ei soovi õpitud erialaga oma tulevikku siduda, aga bakalaurusekraadi ma ikkagi sain. Minu arvates, on väga tähtis kui kohe esimesest kursusest saab praaktiliselt midagi teha, kui kohe algusest räägitakse erialast, antakse ülevaade sellega seotud töökohtadest.

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus]</ref> alates külastasid meid erinevad spetsialistid IT valdkonnast. Esimene oli programmeerijana töötav Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Oli väga huvitav ja motiveeriv jutt, eriti meeldis see kuidas ta pärast keskooli ilma kindla erialavalikuta on läinud infosüsteemide arendust õppima ja kuidas ta tööle sai. Mõtlesin, mis ikka see tase peab olema, et junior-arendajaks tööle saada, kas see on üldse võimalik paari aasta pärast kui varem pole programmeerinud? See mida ta saavutas ja kuidas ta tööle sai suhteliselt väike ajaperioodi eest motiveerib tugevalt. Minu jaoks oli väga kasulik näidis Bentobox tabeli kohta, kus on jagatud back-end ja front-end tehnoloogiad erinevatesse lahtritesse. Väga hea struktuuriga tabel, annab selgust mis tehnoloogia mille jaoks kasutatud on. Jätkan edasi seda uurima ja täitma.

Viienda loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus]</ref> pidas Carolyn Fischer, kes töötab Skypis süsteemi administraatorina. Ta rääkis enamasti oma tööst, Skypist ning tehnoloogiast mida Skypis kasutatakse nagu Apache, nginx veebiserverid, PostgreSQL andmebaas, Redis, Akami, NetScaler, Geo IP ja muud. Enda jaoks sain samuti palju kasulikku infot sellest loengust.

Kuues loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selgus, et see töö ei ole nii lihtne nagu mõned arvavad. Ta rääkis erinevatest testimise viisidest nagu dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast”, “valge kast”, ning testimise tähtsusest tarkvara arendamise jooksul. Tõepoolest, kuna tarkvara produkti arendamine ilma ühtegi veata on peaaegu võimatu ning väljastada turule vigast produkti ei tohi, testimine on hädavajalik, sest üks väike alguses tehtud viga võib maksta tohutult palju hiljem.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c “IT tööturust” loengusalvestus]</ref> oli IT tööturust, mille pidas Andres Septer. Jutt oli tööturust üleüldse IT valdkonnas, riigisektorist ja erasektorist, startapidest, suurematest ja väiksematest firmadest. Kuna töökogemust IT sfääris mul pole, see loeng oli minu jaoks väga kasulik. Töökohta otsides annaksin eelise suuremale firmale, kus töö on hästi jagatud ja igaüks tegeleb tema jaoks määratud alas ja vastutab selle eest. Selles olukorras saab süveneda ja keskenduda enda asjadesse ilma selleta, et koguaeg keegi segab sind. Väikestes firmades töötamisel on ka omad plussid, aga see kindlasti sõltub inimesest, kellele mida rohkem meeldib.

Viimast loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus]</ref>, pidas Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja töösse, samuti veebirakenduste ja paroolide turvalisusest, nende murdmisest ja varastamisest. Väga informotiivne ja asjalik loeng oli. Vahetasin oma paroolid kohe pärast loengut.

Kokkuvõttes tahaks lisada et see õppeaine on väga kasulik inimiestele, kes on uued IT sfääris. Tänan esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja panid meid mõtlema. Enda jaoks leidsin palju kasulikku infot, näiteid reaalse elu situatsioonidest, tööst suurtes ja väikestes firmades, tehnoloogijast, mis kasutatakse selles tuntud firmas nagu Skype, sain ülevaade testija, arendja ning süsteemiadministraatori tööst.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ====
'''Vastus'''
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
'''Vastus'''
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
'''Vastus'''
Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1 ]</ref>

====Mis on tähtajad?====
'''Vastus'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====
'''Vastus'''
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 ]</ref>

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
'''Vastus'''
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 ]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 ]</ref>, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 ]</ref>

====Mis tegevused tuleb selleks teha? ====
'''Vastus'''
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 ]</ref>

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
'''Vastus'''
Tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks enne akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 ] </ref>

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
'''Vastus'''
Tudengil on õigus akadeemilisel puhkuse ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punktid 6.1.5; 6.1.5.1; 6.1.5.2; 6.1.5.3 ]</ref>

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====
'''Vastus'''
Jah, akadeemilise puhkusel on võimalik teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 11 ] </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19 ]</ref>. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo ]</ref>. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-23=4 EAP. Teise semestri jooksul 27-23=4EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (4+4)*50= 400 EUR.

=Viited=
<references />

User:Shristof

2014-11-04T19:40:17Z

Shristof: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sergei Hristoforov
Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==

Mina astusin IT Kolledži sisse õppima Tarkvara arenduse eriala kaugõppe vormis peaaegu nullist. Üks esimestest õppeainetest oli meil tunniplaanis “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”, mille nimetusest on enam vähem arusaadav millest see aine on. Loengud vaatasin läbi online reziimis ja minu jaoks oli see õppimisviis eriti mugav ja paindlik ajaplaneerimise mõttes. Kui ma ei teadnud mingi termini, panin loengu pausi ja otisin googlist täiendavat infot selle kohta. Loengud viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning IT valdkonna spetsialistid, kes on varem ka IT Kolledži lõpetanud.

Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus]</ref> viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Nad on rääkinud sisekorrast ja õppekorraldusest üleüldse Kolledžis. Minu jaoks oli see jutt väga informatiivne kuna räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu õppetoetused, õppekoormus, reeglid, tudengi elu, kellele pöörduda kui on probleemid jne. Pärast loengut on jäänud positiivne mulje IT Kolledzi kohta.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus]</ref> pidas Margus Ernits. Loengu jooksul räägis õppejõud aine eesmärgist, asjadest, mida on vaja teha, et sellel ainel arvestust saada ja viitamisest. Samuti oli väga asjalik jutt sobiliku seltskonna leidmise tähtsusest, kuna tõepoolest on lihtsam ja huvitavam õppida kui inimesed aitavad teineteist ja jagavad sarnaseid huve.

Margus Ernits viis läbi ka Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus]</ref> robootika ja häkkimise teemal. Väga meeldis see, et IT Kolledzis on palju erinevaid variante saada praktilisi teadmisi, nagu robotiklub või intentsiivõppenädal, kus tudengid saavad lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Arvan, et teadmised elektroonika kohta, kuidas seda programmeerida ja automatiseerida on väga kasulikud. Samuti IT Kolledžis on olnud sellised projektid nagu “Arukad tooted”, “Vanu arvutite taastumine”, kust oli võimalik saada praktilisi teadmisi ja osa võtta heategevuses. Võrreldes ülikoolidega, kus kõrghariduse esimene aste on bakalaureus, Eesti Infotehnoloogia Kolledž annab rakenduskõrgharidust, mis tähandab suurem rõhk praktikal. Minu jaoks see on väga suur pluss. Mõned inimesed pärast keskkooli ei tea veel kelleks nad tahavad saada ja valivad õppimise suunad populaarsuse või soovituste järgi. Samuti juhtus ka minuga. Pärast keskkooli läksin õppima energeetikat TTÜ-sse, esimese kahe aasta jooksul olid enamasti teoreetilised ained ja alles kolmandal kursusel sain enam väham teada mis minu tulevane töö võib ennast kujutada. Õppetöö kõrgkoolis, praktika ja töökogemus olid mind muutnud, sain aru, et ma ei soovi õpitud erialaga oma tulevikku siduda, aga bakalaurusekraadi ma ikkagi sain. Minu arvates, on väga tähtis kui kohe esimesest kursusest saab praaktiliselt midagi teha, kui kohe algusest räägitakse erialast, antakse ülevaade sellega seotud töökohtadest.

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus]</ref> alates külastasid meid erinevad spetsialistid IT valdkonnast. Esimene oli programmeerijana töötav Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Oli väga huvitav ja motiveeriv jutt, eriti meeldis see kuidas ta pärast keskooli ilma kindla erialavalikuta on läinud infosüsteemide arendust õppima ja kuidas ta tööle sai. Mõtlesin, mis ikka see tase peab olema, et junior-arendajaks tööle saada, kas see on üldse võimalik paari aasta pärast kui varem pole programmeerinud? See mida ta saavutas ja kuidas ta tööle sai suhteliselt väike ajaperioodi eest motiveerib tugevalt. Minu jaoks oli väga kasulik näidis Bentobox tabeli kohta, kus on jagatud back-end ja front-end tehnoloogiad erinevatesse lahtritesse. Väga hea struktuuriga tabel, annab selgust mis tehnoloogia mille jaoks kasutatud on. Jätkan edasi seda uurima ja täitma.

Viienda loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus]</ref> pidas Carolyn Fischer, kes töötab Skypis süsteemi administraatorina. Ta rääkis enamasti oma tööst, Skypist ning tehnoloogiast mida Skypis kasutatakse nagu Apache, nginx veebiserverid, PostgreSQL andmebaas, Redis, Akami, NetScaler, Geo IP ja muud. Enda jaoks sain samuti palju kasulikku infot sellest loengust.

Kuues loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selgus, et see töö ei ole nii lihtne nagu mõned arvavad. Ta rääkis erinevatest testimise viisidest nagu dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast”, “valge kast”, ning testimise tähtsusest tarkvara arendamise jooksul. Tõepoolest, kuna tarkvara produkti arendamine ilma ühtegi veata on peaaegu võimatu ning väljastada turule vigast produkti ei tohi, testimine on hädavajalik, sest üks väike alguses tehtud viga võib maksta tohutult palju hiljem.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c “IT tööturust” loengusalvestus]</ref> oli IT tööturust, mille pidas Andres Septer. Jutt oli tööturust üleüldse IT valdkonnas, riigisektorist ja erasektorist, startapidest, suurematest ja väiksematest firmadest. Kuna töökogemust IT sfääris mul pole, see loeng oli minu jaoks väga kasulik. Töökohta otsides annaksin eelise suuremale firmale, kus töö on hästi jagatud ja igaüks tegeleb tema jaoks määratud alas ja vastutab selle eest. Selles olukorras saab süveneda ja keskenduda enda asjadesse ilma selleta, et koguaeg keegi segab sind. Väikestes firmades töötamisel on ka omad plussid, aga see kindlasti sõltub inimesest, kellele mida rohkem meeldib.

Viimast loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus]</ref>, pidas Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja töösse, samuti veebirakenduste ja paroolide turvalisusest, nende murdmisest ja varastamisest. Väga informotiivne ja asjalik loeng oli. Vahetasin oma paroolid kohe pärast loengut.

Kokkuvõttes tahaks lisada et see õppeaine on väga kasulik inimiestele, kes on uued IT sfääris. Tänan esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja panid meid mõtlema. Enda jaoks leidsin palju kasulikku infot, näiteid reaalse elu situatsioonidest, tööst suurtes ja väikestes firmades, tehnoloogijast, mis kasutatakse selles tuntud firmas nagu Skype, sain ülevaade testija, arendja ning süsteemiadministraatori tööst.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ====
'''Vastus'''
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
'''Vastus'''
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
'''Vastus'''
Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1 ]</ref>

====Mis on tähtajad?====
'''Vastus'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====
'''Vastus'''
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 ]</ref>

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
'''Vastus'''
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 ]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 ]</ref>, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 ]</ref>

====Mis tegevused tuleb selleks teha? ====
'''Vastus'''
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 ]</ref>

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
'''Vastus'''
Tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks enne akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 ] </ref>

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
'''Vastus'''
Tudengil on õigus akadeemilisel puhkuse ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punktid 6.1.5; 6.1.5.1; 6.1.5.2; 6.1.5.3 ]</ref>

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====
'''Vastus'''
Jah, akadeemilise puhkusel on võimalik teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 11 ] </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19 ]</ref>. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo ]</ref>. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-23=4 EAP. Teise semestri jooksul 27-23=4EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (4+4)*50= 400 EUR.

=Viited=
<references />

User:Shristof

2014-11-04T19:27:29Z

Shristof: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sergei Hristoforov Esitamise kuupäev: 4. november 2014 ==Essee== Mina astusin IT Kolle…"

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sergei Hristoforov
Esitamise kuupäev: 4. november 2014

==Essee==

Mina astusin IT Kolledži sisse õppima Tarkvara arenduse eriala kaugõppe vormis peaaegu nullist. Üks esimestest õppeainetest oli meil tunniplaanis “Õpingukorraldus ja erialatutvustus”, mille nimetusest on enam vähem arusaadav millest see aine on. Loengud vaatasin läbi online reziimis ja minu jaoks oli see õppimisviis eriti mugav ja paindlik ajaplaneerimise mõttes. Kui ma ei teadnud mingi termini, panin loengu pausi ja otisin googlist täiendavat infot selle kohta. Loengud viisid läbi Eesti Infotehnoloogia Kolledži töötajad ning IT valdkonna spetsialistid, kes on varem ka IT Kolledži lõpetanud.

Esimese loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" loengusalvestus]</ref> viisid läbi Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Nad on rääkinud sisekorrast ja õppekorraldusest üleüldse Kolledžis. Minu jaoks oli see jutt väga informatiivne kuna räägiti erinevatest olulistest asjadest nagu õppetoetused, õppekoormus, reeglid, tudengi elu, kellele pöörduda kui on probleemid jne. Pärast loengut on jäänud positiivne mulje IT Kolledzi kohta.

Teise loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 “Õppimine ja motivatsioon” loengusalvestus]</ref> pidas Margus Ernits. Loengu jooksul räägis õppejõud aine eesmärgist, asjadest, mida on vaja teha, et sellel ainel arvestust saada ja viitamisest. Samuti oli väga asjalik jutt sobiliku seltskonna leidmise tähtsusest, kuna tõepoolest on lihtsam ja huvitavam õppida kui inimesed aitavad teineteist ja jagavad sarnaseid huve.

Margus Ernits viis läbi ka Kolmanda loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 “Robootika ja häkkimine” loengusalvestus]</ref> robootika ja häkkimise teemal. Väga meeldis see, et IT Kolledzis on palju erinevaid variante saada praktilisi teadmisi, nagu robotiklub või intentsiivõppenädal, kus tudengid saavad lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid reaalsest elust. Arvan, et teadmised elektroonika kohta, kuidas seda programmeerida ja automatiseerida on väga kasulikud. Samuti IT Kolledžis on olnud sellised projektid nagu “Arukad tooted”, “Vanu arvutite taastumine”, kust oli võimalik saada praktilisi teadmisi ja osa võtta heategevuses. Võrreldes ülikoolidega, kus kõrghariduse esimene aste on bakalaureus, Eesti Infotehnoloogia Kolledž annab rakenduskõrgharidust, mis tähandab suurem rõhk praktikal. Minu jaoks see on väga suur pluss. Mõned inimesed pärast keskkooli ei tea veel kelleks nad tahavad saada ja valivad õppimise suunad populaarsuse või soovituste järgi. Samuti juhtus ka minuga. Pärast keskkooli läksin õppima energeetikat TTÜ-sse, esimese kahe aasta jooksul olid enamasti teoreetilised ained ja alles kolmandal kursusel sain enam väham teada mis minu tulevane töö võib ennast kujutada. Õppetöö kõrgkoolis, praktika ja töökogemus olid mind muutnud, sain aru, et ma ei soovi õpitud erialaga oma tulevikku siduda, aga bakalaurusekraadi ma ikkagi sain. Minu arvates, on väga tähtis kui kohe esimesest kursusest saab praaktiliselt midagi teha, kui kohe algusest räägitakse erialast, antakse ülevaade sellega seotud töökohtadest.

Neljandast loengust <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 “Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast” loengusalvestus]</ref> alates külastasid meid erinevad spetsialistid IT valdkonnast. Esimene oli programmeerijana töötav Jaanika Liiv. Ta rääkis programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast. Oli väga huvitav ja motiveeriv jutt, eriti meeldis see kuidas ta pärast keskooli ilma kindla erialavalikuta on läinud infosüsteemide arendust õppima ja kuidas ta tööle sai. Mõtlesin, mis ikka see tase peab olema, et junior-arendajaks tööle saada, kas see on üldse võimalik paari aasta pärast kui varem pole programmeerinud? See mida ta saavutas ja kuidas ta tööle sai suhteliselt väike ajaperioodi eest motiveerib tugevalt. Minu jaoks oli väga kasulik näidis Bentobox tabeli kohta, kus on jagatud back-end ja front-end tehnoloogiad erinevatesse lahtritesse. Väga hea struktuuriga tabel, annab selgust mis tehnoloogia mille jaoks kasutatud on. Jätkan edasi seda uurima ja täitma.

Viienda loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc “IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele” loengusalvestus]</ref> pidas Carolyn Fischer, kes töötab Skypis süsteemi administraatorina. Ta rääkis enamasti oma tööst, Skypist ning tehnoloogiast mida Skypis kasutatakse nagu Apache, nginx veebiserverid, PostgreSQL andmebaas, Redis, Akami, NetScaler, Geo IP ja muud. Enda jaoks sain samuti palju kasulikku infot sellest loengust.

Kuues loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 “Testimine ja tarkvara kvaliteet” loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest ja tarkvara kvaliteedist. Selgus, et see töö ei ole nii lihtne nagu mõned arvavad. Ta rääkis erinevatest testimise viisidest nagu dünaamiline testimine, staatiline testimine, “must kast”, “valge kast”, ning testimise tähtsusest tarkvara arendamise jooksul. Tõepoolest, kuna tarkvara produkti arendamine ilma ühtegi veata on peaaegu võimatu ning väljastada turule vigast produkti ei tohi, testimine on hädavajalik, sest üks väike alguses tehtud viga võib maksta tohutult palju hiljem.

Seitsmes loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c “IT tööturust” loengusalvestus]</ref> oli IT tööturust, mille pidas Andres Septer. Jutt oli tööturust üleüldse IT valdkonnas, riigisektorist ja erasektorist, startapidest, suurematest ja väiksematest firmadest. Kuna töökogemust IT sfääris mul pole, see loeng oli minu jaoks väga kasulik. Töökohta otsides annaksin eelise suuremale firmale, kus töö on hästi jagatud ja igaüks tegeleb tema jaoks määratud alas ja vastutab selle eest. Selles olukorras saab süveneda ja keskenduda enda asjadesse ilma selleta, et koguaeg keegi segab sind. Väikestes firmades töötamisel on ka omad plussid, aga see kindlasti sõltub inimesest, kellele mida rohkem meeldib.

Viimast loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true “Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ loengusalvestus]</ref>, pidas Elar Lang. Ta rääkis suhtumisest õppetöösse ja töösse, samuti veebirakenduste ja paroolide turvalisusest, nende murdmisest ja varastamisest. Väga informotiivne ja asjalik loeng oli. Vahetasin oma paroolid kohe pärast loengut.

Kokkuvõttes tahaks lisada et see õppeaine on väga kasulik inimiestele, kes on uued IT sfääris. Tänan esindajad, kes jagasid oma kogemust ja panid meid mõtlema. Enda jaoks leidsin palju kasulikku infot, näiteid reaalse elu situatsioonidest, tööst suurtes ja väikestes firmades, tehnoloogijast, mis kasutatakse selles tuntud firmas nagu Skype, sain ülevaade testija, arendja ning süsteemiadministraatori tööst.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
====Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? ====
'''Vastus'''
Eksamit on võimalik järele teha kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha?====
'''Vastus'''
Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saab teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

====Kuidas toimub järeleksamile registreerimine?====
'''Vastus'''
Korduseksamile/ arvestusele registreerumine toimub ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.8.1 ]</ref>

====Mis on tähtajad?====
'''Vastus'''
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.3.6 ]</ref>

====Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?====
'''Vastus'''
RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 9 ]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 5.2.7 ]</ref>

===Küsimus 3===
====Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg?====
'''Vastus'''
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust esimesel õppeaastal tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.1 ]</ref>, aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.2 ]</ref>, lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.3.3 ]</ref>

====Mis tegevused tuleb selleks teha? ====
'''Vastus'''
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.2 ]</ref>

====Kuidas toimub puhkuse lõpetamine?====
'''Vastus'''
Tuleb esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks enne akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 6.1.4 ] </ref>

====Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid?====
'''Vastus'''
Tudengil on õigus akadeemilisel puhkuse ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist on keskmise, raske või sügava puudega isikuga; alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga; akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punktid 6.1.5; 6.1.5.1; 6.1.5.2; 6.1.5.3 ]</ref>

====Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?====
'''Vastus'''
Jah, akadeemilise puhkusel on võimalik teha eksameid/arvestusi varem deklareeritud õppeainetes, milles kehtib põhi- või kordussoorituse õigused. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Korduma Kippuvad Küsimused. Küsimus nr. 11 ] </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 23 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd?
"Õppekulude osaline hüvitamine – kohustus, mis tekib alates 2013/14 õppeaastast õppima asunud üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusega õppes, kuid ei täida õppekava täies mahus." <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri punkt 1.2.19 ]</ref>. Täiskoormusel õppides semestri lõppuks peab olema sooritatud vähemalt 27 EAP. Kui ei täida nominaalkormust, siis peab iga EAP eest maskma, osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo ]</ref>. Ühe semestri jooksul tuleb välja 27-23=4 EAP. Teise semestri jooksul 27-23=4EAP. Kogu summa, mida peab maksma aasta lõpuks (4+4)*50= 400 EUR.

=Viited=
<references />