ICO wiki - User contributions [en]

Juhend: Kodutöö aines "Programmeerimine CSharp keeles" (2014)

2014-11-16T18:09:58Z

Smaasika: /* Meeskond Hubris */

=Kodutöö aines "Programmeerimine C# keeles"=

==Eesmärk==
Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.

==Reeglid==
Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).
Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas.

'''Projekti loomine ja arendamine '''
Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades

'''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)
Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.

'''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')
[http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]

NB! Siia tuleb õppejõu poolt lihtne screencast ka, kuid ideeliselt ei tohiks selle kasutamine olla väga keeruline.

==Tähtaegadest kinnipidamine==
Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.

==Hindamine==
Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.
Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).
Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.

===Meeskonna kokkupanek ja idee===
'''25.10.2014''' (2p)

Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.

===Analüüs===
'''01.11.2014''' (6p)
Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:
*Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.
*Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')
*Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')

'''Retsensioon''' 8.11.2014 (3p)

===Prototüüp===
'''29.11.2014'''(10p)

Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Programmis võib esineda üksikuid, kuid mitte väga suuri vigu.

'''Retsensioon''' 06.12.2014(5p)

===Lõpptoode===
'''22.12.2014'''(20p)
Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Retsensioon''' 05.01.2014(5p)

===Esitlus/Kaitsmine===

'''Toimub loengutes/praktikumides või kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(4p) ''
Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.

====Kaitsmise ajad====
Siia ilmuvad kaitsmise ajad

=Teemad 2014 sügis=
Kodutööna tuleb luua:

==Nõuded rakendusele==
Loodav rakendus peab:
* Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)
**Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit
* Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)
**Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse
* Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone 8, Windows 8 Store App või ASP.Net
* Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga
* Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid
* Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles
**Kuna aine nimi on "Programmeerimine C# keeles" ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles
* Rakendus on jaotatud kihtidesse
'''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea äriidee

==Kodune raamatukogu==
Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.
Loo rakendus, mis
* Võimaldaks sisestada kodused raamatud
* Võimaldaks luua laenutajate profiile
* Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)
* Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)

Lisavõimalused
* Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”
* Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.
* Lase lisada raamatutele pilt
* Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)
Või

==CRM==
Oma klientidest peab olema ülevaade.
Loo rakendus, mis võimaldab:
* Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada
* Võimalda sisestada kliendikontakte
* Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.
* Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid

Lisavõimalused
* Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega
* Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu
* Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis

==Mäng(Unity või XNA)==
Loodav mäng peab sisaldama:
* Erinevaid tasemeid
* Punktiarvestust
* XBox puldi tuge
* Klaviatuurilt juhtimise tuge

'''Loodav mäng peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid

Lisapunkte annab:
* Silmailu
* Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)
* Orginaalsed ideed ja hea ''story''

=Meeskonnad 2014=

Siia sektsiooni tuleb meeskonna nimi ning selle liikmed. Samuti kui on lisatud mõni koduse töö osa, siis otselink sellele(sh retsensioonid). Eraldi sektsioonidesse jaotuvad päevaõppe ja kaugõppe tudengid, kuid lubatud on üksteise töid retsenseerida ja vaadata. (Võib-olla isegi soovituslik)

==Päevaõppe meeskonnad ==
===Meeskond CSharpTest===
Liikmed:
*Mait Poska
*Aita-Leida Kuusepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:CSharpTest]]
Meeskonna koduleht versioon 2: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CSharpTest Meeskonna koduleht]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale CSharpTest asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:CSharpTest siin]

===Meeskond Rods===
Liikmed:
*Rain Mäsak
*Oliver Armväärt
*Den-Daniel Dobrus
*Sten Saliste

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Rods]]

'''Retsensioonid'''

Retsensioon meeskonnale SuperPenguin asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:SuperPenguin siin]

===Meeskond Lillelapsed===
Liikmed:
*Rene Ott
*Alari Talvar
*Villu Viirsalu
*Daniil Slobodin

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Lillelapsed]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Qwerty asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Qwerty siin]

===Meeskond SuperPenguin===
Liikmed:
*Tauri Busch
*Erika Ehmann

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:SuperPenguin]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Raggakana===
Liikmed:
*Aap Kaur Suvi
*Indrek Jõgi
*Murdho Savila
*Sandra Niinepuu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Raggakana]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Hubris asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Hubris siin]

===Meeskond Vaiksed===
Liikmed:
*Martin Mägi
*Martin Betlem

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vaiksed]]

'''Retsensioonid'''

-

===Meeskond BoxMania===
Liikmed:
*Maanus Indov
*Mait Roosvalt
*Märt Lõhmus
*Kaarel Kelk
*Eleri Mölder

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:BoxMania]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond Taandarendajad===
Liikmed:
*Priit Üksküla
*Meelis Talvis
*Kaido Henrik Elias

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Taandarendajad]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Taandarendajad retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Taandarendajad&action=edit&redlink=1 siin]

Meie tehtud analüüsi retsensioon Meeskonnale Pizzafy asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Pizzafy siin]

===Meeskond DropDead===
Liikmed:
*Urmas Hoogma

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:DropDead]]

'''Retsensioonid'''

[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Drop Dead meeskonnale Aida alla

===Meeskond Error404===
Liikmed:
* Mihkel Kivisild - projektijuht
* Andre Kaur
* Priidik Soon
* Tiit Tallermaa

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Error404]]

'''Retsensioonid'''

*Meeskonna Error404 retsensioon meeskond LustjaLillepidu analüüsi kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)

===Meeskond Aida alla===
Liikmed:
* Liisa Kunnus
* Johannes Vatsfeldt
* Tanel Pääro

Meeskonna koduleht: [[Aida_alla| Meeskond Aida alla]]

'''[[Talk:Aida_alla#Retsenseerija:_Meeskond:DropDead| Retsensioonid asuvad siin]]'''<br>
:# Retsenseerija: [[Meeskond:DropDead]]

[[Talk:Meeskond:VariableMoods#RETSENSIOON MEESKONNALT Aida alla| '''Retsensioon''']] meeskonnalt Aida alla meeskonnale VariableMoods

===Meeskond Qwerty===
Liikmed:
*Kristjan Kivisild
*Daniil Kulagin
*Andrei Tverskoi (Projekti juht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Qwerty]]

'''Retsensioonid'''<br>
Analüüsi retsensioon meeskonnale BoxMania asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:BoxMania siin]

===Meeskond iCook===
Liikmed:
*Timmo Tõnts
*Triin Õige
*Ralf Sitska

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:iCook]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]

===Meeskond Luxus===
Liikmed:
*Anni Klammer
*Tõnis Suurkaev
*Sten Luhtoja

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Luksus]]

'''Retsensioonid'''

Meeskonna Luxus retsensioonid asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Luksus siin]

Meie tehtud retsensioon meeskonnale MinuRaamat asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:MinuRaamat siin]

===Meeskond Hubris===
Liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo
*Madis Rääk

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Hubris]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Vertigo===
Liikmed:
*Meri-Kris Jaama
*Liisi Kitsapea
*Teele Liblik (projektijuht)
*Tanel Peet

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Vertigo]]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond Pizzafy===
Liikmed:
*Rene Mändel
*Mikk Pürg
*Argo Ind
*Arvo Paomees

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Pizzafy]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale iCook asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:iCook siin]

===Meeskond Gateway===
Liikmed:
*Ilja Andrejev
*Silvia Bärlin
*Kaisa Järvpõld

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Gateway]]

'''Retsensioonid'''
*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Rods]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Rods siin] (7.11.2014)

===Meeskond VariableMoods===
Liikmed:
*Mihkel Künnapas
*Krister Kamla
*Berit Veidemann

Meeskonna ajaveeb: [[Meeskond:VariableMoods]]

'''Retsensioonid'''

*Analüüsi retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Taandarendajad]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Taandarendajad siin] (5.11.2014)

===Meeskond LustjaLillepidu===
Liikmed:
*Madis Männik
*Jekaterina Jakimets
*Kristjan Tõnismäe

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:LustjaLillepidu]]

'''Retsensioonid'''

*Retsensioonid meeskonna [[Meeskond:LustjaLillepidu]] kohta asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LustjaLillepidu siin] (7.11.2014)
*Retsensioon meeskonnale [[Meeskond:Error404]] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]
===Meeskond Viable===
Liikmed:
*Kert Lillepea
*Kert Siiner

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Viable]]

'''Retsensioonid'''

*Retsensioon meeskonna [[Meeskond:Vaiksed]] kohta asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Meeskond:Vaiksed&action=edit&redlink=1 siin].

===Meeskond MinuRaamat===
Liikmed:
*Erkko Kebbinau

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:MinuRaamat]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Vertigo asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Vertigo siin]

===Meeskond Projekt1===
Liikmed:
*Oliver Vahenõmm

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Projekt1]]

===Meeskond Me&MyWorkout===
Liikmed:
*Triin Oja
*Johanna Kammiste
*Julia Kraam

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:Me&MyWorkout]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale Viable asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Viable siin]

==Kaugeõppe meeskonnad ==

===Meeskond DigiRiiul===
Liikmed:
*Jaan Elken
*Martin Orgusaar
*Henri Põld
*Morris Mänd
*Riho Uusjärv

Meeskonna koduleht: [[Meeskond "DigiRiiul"]]

===== Retsensioonid tekivad siia: =====

===Meeskond RemindEm===
Liikmed:
*Kait Vader
*Triin Soosalu
*Imre Padonik
*Mikk Visnap(projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:RemindEm]]

'''Retsensioonid'''
Retsensioonid meeskonnale RemindEm asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:RemindEm siin]

===Meeskond DreamTeam===
Liikmed:
*Marju Niinemaa
*Martin Vohla
*Irina Doroš (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[DreamTeam project]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale DreamTeam asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:DreamTeam siin]

===Meeskond E-rent===
Liikmed:
* Viivi Tammar
* Alex Kaska
* Vladimir Nitsenko
* Maarja Vesi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [[E-rent]]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale E-Rent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid siin]

===Meeskond SimpleGeo===
Liikmed:
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Silver Lumi (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/SimpleGeo SimpleGeo]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid tekivad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:SimpleGeo siia].

'''Logi'''

Logi peame [http://simplegeoproject.blogspot.com/ blogis].

===Meeskond CRM/WPF tehnoloogial===
Liikmed:
*Andres Mets
*Robert Kullamaa
*Juri Nikitin

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:CRM_WPF_tehnoloogial Meeskond:CRM/WPF tehnoloogial]<br/>
[[Retsensioonid]]

===Meeskond EasyRent===
Liikmed:
*Hardi Antsov
*Ahti Jõgi (projektijuht)
*Andres Kaljo

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EasyRent Meeskond:EasyRent]

Meeskond retsenseeris NimetuRühmitus [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus analüüsi]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale EasyRent asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:EasyRent siin]

===Meeskond NimetuRühmitus===
Liikmed:
*Kaidi Parman
*Margit Ool (projektijuht)
*Kalmer Kallas

Meeskonna koduleht: [[Meeskond:NimetuRühmitus]]

Analüüsi retsensioon meeskonnale Error404 asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Error404 siin]

'''Retsensioonid'''

Analüüsi retsensioon meeskonnale NimetuRühmitus asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:NimetuRühmitus siin]

===Meeskond DamageReport===
Liikmed:
*Tiina Pukk
*Lea Tuberik (projektijuht)
*Ülari Kalamees

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport DamageReport]

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DamageReport/Retsensioonid Retsensioonid]

Analüüsi retsensioon meeskonnale '''DamageReport ''' asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Retsensioon_meeskonnale_DamageReport siin]

===Meeskond LifePlanner===
Liikmed:
*Kaire Toom
*Alina Loitšenko
*Maria Andreitšuk(Projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:LifePlanner LifePlanner]

'''Retsensioonid'''

Retsensioonid meeskonnale LifePlanner asuvad [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:LifePlanner siin]

===Meeskond DustBusters===
Liikmed:
*Indrek Maask (projektijuht)

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DustBusters DustBusters]

'''Retsensioonid'''

===Meeskond ATeam===
Liikmed:
*Aleksander Semjonov

Meeskonna koduleht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/ATeam ATeam]

'''Retsensioonid'''

Meeskond:NimetuRühmitus (Laenaja abimees): [https://wiki.itcollege.ee/index.php/LaenajaAbimeesRets#Laenaja_abimees NimetuRühmitus]

=Mõned näidistööd=
'''NB! Õppejõud ei ole unustanud siia näiteid lisada, vaid varasemate aastate tööd on tudengid üldjoontes eemaldanud ning neile ei ole võimalik enam kätte saada.''' Proovin esimesel võimalusel siiski mõned näited leida, millest eeskuju võtta.

Meeskond:Hubris

2014-11-01T18:50:20Z

Smaasika: /* Üldanalüüs: */

=Meeskond=
'''Meeskonna liikmed:'''
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo

=TFS=
'''TFS:'''
*teamhubris@outlook.com

=Idee=
===Põhiidee:===
*2D Mäng
===Tehnoloogia:===
*Unity
===Selgitus:===
*Mäng luuakse 2D Spritede alusel.
*Üldjuhul toimub mäng AI vastu.
*Seklus/Pusle mäng
*Story põhineb iidsel küsimusel.
*Liikumine malelaua moodi alusel
*Mitu erinevat levelit

=Analüüs=
===Üldanalüüs:===
Meie projektiks on 2D seiklus/puslemäng Unitys, mis kasutab Internetist leitavaid või ise valmistatud „sprite“ ehk 2D kujutisi. Mängutegevus toimub ülevalt-alla vaatega maailmates või ruumides, mis koosnevad väljakutsetest ja labürintidest. Ruumid üldjuhul koosnevad seintest mida on võimatu läbida, see piirab ära nii vastaste kui mängija liikumise, mis võimaldab tekitada sobilikke väljakutseid. Eesmärgiks on luua mitu erinevat taset, mille raskusaste sõltub vastaste arvust ning ruumide ehitusest. Ruum loetakse lõpetatuks kui see on tehtud tühjaks kõigist vastastest. Mäng lõppeb kui kasutaja jõuab n.ö. lõpuruumi, ehk teatud ruumid on võimalik täiesti vahele jätta. See jätab võimaluse mängule lisada salaruume kuhu niisama pole võimalik saada. Maailma sisse tulevad kindlasti mõned elemendid(erinevad uksed, alad kus saab ainult ühe käigu seista jne) mida peab ruumilahendamisel arvesse võtma. Igas ruumis on kasutajal lubatud kasutada „RESET“ nuppu, taastab mängu tagasi sellisesse seisundisse kui mängija esimest korda astub lahendatavasse ruumi.

Kasutajate ning vastaste liikumine toimub grid ehk malelaua ruutude põhiselt, kus kõik olendid saavad liikuda kaheksas erinevas suunas: üles, alla, vasakule, paremale ning neljas diagnoaal suunas. Liikumine käib kordamööda. Kõigepealt liigub mängija ning siis vastased. Liikumise ulatus sõltub olendist, aga üldjuhul mängija saab liikuda ainult ühe ruudu. Kasutajal kontrolli all on tegelane koos tema ette seatud relvaga. Relv on alati suunatud selles suunas kuhu tegelane vaatab. Eraldatud on tegelase liikumine ning vaate suund Mängus olevatel olenditel, sealhulgas ka mängijal, on vaid üks elu, seega vigu teha ei tohi. Vastased hävinevad relvale vastu minnes koheselt ning samuti hävineb ka kasutaja tegelane vastasega kokku puutudes koheselt. Plaanis on ka luua erinevatele tasemele erinevad vastasetüübid.

Plaanis on luua ka kindel skoorisüsteem. Loetakse kokku mitu ruumi mängija lõpetas ning mitu käiku või sammu mängijal kulus, et jõuda lõppu. Mida rohkem mängija ruume lõpetab ning mida vähem samme ta selle käigus teeb, seda parem on
ta punktiarvestus. Kuna mängu eesmärk on siiski ruume tühjendada, siis esmajärjekorras on võrdlusmaterjaliks mitu ruumi lahendatud sai. Mängu idee on arendada kasutaja mõtlemisvõimet ning punktide alusel on võimalik võrrelda inimeste oskusi tasemete lahendamisel.

===Võimalikud Probleemid:===

* Internetis pole piisavalt sobilikke 2D sprite.
Lahendus: Luua ise photoshopis vajalikud või sobivad sprited.

* Ruumide jaoks loodud funktsionaalsused ei ole huvitavad või ei paku väljakutseid.
Lahendus: Põhjalikult katsetada erinevaid ruumifunktsioone erinevates stsenaariumites ning vajadusel lisada või eemaldada funktsioone.

* Vastaste loomine/programmeerimine võib osutuda väga keerukaks mistõttu ei teki väga palju unikaalse iseloomuga vastaseid.
Lahendus: Tuleb rohkem mõelda.

* Mängija ning vastased ei reageeri maailmasse loodavatele funktsionaalsustele.
Lahendus: Testida maailma funktsionaalsusi koos vastaste ning mängijaga, et välistada võimalikke vigu.

===Must Have:===
* Vähemalt 5 taset eri paigutustega ning raskustega,

* Juhitav tegelane koos relvaga.

* Liikumine grid alusel 8 suunas (üles, alla, paremale, vasakule ning diagonaalis).

* Ruumide avanemine vastaste hävitamisel.

* Maailma lõpetamine kõigi ruumide tühjendamisel.

* Vähemalt 3 eritüübi vastast erinevate oskustega.

* Retry ehk korduskatse võimalus.

===Nice to Have:===

* XBOX kontroller ja ümberseadistatav klaviatuur.

* Punktide edetabel.

* Erinevatele tasemetele salaruumid.

* Rohkem vastaste tüüpe.

* Rohkem tasemeid.

Meeskond:Hubris

2014-11-01T18:50:10Z

Smaasika: /* Analüüs */

Meeskond:Hubris

2014-10-24T14:14:53Z

Smaasika: /* Idee */

=Meeskond=
Meeskonna liikmed:
*Sander Maasikamäe
*Allan Paalo

=Idee=
Luua rakendus
. Test

User:Smaasika

2013-10-24T09:35:46Z

Smaasika:

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Sander Maasikamäe

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

=== Essee ===

Aine raames räägiti loengutes paljudest erinevatest IT valdkonna aspektidest ning ideedest või mõtteviisidest, mis sellega kaasnevad. Loengutest meeldisid kõige rohkem need, kus keskenduti rohkem laialdasematele teemadele, mitte ei kontsentreerutud ühele kindlale teemale. Seetõttu keskendun ka omalt poolt pigem loengutele, mis andsin ideid, mida analüüsida. Siinkohal mainin ära, et kõige põnevamaks loenguks osutus Andres Käveri loeng ning tõsiselt kahetsen, et mul polnud just sel päeval võimalik kohal olla.

Esimene loeng oli pigem sissejuhatus ülikooliellu. Anti ülevaade kõrghariduse seaduslikust küljest: kõrgharidusastmed, ülikooliseadus, õppekavad, koormused, tasuta kõrgharidus, õppemaks, stipendiumid jms. Kindlasti väga informatiivne loeng neile, kes on värskelt keskkoolist tulnud, kuna muutus keskkoolist kõrgkooli on vägagi drastiline. Isiklikult midagi väga uut teada ei saanud, kuna varasematest kogemustest on juba ülikoolis õppimise aspektid selged. Uued teadmised pigem tulenesid kõrgharidusreformist ehk see, et VÕTA raames ainete ületoomine otseselt ei täida tasuta kõrghariduseks vajalikku normi. Samuti tuli uue teadmisena valikainete EAP piirist, mis omalt poolt sundis mõtlema, milliseid valikaineid oleks kõige kasulikum võtta, sest muidu kuluvad punktid vähemolulistele ainetele ära ning suureneb tähtsamate ainete hind.

Kui esimene loeng oli pigem sissejuhatav ning informatsiooni jagav, siis järgmine loeng oli juba palju põnevam. Teises loengus sai põhjaliku ülevaate motivatsioonist, spikerdamisest, plagiaadist ning nendega kaasnevatest tagajärgedest. Margus Ernits alustab loengut selgitades, miks õpilastel tihtipeale puudub motivatsioon õppida. Ta selgitab, et paljud ained on tihtipeale väga teoreetilised ning õpilased ei näe seoseid teooria ja praktika vahel, mistõttu paljud neid peavad seda kõike kuivaks tuupimiseks. Samuti mainib ta, et kui üliõpilased leiavad, et antud aine pikemas perspektiivis kasu ei too, siis proovitakse aine minimaalse vaevaga läbi saada.

See kõik on täiesti õige ning leidub ka minu repertuaaris kordi, kus võiksin iseenda näitena tuua. Ained, millel otseselt mingit kasulikku väärtust väga näha pole peale silmaringi laiendamise jäävad tihtipeale tahaplaanile ning kui tegu on veel raske ainega pole väga soovi seda ette ka võtta. Ained, mis tunduvad kuivad ning on nii mõistmatud, et ei oska midagi õppejõu käest küsidagi, on õppimise seisukohalt kõige raskemad. Seda seetõttu, et sellisel juhul tuleb koguda ääretult palju aega ja tahtejõudu, et punnitada end läbi selle algse arusaamatuse, kuniks saab kas või niipalju aru, et oskaks õppejõu käest midagi küsida. Kui selliseid aineid on üks, siis on veel hästi, aga kui selliseid ained tuleb kaks või kolm, siis üliõpilased ühel hetkel lihtsalt löövad käega ja leiavad, et antud hetkel on tähtis lihtsalt nendes ainetes läbi saada.

Akadeemilise petturluse ning spikerdamise juurde sain palju uut ja huvitavat infot. Esimese uue teadmisena pean mainima, et ma polnud mõelnud võimalusele, et kui keegi ülikoolist läbi aidata, siis see mitte ainult ei suurenda konkurentsi, vaid vähendab ka minu diplomi väärtust. Läbiarutatavad probleemid petturluse ja spikerdamise teemal aitasid juba teadaolevaid teadmisi uuesti üle korrata ja korrastada.

Õppimine läbi õpetamise, ehk Docendo discimus, on miski, mida ma olen korduvalt püüdnud rakendada, sest see on üsna premeeriv. See on küll väga keerukas ja kohati hirmuäratav meetod, mida kasutada, kuna võimalus kellelegi midagi valesti õpetada on alati olemas. Sellegi poolest tasub sellist asja kas või vähemalt korra proovida, sest see motiveerib sind antud teemat õppima ning sellest süvitsi aru saama. Ma julgen väita, et minu reaalala oskused poleks kunagi nii heale tasemele jõudnud, kui ma poleks hakanud teisi järele aitama, sest teistel võib olla samast asjast täiesti teistsugune arusaam ning nad küsivad asju, mis peegeldavad probleemi täiesti teise nurga alt. Sellised küsimused laiendavad alati teadmisi antud probleemi käsitluses. See on ka teema, mis ilmnes Andres Käreva loengus, kui ta rääkis õppejõuks olemisest.

Ühtlasi mainiks ära ka, et loengus antud ülesanded roboti kiiruse ning PIN numbri kohta olid hea vahepala loengule ning nõudsid nii öelda „väljapool kasti“ mõtlemist, mis minu arvates on alati väga lõbus mõtteülesanne.

Kolmas loeng naases pigem informatiivse loengu valdkonda. Seal selgitati innovatsiooni olemust ning kuidas see läbi ajaloo on muutunud loovuse tunnustamisest vajaduse ja nõudluseni. Tänapäeval pole innovatsioon enam ühe inimese poolt teostatav idee, vajalik on siduda teisi oma ideega, kuna teised võivad ideed kuidagi veel parandada. Ühtlasi see ka lihtsustab teostamist, kuna mitmel inimesel on rohkem ressursse kui ühel ja on võimalik, et ühel inimesel pole isegi vastavaid ressursse ise võtta, et oma idee ellu viia.

Neljas loeng oli samuti rohkem informatiivse sisuga, andes ülevaate küberkuritegevusest. Loengus toodi välja palju näiteid ning erinevaid aspekte sellest valdkonnast, kuid märkimisväärse idee leidsin ma pigem ridade vahelt lugedes. Kui loengupidaja esitles oma sotsiaalse eksperimendi tulemusi, ehk kuidas tema MSNi paroolide tagastamiseks kuluks meeletus koguses aega, ressursse ning bürokraatiat, tekkis küsimus, kas küberkuritegevuse takistamiseks ei leidu konkreetseid ja efektiivseid seadusi? Võttes arvesse, et internet on midagi laiemat kui on riigipiirid, siis sellega peaks kaasnema seadused, mis ühtlasi hõlmavad ka kõiki riike, kus on võimalik internetti ühenduda.

Viies loeng oli üsna põnev. Andres Käver rääkis oma arusaamadest ning seisukohtadest IT valdkonnas. Kuna mul polnud võimalik selles loengus osaleda, siis tekitas juba omajagu uudishimu teiste tudengite pahameel õppejõu väite üle, et saades matemaatikas alla 90 punkti pole inimesel arendajaks asja. Üsna äärmuslik vaade, aga selles mõttes õige, et kui IT Kolledži matemaatiline analüüs ikka väga raskeks osutub, siis tasuks pigem mingi teine eriala valida.

Käver pakub mitmeid huvitavaid mõtteid, millest paljugi kõrva taha panin. Neist tähtsamad olid teha oma kursusekaaslaste võrgustik, varakult tööde vormistamine, lõputööde lugemine ning töö eest õige hinna küsimine.

Kuuendas loengus räägiti Skype teenuste seirest, miks see vajalik on, kuidas see toimib, kes seiretiimis on, mida täpsemalt tehakse ning mida jälgitakse. Loengust oli aru saada, kui tähtis on klientidele kvaliteetse teenuse pakkumine.

Seitsmendas loengus oli peamotiiviks küsimus, millele peaks ITd õppiv tudeng keskenduma? Lühidalt kokku võttes tulid vastuseks kogemused. Seetõttu räägitigi peamiselt nende suveülikooli programmist, mida seal õpetatakse ning kuidas kandideerida ja mille põhjal osalejaid valitakse.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus oli teemaks ellusuhtumine ning kuidas see isiku elu muudab. Ausalt öeldes loengust väga midagi kindlalt selgitada ja mainida ei oska. Loeng ise oli põnev ja paljudele sealtoodud mõtetele olin juba ka iseseisvalt jõudnud. Hea oli saada kinnitust sarnastele ideedele ning mõtetele. Omalt poolt oleksin ainult soovitanud teistel sellesse loengusse rohkem süveneda, kuna sealt kas või millegi õppimine teeb elu automaatselt lihtsamaks. Aga nagu loengupidaja ise ütles, on väga palju sellest selline pehme värk, et paljudel raske mõista.

Kokkuvõtvalt tuli nii mõneski loengus ilmsiks keskne idee, et koolis niisama olemisest lihtsalt ei piisa, enda jaoks tuleb õppida, kasutada võimalusi, korjata kogemusi ning tutvusi ja kõike seda tuleb rakendada, et sel erialal edukas olla. Ainsa puudusena märgiks seda, et oleks lootnud näha mõnda loengut ka interaktiivse meedia loojate poolt, kas mänguloojad või animaatorid, kuna see tundub huvitav osa IT valdkonnast, millest tihtipeale loengus ei kuule.

=== Õpingukorralduse küsimused ===

==== Küsimus B ====

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

==== Vastus ====

Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.4.4]).

Järelarvestuse saab õppejõuga kokku leppida ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.4.4]).

Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi keskkonna ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.8.1]).

Järelarvetusele registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.8]).

Riigi finantseeritaval õppekohal õppiv isik ei pea tasuma kordussoorituse eest ([http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK küsimus 9]).

Tasulisel õppekohal õppivale isikule on kordussooritused tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISi keskkonnas. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.7]) Praegune kordussoorituse tasu on 20 eurot ([http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK küsimus 9]).

==== Küsimus 4 ====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

==== Vastus ====

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada taotlus, koos vajalike lisadega, hiljemalt kümnendaks tööpäevaks enne punase joone päeva([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 1]).

Taotlus peab sisaldama oma pädevust tõendavaid materjale([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 3]) ning vastavatele kriteeriumitele põhineva eelneva õpingu analüüsi([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 4]).

Võta arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 1.3.15]).

==== Ülesanne ====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=22, Y=26

Esimese semestri lõpus tuleb arve 5 EAP eest. Arve suurus tuleb 5*50=250 EUR ning tasumise kuupäev jääb teise semestri raamesse. Teise semestri, oletates, et õpilane puudujääke ei paranda, tuleb arve kumulatiivselt 5+1=6 EAP eest. Teise semestri arve tuleb 6*50=300 EUR. Lõppkokkuvõttes maksab tudeng puudujääkide eest 550 EUR. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/soodustused/ viide]).

[[Category:Erialatutvustus 2013]]

User:Smaasika

2013-10-24T09:32:34Z

Smaasika: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Sander Maasikamäe Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013 === Essee === Aine raames räägiti loengutes paljudest erinevatest …"

== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==

Autor: Sander Maasikamäe

Esitamise kuupäev: 24. Oktoober 2013

=== Essee ===

Aine raames räägiti loengutes paljudest erinevatest IT valdkonna aspektidest ning ideedest või mõtteviisidest, mis sellega kaasnevad. Loengutest meeldisid kõige rohkem need, kus keskenduti rohkem laialdasematele teemadele, mitte ei kontsentreerutud ühele kindlale teemale. Seetõttu keskendun ka omalt poolt pigem loengutele, mis andsin ideid, mida analüüsida. Siinkohal mainin ära, et kõige põnevamaks loenguks osutus Andres Käveri loeng ning tõsiselt kahetsen, et mul polnud just sel päeval võimalik kohal olla.

Esimene loeng oli pigem sissejuhatus ülikooliellu. Anti ülevaade kõrghariduse seaduslikust küljest: kõrgharidusastmed, ülikooliseadus, õppekavad, koormused, tasuta kõrgharidus, õppemaks, stipendiumid jms. Kindlasti väga informatiivne loeng neile, kes on värskelt keskkoolist tulnud, kuna muutus keskkoolist kõrgkooli on vägagi drastiline. Isiklikult midagi väga uut teada ei saanud, kuna varasematest kogemustest on juba ülikoolis õppimise aspektid selged. Uued teadmised pigem tulenesid kõrgharidusreformist ehk see, et VÕTA raames ainete ületoomine otseselt ei täida tasuta kõrghariduseks vajalikku normi. Samuti tuli uue teadmisena valikainete EAP piirist, mis omalt poolt sundis mõtlema, milliseid valikaineid oleks kõige kasulikum võtta, sest muidu kuluvad punktid vähemolulistele ainetele ära ning suureneb tähtsamate ainete hind.

Kui esimene loeng oli pigem sissejuhatav ning informatsiooni jagav, siis järgmine loeng oli juba palju põnevam. Teises loengus sai põhjaliku ülevaate motivatsioonist, spikerdamisest, plagiaadist ning nendega kaasnevatest tagajärgedest. Margus Ernits alustab loengut selgitades, miks õpilastel tihtipeale puudub motivatsioon õppida. Ta selgitab, et paljud ained on tihtipeale väga teoreetilised ning õpilased ei näe seoseid teooria ja praktika vahel, mistõttu paljud neid peavad seda kõike kuivaks tuupimiseks. Samuti mainib ta, et kui üliõpilased leiavad, et antud aine pikemas perspektiivis kasu ei too, siis proovitakse aine minimaalse vaevaga läbi saada.

See kõik on täiesti õige ning leidub ka minu repertuaaris kordi, kus võiksin iseenda näitena tuua. Ained, millel otseselt mingit kasulikku väärtust väga näha pole peale silmaringi laiendamise jäävad tihtipeale tahaplaanile ning kui tegu on veel raske ainega pole väga soovi seda ette ka võtta. Ained, mis tunduvad kuivad ning on nii mõistmatud, et ei oska midagi õppejõu käest küsidagi, on õppimise seisukohalt kõige raskemad. Seda seetõttu, et sellisel juhul tuleb koguda ääretult palju aega ja tahtejõudu, et punnitada end läbi selle algse arusaamatuse, kuniks saab kas või niipalju aru, et oskaks õppejõu käest midagi küsida. Kui selliseid aineid on üks, siis on veel hästi, aga kui selliseid ained tuleb kaks või kolm, siis üliõpilased ühel hetkel lihtsalt löövad käega ja leiavad, et antud hetkel on tähtis lihtsalt nendes ainetes läbi saada.

Akadeemilise petturluse ning spikerdamise juurde sain palju uut ja huvitavat infot. Esimese uue teadmisena pean mainima, et ma polnud mõelnud võimalusele, et kui keegi ülikoolist läbi aidata, siis see mitte ainult ei suurenda konkurentsi, vaid vähendab ka minu diplomi väärtust. Läbiarutatavad probleemid petturluse ja spikerdamise teemal aitasid juba teadaolevaid teadmisi uuesti üle korrata ja korrastada.

Õppimine läbi õpetamise, ehk Docendo discimus, on miski, mida ma olen korduvalt püüdnud rakendada, sest see on üsna premeeriv. See on küll väga keerukas ja kohati hirmuäratav meetod, mida kasutada, kuna võimalus kellelegi midagi valesti õpetada on alati olemas. Sellegi poolest tasub sellist asja kas või vähemalt korra proovida, sest see motiveerib sind antud teemat õppima ning sellest süvitsi aru saama. Ma julgen väita, et minu reaalala oskused poleks kunagi nii heale tasemele jõudnud, kui ma poleks hakanud teisi järele aitama, sest teistel võib olla samast asjast täiesti teistsugune arusaam ning nad küsivad asju, mis peegeldavad probleemi täiesti teise nurga alt. Sellised küsimused laiendavad alati teadmisi antud probleemi käsitluses. See on ka teema, mis ilmnes Andres Käreva loengus, kui ta rääkis õppejõuks olemisest.

Ühtlasi mainiks ära ka, et loengus antud ülesanded roboti kiiruse ning PIN numbri kohta olid hea vahepala loengule ning nõudsid nii öelda „väljapool kasti“ mõtlemist, mis minu arvates on alati väga lõbus mõtteülesanne.

Kolmas loeng naases pigem informatiivse loengu valdkonda. Seal selgitati innovatsiooni olemust ning kuidas see läbi ajaloo on muutunud loovuse tunnustamisest vajaduse ja nõudluseni. Tänapäeval pole innovatsioon enam ühe inimese poolt teostatav idee, vajalik on siduda teisi oma ideega, kuna teised võivad ideed kuidagi veel parandada. Ühtlasi see ka lihtsustab teostamist, kuna mitmel inimesel on rohkem ressursse kui ühel ja on võimalik, et ühel inimesel pole isegi vastavaid ressursse ise võtta, et oma idee ellu viia.

Neljas loeng oli samuti rohkem informatiivse sisuga, andes ülevaate küberkuritegevusest. Loengus toodi välja palju näiteid ning erinevaid aspekte sellest valdkonnast, kuid märkimisväärse idee leidsin ma pigem ridade vahelt lugedes. Kui loengupidaja esitles oma sotsiaalse eksperimendi tulemusi, ehk kuidas tema MSNi paroolide tagastamiseks kuluks meeletus koguses aega, ressursse ning bürokraatiat, tekkis küsimus, kas küberkuritegevuse takistamiseks ei leidu konkreetseid ja efektiivseid seadusi? Võttes arvesse, et internet on midagi laiemat kui on riigipiirid, siis sellega peaks kaasnema seadused, mis ühtlasi hõlmavad ka kõiki riike, kus on võimalik internetti ühenduda.

Viies loeng oli üsna põnev. Andres Käver rääkis oma arusaamadest ning seisukohtadest IT valdkonnas. Kuna mul polnud võimalik selles loengus osaleda, siis tekitas juba omajagu uudishimu teiste tudengite pahameel õppejõu väite üle, et saades matemaatikas alla 90 punkti pole inimesel arendajaks asja. Üsna äärmuslik vaade, aga selles mõttes õige, et kui IT Kolledži matemaatiline analüüs ikka väga raskeks osutub, siis tasuks pigem mingi teine eriala valida.

Käver pakub mitmeid huvitavaid mõtteid, millest paljugi kõrva taha panin. Neist tähtsamad olid teha oma kursusekaaslaste võrgustik, varakult tööde vormistamine, lõputööde lugemine ning töö eest õige hinna küsimine.

Kuuendas loengus räägiti Skype teenuste seirest, miks see vajalik on, kuidas see toimib, kes seiretiimis on, mida täpsemalt tehakse ning mida jälgitakse. Loengust oli aru saada, kui tähtis on klientidele kvaliteetse teenuse pakkumine.

Seitsmendas loengus oli peamotiiviks küsimus, millele peaks ITd õppiv tudeng keskenduma? Lühidalt kokku võttes tulid vastuseks kogemused. Seetõttu räägitigi peamiselt nende suveülikooli programmist, mida seal õpetatakse ning kuidas kandideerida ja mille põhjal osalejaid valitakse.

Kaheksandas ja ühtlasi ka viimases loengus oli teemaks ellusuhtumine ning kuidas see isiku elu muudab. Ausalt öeldes loengust väga midagi kindlalt selgitada ja mainida ei oska. Loeng ise oli põnev ja paljudele sealtoodud mõtetele olin juba ka iseseisvalt jõudnud. Hea oli saada kinnitust sarnastele ideedele ning mõtetele. Omalt poolt oleksin ainult soovitanud teistel sellesse loengusse rohkem süveneda, kuna sealt kas või millegi õppimine teeb elu automaatselt lihtsamaks. Aga nagu loengupidaja ise ütles, on väga palju sellest selline pehme värk, et paljudel raske mõista.

Kokkuvõtvalt tuli nii mõneski loengus ilmsiks keskne idee, et koolis niisama olemisest lihtsalt ei piisa, enda jaoks tuleb õppida, kasutada võimalusi, korjata kogemusi ning tutvusi ja kõike seda tuleb rakendada, et sel erialal edukas olla. Ainsa puudusena märgiks seda, et oleks lootnud näha mõnda loengut ka interaktiivse meedia loojate poolt, kas mänguloojad või animaatorid, kuna see tundub huvitav osa IT valdkonnast, millest tihtipeale loengus ei kuule.

=== Õpingukorralduse küsimused ===

==== Küsimus B ====

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

==== Vastus ====

Arvestust on võimalik järgi teha kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.4.4]).

Järelarvestuse saab õppejõuga kokku leppida ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.4.4]).

Järelarvestusele registreerimine toimub läbi ÕISi keskkonna ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.8.1]).

Järelarvetusele registreerumise ja sooritamise vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.8]).

Riigi finantseeritaval õppekohal õppiv isik ei pea tasuma kordussoorituse eest ([http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK küsimus 9]).

Tasulisel õppekohal õppivale isikule on kordussooritused tasulised. Tasu suurus määratakse rektori käskkirjaga ning arve kuvatakse ÕISi keskkonnas. ([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 5.2.7]) Praegune kordussoorituse tasu on 20 eurot ([http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ KKK küsimus 9]).

==== Küsimus 4 ====

Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

==== Vastus ====

Varasema töökogemuse arvestamiseks tuleb esitada taotlus, koos vajalike lisadega, hiljemalt kümnendaks tööpäevaks enne punase joone päeva([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 1]).

Taotlus peab sisaldama oma pädevust tõendavaid materjale([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 3]) ning vastavatele kriteeriumitele põhineva eelneva õpingu analüüsi([http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/ VÕTA kord, II p. 4]).

Võta arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus([http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ ÕKE p. 1.3.15]).

==== Ülesanne ====

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

X=22, Y=26

Esimese semestri lõpus tuleb arve 5 EAP eest. Arve suurus tuleb 5*50=250 EUR ning tasumise kuupäev jääb teise semestri raamesse. Teise semestri, oletates, et õpilane puudujääke ei paranda, tuleb arve kumulatiivselt 5+1=6 EAP eest. Teise semestri arve tuleb 6*50=300 EUR. Lõppkokkuvõttes maksab tudeng puudujääkide eest 550 EUR ([http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/soodustused/ viide])