https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SjurkataICO wiki - User contributions [en]2026-06-20T09:27:05ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=104990User:Sjurkata2016-08-17T07:18:23Z<p>Sjurkata: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet ei ole mul olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb igal õppuril vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks ilma baasteadmisi omamata hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen edaspidi kindlasti parandada.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99823Pidof2016-01-03T11:23:29Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessinumbri ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Kõiki süsteemi PID on võimalik näha käsuga <code>ps -ef</code>, kuid huvi pakkuvad programmid ja protsessid tuleb sellisel juhul ise väljundist üles otsida. Otsingut võib automatiseerida, kasutades näiteks käsku <code>|grep nano</code>, kuid praktikas on olemas ka lihtsam lahendus. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida, pakkudes seejuures võtmete näol täiendavat funktsionaalsust. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99822Pidof2016-01-03T10:33:08Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessinumbri ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Süsteemi PID on võimalik näha ka käsuga <code>ps -ef</code>, kuid huvi pakkuvad programmid ja protsessid tuleb sellisel juhul ise väljundist üles otsida. Otsingut võib lihtsustada, kasutades näiteks käsku <code>|grep nano</code>. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida, pakkudes seejuures võtmete näol täiendavat funktsionaalsust. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99812Pidof2015-12-31T15:50:10Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Süsteemi PID on võimalik näha ka käsuga <code>ps -ef</code>, kuid huvi pakkuvad programmid ja protsessid tuleb sellisel juhul ise väljundist üles otsida. Otsingut võib lihtsustada, kasutades näiteks käsku <code>|grep nano</code>. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida, pakkudes seejuures võtmete näol täiendavat funktsionaalsust. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99811Pidof2015-12-31T15:37:03Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Süsteemi PID on võimalik näha ka käsuga <code>ps -ef</code>, kuid ilma otsingut rakendamata (näiteks <code>|grep nano</code>) tuleb huvi pakkuvad programmid ja protsessid ise väljundist üles otsida. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99810Pidof2015-12-31T15:33:23Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Süsteemi PID on võimalik näha ka käsuga <code>ps -ef</code>, kuid ilma otsingut rakendamata (nt <code>|grep nano</code>) tuleb huvi pakkuvad programmid ja protsessid ise väljundist üles otsida. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=99809Pidof2015-12-31T15:31:03Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada juurkasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID. <br><br />
<br><br />
või <br><br />
<br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:[http://linux.die.net/man/8/pidof]<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-c</code> Üksnes sama juurkataloog: käsk tagastab nimetatud programmi üksnes need PID, mis töötavad samas juurkataloogis. Seda võtit saab kasutada ainult juurkasutaja, teiste puhul seda ignoreeritakse, sest tavakasutajal puuduvad õigused näha, millised temale mittekuuluvad protsessid juurkataloogis töötavad.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu. Selle võtmega võib kasutada ka spetsiaalset PID '''%PPID''', mis tähistab pidof programmi vanemaprotsessi ehk protsessi, mis selle programmi käivitas. See on kasulik näiteks siis, kui on soov protsesse loendada, kuid seejuures mitte arvesse võtta pidof programmi ennast.[https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/]<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Näited ==<br />
Allolevate näidete puhul on kasutaja käivitanud nano programmi neli korda ja igale seeläbi käivitunud protsessile on süsteemi poolt antud oma unikaalne PID. Kokku on süsteemis seega neli nanoga seotud PID: <code>2456 2457 2489 2567</code>. Kõik PID on aktiivsed. <br><br />
<br />
<br />
Kõikide nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456 2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kõik neli PID. <br />
<br />
<br />
Ühe nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2456</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse vaid üks (kõige esimene) PID.<br />
<br />
<br />
Kõikide, v.a käsus nimetatud, nano PID saamiseks tuleb kasutada käsku: <code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: <code>2457 2489 2567</code> <br><br />
Selgitus: Tulemis tagastatakse kolm PID, sest käsus oli määratud üks PID, mida väljundis ei kuvata.<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Süsteemi PID on võimalik näha ka käsuga <code>ps -ef</code>, kuid ilma otsingut rakendamata (nt <code>|grep nano</code>) tuleb huvi pakkuvad programmid ja protsessid ise üles otsida. Pidof käsk võimaldab kõik spetsiifilise programmiga seotud PID kerge vaevaga süsteemist üles leida. Leitud PID võib näiteks kasutada protsesside ja seeläbi ka programmi töö lõpetamiseks.<br />
<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
5. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
6. https://blog.jay2k1.com/2011/11/30/bash-how-to-check-if-your-script-is-already-running/ <br><br />
7. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=97689Pidof2015-11-19T09:17:16Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Taust ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID-d standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID.<br />
<br><br><br />
või<br />
<br><br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu.<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Teadmiseks ==<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada root kasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Näited ==<br />
<code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: 2456 2457 2489 2567 <br />
<br />
<br />
<code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: 2456<br />
<br />
<br />
<code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: 2457 2489 2567<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
5. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=97660Pidof2015-11-15T18:58:16Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' on UNIX süsteemi käsk, mis tagastab töötava programmi protsessi ID-d ehk PID (''process identificator'').[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Taust ==<br />
Kui kasutaja sisestab UNIX süsteemis ükskõik missuguse käsu (näiteks käivitab programmi), siis luuakse või käivitatakse uus protsess. UNIX peab arvestust kõigi protsesside üle, mis süsteemis käivitatakse. Igal protsessil on unikaalne (vaikimisi ühe- kuni viiekohaline)[http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html] number ehk PID, mille järgi saab protsessi masinast üles leida.[http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid]<br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Pidof käsk otsib programmi nime järgi töötava programmi PID ja prindib need PID-d standardväljundisse.[http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm]<br />
<br />
== Süntaks ==<br />
Pidof käsu süntaks on:<br />
<br />
<code>pidof [programm]</code><br />
<br />
Käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID.<br />
<br><br><br />
või<br />
<br><br><br />
<code>pidof [võti] [programm]</code><br />
<br />
Pidof käsu võtmed on:<br />
<br />
<code>-s</code> Üksiktulem (''single shot''): käsk tagastab nimetatud programmi ühe (esimese) PID.<br />
<br />
<code>-x</code> Skriptid samuti (''scripts too''): käsk tagastab nimetatud skriptide PID. Ilma võtmeta käsk ja teised võtmed ignoreerivad skripte.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
<code>-o</code> Jäta välja (''omit''): käsk tagastab kõik nimetatud programmi PID, v.a selle PID, mis käsu võtmes määratakse. Välja jäetavaid PID võib sisestada mitu.<br />
<br />
Samal ajal võib kasutada mitut võtit.<br />
<br />
== Teadmiseks ==<br />
Pidof käsku on soovitav kasutada root kasutaja õigustes, sest tavakasutaja õigustes olles ei pruugi see kõikide programmide protsesse tagastada.[http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program]<br />
<br />
== Näited ==<br />
<code>pidof nano</code><br />
<br />
Tulem: 2456 2457 2567 2489<br />
<br />
<br />
<code>pidof –s nano</code><br />
<br />
Tulem: 2456<br />
<br />
<br />
<code>pidof –o 2456 nano</code><br />
<br />
Tulem: 2457 2567 2489<br />
== Kasutatud materjalid ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://www.cyberciti.biz/tips/howto-linux-increase-pid-limits.html <br><br />
3. http://www.eenet.ee/EENet/assets/docs/tigu/tigu.2.html#protsessid <br><br />
4. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program <br><br />
5. http://www.tutorialspoint.com/unix/unix-processes.htm<br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Pidof&diff=91243Pidof2015-10-11T17:10:00Z<p>Sjurkata: /* Autor */</p>
<hr />
<div>== Sissejuhatus ==<br />
'''Pidof''' - käsu, mis otsib töötava programmi protsessi ID (PID) nimi järgi.<br />
<br />
== Süntaksis ==<br />
Pidof käsku süntaksis on<br />
<font size=2><br />
<source lang="bash"><br />
pidof [-s] [-c] [-x] [-o omitpid] [-o omitpid..] program [program...]<br />
</source><br />
* <code>-s</code> Single shot - otsib ainult üks PID<br />
* <code>-c</code> Tagastab ainult neid PID's, mis töötavad samal juurkataloogil. Seda parameetrit ignoreerib non-root kasutajat ning nad ei saa kontrollida praegune protsessi juurkataloogi, mis nad ei oma <br />
* <code>-x</code> Otsib töötava skriptide PID<br />
* <code>-o omitpid</code> Jätta protsessi selle omitPID'iga, mis tuleb välistada. Võib kasutada erilist PID %PID, et nimetada '''Pidof''''i käsu ''parent'' protsessi<br />
</font><br />
<br />
== Kirjeldus ==<br />
Pidof otsib töötava programmi protsessi ID (PID) nimi järgi. Pidof trükkitab välja ID'id standardile väljundile (the standard output). Seda programmi kasutatakse mõnel süsteemil nägu ''run-level change scripts'' siis , kui süstemil on ''System-V'' nägu rc struktuur. Sellel juhul neid skripte asuvad /etc/rc?.d kataloogil, kus ? on ''run-level''. Kui süsteemil on ''start-stop-daemon'' programm, siis neid on vaja kasutada.<br />
<br />
Pidof see on sama programm nägu ''killall5''. Tavaliselt Pidof on ''/sbin/killall5'' sümbolne link.<br />
<br />
'''Exit staatus''' (output)<br><br />
1.) Vähemalt üks programm oli leitud taotletude nimega <br><br />
2.) Mitte midagi oli leitud taotletude nimega<br />
<br />
== Näited ==<br />
* Ilma parameetrita<br />
<font size=2><br />
<pre><br />
$ pidof php5-cgi<br />
2427 2426 2424 2423 2418 2387 2386 2385 2384 2383 2241 2240 2238 2237 2223<br />
</pre><br />
</font><br />
* Pidof koos -s<br />
<font size=2><br />
<pre><br />
$ pidof -s php5-cgi<br />
2427<br />
</pre><br />
</font><br />
* Pidof koos -x<br />
<font size=2><br />
Leiab PID, mis käivitatakse skripti nimega ''fetch-data''<br />
<pre><br />
$ pidof -x fetch-data<br />
</pre><br />
</font><br />
* Pidof koos -o<br />
<font size=2><br />
Otsib kõik lighttpd PID'id #4242 PID'ita<br />
<pre><br />
$ pidof -o 4242 lighttpd<br />
</pre><br />
Võib kasutada veel eriline PID ''%PID'' skriptil<br />
<source lang='bash'><br />
#!/bin/bash<br />
list=$(pidof -o %PPID lighttpd)<br />
<br />
for p in $list<br />
do<br />
echo "Killing $p..."<br />
kill -TERM $p<br />
done<br />
</source><br />
</font><br />
<br />
== Kasutatud kirjandus ==<br />
1. http://linux.about.com/library/cmd/blcmdl8_pidof.htm <br><br />
2. http://linux.die.net/man/8/pidof <br><br />
3. http://man7.org/linux/man-pages/man1/pidof.1.html <br><br />
4. http://www.cyberciti.biz/faq/linux-pidof-command-examples-find-pid-of-program/ <br />
<br />
== Autor ==<br />
Jevgeni Pogodin A51 <br><br />
Sügis 2014<br />
<br />
Siim Jurkatam AK21 <br><br />
Sügis 2015<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81431User:Sjurkata2014-11-05T09:26:34Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks ilma baasteadmisi omamata hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen edaspidi kindlasti parandada.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81430User:Sjurkata2014-11-05T09:26:01Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks ilma baasteadmisteta hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen edaspidi kindlasti parandada.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81429User:Sjurkata2014-11-05T09:23:49Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega igaüks hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen edaspidi kindlasti parandada.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81428User:Sjurkata2014-11-05T09:21:57Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen edaspidi kindlasti parandada.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81427User:Sjurkata2014-11-05T09:21:02Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal ka häbi hakkab. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma. Kui mõelda enda varasema elu peale, siis tuleb tunnistada, et hinna küsimine pole mul alati kõige paremini välja kukkunud. Seda kavatsen kindlasti edaspidi muuta.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81426User:Sjurkata2014-11-05T09:11:46Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinda maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81423User:Sjurkata2014-11-05T09:09:09Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81420User:Sjurkata2014-11-05T09:05:35Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda jälle meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? IT Kolledži KKK p 9]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p 2.1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81418User:Sjurkata2014-11-05T09:04:24Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 5. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, millised võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ei ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
Lauset “Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” olen ma ka varem kuulnud, kuid lektor tuletas seda jälle meelde. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikeses firmas ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida kõrva taha panna. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu siinjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed, sest ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivse(ma)d. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.4.4]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 5.2.8]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? ITK KKK p 9.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ IT Kolledži varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II osa p 1]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud IT Kolledži KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? IT Kolledži KKK p 6]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused IT Kolledži õppekorralduse eeskiri p 1.3.15]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ IT Kolledži finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81350User:Sjurkata2014-11-04T16:47:28Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri p 5.4.4.]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1.]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? ITK KKK p 9.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamiseks peab isik esitama ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ ITK varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord p II-1.]</ref> Täpsemalt on protseduuri kirjeldatud ITK KKK leheküljel.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis%20ja%20millal%20tuleb%20esitada%20varasemate%20õppetulemuste/töökogemuse%20arvestamiseks? ITK KKK p 6.]</ref> Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#alused ITK õppekorralduse eeskiri p 1.3.15.]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81349User:Sjurkata2014-11-04T16:31:31Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri p 5.4.4.]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1.]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? ITK KKK p 9.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81348User:Sjurkata2014-11-04T16:27:19Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika). Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused ITK õppekorralduse eeskiri p 5.4.4.]</ref> Kokku tuleb leppida õppejõuga. Registreerida tuleb ÕIS-is.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.1.]</ref> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus ITK õppekorralduse eeskiri p 5.2.8.]</ref> RF kohal on kordusarvestus tasuta, OF kohal 20 €.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20pääsen%20kordussooritusele? ITK KKK p 9.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81288User:Sjurkata2014-11-03T20:28:18Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Õppekava täies mahus täitmise määr on 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris (st 54 EAP õppeaastas) ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € ühe EAP kohta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ ITK Finantsinfo]</ref> Kui õppeaasta lõpuks on kogutud kokku 50 EAP, siis tuleb õppekulud hüvitada 4 EAP ulatuses ehk summas 200 €.<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81259User:Sjurkata2014-11-03T19:51:24Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal? <br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 4=== <br />
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 26 EAPd?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81250User:Sjurkata2014-11-03T19:44:03Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81248User:Sjurkata2014-11-03T19:31:56Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ja teine loeng <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
=Viited=<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81244User:Sjurkata2014-11-03T19:19:18Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="Loeng: Õppekorraldus ja sisekord">https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188</ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81243User:Sjurkata2014-11-03T19:18:18Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="Õppekorraldus ja sisekord ">https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188</ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81242User:Sjurkata2014-11-03T19:17:47Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="Õppekorraldus ja sisekord "></ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...<br />
<br />
<br />
<references/></div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81241User:Sjurkata2014-11-03T19:17:23Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="Õppekorraldus ja sisekord "></ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81240User:Sjurkata2014-11-03T19:15:25Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="Õppekorraldus ja sisekord ">https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188</ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81239User:Sjurkata2014-11-03T19:14:29Z<p>Sjurkata: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene <ref name="name for reference">Use a closing tag</ref> ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81238User:Sjurkata2014-11-03T19:08:16Z<p>Sjurkata: /* Essee */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene [VIIDE] ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei ole.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81234User:Sjurkata2014-11-03T18:59:17Z<p>Sjurkata: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
IT Kolledži õppeaine “Õpingukorraldus ja erialatutvustus” näol on tegemist huvitava sissejuhatusega kooliellu ja IT valdkonda. Olen ülikoolis käinud ka varem, kuid sellist õppeainet mul ei olnud. Sellist, mis sunnib õppekorralduse eeskirja lugema ja samas annab hea ülevaate sellest, milliseid võimalused on koolis omandatut hiljem rakendada. Kas selline õppeaine peaks igal erialal olema? Kindlasti, sest tegemist on väga praktiliste teadmistega, mida läheb kindlasti vaja. Käesolevas essees toon välja mõtted, mis mul loenguid kuulates eriliselt kõrva jäid.<br />
<br />
Esimene [VIIDE] ja teine loeng [VIIDE] olid oma sisult küllaltki üldised. Samas andsid need hea ülevaate IT Kolledži õppekorraldusest ja sisekorrast ning koolis õppimisest kõige laiemas võtmes. Eriline huvi tekkis siis, kui Margus Ernits rääkis motivatsioonist – kuidas seda säilitada ja mitte kaotada. Hetkel mul motivatsiooni jagub, kuid tõenäoliselt see alati nii ei saa olema. Üritan meeles pidada tõsiasja, et kui aine on igav, siis tuleb leida sellele koht suures pildis ja seos millegi huvitavaga. Kui seda suudan, siis loodetavasti motivatsiooniga muret ei saa olema.<br />
<br />
Kolmandas loengus [VIIDE] rääkis Margus Ernits robootikast ja häkkimisest. Häkkimisele andis lektor minu jaoks uue definitsiooni – häkkimine kui probleemi/teemasse sügavuti minemine. Seni olin ma lähtunud levinumast definitsioonist, mille kohaselt häkkimine on süsteemi sisse murdmine. Häkkerid on sealjuures head tegelased ja kräkkerid pahad. Uus definitsioon on endiselt võõras. Samas on nende definitsioonide vahel seos – ei saa süsteemi sisse murda ilma seda sügavuti tundmata. Robootikaga tegelemine tundub huvitav ja praktiline. Teatavasti õpib inimene kõige paremini just praktika käigus. Tekkis huvi ka endal kätt proovida. Töö kõrvalt aja leidmine võib aga keeruliseks osutuda. <br />
<br />
Neljandas loengus [VIIDE] rääkis Janika Liiv programmeerimisest ja stereotüüpidest. Lektor võrdles programmeerimist loovkirjutamisega, kus programmeerija on stsenarist ning kasutaja on nii näitleja kui ka vaataja. Nii nagu filmil ja stseenil peab olema mõte, siis samamoodi programmil ja koodireal. Huvitav, kuid täiesti pädev võrdlus. Ettekandes oli tegelikult palju mõtteid ja soovitusi, mida võiks meelde jätta ja proovida rakendada. Peamine minu arvates oli see, et tuleb mõelda kasutajakeskselt. Programm on lõppkokkuvõttes toode, mida reaalne inimene hakkab kasutama, seega peab see olema võimalikult intuitiivne ja lähtuma kasutaja vajadustest. Pole mõtet kirjutada programmi lihtsalt kirjutamise pärast. Kasutajana olen kahe käega selle mõtte poolt. <br />
Stereotüüpide raames rääkis lektor naistest IT maailmas. Nõustun, et naisena võib selles sektoris aeg-ajalt keeruline olla, kuid mehena võin ainult öelda, et vastassugupoole esindajad on (kõigis valdkondades) igati teretulnud. Minu arvates ole see iseenesest sektor, mis eeldab nii maskuliinset seltskonda – nii on lihtsalt kujunenud. Naiste jaoks pole see valdkond seni väga atraktiivne olnud. See on tõenäoliselt samuti stereotüüpide tulem. Ka mina olin umbes 10 aastat tagasi arvamusel, et IT sektoris töötamine eeldab süvateadmisi tehnikas ning igapäevane töö kujutab endast hämaras ruumis arvutite jootmist ja ekraanide jõllitamist. Kui meestele selline asi meeldib, siis naistele pigem mitte. Tegelikult eksisteerib väga palju võimalusi, kuidas oma panus anda. On ka tegevusi, milles naised tegelikult võib-olla isegi paremad on, näiteks klientidega suhtlemine. Tuleb tunnistada, et naised on empaatiavõimelisemad ja see tuleb sealjuures abiks.<br />
<br />
Viiendas loengus [VIIDE] rääkis Carolyn Fischer IT süsteemide administraatori tööst. Kuna olen valinud IT süsteemide administreerimise eriala, siis oli ettekandes minu jaoks palju asju, mida meelde jätta. Senimaani olen ma kokku puutunud Windowsi ja OS X operatsioonisüsteemidega. Tõsiasi on see, et serverid jooksevad tänapäeval põhiliselt Linuxi keskkonnas, seega ei pääse kuidagi Linuxist. Seda toonitas ka lektor. Sellest tulenevalt üks esimene asi minu to-do nimekirjas on installeerida Linuxi ja proovida selles keskkonnas igapäevaseid asju teha. Samamoodi praktika käigus olen ma endale ka Windowsi ja OS X selgeks saanud. Tänapäeval eeldab administraatori töö üha rohkem programmeerimist – seda on varem öelnud ka Margus Ernits õppeaine esimeses loengus ja seda kordas üle ka lektor. Põhjuseks on asjaolu, et administreeritavat riistvara on liiga palju, et jõuaks seda kõike käsitsi ilma automatiseerimata teha. Seega tuleb ka programmeerimisloengutes hoolikalt tähele panna ja kaasa mõelda. <br />
“Õnn soosib neid, kes on ette valmistunud” – need on sõnad, mida ma olen ka varem kuulnud, kuid mida lektor jälle meelde tuletas. Õnn võib aeg-ajalt tõesti pime olla, kuid selle peale lootma jääda ei saa. Suurem tõenäosus eesmärki saavutada on siiski läbi omapoolse panuse. See on tarkus, mis on rakendatav kõikjal.<br />
<br />
Kuuendas loengus [VIIDE] rääkis Kristjan Karmo testimisest. Nagu selgus pole tegemist valdkonnaga, mis inimeste seas väga glamuurne oleks. Esineb palju stereotüüpe. Tõsi, ka mina pole sellele varem väga palju mõelnud. Mitte sellepärast, et ma ei usu selle vajalikkusse vaid seepärast, et üldjuhul räägitaksegi muust, eelkõige koodi kirjutamisest, rohkem. Ma olen seisukohal, et tegemist on väga olulise tegevusega tarkvara arendustsüklis. Ilma selleta on tõenäolisem, et kasutaja saab vigase toote, mida ei ole võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Tuues paralleele sellega, mida ütles Janika Liiv, võib väita, et ilma testimiseta on tõenäolisem, et kirjutatakse koodi vaid koodi kirjutamise pärast ja ei mõelda kasutaja peale. Testimine toob tegelikult toote kasutajale lähemale. Testija eesmärk on mingil määral mõelda nagu kasutaja, seega saab hea testija anda suurel määral tagasisidet toote paremaks muutmiseks. Kurb on see, kui tegijad testimisele liiga vähe aega jätavad või seda üldse ei kasuta ja sisuliselt kasutajal endal seda töö käigus teha lasevad. See ei ole tegevus, millega iga loll hakkama saab. <br />
<br />
Seitsmendas loengus [VIIDE] rääkis Andres Septer IT tööturust. Tegemist oli väga värvika loenguga, kus paljudest asjadest räägiti väga lahtise tekstiga. Minule selline lähenemine meeldib. Näiteks osas, kus lektor rääkis väikese ja suure firma plussidest ja miinustest tööandjana, oli tõsine deja vu tunne. Isiklikult olen töötanud väikestes firmades ja riigiasutustes. Viimased on suure firma eriliik. Kõik öeldu vastas seni kogetule. Näiteks see, et suures firmas peaaegu muud ei ole kui aruanded ja koosolekud. <br />
Nagu olen öelnud ka varasemate loengute juures oli palju praktilisi asjul, mida meelde jätta. Mõned asja soovin eraldi välja tuua. Kõige väärtuslikum asi elus on aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem olen ka ise selle peale mõtlema hakanud. Ei ole mõtet raisata aega tegevuste peale, mis kasu ei too. Kasu kusjuures ei pea olema alati materiaalne. Kasu on ka see, kui omandad uusi kogemusi ja oskusi. Kasu on ka see kui ei pea tegema ületunde, mille eest niikuinii ei maksta. Eeltoodu seondub ka järgmisega. Ei ole mõtet orjata tööandja juures, kes töötajast lugu ei pea. Tuleb leida tööandja, kes saab aru, et suurim väärus ettevõttes on inimesed. Ilma inimesteta ei toimu midagi. Töötajad peavad olema õnnelikud, sest õnnelikud inimesed on produktiivsed. Ja lõpetuseks. Jagan õppejõu seisukohta, et hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi. See tähendab, et pole mõtet ennast ega enda tehtud toodet liiga odavalt müüa! Varem või hiljem leidub keegi, kes on nõus küsitud hinna maksma.<br />
<br />
Kaheksandas loengus [VIIDE] rääkis Elar Lang suhtumisest õppetöösse ja veebirakenduste turvalisusest. Olen lektoriga nõus, et kool on noorele inimesele samaväärne tööga. Kui koolis ei suudeta keskenduda, tähtaegadest kinni pidada, anda maksimaalne panus jne, siis miks peaks inimene suutma seda tööl teha? Ilmselt ei suudagi. Seega on oluline see harjumus omandada. Pole mõtet teha asju poolikult ja lihtsalt sellepärast, et tehtud saab. Samuti tasub mõelda selle peale, et praegused koolikaaslased on tulevikus minu kolleegid ja kriitikud. Eesti on nii väike ja tahes-tahtmata hakkavad edaspidises karjääris varasemad koolikaaslased rolli mängima. Kui isik juba koolis jättis tropi mulje, siis ilmselt sooja sõnaga teda tulevikus ei meenutata ja soovitud töökohta ei pruugi saada.<br />
Kuna turvalisusest võib pikalt ja laialt rääkida ning selleks aega ei olnud, siis keskendus lektor paroolidele. Tänapäeval puutub paroolidega kokku igaüks. Ausalt öeldes on paroolide meeles pidamine üks paras nuhtlus. Paljuski toonitas ta asju, mida ma olen ka varem kuulnud (näiteks seda, et oma e-posti parooli peab tavapärasemast rohkem kaitsma), aga mõni asi oli minu jaoks uus. Näiteks paroolide salvestamine internetilehitsejasse. Seda teevad paljud, kuid ma ei ole kunagi mõelnud selle peale, et kui programmi autor tahab, siis ta saab vajadusel minu parooli teada. Sisuliselt võrdub selline parooli salvestamine parooli inimesele andmisega. Kas ma seda teeks? Kindlasti mitte! <br />
<br />
Lõppkokkuvõttes kuulsin loengutes palju elulisi asju. Mulle meeldib praktikuid kuulata. Kui teoreetikute jutt jääb tihti elukaugeks, siis praktikutega sellist asja naljalt ei juhtu. Märkmeid sai lõppkokkuvõttes palju rohkem kui käesolevasse esseesse ära mahtus. Soovin omalt poolt tänada kõiki lektoreid!<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81233User:Sjurkata2014-11-03T18:58:27Z<p>Sjurkata: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Siim Jurkatam<br><br />
Esitamise kuupäev: 4. november 2014<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br />
<br />
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkatahttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Sjurkata&diff=81232User:Sjurkata2014-11-03T18:57:50Z<p>Sjurkata: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Indrek Rokk<br> Esitamise kuupäev: 11. november 2013 ==Essee== Siia tuleb essee tekst. …"</p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]<br />
<br />
=Erialatutvustuse aine arvestustöö=<br />
Autor: Indrek Rokk<br><br />
Esitamise kuupäev: 11. november 2013<br />
<br />
==Essee==<br />
Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust sain teada ...<br />
<br />
Kokkuvõtteks soovin tsiteerida ühte tudengit „vahet pole, kui magus on teie uni varahommikul, kui tahate IT alaselt natukesegi oma silmaringi arendada, siis minge kindlasti kõigi nende ainete loengutesse ja kuulake hoolega!“ <br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br />
<br />
<nowiki>Märkuseks järgmiseks aastaks - küsimuse sõnastust parandanda - vaata historyt</nowiki><br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
'''Vastus'''<br />
<br />
Selleks, et minna akadeemilisele puhkusele, pean ...</div>Sjurkata