ICO wiki - User contributions [en]

User:Smagi

2014-10-22T22:36:00Z

Smagi: Created page with "Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe) =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sander Mägi Rühm: 11 Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014 ==Essee== Aine õpi…"

Erialatutvustus ISa ja ISd 2014

2014-10-22T22:34:06Z

Smagi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2014 õppeaasta sügissemestril.

Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. '''Vikilehe koodi tuleb panna tekst <nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] lehe koodist.

<hr>
== Aine info ==
Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.

Ainet läbiviivaks õppejõuks on Margus Ernits.

Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.

== Loengud ==
Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.

{|border="1"
!
! Teema
! Esineja(d)
! Aeg
! Materjal
|-
| 1 ||  Õppekorraldus ja sisekord  ||  Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi  ||  27. august ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu salvestus]
|-
| 2 ||  Õppimine ja motivatsioon  ||  Margus Ernits  ||  4. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 loengusalvestus] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%c3%95ppet%c3%b6%c3%b6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Slaidid]
|-
| 3 ||  Robootika ja häkkimine  ||  Margus Ernits  ||  11. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 loengusalvestus]
|-
| 4 ||  Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast  ||  Janika Liiv  ||  18. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 loengusalvestus]
|-
| 5 ||  IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  ||  Carolyn Fischer   ||  25. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc loengusalvestus]
|-
| 6 ||  Testimine ja tarkvara kvaliteet ||  Kristjan Karmo   ||  2. oktoober  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 loengusalvestus] ja [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 lõpus lubatud video]
|-
| 7 ||  IT tööturust ||  Andres Septer ||  9. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c loengusalvestus]

|-
| 8 ||  Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus ||  Elar Lang ||  16. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true loengusalvestus]
|}

Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.

===Loengutes antud soovitused===
Andrese loengust laekus kirjanduse loetelu, mida ta tungivalt soovitab:

* Masters of DOOM kuidas kamp karvaseid "'äkkereid" eikusagilt tegid valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.

* Halt and Catch Fire. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab.

* Silicon Valley Piraadid Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.

== Arvestus ==
Arvestuse töö jaotatud kahte ossa: 
Õpingukorraldus
* 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]
Erialatutvustus
* kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.

Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?

=== Esitamine ===
Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki '''oma kasutajanimel''' ja vali '''Create'''
Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale "Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)". Vikilehe koodi tuleb panna tekst '''<nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup

=== Tähtaeg ===
'''Tööde esitamise tähtaeg on 23.10.2014 kell 10:00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Peale tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata.
Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Margus Ernitsale e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.

=== Hindamine ===

Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.

Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: [[User:Isuur]], [[User:Mtammepo]] ja [[User:Troja]].

===Õpingukorralduse küsimused===

Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.

{|border="1"
! Koodi viimane number
! Küsimus
|-
| 0 || 1
|-
| 1 || 1
|-
| 2 || 2
|-
| 3 || 2
|-
| 4 || 3
|-
| 5 || 3
|-
| 6 || 4
|-
| 7 || 4
|-
| 8 || 5
|-
| 9 || 5
|}

;Küsimus A
: Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
;Küsimus B
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

;Küsimus 1
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

;Küsimus 2
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

;Küsimus 3
: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

;Küsimus 4
: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

;Küsimus 5
: Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

;Ülesanne
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

{|border="1"
! Koodi number
! Ainepunkte
|-
| 0 || 19
|-
| 1 || 20
|-
| 2 || 21
|-
| 3 || 22
|-
| 4 || 23
|-
| 5 || 24
|-
| 6 || 25
|-
| 7 || 26
|-
| 8 || 27
|-
| 9 || 28
|}

== Ajalugu ==
Aine viki lehed [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2013 2013.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2012 2012.] ja[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2011 2011.] aastal.

Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].

Erialatutvustus ISa ja ISd 2014

2014-10-22T22:31:57Z

Smagi: /* Viited */

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=

Autor: Sander Mägi

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 23. oktoober 2014

==Essee==

Aine õpingukorraldus ja eiralatutvustuse põhieesmärgiks on teha üliõpilastele selgeks see, kuidas toimub õppetöö Eesti Infotehnoloogia Kolledižis. Peale selle käisid loengutes EIK vilistlased ning rääkisid, õpilastele, kuidas nemad koolis hakkama said ning kuidas nendel õnnestus saada nii kaugele oma eriala kaudu nagu on. Kõik loengutes käijad ei jätnud märkimata seda, et kui kooli tulles ei oska programmeerida, siis pole midagi hullu. Kokku toimus kaheksa loengut, millest ma kirjutan räägitut ning seda, kas ja kuidas oli mulle nendest abi.

Esimene loeng toimus 27. august 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> ning seal loengus esinesid Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi. Pealkirjaks loengul oli Õppekorraldus ja sisekord. See loeng oli sissejuhatus kogu õppeaastale ning räägiti EIK sisekorrast ning õppetööst. Tänu selle loengule sain targemaks kuidas Eesti Infotehnoloogia Kolledžis asjad käivad kaasaarvatud erinevad huviringid ja tegevused. Kuna räägiti kõrgharidussüsteemist ja ma olen juba varem käinud ülikoolis, siis oli see loeng natukene igav minu jaoks, kuigi väga meeldis mulle see, kui räägiti erinevatest huviringidest, mis näitab seda, et IT Kolledžis on väga palju peale õppimise teha.

Teine loeng toimus 4. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref> ning seal loengus esines ainult Margus Ernits, ta rääkis teemal „Õppimine ja motivatsioon“. See loeng oli hea, sest seal räägiti seda, kuidas ennast õppima panna ning kuidas koolis edukalt toime tulla ehk siis parem teha asju õigeks ajaks ära kui jätta viimasele hetkele. Mis veel meelde jäi oli see, et kui loengus ei ole vaja arvutit kasutada, siis ära võta seda kaasa – see ei tule sulle kasuks, pigem kuula lihtsalt loengut, kui see ei ole sulle huvitav siis midagi ikka jääb meelde. See loeng oli märksa huvitavam kui esimene minu jaoks, kuigi polnud juttu, mida ma varem juba kuulnud ei olnud.

Kolmas loeng toimus 11. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> seal loengus esines samamoodi Margus Ernits, kes rääkis teemal „Robootika ja häkkimine“. Selles loengus ma sain teada Robootikaklubi kohta ning saavutustest, millega IT Kolledž on hakkama saanud. Väga lahe robootikaklubi kohta on see, et seal võid sa kärsatada läbi erinevaid kaitsmeid ning keegi ei saa sinu peale kurjaks, sest sedasi ongi õppimine palju efektiivsem. Kahjuks pole mul endal aega käia robootika klubis. Ma sain teada seal loengus ka selle kohta, et häkkimine ei võrdu kuhugi andmetesse sisse murdmine mida ma eelnevalt arvasin, vaid see tähendab seda, et sa oled pühendunud millelegi ja kräkkimine on see, mis on umbes kuhugi andmetesse sissemurdmine. See loeng meeldis mulle väga ning ma kuulasin väga suure huviga, ühesõnaga nendest kolmest esimesest loengust oli see kõige lahedam.

Neljas loeng toimus 18. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref>, kus rääkis Janika Liiv. Tema rääkis teemal „Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast“. Ta rääkis meile sellest, kuidas alguses ta oli IT valdkonnas suhteliselt võhik ning ei osanud eriti, mis pani mind võrdlema teda enda olukorraga. Kuid nagu näha on ta väga edukas nüüd ning tegeleb firmas, kus kasutatakse Ruby programmeerimiskeelt, mis ei ole küll eriti populaarne, kuid arvatavasti sellel on tulevikku. Janika ise oli suhteliselt introvert ning ta oli esitlust tehes alguses natukene kartev, kuid mida edasi, seda paremini ta sai hakkama ning lõpuks tegi isegi mängu, kus aktiivsemad said endale t-särgi. Kuna selleks ajaks ma eriti ei olnud programmeerimisega eriti kokku puutunud, siis oli see loeng minu jaoks suhteliselt raskelt jälgitav, kuid sain hakkama.

Viies loeng toimus 25. september 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref>, selles loengus esines Carolyn Fischer, tema teemaks oli „IT süsteemide administraatorilt esmakursuslasele“. Carolin töötab Skype’s kuid enne seda töötas ta mitmel erineval töökohal. Tal oli juba keskkoolis teada, et läheb IT-ga tegelema. Ta ei saanud kohe esimese vooruga tasuta kohale IT Kolledžisse kuid, teise vooruga juba sai ning ta läks õppima Süsteemide administraatoriks. Mis mulle selle loengu juures meeldis oligi see, et ka ta oli lõpetanud kooli süsteemide administreerimise erialal, ehk siis see eriala, mida ma tulin õppima. Ta rääkis veel seda, kuidas ta käis kooli kõrvalt tööl ning seadis kooli prioriteediks. Ta oli enne teist kursust degusteerija, ehk siis käis tööl üldse mitte informaatikaga seotud alal. Miks mulle Carolini loeng meeldis oli sellepärast, et ka mina käin tööl ning sain sealt teada, kuidas käituda kui töötad ning et kui asi ikka väga hulluks kätte ära läheb, siis tuleb ikka töölt ära tulla.

Kuues loeng toimus 2. oktoober 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 "Testimine ja tarkvara kvaliteet " (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>, Esinejaks oli Kristjan Karmo, kes rääkis üliõpilastele teemal „Testimine ja tarkvara kvaliteet“. Kristjan rääkis testija tähtsusest ning sellest, kuidas igat asja tuleb testida, sest muidu võib see tekitada väga suure kahju firmale. Testija on vahendaja, kes peab suhtlema analüütikuga, projektijuhiga, arendajaga, arhitektiga, adminiga ning äripoolega – väga tähtis osapool. Kuna ma eriti ei ole testijaga kursis, siis sain sealt loengust huvitavaid fakte teada, näiteks seda, et kui ei oleks testijaid, siis ei leitaks vigu, aga vead võivad mõnikord maksta väga palju rahaliselt. Selles loengus, kahjuks ei pööranud ma eriti palju tähelepanu, sest testija amet kui selline jättis mind suht koht külmaks.

Seitsmendas loengus esines Andres Septer, see toimus 9. oktoobril 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref> ning tema rääkis Eesti Infotehnoloogia Kollediži tudengitele teemal „IT tööturust“. Selles loengus rääkis Andres sellest, kuidas makstakse IT alal palka ning milliseid töötajaid tööandjad pigem otsivad. Mulle meeldis selle loengu juures väga see, et ta suhtles kogu auditooriumiga ning küsis küsimusi ja kõik said oma arvamust avaldada ja nende avaldatud arvamuste peale ta vastas. Sain targemaks ka selle kohta, et suurettevõtetes tavaliselt ei pea eriti palju vaeva nägema töö suhtes vaid raha lihtsalt tiksub kätte. See loeng oli huvitav ning see aitas mul aru saada, kuidas asi IT valdkonnas tegelikult käib, et kuidas tööandjad võtavad tööle inimesi – tööd ei tasu otsida palga järgi, vaid tuleb valida selline töö, kus sulle meeldib töötada.

Kaheksas ja viimane loeng toimus 16. oktoobril 2014 <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> ning rääkimas käis Elar Lang teemal „Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus“ Selles loengus rääkis Elar meile, kuidas kooli tuleb võtta kui tööd ning „deadline’st“ tuleb kinni pidada. Veel rääkis kuidas tuleb aru saada, et kas sa käid koolis ainult tunnistuse pärast või sellepärast, et sulle meeldib su töö. Ta rääkis ka turvalisusest internetis ning seda, et kõik mida sa internetti üles laed – pildid, kirjatöö jms on kättesaadav igaühe jaoks, ehk siis parem vaadata, mida üles laed. Ta rääkis paroolidest ning andis nõu, millist parooli kindlasti mitte panna endale – näiteks 75% lahti kräkitud koodidest on näiteks isiku nimi ning mingi number. Näitas ka meile saiti, kus saab vaadata, kui kiirelt sinu parool lahti kräkitaks. See loeng oli mulle kõige meelepärasem, sest ikkagi selline teema nagu turvalisus ja privaatsus internetis on väga tähtis. Nüüd tean, kuidas teha endale selline parool mida ei ole nii lihtne lahti kräkkida.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kõik need loengud tulid mulle kindlasti kasuks ning see, mida ma erinevatelt inimestelt kuulsin laiendas kohe kindlasti minu silmaringi ning kõik vestlejad, kes meie koolis käisid, andsid endapoolselt nõu, kuidas hakkama saada tulevikus ning mida teha, et jõuda kaugele.Väga lahe oli ka see, et kõik vilistlased andsid mõista, et pole hullu, kui sa ei ole IT spetsialist, kuid siin koolis on seda võimalik õppida.

=Küsimus B=
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

1.'''Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha?'''

Kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika) Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestusedoppekorraldus Eeskirja punkti 5.4.4. järgi]</ref>.

2.'''Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad?'''

Eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitavad avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.8. järgi]</ref>

3.'''Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?'''

Korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele on tasulised<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldusÕppekorraldus Eeskirja punkti 5.2.7. järgi ]</ref>
.
Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Aine korduv deklareerimine tasuline<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.13. järgi ]</ref>. Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.

=Küsimus number 2=

Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust.
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

'''Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva?'''

1. Kordussooritused tuleb teha enne ülejärgmise semestri punase joone päeva ära. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppekohad Eeskirja punkti 5.4.4 järgi]</ref>

2. Akadeemilise puhkuse taotlus tuleb teha enne punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Eeskirja punkti 6.1.3 järgi]</ref>

3. Iga õpilane peab igaks semestriks individuaalse õppekava kinnitama ÕISis <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#oppurkohust Eeskirja punkti 3.2.1 järgi]</ref>

4. Akadeemiline liikumine võib toimuda vabade õppekohtade olemasolul kaks korda õppeaastas enne akadeemilises kalendris märgitud semestri punase joone päeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#akadeemilineliikumine Eeskirja punkti 7.1 järgi]</ref>

'''Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?'''

Kui tudeng sai eksamil positiivse hinde, kuid ei jäänud oma tulemusega rahule ja soovib seda parandada, siis avaneb tal selleks võimalus ühel korduseksamil kahe semestri jooksul. Hinne mis saadakse korduseksamil läheb kirja, isegi siis kui korduseksami hinne on halvem kui esialgne. Kui korduseksami puhul ei tule tulemust, siis jääb alles esialgne eksamil saadud hinne. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamid Eeskirja punkti 5.3.11 järgi]</ref>

=Ülesanne=

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?

X = 27 EAP-d
Y = 22 EAP-d

54 -(27+22) = 5
Puudu jääb 5 EAP-d
Ja tasuda jääb siis [5(EAP-d) * 50(€) = 250 (€)] 250 Eurot. <ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/oppemaks/ EAP-de tasumine]</ref>

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kategoorialehega 2014 õppeaasta sügissemestril.

Selleks, et teie leht siia ilmuks peab teil viki lehe koodis olema viide antud kategooriale. '''Vikilehe koodi tuleb panna tekst <nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Muid vormistamise soovitusi vaadake Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] lehe koodist.

<hr>
== Aine info ==
Tegemist on aine [https://itcollege.ois.ee/subject/view?subject_id=173 I020 Õpingukorraldus ja erialatutvustus] IT süsteemide administreerimine (ISa) ja IT süsteemide arendus (ISd) õppekavadele kodulehega.

Ainet läbiviivaks õppejõuks on Margus Ernits.

Siia lehele tuleb kogu ainega seotud info.

== Loengud ==
Loengud toimuvad neljapäeva hommikul kell 8.15 - 9.45 auditooriumis 314.

{|border="1"
!
! Teema
! Esineja(d)
! Aeg
! Materjal
|-
| 1 ||  Õppekorraldus ja sisekord  ||  Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi  ||  27. august ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu salvestus]
|-
| 2 ||  Õppimine ja motivatsioon  ||  Margus Ernits  ||  4. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 loengusalvestus] [http://enos.itcollege.ee/~mernits/a/Erialatutvustus%20-%20%c3%95ppet%c3%b6%c3%b6st%20ja%20motivatsioonist%20-%20Margus%20Ernits%202014.pdf Slaidid]
|-
| 3 ||  Robootika ja häkkimine  ||  Margus Ernits  ||  11. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 loengusalvestus]
|-
| 4 ||  Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast  ||  Janika Liiv  ||  18. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 loengusalvestus]
|-
| 5 ||  IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele  ||  Carolyn Fischer   ||  25. september  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc loengusalvestus]
|-
| 6 ||  Testimine ja tarkvara kvaliteet ||  Kristjan Karmo   ||  2. oktoober  ||  [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 loengusalvestus] ja [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 lõpus lubatud video]
|-
| 7 ||  IT tööturust ||  Andres Septer ||  9. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c loengusalvestus]

|-
| 8 ||  Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus ||  Elar Lang ||  16. oktoober  ||   [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true loengusalvestus]
|}

Aktiivset osalemist loengutes premeeritakse.

===Loengutes antud soovitused===
Andrese loengust laekus kirjanduse loetelu, mida ta tungivalt soovitab:

* Masters of DOOM kuidas kamp karvaseid "'äkkereid" eikusagilt tegid valmis mängu, mis vallutas maailma ning muutis igaveseks meie arusaama aruvtimängudest ja arvutimängude ärist. Eriti soovitav neile, kes mõtlevad oma startupi peale.

* Halt and Catch Fire. Seriaal. Tehnoloogiliselt korrektne. 80-ndate PC revolutsioon ja kuidas see muutis igaveseks arvutustehnika äri. Hea sisevaade kuidas üks tehnoloogiafirma töötab.

* Silicon Valley Piraadid Kuidas alustasid oma võidukäiku Microsoft ja Apple.

== Arvestus ==
Arvestuse töö jaotatud kahte ossa: 
Õpingukorraldus
* 2 küsimuse ja ülesande lahendamine kasutades [http://www.itcollege.ee/tudengile/oppetoo/oppekorraldus-eeskiri/ õppekorralduse eeskirja]
Erialatutvustus
* kokkuvõtlik essee vormis arvamus, mis on kajastus toimunud loengutest – mis oli ühist, siduvat, kokkulangevat, erinevat. Oma arvamus on väga tervitatud.

Kokkuvõtlik essee on kirjalik analüüsiv ülevaade võrdselt kõigi käsitletud valdkondade kohta kogumahus 800-1000 sõna (alamõõduline töö ei saa reeglina arvestust, ülemine piir pole kriitiline). Soovitav on otsida ja kirjeldada erinevates esinemistes leiduvaid kokkulangevusi, sarnaseid käsitlusi või siis hoopis erinevusi. Kui palju aitas iga loeng kaasa aine eesmärgi saavutamisele? Täitmata ootused ja soovitused?

=== Esitamine ===
Töö tuleb esitada wiki.itcollege.ee viki keskkonnas. Sisene oma EIK kasutajanime ja parooliga viki keskkonda ja kliki '''oma kasutajanimel''' ja vali '''Create'''
Avanenud lehel saad sisestada oma vastused õpingukorralduse küsimustele ja essee. Margus Ernits [[User:Mernits|kasutaja leheküljel]] on toodud näite vormistus, mida võite võtta oma vormistuse aluseks. Kui teil on kõik valmis, siis pange viki lehe koodi viide antud aine kategooriale "Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)". Vikilehe koodi tuleb panna tekst '''<nowiki>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]</nowiki>'''

Väike juhend viki lehe koostamiseks http://en.wikipedia.org/wiki/Help:Wiki_markup

=== Tähtaeg ===
'''Tööde esitamise tähtaeg on 23.10.2014 kell 10:00.''' Selleks kellaks peavad essee ja vastused küsimustele valmis olema. Peale tähtaega esitatud töid ei hinnata. Peale töö esitamise tähtaega tehtud muudatusi ei arvestata.
Kui on teada, et mõjuval põhjusel tähtajaks töö valmis ei saa, siis andke aine õppejõule Margus Ernitsale e-kirja teel sellest teada enne tähtaja saabumist.

=== Hindamine ===

Töö vastuvõetust hindamiseks näeb ÕIS-s. Tulemust (arvestatud/mittearvestatud) näeb ÕIS-s hiljemalt kaks (2) nädalat pärast arvestustöö esitamise tähtaega. Osadel juhtudel - mingil põhjusel erilisem töö, annan individuaalset tagasisidet.

Suurepärased tööd mida võib eeskujuks võtta: [[User:Isuur]], [[User:Mtammepo]] ja [[User:Troja]].

===Õpingukorralduse küsimused===

Lisaks essee kirjutamisele tuleb arvestuse saamiseks ära lahendada 2 küsimust ja üks ülesanne. Üks lahendatavatest küsimustest on kas küsimus A või B. Tudengid kelle viimane koodinumber on paarisarv lahendavad küsimuse A, kelle viimane koodinumber on paarituarv lahendavad küsimuse B. Teine lahendatav küsimus on üks küsimus küsimustest üks kuni viis. Vastatava küsimuse numbrit vaadake allpool olevast tabelist ja see sõltub koodi viimasest numbrist.

{|border="1"
! Koodi viimane number
! Küsimus
|-
| 0 || 1
|-
| 1 || 1
|-
| 2 || 2
|-
| 3 || 2
|-
| 4 || 3
|-
| 5 || 3
|-
| 6 || 4
|-
| 7 || 4
|-
| 8 || 5
|-
| 9 || 5
|}

;Küsimus A
: Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?
;Küsimus B
: Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

;Küsimus 1
: Teisel või kolmandal õppeaastal avastad, et teine õppekava sobib paremini ja sa otsustad õppekava vahetada. Millised on tegevused ja mis ajaks tuleb need teha, et vahetada õppekava? Kas deklareeritud, kuid tegemata jäänud valikaine tuleb kolledži lõpetamiseks tingimata sooritada? Millega pean arvestama, deklareerides valikaineid üle õppekavas ette nähtud mahu (sh. deklareeritud, kuid sooritamata jäänud valikained)?

;Küsimus 2
: Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?

;Küsimus 3
: Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

;Küsimus 4
: Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

;Küsimus 5
: Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult) Mis on minimaalne ainepunkide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

;Ülesanne
: Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

{|border="1"
! Koodi number
! Ainepunkte
|-
| 0 || 19
|-
| 1 || 20
|-
| 2 || 21
|-
| 3 || 22
|-
| 4 || 23
|-
| 5 || 24
|-
| 6 || 25
|-
| 7 || 26
|-
| 8 || 27
|-
| 9 || 28
|}

== Ajalugu ==
Aine viki lehed [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2013 2013.], [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2012 2012.] ja[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Erialatutvustus_ISa_ja_ISd_2011 2011.] aastal.

Varasematel aastatel luges ainet Kalle Tammemäe ja materjalid on kättesaadavad [http://enos.itcollege.ee/~kalle/eriala/ tema kodulehelt].

Erialatutvustus ISa ja ISd 2014

2014-10-22T22:14:02Z

Smagi:

User:Gsikk

2014-10-21T07:50:25Z

Smagi:

[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]

Autor: Gert Sikk

Rühm: 11

Esitamise kuupäev: 21.10.2014

==Essee==

Aine erialatutvustus ja õpikorraldus toimus meil iga nädal, kus meil oli võimalik kuulata tutvustavaid loenguid, erinevatest IT valdkondadest. Loengud andsid hea ülevaate, kuidas näeb töö välja igapäevaselt IT-valdkonnas. Lisaks andsid enamus esinejad palju motivatsiooni õppetööks. Loengutest räägin lähemalt järgmistes lõikudes.

Esimeses loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkisid meile Inga Vau, Margus Ernitsa, Merle Varendi ja Juri Tretjakovi EIK õppekorraldusest ja sisekorrast. See loeng andis hea ülevaate, mis hakkab toimuma koolis ja kuidas hakkab välja nägema õppetöö. Loeng oli väga informatiivne, aga samas tundus natukene hirmutav ja osad asjad jäid natukene segaseks. Näiteks selgitus EPA-de kohta jäi natukene kaugeks. Õnneks atiasid tuutorid välja järgmisel päeval. Üldiselt oli, aga loeng heaks alguseks kooliaastale.

Teisest loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon" (Margus Ernits) 4.september loengusalvestus]</ref> pidas meile Margus Ernits, kus ta rääkis meile, kuidas oma õppetööd planeerida ja andis palju motivatsiooni. Pärast seda loengut oli lausa tahtmine minna koju õppima, et mitte kuuhjata endale asju. Loengu kohta ei saa midagi halba öelda, sest minu arust annavad sellised loengud õpilastele palju indu õppetööga tegelemiseks ning neid peaks pidama igas koolis, mitte ainult ülikoolis. See aitab õpilastel sisse elada uuesti kooliellu, peale pikka suve või puhkust.

Kolmandas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine" (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> rääkis Margus Ernits meile robotikast ja häkkimisest. Loenugst jäi kõige paremini kõrvu see, et häkkimine ei võrdu kräkkimine. Peale seda sain aru, et igal pool kasutatakse sõna häkkimine valesti. Lisaks rääkis ta ka palju robootika klubist. Endal pole kahjuks sellist aega, et tegeleda sellega, aga tahaks, sest see annaks võimaluse ennast arendada. Loengu lõpus rääkis üks Lapikute liige Lapikutest. Käisin nende tuvustus õhtul ja tekkis väga suur huvi nende klubiga liituda, aga jällegi, selline klubi nõuab väga palju aega ja kahjuks seda hetkel ei ole.

Neljandas loengu <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast" (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> pidas meiel Janika Liiv, EIK vilistlane. Ta on hetkel seotud start-up ettevõttega Toggle. Oma loengus ta rääkis meile oma kogemustest programmeerimises ning eriti innukalt rääkis ta Ruby keelest. Ta väitis, et tal oli soov hakata lavateoseid kirjutama, aga see jäi tal pooleli. Ta otsustas hakata programmeerijaks, sest see on ka loovtöö, sa saad nullist luua väga võimsaid asju, lihtsalt kirjutades. Loeng andis ülevaate, milline näeb välja programmeerija igapäevatöö. Peale loengut tundus, et puhas programmeerimine pole päris minu jaoks. Loodan väga, et programmeerimine hakkab mulle meeldima, aga ma pean tegema selleks palju tööd.

Viiendal loengul <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele" (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> rääkis Carolyn Fischer meile süsteemide administreerimisest. Ise töötab ta Skype'is. Loeng oli eriti põnev just minu jaoks, sest ta rääkis meile sellest alast, mida ma õpin. Ma kuulasin huviga, milline on süsteemi andministraatori igapäevatöö. Väga huvitav oli kuulata ning ma veendusin peale seda loengut üha enam, et minu poolt valitud suund on mulle sobiv. Kuigi see oli tema esimene loeng ja ta oli närvis ning rääkis vaiksemalt kui teised esinejad, oli tema loeng väga informatiivine ja sisukas.

Kuuendat loengut <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet" (Kiristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref>
pidas meile Kristjan Karmo ning tutvustas meile tarkvara testimist ja rääkis tarkvara kvaliteedist. Selles loengus ta tõi välja palju huvitavaid näiteid, et kui tätis on tegelikult testimine ning kui palju tegelikult testimine firmade raha kokku hoiab. See ala tundub päris huvitav ning oleks isegi soovi sellel alal kunagi töötada. Ta rääkis ka töö miinustest, näiteks katkise programmi puhul süüdistavad programmeerijad testijaid, et nemad on programmi kiatki teinud, kuigi see pole nii. Tema juttu oli huvitav kuulata ning näited tegid selle loengu väga huvitavaks. Peale loengut sain teada, kui tähtis on tegelikult testimine ja palju on sellega võimalik raha kokku hoida.

Seitsmendas loengus <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust" (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>
tutvustati meile IT-tööturgu ning seda tuvustas meile EIK vilistlane Andres Septer. Loenugs ta rääkis üldiselt negatiivses toonis IT- tööturust. See tegigi selle loengu eriliseks, et ta andis meile nippe oma IT karjääri jaoks. Ta tegi humoorikaid kommentaare suurfirmade kohta. Temal ei olnud ka slaide, mis tegid seda kindlat loengut paremaks, sest mõnikord slaidid aitavad ja mõnikord rikuvad loenguid. See oli kindalst leong, mida oli hea lihtsalt kuulata. See oli väga informatiivne ja andis palu uusi teadmisi tööturust Eestis. Kõige paremini jäi meelde see, et kui sa tahad ennast Eestis IT alal korralikult arendada ja töötada hingega, siis pead ühinema start-upiga. Seda ta põhjendas sellega, et start-upis pead sa korralikult pingutama ja tiimi panustama, et püsida start-upi tiimis.

Kaheksas leong <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus" (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref> oli õppetöösse suhtumisest ja veebirakenduste turvalisusest. Loengus ta rääkis enda kogemustest koolis ja ülikoolides. Mind pani see imestama, et inimene, kes pole peaaegu kümme aastat koolis käinud suutis minna uuesti kooli ja lõpetada see Cum laudega. Lisaks ta andis abistavaid nippe, kuidas koolis peaks oma aega planeerima ja asjad õigeks ajaks ära teha. Tema leong jätkus turvalisusest, spetsiifilisemalt paroolidest. Peale seda loengut oli tahtmine minna koju ja muuta oma paroolid ära, kui tema suuda kolme minutiga lihtsa skripti abil kätte saada 60% teatud veebilehe paroolidest, siis hakkab ikka õudne küll. See loeng oli minu lemmik, sest ta rääkis väga ladusalt, tema juttu oli väga hea kuulata. Rääkis huvitavalt ning oli ka humoorikas, mis on alati väga hea esitluste juures.

Kõik loengud oli väga informatiivsed ning järelemõeldes kõik loengud täiustasid üks-teist. Ei kahetse kordagi nii vara tõusmist, sest said tõesti väga palju uut infot ning motivatsiooni koolis pingutamiseks. Lisaks minu enda jaoks kõige tähtsam oli see, et ma veendusin kindalt selles, et minu poolt valitud valdkond, IT, on minu jaoks õige. Just see teadmine annab mulle nüüd palju jõudu õppida EIK-s.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus B===

Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''
Kordusarvestuseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani alates aine õpetamissemestri lõpust (v.a. praktika)<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestusedoppekorraldus Eeskirja punkti 5.4.4.]</ref>. Õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordusarvestusele lubamise eelduseks. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.

Eksamile/arvestusele registreerimine nõutav ÕIS- süsteemis<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.8.]</ref>. Sama kehtib ka kordusarvestuste ja -eksamite korral. Aga üliõpilastel, kes soovivad sooritada eksamit/arvestust akadeemilisel puhkusel olles, esitades avalduse õppeosakonda. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt kaks tööpäeva.

Korduseksamid ja -arvestused OF/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldusÕppekorraldus Eeskirja punkti 5.2.7. ]</ref>
. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. Kui Sul on deklareeritud õppeaines täidetud eksamile/arvestusele pääsemise tingimused, saad teha põhieksami/põhiarvestuse ja vajadusel kuni 2 kordussooritust. RE/RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Aine korduv deklareerimine tasuline<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Eeskirja punkti 5.2.13. ]</ref>. Õppeteenuste tasumäära kohaselt punkti 5 põhjal on kordussoorituse tasu REV ja OF tudengil 20 €.

===Küsimus 3===
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?

'''Vastus'''
Esimesel õppeaastal omal soovil akadeemilisele puhkusele minna ei saa, küll aga saab seda teha järgnevatel juhtudel:
tervislikel põhjustel (kuni 2 aastaks), selleks peab olema arstitõend,aja- või asendusteenistuse läbimiseks (kuni 1 aastaks), selleks peab olema sõjaväekutse,lapse hooldamiseks (kuni laps saab 3-aastaseks), selleks on vaja lapse sünnitõendit.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>
Omal soovil (ehk muudel põhjustel) võib akadeemilisele minna alates 2. õppeaastast ning seda kas üheks semestriks või kaheks semestriks (ehk maksimaalselt üheks õppeaastaks).<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>
Akadeemilisele minekuks tuleb esitada avaldus rektorile ning samamoodi tuleb esitada avaldus, kui soovitakse akadeemilist lõpetada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Üldiselt akadeemilise puhkuse ajal aineid deklareerida ehk õppida ei saa. Õppida saab akadeemilise ajal ainult erijuhtudel: kui sa oled puudega isik, kui sul on alla 3-aastane laps või puudega laps, või kui sa oled akadeemilisel puhkusel ajateenistuse tõttu.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppkorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Akadeemilise puhkuse ajal saab teha järgi eksameid ja arvestusi ainetele, mis olid sul deklareeritud juba enne akadeemilisele minekut. Selleks peab esitama avalduse õppeosakonda.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppkorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.

'''Vastus'''
X=25

Y=24

54-(25+24) = 5

Puudu jääb 5 EAP-d, tuleb tasuda 5 * 50 eurot ehk 250 eurot.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Finantsinfo]</ref>

=Viited=
<references />