https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Sivask 2026-05-07T00:32:17Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=101023 2016-01-28T07:58:11Z

<p>Sivask: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Sisse logimine<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. <br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> *Liiga kõrged ootused ülesande täitmiseks.<br /> *Ülesande raskuse alahindamine.<br /> *Aja halb planeerimine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine (maha kandmine). Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> Kõige suuremateks probleemideks tarkvara arendamise juures oli programmi korrektne ülesehitus (MVVM) ja aja planeerimine – hindasime tõsiselt ülesande raskust ja hakkasime sellega liiga hilja tegelema, samuti puudus eelnev kogemus C# programmeerimiskeelega. Arendusprotsessi alguses tekitas probleeme arendustarkvara kasutamine ja andmebaasidest ükitkute lahtrite pärimine. Lahenduse leidmine võttis aega, lõpuks saime ikkagi rahuldava lahenduse. <br /> Funktsionaalsused – hindasime ülesande keerukust ja seadsime esmased eesmärgid liiga kõrkeks.(hiline algus)<br /> MUST <br /> Lõpptoode pidi lubama registreerida ja sisse logida. Omanik/kasutaja peab saama luua kasutaja, et raamatuid välja laenutada. Omanik saab raamatud ja filme lisada. Tavakasutaja aga ainult näeb omaniku poolt lisatud filme. Raamatu tagastamisega hilinenud inimestele saadetakse e-mail (preagu ainult G-Mailile).<br /> <br /> NICE<br /> Olemas – Omanik saab muuta/kustutada kasutajat. Samuti on omanikul olemas filmide ja raamatute muutmise õigus.<br /> Tulekul - E-mailide saatmine täielikult automatiseerida ja saata ka teistele e-mailidele peale G-Maili.<br /> Programmi käivitamisel avaneb aken, milles on navigatsiooniriba, millega saab programmi erinevate lahtrite vahel liikuda. (näiteks raamatud, filmid, laenutamine, tagastus jne...) Vajutades Raamatute lahtri peale on võimalik raamatuid nimeliselt otsida, samuti on seal list kõigist raamatutest. (sama on ka filmidega, aga filme on võimalik ka žanri järgi otsida). Filmi laenutamine peale vajutades avaneb filmide laenutamise aken, omanik valib laenutaja kasutaja, selle käigus kuvatakse kõik filmid, siis kuvatakse filmid, mis on hetkel kasutaja käes, ja saadaval oleva filmi, mida soovitakse laenutada (Kuvatakse ka pealkiri ja lühike filmi kirjeldus). Vajutades nupule Laenuta, laenutatakse film kasutajale. (Raamatute laenutamine on filmidega samasugune). Raamatute tagastamiseks minnakse Tagastus lehtrisse, seal olles valib omanik kasutaja, seejärel kuvatakse kõik raamatud/filmid, mis on hetkel kasutaja käes, valitakse tagastatav film/raamat ja vajutatakse nupule tagasta. Omanik saab kasutajate käes olevate raamatute/filmide kohta infot lahtrist Kasutajad, samuti saab omanik saata hilinejatele meeldetuletuse. Raamatute/filmide lisamiseks ja muutmiseks minnakse lahtrisse Raamatute haldus/Filmide haldus. Raamatute lisamiseks peab omanik täitma vajalikud lahtrid ja vajutama nupule Lisa raamat, kustutamiseks peab omanik valima raamatu mida kustutada, kustutamisel saab ka kasutada otsingufunktsiooni, ja vajutama nupule Kustuta. (Raamatute ja filmide haldamine on identne). Kasutajaks registreerumiseks peab kasutaja täitma kõik lahtrid ja vajutama nupule registreeri. Logi sisse lahter on põhiliselt omanikule, kes saab hiljem raamatuid/filme leanutada ja hallata.<br /> Programmi arenduse käigus tegelesime eelkõige programmi funktsionaalsusega.<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0<br /> <br /> == Lõpp ==<br /> Programmi korralikuks jooksutamiseks on vaja eelnevalt andmebaasi lisada kasutajagruppi id-ga 1 ja 2. Lisaks on vaja lisada mõningad zanrid ning autorid. kui nendesse tabelitesse sissekanded teha toimib kogu funktsionaalsus ideaalselt ;) &lt;br&gt;<br /> https://www.dropbox.com/s/651ugio1wpcatbe/KodutooMSI.rar?dl=0 &lt;br&gt;<br /> Andmebaasi SQL script: http://www.upload.ee/files/5516117/raamatukoguUUS01.sql.html</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=101021 2016-01-28T07:28:25Z

<p>Sivask: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Sisse logimine<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. <br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> *Liiga kõrged ootused ülesande täitmiseks.<br /> *Ülesande raskuse alahindamine.<br /> *Aja halb planeerimine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine (maha kandmine). Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> Kõige suuremateks probleemideks tarkvara arendamise juures oli programmi korrektne ülesehitus ja aja planeerimine.(MVVM) Arendusprotsessi alguses tekitas probleeme arendustarkvara kasutamine ja andmebaasidest ükitkute lahtrite pärimine. <br /> Funktsionaalsused – hindasime ülesande keerukust ja seadsime esmased eesmärgid liiga kõrkeks.(hiline algus)<br /> MUST <br /> Lõpptoode pidi lubama registreerida ja sisse logida. Omanik/kasutaja peab saama luua kasutaja, et raamatuid välja laenutada. Omanik saab raamatud ja filme lisada. Tavakasutaja aga ainult näeb omaniku poolt lisatud filme. Raamatu tagastamisega hilinenud inimestele saadetakse e-mail (preagu ainult G-Mailile).<br /> NICE<br /> Olemas – Omanik saab muuta/kustutada kasutajat. Samuti on omanikul olemas filmide ja raamatute muutmise õigus.<br /> Tulekul - E-mailide saatmine täielikult automatiseerida ja saata ka teistele e-mailidele peale G-Maili.<br /> [[File]]<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0<br /> <br /> == Lõpp ==<br /> Programmi korralikuks jooksutamiseks on vaja eelnevalt andmebaasi lisada kasutajagruppi id-ga 1 ja 2. Lisaks on vaja lisada mõningad zanrid ning autorid. kui nendesse tabelitesse sissekanded teha toimib kogu funktsionaalsus ideaalselt ;) &lt;br&gt;<br /> https://www.dropbox.com/s/651ugio1wpcatbe/KodutooMSI.rar?dl=0 &lt;br&gt;<br /> Andmebaasi SQL script: http://www.upload.ee/files/5516117/raamatukoguUUS01.sql.html</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=101020 2016-01-28T07:22:43Z

<p>Sivask: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Sisse logimine<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. <br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> *Liiga kõrged ootused ülesande täitmiseks.<br /> *Ülesande raskuse alahindamine.<br /> *Aja halb planeerimine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine (maha kandmine). Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> Kõige suuremateks probleemideks tarkvara arendamise juures oli programmi korrektne ülesehitus ja aja planeerimine.(MVVM) Arendusprotsessi alguses tekitas probleeme arendustarkvara kasutamine ja andmebaasidest ükitkute lahtrite pärimine. <br /> Funktsionaalsused – hindasime ülesande keerukust ja seadsime esmased eesmärgid liiga kõrkeks.(hiline algus)<br /> MUST <br /> Lõpptoode pidi lubama registreerida ja sisse logida. Omanik/kasutaja peab saama luua kasutaja, et raamatuid välja laenutada. Omanik saab raamatud ja filme lisada. Tavakasutaja aga ainult näeb omaniku poolt lisatud filme. Raamatu tagastamisega hilinenud inimestele saadetakse e-mail (preagu ainult G-Mailile).<br /> NICE<br /> Olemas – Omanik saab muuta/kustutada kasutajat. Samuti on omanikul olemas filmide ja raamatute muutmise õigus.<br /> Tulekul - E-mailide saatmine täielikult automatiseerida ja saata ka teistele e-mailidele peale G-Maili.<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0<br /> <br /> == Lõpp ==<br /> Programmi korralikuks jooksutamiseks on vaja eelnevalt andmebaasi lisada kasutajagruppi id-ga 1 ja 2. Lisaks on vaja lisada mõningad zanrid ning autorid. kui nendesse tabelitesse sissekanded teha toimib kogu funktsionaalsus ideaalselt ;) &lt;br&gt;<br /> https://www.dropbox.com/s/651ugio1wpcatbe/KodutooMSI.rar?dl=0 &lt;br&gt;<br /> Andmebaasi SQL script: http://www.upload.ee/files/5516117/raamatukoguUUS01.sql.html</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100760 2016-01-20T18:06:05Z

<p>Sivask: /* Funktsionaalsused */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> *Liiga kõrged ootused ülesande täitmiseks.<br /> *Ülesande raskuse alahindamine.<br /> *Aja halb planeerimine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100759 2016-01-20T18:04:54Z

<p>Sivask: /* Probleemid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> *Liiga kõrged ootused ülesande täitmiseks.<br /> *Ülesande raskuse alahindamine.<br /> *Aja halb planeerimine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100758 2016-01-20T18:02:04Z

<p>Sivask: /* Arendusprotsess */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Palju koodimist<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100757 2016-01-20T17:57:58Z

<p>Sivask: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> *Arendusprotsessi algus - mõningad &quot;all-nighterid&quot;<br /> *Prototüüp<br /> *WIKI lehe lõpetamine<br /> *Valmis projekt<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100756 2016-01-20T17:56:25Z

<p>Sivask: /* Probleemid */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *MVVM<br /> *Tarkvara<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100733 2016-01-19T17:45:29Z

<p>Sivask: /* Andmebaasi mudel */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png]]<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *<br /> <br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100732 2016-01-19T17:45:12Z

<p>Sivask: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSEE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> [[File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1]]<br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *<br /> <br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:RaamatukoguAndmebaaspiltv1.png&diff=100731 2016-01-19T17:44:57Z

<p>Sivask: </p> <hr /> <div></div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100730 2016-01-19T16:58:54Z

<p>Sivask: </p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSSE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> ==Andmebaasi mudel==<br /> Andmebaasi ERD-mudel.<br /> <br /> ==Probleemid==<br /> *Raamatud mitme autoriga.<br /> *<br /> <br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100729 2016-01-19T16:52:59Z

<p>Sivask: /* Kasutatav .NET tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> *Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> *Tarkvara : MS Visual Studio, QSSE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100728 2016-01-19T16:52:36Z

<p>Sivask: /* Kasutatav .NET tehnoloogia */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> Tarkvara : MS Visual Studio, QSSE Super Lite, MS SQL Server Management Studio<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100727 2016-01-19T16:50:33Z

<p>Sivask: /* Projekti ülevaade */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Eesmärk oli luua tarkvara, mis aitab kaasa koduste raamatute/filmide haldamisele - nende laenutamine, lisamine ja eemaldamine. Raamatuid sisestab ja muudab ainult raamatukogu omanik (admin). Samuti saab raamatuid välja laenutada ainult omanik. Raamatuid laenutatakse ainult inimestele, kes on ennast meie raamatukokku registreerinud. Tarkvara eesmärk on tagada mugav ja turvaline laenutusprotsess ja samuti anda selgem ülevaade kõikidest kodus olevatest raamatutest.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100724 2016-01-19T16:40:55Z

<p>Sivask: /* Nice To Have */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Kodune raamatukogu. Täiendame.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ===Nice To Have===<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100723 2016-01-19T16:40:26Z

<p>Sivask: /* Nice To Have */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Kodune raamatukogu. Täiendame.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> =Nice To Have=<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100722 2016-01-19T16:39:59Z

<p>Sivask: /* Funktsionaalsused */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Kodune raamatukogu. Täiendame.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.(ainult G-Mailile)<br /> <br /> ==Nice To Have==<br /> *Teate saatmine on automaatne.<br /> *Kasutaja andmete muutmine.(admin/tavakasutaja)<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100721 2016-01-19T16:31:46Z

<p>Sivask: /* Funktsionaalsused */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Kodune raamatukogu. Täiendame.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> *Kasutajaks registreerumine ja enda andmete muutmine.<br /> *Filmide ja raamatute lisamine. (admin)<br /> *Filmide ja raamatute vaatamine.<br /> *Lisatud raamatute ja filmide muutmine.(admin)<br /> *Raamatute ja filmide laenutamine.<br /> *Hilinejatele e-mailiga teate saatmine.<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:_MSI&diff=100720 2016-01-19T16:21:26Z

<p>Sivask: /* Funktsionaalsused */</p> <hr /> <div>[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015) (Päevaõpe)]]<br /> <br /> == Meeskond ==<br /> * Indrek Tamm <br /> * Siim Ivask<br /> * Martin Saar<br /> <br /> == Projekti ülevaade ==<br /> Kodune raamatukogu. Täiendame.<br /> <br /> == Kasutatav .NET tehnoloogia ==<br /> Kasutatav raamistik: .NET Framework 4.5<br /> <br /> == Funktsionaalsused ==<br /> <br /> ~tulekul~<br /> <br /> == Arendusprotsess ==<br /> *20.10.15 - Meeskonna loomine<br /> *22.10.15 - idee väljamõtlemine<br /> *25.10.15 - WIKI lehe loomine<br /> <br /> == Prototüüp ==<br /> https://www.dropbox.com/s/r6ds02k10oqcpa7/KoduneRaamatukogu.zip?dl=0</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79492 2014-10-22T17:03:27Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatus'''<br /> <br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast ,motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult, sest see olevat edu saladus(tee palju tööd ja sind saadab edu).<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik asjad räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Näiteks see, et tublisid karistatakse üldjuhul lisatööga ja loodritest jorsse edutatakse parematele positsioonidele. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud ning tulevikuplaane tehtud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79488 2014-10-22T17:01:42Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast ,motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult, sest see olevat edu saladus(tee palju tööd ja sind saadab edu).<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik asjad räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Näiteks see, et tublisid karistatakse üldjuhul lisatööga ja loodritest jorsse edutatakse parematele positsioonidele. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud ning tulevikuplaane tehtud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79481 2014-10-22T16:57:25Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast ,motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult, sest see olevat edu saladus(tee palju tööd ja sind saadab edu).<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik asjad räägiti ära nii nagu need tegelikult on(tublisid karistatakse lisatööga ja loodritest jorsse edutatakse). Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79467 2014-10-22T16:40:02Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast ,motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79457 2014-10-22T16:31:53Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79456 2014-10-22T16:31:34Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud. Erinevad loengupidajad tegid õppeaine eriliseks meelitades tudengeid neljapäeviti kella 8:15-ks kooli.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79451 2014-10-22T16:19:23Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> Minu arvates on Õpingukorraldus ja erialatutvustus üks kõige huvitavam õppeaine esimesel semestril. Kõik kaheksa loengut olid informatiivsed ja esseed kirjutades sai loengutes räägitu üle järele mõeldud. Külalisesinejad tegid õppeaine eriliseks.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79440 2014-10-22T15:50:14Z

<p>Sivask: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 22. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79435 2014-10-22T15:45:10Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. Loeng motiveeris mind korralikult koolis kohal käima ja muutis mu suhtumist õpingutesse. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79433 2014-10-22T15:41:48Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus käis läbiv soovitus, et tee asju põhjalikult. Põnevalt räägiti ka suhtumisest. Selgus, et oskused ja teadmised olevat teisejärgulised ning suhtumine on kõige tähtsam. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79415 2014-10-22T15:25:00Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;. Esines Elar Lang, kes töötab ettevõttes Clarified Security. Loengus rääkis Elar oma haridusteest, suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. <br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79406 2014-10-22T15:13:31Z

<p>Sivask: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Aastas tuled koguda vähemalt 54 EAP. Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril kogus tudeng 21 EAPd, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79401 2014-10-22T15:09:31Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;. Esines Andres Septer, kes on IT valdkonnas töötanud 20 aastat. Loengus räägiti täpsemalt kõigest, mis puudutab IT tööturgu ja sellest kuidas ettevõtted töötavad. Andrese kõige parem soovitus oli see, et ei oleks mõistlik spetsaliseeruda ühele kitsale erialale vaid peaks hoopis omandama võimalikult kindlaid põhiteadmisi IT-alal. See oli kindlasti mu lemmik loeng. Esineja rääkimisstiil ja loengu &quot;pessimistlik&quot; alatoon eristasid seda kõigist olnud loengutest. Andres ei öelnud midagi &quot;läbi lillede&quot; vaid kõik räägiti ära nii nagu need tegelikult on. Kõik see tegi loengu omapäraseks ja minu jaoks kõige huvitavamaks.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79390 2014-10-22T14:43:52Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;. Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes on töötanud arendajana, projektijuhina, süsteemiadministraatorina, testijana, testijuhina ja praegu töötab ASA Quality Services OÜ's tegevjuhina. Loengus räägiti üldiselt testimisest ja natuke täpsemalt tarkvara testimisest. Kogemus nii paljudel erinevatel aladel tähendab üldjuhul avarat silmaringi, selles pettuma ei pidanud. Jutt oli ilmekas ning Kristjan oli väga huvitava jutuka, mis sundis kuulajat kaasa mõtlema. Olin alati arvanud, et testimine on lihtne, aga nagu loengust selgus, siis see ikka päris nii ei ole. Testimiseks on vaja kogemust, loovust ja süsteemset mõtlemist.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79063 2014-10-21T18:43:04Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejaks oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;. Esines Carolyn Fischer, kes töötab Skypes's süsteemiadministraatorina. Loengus räägiti lähemalt sellest, mis on süsteemide administreerimine, milline on ja kuidas käib skype's töötamine ning oma teekonnast Skype'ni. Silma jäi see, et esineja oli ebakindel, aga loeng oli siiski huvitav. Carolyni jutust sain aru, et talle meeldib oma töö väga ja ta võtab seda rohkem kui hobi mitte tööd. Lisaks soovitas Carolyn alati anda endast maksimum, täites kõik ülesanded õigeaegselt ja korralikult.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79027 2014-10-21T18:13:46Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejals oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79026 2014-10-21T18:13:25Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejals oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika rääkis väga oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79022 2014-10-21T18:12:04Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejals oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika Liiv rääkis väga oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. Küsimusele õigesti vastanud tudeng võitis T-särgi. Jaanika mainis veel ka seda, et programmeerimine olevat mõndade arust niinimetatud meeste ala, seega ei pruugita naisi sama tõsiselt võtta kui mehi.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=79019 2014-10-21T18:07:52Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;. Esinejals oli Jaanika Liiv, kes töötab programmeerijana. Loengus räägiti programmeerimisest ja sellega kaasnevatest stereotüüpidest. Jaanika Liiv rääkis väga oma kogemustest ja sellest kuidas ta IT Kolledžis õppis. Kuna õpin arendajaks oli Jaanika juttu veelgi huvitavam kuulata. See oli esimene loeng kus esitleja kaasas aktiivselt auditooriumis istuvaid õpilasi. <br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78975 2014-10-21T17:33:00Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78974 2014-10-21T17:31:00Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib samuti olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78973 2014-10-21T17:30:40Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti üldiselt Robootikast, IT Kolledži robootikaklubist ja selle saavutustest ning defineeriti häkkimise mõiste. Loengu lõppedes olin hämmingus ja segaduses, sest sain aru, kui vähe ma tegelikult teadsin. Häkkimise mõiste tuli samuti suure üllatusena, olin alati näinud häkkerit kui mingisugust onu, kes elab oma ema keldris ja teeb arvutiga kõiksugu võimsaid vägitegusid, olgu need siis kas legaalsed või mitte. Selgus, et häkkimine on hoopis mingisuguse protsessi/süsteemi/tehnika põhjalikult tundma õppimine, seega võib samuti olla häkker igaüks, kellel on soov uusi teadmisi omandada. Lisaks sellele tekkis mul ka huvi robootikaklubi vastu, aga kahjuks pole ma seda siiani lähemalt uurima jõudnud<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78954 2014-10-21T17:13:30Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;. Esinejaks oli lektor Margus Ernits.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78951 2014-10-21T17:09:04Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 11. septembril teemaga &quot;Robootika ja häkkimine&quot;.<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 18. septembril teemaga &quot; Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot;.<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 25. septembril teemaga &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot;.<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 2. oktoobril teemaga &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot;.<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 9. oktoobil teemaga &quot;IT tööturust&quot;.<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 16. oktoobril teemaga &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot;.<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78950 2014-10-21T17:02:14Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;. Nagu ka enne mainisin, siis on see mu esimene aasta kõrgkoolis, seega oli tudengiorganisatsiooni mõiste mulle üpris võõras. Alguses suhtusin sellesse kui lisatöösse, aga otsustasin siiski nende tutvumisõhtul ära käia. Selgus, et Lapikute liikmed on väga vinged inimesed ja mul tekkis tahtmine nendega edasi suhelda. Teine loeng motiveeris mind liituma lapikute pixli programmiga ja suhtlema uute inimestega.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78938 2014-10-21T16:35:12Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits. Loengus räägiti täpsemalt õppeaine &quot;Õppekorralduse ja erialatutvustuse&quot; sisust, akadeemilisest petturlusest,robootikast , motivatsioonist ja jagati üldiseid kasulikke nippe õppimisiseks. Loengu lõpus said loa end tutvustada ka tudengiorganisatsioon Lapikud&lt;ref&gt;[http://www.lapikud.ee/ Lapikute koduleht]&lt;/ref&gt;.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78919 2014-10-21T16:15:28Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil teemaga &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78916 2014-10-21T16:14:42Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil ja selle teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; toimus 4. septembril, loengu teemaks oli &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot;. Esinejaks oli Margus Ernits.<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78911 2014-10-21T16:12:11Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil ja selle teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast, stipendiumitest ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. Seega julgen väita, et loeng andis hea ülevaate kõigest, mis mind tulevikus ees ootab.<br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sivask&diff=78907 2014-10-21T16:08:59Z

<p>Sivask: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br /> =Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br /> Autor: Siim Ivask<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014<br /> <br /> ==Essee==<br /> Aine Õpingukorraldus ja erialatutvustus koosnes kaheksast loengust. Õppeaine lektoriks on Margus Ernits. Loengutes esinesid IT Kolledži vilistlased, kes rääkisid oma teekonnast IT Kolledžis ja tööturul. Loengud tegi huvitavaks just see, et peaaegu iga loeng esines erinev inimene, kelle arusaam tööturust/õppimisest ei ühtinud eelnevate loengus esinejatega. Järgnev essee kajastab loengu huvitavamaid ja silmapaistvamaid hetki.<br /> <br /> '''Esimene loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt; oli 27. augustil ja selle teemaks oli &quot;Õppekorraldus ja sisekord&quot;. Esinesid Merle Varendi, Inga Vau ja Margus Ernits. Loengus räägiti detailselt õppekorraldusest, kooli sisekorrast ja haridusreformist ehk siis kõigest, mida peaks uus üliõpilane teadma. Kuna IT Kolledž on mu esimene kõrgkool oli loeng väga informatiivne ja huvitav. <br /> <br /> '''Teine loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 &quot;Õppimine ja motivatsioon&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kolmas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 &quot;Robootika ja häkkimine&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Neljas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 &quot;Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Viies loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc &quot;IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuues loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 &quot;Testimine ja tarkvara kvaliteet&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Seitsmes loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c &quot;IT tööturust&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kaheksas loeng'''&lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true &quot;Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus&quot; Loengu salvestus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kokkuvõte'''<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et järeleksamit teha?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamit on võimalik järgi sooritada kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Kokku peaks leppima vastava aine õppejõuga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Järeleksamile registeerimine toimub ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]&lt;/ref&gt; Korduseksamite tähtajad määrab õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.6]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Riigi finantseeritaval (RF) õppekohal on kordussooritused tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus 5.2.Eksamite ja arvestuse korraldus]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 2=== <br /> '''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> * Õppur kohustub koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalse õpingukava semestri punase joone päevaks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust 3.2. Õppuri kohustused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Vajadusel osaleda kordusarvestusel.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused 5.4. Arvestused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Taotleda/Lõpetada akadeemiline puhkus.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine 6.Õpingute peatamine ja katkestamine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> *Võib kinnitada akadeemilise liikumise. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine 7.Akadeemiline liikumine]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''<br /> <br /> '''Vastus''' Eksamil positiivse hinde saanud tudeng võib kahe semestri jooksul tulemuse parandamiseks taotleda üht järeleksamit.. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 28 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> <br /> '''Vastus''' Õppeteenustasuta õppimiseks pead täiskoormusega tudengina koguma semestri kohta kumulatiivselt vähemalt 27 EAP IT Kolledži õppesoorituste põhjal&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/#Kolmas 2.Millega pean arvestama, et püsida täiskoormusega õppes ja õppida tasuta?]&lt;/ref&gt;<br /> Esimesel semestril kogus tudeng 28 EAPd ja ei pea õppimise eest maksma. Teisel semestril oli tudengil vaja koguda samuti 27 EAPd, aga tudeng kogus 21, seega tuleb tudengil tasuda 54-28-21= 5 EAP eest.<br /> 5 EAP maksumus = 5*50 = 250€<br /> <br /> =Viited=<br /> &lt;references /&gt;</div>

Sivask