https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=SparkICO wiki - User contributions [en]2026-05-08T14:12:00ZUser contributionsMediaWiki 1.45.1https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=104743RAID controller2016-06-11T11:21:54Z<p>Spark: /* Kasutatud allikad */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21, 2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.[http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller]<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).[http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
<br />
1. http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
2. http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=104742RAID controller2016-06-11T11:21:39Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21, 2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.[http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller]<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).[http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
<br />
1. #http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
2. #http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=104741RAID controller2016-06-11T11:19:42Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21, 2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.[http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller]<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).[http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
<br />
#http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
#http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=104740RAID controller2016-06-11T11:19:23Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21, 2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.[http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller]<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).[http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/]<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
<br />
#http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
#http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103657RAID controller2016-05-23T13:03:42Z<p>Spark: /* Autor */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21, 2016<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103655RAID controller2016-05-23T12:59:00Z<p>Spark: /* RAID kontrolleri osad */</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Tegemist on põhimõtteliselt RAID kontrolleri "ajuga". Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103653RAID controller2016-05-23T12:55:35Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
== RAID kontrolleri osad ==<br />
<br />
'''Algoritm'''. Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103652RAID controller2016-05-23T12:54:32Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks.<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
'''Algoritm'''. Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103651RAID controller2016-05-23T12:53:43Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks (RAID 0) või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks (RAID 5).<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
'''Algoritm'''. Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller.<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103650RAID controller2016-05-23T12:53:29Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks (RAID 0) või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks (RAID 5).<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. <br />
<br />
Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil.<br />
<br />
Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab.<br />
<br />
Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware).<br />
<br />
Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
'''Algoritm'''. Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
== Kokkuvõte ==<br />
Suuremates enterprise keskkondades ma soovitaksin igal juhul kasutada riistvaralisi kontrollereid tänu nende töökindlusele ning sõltumatusele operatsioonisüsteemist kuid kodukasutajatele sobib suurepäraselt ka tarkvaraline RAID kontroller<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103647RAID controller2016-05-23T12:45:53Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks (RAID 0) või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks (RAID 5).<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. Tarkvaralisi kontrollereid on kahte tüüpi. Esimene variant on puhtalt tarkvaraline, ehk RAID algoritmid ja ketaste kontroll toimub operatsioonisüsteemi tasandil. Teine tarkvaraline variant on arvuti BIOS kaudu hallatav RAID kontroller. Selle variandi puhul paneb arvuti BIOS POST'i ajal RAID kontrolleri nö. ootereziimi kuni ajani millal operatsioonisüsteem selle haldamise üle võtab. Tänapäevane riistvaraline kontroller sisaldab endas kõike mis on vajalik kõvaketaste haldamiseks andmemassiivina, ning koosneb üldiselt ülejäänud arvustist sõltumatust protsessorist, välkmälust, nand mälust ning püsivarast (firmware). Riistvaraline kontroller on kõigist variantidest parim, sest see töötab ülejäänud arvutist eraldiseisva "arvutina" ning teostab kõik RAID funktsioonid autonoomselt, ehk ta ei sõltu operatsioonisüsteemist. Riistavaraline RAID kontroller ei tarbi arvuti ressursse ning on seega ka ökonoomsem kui tarvarapõhilised varandid, mis kõik kasutavad arvuti resssursse.<br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}<br />
<br />
'''Algoritm'''. Püsivaras (firmware) asuv algoritm on vähem avatud riskidele, mis on seotud süsteemi ja selle ajuritega (driver). Riistvaraline RAID kontroller salvestab ka ketastele RAID kontrolleri info (META data), see on oluline juhuks kui on vajadus RAID kontrollerit vahetada. Uus kontroller saab ketastelt info olemasoleva RAID massiivi osas.<br />
<br />
'''Protsessor'''. Autonoomse kontrolleri protsessori kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahandusega, mis kasutab süsteemi protsessorit.<br />
<br />
'''Mälu'''. Autonoomse kontrolleri mälu kasutamine tõstab oluliselt jõudlust võrreldes tarkvaralise lahendusega, mis kasutab süsteemimälu.<br />
<br />
'''Vahemälu (cache)'''. Süsteemist sõltumatu toide RAID kontrolleri akult tagab, et kontrolleri vahemälus (write back cache) säilivad kirjutatavad andmed rikke tekkimise hetke seisuga ja süsteemi töö taastamisel loetakse need sisse. Vaata ka postitust Server kiiremaks RAID kontrolleri vahemälu kasutades<br />
<br />
'''Vahemälu kaitse.''' Eraldiseisev aku RAID kontrolleril annab parema vahemälu kaitse ning suurema töökindluse (vt ka Vahemälu). Süsteemi olek katkematu vooluallika (UPS) taga ei anna kaitset toiteploki või tarkvara põhjustatud rikete korral. Kaitstud vahemälu võimaldab serveris kasutada “Write Back” vahemälu reziimi, mis lisab oluliselt serverile jõudlust, kuna andmed salvestatakse esmaslt RAID kontrolleri mällu ning alles seejärel kirjutatakse ketastele (ei oodata ketaste järgi).<br />
<br />
<br />
== Kasutatud allikad ==<br />
http://searchstorage.techtarget.com/definition/RAID-controller<br />
<br />
http://www.raidrecoveryonline.com/raid_controller/<br />
<br />
http://blog.arvutid.ee/raid-eraldiseisev-kontroller-vs-integreeritud-tarkvaraline-raid/</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=RAID_controller&diff=103636RAID controller2016-05-23T11:52:40Z<p>Spark: Created page with "== Autor == Silver Park, AK21 == Sissejuhatus == RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistva..."</p>
<hr />
<div>== Autor ==<br />
Silver Park, AK21<br />
<br />
== Sissejuhatus ==<br />
RAID kontrollerit, nagu nimigi ütleb, kasutatakse ketaste RAID massiivi juhtimiseks. Kontrollereid on kahte tüüpi, riistvaraline ja tarkvaraline. RAID'il võivad olla vastavalt vajadusele võimalused muuta süsteemi kiiremaks (RAID 0) või palju levinuma võimalusega muuta süsteemi andmekaole vastupidavamaks (RAID 5).<br />
<br />
== RAID kontrolleri eesmärgid ==<br />
RAID kontrolleri eesmärgiks on luua mitmeid kõvakettaid (HDD) või pooljuhtkettaid (SSD) kasutades ühine loogilise ketta süsteem. Lõppkasutaja jaoks näeb süsteem välja nagu üks kõvaketas, olgugi et tegelikult võib neid seal olla 5 tükki kasutuses.<br />
<br />
== RAID kontrolleri tüübid ==<br />
On olemas kahte tüüpi kontrollereid, tarkvaraline ning riistvaraline. <br />
<br />
{| class="wikitable"<br />
|-<br />
! <br />
! Riistvaraline kontroller<br />
! Tarkvaraline kontroller<br />
|-<br />
| RAID algoritm<br />
| kontrolleri püsivaras (firmware)<br />
| süsteemi ajuris (driver)<br />
|-<br />
| Protsessor<br />
| autonoomne kontrolleri protsessor<br />
| süsteemi protsessor<br />
|-<br />
| Mälu<br />
| autonoomne kontrolleri mälu<br />
| süsteemimälu<br />
|-<br />
| Logi<br />
| detailne, säilub kontrolleri mälus<br />
| minimaalne, ainult operatsioonisüsteemi tasemel<br />
|-<br />
| Vahemälu<br />
| kontrolleris ~1GB DDR3 + SSD vahemälu<br />
| kasutatakse süsteemimälu<br />
|-<br />
| Vahemälu kaitse<br />
| autonoomne kontrolleri aku<br />
| süsteemi toide<br />
|}</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Category:Andmesalvestustehnoloogiad&diff=103202Category:Andmesalvestustehnoloogiad2016-05-06T12:59:39Z<p>Spark: /* Tudengite poolt tehtud wiki artiklid */</p>
<hr />
<div>=Andmesalvestustehnoloogiad ainekaart=<br />
<br />
==Eesmärk==<br />
<br />
Õppeaine eesmärk on tutvustada erinevaid andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiate<br />
põhialuseid.<br />
Aine käigus õpib tudeng eristama olemasolevaid andmete salvestustehnoloogiaid ning<br />
praktikumides õpitu põhjal ka kasutama neid reaalses töökeskkonnas.<br />
Kursuse lõpuks oskab tudeng määratleda salvestustehnoloogia vajadust ettevõttes,<br />
rakendada õpitud teadmisi süsteemide haldamisel ja loomisel ning varundada olemasolevaid<br />
salvestustehnoloogiatel põhinevaid süsteeme.<br />
<br />
==Lühitutvustus==<br />
<br />
Aine nimetus: Andmesalvestustehnoloogiad (Information Storage Technologies)<br />
<br />
Aine kood: I395<br />
<br />
Aine tüüp: Valikaine<br />
<br />
Õppekavadele: IT süsteemide administreerimine<br />
<br />
Õpetamise aeg: sügissemestri II pool<br />
<br />
Aine maht: 3 EAP <br />
<br />
Hindamisviis: Arvestuslik<br />
<br />
Eeldusained: Soovituslik: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine (I233)<br />
<br />
Õppejõud: Katrin Loodus (kloodus[at]itcollege.ee), EIK V korrus ruum 516, telefon (6285) 834 <br />
<br />
<br />
Tutvustav loeng (2015): [https://www.youtube.com/watch?v=CAqxUGfSZnQ Reklaamvideo - Päikesevarjutuse eri]<br />
<br />
Tutvustav loeng (2012): [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/4c076888-0fdf-462c-b120-8cfb468bb5a2 Videona ] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Andmesalvestustehnoloogiad%20(I395).pdf Slaididena ]<br />
<br />
Kommentaar: 2011 ainekava järgi õpetatud tutvustava loengu salvestus: [http://echo360.e-uni.ee/ess/echo/presentation/1a007f96-20a6-4025-9605-1b6184ac2d23 2011. aasta tutvustav loeng]<br />
<br />
<br />
Kaastudengite tagasiside, mis on ÕIS-i kaudu minuni jõudnud: <br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis1.pdf 2014 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis2.pdf 2014 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2014sygis_kaugope.pdf 2014 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis1.pdf 2013 I (PDF)], [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis2.pdf 2013 II (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST2013sygis_kaugope.pdf 2013 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2012.pdf 2012 päevaõpe (PDF)] ja [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_kaugope_2012.pdf 2012 kaugõpe (PDF)]<br />
<br />
[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/Tagasiside/AST_tagasiside_2011.pdf 2011 päevaõpe (PDF)]<br />
<br />
<br />
Õppeaine annab ülevaate erinevatest tänapäevastest suuremahuliste andmete salvestamise ja haldamise tehnoloogiatest. Tutvustakse RAID, LVM, SAN (Storage Area Networks), NAS (Network-Attached Storage), IP SAN, assotsiatiivse andmete salvestamise (content-addressed storage), ja andmete salvestamise virtualiseerimise tehnoloogiaid. Lisaks tutvustataks andmete varundamise ja taastamise põhimõtteid.<br />
Kursuse läbinu on võimeline projekteerima, rakendama ja haldama andmete salvestuse süsteeme.<br />
<br />
==Õppematerjalid==<br />
<br />
Aine teemade kohta '''lühispikker''' (Freemind baasil >> http://freemind.sourceforge.net/wiki/index.php/Main_Page)<br />
<br />
Flashiga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.html<br />
Freemind tarkvaraga avatav: http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/AST_aineteemad.mm<br />
<br />
<br />
I - Kasulikke linke (Jooksvalt täienemisel):<br />
* http://www.emc.com/products/interoperability/topology-resource-center.htm<br />
* http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Salvestusseadmete_kasutamine<br />
* http://www.hardwaresecrets.com/article/Anatomy-of-a-Hard-Disk-Drive/177 << Kõvaketta lahkamine<br />
* http://www.itcollege.ee/blog/2014/11/13/bob-blumridge-public-lecture/ - Avalik loeng salvestustehnoloogiate vallas! (2014)<br />
<br />
<br />
II - RAID<br />
* http://www.linux-mag.com/id/7924/ << Introduction to RAID (By Jeffrey B. Layton Tuesday, January 4th, 2011)<br />
* http://www.acnc.com/raidedu/0<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/RAID<br />
* http://en.wikipedia.org/wiki/Mdadm<br />
* http://www.arkf.net/blog/?p=47 << RAID1 > RAID5 (loe ka kommentaare!)<br />
<br />
<br />
III - LVM<br />
* http://www.howtoforge.com/linux_lvm<br />
* http://www.tldp.org/HOWTO/LVM-HOWTO/<br />
* http://www.howtogeek.com/howto/40702/how-to-manage-and-use-lvm-logical-volume-management-in-ubuntu/<br />
* http://wiki.tldp.org/LVM-HOWTO#A13.7._Splitting_a_volume_group<br />
<br />
<br />
IV - Intelligentsed salvestussüsteemid<br />
* http://www.freebsd.org/doc/en_US.ISO8859-1/books/handbook/bsdinstall.html <-- FreeBSD install<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Main_Page <-- FreeNas dokumentatsioon<br />
* http://www.freenas.org/<br />
* http://www.freenas.org/images/resources/freenas8.3.0/freenas8.3_guide.html#__RefHeading__978_145473606 <-- FreeNas Manual<br />
* http://doc.freenas.org/index.php/Unix_(NFS)_Shares<br />
<br />
<br />
V - Varundamine ja taaste<br />
* http://searchdatabackup.techtarget.com/tip/CAS-and-data-deduplication-Partners-in-archiving CAS vs deduplication<br />
<br />
<br />
'''Kasulikud raamatud:''' <br />
<br />
* "Storage Concepts: Storing and Managing Digital Data" by Hitachi Data Systems Acadamy<br />
<br />
* "Information Storage and Management: Storing, Managing, and Protecting Digital Information” by EMC Education Services<br />
<br />
==Õppeaine ajakava kevad 2016== <br />
<br />
'''Päevaõppe kava'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/01_INTRO_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] + Tasemetest </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://elab.itcollege.ee Virtuaallaborite süsteemiga] tutvumine ja kordamisülesanne</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.odp Informatsioon/andmed, andmete elutsükkel, liidesed, salvestusvahendid (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/02_Loeng_DATA_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[https://btrfs.wiki.kernel.org Btrfs] failisüsteemi harjutustund Lauri Võsandiga </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.odp RAID-ide sisemaailm (OpenDocument)] + [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/03_RAID_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">3.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Tarkvaralise RAID-i tegemine mdadm vahendiga (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ülevaade [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.odp Logical Volume Manager-ist (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/04_LVM_loeng_sygis2015.pdf PDF] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">4.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_Praktikum_LVM.txt LVM vahendite kasutamise praktikum] (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.odp Sissejuhatus (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/05_INTSYS_DAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] intelligentsetesse salvestussüsteemidesse ja ülevaade DAS tehnoloogiast </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikum] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Jätk eelmisele teemale: [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.odp Ülevaade SAN, IP-SAN, NAS ja CAS tehnoloogiatest (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/06_SAN_IPSAN_NAS_CAS_loeng_sygis2015.pdf (PDF)] </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/06_Praktikum_FREENAS.txt FreeNAS praktikumi] jätk ja kaitsmised (H)</td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.1'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.odp Varundamine ja taaste (OpenDocument)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2015_paevaope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2015.pdf (PDF)]</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''7.2'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/07_Praktikum_varundamine.txt Varundamise ja taaste praktikum] + kaitsmised</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.1</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Seminar: Juhtumiuuringu kaitsmine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8.2</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Arvestus - praktikumide kaitsmine </td><br />
</tr><br />
</table><br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Viide päevaõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/c9453c35-e390-4a5c-9297-ab7e670cfdc7<br />
<br />
<br />
<br />
'''Kaugõppe kava 2016'''<br />
<br />
<table width="100%"><br />
<tr><br />
<th width="10%" ALIGN="LEFT">Õppeaine</th><br />
<th width="5%" ALIGN="LEFT"></th><br />
<th width="85%" ALIGN="LEFT"> Teema</th><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">1. tund 04.03.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/01_INTRO_loeng_kevad2016.odp (odt)] ainesse + Tasemetest </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">2. tund 04.03.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.pdf Sissejuhatus (pdf)] [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2016_kaugope/02_Loeng_DATA_sygis2016.odp (odt)] salvestustehnoloogiate juurde + Kettajagude ja saaleala kordamine</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''3. tund 06.03.2016'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Redundant Array of Independent Disks ehk [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/03_RAID_loeng_sygis2013.pdf RAID-ide sisemaailm] + RAIDi praktikum (H) </td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">'''4. tund 06.03.2016'''</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">[http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/04_LVM_loeng_sygis2013.pdf Ülevaade Logical Volume Manager-ist] ja LVM vahendite kasutamise praktikum (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">5. tund 06.05.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">6. tund 06.05.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT">NAS-i praktikum (H)</td><br />
</tr><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">7. tund 27.05.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Varundamise ja taaste [http://enos.itcollege.ee/~kloodus/storage/2013_kaugope/07_BACKUP_RECOVERY_loeng_sygis2013.pdf loeng], [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0d5f0114-6952-476a-8d92-2b53005cd6dc?ec=true loengusalvestus] </td><br />
<tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">8. tund 27.05.2016</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> Ainult praktikumide kaitsmise tund</td><br />
</tr><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="CENTER">9. tund 11.06.2016 13:00 ruumis 319</td><br />
<td></td><br />
<td VALIGN="TOP" ALIGN="LEFT"> (Arvestuse nädal) Ettekanded!</td><br />
</table><br />
<br />
<br />
Viide kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/853cdac3-710f-4461-a936-2df6c801ee6e<br />
<br />
<br />
Viide 2015. aasta kaugõppe '''videosalvestusele''': https://echo360.e-ope.ee/ess/portal/section/7b82f397-7ee3-4c50-a9e7-892c816b8e51<br />
<br />
----<br />
<br />
==Õpiväljundid==<br />
<br />
Üliõpilane teab erinevaid andmete salvestamise tehnoloogiaid. Oskab projekteerida,<br />
rakendada ja hallata vajalikule ning spetsiifilisele andmetesalvestust vajavale rakendusele<br />
sobivat tehnoloogiat. Teab ja oskab rakendada andmete varundamise, taastamise<br />
ja replikeerimise tehnoloogiaid. Oskab rakendada andmete haldamise ja turvamise<br />
kaasaegseid tehnikaid.<br />
<br />
'''Õpiväljund1''':<br />
Tudeng oskab kirjeldada ja võrrelda erinevaid andmesalvestustehnoloogiaid<br />
<br />
Lävend: <br />
Tudeng oskab sõnastada ja selgitada aines käsitletud<br />
andmesalvestustehnoloogiate sisu ning kasutusvaldkondi.<br />
<br />
'''Õpiväljund2''':<br />
Tudeng oskab juhtumiuuringus esitatud probleemi lahendada ja saadud<br />
tulemusi ning järeldusi põhjendada.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi tehtud iseseisva töö juhtumiuuringus pakutud lahendus on<br />
kirjeldatud teemakohaste terminitega ja lahendab tegeliku probleemi<br />
korrektselt.<br />
<br />
'''Õpiväljund3''':<br />
Tudeng oskab rakendada vähemalt ühte andmesalvestustehnoloogiat.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi valitud andmesalvestustehnoloogia (nt RAID) on kasutatav andmete<br />
salvestamiseks pärast seadistamiseks vajalike käskude sisestamist.<br />
<br />
'''Õpiväljund4''':<br />
Tudeng teab ja oskab rakendada varundamisvõtteid loodavale või juba<br />
olemasolevale süsteemile.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudengi rakendatud varundamisplaani tulemusena on andmed tõrke eest<br />
kaitstud.<br />
<br />
'''Õpiväljund5''':<br />
Tudeng oskab töötada nii iseseisvalt kui ka grupis.<br />
<br />
Lävend:<br />
Tudeng lahendab praktikumides etteantud ülesanded iseseisvalt ja leiab<br />
lahenduse iseseisva töö raames püstitatud probleemile meeskonnatöö<br />
tulemusena.<br />
<br />
'''Õpiväljund6''':<br />
Tudeng väljendab end korrektselt ja erialastes terminites nii kõnes kui kirjas.<br />
<br />
Lävend:<br />
Iseseisva töö kirjatöös ja ettekandel kasutab tudeng aines omandatud<br />
termineid õiges kontekstis.<br />
<br />
==Kodutööde/Iseseisvate tööde info== <br />
<br />
Iseseisev töö toimub grupitöö vormis.Tudengid uurivad elulistel olukordadel põhinevaid juhtumeid ning pakuvad neile omalt poolt aine käigus omandatud teadmiste põhjal lahendusi. Uurimisele kuuluvad juhtumid on õppejõu poolt (edastatakse grupijuhi meilile). Iseseisva töö tulemusena valmib lühikokkuvõte probleemist, selle olemusest ning pakutud lahendusest, mis omakorda kantakse kaastudengitele suuliselt ette.<br />
Töö orienteeruv maht on 2-4 lk teksti ning ettekandele kulub orienteeruvalt 15 minutit grupi<br />
kohta. Grupis võiks olla 2-3 inimest.<br />
<br />
==Arvestuse kujunemine== <br />
<br />
'''Arvestuse''' saamiseks peavad olema tehtud:<br />
1) suuliselt kaitstud '''kolm''' (seitsmest) laborites tehtavast praktilisest ülesandest<br />
2) päevaõpe: kantud ette grupitööna valminud iseseisev töö (juhtumiuuring).<br />
2) kaugõpe: kantud ette individuaaltööna valminud ettekanne või viki artikkel ainet puudutaval teemal<br />
<br />
'''Boonuspunkte''' saab:<br />
<br />
1) Teistele teema kohta ettekande tegemise eest (kogemuse jagamine)<br />
2) Huvitavate praktikumi ülesannete välja mõtlemise eest<br />
3) Praktikumis, õppejõuga kokkuleppel, kaastudengite juhendamise eest<br />
4) LUGil ettekande tegemise eest<br />
<br />
==Tähtajad kevad 2016== <br />
<br />
'''Päevaõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Juhtumuuring: Grupid registreerida:''' '''.; Grupi valmis kirjatöö esitada e-mailile ''' '''; Ettekanded: viimases loengus ;</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: ''' ''';</li><br />
</ol><br />
<br />
'''Kaugõppele:'''<br />
<br />
<ol><br />
<li>Ettekande teema teatamine '''01.05.2016'''; ettekanne teha hiljemalt: '''11.06.2016''';</li><br />
<li>Viki artikli teema kinnitamine '''01.05.2016'''; artikli esitamine: '''29.05.2016'''</li><br />
<li>Praktikumiülesannete kaitsmise viimane tähtaeg: '''arvestuse päeval 11.06.2016'''</li><br />
</ol><br />
<br />
==Kiitus/Laitus/Ettepanekud/KKK==<br />
<br />
Aita kaasõpilastel ja endal elu paremaks teha ning kirjuta oma ettepanekud, konstruktiivne kriitika ja kiitused aadressil '''kloodus@itcollege.ee''', et saaksin ainet paremaks muuta või muutmata jätta. Aitäh!<br />
<br />
<br />
==Tudengite poolt tehtud wiki artiklid ==<br />
<br />
[[Artikli kondikava ]]<br />
<br />
[[SSD kettad]] <br />
<br />
[[RAID]] - Evelin Padjus (2016 kevad)<br />
<br />
[[DAS]]<br />
<br />
[[SAN]]<br />
<br />
[[NAS]] - Rauno Juuse (2016 kevad)<br />
<br />
[[Software Defined Storage]]<br />
<br />
[[Multipleksimine]]<br />
<br />
[[Data replication]] - Liis Vauberg (2016 kevad)<br />
<br />
[[CAS]] - Diana Lõhmus (2016 kevad)<br />
<br />
[[Provisioning]]<br />
<br />
[[Storage cache]]<br />
<br />
[[Automated storage tiering]]<br />
<br />
[[RAID controller]] - Silver Park (2016 kevad)</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=100301/etc/group2016-01-11T17:59:14Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
<p>Silver Park AK21</p><br />
Esitamise kuupäev: 13.12.2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
/etc kaust Linux'is sisaldab erinevaid süsteemikonfigratsiooni faile ning üks nendest on /etc/group mis sisaldab infot kasutajate gruppidesse kuulumise kohta.<br />
/etc/group fail on kasutav kõigis Linux/GNU ning FreeBSD süsteemides. Selles artikklis on juttu /etc/group faili ülesehitusest ning samuti sellest kuidas sealt gruppide kohta infot saada.<br />
<br />
==Failiõigused Linux'is==<br />
<br />
Linuxi failiõigused võimaldavad anda õigusi (write, read, execute) kasutajale, grupile ja kõigile teistele (owner, group, everyone). Grupile antavad õigused võimaldavad jagada faili kasutusõigused kõigile kasutajatele kes vastavas grupi liikmeks on.<br />
<br />
==Kasutajad ja grupid Linuxis==<br />
<br />
Linuxis lisatakse kasutaja ühte või rohkemasse gruppi järgnevatel põhjustel:<br />
*Jagamaks faile või teise ressursse osadele kasutajatele.<br />
*Lihtsamaks kasutajate haldamiseks.<br />
*Kasutajate järelevalve teostamiseks<br />
*Grupi liikmeks olemine võimaldab kasutajal saada ligipääsu kaustadele või seadmetele mis on vastavale grupile lubatud.<br />
<br />
Kui kasutaja kuulub mitmesse gruppi saab ta ligipääsu kõigile ressurssidele mis nendele gruppidele määratud on.<br />
[https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions]<br />
==/etc/group faili üleshitus==<br />
<br />
/etc/group on tekstfail Linux / Unix süsteemides, mis defineerib grupid kuhu kasutajad kuuluvad.<br />
<br />
<pre><br />
sales:x:132:silver,odoo,postgre<br />
_____ _ _ _________<br />
| | | |<br />
| | | |<br />
1 2 3 4<br />
</pre><br />
<br />
#'''Grupi nimi''' - Kui kasutaja sisestab käsu <code>ls -l</code>, siis grupi nimi on näidatud grupi väljas.<br />
#'''Parool''' - Gruppidele küll tihtipeale paroole ei määrata kuid see on võimalik. Gruppide paroole saab kasutada lisaturvalisuse tagamiseks. Seda ei kasutata väga tihti, sest kasutajal on juba parool ning grupi parooli peaksid kõik grupi liikmed teadma.[http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password]<br />
#'''Grupi ID (GID)''' - Igale kasutajale peab olema määratud grupi ID. Neid saab vaadata failist /etc/passwd<br />
#'''Grupi liikmed''' - siin kuvatakse loeteluna kõik grupi liikmed. Grupi liikmete nimed on eraldatud komaga.[http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/]<br />
<br />
==/etc/group faili kasutamine==<br />
<br />
Faili sisu vaatamiseks saab kasutada järgnevaid käske:<br />
*<code>less /etc/group</code><br />
<br />
*<code>more /etc/group</code><br />
<br />
*<code>nano /etc/group</code><br />
<br />
*<code>cat /etc/group</code><br />
<br />
Nende käskude kasutamine sõltub kas kasutavas Linux'i installatsioonis on vastavad pakid paigaldatud (less, more, nano, cat) ning võimalik on ka kasutada teisi pakke selle faili sisu kuvamiseks (näiteks gedit, vim vms). Kui /etc/group failis mingeid muutusi teha siis peab kasutaja kes uude gruppi lisati või mõnest grupist eemaldati uuesti sisse logima, sest kasutaja gruppidesse kuuluvust kontrollitakse sisselogimisel (sama kehtib ka usermod'i kaudu samade muutuste tegemisel).<br><br />
<br><br />
Saamaks teada millistesse gruppidese kasutaja kuulub saab kasutada järgnevat käsku:<br><br />
<br><br />
*<code>groups {username}</code><br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>groups silver</code><br><br />
Vastuseks kuvatakse kasutajanimi ning kõikkide gruppide nimed mille liikmeks ta on:<br><br />
<code>silver : silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sambashare</code><br><br />
<br><br />
Vaatamaks kasutaja grupi ID'sid või nimesid võime kasutada järgnevaid käske:<br><br />
<br><br />
*<code>id -g {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi ID (GID)<br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>id -g silver</code><br><br />
Vastuseks tuleb kasutaja silver primaargrupi ID:<br><br />
<code>1000</code><br><br />
<br><br />
*<code>id -gn {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi nime (standardina on kasutaja peamise grupi nimi sama mis kasutaja nimi)<br><br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>id -gn silver</code><br><br />
Vastuseks kuvatakse kasutaja primaargrupi nimi:<br><br />
<code>silver</code><br><br />
<br><br />
*<code>id -G {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide ID'd (GID) kuhu kasutaja kuulub<br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>id -G silver</code><br><br />
Vastuseks kuvatakse kõigi gruppide ID'd kuhu kasutaja kuulub:<br><br />
<code>1000 4 24 27 30 46 113 130</code><br><br />
<br><br />
*<code>id -Gn {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide nimed kuhu kasutaja kuulub<br><br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>id -Gn silver</code><br><br />
Vastuseks kuvatakse kõigi gruppide nimed kuhu kasutaja kuulub:<br><br />
<code>silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sambashare</code><br><br />
<br><br />
*<code>id {username}</code> - See käsk kuvab kogu eelneva info kenasti ühel real<br><br />
Näidiskäsklus:<br><br />
<code>id silver</code><br><br />
Vastuseks kuvatakse kasutaja kohta ID koos nimega, primaargrupi ID koos nimega ning kõikide kasutaja gruppide ID'd ja nimed:<br><br />
<code>uid=1000(silver) gid=1000(silver) groups=1000(silver),4(adm),24(cdrom),<br />
27(sudo),30(dip),46(plugdev),113(lpadmin),130(sambashare)</code><br><br />
<br><br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Gruppide kasutamine on elementaarne osa Linux'i kasutajahaldusest. Kasutajate gruppidesse lahterdamine annab hea võimalused määrata erinevatele kasutajatele vajalikud kaustad, failid, seadmed ning muud ressursid.<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
#https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions<br />
#http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password<br />
#http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=99835/etc/group2016-01-03T13:49:34Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
<p>Silver Park AK21</p><br />
Esitamise kuupäev: 13.12.2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
/etc kaust Linux'is sisaldab erinevaid süsteemikonfigratsiooni faile ning üks nendest on /etc/group mis sisaldab infot kasutajate gruppidesse kuulumise kohta.<br />
/etc/group fail on kasutav kõigis Linux/GNU ning FreeBSD süsteemides. Selles artikklis on juttu /etc/group faili ülesehitusest ning samuti sellest kuidas sealt gruppide kohta infot saada.<br />
<br />
==Failiõigused Linux'is==<br />
<br />
Linuxi failiõigused võimaldavad anda õigusi (write, read, execute) kasutajale, grupile ja kõigile teistele (owner, group, everyone). Grupile antavad õigused võimaldavad jagada faili kasutusõigused kõigile kasutajatele kes vastavas grupi liikmeks on.<br />
<br />
==Kasutajad ja grupid Linuxis==<br />
<br />
Linuxis lisatakse kasutaja ühte või rohkemasse gruppi järgnevatel põhjustel:<br />
*Jagamaks faile või teise ressursse osadele kasutajatele.<br />
*Lihtsamaks kasutajate haldamiseks.<br />
*Kasutajate järelevalve teostamiseks<br />
*Grupi liikmeks olemine võimaldab kasutajal saada ligipääsu kaustadele või seadmetele mis on vastavale grupile lubatud.<br />
<br />
Kui kasutaja kuulub mitmesse gruppi saab ta ligipääsu kõigile ressurssidele mis nendele gruppidele määratud on.<br />
[https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions]<br />
==/etc/group faili üleshitus==<br />
<br />
/etc/group on tekstfail Linux / Unix süsteemides, mis defineerib grupid kuhu kasutajad kuuluvad.<br />
<br />
<pre><br />
sales:x:132:silver,odoo,postgre<br />
_____ _ _ _________<br />
| | | |<br />
| | | |<br />
1 2 3 4<br />
</pre><br />
<br />
#'''Grupi nimi''' - Kui kasutaja sisestab käsu <code>ls -l</code>, siis grupi nimi on näidatud grupi väljas.<br />
#'''Parool''' - Gruppidele küll tihtipeale paroole ei määrata kuid see on võimalik. Gruppide paroole saab kasutada lisaturvalisuse tagamiseks. Seda ei kasutata väga tihti, sest kasutajal on juba parool ning grupi parooli peaksid kõik grupi liikmed teadma.[http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password]<br />
#'''Grupi ID (GID)''' - Igale kasutajale peab olema määratud grupi ID. Neid saab vaadata failist /etc/passwd<br />
#'''Grupi liikmed''' - siin kuvatakse loeteluna kõik grupi liikmed. Grupi liikmete nimed on eraldatud komaga.[http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/]<br />
<br />
==/etc/group faili kasutamine==<br />
<br />
Faili sisu vaatamiseks saab kasutada järgnevaid käske:<br />
*<code>less /etc/group</code><br />
<br />
*<code>more /etc/group</code><br />
<br />
*<code>nano /etc/group</code><br />
<br />
*<code>cat /etc/group</code><br />
<br />
Nende käskude kasutamine sõltub kas kasutavas Linux'i installatsioonis on vastavad pakid paigaldatud (less, more, nano, cat) ning võimalik on ka kasutada teisi pakke selle faili sisu kuvamiseks (näiteks gedit, vim vms). Kui /etc/group failis mingeid muutusi teha siis peab kasutaja kes uude gruppi lisati või mõnest grupist eemaldati uuesti sisse logima, sest kasutaja gruppidesse kuuluvust kontrollitakse sisselogimisel (sama kehtib ka usermod'i kaudu samade muutuste tegemisel).<br />
<br />
Saamaks teada millistesse gruppidese kasutaja kuulub saab kasutada järgnevat käsku:<br />
*<code>groups {username}</code><br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ groups silver<br />
silver : silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sambashare<br />
</pre><br />
Näidisest tuleb välja, et kasutaja "silver" kuulub gruppidesse silver, adm, cdrom, sudo, dip, plugdev, lpadmin ja sambashare.<br />
<br />
Vaatamaks kasutaja grupi ID'sid või nimesid võime kasutada järgnevaid käske:<br />
<br />
*<code>id -g {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi ID (GID)<br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ id -g silver<br />
1000<br />
</pre><br />
<br />
*<code>id -gn {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi nime (standardina on kasutaja peamise grupi nimi sama mis kasutaja nimi)<br />
<br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ id -gn silver<br />
silver<br />
</pre><br />
<br />
*<code>id -G {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide ID'd (GID) kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ id -G silver<br />
1000 4 24 27 30 46 113 130<br />
</pre><br />
<br />
*<code>id -Gn {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide nimed kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ id -Gn silver<br />
silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sambashare<br />
</pre><br />
<br />
*<code>id {username}</code> - See käsk kuvab kogu eelneva info kenasti ühel real<br />
<br />
Näidis:<br />
<pre><br />
silver@prkn:~$ id silver<br />
uid=1000(silver) gid=1000(silver) groups=1000(silver),4(adm),24(cdrom),<br />
27(sudo),30(dip),46(plugdev),113(lpadmin),130(sambashare)<br />
</pre><br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Gruppide kasutamine on elementaarne osa Linux'i kasutajahaldusest. Kasutajate gruppidesse lahterdamine annab hea võimalused määrata erinevatele kasutajatele vajalikud kaustad, failid, seadmed ning muud ressursid.<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
#https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions<br />
#http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password<br />
#http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=98920/etc/group2015-12-13T14:29:22Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
<p>Silver Park AK21</p><br />
Esitamise kuupäev: 13.12.2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
/etc kaust Linux'is sisaldab erinevaid süsteemikonfigratsiooni faile:<br />
*'''/etc/passwd''' - Sisaldab põhilist informatsiooni kasutajate kohta. See on koht kus kasutajad defineeritakse.<br />
*'''/etc/fstab''' - Sisaldab infot kõvaketaste kohta mis käivitamisel süsteemile külge poogitakse.<br />
*'''/etc/hosts''' - Selles failis saab defineerida manuaalseid DNS kirjeid, ehk määrata URL'idele vastavaid IP aadresseid. Siin saab ka keelata erinevaid kodulehti, suunates päringud DNS serveri asemel localhosti.<br />
*'''/etc/init.d''' - See kaust sisaldab skripte mis süsteemi laadimiselt käivitatakse.<br />
*'''/etc/group''' - Sisaldab infot kasutajate gruppidesse kuulumise kohta.<br />
<br />
Faile võib etc kaustas veel olla kuid need on peamised mida kasutatakse.<br />
<br />
==Failiõigused Linux'is==<br />
<br />
Linuxi failiõigused võimaldavad anda õigusi (write, read, execute) kasutajale, grupile ja kõigile teistele (owner, group, everyone). Grupile antavad õigused võimaldavad jagada faili kasutusõigused kõigile kasutajatele kes vastavas grupi liikmeks on.<br />
<br />
==Kasutajad ja grupid Linuxis==<br />
<br />
Linuxis lisatakse kasutaja ühte või rohkemasse gruppi järgnevatel põhjustel:<br />
*Jagamaks faile või teise ressursse osadele kasutajatele.<br />
*Lihtsamaks kasutajate haldamiseks.<br />
*Kasutajate järelevalve teostamiseks<br />
*Grupi liikmeks olemine võimaldab kasutajal saada ligipääsu kaustadele või seadmetele mis on vastavale grupile lubatud.<br />
<br />
Kui kasutaja kuulub mitmesse gruppi saab ta ligipääsu kõigile ressurssidele mis nendele gruppidele määratud on.<br />
<br />
==/etc/group faili üleshitus==<br />
<br />
/etc/group on tekstfail Linux / Unix süsteemides, mis defineerib grupid kuhu kasutajad kuuluvad.<br />
<br />
<pre><br />
sales:x:132:silver,odoo,postgre<br />
_____ _ _ _________<br />
| | | |<br />
| | | |<br />
1 2 3 4<br />
</pre><br />
<br />
#'''Grupi nimi''' - Kui kasutaja sisestab käsu <code>ls -l</code>, siis grupi nimi on näidatud grupi väljas.<br />
#'''Parool''' - Gruppidele küll tihtipeale paroole ei määrata kuid see on võimalik. Gruppide paroole saab kasutada lisaturvalisuse tagamiseks. Seda ei kasutata väga tihti, sest kasutajal on juba parool ning grupi parooli peaksid kõik grupi liikmed teadma.<br />
#'''Grupi ID (GID)''' - Igale kasutajale peab olema määratud grupi ID. Neid saab vaadata failist /etc/passwd<br />
#'''Grupi liikmed''' - siin kuvatakse loeteluna kõik grupi liikmed. Grupi liikmete nimed on eraldatud komaga.<br />
<br />
==/etc/group faili kasutamine==<br />
<br />
Faili sisu vaatamiseks saab kasutada järgnevaid käske:<br />
*<code>less /etc/group</code><br />
<br />
*<code>more /etc/group</code><br />
<br />
*<code>nano /etc/group</code><br />
<br />
*<code>cat /etc/group</code><br />
<br />
Nende käskude kasutamine sõltub kas kasutavas Linux'i installatsioonis on vastavad pakid paigaldatud (less, more, nano, cat) ning võimalik on ka kasutada teisi pakke selle faili sisu kuvamiseks (näiteks gedit, vim vms). Kui /etc/group failis mingeid muutusi teha siis peab kasutaja kes uude gruppi lisati või mõnest grupist eemaldati uuesti sisse logima, sest kasutaja gruppidesse kuuluvust kontrollitakse sisselogimisel (sama kehtib ka usermod'i kaudu samade muutuste tegemisel).<br />
<br />
Saamaks teada millistesse gruppidese kasutaja kuulub saab kasutada järgnevat käsku:<br />
*<code>groups {username}</code><br />
Näidis päring:<br />
*<code>groups silver</code><br />
Näidis vastus:<br />
*<code>silver : silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sales sambashare</code><br />
Näidisest tuleb välja, et kasutaja "silver" kuulub gruppidesse silver, adm, cdrom, sudo, dip, plugdev, lpadmin, sales ja sambashare.<br />
<br />
Vaatamaks kasutaja grupi ID'sid või nimesid võime kasutada järgnevaid käske:<br />
<br />
*<code>id -g {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi ID (GID)<br />
<br />
*<code>id -gn {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi nime (standardina on kasutaja peamise grupi nimi sama mis kasutaja nimi)<br />
<br />
*<code>id -G {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide ID'd (GID) kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
*<code>id -Gn {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide nimed kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Gruppide kasutamine on elementaarne osa Linux'i kasutajahaldusest. Kasutajate gruppidesse lahterdamine annab hea võimalused määrata erinevatele kasutajatele vajalikud kaustad, failid, seadmed ning muud ressursid.<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
#http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/<br />
#http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password<br />
#http://linuxcommand.org/lc3_lts0040.php<br />
#https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=98919/etc/group2015-12-13T13:53:38Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>==Autor==<br />
<p>Silver Park AK21</p><br />
Esitamise kuupäev: 13.12.2015<br />
<br />
==Sissejuhatus==<br />
/etc kaust Linux'is sisaldab erinevaid süsteemikonfigratsiooni faile:<br />
*'''/etc/passwd''' - Sisaldab põhilist informatsiooni kasutajate kohta. See on koht kus kasutajad defineeritakse.<br />
*'''/etc/fstab''' - Sisaldab infot kõvaketaste kohta mis käivitamisel süsteemile külge poogitakse.<br />
*'''/etc/hosts''' - Selles failis saab defineerida manuaalseid DNS kirjeid, ehk määrata URL'idele vastavaid IP aadresseid. Siin saab ka keelata erinevaid kodulehti, suunates päringud DNS serveri asemel localhosti.<br />
*'''/etc/init.d''' - See kaust sisaldab skripte mis süsteemi laadimiselt käivitatakse.<br />
*'''/etc/group''' - Sisaldab infot kasutajate gruppidesse kuulumise kohta.<br />
<br />
Faile võib etc kaustas veel olla kuid need on peamised mida kasutatakse.<br />
<br />
==Failiõigused Linux'is==<br />
<br />
Linuxi failiõigused võimaldavad anda õigusi (write, read, execute) kasutajale, grupile ja kõigile teistele (owner, group, everyone). Grupile antavad õigused võimaldavad jagada faili kasutusõigused kõigile kasutajatele kes vastavas grupi liikmeks on.<br />
<br />
==Kasutajad ja grupid Linuxis==<br />
<br />
Linuxis lisatakse kasutaja ühte või rohkemasse gruppi järgnevatel põhjustel:<br />
*Jagamaks faile või teise ressursse osadele kasutajatele.<br />
*Lihtsamaks kasutajate haldamiseks.<br />
*Kasutajate järelevalve teostamiseks<br />
*Grupi liikmeks olemine võimaldab kasutajal saada ligipääsu kaustadele või seadmetele mis on vastavale grupile lubatud.<br />
<br />
Kui kasutaja kuulub mitmesse gruppi saab ta ligipääsu kõigile ressurssidele mis nendele gruppidele määratud on.<br />
<br />
==/etc/group faili üleshitus==<br />
<br />
/etc/group on tekstfail Linux / Unix süsteemides, mis defineerib grupid kuhu kasutajad kuuluvad.<br />
<br />
<pre><br />
sales:x:132:silver,odoo,postgre<br />
_____ _ _ _________<br />
| | | |<br />
| | | |<br />
1 2 3 4<br />
</pre><br />
<br />
#'''Grupi nimi''' - Kui kasutaja sisestab käsu <code>ls -l</code>, siis grupi nimi on näidatud grupi väljas.<br />
#'''Parool''' - Gruppidele küll tihtipeale paroole ei määrata kuid see on võimalik. Gruppide paroole saab kasutada lisaturvalisuse tagamiseks. Seda ei kasutata väga tihti, sest kasutajal on juba parool ning grupi parooli peaksid kõik grupi liikmed teadma.<br />
#'''Grupi ID (GID)''' - Igale kasutajale peab olema määratud grupi ID. Neid saab vaadata failist /etc/passwd<br />
#'''Grupi liikmed''' - siin kuvatakse loeteluna kõik grupi liikmed. Grupi liikmete nimed on eraldatud komaga.<br />
<br />
==/etc/group faili kasutamine==<br />
<br />
Faili sisu vaatamiseks saab kasutada järgnevaid käske:<br />
*<code>less /etc/group</code><br />
<br />
*<code>more /etc/group</code><br />
<br />
*<code>nano /etc/group</code><br />
<br />
*<code>cat /etc/group</code><br />
<br />
Nende käskude kasutamine sõltub kas kasutavas Linux'i installatsioonis on vastavad pakid paigaldatud (less, more, nano, cat) ning võimalik on ka kasutada teisi pakke selle faili sisu kuvamiseks (näiteks gedit, vim vms)<br />
<br />
Saamaks teada millistesse gruppidese kasutaja kuulub saab kasutada järgnevat käsku:<br />
*<code>groups {username}</code><br />
Näidis päring:<br />
*<code>groups silver</code><br />
Näidis vastus:<br />
*<code>silver : silver adm cdrom sudo dip plugdev lpadmin sales sambashare</code><br />
Näidisest tuleb välja, et kasutaja "silver" kuulub gruppidesse silver, adm, cdrom, sudo, dip, plugdev, lpadmin, sales ja sambashare.<br />
<br />
Vaatamaks kasutaja grupi ID'sid või nimesid võime kasutada järgnevaid käske:<br />
<br />
*<code>id -g {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi ID (GID)<br />
<br />
*<code>id -gn {username}</code> - See käsk kuvab kasutaja peamise grupi nime (standardina on kasutaja peamise grupi nimi sama mis kasutaja nimi)<br />
<br />
*<code>id -G {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide ID'd (GID) kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
*<code>id -Gn {username}</code> - See käsk kuvab kõikide gruppide nimed kuhu kasutaja kuulub<br />
<br />
==Kokkuvõte==<br />
<br />
Gruppide kasutamine on elementaarne osa Linux'i kasutajahaldusest. Kasutajate gruppidesse lahterdamine annab hea võimalused määrata erinevatele kasutajatele vajalikud kaustad, failid, seadmed ning muud ressursid.<br />
<br />
<br />
==Kasutatud kirjandus==<br />
<br />
#http://www.cyberciti.biz/faq/understanding-etcgroup-file/<br />
#http://unix.stackexchange.com/questions/93123/typical-use-case-for-a-group-password<br />
#http://linuxcommand.org/lc3_lts0040.php<br />
#https://www.linux.com/learn/tutorials/309527-understanding-linux-file-permissions<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=98327/etc/group2015-12-05T10:25:41Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>Silver Park AK21<br />
<br />
<br />
[[Category: Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ODOO_tarkvara_installimine&diff=98037ODOO tarkvara installimine2015-11-27T17:12:14Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Rühm: AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Selles Viki artikklis on juhend kuidas paigldada Ubuntu Server'isse Odoo v8 tarkvara. Odoo on Open Source ERP (Enterprise resource planning) tarkvara. Odoo tarkvara on kirjutatud pythonis ning selle lähtekood on saadaval Github'is. Siin ma kirjeldangi kuidas paigaldada Odoo otse github'ist.Odoo S.A. (tarkvara tootja) võimaldab küll kasutada .deb (Debian/Ubuntu) või .rpm (RedHat) formaate automaatseks paigalduseks kuid paraku annab manuaalne paigaldus rohkem võimalusi tarkvara konfigureerimiseks.<br />
<br />
= Odoo v8 tarvara installimise juhend =<br />
<br />
<ol><br />
<li><br />
Esimene samm<br />
</li><br />
</ol><br />
<br />
= Odoo v8 tarvara konfigureerimise juhend =<br />
<br />
<ol><br />
<li><br />
Esimene samm<br />
</li><br />
</ol></div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=/etc/group&diff=98036/etc/group2015-11-27T16:54:51Z<p>Spark: Created page with "Silver Park AK21"</p>
<hr />
<div>Silver Park AK21</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=ODOO_tarkvara_installimine&diff=97731ODOO tarkvara installimine2015-11-22T17:40:57Z<p>Spark: Created page with "= Autor = Autor: Silver Park<br> Rühm: AK21 = Sissejuhatus = Selles Viki artikklis on juhend kuidas paigldada Ubuntu Server'isse Odoo v8 tarkvara. Odoo on Open Source ERP..."</p>
<hr />
<div>= Autor =<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Rühm: AK21<br />
<br />
= Sissejuhatus =<br />
<br />
Selles Viki artikklis on juhend kuidas paigldada Ubuntu Server'isse Odoo v8 tarkvara. Odoo on Open Source ERP (Enterprise resource planning) tarkvara. Odoo tarkvara on kirjutatud pythonis ning selle lähtekood on saadaval Github'is. Siin ma kirjeldangi kuidas paigaldada Odoo otse github'ist.Odoo S.A. (tarkvara tootja) võimaldab küll kasutada .deb (Debian/Ubuntu) või .rpm (RedHat) formaate automaatseks paigalduseks kuid paraku annab manuaalne paigaldus rohkem võimalusi tarkvara konfigureerimiseks.<br />
<br />
= Odoo v8 tarvara installimise juhend =<br />
<br />
<ol><br />
<li><br />
Esimene samm<br />
</li><br />
</ol><br />
<br />
= Odoo v8 tarvara konfigureerimise juhend =<br />
<br />
<ol><br />
<li><br />
Esimene samm<br />
</li><br />
</ol><br />
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67919User:Spark2013-11-09T11:47:44Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
===Vastus===<br />
(Kood 10132272)<br />
<br />
X = 26; esimene semester 27-26=1(EAP)<br />
<br />
Y =21; teine semester 27-21=6(EAP)<br />
<br />
kaks semestrik kokku 1+6=7 EAP<br />
<br />
1 EAP = 50 Eur seega 7(EAP)*50=350 (Eur) <br />
<br />
Vastus: Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 7 EAP-d väärtusega 350 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67918User:Spark2013-11-09T11:42:22Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 2=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
(Kood 10132272)<br />
<br />
X = 26; esimene semester 27-26=1(EAP)<br />
<br />
Y =21; teine semester 27-21=6(EAP)<br />
<br />
kaks semestrik kokku 1+6=7 EAP<br />
<br />
1 EAP = 50 Eur seega 7(EAP)*50=350 (Eur) <br />
<br />
Vastus: Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 7 EAP-d väärtusega 350 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67917User:Spark2013-11-09T11:40:41Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
===Ülesanne=== <br />
<br />
Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br />
<br />
(Kood 10132272)<br />
<br />
X = 26; esimene semester 27-26=1(EAP)<br />
<br />
Y =21; teine semester 27-21=6(EAP)<br />
<br />
kaks semestrik kokku 1+6=7 EAP<br />
<br />
1 EAP = 50 Eur seega 7(EAP)*50=350 (Eur) <br />
<br />
Vastus: Õppeaasta lõpuks tuleb hüvitada 7 EAP-d väärtusega 350 Eurot.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67916User:Spark2013-11-09T11:22:52Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67915User:Spark2013-11-09T11:22:39Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
[Category:Erialatutvustus 2013 kaugõpe]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67914User:Spark2013-11-09T11:19:14Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.<br />
<br />
[[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67913User:Spark2013-11-09T11:18:24Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br><br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Ennem punase päeva tähtaega tuleb ära otsustada milliseid lisaaineid endale valida vastavaks semestriks.b<br><br />
Õigus kordusarvestusteks kehtib kuni ülejärgmise semestri punase joone päevan<br><br />
Õppekava ja/või õppevormi vahetamise taotlemiseks esitab üliõpilane/ekstern hiljemalt 1 tööpäev enne semestri punase joone päeva EIK õppeosakonda rektori nimele vabas vormis kirjaliku avalduse.<br><br />
Punase päeva tähtajaks peab õpilane ÕIS'is ära deklareerima oma kursused järgnevaks semestriks.<p><br />
Eksamil positiivse hinde saanu võib taotleda tulemuse parandamiseks üht korduseksamit kahe semestri jooksul. Tulemuslikul korduseksamil saadud kõrgem hinne asendab õppetulemuste arvestamisel eelnevat eksami hinnet. Tulemuseta korduseksami puhul säilib esialgne hinne.</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67912User:Spark2013-11-09T11:10:35Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br><br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Uurin veel</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67911User:Spark2013-11-09T11:10:21Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Mis on need tegevused, mis tuleb teha enne punase joone päeva? Panna kirja vähemalt neli (4) võimalikku tegevust. <br />
Eksamil on saadud positiivne hinne, kuid on soov seda hinnet parandada. Mitu korda on võimalik hinnet parandada ja milline hinne läheb akadeemisele õiendile lõpetamisel?<br />
<br />
===Vastus===<br />
<br />
Uurin veel</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67910User:Spark2013-11-09T11:08:30Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus A=== <br />
<br />
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused: <p><br />
Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu<br><br />
Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga.<br><br />
Korduseksamile saab registreerida ÕIS'is<br><br />
Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67909User:Spark2013-11-09T10:58:31Z<p>Spark: /* Erialatutvustuse aine arvestustöö */</p>
<hr />
<div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.<br />
<br />
==Õpingukorralduse küsimused==<br />
===Küsimus B=== <br />
Kukkusid arvestusel läbi. Kuidas edasi? Kaua on võimalik arvestust teha? Kellega kokkuleppida, et arvestust teha? Kuidas toimub järelarvestusele registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigieelarvelisel (RE) kohal? Palju maksab, kui oled riigieelarvevälisel (REV) kohal?<br />
<br />
===Vastus===<br />
Eksami uuesti sooritamiseks pean tegema järgmised tegevused ...<br />
<br />
===Küsimus 3=== <br />
Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br />
<br />
===Vastus===</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67908User:Spark2013-11-09T10:54:39Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div><br />
== Erialatutvustuse aine arvestustöö ==<br />
<br />
<br />
Autor: Silver Park<br />
Esitamise kuupäev: 09. november 2013<br />
<br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67907User:Spark2013-11-09T10:53:42Z<p>Spark: </p>
<hr />
<div><br />
== Essee ==<br />
<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.</div>Sparkhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Spark&diff=67906User:Spark2013-11-09T10:50:56Z<p>Spark: Created page with "Erialatutvustus Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise p…"</p>
<hr />
<div>Erialatutvustus<br />
<br />
Enne kursust ei osanud ma üldse oodata mida see üldiselt endast kujutab. Ma olin algselt eelarvamusel, et tegemist on mingi kuiva koolieeskirjadega tutvumise põhise kursusega. Peale loengute vaatamast sain aru, et tegemist oli IT õpilasele vägagi olulise kursusega mille jooksul sain tutvuda erinevate IT aladel töötamise põhimõtetega ning üldiselt tööturu reeglitega. Loengute kuulamise käigus sain teada kuidas peaks koolis õppima, millega võiks kooli kõrvalt tegeleda ning kuidas toimetada peale lõpetamist. Valikuid on palju.<br />
<br />
Enim meeldis mulle Linnar Viiki poolt esitatud loeng innovatsiooni olemuse ja juhtimise teemal. Ma teadsin ka varem enamvähem mis asi on innovatsioon aga mul polnud aimugi, et innovatsiooni definitsioon on keerulisem kui lihtsalt uuenduslik. Sain teada, et kõige paremini toimib innovatsioon keskkonnas kus kõik meeskonnaliikmed panustavad ideedesse. Sellistes ettevõtetes tavaliselt puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimissüsteem. Loengu käigus sain teada, et innovatsioon ei pruugi alati radikaalne ega revolutsiooniline olla. Innovatsioon võib olla ka olemasolevate toodete ja/või teenuste uutmoodi kasutamine. Näiteks tuumajaama rajamine Eestisse võiks olla innovatsioon isegi juhul kui juba ligi seitsmekümnes riigis on juba eelnevalt tuumajaama kasutatud. Innovatsiooni pärsivad tootjatevahelised patendisõjad mille kohta loengupidaja näitas head slaidi kus oli näidatud mobiiliseadmete tootjate vahelisi patentide vaidlusi kohtus. Üldlevinud tõde oli, et kõik kaebavad kedagi kohtusse. Peaaegu keegi pole süüst puhast.<br />
<br />
Skype NOC Monitooringu meeskonnaliikmete Erki Naumanise ja Jüri Gavrilenkovi poolt antud loeng oli üldiselt väga tehniline ning huvitav. Hea oli kuulata reaalselt IT alal töötavate inimeste muljeid oma ala kohta. Neile tundus Skype’s töötamine väga meeldivat ja üldiselt tundusid nad oma tööd nautivat. Selle loengu jooksul sain ka teada kuidas toimub Skype’s süsteemide monitoorimine. Seal toimub kogu monitoorimine eraldi tiimidena. Monitoorijate meeskonnad on töös 24 tundi päevas ning nemad on need kes ennetavad suuremaid katastroofe Skype’i töös. Nad monitoorivad erinavaid tähtsaid komponente, mida Skype üldiselt endast kujutab, alates serverite kõvaketastest kuni Skype SMS teenuse toimimiseni. Nad rääkisid ka, et tihtipeale kujutavad neile tulevad teadaanded ehk alert’id endast valehäiret tulenevalt teatud riikide kommetest. Näiteks lõpetavad Inglismaal inimesed töö kell 5 ning peale seda langeb kasutajate arv väga madalale. NAGIOS’e süsteem peab seda imelikuks ning saadab teadaande montoorijatele vea tekkimise kohta kuigi tegu on kõigest töölt koju sõitvate inimestega, kes autoroolis ju suhtluskanaleid kasutada ei tohi.<br />
<br />
Nortal AS’i tutvustav loeng „Kuidas saada superstaariks?“ tundus olevat algavale IT tudengile väga motiveerivalt, sest nad korraldavad iga suvi suveülikooli nimelist projekti kus isegi õppivad tudengid võivad osaleda ning lisaks 2 kuulisele praktikale pakutake ka võimalust pikemalt seal töötada. Loengust sain teada, et just Nortal ongi suurim tarkvaraarendusega tegelev Eesti ettevõte. Neil on kontorid paljudes erinevates riikides ning lisaks toimub projekte ka mujal maailmas (näiteks Nigeerias). Mulle tundus Nortal olevat selline ettevõte kus ma võiksin tulevikus töötada. Nad tegelevad kõiksugu erinevate tarkvaraprojektidega ning otsivad koguaeg uusi liikmeid oma meeskonda.<br />
<br />
Andres Käveri loeng „Elufilosoofia ja IT Eestis“ lähenes tarkvaraarendusele teisest küljest. Loengupidaja on eraettevõtja kes seletas rohkem IT ärilist poolt. Andres Käver ise on värskelt IT Kolledži lõpetanud eelmine aasta. Ta lõpetas kooli kaugõppes kahe aastaga ning keskmise hindega 5. Ta rääkis miks IT teenused on kallid ning selgitas täpsemalt millised kulutused on ettevõtjal ühe täiskohaga töötaja kohta. Need on umbkaudu suurusjärgus 1000€ päevas. Seega ei saa müüa täistöökohaga töötaja aega odavamalt kui 1000€ päevas. Kui töötaja saab palka 2000€ kuus siis ettevõtjal kulub selleks koos maksudega 4000€. Lisaks sellele on ka kõik muud töökohaga seotud kulutused (k.a. töövahendid ning ettevõtja tulu), mis küll valdkonniti erinevad, suurusjärgus 4000€. Seega 2000€ teeniv töötaja peab suutma kuus tekitada käivet 8000€, et töövõtja oleks tööandjale kasumlik. See loeng tundus olevat rohkem tulevastele firmajuhtidele kui otseselt arendajatele või administraatoritele.<br />
<br />
Tarkvara pahupoolt tutvustavat loengut nimega „IT-profid küberpättide vastu!“ andis Tarmo Randel CERT-EE’st. Ta tutvustas oma loengus meile arvutiviiruste ajalugu ja tänapäeva. Loeng tutvustas kuulajatele erinevaid küberkuritegevuse vorme krediitkaartide andmete kogumisest kuni terrorismini välja. Hr. Randel rääkis pikemalt tavalisest kurivara töötamise skeemist kus on palju osalejaid. Veebikülastaja satub kodulehele mis paigutab tema arvutisse pahavara. Seejärel müüakse konkreetse arvuti andmed edasi nakatamise teenusepakkujale kes siis müüb neid andmeid pahavara tellijatele. Näiteks tellija tahab 1000 arvuti paroolid teda saada siis on see võimalik (pangakoodid, emailid, identiteedivargused jms). Peale selle loengu vaatamist hakkasin ka enda koduse võrgule lisaturvalisuse paigaldamist kaaluma.<br />
<br />
Skype’i personalijuhi Merle Liisu Lindma loeng „Life is an Attitude“ ei tundunud mulle nii huvitav kui eelnevad, sest selles loengus eriti infotehnoloogiast ei räägitud. Selles loengus räägiti rohkem üldistest Elulistest probleemidest, õnnest ning selle seosest töökvaliteediga. Loengupidaja seletas põhimõtet mille järgi tema töötajaid valib. Tema jaoks on tähtis, et inimese näost peegeldaks eluga rahulolu. Ta soovitas ka kuulajatel kord aastas maha istuda ja natuke mõelda kas inimene on oma eluga rahul ning kas miski vajaks muutmist. Kui inimene oma eluga rahul ei ole siis ei tohi mõelda, et „Mis sellest? Kannatan ära.“ Selline lähenemine ei ole produktiivne. Inimene peab välja mõtlema mis vajab muutmist ning siis vastava muutuse ellu viima. Muidu inimene ei ole õnnelik. Põhimõte on see, et õnnelik inimene on produktiivne tööline.<br />
<br />
Üleüldiselt neid loenguid kuulates sain ma kinnitust sellele, et ma olen endale valinud õige eriala. Mind on programmeerimine väga ammu huvitanud ning oma senises töös olen ka mingil määral programmeerimisega tegelenud (kui makrode kirjutamist Excelile saab pidada programmeerimiseks) kuid olen vägagi huvitatud edasises elus programmeerimisega tegelemisest.</div>Spark