https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SmatikaiICO wiki - User contributions [en]2026-05-09T22:47:29ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100010Gparted2016-01-06T09:14:27Z<p>Smatikai: /* Uue kettajao loomine */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|Joonis 1. GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks (Vt joonis 1). GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
(Eeldusel, et kasutatakse Debianil baseeruvat linuxi distributsiooni.)<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Joonis 2. Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks valida navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajutada klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi (Vt joonis 2). Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Tuleb veenduda, et info oleks õige, ning vajutada ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutataks, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100009Gparted2016-01-06T09:12:19Z<p>Smatikai: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|Joonis 1. GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks (Vt joonis 1). GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
(Eeldusel, et kasutatakse Debianil baseeruvat linuxi distributsiooni.)<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Joonis 2. Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi (Vt joonis 2). Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100008Gparted2016-01-06T09:11:32Z<p>Smatikai: /* Kasutamine */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
(Eeldusel, et kasutatakse Debianil baseeruvat linuxi distributsiooni.)<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Joonis 2. Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi (Vt joonis 2). Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100007Gparted2016-01-06T09:11:03Z<p>Smatikai: /* Uue kettajao loomine */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
(Eeldusel, et kasutatakse Debianil baseeruvat linuxi distributsiooni.)<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi (Vt joonis 2). Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100006Gparted2016-01-06T09:06:32Z<p>Smatikai: /* Installeerimine ja käivitamine */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
(Eeldusel, et kasutatakse Debianil baseeruvat linuxi distributsiooni.)<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100005Gparted2016-01-06T08:56:27Z<p>Smatikai: /* Kokkuvõte */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm kettajagude partitsioneerimiseks UNIX-i laadsetes operatsioonisüsteemides. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=100004Gparted2016-01-06T08:52:54Z<p>Smatikai: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref> GParted vajab töötamiseks juurkasutaja õigusi.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm UNIX-i laadsetele operatsioonisüsteemidele. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98596Gparted2015-12-06T18:31:49Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref><br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm UNIX-i laadsetele operatsioonisüsteemidele. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98591Gparted2015-12-06T18:29:41Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<ref>GParted-i [http://gparted.org/ koduleht].</ref><br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><ref>Käsk "man gparted".</ref><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
GParted on väike, võimas ja lihtsasti kasutatav programm UNIX-i laadsetele operatsioonisüsteemidele. Oma käsurea alternatiivist "fdisk"-ist on GParted igatahes oma kasutajasõbralikkusega peajagu üle.<br />
<br />
==Autor==<br />
<br />
Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98578Gparted2015-12-06T18:07:46Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
==Installeerimine ja käivitamine==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><br />
<br />
==Programmi võimalused==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
==Kasutamine==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
===Uue kettajao loomine===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
===Kettajao kustutamine===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
===Muud operatsioonid===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.<br />
<br />
==Viited==<br />
{{Reflist}}</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98574Gparted2015-12-06T18:04:13Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ja käivitamine ==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><br />
<br />
== Programmi võimalused ==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
=== Uue kettajao loomine ===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
<br /><br />
Märkused: <br />
*Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
*Kui kettajagu on süsteemi ühendatud, saab teda vaid suuremaks teha.<br />
<br />
=== Kettajao kustutamine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Delete'' või vajutada klaviatuuril ''Delete'' nuppu ja seejärel kinnitada muudatused.<br />
<br />
=== Muud operatsioonid ===<br />
<br />
Suur osa kõikidest teistest tegevustest, mida GPartedi abiga läbi saab viia, on sama põhimõttega. Programmi kasutamine on tehtud ülimalt lihtsaks, ning kasutajale näidatakse ka visuaalset tõlgendust hetkeolukorrast ja muudatustest, mida ta sisse viib.<br />
<br /><br />
GPartedi üks võimalustest on ka kettajaolt andmete taastamine, kuid selle jaoks on vaja eraldi installeerida tarkvarapakett ''GPart''.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98571Gparted2015-12-06T17:49:47Z<p>Smatikai: /* Kasutamine */</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ja käivitamine ==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><br />
<br />
== Programmi võimalused ==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
=== Uue kettajao loomine ===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<br /><br />
Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<br /><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
=== Kettajao suuruse muutmine ===<br />
<br />
Selleks valida ''Partition'' menüüst ''Resize/Move'', täita info avanevas aknas ning jällegi muudatused salvestada. (Protsess on väga sarnane uue kettajao loomisele.)<br />
<br /><br />
Märkus: Kui kettajaol on andmeid, siis ei saa seda teha väiksemaks, kui on temasse talletatud andmete maht.<br />
<br />
<br />
NB! Mitte ühtegi muutust ei viida sisse enne, kui kasutaja pole selleks nõusolekut andnud. Selleks valida Edit menüüst ''Apply All Operations'', vajutada klahvikombinatsiooni ''ctrl + enter'', või vajutada sellenimelist nuppu tööriistaribal.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98564Gparted2015-12-06T17:42:55Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ja käivitamine ==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><br />
<br />
== Programmi võimalused ==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].<br />
<br />
== Kasutamine ==<br />
<br />
Kõigepealt tuleb valida ketas, millega soovid töötada. Selleks vali navigatsioonimenüüst ''GParted'', ''Devices'' ja oma ketas. Seejärel tuleb veenduda, et ketas ei ole kasutuses. Selleks tuleb võimaluse korral valida ''Partition'' menüüst ''Unmount''. (Kui kettal ühtegi kettajagu ei ole, siis ei pea, ega saagi seda teha.)<br />
<br />
=== Uue kettajao loomine ===<br />
<br />
[[File:Gparted2.PNG|thumbnail|right|Kettajao loomise aken]]<br />
Selleks vali navigatsioonimenüüst ''Partition'' ja ''New'' või vajuta klaviatuuril nuppu ''Insert''.<br />
<p>Avaneb aken, kus saab muuta loodava kettajao väärtusi. Nendeks on:<br />
*Vaba ruum enne kettajagu<br />
*Kettajao suurus<br />
*Vaba ruum peale kettajagu (Sõltub otseselt kettajao suurusest.)<br />
*Kettajao tüüp (Primaarne, loogiline, laiendatud.)<br />
*Failisüsteem<br />
*Märgistus<br />
Veendu, et info oleks õige, ning vajuta ''add'' nuppu.<br />
<p><br />
Et muudatused kettale kirjutada, tuleb valida navigatsioonimenüüst ''Edit'' ja ''Apply All Operations'' või vajutada vastavat nuppu tööriistaribal. Edasi küsitakse kasutajalt kinnitust, sest kettajagude manipuleerimine võib oskamatuse, programmi vigade või näiteks elektri kadumise tõttu põhjustada andmete kadu. Vajuta Apply, ning muudatused kirjutatakse kettale.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
NB! Mitte ühtegi muutust ei viida sisse enne, kui kasutaja pole selleks nõusolekut andnud. Selleks valida Edit menüüst ''Apply All Operations'', vajutada klahvikombinatsiooni ''ctrl + enter'', või vajutada sellenimelist nuppu tööriistaribal.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Gparted2.PNG&diff=98561File:Gparted2.PNG2015-12-06T17:32:27Z<p>Smatikai: Uue partitsiooni loomine.</p>
<hr />
<div>Uue partitsiooni loomine.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98559Gparted2015-12-06T17:12:10Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ja käivitamine ==<br />
<br />
<code>sudo apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.<br />
<p><br />
Programmi käivitamiseks võib selle avada kasutades graafilist kasutajaliidest või kirjutada terminali <code>sudo gparted</code>. Võib ka lisada seadme nime, näiteks: <code>sudo gparted /dev/sda1</code><br />
<br />
== Programmi võimalused ==<br />
<br />
Võimalikud tegevused:<br />
*Kettajao loomine või kustutamine.<br />
*Kettajao suuruse muutmine või liigutamine.<br />
*Kettajao kontrollimine.<br />
*Kettajao kopeerimine.<br />
*Kettajao UUID muutmine.<br />
Toetatavad failisüsteemid:<br />
*btrfs<br />
*ext2 / ext3 / ext4<br />
*fat16 / fat32<br />
*hfs / hfs+<br />
*linux-swap<br />
*lvm2 pv<br />
*nilfs2<br />
*ntfs<br />
*reiserfs / reiser4<br />
*ufs<br />
*xfs<br />
Detailsema nimekirja nägemiseks, vaata [http://gparted.org/features.php siia].</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98515Gparted2015-12-06T12:31:15Z<p>Smatikai: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|thumbnail|right|GParted]]<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98514Gparted2015-12-06T12:27:30Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
[[File:Capture2.PNG|caption]]<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98513Gparted2015-12-06T12:26:42Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
[[File:GParted.jpg|caption]]<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98512Gparted2015-12-06T12:26:24Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
[[File:GParted.png|caption]]<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Capture2.PNG&diff=98511File:Capture2.PNG2015-12-06T12:25:41Z<p>Smatikai: GParted</p>
<hr />
<div>GParted</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98510Gparted2015-12-06T12:24:41Z<p>Smatikai: /* Sissejuhatus */</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
[[File:Example.gif|caption]]<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98509Gparted2015-12-06T12:19:46Z<p>Smatikai: /* Installeerimine */</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code><br />
<br />
Alla laetakse ja installeeritakse 3 pakki: gparted, libgtkmm-2.4-1v5 ja libparted-fs-resize0.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98508Gparted2015-12-06T12:16:30Z<p>Smatikai: /* Installeerimine */</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ==<br />
<br />
<code>apt-get install gparted</code></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=98507Gparted2015-12-06T12:11:54Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
<br />
GParted (GNOME Partition Editor) on graafilise liidesega programm kettajagude redigeerimiseks. GPartedi abiga on võimalik luua uusi ja kustutada olemasolevaid kettajagusid, olemasolevate kettajagude suurust muuta, neid kopeerida ja liigutada. Peale GNU/Linuxi operatsioonisüsteemide, suudab Gparted edukalt töödelda ka teiste (Windows/Mac OS X) operatsioonisüsteemide loodud kettajagusid. Lisaks sellele, et GParted töötab pea kõigil linuxi versioonidel, on neil olemas ka täitsa oma "live" versioon programmist, et seda saaks kasutada ka siis, kui enda arvutisse linuxi operatsioonisüsteemi installeerida ei saa või ei taha.<br />
<br />
== Installeerimine ==</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Gparted&diff=96511Gparted2015-11-05T09:33:09Z<p>Smatikai: Created page with "Sten Matikainen A21 2015/2016"</p>
<hr />
<div>Sten Matikainen A21 2015/2016</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79800User:Smatikai2014-10-22T22:02:59Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>[[Category:Erialatutvustus 2014 (Päevaõpe)]]<br />
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev: 23.10.2014<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref> hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng nr.2]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng nr.3]</ref> rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng nr.4]</ref> alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby.<ref>[https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby programming language]</ref> Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng nr.5]</ref> Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng nr.6]</ref> käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng nr.7]</ref> andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng nr.8]</ref> tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79797User:Smatikai2014-10-22T22:01:08Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref> hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loeng nr.2]</ref><ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loeng nr.3]</ref> rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loeng nr.4]</ref> alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby.<ref>[https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby programming language]</ref> Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loeng nr.5]</ref> Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuuendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loeng nr.6]</ref> käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loeng nr.7]</ref> andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loeng nr.8]</ref> tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79795User:Smatikai2014-10-22T21:56:27Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref> hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby.<ref>[https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby programming language]</ref> Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuues loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79794User:Smatikai2014-10-22T21:56:00Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus<ref>https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1</ref> hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby.<ref>[https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby programming language]</ref> Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuues loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79793User:Smatikai2014-10-22T21:54:15Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby.<ref>[https://www.ruby-lang.org/en/ Ruby programming language]</ref> Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuues loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79792User:Smatikai2014-10-22T21:52:58Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br><br />
Esimeses loengus hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br><br />
Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br><br />
Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby. Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br><br />
Kuues loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br><br />
Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br><br />
Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79791User:Smatikai2014-10-22T21:52:38Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
Õppekorraldus ja erialatutvustus. Need sõnad tervitasid kõiki esmakursuslasi meie tunniplaanidest. Olin varem kuulnud, et mõned koolid teevad Augusti viimasel nädalal tutvumisnädala uutele üliõpilastele, kuid ei uskunud et meil on kooli ja eriala tutvustamiseks loodud lausa pool semestrit kestev aine. „Miks ka mitte!?“, mõtlesin ma ja käisin vist esimesed 4 loengut kohal. Siis ilmnes, et kui sul on tunniplaanis päev, mil ainus loeng leiab aset kell 8:15 ja sa ei ela ühiselamus kohe kooli kõrval siis üsna ahvatlev on jätta kohale ilmumata. Õnneks on meil just selliste juhtude jaoks olemas pea kõikide loengute salvestused. Meeldiv.<br><br />
Esimeses loengus hakati kohe pihta Eesti kõrgharidusmaastiku ja EIK tutvustamisega. Räägiti üle igasugused numbrid ja üleüldse tehti selgeks, millesse me ennast seganud oleme. Ka stipendiumitest sai räägitud. Sealt tuli esimene suurem pettumus – ainult süsteemiadministraatorid on need, kes erialastipendiumi ei saa. See selleks.<br><br />
Muidugi kästi kõigil lugeda läbi õppekorralduse eeskiri, tulla robootikaklubisse ja juba varakult matta maha igasugused mõtted plagiaadist. Sellega seoses tekkis küsimus, kas plagiaat on EIK-s varasemalt väga levinud probleem, sest ka teises loengus materdas Margus seda hoolega ja manitses õpilasi mitmeid kordi. Veel tutvustati ÕIS-i, (väga tore süsteem muide, ainult üks korralik uus väljanägemine kuluks sellele ära.) räägiti punasest joonest jne. Veel seoses ÕISi ja kooli arvutisüsteemidega peab mainima, et mulle väga meeldis see, kui sujuvalt oli tehtud kõik kasutajanimede ja paroolide rakendumine. (Vähemalt uuele kasutajale paistis nii.) Kõik lihtsalt töötas, esimesest päevast peale. See jättis väga hea mulje.<br><br />
Teises ja kolmandas loengus rääkis jällegi Margus, loopis meie pihta väga palju ja väga häid soovitusi ja positiivset energiat, mis mõneks ajaks motivatsiooni lakke viis. Põhiliselt aga jäi lõppude lõpuks ikka meelde ainult paar märksõna. Nendeks on „Robootika“ ja „Linux“. Seda ei ütle ma üldse mitte pahaga. Vähemalt aasta pärast pean paratamatult ise ka linuxiga sõbrasuhteid arendama hakkama.<br><br />
Neljandast loengust alates hakkasid meil külas käima endised ITK õpilased, kes kogu selle kooli omal käel läbi teinud ja nüüd erinevates firmades tööl on. Oli väga hea, et nad kõik olid erinevatesse IT valdkondadesse jaotunud. Loengus number 4 oli loengupidajaks Janika Liiv. Tema keskendus oma loengus naiste rollile IT-s ja leian, et see pakkus ka rohkem inspiratsiooni pigem naissoo esindajatele. Veel tutvustas ta programmeerimiskeelt Ruby. Mulle jäi kõige paremini meelde kui ta võrdles programmeerimist loovkirjutamisega ja see, kui ta rääkis mida tööandjad tegelikult töötajatest otsivad. Sellest viimasest on ka hiljem räägitud ning ma leian, et IT tööturul on ülimalt hea, kui võetakse tööle inimesi, kes tunnistavad, et neil tegelikult igasugune kogemus puudub aga et tahaks õppida. See annab ülihea võimaluse ennast täiendada ja saada uusi kogemusi.<br><br />
Edasi tuli meile viiendasse loengusse Carolyn Fischeri nimeline vaikse hääle ja aeglasema jutuga naine. Tema oli õppinud süsteemiadministraatoriks ja töötab nüüd sellel samal alal Skype-is. Mulle kui süsteemiadministreerimist õppivale tudengile oli hea kuulda, et sellel alal ka veel tööd leidub. Tema tõi jällegi välja selle, mida ka teised tudengid varasemalt olid toonud põhjuseks, miks nad just EIK-i valisid – praktika. Mujal ei pidavat seda (piisavalt) saama. Lisaks mainis ta töötamist õppimise kõrvalt ja laitis seda maha. Mina ei oska selle koha pealt seisukohta võtta. Kuskohast üks tudeng siis elamisraha peaks võtma siin kallis Tallinnas?<br><br />
Kuues loengus käsitles Kristjan Karmo tarkvara testimist. See loeng jättis mind suhteliselt külmaks, sest vähemalt praegusel hetkel ei ole ma huvitatud testijaks hakkamisest, kuid samas sain teada, mida testijad tegelikult teevad. Saadud teave vastas ootustele.<br><br />
Seitmendas loengus andis Andres Septer jällegi motivatsioonilaengu, selgitades kuidas ka need „igavad“ asjad mis koolis õpetatakse kasuks tulevad. Edasi läks asi vähe negatiivsemaks. Andres rääkis palju IT sektori negatiivsetest asjadest. Sellest kuidas suurfirmades ja riigiasutustes on jube palju molutamist, väikefirmades pead teadma serverite haldamise kõrvalt ka seda kuidas kohvimasinat parandada jne. Mina arvan, et tema jutu põhiline mõte oli selles, et ei tasu jääda kuhugi firmasse idlema – tegema mingit monotoonset tööd mis tapab su loovuse ja mis seisneb näiteks kolm korda päevas serverite restartimises. Üks tema parimaid soovitusi oli, et me prooviksime ära, kuidas on mõnes Startupis töötada. Seal on kõik töötajad tavaliselt noored ja hakkamist täis ja kui hästi läheb, võib korda saata suuri tegusid. Samuti jäi meelde tema hinnaküsimise soovitus: „Hinda tuleb küsida nii, et endal hakkab ka häbi.“ Kõigist loengutest oli see kõige nauditavam. Oli tunda, et sel mehel on rohkelt kogemusi.<br><br />
Viimasena tuli esinema Elar Lang. Ka tema rääkis väga hästi, kuid väga paljudest erinevatest asjadest. Infot tuli nii palju, et ei suutnud kõigele keskenduda. Tema andis kõigist kõige rohkem erinevaid soovitusi. Koolile tagasiside andmisest oma identiteedi kaitsmisele internetis, oma halbadest harjumustest (nagu facebooki tihe külastamine) vabanemiseni. Väga kiitis ta ka meie matemaatika õppejõudu Kristiinat. Olen ka ise juba jõudnud samale arvamusele, et Kristiina on väga hea õppejõud. Matemaatilise analüüsi aine puhul on see veel eriti tähtis. <br><br />
Kokkuvõtteks võib öelda, et aine Õppekorraldus ja Erialatutvustus ei ole mitte mööda külge maha jooksnud. See on pakkunud mitmeid innustavaid hetki ja häid soovitusi tulevikuks. Kõige rohkem vast tuli ikkagi välja mõte, et kõige tähtsamad siiski ei ole juba olemasolevad kogemused ja oskused, vaid õpihimu ja teotahe. Mina olen neid kahte sealt vähemalt ammutanud ja eks näeb, kui kauaks neid jätkub.<br><br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79491User:Smatikai2014-10-22T17:02:01Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<ref> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loeng nr.1]</ref><br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79479User:Smatikai2014-10-22T16:56:38Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref><br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.2]</ref> Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.5]</ref> Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.7]</ref><br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79478User:Smatikai2014-10-22T16:55:40Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref><br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#opingutepeatamine Õppekorralduse eeskiri 6.1.3]</ref>]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79475User:Smatikai2014-10-22T16:53:29Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamitekorraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79474User:Smatikai2014-10-22T16:52:52Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79473User:Smatikai2014-10-22T16:50:37Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppekorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79472User:Smatikai2014-10-22T16:50:23Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.<ref> [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#arvestused Õppkorralduse eeskiri 5.4.4]</ref> RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79471User:Smatikai2014-10-22T16:47:41Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.<br />
==Viited==<br />
<references /></div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79470User:Smatikai2014-10-22T16:46:30Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
== Ülesanne ==<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79469User:Smatikai2014-10-22T16:45:15Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]<br />
=== Ülesanne ===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 25 EAPd ja teise semestri lõpuks 24 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
==== Vastus ====<br />
Et hüvitamisest pääseda, peaks igal semestril saama kokku 27 EAP-d. Esimesel semestril tekiks puudujääk 2 ja teisel semestril 3 EAP-d. Esitatav arve oleks 5*50=250 eurot.</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79464User:Smatikai2014-10-22T16:37:59Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta. Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[12 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[13 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[14 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[15 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[16 - 6.1.7]</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79462User:Smatikai2014-10-22T16:37:21Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[12] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[13 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====<br />
Esimese aasta üliõpilastele on akadeemiline puhkus lubatud kolmel juhul:<br />
*Tervislikel põhjustel – kuni kaheks aastaks.<br />
*Aja- või asendusteenistuse läbimiseks – kuni üheks aastaks.<br />
*Lapse hooldamiseks – kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.[14 - 6.1.3]<br />
Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.[15 - 6.1.2] Puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid ainult juhul kui õppijaks on keskmise, raske või sügava puudega isik, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja või kui õppija on akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse läbimisega.[16 - 6.1.5] Õigus puhkuse ajal eksameid ja arvestusi järele teha on õppijatel kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014 õppeaastat.[17 - 6.1.7]</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=79453User:Smatikai2014-10-22T16:21:32Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
Arvestust on aega järele teha ülejärgmise semestri punase joone päevani aine õpetamissemestri lõpust alates. Järelarvestuste toimumise ajad avaldatakse õppeinfosüsteemis ja seal on vaja neile ka registreeruda. Kordusarvestuste tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud soovitusliku ajakavaga.[11 - 5.4.4] RF õppekohal õppiva tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta.[12] Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.[13 - 5.2.7]<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=77704User:Smatikai2014-10-16T10:58:25Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
=== Küsimus 3 ===<br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
==== Vastus ====</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=77703User:Smatikai2014-10-16T10:57:53Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus B ===<br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kaua on võimalik arvestust järele teha? Kellega kokkuleppida, et järelarvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
==== Vastus ====<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=77702User:Smatikai2014-10-16T10:54:58Z<p>Smatikai: </p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]<br />
<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=77701User:Smatikai2014-10-16T10:49:58Z<p>Smatikai: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen <br><br />
Esitamise kuupäev:<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====</div>Smatikaihttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Smatikai&diff=77700User:Smatikai2014-10-16T10:49:33Z<p>Smatikai: Created page with "== Erialatutvustuse aine arvestustöö == Autor: Sten Matikainen Esitamise kuupäev: == Essee == == Õpingukorralduse küsimused == === Küsimus === ==== Vastus ==== === Küs…"</p>
<hr />
<div>== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
Autor: Sten Matikainen<br />
Esitamise kuupäev: <br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
== Õpingukorralduse küsimused ==<br />
<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====<br />
=== Küsimus ===<br />
==== Vastus ====</div>Smatikai