https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Skagansk 2026-05-07T13:32:41Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:StockForecaster&diff=126566 2017-11-12T16:55:03Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>=='''Analüüsi retsentsioon'''==<br /> Pärast analüüsi lugemist, esines küsimus, kuidas arendajad hakkavad matemaatilist mudelit koostama? Kas mudel hakkab baseeruma statistika andmete peal? Kui jah, siis kuidas hakkatakse teostama andmete analüüsi? Või olemasolevate andmete kuvandamine erinevatest allikatest? On jäänud ka ebaselgeks graafiline osa. Erinevate andmete puhul (ehk erineva esialgse valiku puhul), peab ka erinev graafik olema. Äkki oleks mõislik ka lisa graafikule teha ka tabelit? Võiks ka näidata keskvärtust, min ning max mingi perioodi puhul. Mugavam oleks küll näha väärtusi mitte neid lugeda graafikut. Graafik on ainult trendi kuvandamiseks aga täpsema pildi saamiseks võik varem nimetatud lihtsad statiistilised näitajad ekraanile välja tuua.<br /> Üsna raske on esialgselt hinnata mahtu, kuna meie jaoks on C# uus keel ja kes teab, mis raskustega me võime kokku puutuda. Sega ütleks, et esialgne plaan on mahuliselt kindlasti piisav.<br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et analüüsis enamus vajalike asju on olemas (ehk eesmärk on välja toodud, must and nice to have asju on ka ilusti välja toodud), kuid teostuse kohta on mõningaid küsimusi küll jäänud. Aga kuna tegemist on ikkagi algse analüüsiga, siis kindlasti projekti teostuse käigus tulevad muudatused ja võib tulla nii et need puudused ei ole kriitilised.<br /> =='''Retsenseeris meeskond: &quot;Kaloriarvutaja&quot; 12.11.2017'''==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:StockForecaster&diff=126565 2017-11-12T16:54:48Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>=='''Analüüsi retsentsioon'''==<br /> Pärast analüüsi lugemist, esines küsimus, kuidas arendajad hakkavad matemaatilist mudelit koostama? Kas mudel hakkab baseeruma statistika andmete peal? Kui jah, siis kuidas hakkatakse teostama andmete analüüsi? Või olemasolevate andmete kuvandamine erinevatest allikatest? On jäänud ka ebaselgeks graafiline osa. Erinevate andmete puhul (ehk erineva esialgse valiku puhul), peab ka erinev graafik olema. Äkki oleks mõislik ka lisa graafikule teha ka tabelit? Võiks ka näidata keskvärtust, min ning max mingi perioodi puhul. Mugavam oleks küll näha väärtusi mitte neid lugeda graafikut. Graafik on ainult trendi kuvandamiseks aga täpsema pildi saamiseks võik varem nimetatud lihtsad statiistilised näitajad ekraanile välja tuua.<br /> Üsna raske on esialgselt hinnata mahtu, kuna meie jaoks on C# uus keel ja kes teab, mis raskustega me võime kokku puutuda. Sega ütleks, et esialgne plaan on mahuliselt kindlasti piisav.<br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et analüüsis enamus vajalike asju on olemas (ehk eesmärk on välja toodud, must and nice to have asju on ka ilusti välja toodud), kuid teostuse kohta on mõningaid küsimusi küll jäänud. Aga kuna tegemist on ikkagi algse analüüsiga, siis kindlasti projekti teostuse käigus tulevad muudatused ja võib tulla nii et need puudused ei ole kriitilised.<br /> =='''Retsenseeris meeskond Kaloriarvutaja 12.11.2017'''==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:StockForecaster&diff=126564 2017-11-12T16:53:47Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>'''Analüüsi retsentsioon'''<br /> Pärast analüüsi lugemist, esines küsimus, kuidas arendajad hakkavad matemaatilist mudelit koostama? Kas mudel hakkab baseeruma statistika andmete peal? Kui jah, siis kuidas hakkatakse teostama andmete analüüsi? Või olemasolevate andmete kuvandamine erinevatest allikatest? On jäänud ka ebaselgeks graafiline osa. Erinevate andmete puhul (ehk erineva esialgse valiku puhul), peab ka erinev graafik olema. Äkki oleks mõislik ka lisa graafikule teha ka tabelit? Võiks ka näidata keskvärtust, min ning max mingi perioodi puhul. Mugavam oleks küll näha väärtusi mitte neid lugeda graafikut. Graafik on ainult trendi kuvandamiseks aga täpsema pildi saamiseks võik varem nimetatud lihtsad statiistilised näitajad ekraanile välja tuua.<br /> Üsna raske on esialgselt hinnata mahtu, kuna meie jaoks on C# uus keel ja kes teab, mis raskustega me võime kokku puutuda. Sega ütleks, et esialgne plaan on mahuliselt kindlasti piisav.<br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et analüüsis enamus vajalike asju on olemas (ehk eesmärk on välja toodud, must and nice to have asju on ka ilusti välja toodud), kuid teostuse kohta on mõningaid küsimusi küll jäänud. Aga kuna tegemist on ikkagi algse analüüsiga, siis kindlasti projekti teostuse käigus tulevad muudatused ja võib tulla nii et need puudused ei ole kriitilised.<br /> '''Retsenseeris meeskond Kaloriarvutaja 12.11.2017'''</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:StockForecaster&diff=126563 2017-11-12T16:53:25Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>Analüüsi retsentsioon<br /> Pärast analüüsi lugemist, esines küsimus, kuidas arendajad hakkavad matemaatilist mudelit koostama? Kas mudel hakkab baseeruma statistika andmete peal? Kui jah, siis kuidas hakkatakse teostama andmete analüüsi? Või olemasolevate andmete kuvandamine erinevatest allikatest? On jäänud ka ebaselgeks graafiline osa. Erinevate andmete puhul (ehk erineva esialgse valiku puhul), peab ka erinev graafik olema. Äkki oleks mõislik ka lisa graafikule teha ka tabelit? Võiks ka näidata keskvärtust, min ning max mingi perioodi puhul. Mugavam oleks küll näha väärtusi mitte neid lugeda graafikut. Graafik on ainult trendi kuvandamiseks aga täpsema pildi saamiseks võik varem nimetatud lihtsad statiistilised näitajad ekraanile välja tuua.<br /> Üsna raske on esialgselt hinnata mahtu, kuna meie jaoks on C# uus keel ja kes teab, mis raskustega me võime kokku puutuda. Sega ütleks, et esialgne plaan on mahuliselt kindlasti piisav.<br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et analüüsis enamus vajalike asju on olemas (ehk eesmärk on välja toodud, must and nice to have asju on ka ilusti välja toodud), kuid teostuse kohta on mõningaid küsimusi küll jäänud. Aga kuna tegemist on ikkagi algse analüüsiga, siis kindlasti projekti teostuse käigus tulevad muudatused ja võib tulla nii et need puudused ei ole kriitilised.<br /> Retsenseeris meeskond Kaloriarvutaja 12.11.2017</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:StockForecaster&diff=126495 2017-11-12T09:20:17Z

<p>Skagansk: Created page with &quot;Analüüsi retsentsioon Retsenseeris meeskond Kaloriarvutaja 12.11.2017 ...tuleb varsti....Täna&quot;</p> <hr /> <div>Analüüsi retsentsioon<br /> Retsenseeris meeskond Kaloriarvutaja 12.11.2017<br /> ...tuleb varsti....Täna</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kaloriarvutaja&diff=125917 2017-11-05T17:46:05Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on kalorite kalkuleerimine erineva toidu põhjal. On võimalik lisada/eemalde erinevaid produkte ning oma kaalu põhjal oleks võimalik ka menüüt koostada.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF <br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> '''Lühidalt:'''<br /> <br /> Andmebaasis on juba teatud hulk infot uue kasutaja jaoks olemas: arendajad lisavad kohe kõige tüüpilisemad toidud sisse. Enne kaloriarvutaja kasutamise alustades, kasutaja määrab kalu, pikkust ja sugu. Kalu ning pikkuse kaudu arvutatakse indeksi ja määratakse palju kalorid ta peab tarbima päeva jookusl. Lisaks kasutajal on võimalus lisada ka enda poolt loodud produkte. Iga toidu puhul on võimalik määrata valku, süsiniku ja rasva koostist. <br /> <br /> '''Nüüd põhjelikumalt:'''<br /> <br /> Antud rakenduse idee on sündinud sellepärast, et olemas palju erinevaid kalorite kalkulaatoreid, kuid enamasti nendes olevad toidud on sellised, mida meie ei söö. Kindlasti seal on olemas toidu lisamise võimalus, kuid see on tüütu. Tahaks tekitada enda kalkulaator, kus on see juba kõige kasutatavamad toidud. <br /> Antud rakenduse põhieesmärk on aidata hoida kaal kontrolli all kalorite kalkuleerimise kaudu. Rakenduse andmebaasis on arendajate poolt juba olemas sisestatud toidud ja nende kohta info: energia, rasvad, küllastanud rasvhapped, süsivesikud, suhkrud, kiudained, valgud. Info toidu kohta võetakse Prisma kaupluse koduleheküljelt: www.prismamarket.ee . Kõikidel kasutajatel on olemas võimalus lisada ka uued toidud ja ka info nende kohta. Samuti lisame kalkulaatorise sellise välja, mis näitaks, kas antud toit on tervisele kasulik või mitte. Selle põhjal saaks ka oma söömise harjumused muuta. Toidud saab kategoriseerida: juurviljad, puuviljad, hommikusöök, lõuna, õhtusöök, liha, magustoit, veganitoit. Saab endale tekitada kasutajat ja jälgida oma ajalugu: mida ja kui palju sa oled söönud. Palju sa oled midagi söönud saab näidata tükkides, grammides (kas näiteks 100 grammi kaupa), milliliitrites. Ei hakka lisama võimaluse näidata söödud toidu portsioonides, kuna arvame, et inimesel ehk kasutajal on raske mõnikord defineerida, mis on portsioon. Kasutaja saab sisestada ka enda kaal ja pikkus. Selle järgi talle antakse tema keha massi indeks. Kui see on üle või alla normi, siis kasutajale soovitatakse rohkem või vähem süüa. Selleks ongi abiks meie kalkulaator. Saab (muidugi peab sisestama mida sa oled söönud ja joonud) jälgida, kas sa sööd ja jood piisavalt palju, et muuta enda keha massi indeksit. Põhimõtteliselt saab ka eesmärki lisada, et ma tahan nii palju kaaluda, mis tähendab, et kaalu langetamiseks või tõstmiseks on vaja vastavalt süüa ja juua. Päevapõhiselt kalkulaator hakkab näitama, et sa oled kas ületanud oma normi või sa võid veel midagi süüa ja juua. Võimaluse korral loome ka graafikuid, mis hakkavad näitama, kuidas kaal ja keha massi indeks on muutunud ajas, palju kaloreid inimene on tarbinud ajas, samuti palju rasvaid, küllastanud rasvhappeid, süsivesikuid, suhkruid, kiudaineid, valguid. Samuti võimaluse korral meil oli mõtte luua sellise inimese kuju, mis muudaks oma paksuse ajas vastavalt sellele, kuidas inimene sööb. See oleks boonuseks inimese jaoks, mis aitaks motivatsiooni tõsta. Arvatavasti saab ka tüüpilist menüüd koostada, et andmete sisestamine ei võtaks palju aega. Vajadusel saab ka toidu info uuendada, muuta või üldse kustutada. Samuti on olemas võimalus uued toidud lisada. Põhirõhk on siiski praegu tehtud sellele, et esialgul lisame lihtsamaid toidud sisse. Ehk selliseid, mis me ise sööme. Pitsad, jogurtid, kohupiim, vorstid, munad, õunad, kartulid, pelmeenid… Ühesõnaga valmistoit.<br /> <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uute produktide lisamine<br /> *Olemasolevate produkte kuvamine<br /> *Produkte redigeerimine<br /> *Produkte kustutamine<br /> *Produktide kirjeldust lisamine ning redigeerimine<br /> *Produktide kategoriseerimine (juurviljad, puuviljad, joogid, kasuliktoit/mittekasulik jne.)<br /> *Keha indeksi arvutamine<br /> *Keha indeksi kuvamine<br /> *Pikkust, sugu ning kalu lisamine enne kalkulatori kasutamist<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus''' <br /> *Produktide otsing kalorite kaudu või teiste parameetrite kaudu (valgud, süsinukud, rasvad)<br /> *Soovitavate produktide kuvandamine<br /> *Menüü koostamine<br /> *Veel üks baas kasutajate salvestamiseks<br /> *Pilt, mis näitab progressi (ehk kui kaal kasvab, kuvatakse paksu inimest)<br /> *Portsioonide kaudu kuvata toitu</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kaloriarvutaja&diff=125912 2017-11-05T17:26:40Z

<p>Skagansk: /* Analüüs */</p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on kalorite kalkuleerimine erineva toidu põhjal. On võimalik lisada/eemalde erinevaid produkte ning oma kaalu põhjal oleks võimalik ka menüüt koostada.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF <br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Andmebaasis on juba teatud hulk infot uue kasutaja jaoks olemas: arendajad lisavad kohe kõige tüüpilisemad toidud sisse. Enne kaloriarvutaja kasutamise alustades, kasutaja määrab kalu, pikkust ja sugu. Kalu ning pikkuse kaudu arvutatakse indeksi ja määratakse palju kalorid ta peab tarbima päeva jookusl. Lisaks kasutajal on võimalus lisada ka enda poolt loodud produkte. Iga toidu puhul on võimalik määrata valku, süsiniku ja rasva koostist. <br /> <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uute produktide lisamine<br /> *Olemasolevate produkte kuvamine<br /> *Produkte redigeerimine<br /> *Produkte kustutamine<br /> *Produktide kirjeldust lisamine ning redigeerimine<br /> *Produktide kategoriseerimine (juurviljad, puuviljad, joogid, kasuliktoit/mittekasulik)<br /> *Keha indeksi arvutamine<br /> *Keha indeksi kuvamine<br /> *Pikkust, sugu ning kalu lisamine enne kalkulatori kasutamist<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus''' <br /> *Produktide otsing kalorite kaudu või teiste parameetrite kaudu (valgud, süsinukud, rasvad)<br /> *Soovitavate produktide kuvandamine<br /> *Menüü koostamine<br /> *Veel üks baas kasutajte salvestamiseks</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kaloriarvutaja&diff=125909 2017-11-05T17:18:23Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on kalorite kalkuleerimine erineva toidu põhjal. On võimalik lisada/eemalde erinevaid produkte ning oma kaalu põhjal oleks võimalik ka menüüt koostada.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF <br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Andmebaasis on juba teatud hulk infot uue kasutaja jaoks olemas: arendajad lisavad kohe kõige tüüpilisemad toidud sisse. Enne kaloriarvutaja kasutamise alustades, kasutaja määrab kalu, pikkust ja sugu. Kalu ning pikkuse kaudu arvutatakse indeksi ja määratakse palju kalorid ta peab tarbima päeva jookusl. Lisaks kasutajal on võimalus lisada ka enda poolt loodud produkte. Iga toidu puhul on võimalik määrata valku, süsiniku ja rasva koostist. <br /> <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uute produktide lisamine<br /> *Olemasolevate produkte kuvamine<br /> *Produkte redigeerimine<br /> *Produkte kustutamine<br /> *Produktide kirjeldust lisamine ning redigeerimine<br /> *Produktide kategoriseerimine (juurviljad, puuviljad, joogid, kasuliktoit/mittekasulik)<br /> *Keha indeksi arvutamine<br /> *Keha indeksi kuvamine<br /> *Pikkust, sugu ning kalu lisamine enne kalkulatori kasutamist<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus''' <br /> *Produktide otsing kalorite kaudu või teiste parameetrite kaudu (valgud, süsinukud, rasvad)<br /> *Soovitavate produktide kuvandamine<br /> *Menüü koostamine</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kaloriarvutaja&diff=125899 2017-11-05T17:10:55Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>==Meeskond==<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski<br /> <br /> ==Idee==<br /> Luua ''desktop'' rakendus, mille peamiseks funktsiooniks on kalorite kalkuleerimine erineva toidu põhjal. On võimalik lisada/eemalde erinevaid produkte ning oma kaalu põhjal oleks võimalik ka menüüt koostada.<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> *C#<br /> *WPF <br /> <br /> ==Analüüs==<br /> <br /> Andmebaasis on juba teatud hulk infot uue kasutaja jaoks olemas: arendajad lisavad kohe kõige tüüpilisemad toidud sisse. Enne kaloriarvutaja kasutamise alustades, kasutaja määrab kalu, pikkust ja sugu. Kalu ning pikkuse kaudu arvutatakse indeksi ja määratakse palju kalorid ta peab tarbima päeva jookusl. Lisaks kasutajal on võimalus lisada ka enda poolt loodud produkte. Iga toidu puhul on võimalik määrata valku, süsiniku ja rasva koostist. <br /> <br /> <br /> '''Must have funktsionaalsus'''<br /> *Uue produkte lisamine<br /> *Olemasolevate produkte kuvamine<br /> *Produkte redigeerimine<br /> *Produkte kustutamine<br /> *Produktide kirjeldust lisamine ning redigeerimine<br /> *Produktide kategoriseerimine (juurviljad, puuviljad, joogid)<br /> <br /> '''Nice to have funktsionaalsus''' <br /> *Produktide otsing kalorite kaudu või teiste parameetrite kaudu (valgud, süsinukud, rasvad)<br /> *Tüüp-märkmete templiidid (nt ostunimekiri / reisi planeerimine jms)<br /> *Soovitavate produktide kuvandamine<br /> *Menüü koostamine</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125872 2017-11-05T16:51:20Z

<p>Skagansk: /* Meeskond: Kaloriarvutaja */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://stockforecaster.visualstudio.com/MyFirstProject/_wiki StockForecaster] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kaloriarvutaja] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Kaloriarvutaja&diff=125871 2017-11-05T16:51:05Z

<p>Skagansk: Created page with &quot;Meie Kaloriarvutaja&quot;</p> <hr /> <div>Meie Kaloriarvutaja</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125870 2017-11-05T16:49:59Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam : Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ===Meeskond Phoney===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Phoney Phoney]<br /> *Karl Erik Õunapuu<br /> *Margus Põlma<br /> <br /> ===Meeskond XYZ===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:XYZ XYZ]<br /> *Andero Samelselg<br /> *Eve Ormisson<br /> *Kaisa Lindström<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Wiki leht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> * Rain Kärner<br /> <br /> ===Meeskond: PlantWise===<br /> <br /> Wiki leht: [[PlantWise]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: Memorize===<br /> Meeskonna koduleht: https://mylibrary16.wordpress.com/<br /> <br /> Liikmed:<br /> * Madis Uudam - projektijuht, arendaja<br /> * Olle Mikk - arendaja<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher<br /> <br /> ===Meeskond: Ennustajad===<br /> Wiki leht: [https://stockforecaster.visualstudio.com/MyFirstProject/_wiki StockForecaster] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Meelis Sääsk - projektijuht<br /> * Andrei Tomba<br /> <br /> ===Meeskond: PennyFriends===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:PennyFriends PennyFriends] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Helen Kösta<br /> * Kersti Miller<br /> * Kirke Narusk<br /> <br /> ===Meeskond: TaxiService===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:TaxiService TaxiService] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Dmitri Lukas<br /> * Jevgeni Jurtšenko<br /> <br /> ===Meeskond: H2I===<br /> Wiki leht: [[H2I]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ingvar Lukas<br /> * Helen Oppar<br /> * Hardi Tiitus<br /> <br /> ===Meeskond: Märkmik===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/M%C3%A4rkmik Märkmik] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Kristiina Keelmann<br /> *Häli Ann Reintam<br /> <br /> ===Meeskond: Meeskond_Projekt===<br /> Wiki lehekülg: [[Meeskond_Projekt]]&lt;br&gt;<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *Rahel Kangur<br /> <br /> ===Meeskond: Kaloriarvutaja===<br /> Wiki leht: [] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> *Vjatsheslav Aprelkov - Projektijuht<br /> *Sergei Kaganski</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122774 2017-05-24T18:05:13Z

<p>Skagansk: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Automaatne privaatne veebilehtisemine Windowsis.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122672 2017-05-22T07:01:08Z

<p>Skagansk: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122671 2017-05-22T07:00:23Z

<p>Skagansk: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122670 2017-05-22T06:58:23Z

<p>Skagansk: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118382 2017-03-05T09:00:48Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee)<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> <br /> '''4.''' Ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:FourthStep.png]]<br /> <br /> '''5.''' Kui kõik oli tehtud õigesti, siis ilmub järgmine teade:<br /> <br /> [[File:FifthStep.png]]<br /> <br /> '''6.''' Siis kontrollige enda postkasti. Seal peab olema kinnitus registreerimisest:<br /> <br /> [[File:LastStep.png]]<br /> <br /> '''7.'''Valmis!<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:LastStep.png&diff=118381 2017-03-05T09:00:09Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118380 2017-03-05T08:58:58Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee)<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> <br /> '''4.''' Ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:FourthStep.png]]<br /> <br /> '''5.''' Kui kõik oli tehtud õigesti, siis ilmub järgmine teade:<br /> <br /> [[File:FifthStep.png]]<br /> <br /> '''6.''' Siis kontrollige enda postkasti. Seal peab olema kinnitus registreerimisest:<br /> <br /> [[File:LastStep.png]]<br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FifthStep.png&diff=118379 2017-03-05T08:57:27Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118378 2017-03-05T08:56:26Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee)<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> <br /> '''4.''' Ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:FourthStep.png]]<br /> <br /> '''5.''' Kui kõik oli tehtud õigesti, siis ilmub järgmine teade:<br /> <br /> [[File:FifthStep.png]]<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118377 2017-03-05T08:55:32Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee)<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> <br /> '''4.''' Ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:FourthStep.png]]<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118376 2017-03-05T08:53:38Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee) ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> [[File:FourthStep.png]]<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FourthStep.png&diff=118375 2017-03-05T08:53:19Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:ThirdStep.png&diff=118374 2017-03-05T08:50:44Z

<p>Skagansk: Skagansk uploaded a new version of File:ThirdStep.png</p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:ThirdStep.png&diff=118373 2017-03-05T08:47:55Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118372 2017-03-05T08:46:53Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> '''3.''' Seejärel täitke all olevat vormi (kasutage IT Kolledži e-maili: kasutaja@itcollege.ee) ning kui valmis, siis vajutage nuppule &quot;Submit Request&quot;<br /> <br /> [[File:ThirdStep.png]]<br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118371 2017-03-05T08:43:12Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:SecondStepResized.png&diff=118370 2017-03-05T08:42:35Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118369 2017-03-05T08:42:22Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti. Eelduseks on IT Kolledži e-mail ning GitHub-i konto.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> '''2.''' Vajutage &quot;Yes, I'm student&quot;, et kinnitada, et olete tudeng.<br /> <br /> [[File:SecondStepResized.png]]<br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118368 2017-03-05T08:36:23Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118367 2017-03-05T08:36:09Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Esialgu minge https://education.github.com/pack. ning vajutage &quot;Get your pack&quot; nuppule<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118366 2017-03-05T08:35:07Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> All on toodud juhend, kuidas on võimalik endale tellida Student Developer &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; paketti.<br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118365 2017-03-05T08:34:25Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:FirstStepResized.png]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FirstStepResized.png&diff=118364 2017-03-05T08:34:03Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118363 2017-03-05T08:31:58Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:FirstStep.png]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:FirstStep.png&diff=118362 2017-03-05T08:31:11Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div></div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=GitHub_tudengipaketi_taotlemine_(Sergei_Kaganski)&diff=118353 2017-03-04T14:49:06Z

<p>Skagansk: Created page with &quot;&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt; &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt; &#039;&#039;&#039;1.&#039;&#039;&#039; Avage https://education.github.com/pac...&quot;</p> <hr /> <div>&lt;h1&gt;Sissejuhatus&lt;/h1&gt;<br /> &lt;ref&gt;[https://education.github.com/pack GitHub Student Developer Pack]&lt;/ref&gt; <br /> <br /> &lt;h2&gt;Tellimise juhend&lt;/h2&gt;<br /> <br /> '''1.''' Avage https://education.github.com/pack.<br /> <br /> [[File:file.PNG]]<br /> <br /> <br /> <br /> &lt;h1&gt;Viited&lt;/h1&gt;<br /> &lt;references/&gt;<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=108032 2016-10-16T07:51:35Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> '''Hedi Mardisoo loeng''' &quot;IT ja turundus&quot; räägiti turunduse ning IT rollidest äris.Terv loeng oli jagatud kaheks osaks, kus esialselt räägiti teooriast ja pärast toodi kolm juhtumit enda kogemusest. Kui rääkida brändist, siis jäi meelde Amazon-i juhi poolt definitsioon, ehk bränd on see, mida inimesed sinust rääkivad, kui lahkud ruumist. Oluline on see, et muuta enda mõtte viisi. Tasub alati küsida, miks ja kelle jaoks sa need asju teed? Tähtis on see, kuidas sa enda teenusega, toodega saad maailma muuta, mitte mõelda nii, et tehtud ja tehtud. Tänapäeval kõige tähtsam turunduses lüli on inimene. Lisaks, päris palju asju muudatakse (tooded, töö sisu) aga turundus jääb püsti, ehk või rääkida stabiilsest keskkonnast. Ja siia tuleb tuua näite, mis ilustreerib turunduse olulisust: &quot;Kui koerale toit ei meeldi, siis pakendist kasu ei ole&quot;<br /> Hedi on toonud kolm näitet kogemusest, kus oli näha, kui suurt rooli mängivad turundus ja IT. '''Esimeses näites''' räägiti ettevõttes, mis oli juhitatud programeerija poolt. Tegemist oli tootega, mis müüs iseennast maha, ei olnud vajadust reklaamida. Ja juhi filosoofia oli selline, et vaja lihtsalt teha nii head toodet, mille puhul turundust ei oleks vaja, piisaks kirjelduse lehti. Aga põhjus, miks turundust ei olnud vaja, oli sellest, et konkurentsi turul ei olnud. Tegemist oli tarkvaraga ja kliendid, kui nad olid rahul, rääkisid teistele, kui äge tarkvara selline on. Situatsioon muutus, kui firma hakkas partnesust otsida. Siis oli vaja turundusse investeerida (Apple, näiteks, tahtis, et oleks brändi info ning hea disaain).<br /> '''Teises näites''' räägiti ühest pangast, kus IT oli nagu must kast ja nii äri kui ka IT omavahelisest tegevustest ei saanud aru. Ülesanne seisnes selles, et oli vaja need kaks osakonna omavahel tutvustada, et nendel tekkitas pilt teineteisest. Ja läbi mänge õnnestus neid omavahel kokku saada. On jäänud ka melde jutt SWED pangast, mis ühel hetkel oli praktisilet pankrooti läinud. Põhjuseks oli usalduse langus ja usalduse tõstmine on üsna suur töö. On võimalik aastas kuni 2% usaldust tagastada. Ehk kui usaldus on langenud 10% võrra, siis läheb vähemalt 5 aastat et tagasi seda tuua samale tasemele. <br /> Teises näites räägiti telekommunikatsiooni ärist, kus turundus ja IT mängivad põhirollid. Väga kiiresti arenevas keskkonas vaja kiiresti muutujatele reageerida ning R&amp;D-sse investeerida. Turunduse rolli hästi ilustreerib Hedi sõnad: kui ta telekommunikatsioon valdkonnale tööle tuli, peatas kogu turundust üheks kuuks, tulemusena oli müügi näitajate kiiresti langus.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt; [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi/ Õppekorraldus 1.2.19] &lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot, mis tuleb aasta lõpuks maksta. Lisana, pärast esimest semestrit oleks vaja tasuda 150 euri (27-24). Terve aasta jooksul tuleb maksta 700 euri.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=108031 2016-10-16T07:51:14Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> '''Hedi Mardisoo loeng''' &quot;IT ja turundus&quot; räägiti turunduse ning IT rollidest äris.Terv loeng oli jagatud kaheks osaks, kus esialselt räägiti teooriast ja pärast toodi kolm juhtumit enda kogemusest. Kui rääkida brändist, siis jäi meelde Amazon-i juhi poolt definitsioon, ehk bränd on see, mida inimesed sinust rääkivad, kui lahkud ruumist. Oluline on see, et muuta enda mõtte viisi. Tasub alati küsida, miks ja kelle jaoks sa need asju teed? Tähtis on see, kuidas sa enda teenusega, toodega saad maailma muuta, mitte mõelda nii, et tehtud ja tehtud. Tänapäeval kõige tähtsam turunduses lüli on inimene. Lisaks, päris palju asju muudatakse (tooded, töö sisu) aga turundus jääb püsti, ehk või rääkida stabiilsest keskkonnast. Ja siia tuleb tuua näite, mis ilustreerib turunduse olulisust: &quot;Kui koerale toit ei meeldi, siis pakendist kasu ei ole&quot;<br /> Hedi on toonud kolm näitet kogemusest, kus oli näha, kui suurt rooli mängivad turundus ja IT. '''Esimeses näites''' räägiti ettevõttes, mis oli juhitatud programeerija poolt. Tegemist oli tootega, mis müüs iseennast maha, ei olnud vajadust reklaamida. Ja juhi filosoofia oli selline, et vaja lihtsalt teha nii head toodet, mille puhul turundust ei oleks vaja, piisaks kirjelduse lehti. Aga põhjus, miks turundust ei olnud vaja, oli sellest, et konkurentsi turul ei olnud. Tegemist oli tarkvaraga ja kliendid, kui nad olid rahul, rääkisid teistele, kui äge tarkvara selline on. Situatsioon muutus, kui firma hakkas partnesust otsida. Siis oli vaja turundusse investeerida (Apple, näiteks, tahtis, et oleks brändi info ning hea disaain).<br /> '''Teises näites''' räägiti ühest pangast, kus IT oli nagu must kast ja nii äri kui ka IT omavahelisest tegevustest ei saanud aru. Ülesanne seisnes selles, et oli vaja need kaks osakonna omavahel tutvustada, et nendel tekkitas pilt teineteisest. Ja läbi mänge õnnestus neid omavahel kokku saada. On jäänud ka melde jutt SWED pangast, mis ühel hetkel oli praktisilet pankrooti läinud. Põhjuseks oli usalduse langus ja usalduse tõstmine on üsna suur töö. On võimalik aastas kuni 2% usaldust tagastada. Ehk kui usaldus on langenud 10% võrra, siis läheb vähemalt 5 aastat et tagasi seda tuua samale tasemele. <br /> Teises näites räägiti telekommunikatsiooni ärist, kus turundus ja IT mängivad põhirollid. Väga kiiresti arenevas keskkonas vaja kiiresti muutujatele reageerida ning R&amp;D-sse investeerida. Turunduse rolli hästi ilustreerib Hedi sõnad: kui ta telekommunikatsioon valdkonnale tööle tuli, peatas kogu turundust üheks kuuks, tulemusena oli müügi näitajate kiiresti langus.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt; [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi/ Õppekorraldus 1.2.19] &lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot, mis tuleb aasta lõpuks maksta. Lisana, pärast esimest semestrit oleks vaja tasuda 150 euri (27-24). Terve aasta jooksul tuleb maksta 700 euri.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=107026 2016-10-13T09:42:41Z

<p>Skagansk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt; [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi/ Õppekorraldus 1.2.19] &lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot, mis tuleb aasta lõpuks maksta. Lisana, pärast esimest semestrit oleks vaja tasuda 150 euri (27-24). Terve aasta jooksul tuleb maksta 700 euri.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=107025 2016-10-13T09:40:57Z

<p>Skagansk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt; [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi/ Õppekorraldus 1.2.19] &lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot, mis tuleb aasta lõpuks maksta. Lisana, pärast esimest semestrit oleks vaja tasuda 150 euri (27-24). Terve aasta jooksul makstud 700 euri.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=107021 2016-10-13T09:22:51Z

<p>Skagansk: /* Ülesanne */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse &lt;ref&gt; [https://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi/ Õppekorraldus 1.2.19] &lt;/ref&gt; tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106778 2016-10-12T09:00:11Z

<p>Skagansk: /* Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot; */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.<br /> <br /> ==Viited==</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106740 2016-10-12T06:54:15Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot;<br /> <br /> '''Jaan Priisalu loeng''' &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; on jäätnud ka häid muljed, sest ka endale see teema pakkub eriti huvi. Küberkaitse puhul peamine põhimõtte seisneb selles, et asjad peavad suht lihtsad olema. Keerulisusega kasvab ka arv erinevaid kombinatsioone ning ka oht et midagi võib vahele jääta. Kuna andmeid on vaja krüpteerida, siis kiip jääbki parimaks lahenduseks (lihtne arvuti, kus on ainult mälu ja protsessor).<br /> Küberrünnakud tavaliselt toimuvad paari kuu enne mingit konflikti ja võivad olla indikatoriteks, kes kellega hakkab konflikti ajama. (Pronksöö, Araabia kevad, Tuneesia 2010-2011). Ja Küberrünnakute arv enne konflikti alati kasvab (selline trend tänapäeval paistab välja). On rääkinud strateegilistest väljakutsetest: inimeste arv on väike(puudus)-tuleb kuidagi produktivsusega hakkama saada, vananev elanikkond, logistiline kaugus keskustest, avatud majandus.<br /> Küberkaitseliit-kollektviine aju ning sidemed suhtedega. Valetamine tulevikus läheb kallimaks sest kübertuvalisus kasvab. Lõpus olid antud hea teema diskuteerimiseks: sularaha kaotamine ja asendamine digirahaga. Siin mõtte selles, et suured summad lähevad jälgimise alla. Mind on ka ülatanud see, et Symantec-i arendus (ehk kõik uued tooded) käeb Eestis.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106739 2016-10-12T06:48:43Z

<p>Skagansk: /* Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot; */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> '''Sissejuhatavast loengust''', olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> <br /> '''Teise loengu''' kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> <br /> '''Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;''', Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> <br /> '''Neljandast loengust''' sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> '''Andres Septeri ja Einar Koltšanovi loengust''' olen saanud teada IT tööturust ja äri ja IT omavahelisest käitumisest. Ette rääkides, Andres Septeri esinemine, on meeldinud kõige rohkem, sest lektor on rääkinud nendest asjadest, mis kindlasti elus, ehk töö valimise puhul, lähevad kasuks. <br /> Tänapäeval tööotsijate puhul probleem on sellest, et nad ei uuri ettevõtte tausta ja mida sees toimub. See, mis paistab ei lange kokku sellge, mis tegelikuses on. Tasub alati ka vaadata, kuidas käituvad inimesed kontoris. CV ja CVonline on “jäägihunnik”. Tänapäeval parimad kohad on võimalik saavutada ainult tuttavatest. <br /> Kui tahad kärjaari teha, siis tuleb ringi liikuda. Näiteks, kui senior egineer või team leader ITs läheb ära, siis võetakse tavaliselt keegi mujalt, mitte enda team-ist. Palgatõus tänapäeval välja näeb nii, et paned avaldus laule, ales siis saad pakkumist. <br /> Andres on soovitanud ka esialselt välismaale minna paariks aastaks. Keskmises ettevõtes on hea olla nii süsandminile kui ka arendajale (homme kontor ka elus ning makstakse ka). Kui tegemist on mitte IT ettevõttega, siis arendajal on oht kinni jääta (ehk arendad/tegeled ühe ja sama projektiga, ainult see kasvad laiemaks). Startupi puhul on kaks teed, kas saad rikkaks või vastupidi aga kogemust ikka saad juurde. Ja Startup-ide puhul tuleb alati ise midagi välja mõelda, mitte ujuda teiste kiiluvees. Tasub mainida, et tuleb alati tähelepanu pöörata sellele, kuidas pannakse/püstitatakse ülesanneid. Kas tähtajad on reaalsed? Ärge minge siina, kui jääte üksi tööd tegema ja kõikede eest vastutama.<br /> Einar Koltsanov on hea näide, kuidas teistest valdkonnast saab IT-sse üleminna (see annab ka mulle lootus, et saan selles valdkonnas tegutseda). Alustas enda teed meditsiinist, siis jätkas korrakaitses ja nüüd SCRUM master. On rääkinud, kuidas äri ja IT omavahel käituvad. Mainis, et nii IT kui ka Äri, tavaliselt, ei tea, mida teineteisest oodata ning mida iga üks tahab teine teisest saavutada. Probleem just sellest, et keegi ei õpeta (äripoolt IT spetsifikast ja vastupidi). Olukord, kus on süneergia ärist ja ITest (kõik on tasakaalus, ühene vision on nii Äris kui ka ITs) on täitsa savutatav aga väga raske. <br /> <br /> '''Ivar Laur-i loengust''' &quot;Andmeid ei allu analüüsile&quot; sain teada andmete analüüsist, ehk nende korjamisest ja töötlemisest. Põhimõtte seisnes selles, et te võite andmeid analüüsida, korjata ja hoida, kuid tegelikuses analüüsitav olukord on hoppis teine.. Lisaks ise peame olukorda juhtima, mitte vastupidi. Majanduse monitoring võimaldab on-line vaadata ettevõtte majandusseisu. MTA kõige operatiivsem ning parema hõlmavuse ja detailsuse kombinatsiooniga andmestik majandusüksuste kohta Eestis. Nad on ainukesed, kes saavad määrata kogu sektori pildi ning trende aru saada. Maksete puhul ühe ettevõte logistika otsused võivad mõjutada vastava makse laikumist kuni 60% ulatuses. <br /> olukord on selline, et umbes 10% kõige suuremaid ettevõtteid (maksumakseid) toovad 97% riigi eelarvest. 1/3 Eesti käibest ja 1/3 inimestest töötavad seal. <br /> Maksukahjud 2014: kaibemaksud 54%, kütuseaktsiis 8%, tubakas 6%, sotsiaalmaks 18%, alko-2%, tulumaks 12%. <br /> Tuleb mõelda selle peale, et IT süntees andmete analüüsivõimalustega võimaldab sellist numbrit(palka puhul) küsida, mida &quot;pole veel pähe õppinud.&quot; <br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106735 2016-10-12T06:31:17Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatavast loengust, olen saanud vajaliku infot, mis võimaldas paremini aru saada kooli struktuuri, eesmärke ning õppengukorraldust. Räägiti erinevatest õpe võimalustest (tasemeõpe, ekstern ja täiendusõpe), õppekavadest ning õppevormidest. Tutvustati õppekorralduse eeskirjaga, mis omakorda võimaldab üles leida vastusi muretsevatele küsimustele. Sain teada, et stipeendiumi saamiseks peab alati olema korjatud 30EAP, minimaalne arv on 27EAP et jätkata õppimist tasuta. Lisaks IT kolledzi tudengitele on võimalik kasutada TTÜ raamatukogut. Olemas ka võimalus stipendiumite saamise vastu. On olemas kahte tüüpi: tulemusstipendium alates teisest semestrist ning ka erialastipendium, mille konkurss avatakse oktoobris. Eduka õppemise puhul on võimalik kandideerida stipendiumile erinevatest fondidest ning nii nimetatud firma stipendiumitele.<br /> Lisaks tuleb alati anda iga aine kohta tagasisidet, mis omakorda peab aitama parandada ainete programmi ning anda ka ettepanekuid kuidas ja mida saaks teisiti teha, et suurendada huvi aine vastu.<br /> Teise loengu kirjutamist tahaks alustada Andres Kütti (kes on loengut pidanud) sõnadega.&quot;Kui on väga hea põhjus, siis võib mistahes teha&quot;. Ja olen selle väljendiga täiesti nõus. Põhjus ehk tahtmine on just see jõud mis meid lükkab tegutseda ja usi asju õppida. Ainult sina ise oled huvitatud sellest, et haridust saada ning head tööd üles leida. Keegi sinu eest seda ei hakka tegema, oodata mõttet pole. <br /> Andres on pööranud tähelepanu keerlukuse mõistele ja toodud näide Microsoftist, kus keerukus oli organisatsiooni üle kasvanud ja keegi meeskonnast ei saanud aru kuidas asju lahendada. Rääkides arhitektuurist iseennast, võib öelda, et see on viis, mis seletab kuidas süsteem omavahel seotud on Selletõttu tuleb alati jälgida, et ahritekti töö puhul keerukus ei kasvaks arhitekti üle. Lisaks arhitekt peab olema võimeline rääkida ka halbadest uudistest. Tänapäeval palju vaieldatakse, kas arhitekt peab omandama programmerimise oskusi (ehk koodi loomise oskus) ja Andresi sõnadega järgi tuleb kindle “jah”. Koodi arusaamine ja kirjutamine on see oskus, mis võimaldab paremini arendajatele seletada, mida ja kuidas oleks vaja parendada ja mis suunas liikuda.<br /> Loengus &quot;Testimine ja Startup-id&quot;, Kristel ja Marko Kruustük on rääkinud Startup-idest. Tänapäeval, see uus ja moodne algus, muutub iga päevaga populaarsemat. Paul Graham-i sõnadest, Startup on kiire kasvuga ettevõte. Startupi puhul peavad olema kirja pandud kõik eesmärgid, kuhu ettevõte paari aastage jõudma. Ja eesmärgiks peab olema mitte see, kuidas raha kuulutada vaid vastupidi, kuidas juurde tennida. Tõestuseks, et startup-ide arv Eestis on suur ja jätkab kasvamist, võivad olla Dave McCluri sõnad aastast 2011, kus ta oli SeedCampi (loodud aastal 2007 fond, mis peab aitama startup-id elu viia finats abiga) züriilige, sellest, kui palju Eestist osalejaid oli. Startup-id mis on Eestis üsna tuttavad: Transferwise, GrabCad, Pipedrive, Starship. Tänapäeval startup-idega tegelemine on lihtsam, kuna on võimalik saada toe järgmistest organitsatsioonidest: Mektory, Tehnopol, Estban, Garage 48).<br /> Neljandast loengust sain teada süsandminimisest. Loengut andis Lembitu Ling aka Snakeman (väga torkas silma see hüüdnimi ja ma ei suutnud seda mitte kirja panna). Sain teada, et süsadmini tuleb arendusest eemale hoida ja tänapäeval ei ole ka vahet mida sa hoiad (ehk mis serveriga, selle suurusega, on tegemist). Lembitu sõnade järgi on hea süsadmin see, kes on laisk, aga tuleb kindlasti laiskusega mitte üle tarbida. Meelde on jäänud ka sõnad võrkude kiirustest: vanasti olid kiirused nii väikesed, et oli kiiremini midagi plaadi peale kirjutada ja siis kas autoga Tallinnast Tartusse via, kui läbi võrku saata. (nüüd hoppis vastupidi).<br /> Lembit on andnud ka õppetundi: : kui on mittu süsadmine, sis vaja kindlaks teha, kes mille eest vastutab. Tuleb alati ka enda väärtust teada ja lektor on soovitanud mitte alati tasuta aidata, muidu need väikesed probleemid, millega oled sa kunagi tegelenud ja sõbradele aidanud, ühel päeval tulevad tagasi ja võtavad sinust aega. Lisaks tuleb kohe peast viisata mõtte heast palgast. Alati algusel tuleb kogust korjata ja mina olen sellega täiesti nõus.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106612 2016-10-11T07:14:04Z

<p>Skagansk: </p> <hr /> <div>[[Category:Erialatutvustus 2016 kaugõpe]]<br /> <br /> =Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106611 2016-10-11T07:10:01Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Esimesest loengust<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Skagansk&diff=106610 2016-10-11T07:09:48Z

<p>Skagansk: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Õpingukorraldus ja erialatutvustus I020&quot;=<br /> Autor: Sergei Kaganski Kood:10163050<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 26. oktoober 2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Siia tuleb essee tekst. Esimesest loengust<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> ===Küsimus A=== <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Kui on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav , korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8 ] &lt;/ref&gt;<br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.12 ] &lt;/ref&gt;<br /> Kordussooritused planeeritakse aine toimumisele järgnevasse semestrisse ja järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.8.13 ] &lt;/ref&gt;<br /> Praktika ja lõputöö korduskaitsmine on võimalik aine toimumisele järgnevas semestris ühel korral, samaaegselt vastava semestri korraliste kaitsmistega. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Esimese õppeaasta ainete kordussooritused planeeritakse aine toimumise semestrisse ja aine toimumisele järgnevasse semestrisse ning ja/või järgmise õppeaasta eelnädalasse kogu perioodil kokku vähemalt kahel korral &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.13.2] &lt;/ref&gt;<br /> Esimesel õppeaastal toimuvad kordussooritused aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku vähemalt kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida.<br /> Alates teisest õppeaastast toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal kokku kahel korral – kui tudeng kolledži poolt väljapakutud ajal kordussooritustel ei osale või sooritused ebaõnnestuvad, tuleb aine läbimiseks seda korduvalt deklareerida. <br /> &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt; <br /> Kuidas: Kordussoorituste ajakava avaldatakse õppeinfosüsteemis. Kordussooritusele pääsemiseks on vaja sellele registreeruda, mida saad teha ÕIS-i kaudu, klikates enda andmete lehel lingile “Kordussooritused”. Kui õpid REV/OF õppekohal, tuleb maksta kordussoorituse tasu 20 € HITSA kontole &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Hindamine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 5.2.7] &lt;/ref&gt; Arve leiad ÕIS-ist peale sooritusele registreerumist. Makse selgituseks märgi: õppeaine nimetus, oma nimi, kordussooritus. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! Kordussoorituse tulemuse saab ÕIS-i kanda ainult end õigeaegselt kordussooritusele registreerinud tudengitele. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 1=== <br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Eristatakse EIK-sisest ning EIK-välist akadeemilist liikumist. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2 ] &lt;/ref&gt;<br /> EIK-sisese akadeemilise liikumise vormiks on üliõpilase/eksterni õppekava ja/või õppevormi vahetamine. Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse ja nimekirja õppesooritustest, mille arvestamist uue õppekava osana taotletakse. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 7.2.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel on õigus valida kuni kümne protsendi ulatuses oma õpingukavast valikainete mahu arvel vabaaineid teistest EIK õppekavadest või külalisüliõpilasena teiste kõrgkoolide akrediteeritud õppekavadest, registreerides valitud ained õppeosakonnas enne semestri punase joone päeva. Külalisüliõpilaseks vormistamisel esitab tudeng õppeosakonda külalisüliõpilase avalduse ja peale külalisõpingute läbimist väljavõtte õpisooritustest. Külalisõpingute eest tasub üliõpilane õppeteenustasu teisele kõrgkoolile selles kehtiva hinnakirja alusel, kui kõrgkoolidevahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Akadeemiline liikumine/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.1 ] &lt;/ref&gt;<br /> Õppeained jaotuvad kohustuslikeks ja valikaineteks. Üliõpilane peab oma õpinguaja jooksul sooritama kõik tema poolt täidetavas õppekavas olevad kohustuslikud ained ja õppekavas ettenähtud mahus valikaineid &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Üldsätted/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 1.3.6] &lt;/ref&gt;<br /> Üliõpilasel, kes lõpetab õpingud nominaalajaga, on õigus avalduse alusel taotleda õppemaksu tagastamist 180 EAP ületavate EAPde eest kuni 30 EAP ulatuses. Avaldus õppemaksu tagastamiseks esitatakse õppeosakonda peale diplomitöö edukat kaitsmist viie tööpäeva jooksul alates kaitsmise tulemuste teatavaks tegemisest &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuri õigused ja kohustused/ Õppekorralduse eeskiri Punkt 3.1.8] &lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Ülesanne==<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Vastavalt koodile X=24; Y=19. Ehk esimeses semestris oli korjatud 24EAP, teises 19EAP<br /> Nominaalkoormus on 60 EAP (Euroopa ainepunkti) õppeaasta kohta (semestris 30 EAP). &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Millal_korraldatakse_kordussooritusi_ja_kui_kaua_kehtib_oigus_kordussooritusele/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele] &lt;/ref&gt;<br /> Õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19) tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määr on vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr 3C-1/13-2, 27.02.2013) 2016/2017 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta &lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] &lt;/ref&gt;<br /> Ehk esialgsete andmete puhul, kus X=24 ja Y=19, aasta jooksul oli kogutud 43EAP, osalise finatseerimise alguse määr aasta puhul on 54EAP (2xsemestrit 27EAP each). Vahe on 11 EAP, mis omakorda tekkitab summat 550 eurot.</div>

Skagansk