ICO wiki - User contributions [en]

User:Sjaanus

2018-10-09T14:39:31Z

Sjaanus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>

=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Eelnevalt nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

Maagikud

2018-06-04T19:21:22Z

Sjaanus: /* Analüüs */

==Liikmed: ==
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
==Idee==

Meie rühma idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteem.

Antud rakenduses peaks olema võimalik
*kasutajaks registreerida ja sisse logida.
*Kasutajaid on eri tüüpi.
*Admin kasutaja saab lisada, vaadata ja kustutada kõiki pileteid, lennukeid, lende, lennuliine ja lennujaamu. Admin näeb ka statistilist ülevaadet.
*Tavakasutaja saab broneerida pileteid ning enda omasid ka vaadata.
*Mitte sisse loginud kasutaja saab pileteid broneerida.

==Projekt==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/1kzOGrE7uUnhSKKrL30hpfImqq1ydPLH5e4G05UhOC4o/edit lingil].

Versioonihaldus https://ralohmus.visualstudio.com/Airport

Meie link koodile on [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip siin].

Administraatori kasutaja on admin@eesti.ee ja parooliks Foobar.foobar1

==XML==
===XML===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<people_in_seats>
<person_in_seat person_in_seat_id="3">
<person person_id="3">
<firstname>Peeter</firstname>
<lastname>Pakiraam</lastname>
<personal_code>345678912</personal_code>
</person>

<seat seat_id="2" type="regular" plane_id="3">1</seat>

<flight flight_line_id="2" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">2</flight>
</person_in_seat>
<person_in_seat person_in_seat_id="4">
<person person_id="4">
<firstname>Ants</firstname>
<lastname>Pakk</lastname>
<personal_code>312312321</personal_code>
</person>

<seat seat_id="4" type="VIP" plane_id="4">4</seat>

<flight flight_line_id="4" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">4</flight>
</person_in_seat>
<person_in_seat person_in_seat_id="5">
<person person_id="5">
<firstname>Tõnu</firstname>
<lastname>Raamat</lastname>
<personal_code>323123123</personal_code>
</person>

<seat seat_id="5" type="regular" plane_id="5">5</seat>

<flight flight_line_id="5" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">5</flight>
</person_in_seat>
</people_in_seats>
</source>

===XSD===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="people_in_seats">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="person_in_seat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="firstname" type="xs:string" />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" />
<xs:element name="personal_code" type="xs:unsignedInt" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="person_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="seat">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedInt">
<xs:attribute name="seat_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="plane_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="flight">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedInt">
<xs:attribute name="flight_line_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="takeoff" type="xs:date" use="required" />
<xs:attribute name="landing" type="xs:date" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="person_in_seat_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

===XSLT1===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<people_in_seat>
<xsl:for-each select="people_in_seat/person">
<person>
<firstname>
<xsl:value-of select="firstname"/>
</firstname>
<lastname>
<xsl:value-of select="lastname"/>
</lastname>
<personalcode>
<xsl:value-of select="personalcode"/>
</personalcode>
<seats>
<xsl:for-each select="people_in_seat/seat"/>
<seat>
<xsl:value-of select ="@seat_id"/>
<xsl:value-of select ="@type"/>
<xsl:value-of select ="@plane_id"/>
<xsl:value-of select ="."/>
</seat>
</seats>
<flights>
<xsl:for-each select="people_in_seat/flight"/>
<flight>
<xsl:value-of select ="@flight_line_id"/>
<xsl:value-of select ="@takeoff"/>
<xsl:value-of select ="@landing"/>
<xsl:value-of select ="."/>
</flight>
</flights>
</person>
</xsl:for-each>
</people_in_seat>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

===XSLT2===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/people_in_seats">
<html>
<head>
<title>People in seats data</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="person_in_seat">
<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/person">
<xsl:value-of select="firstname"/>
<xsl:value-of select="lastname"/>
<xsl:value-of select="personal_code"/>
</xsl:for-each>
</ul>

<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/seat">
<li>
<xsl:value-of select="@seat_id"/>
<xsl:value-of select="@type"/>
<xsl:value-of select="@plane_id"/>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/flight">
<li>
<xsl:value-of select="@flight_line_id"/>
<xsl:value-of select="@takeoff"/>
<xsl:value-of select="@landing"/>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

==Must have==

*Lendude broneerimine
*Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud
*Kasutaja loomine/autentimine
*Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine

==Nice to have==

*Lennukite jälgimine õhuruumis
*Ilus kasutajaliides

Maagikud

2018-06-04T19:01:38Z

Sjaanus: /* XML */

==Liikmed: ==
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
==Idee==

Meie rühma idee oli luua lennujaama ja lennuliini integreeritud süsteem.

Antud rakenduses peaks olema võimalik
*kasutajaks registreerida ja sisse logida.
*Kasutajaid on eri tüüpi.
*Admin kasutaja saab lisada, vaadata ja kustutada kõiki pileteid, lennukeid, lende, lennuliine ja lennujaamu. Admin näeb ka statistilist ülevaadet.
*Tavakasutaja saab broneerida pileteid ning enda omasid ka vaadata.
*Mitte sisse loginud kasutaja saab pileteid broneerida.

==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/1kzOGrE7uUnhSKKrL30hpfImqq1ydPLH5e4G05UhOC4o/edit lingil].

Meie link koodile on [http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Airport_solution.zip siin].

Administraatori kasutaja on admin@eesti.ee ja parooliks Foobar.foobar1
==XML==
===XML===
<source lang="xml">
<?xml version="1.0" encoding="utf-8" ?>
<people_in_seats>
<person_in_seat person_in_seat_id="3">
<person person_id="3">
<firstname>Peeter</firstname>
<lastname>Pakiraam</lastname>
<personal_code>345678912</personal_code>
</person>

<seat seat_id="2" type="regular" plane_id="3">1</seat>

<flight flight_line_id="2" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">2</flight>
</person_in_seat>
<person_in_seat person_in_seat_id="4">
<person person_id="4">
<firstname>Ants</firstname>
<lastname>Pakk</lastname>
<personal_code>312312321</personal_code>
</person>

<seat seat_id="4" type="VIP" plane_id="4">4</seat>

<flight flight_line_id="4" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">4</flight>
</person_in_seat>
<person_in_seat person_in_seat_id="5">
<person person_id="5">
<firstname>Tõnu</firstname>
<lastname>Raamat</lastname>
<personal_code>323123123</personal_code>
</person>

<seat seat_id="5" type="regular" plane_id="5">5</seat>

<flight flight_line_id="5" takeoff="2017-03-13" landing="2017-03-13">5</flight>
</person_in_seat>
</people_in_seats>
</source>

===XSD===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xs:schema attributeFormDefault="unqualified" elementFormDefault="qualified" xmlns:xs="http://www.w3.org/2001/XMLSchema">
<xs:element name="people_in_seats">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element maxOccurs="unbounded" name="person_in_seat">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="person">
<xs:complexType>
<xs:sequence>
<xs:element name="firstname" type="xs:string" />
<xs:element name="lastname" type="xs:string" />
<xs:element name="personal_code" type="xs:unsignedInt" />
</xs:sequence>
<xs:attribute name="person_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="seat">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedInt">
<xs:attribute name="seat_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="type" type="xs:string" use="required" />
<xs:attribute name="plane_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
<xs:element name="flight">
<xs:complexType>
<xs:simpleContent>
<xs:extension base="xs:unsignedInt">
<xs:attribute name="flight_line_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
<xs:attribute name="takeoff" type="xs:date" use="required" />
<xs:attribute name="landing" type="xs:date" use="required" />
</xs:extension>
</xs:simpleContent>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
<xs:attribute name="person_in_seat_id" type="xs:unsignedInt" use="required" />
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:sequence>
</xs:complexType>
</xs:element>
</xs:schema>
</source>

===XSLT1===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="xml" indent="yes"/>

<xsl:template match="/">
<people_in_seat>
<xsl:for-each select="people_in_seat/person">
<person>
<firstname>
<xsl:value-of select="firstname"/>
</firstname>
<lastname>
<xsl:value-of select="lastname"/>
</lastname>
<personalcode>
<xsl:value-of select="personalcode"/>
</personalcode>
<seats>
<xsl:for-each select="people_in_seat/seat"/>
<seat>
<xsl:value-of select ="@seat_id"/>
<xsl:value-of select ="@type"/>
<xsl:value-of select ="@plane_id"/>
<xsl:value-of select ="."/>
</seat>
</seats>
<flights>
<xsl:for-each select="people_in_seat/flight"/>
<flight>
<xsl:value-of select ="@flight_line_id"/>
<xsl:value-of select ="@takeoff"/>
<xsl:value-of select ="@landing"/>
<xsl:value-of select ="."/>
</flight>
</flights>
</person>
</xsl:for-each>
</people_in_seat>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

===XSLT2===
<source lang="xml">

<?xml version="1.0" encoding="utf-8"?>
<xsl:stylesheet version="1.0" xmlns:xsl="http://www.w3.org/1999/XSL/Transform"
xmlns:msxsl="urn:schemas-microsoft-com:xslt" exclude-result-prefixes="msxsl">
<xsl:output method="html" indent="yes"/>

<xsl:template match="/people_in_seats">
<html>
<head>
<title>People in seats data</title>
</head>
<body>
<xsl:for-each select="person_in_seat">
<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/person">
<xsl:value-of select="firstname"/>
<xsl:value-of select="lastname"/>
<xsl:value-of select="personal_code"/>
</xsl:for-each>
</ul>

<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/seat">
<li>
<xsl:value-of select="@seat_id"/>
<xsl:value-of select="@type"/>
<xsl:value-of select="@plane_id"/>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>

<ul>
<xsl:for-each select="person_in_seat/flight">
<li>
<xsl:value-of select="@flight_line_id"/>
<xsl:value-of select="@takeoff"/>
<xsl:value-of select="@landing"/>
<xsl:value-of select="."/>
</li>
</xsl:for-each>
</ul>
</xsl:for-each>
</body>
</html>
</xsl:template>
</xsl:stylesheet>
</source>

==Must have==

*Lendude broneerimine
*Väljuvate ja saabuvate lendude graafikud
*Kasutaja loomine/autentimine
*Administraatorid saavad lisada/muuta/kustutada lennukeid/lennujaamu/lende/lennu liine

==Nice to have==

*Lennukite jälgimine õhuruumis
*Ilus kasutajaliides

Maagikud

2018-05-28T11:59:30Z

Sjaanus: /* Analüüs */

Maagikud

2018-05-28T11:59:17Z

Sjaanus: /* Analüüs */

Maagikud

2018-04-05T14:52:28Z

Sjaanus: /* Analüüs */

==Liikmed: ==
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
==Idee==
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/1kzOGrE7uUnhSKKrL30hpfImqq1ydPLH5e4G05UhOC4o/edit lingil].

==Must have==
==Nice to have==

Maagikud

2018-03-28T08:55:57Z

Sjaanus: /* Analüüs */

==Liikmed: ==
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
==Idee==
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://google.ee lingil].

==Must have==
==Nice to have==

Maagikud

2018-03-28T08:55:35Z

Sjaanus:

==Liikmed: ==
*Kristina Rästas
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Rauno Lõhmus
==Idee==
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [Test lingil].
==Must have==
==Nice to have==

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2018-01-23T21:00:34Z

Sjaanus: /* Lõpptoode */

==Liikmed==
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

==Idee==

Rühma eesmärgiks on luua verepanga programm. Kasutajad saavad end registreerida, programmis salvestub oluline info:
*veregrupp
*Rh(reesus)- faktor
*doonori nimi
*aadress
*telefoni nr
Antud info põhjal on võimalik teha otsinguid ning leida sobilik doonor. Samuti on võimalik vaadata, kui palju on saadaval erinevate veregruppide verd.

==Blogi==

*26.09 Meeskonna kokkupanek
*13.10 Idee välja valimine
*05.11 Analüüsi tegemine
*12.11 Retsensiooni tegemine
*04.12 Prototüübi alustamine
*17.12 Prototüübi algne valmimine

==Kasutatav tehnoloogia==
*C#
*WPF
*TFS
*LINQ
==Lõpptoode==
[http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Verepank.zip link]

==TFS==
[https://sjaanus.visualstudio.com/Verepank link]
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/12GcUtoAH0hWTQFit9Zk02SsXqGQsvPcTj2fnaffJow4/edit lingil].

==Must have==
*Kasutajaliides
*Registreerida uus doonor
*Andmebaas, kus leiab infot veregrupi, reesusfaktori, doonori nime, aadressi, telefoni numberi kohta.
*Lisada erinevaid veregruppe andmebaasi
*Eemaldada verd andmebaasist
*Otsing, mille abil on võimalik leida vastav doonor või vastava veregrupi laojääki
*Sorteerida andmed kategooriate kaupa
*Uuendada pidevalt laojääki vastavate veregruppide kogusest

==Nice to have==
*Hoida doonori meditsiinilisel taustal silma peal, et vastavate haiguste avastamisel, kontrollitakse eelnevalt annetatud verd.
*Automaatselt saadetakse sõnum doonorile, kui vastava veregrupi verekogus on vähenemas.
*Doonorivaade- iga doonor saab sisse logida ning hoida silma peal enda andmetel ja annetustel.
*Lisamärkmed doonorite kohta
*Ilus disain
*Veri eemaldatakse automaatselt kui see on aegunud - punalibled säilivad vastavas lahuses kuni 42 päeva.

==Dokumentatsioon==

'''Arendusprotsessi kirjeldus'''

Kõigepealt toimus meeskonna kokkupanek. Algselt 4-liikmeline meeskond muutus juba enne prototüübi esitlemist 3-liikmeliseks.
Edasine samm oli projekti idee välja mõtlemine. Kaalusime erinevaid variante ning lõpphääletuse tulemusena otsustasime, et kõige teostatavam ning parimate väljavaadetega on verepanga programmi loomine.

Idee paigas, oli vaja täpselt paika panna must-have ja nice-to-have funktsionaalsused. Analüüsida suuremaid probleeme, mis võivad ette tulla.
Kõige olulisem samm oli muidugi toote valmimine. Alustasime TFS-i loomisega ning kui kõik olid süsteemi käima saanud, siis algaski programmeerimine. Raamatukogus sai istutud nii mõnedki pikad tunnid. Kõigepealt esmatähtsate funktsioonide valmis tegemine ning seejärel testimine-testimine-testimine.

Tiimitöö alles jäänud kolme liikme vahel sujus ning suurem ja eeskujulikum osa oli prototüübi esitlemise ajaks valminud. Mõningaid kinnijäämisi tuli küll ette, eriti andmebaasist päringute tegemise koha pealt, kuid üldiselt toimus projekti valmimine sujuvalt. Edasi oli vaja teha veel kasutaja vaade.

Must-have poole pealt sai laias laastus teostatud kõik. Programmi käivitamisel tuleb ette kasutajaliides, mis võimaldab sisse logimist. Vastavalt sellele, kas sisse logib arst või doonor, ilmub uus vaade. Arstid saavad doonoreid lisada ning andmeid muuta. Andmete haldamiseks on loodud andmebaas, kus säilitatakse infot vere ning isikute kohta.
Andmebaasi on võimalik lisada erinevates kogustes erinevaid veregruppe ning verd vastavalt ka eemaldada.
Nimevälja on lisatud otsingu funktsionaalsus. Trükkides nime, otsitakse andmebaasist otsingusõnale vastavad vasted.
Andmeid on ka sorteeritud. Kasutajavaates on kasutajale kuvatud just tema andmed veredoonorluse kohta. Nice-to-have nimekirjast jõudsime teha doonorivaate koos sisse logimisega. Veel oli vaja koodi kommenteerida ja ilustada.

'''Lahenduse kirjeldus'''

Projekti tulemusena loodi Windows Presentation Foundation tehnoloogial põhinev rakendus, mille abil on võimalik pidada arvet doonorite ning vere doonorluse kohta. Rakenduses on loogika ja kood jaotatud Mode-View-ViewModel struktuuri järgi, päringute tegemiseks kasutatakse LINQ komponenti ning andmete hoiustamiseks tuleb igas klient-arvutis luua Microsofti SQL andmebaas.
Lahendus on jaotatud kaheks. Rakendus Verepank on back-end, sisaldades endas domeene, migratsioone ja service kihti. Verepank.WPF on käivitatav programm ning sisaldab kasutajaliidese vaatemudeleid.

Andmebaas

Rakenduse andmebaasis on 4 tabelit. Nõutud oli küll 6, kuid ühe liikme kadumisel saime prototüübi kaitsmisel tagasisideks, et pole mõtet väga keeruliseks enam asja ajada ning seetõttu otsustasime jätta 4.

Tabelid on:

• Bloods – sisaldab unikaalset ID-d, veretüüpi ja reesust
• HumanBloods – seostab andmed inimeste ning vereandmete vahel
• People – sisaldab andmeid inimeste kohta
• RemoveBloods – sisaldab andmeid selle vere kohta, mis on andmebaasist eemaldatud

Teenused:

• IPersonService
• BaseService
• PersonService

Vaatemudelid:

• BaseVM
• LoginVM
• MainWindowVM
• RemoveBloodVM
• StatistickWindowVM
• UserStatVM

'''Kasutusjuhend:'''

Programmi käivitamisel avaneb sisselogimisaken, kus küsitakse salasõna ja parooli. Admin kasutajaks on hetkel „arst“ parooliga „arst“. Sedasi nupule klikates ja sisse logides avaneb uue persooni lisamise vaade, kus on võimalik andmeid sisestada ja muuta. Andmete lisamiseks tuleb lihtsalt täita kõik väljad ning vajutada lisamise nupule.

Adminina on võimalik veel minna statistika vaatesse, klikates vastaval kohal. Selles aknas kuvatakse kasutajale erinevad andmed.

Hetkel sai sisse logimine kasutaja jaoks tehtud nii, et eesnimi on kasutajanimi ning parool on perekonnanimi. Kui andmebaasis on selline inimene olemas, siis avaneb vaade, kus on antud isikul võimalik näha oma veretüüpi, reesust ja kogust palju on aja jooksul verd annetatud.

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2018-01-23T20:38:13Z

Sjaanus: /* Lõpptoode */

==Liikmed==
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

==Idee==

Rühma eesmärgiks on luua verepanga programm. Kasutajad saavad end registreerida, programmis salvestub oluline info:
*veregrupp
*Rh(reesus)- faktor
*doonori nimi
*aadress
*telefoni nr
Antud info põhjal on võimalik teha otsinguid ning leida sobilik doonor. Samuti on võimalik vaadata, kui palju on saadaval erinevate veregruppide verd.

==Blogi==

*26.09 Meeskonna kokkupanek
*13.10 Idee välja valimine
*05.11 Analüüsi tegemine
*12.11 Retsensiooni tegemine
*04.12 Prototüübi alustamine
*17.12 Prototüübi algne valmimine

==Kasutatav tehnoloogia==
*C#
*WPF
*TFS
*LINQ
==Lõpptoode==
[http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Verepank.zip link]
Arsti vaatesse minemiseks on kasutajanimi arst ja parool arst. Kui doonoreid on lisatud, on nende kasutajanimeks eesnimi ja parooliks perekonnanimi.

==TFS==
[https://sjaanus.visualstudio.com/Verepank link]
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/12GcUtoAH0hWTQFit9Zk02SsXqGQsvPcTj2fnaffJow4/edit lingil].

==Must have==
*Kasutajaliides
*Registreerida uus doonor
*Andmebaas, kus leiab infot veregrupi, reesusfaktori, doonori nime, aadressi, telefoni numberi kohta.
*Lisada erinevaid veregruppe andmebaasi
*Eemaldada verd andmebaasist
*Otsing, mille abil on võimalik leida vastav doonor või vastava veregrupi laojääki
*Sorteerida andmed kategooriate kaupa
*Uuendada pidevalt laojääki vastavate veregruppide kogusest

==Nice to have==
*Hoida doonori meditsiinilisel taustal silma peal, et vastavate haiguste avastamisel, kontrollitakse eelnevalt annetatud verd.
*Automaatselt saadetakse sõnum doonorile, kui vastava veregrupi verekogus on vähenemas.
*Doonorivaade- iga doonor saab sisse logida ning hoida silma peal enda andmetel ja annetustel.
*Lisamärkmed doonorite kohta
*Ilus disain
*Veri eemaldatakse automaatselt kui see on aegunud - punalibled säilivad vastavas lahuses kuni 42 päeva.

==Dokumentatsioon==

'''Arendusprotsessi kirjeldus'''

Kõigepealt toimus meeskonna kokkupanek. Algselt 4-liikmeline meeskond muutus juba enne prototüübi esitlemist 3-liikmeliseks.
Edasine samm oli projekti idee välja mõtlemine. Kaalusime erinevaid variante ning lõpphääletuse tulemusena otsustasime, et kõige teostatavam ning parimate väljavaadetega on verepanga programmi loomine.

Idee paigas, oli vaja täpselt paika panna must-have ja nice-to-have funktsionaalsused. Analüüsida suuremaid probleeme, mis võivad ette tulla.
Kõige olulisem samm oli muidugi toote valmimine. Alustasime TFS-i loomisega ning kui kõik olid süsteemi käima saanud, siis algaski programmeerimine. Raamatukogus sai istutud nii mõnedki pikad tunnid. Kõigepealt esmatähtsate funktsioonide valmis tegemine ning seejärel testimine-testimine-testimine.

Tiimitöö alles jäänud kolme liikme vahel sujus ning suurem ja eeskujulikum osa oli prototüübi esitlemise ajaks valminud. Mõningaid kinnijäämisi tuli küll ette, eriti andmebaasist päringute tegemise koha pealt, kuid üldiselt toimus projekti valmimine sujuvalt. Edasi oli vaja teha veel kasutaja vaade.

Must-have poole pealt sai laias laastus teostatud kõik. Programmi käivitamisel tuleb ette kasutajaliides, mis võimaldab sisse logimist. Vastavalt sellele, kas sisse logib arst või doonor, ilmub uus vaade. Arstid saavad doonoreid lisada ning andmeid muuta. Andmete haldamiseks on loodud andmebaas, kus säilitatakse infot vere ning isikute kohta.
Andmebaasi on võimalik lisada erinevates kogustes erinevaid veregruppe ning verd vastavalt ka eemaldada.
Nimevälja on lisatud otsingu funktsionaalsus. Trükkides nime, otsitakse andmebaasist otsingusõnale vastavad vasted.
Andmeid on ka sorteeritud. Kasutajavaates on kasutajale kuvatud just tema andmed veredoonorluse kohta. Nice-to-have nimekirjast jõudsime teha doonorivaate koos sisse logimisega. Veel oli vaja koodi kommenteerida ja ilustada.

'''Lahenduse kirjeldus'''

Projekti tulemusena loodi Windows Presentation Foundation tehnoloogial põhinev rakendus, mille abil on võimalik pidada arvet doonorite ning vere doonorluse kohta. Rakenduses on loogika ja kood jaotatud Mode-View-ViewModel struktuuri järgi, päringute tegemiseks kasutatakse LINQ komponenti ning andmete hoiustamiseks tuleb igas klient-arvutis luua Microsofti SQL andmebaas.
Lahendus on jaotatud kaheks. Rakendus Verepank on back-end, sisaldades endas domeene, migratsioone ja service kihti. Verepank.WPF on käivitatav programm ning sisaldab kasutajaliidese vaatemudeleid.

Andmebaas

Rakenduse andmebaasis on 4 tabelit. Nõutud oli küll 6, kuid ühe liikme kadumisel saime prototüübi kaitsmisel tagasisideks, et pole mõtet väga keeruliseks enam asja ajada ning seetõttu otsustasime jätta 4.

Tabelid on:

• Bloods – sisaldab unikaalset ID-d, veretüüpi ja reesust
• HumanBloods – seostab andmed inimeste ning vereandmete vahel
• People – sisaldab andmeid inimeste kohta
• RemoveBloods – sisaldab andmeid selle vere kohta, mis on andmebaasist eemaldatud

Teenused:

• IPersonService
• BaseService
• PersonService

Vaatemudelid:

• BaseVM
• LoginVM
• MainWindowVM
• RemoveBloodVM
• StatistickWindowVM
• UserStatVM

'''Kasutusjuhend:'''

Programmi käivitamisel avaneb sisselogimisaken, kus küsitakse salasõna ja parooli. Admin kasutajaks on hetkel „arst“ parooliga „arst“. Sedasi nupule klikates ja sisse logides avaneb uue persooni lisamise vaade, kus on võimalik andmeid sisestada ja muuta. Andmete lisamiseks tuleb lihtsalt täita kõik väljad ning vajutada lisamise nupule.

Adminina on võimalik veel minna statistika vaatesse, klikates vastaval kohal. Selles aknas kuvatakse kasutajale erinevad andmed.

Hetkel sai sisse logimine kasutaja jaoks tehtud nii, et eesnimi on kasutajanimi ning parool on perekonnanimi. Kui andmebaasis on selline inimene olemas, siis avaneb vaade, kus on antud isikul võimalik näha oma veretüüpi, reesust ja kogust palju on aja jooksul verd annetatud.

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2018-01-18T10:38:28Z

Sjaanus:

==Liikmed==
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

==Idee==

Rühma eesmärgiks on luua verepanga programm. Kasutajad saavad end registreerida, programmis salvestub oluline info:
*veregrupp
*Rh(reesus)- faktor
*doonori nimi
*aadress
*telefoni nr
Antud info põhjal on võimalik teha otsinguid ning leida sobilik doonor. Samuti on võimalik vaadata, kui palju on saadaval erinevate veregruppide verd.

==Blogi==

*26.09 Meeskonna kokkupanek
*13.10 Idee välja valimine
*05.11 Analüüsi tegemine
*12.11 Retsensiooni tegemine
*04.12 Prototüübi alustamine
*17.12 Prototüübi algne valmimine

==Kasutatav tehnoloogia==
*C#
*WPF
*TFS
*LINQ
==Lõpptoode==
[http://enos.itcollege.ee/~sjaanus/c/Verepank.zip link]
==TFS==
[https://sjaanus.visualstudio.com/Verepank link]
==Analüüs==
Meie rühma analüüs on nähtav [https://docs.google.com/document/d/12GcUtoAH0hWTQFit9Zk02SsXqGQsvPcTj2fnaffJow4/edit lingil].

==Must have==
*Kasutajaliides
*Registreerida uus doonor
*Andmebaas, kus leiab infot veregrupi, reesusfaktori, doonori nime, aadressi, telefoni numberi kohta.
*Lisada erinevaid veregruppe andmebaasi
*Eemaldada verd andmebaasist
*Otsing, mille abil on võimalik leida vastav doonor või vastava veregrupi laojääki
*Sorteerida andmed kategooriate kaupa
*Uuendada pidevalt laojääki vastavate veregruppide kogusest

==Nice to have==
*Hoida doonori meditsiinilisel taustal silma peal, et vastavate haiguste avastamisel, kontrollitakse eelnevalt annetatud verd.
*Automaatselt saadetakse sõnum doonorile, kui vastava veregrupi verekogus on vähenemas.
*Doonorivaade- iga doonor saab sisse logida ning hoida silma peal enda andmetel ja annetustel.
*Lisamärkmed doonorite kohta
*Ilus disain
*Veri eemaldatakse automaatselt kui see on aegunud - punalibled säilivad vastavas lahuses kuni 42 päeva.

==Dokumentatsioon==

'''Arendusprotsessi kirjeldus'''

Kõigepealt toimus meeskonna kokkupanek. Algselt 4-liikmeline meeskond muutus juba enne prototüübi esitlemist 3-liikmeliseks.
Edasine samm oli projekti idee välja mõtlemine. Kaalusime erinevaid variante ning lõpphääletuse tulemusena otsustasime, et kõige teostatavam ning parimate väljavaadetega on verepanga programmi loomine.

Idee paigas, oli vaja täpselt paika panna must-have ja nice-to-have funktsionaalsused. Analüüsida suuremaid probleeme, mis võivad ette tulla.
Kõige olulisem samm oli muidugi toote valmimine. Alustasime TFS-i loomisega ning kui kõik olid süsteemi käima saanud, siis algaski programmeerimine. Raamatukogus sai istutud nii mõnedki pikad tunnid. Kõigepealt esmatähtsate funktsioonide valmis tegemine ning seejärel testimine-testimine-testimine.

Tiimitöö alles jäänud kolme liikme vahel sujus ning suurem ja eeskujulikum osa oli prototüübi esitlemise ajaks valminud. Mõningaid kinnijäämisi tuli küll ette, eriti andmebaasist päringute tegemise koha pealt, kuid üldiselt toimus projekti valmimine sujuvalt. Edasi oli vaja teha veel kasutaja vaade.

Must-have poole pealt sai laias laastus teostatud kõik. Programmi käivitamisel tuleb ette kasutajaliides, mis võimaldab sisse logimist. Vastavalt sellele, kas sisse logib arst või doonor, ilmub uus vaade. Arstid saavad doonoreid lisada ning andmeid muuta. Andmete haldamiseks on loodud andmebaas, kus säilitatakse infot vere ning isikute kohta.
Andmebaasi on võimalik lisada erinevates kogustes erinevaid veregruppe ning verd vastavalt ka eemaldada.
Nimevälja on lisatud otsingu funktsionaalsus. Trükkides nime, otsitakse andmebaasist otsingusõnale vastavad vasted.
Andmeid on ka sorteeritud. Kasutajavaates on kasutajale kuvatud just tema andmed veredoonorluse kohta. Nice-to-have nimekirjast jõudsime teha doonorivaate koos sisse logimisega. Veel oli vaja koodi kommenteerida ja ilustada.

'''Lahenduse kirjeldus'''

Projekti tulemusena loodi Windows Presentation Foundation tehnoloogial põhinev rakendus, mille abil on võimalik pidada arvet doonorite ning vere doonorluse kohta. Rakenduses on loogika ja kood jaotatud Mode-View-ViewModel struktuuri järgi, päringute tegemiseks kasutatakse LINQ komponenti ning andmete hoiustamiseks tuleb igas klient-arvutis luua Microsofti SQL andmebaas.
Lahendus on jaotatud kaheks. Rakendus Verepank on back-end, sisaldades endas domeene, migratsioone ja service kihti. Verepank.WPF on käivitatav programm ning sisaldab kasutajaliidese vaatemudeleid.

Andmebaas

Rakenduse andmebaasis on 4 tabelit. Nõutud oli küll 6, kuid ühe liikme kadumisel saime prototüübi kaitsmisel tagasisideks, et pole mõtet väga keeruliseks enam asja ajada ning seetõttu otsustasime jätta 4.

Tabelid on:

• Bloods – sisaldab unikaalset ID-d, veretüüpi ja reesust
• HumanBloods – seostab andmed inimeste ning vereandmete vahel
• People – sisaldab andmeid inimeste kohta
• RemoveBloods – sisaldab andmeid selle vere kohta, mis on andmebaasist eemaldatud

Teenused:

• IPersonService
• BaseService
• PersonService

Vaatemudelid:

• BaseVM
• LoginVM
• MainWindowVM
• RemoveBloodVM
• StatistickWindowVM
• UserStatVM

'''Kasutusjuhend:'''

Programmi käivitamisel avaneb sisselogimisaken, kus küsitakse salasõna ja parooli. Admin kasutajaks on hetkel „arst“ parooliga „arst“. Sedasi nupule klikates ja sisse logides avaneb uue persooni lisamise vaade, kus on võimalik andmeid sisestada ja muuta. Andmete lisamiseks tuleb lihtsalt täita kõik väljad ning vajutada lisamise nupule.

Adminina on võimalik veel minna statistika vaatesse, klikates vastaval kohal. Selles aknas kuvatakse kasutajale erinevad andmed.

Hetkel sai sisse logimine kasutaja jaoks tehtud nii, et eesnimi on kasutajanimi ning parool on perekonnanimi. Kui andmebaasis on selline inimene olemas, siis avaneb vaade, kus on antud isikul võimalik näha oma veretüüpi, reesust ja kogust palju on aja jooksul verd annetatud.

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2017)

2018-01-17T12:39:18Z

Sjaanus: /* Kaitsmise ajad */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.

NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

Retsensiooni miinimum sõnade arv on 250. Esimeses järgus siiski hindamise käigus keskendutatakse sisule, mis on kirja pandud.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''22.10.2017''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''05.11.2017''' (4p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' 

===Prototüüp + esitlemine===
'''17.12.2017'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.

Enne kaitsmist on meeskond lisanud oma wiki leheküljele ka prototüübi lähtekoodi. Lisaks võiks enne kaitsmist avada ka versioonihalduse ajaloo taustal. Ideaalses maailmas on olemas siin ka lühike Powerpoint, kus on kirjas:
*meeskonna nimi ja liikmed
*töö senine kulg(kuna sai alustatud, missuguseid probleeme on ületatud ja kas midagi takistab tööga edasi liikumist)
*mis on plaanis veel teha?
*kui palju punkte võiks prototüübi eest meeskonna hinangul saada?

Prototüübi eest teenitakse maksimumpunktid juhul, kui
*projekt on 75% ulatuses valmis, st
**realiseeritud on 75% plaanitud funktsionaalsusest
*rakenduse graafiline osa ei pea olema lõplikult(sillmailu ei ole vaja pakkuda)
*logimine ei pea olema realiseeritud
*kood ei pea olema täielikult kommenteeritud(ehk olemas on olulisemad kommentaarid, kõik meetodid aga ei pea sisaldama kommentaare)
*domeenimudelis ei pea veel olema valideerimisreeglid olemas(DataAnnotations)
*rakenduses võib esineda vigu, mida ei hallata (a'la kui numbrilisele väljale kirjutada "banaan", siis rakendus hangub)
*vähesel määral on lubatud andmebaasiühenduste avamine ja selle kasutamine vaatemudelis ja vaates
*vähesel määral on lubatud olukord, kus loogika on kirjutatud otse vaatesse, ilma vaatemudelita
*andmete databinding ei ole kohustuslik

Juhul, kui meeskond ei tule oma prototüüpi esitama, siis sellisel juhul on võimalik prototüübi eest saada maksimaalselt 5 punkti. Sellisel juhul on kõige hilisem esitamise aeg 24. detsember. Peale seda ei ole võimalik prototüüpi enam esitada, vaid saab esitada ainult lõpptoote.

'''Allpool väljatoodud kellaaegadel on vaja kaitsma tulla ainult päevaõppe tudengitel. Kaugõpe peab saatma lihtsalt powerpointi 17. detsembriks koos lähtekoodiga.'''

====Prototüübi kaitsmise ajad====
Iga meeskond lisab iseseisvalt oma nime vastava aja taha. Aegu tuleks siis vajadusel lisada(15min sammuga) ning täita tuleks kõik ajad järjest.

18.12.2017

*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Projekt Meeskond_Projekt]
*12:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*13:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
...
..
*16:15 -

21.12.2017

*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*10:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*10:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*10:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*11:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*11:15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*11:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*11:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam pakiraam]
*12:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
..

===Lõpptoode===
(30p)

Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

Tudengid, kes soovivad eksami teha 8. jaanuaril, peavad lõpptoote esitama hiljemalt 8. jaanuaril enne eksami algust.

Tudengid, kes plaanivad tulla eksamit tegema 24ndal või 26ndal jaanuaril, peavad esitama oma lõpptoote hiljemalt 18. jaanuar. 18. jaanuaril toimub eksamieelne konsultatsioon + kaitsmine.

'''Retsensioon'''(4p)

Lõpptoote retsensioon peab valmis olema hiljemalt 23. jaanuar kell 23:59.

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on
*väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed
*idee
*realiseerimine
*mis oli keerukas?
*mida uut õpiti?
*mõnede keerulisemate probleemide lahendamine
*meeskonnaliikmete panus

'''Päevaõppe kaitsmised toimuvad 18.01.2018 ruumis 316 alates 11:30st'''
'''Kaitsmisele registreerumine
'''
*11.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*11.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*12.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo™ Raavo™]
*12.15 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*12.30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
*12.45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam Pakiraam]
*13.00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ÄraSööKüpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

...(ülesse poole võib aegu järjest juurde lisada 15min vahega. Palun aegu lisada järjest, mitte sisestada peale 12:00 aja näiteks 16:15

'''Kaugõppe kaitsmised toimuvad 20.01.2018 '''
Kaitsmisele registreerimine:

*09:30 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SharpResto CSharpResto]
*09:45 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/H2I H2I]
*10:00 - [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService]
*10:15 - TeravMDB
*10:30 - The Power Of Two

=Teemad 2017 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid
*Kood on kommenteeritud

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

=Meeskonnad 2017=
==Päevaõpe==

===Meeskond Demo===
Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]
Meeskonnaliikmed:
*esimene
*teine

Analüüsi retsensioon meeskonnale ... asub siin https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget

===Meeskond X===

Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo

..

===Meeskond das Flugzeug===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]
*Frank Koppel
*Teet Adamson

===Meeskond Whipround===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]
*Leho Kivistik
*Hannes Mäeorg
*Tarmo Luugus

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond .njet===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]
*Edgar Tereping
*Priit Järv
*Jane Kaldma

Analüüsi retsentsioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_ITBaar ITBaar]

===Meeskond EluOnLill===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]
*Henrik Prangel
*Kert Saarma
*Carlos Kirtsi
'''Retsensioon:''' Tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:VirtualBar VirtualBar]

=== Meeskond EurosDollas ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]
*Simo Sirkas
*Marten Tammeleht
*Mihkel Tääkre

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Pakiraam Pakiraam]

=== Meeskond VirtualBar ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]
*Rando Kurel
*Markus Mänd
*Erik Kaup

Analüüsi retsentsioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill EluOnLill]

=== Meeskond Raavo™ ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]
*Kristo Leesmann
*Peeter Fridolin
*Rando Rommot

Analüüsi retsensioon rühmale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:123 123]

=== Meeskond IT Squad ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]
*Pavel Fleišer
*Anna Levijeva
*Anton Kuksov

[https://docs.google.com/document/d/1I-4_8FLZ-S2ftSwv4ARdYjD65xk88VrG8l0iHrTUUcU/edit?usp=sharing Retsensioon tiimi XYZ analüüsile]

=== Meeskond 123 ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:123 123]
*Paul Richard Lettens
*Helen Riisalu
*Ahto Ahven

Analüüsi retsensioon meeskonnale XYZ asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:XYZ XYZ]

=== Meeskond TrackPlace ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]
* Marek Juhanson
* Kaarel Pärtel
* Rauno Lõhmus
* Merilyn Merisalu

Analüüsi retsensioon meeskonnale Lill asub siin: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Lill Lill]

=== Meeskond Lill ===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]
* Alo Avi
* Arnika Rästa
* Sven Veelaid
* Karmen Lillemets
* Marite Rammo

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]

===Meeskond ITBaar===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]
*Christo Aruste
*Heleriin Malkov
*Tõnis Prants

Analüüsi retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond Scraper===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]
*Heidi Koppel
*Ove Kangur

Retsensiooni tiimile IT Squad leiate siit: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:IT_Squad Retsensioon]

Lähtekood: [https://kscraper.visualstudio.com/ScraperSolution Scraper]

===Meeskond Pakiraam===
Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]
*Markus Kildemaa
*Indro Kottise
*Kristo Naeris

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:whipround Whipround]

===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]
*Simo Jaanus
*Artur Tammiste
*Valdo Taevere
*Kristina Rästas

Meeskonna retsensioon tiimile [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo]

===Meeskond DriimTiimKriim===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]
*Kaspar Kaal
*Brita Pentšuk

Retsensioon: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DriimTiimKriim Das Flugzeug]

===Meeskond Phoney===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]
*Karl Erik Õunapuu
*Margus Põlma

===Meeskond XYZ===
Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]
*Andero Samelselg
*Eve Ormisson
*Kaisa Lindström

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Scraper Retsensioon tiimi Scraper analüüsile]

==Kaugõpe==

===Meeskond: Kalimali budget===

Wiki leht: [[Kalimali budget]] 

Liikmed:
*'''Katrin Lasberg''' - projektijuht
*Liina Laumets
*Maile Mäesalu
*Liis Talsi

'''Prototüüp:''' asub [http://enos.itcollege.ee/~llaumets/prototyyp/MyFirstProject/ siin] 
'''Lõpptoode:''' 
'''Analüüsi retsensioon''' meeskonnale H2I asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I siin] 

===Meeskond: SharpResto===

Wiki leht:[[SharpResto]] 

Liikmed:
* '''Andres Aava''' - ''projektijuht''
* Henri Annilo
* Jaan Koolmeister
* Lauri Üksti

Retsensioon meeskonnale Kalimali_budget: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kalimali_budget retsensioon] 

===Meeskond: Timeify===

Wiki leht:[[Timeify]] 

Liikmed:
* '''Egert Loss''' - ''projektijuht''
* Priit Rätsep

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]

===Tiim: Carparts===

Wiki Leht:[[Carparts]] 
Liikmed:
* Andres Kõiv
* '''Taivo Liik''' -''projektijuht''
* Peeter Stamberg

Meeskonna Carparts retsensioon meeskonnale Eurosdollas analüüsile:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Eurosdollas

===Meeskond: Hardware Monitoring===

Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]

Liikmed:
* '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''
* Maie Palmeos
* Jan Pentšuk

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:2Do 2Do] 

===Meeskond: TeravMDB===

Wiki Leht: [[TeravMDB]] 
Liikmed:
* Alan Alliksoo
* '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''
Retsensioon meeskonna [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SharpResto SharpResto] analüüsile

===Meeskond: ERROR IM002===

Wiki Leht: [[ERROR IM002]] 
Liikmed:
* Ruudi Vinter
* Alvar Suun
* Andres Tambek

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:HardwareMonitoring Hardware Monitoring] 

===Meeskond: Power Of Two===

Wiki leht: [[Power Of Two]] 
Liikmed:
* Andrei Pugatšov - projektijuht
* Anton Meženin
* Rain Kärner
Retsensioon meeskonna TaxiService [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:TaxiService analüüsile]

===Meeskond: PlantWise===

Wiki leht: [[PlantWise]] 
Liikmed:
* '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''
* Anita Sepp
* Gert Vesterberg

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Phoney Retsensioon] meeskonna '''Phoney''' analüüsile

===Meeskond: JEMP===

Wiki leht: [[JEMP]] 
Liikmed:
* Jüri Ahhundov
* Erik Ehrbach - Projektijuht
* Marko Linde
* Pille Ulmas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:PennyFriends Retsensioon] meeskonna '''PennyFriends''' analüüsile

[https://drive.google.com/open?id=1wHUeAYH0Hm8Av7N9kVMoWIgHweFI7_-0lXR2rkYw8ss Prototüübi presentatsioon]

[https://erikehrbach.visualstudio.com/E-valimisrakendus/E-valimisrakendus%20Team/_git/E-valimisrakendus Lähtekood] (kui ligipääs piiratud, palun teada anda erik.ehrbach@itcollege.ee)

===Meeskond: Memorize===
Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/

Liikmed:
* Madis Uudam - projektijuht, arendaja
* Olle Mikk - arendaja

===Meeskond: 2Do===

Wiki leht: [[2Do]] 
Liikmed:
* Merike Meizner
* Egert Närep
* Kirstin Saluveer - projektijuht
* Jaak Vaher

Retsensioon meeskonnale Meeskond_Projekt asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Projekt siin]

===Meeskond: Ennustajad===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/StockForecaster StockForecaster ] 
Liikmed:
* Meelis Sääsk - projektijuht
* Andrei Tomba

Retsensioon meeskonnale Ennustajad: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:StockForecaster siin]

===Meeskond: PennyFriends===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] 
Liikmed:
* Helen Kösta
* Kersti Miller
* Kirke Narusk

'''Prototüüp:''' 
'''Lõpptoode:''' 
'''Retsensioonid:'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale '''Märkmik''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Märkmik siin]

===Meeskond: TaxiService===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] 
Liikmed:
* Dmitri Lukas
* Jevgeni Jurtšenko

===Meeskond: H2I===
Wiki leht: [[H2I]] 
Liikmed:
* Ingvar Lukas
* Helen Oppar
* Hardi Tiitus

Analüüsi retsensioon meeskonnale PlantWise asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:PlantWise siin].

===Meeskond: Märkmik===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] 
Liikmed:
*Kristiina Keelmann
*Häli Ann Reintam

Retsensioon meeskonnale H2l: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:H2I Retsensioon 2]

'''Prototüüp:''' [https://docs.google.com/presentation/d/18VdOyfOU7sBvJnuTOnTaQz7axTHk-Qy020W3aYmbpYw/edit?usp=sharing Slaidid]

===Meeskond: Meeskond_Projekt===
Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]] 
Meeskonnaliikmed:
*Rahel Kangur

Retsensioon meeskonna EluOnLill analüüsile: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EluOnLill

===Meeskond: Kaloriarvutaja===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja Kaloriarvutaja] 
Liikmed:
*Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht
*Sergei Kaganski

Retsensioon meeskonnale Kaloriarvutaja: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Kaloriarvutaja siin]

===Meeskond: CurrentEur===
Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/CurrentEur CurrentEur] 
Meeskonnaliikmed:
*Maarija Mikiver
*Kairi Kallas

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TeravMDB Retsensioon] meeskonna TeravMDB analüüsile.

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T11:59:02Z

Sjaanus: /* Proto */

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T10:40:44Z

Sjaanus:

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T01:25:57Z

Sjaanus: /* Nice to have */

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T01:24:30Z

Sjaanus:

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T01:02:57Z

Sjaanus: /* Kasutatav tehnoloogia */

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T01:01:16Z

Sjaanus: /* Blogi */

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T00:56:46Z

Sjaanus: /* Nice to have */

Meeskond: ÄraSööKüpsiseidVoodis

2017-12-18T00:56:14Z

Sjaanus: /* Must have */

I027 iseseisvad tööd

2017-05-12T14:41:55Z

Sjaanus: /* Probleemilahendus */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-05-12T14:40:38Z

Sjaanus: /* 2.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxi
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-21T19:08:57Z

Sjaanus: /* 1.praktikum */

User:Sjaanus

2016-10-17T12:05:21Z

Sjaanus: /* Vastus */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>

=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Eelnevalt nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-17T12:04:23Z

Sjaanus: /* Vastus */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>

=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-17T12:01:10Z

Sjaanus: /* Vastus */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Kordussooritused on riigi finantseeritaval (RF) õppekohal tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>

=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-17T11:55:35Z

Sjaanus: /* Esee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõuandeid. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asjad ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju segadust. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavaliselt leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. See jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Apple. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohukohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-17T11:45:43Z

Sjaanus: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: 17.10.2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohu kohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-15T11:29:58Z

Sjaanus: /* Vastuste viited */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohu kohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk õppeaastas on 54 EAP.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 2</ref>
Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ punkt 3</ref>

54-(26+23)= 5 EAPd

Arve tuleb teile: 5*50= 250€
===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-15T11:29:46Z

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

User:Sjaanus

2016-10-15T11:20:27Z

Sjaanus: /* Vastus */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohu kohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>

Punktis 6.1.5 nimetatud tingimustele vastavatel üliõpilastel on õigus osaleda õppetöös, esitades ainete deklareerimiseks kirjaliku taotluse õppeosakonda hiljemalt semestri punase joone päevaks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.6. </ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />
<ref></ref>

User:Sjaanus

2016-10-15T11:16:09Z

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohu kohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:

Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks;
Akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusele lisab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi, kus on märgitud arsti soovitus akadeemilise puhkuse osas ja akadeemilise puhkuse soovitatav periood. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.1. </ref>
Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks;
Avaldusele lisatakse kutse aja- või asendusteenistusse asumiseks. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.2. </ref>
Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Avaldusele lisab üliõpilane lapse sünnitõendi. Avaldust saab esitada ja üliõpilane lubatakse akadeemilisele puhkusele mistahes ajal õppeaasta vältel.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.3. </ref>
Muudel põhjustel – kuni üheks aastaks. Akadeemilisele puhkusele võib üliõpilane minna alates teisest õpinguaastast. Avaldust saab esitada semestri punase joone päevani.
Punktides 6.1.3.1 – 6.1.3.3 nimetatud põhjustel akadeemilisele puhkusele lubamisel ei arvestata akadeemilisele puhkusele jäämise semestrit õpitud semestriks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.3.4. </ref>

Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.2. </ref>

Üliõpilasel on õigus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal täita õppekava juhul, kui on tegemist:
keskmise, raske või sügava puudega isikuga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.1. </ref>
alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanema või eestkostjaga;<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.2. </ref>
akadeemilisel puhkusel viibimisega seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 6.1.5.3. </ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />
<ref></ref>

User:Sjaanus

2016-10-15T11:01:21Z

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Uude kõrgkooli õppides tekivad paljudel eriala kohta küsimusi ning selleks ka see aine, et tutvustada ning saada suurem pilt IT erialast ja selle võimalustest.

Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

Minu arvates olid kõik loengud väga huvitavad ning kõikidest sai teada midagi uut. Anti ka väga palju head nõu, et asjad sujuksid paremini ning lihtsamalt. Esinejad olid kõik väga jutukad ja julged ning neil oli väga suur kogemus selles vallas. Iga loeng aitas mõista, milline on IT maailm tänapäeval ja kuidas see töötab. Samuti räägiti ka asja ohu kohtadest ning et eriala peab endale meeldima. Kõige kasulikum nõu, mis mulle meelde jäi, oli et kool on vaja ennem ära lõpetada ja siis tööle. Üldiselt võib jääda rahule ainega, sest valgustas kindlasti eriala kohta.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.12</ref>
Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.</ref>
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.11</ref>
Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.13.2</ref>
Korduseksami ja -arvestuse registreerumine ÕIS-is. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.8.1.</ref>
Eksamid ja arvestused peavad olema sooritatud vastava eksamisessiooni lõpupäevaks. Õppurist mitteolenevatel dokumentaalselt põhjendatud asjaoludel (haigus eksamisessiooni ajal, tööalane välislähetus jms) on prorektoril õigus pikendada konkreetsele õppurile eksami/arvestuse sooritamise tähtaega sügissemestril kuni kevadsemestri esimese poolsemestri eksamisessiooni lõpuni ja kevadsemestril sügissemestri alguspäevani. Pikenduse ajal sooritatud eksamite/arvestuste tulemused arvestatakse vastava semestri soorituste hulka.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.1.</ref>
5.2.7. Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ punkt 5.2.7.</ref>
Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) – 20 €.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ punkt 5</ref>
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />
<ref></ref>

User:Sjaanus

2016-10-15T10:43:08Z

Sjaanus: /* Õpingukorralduse küsimused ja vastused */

User:Sjaanus

2016-10-15T10:34:28Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-10-12T10:06:51Z

Sjaanus:

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
...
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-12T10:05:56Z

Sjaanus: /* Esee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

Viimases loengus käis IT-st ja turundusest rääkimas Hedi Mardisoo, kes oli teinud ka slideshow. Ta rääkis firmade edulugusid läbi turunduse, näiteks tõi Appeli. Veel rääkis bärndist ning kuida seda luua. Meelde jäi, et enne alustamist tuleks läbi mõelda lihtsamad küsimused, sest läbi selle tead, kuhu jõuada. Veel rääkis ta, et turundus hõlmab toodet, hinda, müügitoetust, kohta ja inimesi. Samuti seletas ta, kuidas turundus pealiskaudselt toimib ja mis on ohukohad. Ta mainis ka growth hackingut, kus turundatakse odavate meetoditega. Samuti tõi ta näite pipedriveist, mis turundab ennast ise, sest toode hea ja äge, kuid lisas, et mingilt hetkel on vaja ka eraldi turundama vaja hakata, kuna tekib konkurents. Minule jäi kõige rohkem meelde, et väga tähtis on koostöö ja suhtlus, et teineteisest aru saada. Loengut oli väga hea kuulata, kuna jutt oli huvitav ning arusaadav ja õpetlik. Võrreldes teiste loengutega oli arusaada, et tegemist on rohkem turundusinimsega, sest oskas väga hästi ja selgelt ennast väljendada.

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
...
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-10-05T10:02:31Z

Sjaanus: /* Esee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

Seitmendas loengus tegi oma ettekande Jaan Priisalu küberkaitse teemal. Tal oli ka ettevalmistatud slideshow, kus olid teemad, millest ta rääkima hakkab. Algul rääkis ta lühidalt, kuidas ta IT juurde sattus ning ka Eesti riigi küberajaloost. Samuti rääkis ta ka ID kaardi ja digiallkirja loomisest ja selle ohutusest. Too jutt oli väga huvitav, sest ka isiklikult olen kasutanud digiallkirja. Sellest jutust jäi meelde, et mida keerulisem süsteem, seda rohkem kasutust. Veel rääkis ta nö pättideebayst, kus oli suur kogukond inimesti, kes tegid seadusevastast. Veel lisas ta sinna, et kübervallas käib jutuajamine vene keeles. Lisaks sain teada, et Eesti on kübervaldkonnas maailma tipus, kus isegi jaapanlased käivad ennem oma arvamust küsimas, kui teevad muutusi. Minu jaoks oli see uus info, et Eesti nii hea küberkaitses on. Samuti selgitas ta, et küberkaitse missioon on elu lihtsamaks teha. Võrreldes teiste ettekannetega oli võibolla jutu ja teadmiste kohapealt kõige sarnasem Andres Küti esinemisega, kus mõlemat oli väga huvitav kuulata ja oli aru saada, et oma ala tipud. Endale kõige rohkem jäi meelde, et keegi meist ei ole targem, kui teised inimesed kokku ning seepärast peab rõhuma koostöövõrgustikule.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
...
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-09-28T09:40:03Z

Sjaanus: /* Esee */

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimene loeng toimus 24. augustil, kus räägiti lahti IT Kolledži õppekorraldus ja sisekord, kus ei olnud minu jaoks uut infot, sest olin juba kõigega internetis eelnevalt tutvunud. Samuti sai veel ka nõu, mis mulle tundusid ka loogilised. Mulle jäi kõige rohkem meelde, et asju ei tohi kuhjuda ja viimasele hetkele jätta. Arvan, et loeng oli hästi läbi viidud ja ka vajalik, sest arvatavasti said osad esmakursuslased uut infot.

Teises loengus käis rääkimas Andres Kütt, kes on riigi infosüsteemi peaarhitekt. Ta rääkis vabas vormis, ilma slaidideta, mida oli väga huvitav kuulata. Ta keskendus oma ettekandes sellele, kuidas ta alustas ning on aja jooksul edasi arenenud. Põhiliselt jäi meelde, et kooli läbimine on enda teha ja eriala, mida sa valid, peab sind ka huvituma. Mina arvan, et kõik tema väited tuleks kõrva taha panna. Veel jäi meelde, et IT vallas pole tähtis ainult programeerimine, vaid ka kommunikatsioon, mida ainult saab aastate pikkusest kogemusest. Loeng tutvustas ka raskustest hoida eraelu ja töö piir tasakaalus, mis tuleb arvatavasti kunagi probleemiks. Loeng oli minu arvates väga huvitav ja mitmekesine ning hommiku alustuseks oli väga positiivne kuulata.

Kolmandas loengus käisid rääkimas IT kolledži vilistlased Kristel ja Marko Kruustük, kes on rajanud oma testi firma Testlio. Kristel sai juba koolis aru, et tema tahab olla testija ning Marko arenes järk-järgult. Loeng oli erinevalt eelmisele loengule ettevalmistatud, oli tehtud slideshow ning räägiti asjadest reaalselt ja ka äri alustamise rasketest asjadest, mis tuleb ületada. Minu arust tuleks teiste kogumused meelde jätta, sest kui tulevikus ise vaja, siis tead, kuida käituda. Loengust jäi veel meelde, et asja tuleb teha kirega ning väiksed sammud tuleb seda, mida hakata järjest ületama. Sarnast teises loengus kuulduga on, et tiim on väga tähtis ning hommik on õhtust targem. Loeng oli minu arvates väga huvitav, sest sai kuulata inimeste kogemusi, mida paljudel pole. Loengu soovitus on, et võiks alata veidi hiljem, sest hommikult on väga raske üles saada.

Neljandas loengus käis rääkimas Lembitu Ling, kes töötab süsadminnina. Ta alustas IT-ga, olles arvutite parandaja ja kokkupanija. Samuti puudub tal IT haridus, kuid tal on väga pikk töökogemus. Ta rõhutas, et firmades peab olema vastutusvaldkonnad paigas, sest nii on kõige efektiivsem töötada. Veel rääkis ta, et paljud tööandjad ei väärtusta, et süsadminnid on nähtamatud, vaid saavad hoopis aru, et ei tee tihti tööd. Esitlus oli vabas vormis, ilma slaidideta ning mulle tundus esineja olevat üsna tuim, mis võibolla ka sellest, et oli hommik. Samuti jäi mulle ka vahepeal sisu arusaamatuks, sest kasutas sõnu, mille tähendusi ma ei tea. Eelnevate loengutega oli arusaada, et tal on vähem esinemiskogemust ning jutt polnud ka minu arust nii huvitav, kui eelnevatel. Kuid hoolimata kõigest, sain ka kasulikku nõu, et aeg on väga väärtuslik ning alati pole vaja ratast leiutada, vaid saab ka kasutada olemasolevat.

Viiendas loengus andisd nõu ja soovitusi õppejõud Andres Septer ja Einar Koltšanov, kes on SCRUM master. Andres Septer andis palju otseseid soovitusi meile, kui noortele ja kogematutele, mis on minu arust väga hea ning kindlasti panid kõik midagi kõrva taha. Näiteks soovitas ta kontrollida alati ettevõtte tausta ja mainet ning kõige paremad töökohad liiguvad suuliselt ja läbi tutvuste ehk tuleb leid palju erialaseid tutvusi, et leida parim töö. Veel rääkis ta, et kuhu on võimalik tööle minna ning mis on iga plussid ja miinused. Näiteks, et enterpriseis võivad käia asjad aeglaselt, mida tasub meeldejätta. Samuti tema esitluses kõlas tihti, et üksi on paha ehk IT vallas on üksi raske kõige eest vastutada ning soovitas sellest hoiduda. Teise poole loengust rääkis Einar, kes tutvustas, mis on SCRUM master ja selgitas IT vs äripoolt. Sain teada, et IT ei mõista äri, aga äripoole arusaam IT-st on ilmselt veel hullem, mille tõttu tekib palju arusaama. Veel rääkis ta välismaale minekust, et kõigepealt tuleks vaadata elutaset ja mis maha jääb. Loeng oli väga huvitav kuulata ning iga loenguga tekib järjest avaram vaade, kui suur ja lai teema on IT. Loengu ajal ei tundnud igavust, sest minu arust anti sellist nõu, mida pidi kuulama.

Kuuendas loengus käis rääkimas Ivar Laur teemal "Andmed ei allu analüüsile". Ta ise töötab Maksu- ja Tolliametis. Tema loengust tuli välja, et andemed alluvad analüüsile, aga neid ei kasutata, ei ole piisavalt või ei osata õigesti tõlgendada. Samuti selgitas, et andmeanalüüsi on vaja, et suunata resurrsi( inimesed, raha) õigesse kohta ja määrata õiged prioriteedid. Veel kirjeldas ta, kuidas riskikäitumist kaartistatakse ja selle põhjal riskiprofiile koostatakse, et ei petaks riigilt raha. Tavalisetl leitakse pettus läbi käitumismustri, varasema tegevuse ja seoste. Minu arvates oli loeng hästi ülesse ehitatud ja ladus, kuid mulle jäi teema võõraks ja igavaks, võibolla, sest oli väga statistiline ja spetsiifiline jutt. Kuid sain ka teada, et MTA sõltub väga palju IT-st, mis võib tagada ka hea töökoha ning et spetsialist, kes teab analüüsi ja arendust, on väga hästi tasustatud. Samuti võrreldes teiste loengutega tuli jälle välja, et süsadminnidel ja arendajatel on palju erimeelsusi.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
...
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-09-21T06:48:09Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-09-21T06:47:20Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-09-21T06:34:44Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-09-14T18:00:21Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-09-08T07:10:04Z

Sjaanus: /* Esee */

User:Sjaanus

2016-08-31T19:27:39Z

Sjaanus:

User:Sjaanus

2016-08-30T15:47:30Z

Sjaanus:

User:Sjaanus

2016-08-30T15:18:27Z

Sjaanus:

==Erialatutvustuse aine arvestustöö==
Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimeses loengus...

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?
===Vastus===
...
=== Küsimus 3===

Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?
===Vastus===
...<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/</ref>
===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks 23 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?
===Vastus===
...

===Vastuste viited===
<references />

User:Sjaanus

2016-08-30T14:18:14Z

Sjaanus:

User:Sjaanus

2016-08-30T14:02:29Z

Sjaanus:

Autor: Simo Jaanus

Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimeses loengus...

User:Sjaanus

2016-08-30T14:02:09Z

Sjaanus: /* Heading 2 */

Autor: Simo Jaanus
Esitamise kuupäev: ..........2016

== Esee ==
Esimeses loengus...