https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Skaarels 2026-05-09T03:13:43Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=61329 2013-02-28T20:34:51Z

<p>Skaarels: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> Autor: skaarels<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=61006 2013-01-13T20:18:27Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Proto Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]<br /> <br /> Lõpp-produkti retsensioon meeskonnale Metronaator: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_Metronaator Retsensioon]<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_Metronaator&diff=61005 2013-01-13T20:17:03Z

<p>Skaarels: /* Lõpptoote retsensioon */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> Koostatud analüüs annab hea ülevaate loodava rakenduse sisust ja fuktsionaalsusest. Rakendus, mis kirjeldab arvutimängu, on piisava detailsusega lahti kirjeldatud. Meeskonnal olemasolev “Projekti objektide kirjeldus” võiks olla integreeritud siia analüüsi dokumenti, mis lisaks analüüsile sügavust.<br /> <br /> Meeskond on läbi mõelnud mängus vajaminevate ressursside mahu ja nende hankimise (graafika ja heli).<br /> <br /> Väljakutsuvaim osa projektis on platvormi valik. Projekti teostamine Windows 8 metro rakendusena on väljakutse, kuna vastavasisulist abimaterjali ei ole veel märkimisväärselt liikvel, mis nõuab projekti liikmetelt maksimumpanust, et tagada arvutimängus vajaminevad funktsionaalsused.<br /> <br /> Kuna sisult analoogseid arvutimänge on liikvel massiliselt, siis puudub projektis originaalsus.<br /> <br /> Sisuliseks puuduseks võiks pidada limiteeritud raskustasemete kasutust. Mängu pikkus osutub sellisel juhul mõnevõrra lühikeseks. Edetabel täitub kiirelt sarnaste parimate skooridega, ning korduv mängitavuse soov mängurite poolt võib olla küsitav. Soovitaks mõelda skaleeruva raskustaseme kasutamist vastavalt edasijõutud tasemetele. Seda tüüpi “arcade” mängude üheks oluliseks elemendiks mängurile on soov jõuda võimalikult kaugele. Fikseeritud lõpuga mäng kaotaks sellelaadsete mängude peamise atraktiivsuse.<br /> <br /> Rakenduse mahukus on sobilik ja seda on võimalik realiseerida antud kursuse raames valitud meeskonna suurusega.<br /> <br /> <br /> Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> <br /> =Prototüübi retsensioon=<br /> Kuigi prototüübi esitamise tähtajast on kinni peetud, on vaidlustatav prototüübi vastavus nõuetele.<br /> <br /> Puuduvad arvutimängudele omased menüüd. Olemas on ainult mängu sisene vaade, kus on realiseeritud mängija poolt juhitava laeva liikumine ja tulistamine. Olemas on ka ühe vaenlase kuvamine koos liikumisega. <br /> <br /> Kui mängijal õnnestub vaenlase laeva tabada, vaenlane ootuspäraselt hävineb. Kuna vaenlaste genereerimine piirdub ainult ühe laevaga, siis puudub võimalus hinnata tegevust mängitavuse poole pealt.<br /> <br /> Kuuli ja vaenlase laeva põrkumise kontroll vajab täiustamist, hetkel ei käsitleta põrkumist kogu vaenlase laeva ulatuses, mille tulemusena kuul lendab laevast aegajalt läbi, ilma laeva kahjustamata. Samuti ei eemaldata laeva tabanud kuuli, mis jätkab oma teekonda.<br /> <br /> Arvutimängu sisulist funktsionaalsust ei ole antud prototüübi põhjal võimalik hinnata. Teostatud maht on selleks liiga väike.<br /> <br /> Graafiliselt on hetkel puuduseks mittesujuv liikumine. Laevade liikumine ekraanil on häirivalt hüpplik.<br /> <br /> Projekti analüüsi ja esitatud prototüübi põhjal jääb ainult loota, et lõpptoode pakub midagi enamat...<br /> <br /> <br /> Koostas: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> <br /> =Lõpptoote retsensioon=<br /> <br /> <br /> Laadisime alla lõpp-produkti ja tahtsime seda proovima asuda. See ei olnud siiski lihtne, sest vajalik oli Windows 8 installeerimine koos developer litsentsiga. Toetavalt oli projektimeeskonna poolt tekitatud pisikene spikker.<br /> <br /> Tehniliselt oli projekt realiseeritud üldiselt hästi, kuid tõenäoliselt jäi tähtaja tõttu mäng ebaküpseks. Võrreldes analüüsi dokumendis kirjeldatuga, ei olnud realiseeritud iga taseme lõpus „lõpubosse“ ning peale teist taset lõpetas mäng vigade tõttu tegevuse. Samas kogu projekt ise oli väga mahukas ja piisavalt keerukas, mis väärib tunnustust.<br /> <br /> Lisaks saab miinusena välja tuua, et puudu on osa lõppfaasi nõuetest nagu kasutusjuhend ja selge meeskonna rollide jaotus. Osaliselt saab rollide jagumisest selgust Githubi commiti kommentaaridest, kus on näha, et peamine arendaja on olnud Hanno Sirkel.<br /> Hea on see, et lähtekood on piisava põhjalikkusega kommenteeritud. Muuhulgas, heli tekitamine moodulis oli korrektselt viidatud koodi päritolu allikale internetis.<br /> <br /> Kokkuvõttes võib öelda seda, et vaatamata probleemidele oli meeskonna Metronaator projekt julge ettevõtmine ning projektijuhis on tunda asjalikkust. <br /> <br /> Retsenseeris meeskond [[Ratsa Rikkaks]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=60437 2013-01-07T20:30:07Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Proto Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Kasutusjuhend: [http://enos.itcollege.ee/~skaarels/C/ Lending Tracker kasutusjuhend]<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=60422 2013-01-07T18:49:02Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Kasutusjuhend:<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=60420 2013-01-07T18:47:37Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Lõpp-produkt: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Kasutajajuhend:<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=59885 2012-12-31T20:50:38Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=59677 2012-12-18T18:18:46Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond_MMA Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Prototüüp: <br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=59676 2012-12-18T18:17:28Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Retsensioon meeskonna MMA projekti analüüsile: [ Analüüsi retsensioon]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Prototüüp: <br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=59675 2012-12-18T18:12:45Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Kood Github'is: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker]<br /> <br /> Prototüüp: <br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=59674 2012-12-18T17:50:52Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> Prototüüp: <br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57645 2012-11-25T19:06:15Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> ==Sissejuhatus==<br /> Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning rollide vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka üsna täpselt kirja panna.<br /> <br /> ==Analüüsi ülesehitus==<br /> Õppejõu poolt analüüsile seatud nõuded olid täidetud. Olemas olid eesmärgi kirjeldus, sisuline funktsionaalsus, &quot;must have&quot; ja &quot;nice to have&quot; funktsionaalsuste kirjeldus, rollide ja tegevuste kirjeldused ja probleemide kirjeldus. Puudus vaid meeskonnaliikmete tööjaotus, kuid see võis jääda lahtiseks, kui täpne jaotus veel paigas ei ole.<br /> <br /> Veel võib positiivselt märkida, et analüüsis on näha varasemat kokkupuudet analüüsi kirjutamisel, sest lisaks õppejõu poolt nõutud sisustruktuurile oli seal välja toodud ka palju muud (kasutuslood UML mudelitena ja tekstina, andmemudelid jms).<br /> <br /> ==Sisuline hinnang==<br /> Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, tavakasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgseid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest, andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.<br /> <br /> Kasutuslugudes tundub puuduvat laoesemete ja ladude muutmine/kustutamine. Samuti kasutajahaldusega seotud tegevused, kuid viimane on vähemasti ära mainitud &quot;Must have&quot; funktsionaalsuses.<br /> <br /> Otsingutest otingute tegemine on tehniliselt väljakutsuv, aga võib kahelda selles, kas see palju juurde annab. Siiski jääb siinkohal lõppsõna äripoole esindajal ehk tellijal.<br /> <br /> Koodi järgi esemete otsimine on mõtekas siis, kui kood kannab mingit selgelt eristatavat infot või kõik esemed on samuti koodidega selgelt märgendatud. <br /> <br /> Laoesemete mallide (template) mõte jääb selgusetuks, sest kõikidel esemetel on väga pisike komplekt põhiomadusi. Samas mallide kasutamise idee oleks väga hea, kui infosüsteem võimaldaks esemetele defineerida juurde uusi omadusi ja võimalikke omaduste väärtuseid. Kui isegi dünaamliselt omadusi juurde ei saa luua, siis võiks olla üks vabateksti väli nimetusega &quot;Kirjeldus&quot; või &quot;Kommentaar&quot;.<br /> <br /> Samuti jääb veidi segaseks kasutuslugude kasutamise sageduse välja toomine. Need omandaksid võib-olla mõtte, kui kasutuslugusid oleks palju, süsteemil oleks suur koormus ning tegevusi peaks omavahel prioritiseerima. Või makstakse tegevuste sageduse järgi andmesisestajatele tükitöö alusel töötasu?<br /> <br /> Infosüsteemi 6. eesmärgi eelis on millegipärast tühjaks jäänud. Sinna sobib näiteks &quot;laohalduses on kasutusel alati ühesugused ja ajakohased andmed&quot;.<br /> <br /> Esimese ettejuhtuda võiva probleemi lahenduseks sobiks ka põhiandmete väljade täitmise kohustuslikuks muutmine. Kuid ka siltide (tag) abil taksoniteks jagamine on huvitav võimalus.<br /> <br /> Keeleliselt tasub veidi analüüsi lihvida, et mitte kasutada kõnekeelseid inglisekeelseid väljendeid, vaid korrektseid eestikeelseid termineid.<br /> <br /> Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust realiseerima ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema piisavalt avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus ja pööratakse tähelepanu väljatoodud puudustele, on tegemist igati kasuliku laoprogrammiga. <br /> <br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57619 2012-11-25T07:53:52Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> (retsentsioon täieneb) <br /> <br /> Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest.. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning kasutajate vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka täpselt kirja panna. <br /> <br /> Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, kasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgsid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest , andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.<br /> <br /> Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust taga ajama, ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.<br /> <br /> Analüüs on loogiliselt üles ehitatud ning projekti teema põhjalikult avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus, on tegemist igati kasuliku ja asjaliku laoprogrammiga.<br /> <br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57618 2012-11-25T07:46:47Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> (retsentsioon täieneb) <br /> <br /> Meeskonna MMA analüüs paistab silma oma põhjalikkusega. Meeskonnal on selge nägemus loodavast programmist ning soovitavast funktsionaalusest.. Kuna tegemist on väga universaalse ja laiendatava laoprogrammiga, on eriti oluline vajalike andmete ning teostatavate toimingute põhjalik analüüs. Tundub, et meeskond on enda jaoks programmi eesmärgid ning kasutajate vajadused läbi mõelnud, ning suutnud need ka täpselt kirja panna. <br /> <br /> Planeeritav programm on mitmekülgne haarates erinevaid kasutajaid (administraator, andmesisestaja, kasutaja) ning võimaldades hulgaliselt mitmekülgsid päringuid. Samuti on hea idee toodete ning laopindade broneerimisest , andmete eksport ning süsteemi integreerumine teiste süsteemidega läbi SOA.<br /> <br /> Esmapilgul tundub projekt väga töömahukas, kuid nagu analüüsi lõpust selgub, ei hakata siiski kogu funktsionaalsust taga ajama, ning projekt jääb edaspidiselt täiendatavaks. Plussiks võib lugeda siinkohal ka võimalust järgnevates ainetes sama projektiga edasi liikuda.<br /> <br /> Analüüs on loogiliselt üles ehitatud, ning projekti teema põhjalikult avatud. Juhul, kui jõutakse realiseerida kogu planeeritav funktsionaalsus, on tegemist igati kasuliku ja asjaliku laoprogrammiga.<br /> <br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57609 2012-11-24T18:46:09Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]<br /> <br /> [[Category: Programmeerimine CSharp keeles]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57608 2012-11-24T18:04:50Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Projekti analüüs asub siin: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki/Anal%C3%BC%C3%BCs Analüüs]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57607 2012-11-24T18:03:00Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> Siia ilmub retsensioon.<br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57606 2012-11-24T17:52:27Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57605 2012-11-24T17:45:11Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> Siia ilmub retsensioon.<br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57604 2012-11-24T17:42:23Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded kodulehel: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57603 2012-11-24T17:33:10Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> Siia kirjutame retsensiooni.<br /> <br /> Retsenseeris Meeskond [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57602 2012-11-24T17:29:56Z

<p>Skaarels: /* Analüüsi retsensioon */</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> Siia kirjutame retsensiooni.<br /> <br /> Retsenseeris Meeskond Ratsa Rikkaks</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond_MMA&diff=57601 2012-11-24T17:29:30Z

<p>Skaarels: Created page with &#039;=Analüüsi retsensioon= Retsenseeris Meeskond Ratsa Rikkaks&#039;</p> <hr /> <div>=Analüüsi retsensioon=<br /> <br /> <br /> Retsenseeris Meeskond Ratsa Rikkaks</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57600 2012-11-24T17:27:15Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded wikis: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57590 2012-11-23T17:58:24Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded wikis: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Siia võib lisada retsensiooni meie analüüsile:</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57589 2012-11-23T17:56:35Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Siia võib lisada retsensiooni meie analüüsile:</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57588 2012-11-23T17:55:24Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis: [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57587 2012-11-23T17:55:13Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis:[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57586 2012-11-23T17:55:00Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis:<br /> <br /> [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57585 2012-11-23T17:53:32Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57584 2012-11-23T17:46:19Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57583 2012-11-23T17:45:11Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis:&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57582 2012-11-23T17:44:36Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57581 2012-11-23T17:41:14Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57580 2012-11-23T17:39:36Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis:&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57579 2012-11-23T17:37:45Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna koduleht: [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna wiki leht, kuhu saab lisada retsensiooni: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=57578 2012-11-23T17:37:04Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> Teema: CRM&lt;br&gt;<br /> Analüüs: [https://www.dropbox.com/s/5z60deefuvxy11a/CRM_Analüüs_v1.1.pdf Analüüsidokument]&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *Ruslan Sadajev<br /> *Braid Torn<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna koduleht: [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna wiki leht, kuhu saab lisada retsensiooni: [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Ratsa_Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Akaver CSharp 2012]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)<br /> <br /> <br /> ==Meeskond wipeAll==<br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond wipeAll]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Vladimir Domaškin - projektijuht</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Ratsa_Rikkaks&diff=57577 2012-11-23T17:32:05Z

<p>Skaarels: Created page with &#039;Projekti sissekanded Wikis:&lt;br&gt; &lt;br&gt;&#039;</p> <hr /> <div>Projekti sissekanded Wikis:&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=56310 2012-11-07T18:26:47Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus (projektijuht)<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> ==Meeskond MMA==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond_MMA]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen - projektijuht<br /> *Mardo Halapuu<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> <br /> Teema: laotarkvara<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki leht: [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Gorb<br /> *Rünno Reinu<br /> <br /> ==Meeskond Risk2012==<br /> <br /> Meeskonna wiki leht: [[CSharp Meeskond Risk2012]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Kaspar Kund - projektijuht<br /> *Ago Kütt<br /> *Rait Ots<br /> *Ruslan Sadajev<br /> <br /> <br /> ==Meeskond akaver==<br /> Meeskonna blogi leht: http://akaver.com/blog/category/c/&lt;br&gt;<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Andres Käver (projektijuht jmt)</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=55324 2012-11-04T15:15:05Z

<p>Skaarels: /* Meeskond Ratsa Rikkaks */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> ==Meeskond &lt;nimi&gt;==<br /> Meeskonna wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/ selgub kui meeskonnal on nimi]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen<br /> *Mardo Halapuu<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> <br /> Teema: ei ole veel valitud, arutame uute liikmetega koos<br /> <br /> <br /> ''Artur'':<br /> ;huvi pakkuvad teemad (jalgratta leiutamine)<br /> : ladu<br /> : kliendihaldus (CRM)<br /> : arved<br /> ;mida tahaksin teha<br /> : wpf (GUI)<br /> : baas (ddl)<br /> : rakenduskiht (class library'd + xml üle võrgu - System.Web.Services.WebService?)<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki leht: [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki Ratsa Rikkaks]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Korb<br /> *Rünno Reinu</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(Kaug%C3%B5pe2012)&diff=55323 2012-11-04T14:57:01Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. <br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit. Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Maksimumpunktide saavutamiseks tuleb tähtajaks esitada töö, mis vastab püstitatud nõuetele. Kui töö esitatakse tähtajast hiljem ,kaotatakse iga hilinenud päeva kohta 10% punktidest. Maksimaalselt kaotatakse 50%.<br /> <br /> Näide:<br /> Töö esitamise tähtaeg on 4.09.2012 kell 23:59 ja selle osa eest on võimalik teenida 8p. Meeskond1 esitab töö, mis vastab nõuetele, tähtajaks. Tulemus:8p<br /> Meeskond2 esitab töö, mis vastab nõuetele 05.09.2011 02:00 (ehk tähtajast paar tundi hiljem). Tulemus: 7,1 punkti.<br /> Meeskond3 esitab töö, mis vastab nõuetele 06.09.2011 12:00 (ehk tähtajast paar päeva hiljem). Tulemus: 6,4 punkti.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''05.11.2012''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Paari sõnaga peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''19.11.2012''' (6p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon''' 25.11.2012 (3p)<br /> <br /> ===Prototüüp===<br /> '''10.12.2012'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 17.12.2012(5p)<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> '''07.01.2013'''(20p)<br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon''' 14.01.2013(5p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Toimub loengutes/praktikumides''' ''(4p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> Siia ilmuvad detsembri alguses projekti kaitsmise ajad.<br /> <br /> ==Konsultatsioon==<br /> Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma<br /> töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida<br /> õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel +372 53 469 734 või mait.poska [ät] itcollege.ee<br /> (teksti originaalautor Priit Raspel)<br /> <br /> =Teemad 2012 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> ==Tetris(XNA)==<br /> ==XoniX(XNA)==<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: WPF, Windows Phone 7/8, Windows 8 rakendus või ASP.Net<br /> <br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> * Rakendus leiab kasutust pärismaailmas<br /> <br /> ==Nõuded XNA projektile==<br /> Loodav mäng peab sisaldama:<br /> * Erinevaid tasemeid<br /> * Punktiarvestust<br /> * XBox puldi tuge<br /> * Klaviatuurilt juhtimise tuge<br /> <br /> '''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea ''story''<br /> <br /> <br /> =Meeskonnad 2012=<br /> <br /> ==Meeskond Test==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Test]]<br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Peeter Pakiraam<br /> *Agu Sihvka<br /> <br /> Analüüsi retsenioon [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2012)&amp;action=edit&amp;section=21 siin on midagi]<br /> <br /> ==Meeskond Naaskel==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Naaskel]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Helge Saks<br /> *Merje Kungla<br /> *Heiki Linnamägi<br /> *Kristjan Pihus<br /> *Ülari Ainjärv<br /> <br /> ==Meeskond &lt;nimi&gt;==<br /> Meeskonna wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/ selgub kui meeskonnal on nimi]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Marek Öövel<br /> *Artur Hokkonen<br /> *Mardo Halapuu<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> *&lt;vaba&gt;<br /> <br /> Teema: ei ole veel valitud, arutame uute liikmetega koos<br /> <br /> <br /> ''Artur'':<br /> ;huvi pakkuvad teemad (jalgratta leiutamine)<br /> : ladu<br /> : kliendihaldus (CRM)<br /> : arved<br /> ;mida tahaksin teha<br /> : wpf (GUI)<br /> : baas (ddl)<br /> : rakenduskiht (class library'd + xml üle võrgu - System.Web.Services.WebService?)<br /> <br /> ==Meeskond Metronaator==<br /> Meeskonna wiki leht: [[Meeskond Metronaator]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Tõnis Markus<br /> *Hanno Sirkel<br /> *Jaagup Rooso<br /> *Kristo Danilson<br /> <br /> ==Meeskond Ratsa Rikkaks==<br /> Meeskonna wiki leht: [[https://github.com/taavisildeberg/lending-tracker/wiki]]<br /> <br /> Meeskonna liikmed:<br /> *Taavi Sildberg- projektijuht<br /> *Siiri Kaarelson<br /> *Sulev Pert<br /> *Maksim Korb<br /> *Rünno Reinu</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=42074 2011-11-11T10:13:57Z

<p>Skaarels: /* Essee */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=42073 2011-11-11T10:12:49Z

<p>Skaarels: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011<br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=42071 2011-11-11T10:12:02Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>== '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=42069 2011-11-11T10:11:14Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div><br /> == '''Erialatutvustuse aine arvestustöö''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> <br /> == '''Essee''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> <br /> == '''Õpingukorralduse küsimused''' ==<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=41922 2011-11-10T08:16:10Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>'''Erialatutvustuse aine arvestustöö'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> '''Essee'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval ei ole võimalik loengut vaadata, ning hea meelega teeks seda hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> '''Õpingukorralduse küsimused'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=41920 2011-11-10T08:13:50Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>'''Erialatutvustuse aine arvestustöö'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> '''Essee'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> <br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> <br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> <br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> <br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> <br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> <br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> <br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt.<br /> <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> <br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> <br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval sa ei viibi Eestis ning hea meelega vaataks loengut hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> '''Õpingukorralduse küsimused'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=41918 2011-11-10T08:12:19Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>'''Erialatutvustuse aine arvestustöö'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> '''Essee'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt. <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval sa ei viibi Eestis ning hea meelega vaataks loengut hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> '''Õpingukorralduse küsimused'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4''' <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=41916 2011-11-10T08:09:08Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>'''Erialatutvustuse aine arvestustöö'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> '''Essee'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt. <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval sa ei viibi Eestis ning hea meelega vaataks loengut hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> '''Õpingukorralduse küsimused'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4''' <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2011 kaugõpe]]</div>

Skaarels https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skaarels&diff=41912 2011-11-10T07:51:11Z

<p>Skaarels: </p> <hr /> <div>'''Erialatutvustuse aine arvestustöö'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Autor: Siiri Kaarelson<br /> Esitamise kuupäev: 10.november 2011 <br /> <br /> '''Essee'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> Kuna minu puhul on tegemist siiski üsna IT kauge inimesega, kelle kogu vastavasisuline kogemus jääb lõppkasutaja tasemele, otsustasin arvestuse sooritamiseks ja essee kirjutamiseks valida ainet tutvustavate loengute läbivaatamise-kuulamise pika kuid huvitava tee. Kuna IT Kolledž on kõik võimalused selleks sisuliselt koju kätte toonud, osutus see äärmiselt mugavaks ja nauditavaks ettevõtmiseks. <br /> Alustuseks võiks märkida, et esinejate grupp jagunes klassikalisteks lektoriteks ning erialaspetsialistidest profesionaalseteks „esitlejateks“, kes on oma esitlusviisi lihvinud ja igati kaubanduslikku pakendisse vorminud. Mõlemal juhul on tegemist toredate nähtustega. Ühel juhul hoiab kaunis vorm üleval kuivavõitu ja teoreetilist sisu, teisel juhul ei lase ekraaniltoimiv või siis pigem mittetoimuv mõtet kõrvale juhtida, ning lektori pikem analüüsi- ja mõttekäik on jälgitavam. Seega oli tore, et erialatutvustuse osa oli kirju mosaiigina kokku pandud, näitamaks ka erinevaid lähenemisviise ja inimtüüpe.<br /> ''EST_IT@2018 – IT tulevikuvõimalused Eestis . Kristjan Rebane, Arengufond'' <br /> Mulle väga meeldis loengu alguses kasutatav „Did you know?“ klipp, mis võttis kiirelt ja lühidalt kokku selle, millised tormilised muutused on toimunud maailmas viimase paarikümne aasta jooksul tänu IT arnegule ja kui plahvatuslikult kasvab andmete ning info hulk. Siit oli hea minna edasi ennustamise raske osa juurde, millega tegelikult Arengufond osaliselt tegelema peaks. Räägiti väga põhjalikult Arengufondi erinevatest töösuundadest ja uurimisobjektidest. <br /> Põhilise mõttena jäi kajama see, et oluline on teha täna õigeid otsuseid, mitte tegeleda 10a. pärast tulemuste võrdlemise ja minevikku vaatamisega. Positiivne oli kuulda, et kaasatakse palju ka eksperte ning viiakse läbi küsitlusi, intervjuusid ja töötubasid, mitte ei tehta kuivalt kontorilaua tagant ennustusi lähiaastakümnete arenguks. Huvitav märkus, oli ka see, et IT eraldiseisva haruna kaob ja sulandusb teiste harude sisse, mis iseenesest on täiesti arusaadav. Mõttena toodi välja ka see, et programeerijate farmide aeg on ilmselt läbi ning tulevik kuulub teenuste internetile , Grid`ile ning sidesüsteemidele ning nende integratsioonile. Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ning tekitas mõtteid veel pikemaks ajaks.<br /> ''Intelligent User Interfaces for Universal Access to HCI Systems: State-of-the-Art, Challenges, Issues and Perspectives. Andrea Corradini'' <br /> Vaatamata sellele, et mul isiklikult puudub suurem ingliskeelsete loengute kuulamise kogemus ja ma veidi ehk pelgasin seda, oli tegemist väga põneva loengu ning karismaatilise lektoriga. Osaliselt tulenes see kindlasti ka sellest, et teema oli lihtsalt käsitletud, ning väga sügavasse teooriasse ei laskutud. Sissejuhatuse jaoks oli tegemist väga heal kujul esitletud materjaliga. Näited on alati need, mis hästi meelde jäävad ja märksõnadena loenguid iseloomustavad. Siin oli neid piisavalt ning vägagi humoorikaid. Kuid see on just see, millega lõppkasutajaliidese väljatöötajad oma igapäevatöös kokku puutuvad. Oluline on panna end keskmise tavakasutaja tasemele ja vastavalt sellele töötada välja ka oma liidesed. Samas tuleb arvestadaja terve rea oluliste nüanssidega nagu arusaadavus, loogilisus, ergonoomilisus jne. Kunst ja teadus liiguvad siin käsikäes. Ning positiivne kasutajakogemus on see, mis kasutaja ka järgmisel korral sinu lahenduste juurde tagasi toob. Selle loengu põhjal tundub tegemist olema vägagi huvitava haruga ning eriala tutvustavate loengute sarjas oli väga tore kohe saada kätte ka võõrkeelse loengu kuulamise kogemus. Väga meeldis ka kaameratöö, sest ilmselgelt ei vastanud lektori temperament tavaloengupidajate omale, ning seetõttu ei olnud esinejate kaadrishoidmine just kergemate killast.<br /> ''European Digital Single Market .Linnar Viik'' <br /> Linnar Viigi puhul oli samuti tore, et loeng algas näitliku pallisöötude lugemisega. Erinevalt auditooriumist, kes oli kogunenud kohale hommikul kella kaheksaks, ei suutnud ma kokku lugeda ei õiges koguses sööte, ega märgata ka ahvi. Väga õpetlik ! Käsitlust leidis nii innovatsioonitemaatika, kui ka Euroopa Digitaalne Ühisturg ning sellega seonduv. Huvitav on siinkohal märkida, et kuigi visuaalselt esitletavat materjali oli suhteliselt vähe, tekkis konspekti oluliselt rohkem märkmeid, kui teiste loengute puhul. Siit soovitus neile esinejatele, kel on vähe öelda, et loengut saatev illustratiivne materjal peaks siis võimalikult tihe olema! :) Sellega on võimalik kuulajat ära petta küll. <br /> Hea oli ka ettevõtte juhtimist ja struktuuri puudutav osa heade ideede levimise seisukohalt. Äratuntavaid momente oli palju nii pojektijuhtimise kui ülejuhtimise koha pealt. Lõpus jäi kõlama soovitus teha asju meeskonnana ja märgata alati ka gorillat! Püüame meeles pidadada!<br /> ''IT teenuste haldus .Indrek Hiie, IT ülalhoiu juht, IT valdkonna juhi asetäitja, SEB'' <br /> Loengus käsitleti valikute tegemist ja efektiivsuse mõistet IT valdkonnas. Ülesandeid saab lahendada erinevatel viisidel, tuleb välja selekteerida need, mis oleks mõistlikud. Kriteeriumiteks on aeg, maht, raha jne. Andmeturbesse on võimalik matta lõpmatult raha, kuid tuleb leida jällegi optimaalne lahendus. Õige tase tuleb kokku leppida. Lahenduseks võib olla ka kasutajate teavitamine. Käsitleti ka arenduse ja halduse vastasseisu ning erinevaid protsesse... Üldiselt on halduse teema minu jaoks alati kuivana tundunud ja seda kinnitas ka antud loeng. Kuid siinkohal ei süüdista ma mitte mingil juhul loengupidajat, vaid ikka pigem enda isiksuseomadusi. Aga soovitus minna koju programme kirjutama ja võtta kaasa raamat P. Himaneni „Häkkeri eetika“ oli väga hea ja pälvib siinkohal minu plusspunktid.<br /> ''Tarkvara arendus ja testimine. Svea Koppel, Skype kvaliteedi osakonna tiimijuht'' <br /> Loengu alguses märkis Svea Koppel, et auditooriumis viibib liiga vähe naisi. Olen igati nõus selle avaldusega. Teadsin, et IT-Kolledžis on naiste osakaal väike, kuid, et see on peaaegu olematu, ei osanud arvata. Loodan, et lähiaastatel olukord paraneb. Lähemalt räägiti tänapäevasest testija rollist, kus testija ei ole enam ahv, kes nuppu vajutab. Nüüdsel ajal eeldatakse testijalt väga head programmeerimisoskust, et juba enne testima asumist teada võimalikke kitsaskohti ja võimalikke veatüüpide avaldumist. Tutvustati kahte erinevat testimismudelit ja nende omapärasid. Samuti sain teada, et automaattestide nõrk külg on visuaalsete vigade mittetuvastamine. Seetõttu ilmselt on testija isik vajalik seni, kui programme kasutavad inimesed.<br /> ''Raul Liive, Skype beetatestimise juht'' tutvustas põhjalikulmalt beetatestimise poolt. Testijateks on vabatahtlikud üliõpilastest pensionärideni. Oluline on katta kogu kasutajaskond. Beetatestija kasutab toodet nii nagu ta seda kasutada tahab, mitte nii nagu disainiti ja seetõttu ilmneb selles testimisfaasis nii mõnigi kord probleeme, mida pole varem avastatud. Veel toodi välja tähelepanek, et beetatestimine peab olema lõbus, muidu ei viitsi inimesed seda teha. <br /> Kokkuvõtvalt oli loeng väga huvitav ja avas testimisest selliseid külgi, millele ma pole kunagi mõelnud. Väga kasulik loeng!<br /> ''Mobiiltehnoloogiad ja arendus. Ergo Sarapuu, mobiilitarkvara tiimijuht Mobi Solutions OÜ''<br /> Anti ülevaade Mobi Solution OÜ-st. Tänu kiirele tehnoloogia arengule on massidesse jõudnud palju erinevaid seadmeid tahvelarvutitest nutitelefonideni. Koos mobiilivõrgu kiiruste ja läbilaskevõime kasvuga on kasvanud ka plahvatuslikult m-interneti kasutatavus. Siit tuleb ka mobiili turvalisuse teema. Kuna meelelahutus on väga tähtsal kohal, siis praktiliste mobiilirakenduste kõrval töötatakse välja ka väga palju meelelahutuslikke rakendusi. Uute tehnoloogiate turule tulles, püütakse kohe ka neid uusi funktsioone rakendustes kasutusele võtta. Aeg on oluline faktor, sest konkurents on tihe.<br /> ''Tauno Talimaa, mobiilitarkvara tiimijuht''<br /> tõi välja selle, miks mobiilirakenduste arendamine on perspektiivikas. Veebirakenduste kirjutajaid on palju, mobiilirakenduste arendajaid hetkel aga vähe. Samas on inimesed valmis mobiilirakenduste eest palju raha välja käima ja pidevalt mõõduka summa eest uusi rakendusi alla laadima. Kokkuvõttes on summad aga suured. Sain teada, et suurimaks väljakutseks mobiilirakenduste loomisel on arendajavaenulik keskond. Selle all peetakse silmas olude pidevat muutumist (aku teisaldamist, võrgu kadumist, teiste rakenduste käivitumist jne.), mis ei ole prognoositavad, kuid millega tuleb alati arvestada.Arendatavaid platvorme on vähemalt 11 ning erinevate mobiilitootjate ja mudelite jada on lõputu. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tegemist on väga suurt väljakutset nõudva, kuid kindlasti huvitava haruga! Igatahes õnnestus lektoril situatsiooni edasiandmine ja aukartust äratava aura tekitamine suurepäraselt. <br /> ''m/s, l ja kbps. Märt Pais, Telegrupp'' <br /> Viimane loeng meeldis oma lihtsuses ja vahetuses. Asju ei aetud teoreetiliseks ja esitlus polnud ülepingutatud. Põhirõhk oli mõtlemise ja mitmekülgse lähenemise kasulikkuse toonitamisele. Kõik näited olid toodud praktilisest elust ja IT- inseneri igapäevatööst. Enamustes olukordades olid kasutusele võetud ka teiste valdkondade, nagu projekteerimine ja tugevusarvutus oskusi. Endine kõrgharidus andis selleks väga laia põhja. Ise arvan, et nüüd on eirala läinud väga spetsiifiliseks ja spetsialiseerumine on kitsam. Ilmselt tulevikus tuleb teiste spetsialistide abi rohkem kaasata. Vana aja „teeme kõik oma kätega“- mehed on veel alles, kuid järelkasvu neile eriti ei ole. Aga võimaliku lähenemise näitena oli loeng vägagi arvestatav. Kindlasti avardas nii mõnedegi tulevase it-spetsialsisti silmaringi näha asju laiemalt ja suuta olukordi üldistada.<br /> Kokkuvõtvalt võin öelda, et kõik ootused ja lootused kursuse osas said täidetud, ning kohtumisi oli väga huvitavate inimestega. Lektorite valik oli minu meelest väga hea, sest esindas ka oma tüpaažilt päris hästi enda poolt tutvustatava haru inimesi. Näitena võib siin tuua testijate täpsust ja pedantsust ka oma materjalides, kasutajaliidesearendajate kunstnikuhinge ning serveriruumiehitaja lihtsa ja praktilise lähenemise ning eluterve mõtlemise. Kes pole loenguid veel vaadanud, võiks nii mõnedki neist siiski läbi vaadata. Isiklikult soovitaks kindlasti Arengufondi loengut, Linnar Viigi loengut ning Andrea Corradini esinemist.<br /> Kui üldisemalt rääkida, siis mulle isiklikult väga meeldib võimalus otseülekandena vaadata ka avatud loenguid. Viimane positiivne kogemus oli Hegle Sarapuu loengu näol „Kasutajasõbralike veebikeskondade loomisest“. Eriti tore oleks, kui mingi aja jooksul oleks võimalik ka tagantjärele neid loenguid kuulata (kasvõi ainult üliõpilastel). Sest tihti juhtub nii, et vajalikul päeval sa ei viibi Eestis ning hea meelega vaataks loengut hiljem. Õnneks on kirjalikud loengumaterjalid siiski pikemalt üleval.<br /> Kui IT-Kolledž samas vaimus jätkab, siis usun täiesti elukestvasse õppesse. Sellisel kujul on see puhas rõõm.<br /> <br /> <br /> '''Õpingukorralduse küsimused'''<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus B''' <br /> Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Kordusarvestust on lubatud teha ülejärgmise semestri punase joone päevani, ning arvestuse tähtaja määrab ainet õpetav õppejõud. Seejuures jälgitakse soovituslikku ajakava, mis on õppeosakonna poolt varasemalt koostatud. Järelarvestuseks ettevalmistamise käigus võib õppejõud anda täiendavaid iseseisva töö ülesandeid. Kordussoorituse tasu on REV tudengile 13 € . Tudeng peab olema korduseksamile või -arvestusele õppeosakonnas registreerunud ning tasunud kordussooriustasu hiljemalt üleeelmise tööpäeva lõpuks loetuna eksami toimumise päevast. Riigieelarvelisel (RE) tudengil on korduseksamite ja -arvestuste sooritamine tasuta, kuid registreerumine õppeosakonnas on samuti kohustuslik.<br /> <br /> '''Küsimus 4''' <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi? <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> Esimesel õppeaastal on võimalik minna akadeemilisele puhkusele kolmel juhul: tervislikel põhjustel (kuni kaheks aastaks), Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel (kuni 1 aasta) ja kuni kolmeaastase lapse hooldamiseks (kuni lapse kolme aastaseks saamiseni). Kõigil neil juhtudel saab avaldust esitada ja akadeemilisele minna mistahes ajal kogu õppeaasta jooksul. Avaldus esitatakse õppeosakonda koos vastavasisulise tõendiga. Hiljemalt akadeemilise puhkuse lõpukuupäevaks tuleb esitada avaldus puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks. Vastasel juhul lõpetatakse akadeemiline puhkus viimasele semastrile järgneva semestri punase joone päevaks ning õpilane eksmatrikuleeritakse seoses õppetööst mitteosavõtmisega. Akadeemilise puhkuse ajal võib sooritada eksameid ja arvestusi, kuid õppetööst osa võib võtta vaid lapsehoolduspuhkusel viibiv õpilane, kes on kirjalikult deklareerinud oma õppeained punase joone päevaks ja esitanud vastava avalduse õppeosakonda.</div>

Skaarels