https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SoseleinICO wiki - User contributions [en]2026-05-07T07:51:18ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sony_Xperia_V&diff=127461Sony Xperia V2017-12-06T21:17:54Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Siim Oselein<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Õpetus kuidas Sony Xperia V LT25i telefonile paigaldada uus AOSP 8.0.0 Oreo baasil tehtud operatsioonisüsteem. Samuti õpetus kuidas saada telefonile root õigused ja ülevaade mõnest süsteemiadministraatorile oluliselt rakendusest.<br />
<br />
<br />
= Andmete varundamine =<br />
== Kontaktide varundamine ==<br />
Kõige mugavam on kasutada Google konto sükroniseerimis võimalust, nii on kontaktid alati igas uues telefonis kohe olemas. Selleks tuleb telefonis minna Settings -> Users & Accounts -> valida enda Google konto -> Account Sync -> aktiveerida Contacts Sync.<br />
<br />
== Rakenduste varundamine ==<br />
Rakenduste varundamise plussiks on see, et see jätab ära kõikide rakenduste jaoks vajalikud sisselogimised, seadete muutmise ja näiteks mängudel ka progressi. Samuti eraldi launcheri kasutamisel (nt Nova Launcher), jäävad kõik seadistused alles, nii säilib vana kujundus, seadistused ja eelistused.<br><br />
Kasutades Titanium Backupi on soovitatav määrata varukoopiate sihtkohaks SD kaart. Kui eelnevalt ei ole varundamise kausta juba SD kaardi peal, tasub see luua ning valida see kaust varundamise sihtkohaks. Selleks<br>Menu -> General -> Preferences -> Backup settings sektsioon -> Backup folder location -> Click to change -> DocumentProvider storage -> vasakult valida SD card -> SELECT -> valida varundamise kaust ja kinnitada valik<br><br />
Kasutaja rakenduste varundamiseks vajutada MENU nupu kõrval olev ikoon -> Backup sektsioon -> Backup all user apps.<br />
<br />
== Piltide ja videote varundamine ==<br />
Juhul kui ei ole soovi pilte ja videosi pilves hoida, saab kõik failid ümber tõsta SD kaardi peale ja nii on need alati olemas.<br />
<br />
== SMS'ide ja kõnelogi varundamine (valikuline) ==<br />
Kasutades Titanium Backup<br>Menu -> Special backup/restore -> Backup data to XML -> Valida nii Messages (SMS & MMS) ja Call log.<br />
<br />
==Terve süsteemi varundamine==<br />
Juhul, kui on kartus, et uue operatsioonisüsteemi peale panemisel tekib probleeme ja säilitada võimalus minna tagasi vanale süsteemile. Kasutades TWRP Recovery Mode funktsiooni:<br>Backup -> Valida kõik ja määrata sihtkohaks SD card.<br><br />
<br />
<br />
=Riistvara tuvastamine=<br />
Google Play Store’i kasutades alla tõmmata CPU-Z.<br><br />
Sealt leiab väga detailset infot telefoni andmete kohta. Device saki all näeb, et tootjaks on Sony ja mudel on Xperia V LT25i. Telefoni protsessoriks on Qualcomm Snapdragon S4, mis põhineb Krait arhitektuuril.<br />
<br />
<br />
=Sobiva tarkvara valik=<br />
'''Operatsioonisüsteem:''' AOSP Oreo 8.0.0 põhjal<br><br />
'''Recovery image:''' TWRP 3.1.1.0 tsubasa<br><br />
'''Root õigused:''' SuperSU v2.82<br><br />
'''Rakendused:''' Home remote control, Teamviewer, Termux, JuiceSSH, SSHelper, Hacker’s Keyboard, Midnight Commander<br />
<br />
<br />
=Valitud tarkvara paigaldamine, seadistamine=<br />
==Bootloaderi avamine==<br />
# [http://www.mediafire.com/file/hn1n73rfi6dapw0/Xperia+V+BootLoader+Unlocked.zip Bootloader.zip alla laadida.]<br />
# Avada selles olev link.<br />
# Sisestada lehel oma telefoni mudel Sony Xperia V.<br />
# Sisestada oma emaili aadress.<br />
# Sisestada telefoni numbriväljale *#*#7378423#*#*, avanevas menüüs Service info -> Configuration -> Rooting Status. Kui seal bootloader unlock allowed on jah, saab edasi minna.<br />
# Sisestada oma telefoni IMEI number. Oma telefoni IMEI numbri leidmiseks on kaks võimalust. Kas sisestada numbriväljale *#06# või minna Settings -> About phone -> Status.<br />
# Aktsepteerida kasutajatingimused.<br />
# Avaneva lehe ülaosas on olemas avamiskood, mida on hiljem kindlasti vaja.<br />
# Järgides avaneva lehe juhiseid, paigaldada arvutisse Android SDK, vaja on ainult Android käsurea tööriistu. Jätta meelde paigaldus tee.<br />
#* '''*Ainult Windowsil*''' avada Extras kaust ja paigaldada Google USB draiver.<br />
# Telefonis sisse lülitada USB Debugging, selleks Settings -> Developer Options -> leida üles USB Debugging ja aktiveerida.<br />
#* Juhul kui Developer Options on veel peidetud, siis minna Settings -> About Phone -> Build Version ja klõpsata sellel mitu korda järjest.<br />
# Lülita oma telefon välja.<br />
# Ühenda USB kaabel arvutiga.<br />
# Telefonil hoia Vol+ nuppu all samal ajal kui USB kaabli ühendad telefoniga.<br />
# Kui telefon on ühendatud, ava käsurea aken ja liigu kausta platform-tools oma Android SDK kaustas. Samas saab ka juba õiges kaustas olles Shift + Paremklahv ja valida Open command window here.<br />
#Sisestada käsk<br><code>fastboot devices</code><br />
# Jälgi, et vastus tuleb erroriteta.<br />
# Nüüd tuleb sisestada avamiskood, mis on lehe ülalosas, kasutades käsku<br><code>fastboot -i 0x0fce oem unlock SinuAvamisKoodSiia</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?t=2090268 "Tutorial Unlocking BootLoader" 09.01.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom recovery paigaldamine==<br />
# Paigaldada arvutisse tööriist, mis paigaldab nii telefoni draiverid, adb kui ka fastboot tööriistad. [https://drive.google.com/open?id=0B0MKgCbUM0itNVB1elljU2NPR0k Link]<br />
# Käivitada see Admin õigustega, järgnevalt kõigele jah öeldes, paigaldab see telefoni draiverid, fastboot tööriista ja adb süsteemikettale.<ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?p=48915118 "ADB, Fastboot and Drivers - 15 seconds ADB Installer v1.4.3" 29.12.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
# Salvestada [https://mega.nz/#F!71EGkRpY!B3PQP3GjL8H-AMeR-XfwFw twrp-3.1.1-20170520-boot-tsubasa.img] fail tekkinud C:/adb kausta.<br />
# Minna C:/adb ja Shift + Paremklikk kaustas olles, et avada käsuviip. Seal<br><code>adb root</code><br><code>adb wait-for-device</code><br><br />
# Kui telefoniga on ühendus loodud, siis saab TWRP .img faili telefoni saata.<br><code>adb push : twrp 3.1.1.0 tsubasa.img /tmp/twrp.img</code><br><br />
# Juhul kui on soovi see Recovery püsivalt paigaldada, saab selle salvestada FOTA partitsioonile järgmise käsuga.<br><code>adb shell dd if=/tmp/twrp.img of=/dev/block/platform/msm_sdcc.1/by-name/FOTAKernel</code><br><br />
# Kui kõik on tehtud, saab nüüd uude custom recovery'sse minna järgneva käsuga.<br><code>adb reboot recovery</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/recovery-twrp-3-0-0-touch-recovery-t3319588 "TWRP 3.1.1 Touch Recovery for Xperia T/TX/V" 05.04.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom ROM peale panek==<br />
# [https://mega.nz/#F!b9lmSYLL!ibG35w4avd3voejlQG2gDA Link ROMi .zip failidele.]<br />
# Tõsta terve .zip fail telefoni SD kaardi peale.<br />
#* Kasulik on praegu ka alla laadida ja SD kaardi peale panna [http://opengapps.org/ Valida ARM -> 8.0 -> pico.] Saab ka valida midagi muud kui pico, sellel lehel on kirjas, mis iga variandiga kaasa tuleb.<br />
# Puhta installi jaoks on vaja eelnevalt paigaldada boot.img telefoni. <br />
# Selleks lahti pakkida alla laetud .zip fail ja tõsta boot.img fail C:/adb kausta.<br />
# Seal kaustas olles Shift + Paremklikk, et avada käsuviip.<br />
# Kasutada järgnevat käsku, et paigaldada boot.img fail telefoni.<br><code>fastboot flash boot boot.img</code><br />
# Järgnevalt alglaadida Recovery's ja kustutada nii /data ja /cache partitsioonid.<br />
# TWRP Recovery's olles vajutada Install -> Select Storage -> oma SD kaart -> ja leida üles ROMi .zip fail ja valida see.<br />
# Nüüd peab näppu ekraanil lohistama, et kinnitada. Paigaldamine võtab aega, tuleb olla kannatlik.<br />
# Kui see on tehtud, saab samamoodi paigaldada ka oma valitud OpenGapps .zip faili.<br><br />
# Lõpus saab menüüs minna Reboot -> System ja vaadata, kas uus operatsioonisüsteem on edukalt peal.<ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/rom-aosp-oreo-xperia-t-tx-t3666303 "AOSP Oreo for Xperia T/TX/V" 01.10.2017]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br><br />
Esimene kord pärast paigaldust võib laadimine aega võtta, nii et varuda kannatust.<br />
<br />
==Root õiguste saamine==<br />
# Kuna see ROM põhineb AOSP(Android Open Source Project) põhjal, siis tavalise SuperSU .zip faili paigaldamisest ei piisa.<br />
# Alla laadida [http://www.supersu.com/download uusim SuperSu .zip fail] ja ümber nimetada see install.zip failiks.<br />
# Samas alla laadida ka [https://github.com/AdrianDC/android_boot_bridge/blob/master/release/BootBridge-SonyELF.zip BootBridge .zip fail], mis aitab valitud SuperSu paigaldada.<br />
# Avada BootBridge .zip fail mõnes arhiivifailide failihalduris ja asendada seal olev install.zip fail enda tehtud install.zip failiga.<br />
# Tõsta muudetud BootBridge .zip fail SD kaardi peale<br />
# Laadida Recovery'sse, seal paigaldada see samamoodi nagu eelnevalt ROM'iga ja OpenGapps failidega sai tehtud.<ref>[https://forum.xda-developers.com/crossdevice-dev/sony/mod-boot-bridge-sony-elf-t3506883 "Boot Bridge for Sony ELF" 25.11.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref> <br />
Järgnevalt saavad telefonis olevad rakendused endale root õiguseid küsida, selleks tuleb hüpikaken ette.<br />
<br />
<br />
=IP- ja MAC-aadressi tuvastamine=<br />
IP- ja MAC-aadressi saab leida Termuxi terminali kaudu. Kasutades käsku<br><code>ifconfig</code><br> leiab telefoni IP-aadressi. Selleks, et MAC-aadressi näha, peab enne terminalis kasutama käsku<br><code>su</code><br> mis annab root õigused.<br />
<br />
<br />
=Luua SSH võtmepaar=<br />
SSH-võtme loomiseks kasutasin Termux terminali telefonis, mis on omamoodi mugavam, aga samas ka teadatuntud viis võtme loomiseks. Pidi installima openssh tarkvara, kasutades käsku<br><code>pkg install openssh</code><br><br />
Edasi genereerisin RSA 4096-bitise võtmepaari<br> <br />
<code>ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Siim Oselein”</code><br><br />
<code>ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa soselein@enos.itcollege.ee</code><br><br />
Korra peab ka oma kasutaja parooli sisestama.<br><br />
Järgneva käsuga saab edaspidi SSH kaudu enos serverisse.<br><br />
<code>ssh soselein@enos.itcollege.ee</code><br />
<br />
=Midnight Commander=<br />
Midnight Commander paigaldamiseks vajalikud sammud:<br />
# Alla laadida [https://forum.xda-developers.com/showthread.php?t=1243699 Midnight Commander apk.]<br />
# Google Play Store'ist telefoni paigaldada Busy Box.<br />
# Busy Box tööle panna, siis ta installeerib MC toimimiseks vajalikud failid.<br />
# Tõsta alla laetud Midnight Commander apk telefoni SD kaardi peale.<br />
# Telefonist see .apk üles leida ja tööle panna, nii saab see telefoni paigaldatud.<br> Telefonis peaks olemas olema ka Termux ja root õigused.<br />
# Termux käsureal on vaja anda endale root õigused, selleks on käsk<br><code>su</code><br />
# MC tööle panemiseks on käsk<br><code>mc</code><br />
<br />
<br />
=Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br />
Arvutis peab olema Teamviewer juba installeeritud. Telefoni peab paigaldama rakenduse TeamViewer for Remote Control. Telefoni rakenduses peab sisestama arvutile antud ID ja sisestama arvutis pandud kaughalduse parooli. Nii ongi kaughaldus arvutiga loodud.<br><br />
Teamviewerile on võimalik lisada kahefaktoriaalne tuvastus, samuti on seadmetevaheline ühendus krüpteeritud RSA 2048-bitise võtmega.<br />
<br />
<br />
=Hacker’s Keyboard kasutamine=<br />
Google Play Store’ist paigaldada Hacker’s Keyboard. Tööle panemiseks avada äpp, vajutada Enable Keyboard, see avab kohe seadetes koha, kus saab lubada selle klaviatuuri.<br>Edaspidi, et vahetada selle ja enda valitud klaviatuuri vahel, on paremal all nurgas klaviatuuri vahetamise nupp. Kasutajamugavus oli väga hea, Termux terminali kasutades oli see väga kasulik ja mugav. Telefoni väikse ekraani tõttu aga see hõivas veidi üle poole ekraani.<br />
<br />
<br />
=Paigaldatud tarkvara testimine=<br />
Uue operatsioonisüsteemist ei tööta ainult video salvestamine. Küll aga arendaja tegeleb praegu just kaamera parendamisega, ehk on lootust saada ka videosalvestus tööle. Samuti võrreldes teiste ROM'idega, ei ole võimalik sellel telefonil muuta taaskäivitamise valikuid, küll aga on ikkagi võimalik valida taaskäivitamine bootloader'isse või Recovery'sse.<br />
<br>Kasutatud rakendustest tundusid kõige paremad olevat Termux terminali emulaator, Hacker's keyboard ja Teamviewer. JuiceSSH, SSHelper, Home Remote Control ja Midnight Commander ei ole selles telefonis kas väikse ekraani tõttu mugav kasutada või on paremaid alternatiive nendele. Näiteks sai SSH võtme üles seada täielikult Termuxis.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Selle labori töö käigus sai edukalt paigaldatud Sony Xperia V telefonile uus koodnimega Oreo Android 8.0 versioon. Samuti toimisid kõik Google Play Store'ist alla laetud rakendused. Uue operatsioonisüsteemiga muutus telefon märgatavalt kiiremaks ja samas saab nautida mõningaid Android 8.0 uusi funktsioone. Alla laetud rakendustega on telefoniga kaughalduse ja SSH kaudu hea serveritel või arvutitel silma peal hoida.<br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sony_Xperia_V&diff=127460Sony Xperia V2017-12-06T21:14:47Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Siim Oselein<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Õpetus kuidas Sony Xperia V LT25i telefonile paigaldada uus AOSP 8.0.0 Oreo baasil tehtud operatsioonisüsteem. Samuti õpetus kuidas saada telefonile root õigused ja ülevaade mõnest süsteemiadministraatorile oluliselt rakendusest.<br />
<br />
<br />
= Andmete varundamine =<br />
== Kontaktide varundamine ==<br />
Kõige mugavam on kasutada Google konto sükroniseerimis võimalust, nii on kontaktid alati igas uues telefonis kohe olemas. Selleks tuleb telefonis minna Settings -> Users & Accounts -> valida enda Google konto -> Account Sync -> aktiveerida Contacts Sync.<br />
<br />
== Rakenduste varundamine ==<br />
Rakenduste varundamise plussiks on see, et see jätab ära kõikide rakenduste jaoks vajalikud sisselogimised, seadete muutmise ja näiteks mängudel ka progressi. Samuti eraldi launcheri kasutamisel (nt Nova Launcher), jäävad kõik seadistused alles, nii säilib vana kujundus, seadistused ja eelistused.<br><br />
Kasutades Titanium Backupi on soovitatav määrata varukoopiate sihtkohaks SD kaart. Kui eelnevalt ei ole varundamise kausta juba SD kaardi peal, tasub see luua ning valida see kaust varundamise sihtkohaks. Selleks<br>Menu -> General -> Preferences -> Backup settings sektsioon -> Backup folder location -> Click to change -> DocumentProvider storage -> vasakult valida SD card -> SELECT -> valida varundamise kaust ja kinnitada valik<br><br />
Kasutaja rakenduste varundamiseks vajutada MENU nupu kõrval olev ikoon -> Backup sektsioon -> Backup all user apps.<br />
<br />
== Piltide ja videote varundamine ==<br />
Juhul kui ei ole soovi pilte ja videosi pilves hoida, saab kõik failid ümber tõsta SD kaardi peale ja nii on need alati olemas.<br />
<br />
== SMS'ide ja kõnelogi varundamine (valikuline) ==<br />
Kasutades Titanium Backup<br>Menu -> Special backup/restore -> Backup data to XML -> Valida nii Messages (SMS & MMS) ja Call log.<br />
<br />
==Terve süsteemi varundamine==<br />
Juhul, kui on kartus, et uue operatsioonisüsteemi peale panemisel tekib probleeme ja säilitada võimalus minna tagasi vanale süsteemile. Kasutades TWRP Recovery Mode funktsiooni:<br>Backup -> Valida kõik ja määrata sihtkohaks SD card.<br><br />
<br />
<br />
=Riistvara tuvastamine=<br />
Google Play Store’i kasutades alla tõmmata CPU-Z.<br><br />
Sealt leiab väga detailset infot telefoni andmete kohta. Device saki all näeb, et tootjaks on Sony ja mudel on Xperia V LT25i. Telefoni protsessoriks on Qualcomm Snapdragon S4, mis põhineb Krait arhitektuuril.<br />
<br />
<br />
=Sobiva tarkvara valik=<br />
'''Operatsioonisüsteem:''' AOSP Oreo 8.0.0 põhjal<br><br />
'''Recovery image:''' TWRP 3.1.1.0 tsubasa<br><br />
'''Root õigused:''' SuperSU v2.82<br><br />
'''Rakendused:''' Home remote control, Teamviewer, Termux, JuiceSSH, SSHelper, Hacker’s Keyboard, Midnight Commander<br />
<br />
<br />
=Valitud tarkvara paigaldamine, seadistamine=<br />
==Bootloaderi avamine==<br />
# [http://www.mediafire.com/file/hn1n73rfi6dapw0/Xperia+V+BootLoader+Unlocked.zip Bootloader.zip alla laadida.]<br />
# Avada selles olev link.<br />
# Sisestada lehel oma telefoni mudel Sony Xperia V.<br />
# Sisestada oma emaili aadress.<br />
# Sisestada telefoni numbriväljale *#*#7378423#*#*, avanevas menüüs Service info -> Configuration -> Rooting Status. Kui seal bootloader unlock allowed on jah, saab edasi minna.<br />
# Sisestada oma telefoni IMEI number. Oma telefoni IMEI numbri leidmiseks on kaks võimalust. Kas sisestada numbriväljale *#06# või minna Settings -> About phone -> Status.<br />
# Aktsepteerida kasutajatingimused.<br />
# Avaneva lehe ülaosas on olemas avamiskood, mida on hiljem kindlasti vaja.<br />
# Järgides avaneva lehe juhiseid, paigaldada arvutisse Android SDK, vaja on ainult Android käsurea tööriistu. Jätta meelde paigaldus tee.<br />
#* '''*Ainult Windowsil*''' avada Extras kaust ja paigaldada Google USB draiver.<br />
# Telefonis sisse lülitada USB Debugging, selleks Settings -> Developer Options -> leida üles USB Debugging ja aktiveerida.<br />
#* Juhul kui Developer Options on veel peidetud, siis minna Settings -> About Phone -> Build Version ja klõpsata sellel mitu korda järjest.<br />
# Lülita oma telefon välja.<br />
# Ühenda USB kaabel arvutiga.<br />
# Telefonil hoia Vol+ nuppu all samal ajal kui USB kaabli ühendad telefoniga.<br />
# Kui telefon on ühendatud, ava käsurea aken ja liigu kausta platform-tools oma Android SDK kaustas. Samas saab ka juba õiges kaustas olles Shift + Paremklahv ja valida Open command window here.<br />
#Sisestada käsk<br><code>fastboot devices</code><br />
# Jälgi, et vastus tuleb erroriteta.<br />
# Nüüd tuleb sisestada avamiskood, mis on lehe ülalosas, kasutades käsku<br><code>fastboot -i 0x0fce oem unlock SinuAvamisKoodSiia</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?t=2090268 "Tutorial Unlocking BootLoader" 09.01.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom recovery paigaldamine==<br />
# Paigaldada arvutisse tööriist, mis paigaldab nii telefoni draiverid, adb kui ka fastboot tööriistad. [https://drive.google.com/open?id=0B0MKgCbUM0itNVB1elljU2NPR0k Link]<br />
# Käivitada see Admin õigustega, järgnevalt kõigele jah öeldes, paigaldab see telefoni draiverid, fastboot tööriista ja adb süsteemikettale.<ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?p=48915118 "ADB, Fastboot and Drivers - 15 seconds ADB Installer v1.4.3" 29.12.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
# Salvestada [https://mega.nz/#F!71EGkRpY!B3PQP3GjL8H-AMeR-XfwFw twrp-3.1.1-20170520-boot-tsubasa.img] fail tekkinud C:/adb kausta.<br />
# Minna C:/adb ja Shift + Paremklikk kaustas olles, et avada käsuviip. Seal<br><code>adb root</code><br><code>adb wait-for-device</code><br><br />
# Kui telefoniga on ühendus loodud, siis saab TWRP .img faili telefoni saata.<br><code>adb push : twrp 3.1.1.0 tsubasa.img /tmp/twrp.img</code><br><br />
# Juhul kui on soovi see Recovery püsivalt paigaldada, saab selle salvestada FOTA partitsioonile järgmise käsuga.<br><code>adb shell dd if=/tmp/twrp.img of=/dev/block/platform/msm_sdcc.1/by-name/FOTAKernel</code><br><br />
# Kui kõik on tehtud, saab nüüd uude custom recovery'sse minna järgneva käsuga.<br><code>adb reboot recovery</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/recovery-twrp-3-0-0-touch-recovery-t3319588 "TWRP 3.1.1 Touch Recovery for Xperia T/TX/V" 05.04.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom ROM peale panek==<br />
# [https://mega.nz/#F!b9lmSYLL!ibG35w4avd3voejlQG2gDA Link ROMi .zip failidele.]<br />
# Tõsta terve .zip fail telefoni SD kaardi peale.<br />
#* Kasulik on praegu ka alla laadida ja SD kaardi peale panna [http://opengapps.org/ Valida ARM -> 8.0 -> pico.] Saab ka valida midagi muud kui pico, sellel lehel on kirjas, mis iga variandiga kaasa tuleb.<br />
# Puhta installi jaoks on vaja eelnevalt paigaldada boot.img telefoni. <br />
# Selleks lahti pakkida alla laetud .zip fail ja tõsta boot.img fail C:/adb kausta.<br />
# Seal kaustas olles Shift + Paremklikk, et avada käsuviip.<br />
# Kasutada järgnevat käsku, et paigaldada boot.img fail telefoni.<br><code>fastboot flash boot boot.img</code><br />
# Järgnevalt alglaadida Recovery's ja kustutada nii /data ja /cache partitsioonid.<br />
# TWRP Recovery's olles vajutada Install -> Select Storage -> oma SD kaart -> ja leida üles ROMi .zip fail ja valida see.<br />
# Nüüd peab näppu ekraanil lohistama, et kinnitada. Paigaldamine võtab aega, tuleb olla kannatlik.<br />
# Kui see on tehtud, saab samamoodi paigaldada ka oma valitud OpenGapps .zip faili.<br><br />
# Lõpus saab menüüs minna Reboot -> System ja vaadata, kas uus operatsioonisüsteem on edukalt peal.<ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/rom-aosp-oreo-xperia-t-tx-t3666303 "AOSP Oreo for Xperia T/TX/V" 01.10.2017]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br><br />
Esimene kord pärast paigaldust võib laadimine aega võtta, nii et varuda kannatust.<br />
<br />
==Root õiguste saamine==<br />
# Kuna see ROM põhineb AOSP(Android Open Source Project) põhjal, siis tavalise SuperSU .zip faili paigaldamisest ei piisa.<br />
# Alla laadida [http://www.supersu.com/download uusim SuperSu .zip fail] ja ümber nimetada see install.zip failiks.<br />
# Samas alla laadida ka [https://github.com/AdrianDC/android_boot_bridge/blob/master/release/BootBridge-SonyELF.zip BootBridge .zip fail], mis aitab valitud SuperSu paigaldada.<br />
# Avada BootBridge .zip fail mõnes arhiivifailide failihalduris ja asendada seal olev install.zip fail enda tehtud install.zip failiga.<br />
# Tõsta muudetud BootBridge .zip fail SD kaardi peale<br />
# Laadida Recovery'sse, seal paigaldada see samamoodi nagu eelnevalt ROM'iga ja OpenGapps failidega sai tehtud.<ref>[https://forum.xda-developers.com/crossdevice-dev/sony/mod-boot-bridge-sony-elf-t3506883 "Boot Bridge for Sony ELF" 25.11.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref> <br />
Järgnevalt saavad telefonis olevad rakendused endale root õiguseid küsida, selleks tuleb hüpikaken ette.<br />
<br />
<br />
=IP- ja MAC-aadressi tuvastamine=<br />
IP- ja MAC-aadressi saab leida Termuxi terminali kaudu. Kasutades käsku<br><code>ifconfig</code><br> leiab telefoni IP-aadressi. Selleks, et MAC-aadressi näha, peab enne terminalis kasutama käsku<br><code>su</code><br> mis annab root õigused.<br />
<br />
<br />
=Luua SSH võtmepaar=<br />
SSH-võtme loomiseks kasutasin Termux terminali telefonis, mis on omamoodi mugavam, aga samas ka teadatuntud viis võtme loomiseks. Pidi installima openssh tarkvara, kasutades käsku<br><code>pkg install openssh</code><br><br />
Edasi genereerisin RSA 4096-bitise võtmepaari<br> <br />
<code>ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Siim Oselein”</code><br><br />
<code>ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa soselein@enos.itcollege.ee</code><br><br />
Korra peab ka oma kasutaja parooli sisestama.<br><br />
Järgneva käsuga saab edaspidi SSH kaudu enos serverisse.<br><br />
<code>ssh soselein@enos.itcollege.ee</code><br />
<br />
=Midnight Commander=<br />
Midnight Commander paigaldamiseks vajalikud sammud:<br />
# Alla laadida [https://forum.xda-developers.com/showthread.php?t=1243699 Midnight Commander apk.]<br />
# Google Play Store'ist telefoni paigaldada Busy Box.<br />
# Busy Box tööle panna, siis ta installeerib MC toimimiseks vajalikud failid.<br />
# Tõsta alla laetud Midnight Commander apk telefoni SD kaardi peale.<br />
# Telefonist see .apk üles leida ja tööle panna, nii saab see telefoni paigaldatud.<br> Telefonis peaks olemas olema ka Termux ja root õigused.<br />
# Termux käsureal on vaja anda endale root õigused, selleks on käsk<br><code>su</code><br />
# MC tööle panemiseks on käsk<br><code>mc</code><br />
<br />
<br />
=Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br />
Arvutis peab olema Teamviewer juba installeeritud. Telefoni peab paigaldama rakenduse TeamViewer for Remote Control. Telefoni rakenduses peab sisestama arvutile antud ID ja sisestama arvutis pandud kaughalduse parooli. Nii ongi kaughaldus arvutiga loodud.<br><br />
Teamviewerile on võimalik lisada kahefaktoriaalne tuvastus, samuti on seadmetevaheline ühendus krüpteeritud RSA 2048-bitise võtmega.<br />
<br />
<br />
=Hacker’s Keyboard kasutamine=<br />
Google Play Store’ist paigaldada Hacker’s Keyboard. Tööle panemiseks avada äpp, vajutada Enable Keyboard, see avab kohe seadetes koha, kus saab lubada selle klaviatuuri.<br>Edaspidi, et vahetada selle ja enda valitud klaviatuuri vahel, on paremal all nurgas klaviatuuri vahetamise nupp. Kasutajamugavus oli väga hea, Termux terminali kasutades oli see väga kasulik ja mugav. Telefoni väikse ekraani tõttu aga see hõivas veidi üle poole ekraani.<br />
<br />
<br />
=Paigaldatud tarkvara testimine=<br />
Uue operatsioonisüsteemist ei tööta ainult video salvestamine. Küll aga arendaja tegeleb praegu just kaamera parendamisega, ehk on lootust saada ka videosalvestus tööle. Kasutatud rakendustest tundusid kõige paremad olevat Termux terminali emulaator, Hacker's keyboard ja Teamviewer. JuiceSSH, SSHelper, Home Remote Control ja Midnight Commander ei ole selles telefonis kas väikse ekraani tõttu mugav kasutada või on paremaid alternatiive nendele. Näiteks sai SSH võtme üles seada täielikult Termuxis.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Selle labori töö käigus sai edukalt paigaldatud Sony Xperia V telefonile uus koodnimega Oreo Android 8.0 versioon. Samuti toimisid kõik Google Play Store'ist alla laetud rakendused. Uue operatsioonisüsteemiga muutus telefon märgatavalt kiiremaks ja samas saab nautida mõningaid Android 8.0 uusi funktsioone. Alla laetud rakendustega on telefoniga kaughalduse ja SSH kaudu hea serveritel või arvutitel silma peal hoida.<br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sony_Xperia_V&diff=127459Sony Xperia V2017-12-06T19:14:30Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Siim Oselein<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Õpetus kuidas Sony Xperia V LT25i telefonile paigaldada uus AOSP 8.0.0 Oreo baasil tehtud operatsioonisüsteem. Samuti õpetus kuidas saada telefonile root õigused ja ülevaade mõnest süsteemiadministraatorile oluliselt rakendusest.<br />
<br />
<br />
= Andmete varundamine =<br />
== Kontaktide varundamine ==<br />
Kõige mugavam on kasutada Google konto sükroniseerimis võimalust, nii on kontaktid alati igas uues telefonis kohe olemas. Selleks tuleb telefonis minna Settings -> Users & Accounts -> valida enda Google konto -> Account Sync -> aktiveerida Contacts Sync.<br />
<br />
== Rakenduste varundamine ==<br />
Rakenduste varundamise plussiks on see, et see jätab ära kõikide rakenduste jaoks vajalikud sisselogimised, seadete muutmise ja näiteks mängudel ka progressi. Samuti eraldi launcheri kasutamisel (nt Nova Launcher), jäävad kõik seadistused alles, nii säilib vana kujundus, seadistused ja eelistused.<br><br />
Kasutades Titanium Backupi on soovitatav määrata varukoopiate sihtkohaks SD kaart. Kui eelnevalt ei ole varundamise kausta juba SD kaardi peal, tasub see luua ning valida see kaust varundamise sihtkohaks. Selleks<br>Menu -> General -> Preferences -> Backup settings sektsioon -> Backup folder location -> Click to change -> DocumentProvider storage -> vasakult valida SD card -> SELECT -> valida varundamise kaust ja kinnitada valik<br><br />
Kasutaja rakenduste varundamiseks vajutada MENU nupu kõrval olev ikoon -> Backup sektsioon -> Backup all user apps.<br />
<br />
== Piltide ja videote varundamine ==<br />
Juhul kui ei ole soovi pilte ja videosi pilves hoida, saab kõik failid ümber tõsta SD kaardi peale ja nii on need alati olemas.<br />
<br />
== SMS'ide ja kõnelogi varundamine (valikuline) ==<br />
Kasutades Titanium Backup<br>Menu -> Special backup/restore -> Backup data to XML -> Valida nii Messages (SMS & MMS) ja Call log.<br />
<br />
==Terve süsteemi varundamine==<br />
Juhul, kui on kartus, et uue operatsioonisüsteemi peale panemisel tekib probleeme ja säilitada võimalus minna tagasi vanale süsteemile. Kasutades TWRP Recovery Mode funktsiooni:<br>Backup -> Valida kõik ja määrata sihtkohaks SD card.<br><br />
<br />
<br />
=Riistvara tuvastamine=<br />
Google Play Store’i kasutades alla tõmmata CPU-Z.<br><br />
Sealt leiab väga detailset infot telefoni andmete kohta. Device saki all näeb, et tootjaks on Sony ja mudel on Xperia V LT25i. Telefoni protsessoriks on Qualcomm Snapdragon S4, mis põhineb Krait arhitektuuril.<br />
<br />
<br />
=Sobiva tarkvara valik=<br />
'''Operatsioonisüsteem:''' AOSP Oreo 8.0.0 põhjal<br><br />
'''Recovery image:''' TWRP 3.1.1.0 tsubasa<br><br />
'''Root õigused:''' SuperSU v2.82<br><br />
'''Rakendused:''' Home remote control, Teamviewer, Termux, JuiceSSH, SSHelper, Hacker’s Keyboard, Midnight Commander<br />
<br />
<br />
=Valitud tarkvara paigaldamine, seadistamine=<br />
==Bootloaderi avamine==<br />
# [http://www.mediafire.com/file/hn1n73rfi6dapw0/Xperia+V+BootLoader+Unlocked.zip Bootloader.zip alla laadida.]<br />
# Avada selles olev link.<br />
# Sisestada lehel oma telefoni mudel Sony Xperia V.<br />
# Sisestada oma emaili aadress.<br />
# Sisestada telefoni numbriväljale *#*#7378423#*#*, avanevas menüüs Service info -> Configuration -> Rooting Status. Kui seal bootloader unlock allowed on jah, saab edasi minna.<br />
# Sisestada oma telefoni IMEI number. Oma telefoni IMEI numbri leidmiseks on kaks võimalust. Kas sisestada numbriväljale *#06# või minna Settings -> About phone -> Status.<br />
# Aktsepteerida kasutajatingimused.<br />
# Avaneva lehe ülaosas on olemas avamiskood, mida on hiljem kindlasti vaja.<br />
# Järgides avaneva lehe juhiseid, paigaldada arvutisse Android SDK, vaja on ainult Android käsurea tööriistu. Jätta meelde paigaldus tee.<br />
#* '''*Ainult Windowsil*''' avada Extras kaust ja paigaldada Google USB draiver.<br />
# Telefonis sisse lülitada USB Debugging, selleks Settings -> Developer Options -> leida üles USB Debugging ja aktiveerida.<br />
#* Juhul kui Developer Options on veel peidetud, siis minna Settings -> About Phone -> Build Version ja klõpsata sellel mitu korda järjest.<br />
# Lülita oma telefon välja.<br />
# Ühenda USB kaabel arvutiga.<br />
# Telefonil hoia Vol+ nuppu all samal ajal kui USB kaabli ühendad telefoniga.<br />
# Kui telefon on ühendatud, ava käsurea aken ja liigu kausta platform-tools oma Android SDK kaustas. Samas saab ka juba õiges kaustas olles Shift + Paremklahv ja valida Open command window here.<br />
#Sisestada käsk<br><code>fastboot devices</code><br />
# Jälgi, et vastus tuleb erroriteta.<br />
# Nüüd tuleb sisestada avamiskood, mis on lehe ülalosas, kasutades käsku<br><code>fastboot -i 0x0fce oem unlock SinuAvamisKoodSiia</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?t=2090268 "Tutorial Unlocking BootLoader" 09.01.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom recovery paigaldamine==<br />
# Paigaldada arvutisse tööriist, mis paigaldab nii telefoni draiverid, adb kui ka fastboot tööriistad. [https://drive.google.com/open?id=0B0MKgCbUM0itNVB1elljU2NPR0k Link]<br />
# Käivitada see Admin õigustega, järgnevalt kõigele jah öeldes, paigaldab see telefoni draiverid, fastboot tööriista ja adb süsteemikettale.<ref>[https://forum.xda-developers.com/showthread.php?p=48915118 "ADB, Fastboot and Drivers - 15 seconds ADB Installer v1.4.3" 29.12.2013]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
# Salvestada [https://mega.nz/#F!71EGkRpY!B3PQP3GjL8H-AMeR-XfwFw twrp-3.1.1-20170520-boot-tsubasa.img] fail tekkinud C:/adb kausta.<br />
# Minna C:/adb ja Shift + Paremklikk kaustas olles, et avada käsuviip. Seal<br><code>adb root</code><br><code>adb wait-for-device</code><br><br />
# Kui telefoniga on ühendus loodud, siis saab TWRP .img faili telefoni saata.<br><code>adb push : twrp 3.1.1.0 tsubasa.img /tmp/twrp.img</code><br><br />
# Juhul kui on soovi see Recovery püsivalt paigaldada, saab selle salvestada FOTA partitsioonile järgmise käsuga.<br><code>adb shell dd if=/tmp/twrp.img of=/dev/block/platform/msm_sdcc.1/by-name/FOTAKernel</code><br><br />
# Kui kõik on tehtud, saab nüüd uude custom recovery'sse minna järgneva käsuga.<br><code>adb reboot recovery</code><ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/recovery-twrp-3-0-0-touch-recovery-t3319588 "TWRP 3.1.1 Touch Recovery for Xperia T/TX/V" 05.04.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br />
<br />
==Custom ROM peale panek==<br />
# [https://mega.nz/#F!b9lmSYLL!ibG35w4avd3voejlQG2gDA Link ROMi .zip failidele.]<br />
# Tõsta terve .zip fail telefoni SD kaardi peale.<br />
#* Kasulik on praegu ka alla laadida ja SD kaardi peale panna [http://opengapps.org/ Valida ARM -> 8.0 -> pico.] Saab ka valida midagi muud kui pico, sellel lehel on kirjas, mis iga variandiga kaasa tuleb.<br />
# Puhta installi jaoks on vaja eelnevalt paigaldada boot.img telefoni. <br />
# Selleks lahti pakkida alla laetud .zip fail ja tõsta boot.img fail C:/adb kausta.<br />
# Seal kaustas olles Shift + Paremklikk, et avada käsuviip.<br />
# Kasutada järgnevat käsku, et paigaldada boot.img fail telefoni.<br><code>fastboot flash boot boot.img</code><br />
# Järgnevalt alglaadida Recovery's ja kustutada nii /data ja /cache partitsioonid.<br />
# TWRP Recovery's olles vajutada Install -> Select Storage -> oma SD kaart -> ja leida üles ROMi .zip fail ja valida see.<br />
# Nüüd peab näppu ekraanil lohistama, et kinnitada. Paigaldamine võtab aega, tuleb olla kannatlik.<br />
# Kui see on tehtud, saab samamoodi paigaldada ka oma valitud OpenGapps .zip faili.<br><br />
# Lõpus saab menüüs minna Reboot -> System ja vaadata, kas uus operatsioonisüsteem on edukalt peal.<ref>[https://forum.xda-developers.com/xperia-t-v/orig-development/rom-aosp-oreo-xperia-t-tx-t3666303 "AOSP Oreo for Xperia T/TX/V" 01.10.2017]. Vaadatud 14.11.2017.</ref><br><br />
Esimene kord pärast paigaldust võib laadimine aega võtta, nii et varuda kannatust.<br />
<br />
==Root õiguste saamine==<br />
# Kuna see ROM põhineb AOSP(Android Open Source Project) põhjal, siis tavalise SuperSU .zip faili paigaldamisest ei piisa.<br />
# Alla laadida [http://www.supersu.com/download uusim SuperSu .zip fail] ja ümber nimetada see install.zip failiks.<br />
# Samas alla laadida ka [https://github.com/AdrianDC/android_boot_bridge/blob/master/release/BootBridge-SonyELF.zip BootBridge .zip fail], mis aitab valitud SuperSu paigaldada.<br />
# Avada BootBridge .zip fail mõnes arhiivifailide failihalduris ja asendada seal olev install.zip fail enda tehtud install.zip failiga.<br />
# Tõsta muudetud BootBridge .zip fail SD kaardi peale<br />
# Laadida Recovery'sse, seal paigaldada see samamoodi nagu eelnevalt ROM'iga ja OpenGapps failidega sai tehtud.<ref>[https://forum.xda-developers.com/crossdevice-dev/sony/mod-boot-bridge-sony-elf-t3506883 "Boot Bridge for Sony ELF" 25.11.2016]. Vaadatud 14.11.2017.</ref> <br />
Järgnevalt saavad telefonis olevad rakendused endale root õiguseid küsida, selleks tuleb hüpikaken ette.<br />
<br />
<br />
=IP- ja MAC-aadressi tuvastamine=<br />
IP- ja MAC-aadressi saab leida Termuxi terminali kaudu. Kasutades käsku<br><code>ifconfig</code><br> leiab telefoni IP-aadressi. Selleks, et MAC-aadressi näha, peab enne terminalis kasutama käsku<br><code>su</code><br> mis annab root õigused.<br />
<br />
<br />
=Luua SSH võtmepaar=<br />
SSH-võtme loomiseks kasutasin Termux terminali telefonis, mis on omamoodi mugavam, aga samas ka teadatuntud viis võtme loomiseks. Pidi installima openssh tarkvara, kasutades käsku<br><code>pkg install openssh</code><br><br />
Edasi genereerisin RSA 4096-bitise võtmepaari<br> <br />
<code>ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Siim Oselein”</code><br><br />
<code>ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa soselein@enos.itcollege.ee</code><br><br />
Korra peab ka oma kasutaja parooli sisestama.<br><br />
Järgneva käsuga saab edaspidi SSH kaudu enos serverisse.<br><br />
<code>ssh soselein@enos.itcollege.ee</code><br />
<br />
<br />
=Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br />
Arvutis peab olema Teamviewer juba installeeritud. Telefoni peab paigaldama rakenduse TeamViewer for Remote Control. Telefoni rakenduses peab sisestama arvutile antud ID ja sisestama arvutis pandud kaughalduse parooli. Nii ongi kaughaldus arvutiga loodud.<br><br />
Teamviewerile on võimalik lisada kahefaktoriaalne tuvastus, samuti on seadmetevaheline ühendus krüpteeritud RSA 2048-bitise võtmega.<br />
<br />
<br />
=Hacker’s Keyboard kasutamine=<br />
Google Play Store’ist paigaldada Hacker’s Keyboard. Tööle panemiseks avada äpp, vajutada Enable Keyboard, see avab kohe seadetes koha, kus saab lubada selle klaviatuuri.<br>Edaspidi, et vahetada selle ja enda valitud klaviatuuri vahel, on paremal all nurgas klaviatuuri vahetamise nupp. Kasutajamugavus oli väga hea, Termux terminali kasutades oli see väga kasulik ja mugav. Telefoni väikse ekraani tõttu aga see hõivas veidi üle poole ekraani.<br />
<br />
<br />
=Paigaldatud tarkvara testimine=<br />
Uue operatsioonisüsteemist ei tööta ainult video salvestamine. Küll aga arendaja tegeleb praegu just kaamera parendamisega, ehk on lootust saada ka videosalvestus tööle. Kasutatud rakendustest tundusid kõige paremad olevat Termux terminali emulaator, Hacker's keyboard ja Teamviewer. JuiceSSH, SSHelper, Home Remote Control ja Midnight Commander ei ole selles telefonis kas väikse ekraani tõttu mugav kasutada või on paremaid alternatiive nendele. Näiteks sai SSH võtme üles seada täielikult Termuxis.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
Selle labori töö käigus sai edukalt paigaldatud Sony Xperia V telefonile uus koodnimega Oreo Android 8.0 versioon. Samuti toimisid kõik Google Play Store'ist alla laetud rakendused. Uue operatsioonisüsteemiga muutus telefon märgatavalt kiiremaks ja samas saab nautida mõningaid Android 8.0 uusi funktsioone. Alla laetud rakendustega on telefoniga kaughalduse ja SSH kaudu hea serveritel või arvutitel silma peal hoida.<br />
<br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Sony_Xperia_V&diff=127391Sony Xperia V2017-12-04T01:32:59Z<p>Soselein: Created page with "=Autor= '''Nimi:''' Siim Oselein<br> '''Rühm:''' A21<br> '''Aasta:''' 2017<br> =Sissejuhatus= Õpetus kuidas Sony Xperia V LT25i telefonile paigaldada uus AOSP 8.0.0 Oreo ba..."</p>
<hr />
<div>=Autor=<br />
'''Nimi:''' Siim Oselein<br><br />
'''Rühm:''' A21<br><br />
'''Aasta:''' 2017<br><br />
<br />
=Sissejuhatus=<br />
Õpetus kuidas Sony Xperia V LT25i telefonile paigaldada uus AOSP 8.0.0 Oreo baasil tehtud operatsioonisüsteem.<br />
<br />
= Andmete varundamine =<br />
== Kontaktide varundamine ==<br />
Kõige mugavam on kasutada Google konto sükroniseerimis võimalust, nii on kontaktid alati igas uues telefonis kohe olemas. Selleks tuleb telefonis minna Settings -> Users & Accounts -> valida enda Google konto -> Account Sync -> aktiveerida Contacts Sync.<br />
<br />
== Andmete varundamine ==<br />
=== Äppide varundamine ===<br />
Äppide varundamise plussiks on see, et see jätab ära kõikide äppide jaoks vajalikud sisselogimised, seadete muutmise ja näiteks mängudel ka progressi. Samuti eraldi launcheri kasutamisel (nt Nova Launcher), jäävad kõik seadistused alles, nii säilib vana kujundus, seadistused ja eelistused.<br><br />
Kasutades Titanium Backupi on soovitatav määrata varukoopiate sihtkohaks SD kaart. Kui eelnevalt ei ole varundamise kausta juba SD kaardi peal, tasub see luua ning valida see kaust varundamise sihtkohaks. Selleks<br>Menu -> General -> Preferences -> Backup settings sektsioon -> Backup folder location -> Click to change -> DocumentProvider storage -> vasakult valida SD card -> SELECT -> valida varundamise kaust ja kinnitada valik<br><br />
Kasutaja äppide varundamiseks vajutada MENU nupu kõrval olev ikoon -> Backup sektsioon -> Backup all user apps<br />
=== Piltide ja videote varundamine ===<br />
Juhul kui ei ole soovi pilte ja videosi pilves hoida, saab kõik failid ümber tõsta SD kaardi peale ja nii on need alati olemas.<br />
<br />
== SMS'ide ja kõnelogi varundamine (valikuline) ==<br />
Kasutades Titanium Backup<br>Menu -> Special backup/restore -> Backup data to XML -> Valida nii Messages (SMS & MMS) ja Call log.<br />
<br />
<br />
==Terve süsteemi varundamine==<br />
Juhul, kui on kartus, et uue operatsioonisüsteemi peale panemisel tekib probleeme ja säilitada võimalus minna tagasi vanale süsteemile. Kasutades TWRP Recovery Mode’i funktsiooni:<br>Backup -> Valida kõik ja määrata sihtkohaks SD card.<br><br />
<br />
<br />
=Riistvara tuvastamine=<br />
Google Play Store’i kasutades alla tõmmata CPU-Z.<br><br />
Sealt leiab väga detailset infot telefoni andmete kohta. Device saki all näeb, et tootjaks on Sony ja mudel on Xperia V LT25i. Telefoni protsessoriks on Qualcomm Snapdragon S4, mis põhineb Krait arhitektuuril.<br />
<br />
<br />
<br />
=Sobiva tarkvara valik=<br />
Operatsioonisüsteem: AOSP Oreo 8.0.0 põhjal<br />
Recovery image: TWRP 3.1.1.0 tsubasa<br />
Root õigused: SuperSU v2.82<br />
Rakendused: Home remote control, Teamviewer, Termux, JuiceSSH, SSHelper, Hacker’s Keyboard, Midnight Commander<br />
<br />
<br />
=Valitud tarkvara paigaldamine, seadistamine=<br />
==Bootloaderi avamine==<br />
# Bootloader.zip alla laadida(link)<br />
# Avada selles olev link<br />
# Sisestada lehel oma telefoni mudel Sony Xperia V<br />
# Sisestada oma emaili aadress<br />
# Sisestada telefoni numbriväljale *#*#7378423#*#*, avanevas menüüs Service info -> Configuration -> Rooting Status. Kui seal bootloader unlock allowed on jah, saab edasi minna.<br />
# Sisestada oma telefoni IMEI number. Oma telefoni IMEI numbri leidmiseks on kaks võimalust. Kas sisestada numbriväljale *#06# või minna Settings -> About phone -> Status.<br />
# Aktsepteerida kasutajatingimused<br />
# Avaneva lehe ülaosas on olemas avamiskood, mida on hiljem kindlasti vaja.<br />
# Järgides avaneva lehe juhiseid, paigaldada arvutisse Android SDK, vaja on ainult Android käsurea tööriistu. Jätta meelde paigaldus tee.<br />
#* '''*Ainult Windowsil*''' avada Extras kaust ja paigaldada Google USB draiver.<br />
# Telefonis sisse lülitada USB Debugging, selleks Settings -> Developer Options -> leida üles USB Debugging ja aktiveerida.<br />
#* Juhul kui Developer Options on veel peidetud, siis minna Settings -> About Phone -> Build Version ja klõpsata sellel mitu korda järjest.<br />
# Lülita oma telefon välja<br />
# Ühenda USB kaabel arvutiga<br />
# Telefonil hoia Vol+ nuppu all samal ajal kui USB kaabli ühendad.<br />
# Kui telefon on ühendatud, ava käsurea aken ja liigu kausta platform-tools oma Android SDK kaustas. Samas saab ka juba õiges kaustas olles Shift + Paremklahv ja valida Open command window here.<br />
#Sisestada käsk<br><code>fastboot devices</code><br />
# Jälgi, et vastus tuleb erroriteta.<br />
# Nüüd tuleb sisestada avamiskood, mis on lehe ülalosas, kasutades käsku<br><code>fastboot -i 0x0fce oem unlock SinuAvamisKoodSiia</code><br />
<br />
==Custom recovery paigaldamine==<br />
ADB, Fastboot and Drivers - 15 seconds ADB Installer v1.4.3 kasutades Admin õigustega, paigaldab telefoni driverid ja adb süsteemikettale. Tõsta twrp img fail tekkinud adb kausta. Minna C:/adb ja Shift + Paremclick kaustas olles, et avada cmd. Seal<br><br />
<code>adb root</code><br><br />
<code>adb wait-for-device</code><br><br />
<code>adb push : twrp 3.1.1.0 tsubasa.img /tmp/twrp.img</code><br><br />
<code>adb reboot recovery</code><br><br />
<br />
<br />
==Custom ROM peale panek==<br />
Puhta installi jaoks on vaja eelnevalt paigaldada boot.img eelnevalt <br />
Flash the boot.img kernel from the ROM zip with Fastboot or Flashtool<br />
Wipe the data & cache<br />
Flash the AOSP ROM zip from the Recovery<br />
Nüüd on võimalik paigaldada ka gapps ja supersu. Oleme valinud (link) ARM baasil Androidile 8.0.0 mõeldud pico gapps, et saada vajalik Google Play Store funktsionaalsus telefoni.<br />
Supersu paigaldamiseks on vaja eraldi installerit, sest see konkreetne ROM versioon on AOSP baasil. Alla laadida bootbridge-sonyelf.zip(link). Supersu kõige hilisem versioon alla laadida(link) ja nimetada ümber install.zip ning tõsta bootbridge-sonyelf.zip oleva install.zip asemele. Recoverys olles flashida see peale. <br />
<br />
<br />
<br />
=IP-, MAC-aadressi tuvastamine=<br />
Kasutades Termux terminali sisestada käsk ifconfig, näeb telefoni IP- ja MAC-aadressi.<br />
<br />
<br />
<br />
=Luua SSH võtmepaar=<br />
SSH-võtme loomiseks kasutasin Termux terminali telefonis, mis on omamoodi mugavam, aga samas ka teadatuntud viis võtme loomiseks. Pidi installima openssh tarkvara, kasutades käsku pkg install openssh. Edasi<br> <br />
<code>ssh-keygen -b 4096 -a 1000 -C “Siim Oselein”</code><br><br />
<code>ssh-copy-id -i ~/.ssh/id_rsa soselein@enos.itcollege.ee</code><br><br />
Korra peab ka oma kasutaja parooli sisestama.<br><br />
Järgneva käsuga saab edaspidi SSH kaudu enos serverisse.<br><br />
<code>ssh soselein@enos.itcollege.ee</code><br />
<br />
<br />
<br />
=Graafiline kaughaldus telefonist arvutisse=<br />
Arvutis peab olema Teamviewer juba installeeritud. Telefoni peab paigaldama äpi TeamViewer for Remote Control. Telefoni äpis peab sisestama arvutile antud ID ja sisestama arvutis pandud kaughalduse parooli. Nii ongi kaughaldus arvutiga loodud.<br><br />
Teamviewerile on võimalik lisada kahefaktoriaalne tuvastus, samuti on seadmetevaheline ühendus krüpteeritud RSA 2048bit krüpteeringuga.<br />
<br />
<br />
<br />
=Hacker’s Keyboard kasutamine=<br />
Google Play Store’ist paigaldada Hacker’s Keyboard. Tööle panemiseks avada äpp, vajutada Enable Keyboard, see avab kohe seadetes koha, kus saab lubada selle klaviatuuri.<br>Edaspidi, et vahetada selle ja enda valitud klaviatuuri vahel, on paremal all nurgas klaviatuuri vahetamise nupp.<br />
<br />
<br />
=Kokkuvõte=<br />
<br />
=Märksõnad=<br />
Sony Xperia V<br />
<br />
=Allikad=<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Cmp&diff=125430Talk:Cmp2017-11-01T00:35:08Z<p>Soselein: Created page with "{| class="wikitable" border="1" |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- |- | Skoop | 0,5 | 0,5 | Käsk ise on väheste omadustega ja on lihtne, põhiliste käsu atrib..."</p>
<hr />
<div>{| class="wikitable" border="1"<br />
|-<br />
! KRITEERIUM<br />
! KAAL<br />
! HINNANG<br />
! SELGITUS<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Skoop<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Käsk ise on väheste omadustega ja on lihtne, põhiliste käsu atribuutide kasutamine on ära toodud näidetena.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Artikli tutvustus ja versioon<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Kõik on õige.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sissejuhatus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Esimese lausega saab kohe teada, milleks on see käsk mõeldud, väga hea.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Tehniliselt korrektne<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Käsu atribuudid on õiged, kirjeldused on ka korrektsed.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Kasutatud kirjandus<br />
| 0,5<br />
| 0,5<br />
| Ideaalis oleks võinud kasutada selle käsu Ubuntu man-lehte, küll aga seal ei olnud mingit lisainformatsiooni töös olevale. Aga man-leht on käsu kirjelduse poolest kõige täpsem.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Näited kasutamiseks/käsud<br />
| 1<br />
| 0,5<br />
| Näideteks on pildid käsu kasutamisest terminalist. Kirjeldused on olemas, küll aga oleks parem, kui käsu väljund on täpsemini lahti kirjeldatud. Näiteks cmp -l käsu korral on väljundiks palju numbreid, pole piisavalt selge, mida see kõik tähendab.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Sisu<br />
| 4<br />
| 3<br />
| Sisu on informatiivne, selle järgi on võimalik ise ka hakata seda käsku kasutama. Küll aga näidete juures võiks olla täpsemini kirjeldatud olla, mida see käsk väljundab.<br />
|-<br />
<br />
<br />
|-<br />
| Ülesehitus<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Töö on jaotatud selgelt ja loogiliselt peatükkideks, olemas nii viited kui sisukord.<br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kirjavead ja õigekiri<br />
| 1<br />
| 1<br />
| Kirjelduses on kasutatud sõna standardne valet õigekirja. <br />
|-<br />
<br />
|-<br />
| Kokku<br />
| 10<br />
| 8,5<br />
| Töö on ilus ja puhas, küll aga käsu väljundite kirjeldamine on poolik.<br />
|-<br />
|}<br />
<br />
Hinnangu autor: Siim Oselein<br />
<br />
Grupp: A21<br />
<br />
Kuupäev: 01.11.2017</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=125163Osadmin referaadi teemad2017-10-26T17:21:15Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>=Artikli kondikava=<br />
.. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br />
<br />
=Artikli teema valimine=<br />
<br />
* Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br />
*Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.<br />
* Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br />
*Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br />
* kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br />
*Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br />
*Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br />
*Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br />
* Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br />
* Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada && suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br />
<br />
'''<span style="color:#FF0000">NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: <nowiki>[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</nowiki></span>'''<br />
<br />
=Valitud teemad=<br />
* [[Teema]], nimi, grupp<br />
* [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br />
* [[More]], Martin Tammai, A21<br />
* [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br />
* [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br />
* [[photorec]], Erki Aas, A21<br />
* [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br />
* [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br />
* [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br />
* [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br />
* [[APFS]], Madis Võrklaev AK21<br />
* [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br />
* [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br />
* [[wget]], Kristo Tero AK21<br />
* [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21<br />
* [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br />
* [[Android Open Source Project Oreo]], Indrek Pruul, AK31<br />
* [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br />
* [[service]], Rudolf Purge, AK21<br />
* [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br />
* [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br />
* [[saned]], Eduard Kõre, AK21<br />
* [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br />
* [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br />
* [[HTC One M8]], Martin Kokk, A21<br />
* [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Annika Kask, AK21<br />
* [[last, lastb]], Kuldar Teinmann, AK21<br />
* [[HTC One M7 ]], Rait Rand, A21<br />
* [[.]], Aleksandra Sepp, AK21<br />
* [[Sony Xperia V]], Siim Oselein, A21<br />
<br />
=Vabad teemad=<br />
* [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br />
* [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br />
* [[Debiani varamu loomine]]<br />
* [[Whatis]]<br />
* [[APFS]] - Apple File System<br />
* [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br />
* [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki<br />
* see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br />
<br />
==Mahukamad teemad==<br />
* [[remote-sudo-command-without-password]]<br />
** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br />
*** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga "Server1 timefix"<br />
*** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br />
*** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br />
*** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br />
*** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br />
**** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br />
** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br />
*** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br />
*** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br />
*** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br />
*** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br />
*** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br />
*** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br />
*** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br />
*** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br />
** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br />
** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br />
* [[Bash]] <br />
** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br />
* [[Bash-builtins]]<br />
** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -> üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -> ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki>, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja <nowiki>[[Category:Bash-builtins]]</nowiki> kategooria sinna lõppu lisada.<br />
** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br />
* [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br />
** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-<hash>).<br />
** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br />
** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br />
** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br />
** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br />
** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br />
** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br />
** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br />
** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br />
<br />
=Viiteid=<br />
* [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br />
* http://manpage.io<br />
* https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br />
* https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br />
* https://linuxjourney.com/<br />
* [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br />
* [https://linux.die.net Linux docs]<br />
* http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br />
* http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br />
* http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br />
* http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br />
<br />
=Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis]]<br />
*[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br />
<br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=123029I027 iseseisvad tööd2017-05-30T23:41:44Z<p>Soselein: /* 2.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br />
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br />
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br />
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br />
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br />
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br />
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br />
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br />
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br />
* Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br />
* Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristiina Keelmann DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Hans Kõll, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Siim Ošur, ISd13 - E-posti krüpto<br />
* Timo Otsing, 11 - Teine GUI windowsile<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br />
* Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br />
* Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br />
* Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br />
* Rait Rand, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br />
* Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br />
* Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br />
* Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br />
* Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br />
* Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br />
* Liina Laumets, DK13, Windows Subsystem for Linux <br />
* Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br />
* Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br />
* Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br />
* Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br />
* Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br />
* Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Loss, DK14, MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br />
* Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br />
* Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br />
* Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br />
* Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br />
* Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br />
* Marite Rammo, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Siim Oselein, 11 - Linuxi teine töölaud<br />
* Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br />
* Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br />
* Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - Teine GUI Windowsile<br />
* Karl Erik Õunapuu, ISd15 - E-posti krüpto<br />
* Kristiina Keelmann, DK14 - Linuxile teine töölaud<br />
* Gert Vesterberg, DK11 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Hans Kõll, DK14, Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Karoliina Vasli IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Artur Tammiste, 14 - Linuxile teine töölaud<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br />
* Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br />
* Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br />
* Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br />
* Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br />
* Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br />
* Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br />
* Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br />
* Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Liina Laumets, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br />
* Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Erik Kaup, 13 - VPN Linuxile<br />
* Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br />
* Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br />
* Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br />
* Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br />
*Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br />
* Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br />
* Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br />
* Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br />
* Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br />
* Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br />
* Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br />
* Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br />
* Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br />
* Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br />
* Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br />
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br />
* Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Mihkel Tääkre, 15, Programmi(de) automaatne käivitamine.<br />
* Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br />
* Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br />
* Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br />
* Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br />
* Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br />
* Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br />
* Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br />
* Martin Laadoga, 14 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br />
* Sven Veelaid, ISd14 - QR-kood Windowsis<br />
*Kristiina Keelmann, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br />
*Alvar Suun DK13- Linuxi automaatne uuendamine<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119466I027 iseseisvad tööd2017-03-26T11:21:09Z<p>Soselein: /* 1.praktikum */</p>
<hr />
<div>Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.<br />
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.<br />
<br />
Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br />
<br />
See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br />
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br />
<br />
<br />
=1.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br />
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br />
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br />
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br />
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br />
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br />
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br />
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br />
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br />
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br />
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br />
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br />
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br />
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br />
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br />
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br />
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br />
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br />
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br />
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br />
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br />
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br />
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br />
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br />
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta<br />
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br />
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br />
<br />
=2.praktikum=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br />
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br />
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br />
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br />
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine<br />
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br />
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br />
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br />
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br />
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br />
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br />
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br />
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br />
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br />
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br />
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br />
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br />
<br />
=Probleemilahendus=<br />
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br />
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br />
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br />
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br />
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br />
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br />
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br />
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br />
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br />
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br />
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br />
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br />
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br />
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br />
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br />
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br />
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br />
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br />
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br />
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br />
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br />
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br />
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br />
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br />
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br />
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br />
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br />
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br />
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br />
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br />
<br />
[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110341User:Soselein2016-10-19T00:16:46Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi ''buzzkill'', kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks IT ja turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Turundus omandab tähtsa rolli just siis, kui on tihe konkurents ning siis on turunduse eesmärk eristada ennast ülejäänutest. Mõnikord võib müüa toode iseennast ka, aga seda mitte igavesti ning siin tuleb jälle turundus appi, seda ka juhul kui arendaja ja toode on ise suurepärased. Mina kahjuks sellesse loengusse ei jõudnud, aga sain selle järgi vaadatud. Mind see konkreetne loeng ei köitnud, aga sain jällegi kasulikku informatsiooni, kuidas ja mis põhimõtetel käib turundus.<br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita <nowiki>–</nowiki> kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110340User:Soselein2016-10-19T00:16:12Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi ''buzzkill'', kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks IT ja turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Turundus omandab tähtsa rolli just siis, kui on tihe konkurents ning siis on turunduse eesmärk eristada ennast ülejäänutest. Mõnikord võib müüa toode iseennast ka, aga seda mitte igavesti ning siin tuleb jälle turundus appi, seda ka juhul kui arendaja ja toode on ise suurepärased. Mina kahjuks sellesse loengusse ei jõudnud, aga sain selle järgi vaadatud. Mind see konkreetne loeng ei köitnud, aga sain jällegi kasulikku informatsiooni, kuidas ja mis põhimõtetel käib turundus.<br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita<nowiki>–</nowiki> kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110331User:Soselein2016-10-19T00:01:23Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi ''buzzkill'', kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks IT ja turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Turundus omandab tähtsa rolli just siis, kui on tihe konkurents ning siis on turunduse eesmärk eristada ennast ülejäänutest. Mõnikord võib müüa toode iseennast ka, aga seda mitte igavesti ning siin tuleb jälle turundus appi, seda ka juhul kui arendaja ja toode on ise suurepärased. Mina kahjuks sellesse loengusse ei jõudnud, aga sain selle järgi vaadatud. Mind see konkreetne loeng ei köitnud, aga sain jällegi kasulikku informatsiooni, kuidas ja mis põhimõtetel käib turundus.<br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110325User:Soselein2016-10-18T23:53:26Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi ''buzzkill'', kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks IT ja turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. Turundus omandab tähtsa rolli just siis, kui on tihe konkurents ning siis on turunduse eesmärk eristada ennast ülejäänutest. Mõnikord võib müüa toode iseennast ka, aga seda mitte igavesti ning siin tuleb jälle turundus appi, seda ka juhul kui arendaja ja toode on ise suurepärased. <br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110301User:Soselein2016-10-18T23:30:56Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi ''buzzkill'', kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. <br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110299User:Soselein2016-10-18T23:29:53Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi buzzkill, kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. <br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110297User:Soselein2016-10-18T23:29:22Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi buzzkill, kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv.<br />
<br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. <br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=110294User:Soselein2016-10-18T23:28:36Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
Õppeaine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ eesmärk oli tutvustada meile kui esmakursuslastele meie tulevasi ameteid ja IT erinevaid tahke. Võimalus oli kohtuda ka väga paljude oma ala professionaalidega ning kuulata nende kogemusi ja õpetussõnu.<br />
Esimene loeng oli sissejuhatus nii õppeainele „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ kui ka edasisele koolielule. Esimesena esines õppekavade arendusjuht Merike Spitsõn, kes tutvustas EIK õppekorraldust. Täpsemalt sai teada deklareerimisest, akadeemilisest kalendrist, õppekoormusest ja tulevikust siin koolis. Järgmisena tutvustas kvaliteedijuht Merle Varendi erinevaid stipendiumeid ja nende tingimusi. Rääkis ka tagasiside andmise olulisusest ja selle protsessist. Haridustehnoloog ja multimeedia spetsialist Juri Tretjakov tutvustas Moodle’i ja ITK wiki lehe eesmärki ja loengusalvestussüsteemi Echo360. Viimasena esines selle õppeaine õppejõud Andres Septer. Tutvustas selle õppeaine eesmärki,anda ülevaade IT alal toimuvast ja aidata mõista, kas õige eriala on valitud ning kuidas õppeaine on üles ehitatud. Kooli õppekorraldust olin eelnevalt uurinud ja seepärast ei kuulnud ma loengu alguses midagi uut. Küll aga oli huvitav kuulda õppejõu Andres Septeri esinemist, oma esinemise lõpus jagas meiega tarkuseteri, kuidas lõpetada kool edukalt.<br />
Teises loengus esines Andres Kütt, keda tutvustas õppejõud Kristjan Karmo kui introverdina, kes on sundinud ennast esinema. Terve esinemise oli ta väga emotsionaalne ja ta jutt oli kaasahaarav. Esimese poole loengust rääkis ta oma minevikust. Kuidas ta õppis Tartu Ülikoolis, puutus kokku esimese arvutiga ja programmeerimisega ning jagas oma kogemusi õppides MIT-is. Paljudes koolides õppinuna sai ta teada, et koolil ja koolil on vahe ning kiitis meie valikut tulla ITK-sse. Teise poole loengust rääkis ta arhitekti tööst. Arhitekt juhib keerukust, olles vahelüli programmeerijate ja ärimeeste või juhtide vahel ning teeb kindlaks, et projekt areneb õiges suunas. Hea arhitekt oskab ka projekti alguses nimetada tulevikus tekkivad kitsaskohad, aga see ei tee arhitekti populaarseks, eriti kui tuleb välja, et tal oli õigus, sest kellegile ei meeldi buzzkill, kellel on õigus.<br />
Loengu lõpus oli aega küsimuste esitamisteks ja nii Andres Kütt kui õppejõud Andres Septer ja Kristjan Karmo jagasid oma kogemusi õppimisel ja töötamisel. Soovitati leida endale sobiv viis õppimiseks, et see oleks endale võimalikult kerge. Samas rõhutas Andres Kütt, et enda väljendamine lühidalt ja selgelt on ülimalt tähtis ning seda oskavad väga vähesed. Lisaks ütles ta ka, et igas koolis on mõttetuid õppeaineid, aga on meie asi leida sealt iva, mida meil sealt vaja on. Viimast mõttetera olen pidanud juba kasutama.<br />
Kolmandas loengus olid külalisteks Testlio asutajad Kristel ja Marko Kruustük. Alustasid nad oma minevikust rääkides, aga ülejäänud aja viisid meid läbi nende loodud firma ajaloo. Algne idee tekkist teiste testimisteenust pakkuvate firmade puudustest. Pärast aastaid pingutamist on nad nüüd oma ala üks parimatest tegijatest. Terve loeng oli põnev ning nad jagasid nõuandeid, kuidas ise startupi luua ja edukas olla. Esiteks, peab olema ise entusiastlik oma idee suhtes, kui ise usud sellesse, hakkavad teised ka uskuma. Seda tõestasid nemad, kui said ennast täielikult pühendades valmis nii platvormi kui ka said kaasatud raha, millega edasi arendada. Teine õppetund oli, kui arendamiseks raha otsas, tekib ind leida lahendused ja teha seda kiiresti. Seda elasid nemad ka läbi, kui pidid vahepeal elama vanematega koos, sest raha polnud, aga jällegi suure pühendumuse ja koostööga said nad sellest august välja. Samas tõid näiteks ka teisi Eestis alguse saanud startupe, mis on saanud praeguseks väga edukaks, nagu näiteks Transferwise, Pipedrive, GrabCad ja Starship Technologies. Mõistsin, et startupi loomine pole kerge, raskusi tuleb, aga nendest tuleb üle olla ning lõpptulemus võib olla väga tasuv. <br />
Neljandas loengus rääkis meile administreerimisest Snakeman aka Lembitu Ling. Tema alustas ka rääkimist oma minevikust, kuidas tema puutus esimest korda kokku arvutitega, 80ndatel sai tema sõber uue arvuti ning tegid Basic’us ja Pascal’iga mänge. Läbi terve loengu jagas ta tulevastele administreerijatele, mina sealhulgas, õppetunde, mida tema on õppinud oma pika karjääri jooksul.<br />
1. Süsteemiadministraatorite vahelised tööülesanded tuleb selgelt ära jagada<br />
2. Kui pead midagi juba rohkem kui 3 korda käsitsi tegema, tee see automaatseks<br />
3. Head süsteemiadministraatorit ei ole näha<br />
4. Töökohal, kus on 24/7 keskus oleks vaja miinimum 3-4 inimest, ideaalne oleks 5-6 inimest<br />
5. Kui keskhalduse tarkvara olemas, kasuta seda<br />
6. Hea süsteemiadministraator on piisavalt laisk, et asjad ära skriptida<br />
7. Rakenda keskhaldustarkvara kohe, hiljem on nii endal kergem tööd teha kui ka firmal eskaleeruda<br />
Samamoodi hoiatas sõprade aitamise eest, soovitas seda mitte teha, sest selline kasutajatugi võib ulatuda aastate kaugusse ja võib olla ka tasuta, kui algselt ei küsinud raha. Soovitas ka monitoorida servereid, et enamusi probleeme vältida ning arendajatega koostööd teha, et süsteemi kokkujooksmisel oleksid korralikud logid olemas. Minu jaoks oli see üks kõige põnevamaid loenguid, sest näen enda tulevikku ka süsadminina ning see loeng andis mulle väga head nõu kuidas tulevikus toimida ja mida oodata.<br />
Viiendas loengus jagas nõu tööturu kohta Einar Koltšanov, kes on ametilt SCRUM master. Kõige tähtsam on luua endale võrgustik, mille kaudu saab tulevikus kas uute töökohtade avanemisest teada või uurida potentsiaalse tööandja kohta. Sest ametid tihti jagatakse ära esimesena firma siseselt, siis töötajate kaudu ja lõpuks avalikult. Järgmisena nimetas ta nii suures, keskmises, väikses ettevõttes, riigiasutuses ja startupis töötamise positiivsed ja negatiivsed küljed. Kogu saadud informatsioon kulub alles hiljem ära, kuigi võrgustiku loomisega saab juba praegu alustada.<br />
Kuuendas loengus jagas oma kogemusi Ivar Laur, kes Eesti Maksu- ja Tolliametis(EMTAs) tegeleb andmete analüüsiga. Enamasti rääkis ta andmete analüüsist just EMTA näitel. Andmete analüüs aitab neil teha objektiivseid otsuseid: kuhu suunata inimesi ning raha, kuidas langetada valikuid ja prioriteete määrata. EMTAs aitab selline andme analüüs leida ka maksupettuseid, kuigi mõni ebaõnnestunud äri võib andmebaasis sarnane välja näha maksupettusega. Samuti aitab suur andmebaas neil teha prognoose seaduse mõju Eesti majandusele kui ka leida põhjuseid maksulaekumiste muutustele. Valdkond tundus alguses kaugena, aga terve loeng oli hästi üles ehitatud ja teema oli tehtud põnevaks. Kuigi minul kui tulevase adminina ei tule väga andmebaasi analüüsiga tegeleda, küll aga tean nüüd, et analüütikud soovivad väga võimsaid süsteeme endale.<br />
Seitsmendas loengus rääkis Eesti küberkaitsest Jaan Priisalu. Eestis tehti pärast 2007. aasta küberrünnakut suur ümberkorraldus, et olla valmis ja ennetada järgmisi rünnakuid. Ning seletas lahti, kuidas on Eestis küberkaitse nüüd üles ehitatud ning mis asutused sellega tegelevad. Kõige tähtsamaks pidas ta mujal maailmas toimuva jälgimist, muutustega kaasas käia ja reageerida nendele kiiresti. Samas on oluline ka naaberriikidega tihe koostöö ja meie õnneks on siia loodud NATO küberkaitsekeskus. Jutt pani mõtlema, et kunagi ei saa olla liiga ettevaatlik ja alati peab olema valvel. Ning siin on jällegi vaja admini ja arendaja omavahelist koostööd.<br />
Kaheksandas loengus oli teemaks turundus, mida viis läbi Hedi Mardisoo Starman AS-ist. <br />
<br />
Õppeaine sai üllatavalt kiiresti läbi ning sooviks, et oleks veelgi rohkem selliseid loenguid olnud. IT on üllatavalt lai ala, aga samas tuleb välja, et kõik erialad on omavahel seotud. Nii nagu admin ei saa arendajata, ei saa ka arendaja adminita, kõik peavad tegema koostööd. Tööturu selgitus oli väga vajalik ning on tore teada, et paljud professionaalid kiitsid ka ITK haridust.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109912User:Soselein2016-10-18T17:21:16Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
Sügissemester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
Kevadsemester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
Sõgissemestris jäi puudu 8 EAPd ja kevadsemestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109911User:Soselein2016-10-18T17:17:01Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
1. semester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
2.semester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
1.semestris jäi puudu 8 EAPd ja 2.semestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109907User:Soselein2016-10-18T17:10:31Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
1. semester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
2.semester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
1.semestris jäi puudu 8 EAPd ja 2.semestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109906User:Soselein2016-10-18T17:10:12Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
1. semester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
2.semester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
1.semestris jäi puudu 8 EAPd ja 2.semestris 6 EAPd, kokku peab maksma 6+8=14 EAP eest. Õppekulu osalise hüvitamise määr on 50€ 1EAP.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 3.]</ref><br />
<br />
Kokku peab tasuma 14*50=700€.<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109904User:Soselein2016-10-18T17:04:24Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse(EIKsse) üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
EIKs on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris; kogudes semestrite kohta kumulatiivselt vähem kui 27 EAPd, tuleb sooritamata jäänud EAP-de arvelt õppekulud osaliselt hüvitada.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreformi KKK Küsimus 2.1]</ref><br />
<br />
1. semester <br />
<br />
27-19=8 EAP<br />
<br />
2.semester<br />
<br />
27-21=6 EAP<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109900User:Soselein2016-10-18T16:55:46Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109899User:Soselein2016-10-18T16:55:34Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus, mille põhjuseks pole ajateenistus, tervis või lapsehooldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
Akadeemilise puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päevaks esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks või pikendamiseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.4.]</ref><br />
<br />
Enne märgitud semestri punase joone päeva saab teisest ülikoolist Eesti IT Kolledžisse üle tulla vabade õppekohtade olemasolul.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P7.1.]</ref><br />
<br />
Ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist on õigus korduseksamiks ja -arvestuseks.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109822User:Soselein2016-10-18T15:29:22Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Punase joone päevaks tuleb esitada akadeemilise puhkuse avaldus.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P6.1.3.4.]</ref><br />
<br />
Punase joone päevaks peab koostama ja kinnitama ÕISis igaks semestriks individuaalne õpingukava.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P3.2.1.]</ref><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109816User:Soselein2016-10-18T15:21:58Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=109058User:Soselein2016-10-17T16:43:51Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref> Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106629User:Soselein2016-10-11T08:14:58Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.]</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.]</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10]</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.]</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.]</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106628User:Soselein2016-10-11T08:13:43Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.]</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106627User:Soselein2016-10-11T08:10:11Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106626User:Soselein2016-10-11T08:09:44Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Positiivse hinde saanu saab taotleda uut kordussooritust ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.3.10.</ref><br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106625User:Soselein2016-10-11T07:42:13Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106624User:Soselein2016-10-11T07:37:59Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Ühe õppeaine piires on õppuril õigus kuni kolmele sooritusele.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.11.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106622User:Soselein2016-10-11T07:32:24Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106621User:Soselein2016-10-11T07:31:07Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis. Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106620User:Soselein2016-10-11T07:27:56Z<p>Soselein: /* Vastus */</p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal on kordussooritused tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106619User:Soselein2016-10-11T07:26:38Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
<br />
Riigifinantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106618User:Soselein2016-10-11T07:26:04Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
Riigifinantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk KKK Küsimus 10</ref><br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106617User:Soselein2016-10-11T07:25:08Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
Riigifinantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%pääsen%kordussooritusele? KKK Küsimus 10</ref><br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.7.</ref><br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106615User:Soselein2016-10-11T07:22:20Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel kehtib õigus kordussoorituseks kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.12.</ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
Riigifinantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<ref>http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%pääsen%kordussooritusele? Õppekorralduse eeskiri P5.2.8.</ref><br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106553User:Soselein2016-10-10T20:11:36Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri. (09.10.2016)]. Punkt 5.2.12. </ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106551User:Soselein2016-10-10T20:11:13Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "Õppekorralduse eeskiri. (09.10.2016)"]. Punkt 5.2.12. </ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106550User:Soselein2016-10-10T20:07:18Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (09.10.2016)"]. Punkt 5.2.12. </ref><br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106549User:Soselein2016-10-10T20:06:32Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
<references/></div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106431User:Soselein2016-10-09T17:03:49Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106429User:Soselein2016-10-09T17:00:37Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1"></ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">"IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
<br />
}}</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106428User:Soselein2016-10-09T17:00:16Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1"></ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus] "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
<br />
}}</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106426User:Soselein2016-10-09T16:52:02Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1">http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1"></ref><br />
<br />
}}</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106425User:Soselein2016-10-09T16:51:42Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1">http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
<br />
}}</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106422User:Soselein2016-10-09T16:45:52Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1"></ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)". Punkt 5.2.12. </ref><br />
<br />
}}</div>Soseleinhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Soselein&diff=106421User:Soselein2016-10-09T16:45:36Z<p>Soselein: </p>
<hr />
<div>__FORCETOC__<br />
==Erialatutvustuse aine arvestustöö==<br />
Autor: Siim Oselein<br />
<br />
Esitamise kuupäev: <br />
==Essee==<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A===<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br />
====Vastus====<br />
Eksami läbi kukkumisel on õigus kordussoorituseks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br />
Kordussooritusele saab registreerida ÕISis.<ref name="refname1"></ref><br />
Riigi finantseeritaval kohal kordussooritused on tasuta.<br />
Omafinantseeritaval õppekohal tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2===<br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemilisele õiendile lõpetamisel?<br />
====Vastus====<br />
<br />
===Ülesanne===<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 19 EAPd ja teise semestri lõpuks 21 EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br />
====Vastus====<br />
<br />
==Allikad==<br />
{{Reflist|refs=<br />
<ref name="refname1">[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (09.10.2016)"]. Punkt 5.2.12. </ref><br />
<br />
}}</div>Soselein