ICO wiki - User contributions [en]

Talk:LUKS

2018-04-19T07:28:31Z

Smurk:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 8
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 8
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 7
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 10
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 7
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 9
|
|-

|-
| Sisu
| 4
| 9
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 10
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 10
|
|

|-
| Kokku
| 10
| 78
|
|-
|}

Talk:LUKS

2018-04-19T07:27:54Z

Smurk:

Talk:LUKS

2018-04-19T07:26:47Z

Smurk: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | | |- |- | Artikli tutvustus ja versioon | 0,5 | | |- |- | Sissejuhatu..."

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
|
|
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
|
|
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
|
|
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
|
|
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 5
|
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
|
|
|-

|-
| Sisu
| 4
|
|
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
|
|
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
|
|
|

|-
| Kokku
| 10
|
|
|-
|}

Talk:Last, lastb

2017-11-10T08:54:50Z

Smurk:

Veerud „Hinnang” ja „Selgitus” tuleb täita hindajal.

Viki kood:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Artikli mahuks on kahe käsu kohta kirjeldus ja ülevaade nende kasutamise kohta. Mõlemad käsud on artiklis olemas.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,2
| Väga kokkuvõtlik ja täpne kirjeldus käskude kasutamisest, aga teema kohta tausta jäi väheks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,2
| Sissejuhatus kui selline hõlmab ainult lühikest ülevaadet, oleks võinud olla pikemalt lahti seletatud teema ja mõne lausega kas ajaloost või tutvustus sissejuhatuseks teemale.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Kõik on korrektne.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,3
| Olemas kaks allikat ja nendest piisab artikli info edastamiseks. Sissejuhatuse tarbeks oleks võinud tausta kohta otsida mõne lisa allika.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on korralikult ja korrekselt tehtud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Sisu on edasi antud piisavalt ja arusaadavalt
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Korrektne ja kergesti arusaadav.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Kirja-, trüki-, ja õigekirja vigu ei tuvastanud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,2
| Sissejuhatus ja kokkuvõte oleks võinud veidi pikem olla. Muidu väga hea töö.
|-
Hindas Sirli Mürk
AK 21
10.11.2017
|}

Talk:Last, lastb

2017-11-10T08:51:56Z

Smurk:

Veerud „Hinnang” ja „Selgitus” tuleb täita hindajal.

Viki kood:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Artikli mahuks on kahe käsu kohta kirjeldus ja ülevaade nende kasutamise kohta. Mõlemad käsud on artiklis olemas.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,2
| Väga kokkuvõtlik ja täpne kirjeldus käskude kasutamisest, aga teema kohta tausta jäi väheks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,2
| Sissejuhatus kui selline hõlmab ainult lühikest ülevaadet, oleks võinud olla pikemalt lahti seletatud teema ja mõne lausega kas ajaloost või tutvustus sissejuhatuseks teemale.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Kõik on korrektne.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Olemas kaks allikat ja nendest piisab artikli info edastamiseks. Sissejuhatuse tarbeks oleks võinud tausta kohta otsida mõne lisa allika.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on korralikult ja korrekselt tehtud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Sisu on edasi antud piisavalt ja arusaadavalt
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Korrektne ja kergesti arusaadav.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Kirja-, trüki-, ja õigekirja vigu ei tuvastanud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,4
| Sissejuhatus ja kokkuvõte oleks võinud veidi pikem olla. Muidu väga hea töö.
|-
Hindas Sirli Mürk
AK 21
10.11.2017
|}

Talk:Last, lastb

2017-11-10T08:50:54Z

Smurk:

Veerud „Hinnang” ja „Selgitus” tuleb täita hindajal.

Viki kood:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 0,5
| Artikli mahuks on kahe käsu kohta kirjeldus ja ülevaade nende kasutamise kohta. Mõlemad käsud on artiklis olemas.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,2
| Väga kokkuvõtlik ja täpne kirjeldus käskude kasutamisest, aga teema kohta tausta jäi väheks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,2
| Sissejuhatus kui selline hõlmab ainult lühikest ülevaadet, oleks võinud olla pikemalt lahti seletatud teema ja mõne lausega kas ajaloost või tutvustus sissejuhatuseks teemale.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Kõik on korrektne.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,5
| Olemas kaks allikat ja nendest piisab artikli info edastamiseks. Sissejuhatuse tarbeks oleks võinud tausta kohta otsida mõne lisa allika.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on korralikult ja korrekselt tehtud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 4
| Sisu on edasi antud piisavalt ja arusaadavalt
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Korrektne ja kergesti arusaadav.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Kirja-, trüki-, ja õigekirja vigu ei tuvastanud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 9,4
| Sissejuhatus ja kokkuvõte oleks võinud veidi pikem olla. Muidu hea töö.
|-
Hindas Sirli Mürk
AK 21
10.11.2017
|}

Talk:Last, lastb

2017-11-10T08:44:43Z

Smurk: Created page with "Veerud „Hinnang” ja „Selgitus” tuleb täita hindajal. Viki kood: {| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 |..."

Veerud „Hinnang” ja „Selgitus” tuleb täita hindajal.

Viki kood:

{| class="wikitable" border="1"
|-
! KRITEERIUM
! KAAL
! HINNANG
! SELGITUS
|-

|-
| Skoop
| 0,5
| 1
| Artikli mahuks on kahe käsu kohta kirjeldus ja ülevaade nende kasutamise kohta. Mõlemad käsud on artiklis olemas.
|-

|-
| Artikli tutvustus ja versioon
| 0,5
| 0,7
| Väga kokkuvõtlik ja täpne kirjeldus käskude kasutamisest, aga teema kohta tausta jäi väheks.
|-

|-
| Sissejuhatus
| 0,5
| 0,7
| Sissejuhatus kui selline hõlmab ainult lühikest ülevaadet, oleks võinud olla pikemalt lahti seletatud teema ja mõne lausega kas ajaloost või tutvustus sissejuhatuseks teemale.
|-

|-
| Tehniliselt korrektne
| 1
| 1
| Kõik on korrektne.
|-

|-
| Kasutatud kirjandus
| 0,5
| 0,8
| Olemas kaks allikat ja nendest piisab artikli info edastamiseks. Sissejuhatuse tarbeks oleks võinud tausta kohta otsida mõne lisa allika.
|-

|-
| Näited kasutamiseks/käsud
| 1
| 1
| Näited on korralikult ja korrekselt tehtud.
|-

|-
| Sisu
| 4
| 1
| Sisu on edasi antud piisavalt ja arusaadavalt
|-

|-
| Ülesehitus
| 1
| 1
| Korrektne ja kergesti arusaadav.
|-

|-
| Kirjavead ja õigekiri
| 1
| 1
| Kirja-, trüki-, ja õigekirja vigu ei tuvastanud.
|-

|-
| Kokku
| 10
| 8,2
| Sissejuhatus ja kokkuvõte oleks võinud veidi pikem olla. Muidu hea töö.
|-
Hindas Sirli Mürk
AK 21
10.11.2017
|}

Osadmin referaadi teemad

2017-10-02T06:08:38Z

Smurk: /* Valitud teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Osadmin referaadi teemad

2017-10-02T06:08:05Z

Smurk: /* Vabad teemad */

=Artikli kondikava=
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].

=Artikli teema valimine=

* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].

'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''

=Valitud teemad=
* [[Teema]], nimi, grupp
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21
* [[More]], Martin Tammai, A21
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21
* [[photorec]], Erki Aas, A21
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10
* [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21
* [[wget]], Kristo Tero AK21
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21
* [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21
* [[service]], Rudolf Purge, AK21
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21
* [[keytool]], Eduard Kõre, AK21

=Vabad teemad=
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)
* [[Debiani varamu loomine]]
* [[Init]] (artikli täiendamine)
* [[Whatis]]
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.

==Mahukamad teemad==
* [[remote-sudo-command-without-password]]
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.
* [[Bash]]
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.
* [[Bash-builtins]]
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.

=Viiteid=
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]
* http://manpage.io
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel
* https://linuxjourney.com/
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]
* [https://linux.die.net Linux docs]
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials

=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-25T19:06:00Z

Smurk: /* 1.praktikum */

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

User:Smurk

2016-10-17T13:22:02Z

Smurk: /* Ülesanne */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

X=24

Y=25

Esimese semestri eest tuleb tasuda 3 EAP eest teise semestril sooritamata jäänud ainete eest 5 EAP ulatuses, sest 2016/2017 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris, kumulatiivne õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
Esimese semestri eest tuleb tasuda 150 € ja teise semestri eest 250 €

27-24 = 3; 3x50 = 150 eurot

24+25 = 49

27+27 = 54

54-49 = 5; 5x50 = 250 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:21:02Z

Smurk: /* Küsimus 4 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

X=24

Y=25

Esimese semestri eest tuleb tasuda 3 EAP eest teise semestril sooritamata jäänud ainete eest 5 EAP ulatuses, sest 2016/2017 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris, kumulatiivne õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
Esimese semestri eest tuleb tasuda 150 € ja teise semestri eest 250 €

27-24 = 3; 3x50 = 150 eurot

24+25 = 49

27+27 = 54

54-49 = 5; 5x50 = 250 eurot

Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:17:57Z

Smurk: /* Küsimus 4 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?

X=24

Y=25

Esimese semestri eest tuleb tasuda 3 EAP eest teise semestril sooritamata jäänud ainete eest 5 EAP ulatuses, sest 2016/2017 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris, kumulatiivne õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
Esimese semestri eest tuleb tasuda 150 € ja teise semestri eest 250 €

27-24 = 3; 3x50 = 150 eurot

24+25 = 49

27+27 = 54

54-49 = 5; 5x50 = 250 eurot

Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:16:47Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

'''Ülesanne'''
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAPd ja teise semestri lõpuks 25 EAPd?
Kui suur on teile esitatav arve?
X=24
Y=25
Esimese semestri eest tuleb tasuda 3 EAP eest teise semestril sooritamata jäänud ainete eest 5 EAP ulatuses, sest 2016/2017 õppeaastal on õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris, kumulatiivne õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta.
Esimese semestri eest tuleb tasuda 150 € ja teise semestri eest 250 €
27-24 = 3; 3x50 = 150 eurot
24+25 = 49
27+27 = 54
54-49 = 5; 5x50 = 250 eurot
Õppekulude osaline hüvitamine toimub õppekava täies mahus täitmata jäänud semestrile järgneval semestril, täpne maksetähtaeg on määratud esitataval arvel.
<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2016/2017. õppeaastal] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:10:04Z

Smurk: /* Küsimus 4 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse%alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:09:35Z

Smurk: /* Küsimus 4 */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete%selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:07:19Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Smurk

2016-10-17T13:06:10Z

Smurk: /* Küsimus A */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ] 16.10.2016</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T13:04:17Z

Smurk: /* Õpingukorralduse küsimused */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.
Kaua on võimalik eksamit järele teha?

Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?

Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?

Mis on tähtajad?

Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?

Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).

Millised on tegevused?

Millised on tähtajad?

Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T13:03:02Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

*Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

*Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

*Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

*RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

*Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

*Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

*Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T13:00:53Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15] 16.10.2016</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T13:00:27Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] 16.10.2016</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8] 16.10.2016</ref>

RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7] 16.10.2016</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.] 16.10.2016</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus] 16.10.2016</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18] 16.10.2016</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T12:59:26Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12] 16.10.2016</ref>

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18]</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T12:57:09Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18]</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T12:51:59Z

Smurk: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
'''Esimene sissejuhatav loeng'''

Andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

'''Teine seminar, külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”'''

Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kolmas seminar - Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”'''

Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Neljas seminar, Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”'''

Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”'''

Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”'''

Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

'''Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - "Eesti Vabariigi küberkaitse"'''

Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”'''

Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

'''Kokkuvõtteks'''

Võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi.

Kaua on võimalik eksamit järele teha?
Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha?
Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine?
Mis on tähtajad?
Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal?
Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Küsimus A vastused:'''

Õigus kordussoorituseks (arvestus, eksam) kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Kokku tuleb leppida ainet andnud õppejõuga, sest õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on kordussooritusele lubamise eelduseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12]</ref>

Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1]</ref>

Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8]</ref>

RF õppekohal on eksami kordussooritamine tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7]</ref>

Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised, õppeteenustasud määratakse rektori käskkirjaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite ja arvestuste korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7 ]</ref> 2016/17 õppeaastal on kordussoorituse tasu OF tudengile 20 eurot <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal p.5.]</ref>

===Küsimus 4===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA).
Millised on tegevused?
Millised on tähtajad?
Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Küsimus 4 vastused'''

Tuleb esitada vormikohane taotlus ÕIS-is. Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid. Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist taotlev isik esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega.). 2016/2017 õa. kevadsemestri eel on VÕTA taotlemise tähtajaks päeva- ja õhtuõppes 23. jaanuar 2017 ning kaugõppes 3. veebruar 2017.<ref>[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise kord II Taotlus]</ref>

Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine läheb arvesse tudengi õppekava mahu täitmisel, kuid mitte õppekava täitmisel täies mahus vastavalt Eeskirja punktile 1.2.18. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppetegevuse alused Õppekorralduse eeskiri 1.3.15]</ref> 1.2.18.Õppekava täitmine täies mahus – üliõpilane täidab õppekava nominaalkoormusest lähtuvalt. Õppekava täitmist täies mahus arvestatakse semestripõhiselt ja kumulatiivselt.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Mõistete selgitusi Õppekorralduse eeskiri 1.2.18]</ref>

==Viited==

User:Smurk

2016-10-17T12:15:43Z

Smurk: Created page with "=Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Sirli Mürk Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016 ==Essee== Esimene sissejuhatav loeng andis ülevaate sellest mida antud kursus..."

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sirli Mürk

Esitamise kuupäev: 17. oktoober 2016

==Essee==
Esimene sissejuhatav loeng andis ülevaate sellest mida antud kursuse jooksul teada saame ja millised lektorid/ külalised meid ees ootavad.
Merike Spitsõn rääkis üldiselt õppetasemetest, seadusandlusest, õppekorralduse eeskirjast, ÕIS-ist, ainete deklareerimisest, eksamite- ja arvestuste sooritamisest, õppekava täitmisest, kuskohast infot saada, raamatukogust, ning sellest mis meid ees ootab. Kuna olen varem õppinud kahes suures ülikoolis siis väga palju uut informatsiooni ei saanud. Uutele tudengitele kes pole varem kõrgkoolis õppinud või pole jõudnud veel õppekorralduseeskirjaga tutvuda oli väga hea ülevaatlik sissejuhatus tähtsamate punktide kohta.
Merle Varendi rääkis stipendiumitest, ning tagasiside andmisest. Kasulik info selle kohta kuidas saab ilma tööl käimata tubli tudengina majanduslikult ellu jääda. Rõhutati seda, et tagasisidet tõesti ka arvestatakse, ning tasub oma arvamust avaldada.
Juri Tretjakov rääkis e-õppe ja Moodle keskkondadest. Räägiti ka loengute salvestamisest, mis on mõeldud tudengitele tugisüsteemiks. Kasulik info juhuks kui mõni loeng vahele jääb või eksamiks vaja valmistumistuda.
Andres Septer rääkis erialatutvustuse ja õpingukorralduse ainest, ning kuidas aine arvestatud saada. Jagas samuti tarkuseterasid, mis eriti kasulikud just keskkoolist tulnud tudengitele. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengu "Õppingukorraldus ja sisekord" (Andres Septer, Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 24.08.2016 videosalvetus]</ref>

Teine seminar oli külaliseks Andres Kütt - “Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu”.
Rääkis oma õpingutest, ning parim soovitus tema poolt oli minna nii ägedasse ülikooli kui veel vähegi saame, sest koolidel on väga suur vahe, ning et haridus on ikkagi eelkõige meie enda asi. Lisaks õppimise kohta suutis mind veenda, et üldained näiteks matemaatiline analüüs ja füüsika on ka vajalikud meie mõtlemise ja loogika arendamiseks. Peaksime igast ainest võtma nii palju kui võimalik, sest need on kõik eelkõige meie endi jaoks mõeldud ja keegi ei anna teadmisi meile niisama. Veel rääkis täpsemalt tarkvara arhitektuurist, kuidas see on tiimitöö ja ilma meeskonnata pole arhitektil üksi midagi teha. Arhitekti põhiline oskus on tema sõnul hea suhtlemine, et suudaks teistele selgeks teha miks ja kuidas on vaja asju teha nii, et need ka toimiks. Lisaks suhtlemisele muidugi peab arhitekt ka ise kogu süsteemi tundma. Andis hea ülevaate sellest kui keerukas on tegelikult sellist süsteemi luua ja hallata, ning oma sõna maksma panna ka siis kui sul tegelikult võimu ei ole aga pead oma visiooni teistele edastama nii et nad ka usuks, et see lahendus on mõistlik. <ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengu "Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu" (Andres Kütt) 31.08.2016 videosalvestus]</ref>

Kolmas seminar olid külalisteks värske abielupaar Kristel ja Marko Kruustük Testliost. Teemaks “Testimine ja startupid”. Rääkisid endast ja sellest kuidas nende startup alguse sai. Hea näide sellest, kuidas leida oma tee IT maastikul isegi kui kooli lõpuks pole päris kindel mis täpselt teha soovid. Rääkisid päris hästi sellest kuidas teoorias startupid üldse alguse saavad, ehk kuidas näeb välja see protsess, et edukalt ka startup püsti panna. Kerge ülevaade Eesti startupidest mis juba edukad. Suutsid murda arvamuse, et startupi püstipanemine on midagi lihtsat ja kiiret, ehk tegelikult nõuab see tohutult tööd, aega ja algus on palju kaugemal kui arvatagi oskame. Tõusud ja mõõnad on suured ning kohe ei saavuta keegi edu. Lahe oli kuulda nende kogemustest ja sai ka veidi ülevaadet sellest mis kujutab endast testija amet ja kuidas näiteks ameerikas on kõik hoopis teisiti.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6?ec=true Loengu "Testimine ja startupid" (Kristel Kruustük, Marko Kruustük) 07.09.2016 videosalvestus]</ref>

Neljas seminar oli külaliseks Lembitu Ling aka Snakeman - “Süsadminnimisest”. Minu jaoks üks kahest seminarist mida kõige enam ootasin. Külaline nö vanakoolimees kes iseõppinud ja tunnustas üleeelmist loengupidajat kes palju koole lõpetanud. Hea näide kuidas inimene jõudis IT valdkonna juurde ilma, et oleks selleks teadlikke valikuid teinud ja kohe eriala õppima läinud. Esimene süsteemi administraatori töökoht oli seminari külalisel hoopis juhuslikult. Seni peetud loengutest kõige kasulikum, sest aitas mul hajutada kahtlusi kas tegin eriala valikul õige otsuse. Väga meeldisid elulised näited, kuidas peab üks hea süsteemi administraator oma tööd tegema ning millised omadused tal peavad olema. Andis häid nõuandeid, et mitte lasta ülemustel endale pähe istuda ja head süsteemi administraatorit ei peagi näha olema. Lembitu jutust jäi kummitama lause: “Hea süs admin on laisk aga ei tohi olla liiga laisk”. Kuigi loengu algus veidi venis siis ikkagi lemmik loeng, sest väga head näited ja nõuanded. Näiteks, et hea süsteemi administraator oskab aidata nii arhitekti kui arendajat ja oskab koodi lugeda kuigi ta seda ise kirjutama ei pea.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengu "Süsadminnimisest" (Lembitu Ling) 14.09.2016 videosalvestus]</ref>

Viies seminar - Andres Septer ja Einar Koltšakov - “IT tööturg” “Karjäärikäänakud”
Hea ülevaade erinevatest võimalustest tööturul ning mida kindlasti tegema peaks kui töökohta otsime ja valime. Suhteliselt objektiivne ja piisavalt ülevaatlik kõikide võimaluste positiivsete ja negatiivsete külgede kohta. Välja olid toodud kõige kergemini märgavad ohumärgid mida tööotsijana jälgida. Andis mõtlemisainet ja tõi välja just Eesti oludele vastava olukorra tööturul. Välismaal töötamise kohta oli arvamus, et kindlasti teha seda enne kui pere on, siis sellega paraku ma isiklikult ei nõustu. Minu arvamus jäi ikkagi samaks, et kui väga tahta siis saab kõigega hakkama ja ei tasuks välismaale kolimise ideed maha matta ainult selle pärast, et kolida tuleks koos perega.

Einar Koltšakovi osa kohta seminarist võiks öelda, et jäi veidi lühikeseks ja oleks võinud pikemaltki kuulata tema töö spetsiifikast. Oleks võinud alustada sellest, mida scrum masteri töö endast kujutab, paraku jäi see hoopis küsimuste vooru. Minu jaoks taaskord hea tõdemus, et ei pea sugugi oma karjääri alustama kohe IT-alal, ning võib vabalt mõne teise eriala juurest liikuda IT-alale. Tõdemus, et IT inimesed ja ärivaldkond võiks rohkem koostööd teha ei ole kindlasti midagi uut aga külaline andis vähemalt soovitused mis need punktid just on kuidas teineteist võiks ja peaks paremini mõistma. Tõi hästi välja isikliku elu põhjal mida jälgida kui on soov töötada välismaal.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengu "IT tööturg" "Karjäärikäänakud" (Andres Septer, Einar Koltšanov) 21.09.2016 videosalvestus]</ref>

Kuues seminar - Ivar Laur - “Andmed ei allu analüüsile”
Seminari teemaks siis kas andmed ei allu analüüsile või elu ei allu, sest paraku analüüsi tulemused ei pruugi kajastada seda milline tegelik elu on. Analüütikud on IT inimestele tüütud kliendid, sest soovivad kogu andmebaasi enda käsutusse saada. Soovivad kõige võimsamaid servereid ja tööjaamu.
Analüüsis oleneb kõik kuidas ja kas andmeid kasutatakse. Tihtipeale kogutakse andmeid aga nendega kas ei tehta midagi või ei osata teha. Andmed peavad olema masinloetavad, tänapäeval andmemahud nii suured, et ükski inimene ei suudaks neid hallata ilma masinateta.
Rääkis lühidalt miks üldse on vaja andmeanalüüsi, majanduse monitooringu sisust ja eesmärgist. Juttu oli ka andmete järelevalvest ja sellest kuidas pettust avastada. Minu jaoks oli senistest seminaridest kõige igavam, kuigi analüüs ise ehk on ikkagi huvitam.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengu "Andmed ei allu analüüsile" (Ivar Laur) 28.09.2016 videosalvestus]</ref>

Seitsmes seminar - Jaan Priisalu - Eesti Vabariigi küberkaitse. Taaskord üks ülevaatlik seminar, mis andis seekord võimaluse veidi lähemalt tutvuda sellega kus me tänapäeva Eestis oleme küberkaitse alal. Eesti on laialdaselt tunnustatud küberkaitse valdkonnas, ning meil on olemas oma Küberkaitseliidu üksus. Tallinnas on NATO küberkaitsekeskus kellega tehakse tihedalt koostööd ning suurel hulgal küberkaitse alaseid konverentse toimub just siinsamas meie väikses riigis. Oleme eeskujuks nii ameeriklastele kui ka jaapanlastele. Minu jaoks isiklikult väga huvipakkuv teema ja olen väga rahul, et EIK pakub tudengitele võimalust selliste seminaride näol tutvuda just nende asjadega mis parasjagu toimumas on mitte ei räägita ainult ajaloost.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengu "Eesti Vabariigi küberkaitse" (Jaan Priisalu) 05.10.2016 videosalvestus]</ref>

Kaheksas seminar - Heli Mardisoo - “IT ja turundus”
Organisatsioonis turundus mängib väga suurt rolli. Seletas lühidalt mis on agiilsel ja “waterfall” arenduse vahe. Tema sõnul võib turundusse palju investeerida aga kui teenindaja kehv siis rikub kõik ära. Ikka ja alati on inimesed kõige nõrgem lüli. Ta andis edasi meile mõtte, et maine on nagu puu, jätame endast varjuna arvamuse kõigile enda ümber olevatele inimestele. Turundus hästi ühendatud ja kõik osapooled peavad koostööd hästi tegema ja miski ei tohiks logiseda, muidu saab see takistuseks. Tõi elulisi näiteid sellest miks on vaja turundust ja miks ilma selleta kuidagi ei saa.<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengu "IT ja turundus" (Heli Mardisoo) 12.10.2016 videosalvestus]</ref>

Kokkuvõtteks võiks öelda, et nende seminaride abil sai hea ülevaate erinevatest IT valdkondadest, hetke olukorrast Eestis, nii tööturul kui arengusuundadest. Kui keegi peaks kunagi minu arvamust küsima, et kas ja mida õppima minna IT alal, siis ilmselt soovitaksin mõnda seminari täitsa videost kuulata/vaadata ja vaatasin ka ise mõningaid eelmiste aastate seminare suurest huvist lisaks kohalkäidud seminaridele. Oskan tõesti vaid kiidusõnu jagada, et selline aine üldse ainekavas olemas on, sest pole küll kuulnud ega ka näinud, et Eesti kõrgkoolidest kuskil midagi sarnast oleks. Nende seminaride järel igatahes võin öelda, et olen rahul, et valisin just selle kooli ja selle eriala.

==Viited==