ICO wiki - User contributions [en]

I027 iseseisvad tööd

2017-04-25T10:53:53Z

Sratasse:

Käesolev artikkel on loodud aine "[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)" iseseisvate tööde haldamiseks.
Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud "Praktikumid" pealkirja all viidatud dokumendis.

Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.

See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.
Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.

=1.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Egert Närep, DK11 - SSH vestlus
* Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud
* Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta
* Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta
* Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux
* Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus
* Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta
* Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile
* Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux
* Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta
* Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta
* Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud
* Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta
* Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta
* Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta
* Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta
* Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta
* Reilika Saks, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta
* Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta
* Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta
* Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta
* Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus
* Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux
* Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus
* Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta
* Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus
* Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta
* Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus
* Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta
* Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta
* Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus
* Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta
* Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta
* Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta
* Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile
* Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta
* Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta
* Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta
* Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta
* Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta
* Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta
* Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta
* Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta
* Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta
* Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.
* Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus
* Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus
* Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta
* Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus
* Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta
* Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta
* Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus
* Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)
* Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta
* Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta
* Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta
* Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta
* Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux
* Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta
* Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta
* Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta
* Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta
* Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta
* Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta
* Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan
* Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta
* Karoliina Vasli - LAMP paigaldus
* Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta
* Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta
* Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta
* Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta
* Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta
* Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta
* Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta
* Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud
* Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus
* Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta
* Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta
* Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - info riistvara kohta
* Sergei Kaganski, DK14 - info riistvara kohta
* Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta
* Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta
* Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile
* Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta
* Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta
* Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus
* Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus
* Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta
* Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus
* Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta
* Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus
* Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus
* Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta
* Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta
* Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta
* Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus
* Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta
* Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta
* Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta
* Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta
* Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus
* Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta
* Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus
* Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis
* Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta
* Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta
* Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta
* Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta
* Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus
* Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta
* Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus
* Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta
* Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta
* Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta
* Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta
* Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta

=2.praktikum=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux
* Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud
* Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud
* Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile
* Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus
* Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.
* Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus
* Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud
* Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux
* Dmitri Lukaš, DK11 - APT'i analoog Windowsile
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile
* Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus
* Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta
* Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile
* Kreet Solnask, IA17 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile
* Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux
* Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux
* Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux
* Helen Oppar, DK12 - Kaksikkäivitus Windows + Linux
* Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux
* Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus
* Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus
* Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud
* Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux
* Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus
* Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile
* Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus
* Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus
* Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus
* Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus
* Anton Kuksov, 12 - MSO->ODF dokumentide konvertimine
* Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile
* Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)

=Probleemilahendus=
* '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''
* Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis
* Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis
* Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.
* Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis
* Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine
* Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis
* Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus
* Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis
* Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.
* Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis
* Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine
* Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur.
* Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s
* Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis
* Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine
* Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist
* Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis
* Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis
* Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine
* Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis
* Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.
* Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine
* Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.
* Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.
* Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt
* Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis
* Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.
* Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.
* Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga
* Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis
* Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine
* Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima
* Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis

[[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]

I027 iseseisvad tööd

2017-03-14T16:39:11Z

Sratasse: /* 1.praktikum */

I027 iseseisvad tööd

2017-02-25T15:42:02Z

Sratasse: /* 1.praktikum */

2016-10-04T14:50:30Z

Sratasse: /* Küsimus A */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sander Ratassepp

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

==Essee==

Esimesel korral käis meile rääkimas Andres Kütt. Andres Kütt on sündinud 16.augustil 1975.aastal. Esimene kokkupuude arvutitega oli, et pidi juppidest ise kokku panema töö juures arvuteid ja esimene koodijupp, mis ta kirjutas oli assembleris "Jukule". Ta pühendas end täielikult arvutitele. Lõpueksamiks sai Andres endale valida Arvutieksami, sest talle tundus see kõik lihtne ja arvusaadav, sest ta on tegelenud sellega peaaegu terve oma elu. Mis on eriti põnev on see, et ta on töötanud Skypes. Andres on tarkvara ehitanud aastast 1993. Ta sai õppima Tartu Ülikooli ja sai oma hinnetega ilma eksamit tegematta sisse ja hakkas tegelema Arvutiteadusega (Computer Science). Ülikooli lõpetamisega tal probleemi ei olnud, sest ometi lõpetas kuldmedaliga selle. 2.detsembril 1993. aastal läks tööle programmeerijana ja töö hakkas kooli segama, aga mitte vastupidi ja pidi lahkuma töölt, sest haridus oli tähtsam. 1993.aastal läks Andres ülikooli ja 1999.aastal sai ta lõpetatud. Andres on õppinud ka välismaal, sellises kooli nagu seda on MIT. Andres sai MIT-i sisse kaugõppesse ja ta sai aru, et akadeemiline maail on väga äge! Ja ta enda sõnul soovitab minna nii ägedasse ülikooli, kui rahakott või teadmised võimaldavad, sest see on seda väärt. MIT-i lõpetas täpselt õigel ajal ehk siis nominaalajaga. Kui MIT-st oli Andres välja saanud, siis tuli ta tagasi Eestisse ja läks tööle riigiinfosüsteemi arhidektiks. Ja Andres käis välja paar tarkusetera arhidekti töö kohta ehk nendeks on, et arhidekti töö on oskus juhtida keerukust ja kui arhidekt ei oska ennast väljendada teistele, siis ei tule midagi tema tööst välja.

Teisel korral käisid meile rääkima Kristel Kruustük ja Marko Kruustük. Nad on Startupi inimesed ja nende firmaks on Testlio. Firma hüüdlauseks on Release apps with confidence. Aga kõigepealt räägin natuke Kristel Kruustükist. Kristel alustas õpinguid Kose Gümnaasiumis 1996-2008 edasi läks ta õppima Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2008.aastal ja lõpetas edukalt 2011.aastal. Esimeseks töökohaks oli tal testija Artifys. Tema hobideks olid aktiivselt osales ta üliõpilaseninduses, meeldib korvpall ja muusika. Üheks kirglikumaks hobiks on tal veebilehtedes vigade otsimine, see on ühtlasi ka testija ülesanne. Kui lõpetas IT Kolledži, siis läks tööle Proexperti ja töötas põhikohaga. Proexpertis töötas ta testijana 1.aasta, aga edasi räägin Kristeli firma teisest asutajast Marko Kruustükist.
Marko kruustük alustas õpinguid Saku Gümnaasiumis 1988-2000 ja edasi läks õppima ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2000.aastal ja lõpetas kolledži 2003.aastal. Edasi veel käis õppimas Inglismaal Kiel University 2003-2004.aastatel. Esimeseks töökohaks oli Markol kodulehtede arendaja ja ühtlasi mainis, et ta on ehitanud väga palju startupe. Marko hobideks on joosta ja meeldib talle ekstreemsport. Tegi endale korralikult asjad selgeks ja ütles endale, et ta tahab hakata kindlalt tegelema programmeerimisega. 2001.aasta suvel tegi enda IT ettevõtte, mis tegeles kodulehtede tootmisega. IT kolledži lõputööks tegi haldussüsteemiga kodulehe, millega sai ta suurepäraselt hakkama ja sai diplomi. Edasi püüan rääkida, kuidas Marko ja Kristel hakkasid looma firmat nimega Testlio. Alustasid Londonis firma loomisega. Nad osalesid Hackathonil Londonis, mis on maailma suurim Hackathon nende sõnul ja said 3.koha ja võitsid tšeki $25000 dollarit. Et $25000 dollarit Ameerikast kätte saada tuli asutada USA-sse ettevõte. Mainisid veel seda, et algul Marko ei tahtnud osa võtta Hackathonilt, aga said Kristeliga ikka kokkuleppele ja võitsid 3. koha. Kui nad ühtlasi olid firma asutanud USA-s, siis nad elasid seal mõnda aega, aga nad kolisid tagasi Eestisse elama ja seadsid ennast sisse Marko vanemate juurde. Seal tegelesid ikka firma asutamisega edasi. Kolmandat korda pidid kolima tagasi San Franciscosse, et otsustasid nad peavad ikka proovima seal hakkama saada. Said teada seal siukesest programmist nagu Techstar. Techstar toimus Austin, Texases ja nad said sinna intervjuule ja leidsid endale 3 kuulise programmi. Seal õppisid nad ennast müüma ärilisel poolel, mis on vajalik Startupi alustates.
Edasi kui firma oli püsti seatud, siis nüüd on neil Testlios 200 liiget ja nad töötavad koos Microsoftiga, Snapchatiga, NBA application tootjatega. Nende töö käib hetkel nii, et Testijad töötavad hetkel nii, et tarkvara arendajad saadavad oma äppid neile ja nad testivad ja saadavad tagasi kui buggid on korda tehtud.

Kolmandal korral käis meile rääkimas Lembitu Ling. Lembitul on hüüdnimeks Snakeman, mis on arvatavasti tema enda välja mõeldud. Lembitu on isehakanud IT administraator. Esimene kokkupuude arvutitega oli kusagil aastatel 1986, 1987. Alustas Basicu ja Pascaliga sõbra juures, sest isa oli koju toonud sõbrale arvuti. Nad proovisid programmeerida sõbraga mänge. Tal endal ei olnud aimugi, et IT maailma valib, sest talle endale meeldis tegelikult Keemia. Lõpetas põhikooli ja läks Tallinna 44 Keskooli. Kui selle lõpetas läks ta tööle katuseplekksepana 1993-1994. aastal peale seda külmmasinate mehaanikuna. Töökogemust on tal 20.aastat. Väga meeldis talle tehnikat näppida, sest ta tahtis teada, kuidas asjad töötavad. Lembitu käis Nõmme noortekeskuses ja enda sõnul seal ta selle IT pisiku endale külge ka saigi. Nõmme noortekeskuses käis ta Elektroonika ringis. 1994. aastal jättis kooli pooleni ja läks sõbraga tööle. Ühtlasi ütles ta, et 1990.ndatel sai ropult raha teenida, kui tuli igasugust vana tehnika juppi ja hakkas nendest tehnikat kokku panema. Rootsist tulnud kolast panid arvuteid kokku. Esimene kord, kui ta administreerimisega tegelema hakkas, siis kui ta läks tööle internetiteenuse pakkuja juurde, kes tegeles nii interneti paigaldamise, kui ka arvutitega. Ta sisestas endale selle, et talle meeldib süsteemi hallata, mitte programmeerida. On tegelenud Microsofti serveritega ka veel, aga mitte endasõnul vabatahtlikult, sest talle meeldivad Linuxi serverid rohkem. Sai kinga oma töökohalt, sest ta oli väga laisk, aga ta ütleb, et hea süsteemi admin ei tee 1 asja 3 korda. Hetkel töötab Lembitu turvaarhidektina Titanium System's firmas.

Neljandal korral käis meile rääkimas õppejõud isiklikult ja Einar Koltšanov. Kõigepealt räägin Einarist. Einar läks õppima meditsiini 1989 - 1993, sest talle meeldis inimesi aidata. Järgnes korrakaitsesse 1993 - 2005 ümberpaigutamine, alguses seal ei olnud üldse arvuteid ütleb Einar, aga kui 1 arvuti tuli, siis see paigutati ainult komisaari laua peale ja milles komisaar mängis mänge. Sealt edasi liikus 2005 -2007. aastatel E- tervisesse, sest korrakaitses läks tal tervis käest ära ja seal ta oli palju lähemale IT-le. Siis jätkas tööd Maksu ja Tolliametis. Pani püsti livelinki, mis tegeles dokumentatsiooniga. 2011. aastal sai temast Scrum master. Seal ta sattus keskkonda, kus inimesed mõtlesid teistmoodi, ta sattus maailma, kus asjad töötasid tema jaoks teistmoodi ja tänu selle ei saanud magada korralikut kuu aega. Einar tõi välja küsimuse, et mis äripool tegelikult arvab IT-st? Nad pole iial rahul, nad süüdistavad meid kõiges halvas ja nad ei võta vastutust. Milles on probleem? Probleemiks on see, et mitte keegi ei õpeta äripoolt arusaama IT spetsiifikast. Soovitud olukord oleks, siis selline, et hakatakse koos töötamist koos nautima ja keegi pole süüdi. Äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ja väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, osalema tegevustes nagu nt testimine. IT peaks mõistma kindlasti äriprotsesse, need väljundid ja IT mõju neile ja rääkima äriterminoloogias kasudest, maksumustest ja riskidest. Einar soovitab ka kindlalt välismaal töötada, kui see oleks võimaluseks, aga kindlasti tuleb eeltööd teha enne kui sinna minna.

Viiendal korral käis meile rääkimas Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja ja ta räägib meile andmedest, mis ei allu analüüsile. Ta on töötanud Maksu ja Tolliametis üle 14.aasta. Viimased 12.aastat on tegelenud riskianalüüsiga funktsionaalsuse arendusega. Täna räägib meile natuke IT valdkonna tülikakliendi vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest. Andmeanalüüs kui selline ei pääse IT abist, kui teha excelis väiksesi analüüse, siis saab hakkama, aga kui suuremad analüüsid serveri põhilised analüüsid, sis ilma IT alaste oskusteta ei saa hakkama. Andmebaaside ehitamisel tuleb kindlasti mõelda tulevastele kasutusvajadustele. Aga miks meil üldse andmeanalüüsi vaja läheb on objektiivsete otsuste tegemiseks näiteks nagu ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha ja mida mitte. Analüüs MTA-s tekkis järelvalvest, kes valetab ja kui palju, mis peaks nende inimestega tegema. Üha enam kasvav suund on monitoorimine, mis Eesti majanduses ja ettevõtluses toimub. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaausad ausatest. Kui nad tuvastavad kahtlase isiku on läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seost, lisaks ekspertmudelitega. Kuidas nad on analüüsi tehniliselt üles ehitanud, nad tunnistavad, et nad täna ei tea, mida nad ülehomme tahavad, tahavad seda kindlasti teha. Tuleviku suund hakata rohkem uurima ettevõtete käekäiku, tegeleda andmetega ja excel ei kao ka kuhugile.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused:'''
#Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.12. </ref>
#Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb registreerida ÕIS-is või rääkida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.8.1.</ref>
#Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb ikka registreerida ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.8.1. </ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Küsimus 10 </ref>
#RF tudengi jaoks on kordussooritusel osalemine tasuta, kuid registreeruda tuleb ikka! <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Küsimus 10</ref>
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Punkt 10</ref>

=== Küsimus 4 ===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused:'''
#
#
#
#

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastused:'''

===Viited===
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]

User:Sratasse

2016-10-04T14:49:02Z

Sratasse: /* Küsimus A */

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Sander Ratassepp

Esitamise kuupäev: 19.oktoober 2016

==Essee==

Esimesel korral käis meile rääkimas Andres Kütt. Andres Kütt on sündinud 16.augustil 1975.aastal. Esimene kokkupuude arvutitega oli, et pidi juppidest ise kokku panema töö juures arvuteid ja esimene koodijupp, mis ta kirjutas oli assembleris "Jukule". Ta pühendas end täielikult arvutitele. Lõpueksamiks sai Andres endale valida Arvutieksami, sest talle tundus see kõik lihtne ja arvusaadav, sest ta on tegelenud sellega peaaegu terve oma elu. Mis on eriti põnev on see, et ta on töötanud Skypes. Andres on tarkvara ehitanud aastast 1993. Ta sai õppima Tartu Ülikooli ja sai oma hinnetega ilma eksamit tegematta sisse ja hakkas tegelema Arvutiteadusega (Computer Science). Ülikooli lõpetamisega tal probleemi ei olnud, sest ometi lõpetas kuldmedaliga selle. 2.detsembril 1993. aastal läks tööle programmeerijana ja töö hakkas kooli segama, aga mitte vastupidi ja pidi lahkuma töölt, sest haridus oli tähtsam. 1993.aastal läks Andres ülikooli ja 1999.aastal sai ta lõpetatud. Andres on õppinud ka välismaal, sellises kooli nagu seda on MIT. Andres sai MIT-i sisse kaugõppesse ja ta sai aru, et akadeemiline maail on väga äge! Ja ta enda sõnul soovitab minna nii ägedasse ülikooli, kui rahakott või teadmised võimaldavad, sest see on seda väärt. MIT-i lõpetas täpselt õigel ajal ehk siis nominaalajaga. Kui MIT-st oli Andres välja saanud, siis tuli ta tagasi Eestisse ja läks tööle riigiinfosüsteemi arhidektiks. Ja Andres käis välja paar tarkusetera arhidekti töö kohta ehk nendeks on, et arhidekti töö on oskus juhtida keerukust ja kui arhidekt ei oska ennast väljendada teistele, siis ei tule midagi tema tööst välja.

Teisel korral käisid meile rääkima Kristel Kruustük ja Marko Kruustük. Nad on Startupi inimesed ja nende firmaks on Testlio. Firma hüüdlauseks on Release apps with confidence. Aga kõigepealt räägin natuke Kristel Kruustükist. Kristel alustas õpinguid Kose Gümnaasiumis 1996-2008 edasi läks ta õppima Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2008.aastal ja lõpetas edukalt 2011.aastal. Esimeseks töökohaks oli tal testija Artifys. Tema hobideks olid aktiivselt osales ta üliõpilaseninduses, meeldib korvpall ja muusika. Üheks kirglikumaks hobiks on tal veebilehtedes vigade otsimine, see on ühtlasi ka testija ülesanne. Kui lõpetas IT Kolledži, siis läks tööle Proexperti ja töötas põhikohaga. Proexpertis töötas ta testijana 1.aasta, aga edasi räägin Kristeli firma teisest asutajast Marko Kruustükist.
Marko kruustük alustas õpinguid Saku Gümnaasiumis 1988-2000 ja edasi läks õppima ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži 2000.aastal ja lõpetas kolledži 2003.aastal. Edasi veel käis õppimas Inglismaal Kiel University 2003-2004.aastatel. Esimeseks töökohaks oli Markol kodulehtede arendaja ja ühtlasi mainis, et ta on ehitanud väga palju startupe. Marko hobideks on joosta ja meeldib talle ekstreemsport. Tegi endale korralikult asjad selgeks ja ütles endale, et ta tahab hakata kindlalt tegelema programmeerimisega. 2001.aasta suvel tegi enda IT ettevõtte, mis tegeles kodulehtede tootmisega. IT kolledži lõputööks tegi haldussüsteemiga kodulehe, millega sai ta suurepäraselt hakkama ja sai diplomi. Edasi püüan rääkida, kuidas Marko ja Kristel hakkasid looma firmat nimega Testlio. Alustasid Londonis firma loomisega. Nad osalesid Hackathonil Londonis, mis on maailma suurim Hackathon nende sõnul ja said 3.koha ja võitsid tšeki $25000 dollarit. Et $25000 dollarit Ameerikast kätte saada tuli asutada USA-sse ettevõte. Mainisid veel seda, et algul Marko ei tahtnud osa võtta Hackathonilt, aga said Kristeliga ikka kokkuleppele ja võitsid 3. koha. Kui nad ühtlasi olid firma asutanud USA-s, siis nad elasid seal mõnda aega, aga nad kolisid tagasi Eestisse elama ja seadsid ennast sisse Marko vanemate juurde. Seal tegelesid ikka firma asutamisega edasi. Kolmandat korda pidid kolima tagasi San Franciscosse, et otsustasid nad peavad ikka proovima seal hakkama saada. Said teada seal siukesest programmist nagu Techstar. Techstar toimus Austin, Texases ja nad said sinna intervjuule ja leidsid endale 3 kuulise programmi. Seal õppisid nad ennast müüma ärilisel poolel, mis on vajalik Startupi alustates.
Edasi kui firma oli püsti seatud, siis nüüd on neil Testlios 200 liiget ja nad töötavad koos Microsoftiga, Snapchatiga, NBA application tootjatega. Nende töö käib hetkel nii, et Testijad töötavad hetkel nii, et tarkvara arendajad saadavad oma äppid neile ja nad testivad ja saadavad tagasi kui buggid on korda tehtud.

Kolmandal korral käis meile rääkimas Lembitu Ling. Lembitul on hüüdnimeks Snakeman, mis on arvatavasti tema enda välja mõeldud. Lembitu on isehakanud IT administraator. Esimene kokkupuude arvutitega oli kusagil aastatel 1986, 1987. Alustas Basicu ja Pascaliga sõbra juures, sest isa oli koju toonud sõbrale arvuti. Nad proovisid programmeerida sõbraga mänge. Tal endal ei olnud aimugi, et IT maailma valib, sest talle endale meeldis tegelikult Keemia. Lõpetas põhikooli ja läks Tallinna 44 Keskooli. Kui selle lõpetas läks ta tööle katuseplekksepana 1993-1994. aastal peale seda külmmasinate mehaanikuna. Töökogemust on tal 20.aastat. Väga meeldis talle tehnikat näppida, sest ta tahtis teada, kuidas asjad töötavad. Lembitu käis Nõmme noortekeskuses ja enda sõnul seal ta selle IT pisiku endale külge ka saigi. Nõmme noortekeskuses käis ta Elektroonika ringis. 1994. aastal jättis kooli pooleni ja läks sõbraga tööle. Ühtlasi ütles ta, et 1990.ndatel sai ropult raha teenida, kui tuli igasugust vana tehnika juppi ja hakkas nendest tehnikat kokku panema. Rootsist tulnud kolast panid arvuteid kokku. Esimene kord, kui ta administreerimisega tegelema hakkas, siis kui ta läks tööle internetiteenuse pakkuja juurde, kes tegeles nii interneti paigaldamise, kui ka arvutitega. Ta sisestas endale selle, et talle meeldib süsteemi hallata, mitte programmeerida. On tegelenud Microsofti serveritega ka veel, aga mitte endasõnul vabatahtlikult, sest talle meeldivad Linuxi serverid rohkem. Sai kinga oma töökohalt, sest ta oli väga laisk, aga ta ütleb, et hea süsteemi admin ei tee 1 asja 3 korda. Hetkel töötab Lembitu turvaarhidektina Titanium System's firmas.

Neljandal korral käis meile rääkimas õppejõud isiklikult ja Einar Koltšanov. Kõigepealt räägin Einarist. Einar läks õppima meditsiini 1989 - 1993, sest talle meeldis inimesi aidata. Järgnes korrakaitsesse 1993 - 2005 ümberpaigutamine, alguses seal ei olnud üldse arvuteid ütleb Einar, aga kui 1 arvuti tuli, siis see paigutati ainult komisaari laua peale ja milles komisaar mängis mänge. Sealt edasi liikus 2005 -2007. aastatel E- tervisesse, sest korrakaitses läks tal tervis käest ära ja seal ta oli palju lähemale IT-le. Siis jätkas tööd Maksu ja Tolliametis. Pani püsti livelinki, mis tegeles dokumentatsiooniga. 2011. aastal sai temast Scrum master. Seal ta sattus keskkonda, kus inimesed mõtlesid teistmoodi, ta sattus maailma, kus asjad töötasid tema jaoks teistmoodi ja tänu selle ei saanud magada korralikut kuu aega. Einar tõi välja küsimuse, et mis äripool tegelikult arvab IT-st? Nad pole iial rahul, nad süüdistavad meid kõiges halvas ja nad ei võta vastutust. Milles on probleem? Probleemiks on see, et mitte keegi ei õpeta äripoolt arusaama IT spetsiifikast. Soovitud olukord oleks, siis selline, et hakatakse koos töötamist koos nautima ja keegi pole süüdi. Äripool peaks defineerima väljundid, mitte lahenduse ja väljendama oma vajadused ja ootused selgelt, osalema tegevustes nagu nt testimine. IT peaks mõistma kindlasti äriprotsesse, need väljundid ja IT mõju neile ja rääkima äriterminoloogias kasudest, maksumustest ja riskidest. Einar soovitab ka kindlalt välismaal töötada, kui see oleks võimaluseks, aga kindlasti tuleb eeltööd teha enne kui sinna minna.

Viiendal korral käis meile rääkimas Ivar Laur, kes on Eesti Maksu ja Tolliameti analüütikaosakonna juhataja ja ta räägib meile andmedest, mis ei allu analüüsile. Ta on töötanud Maksu ja Tolliametis üle 14.aasta. Viimased 12.aastat on tegelenud riskianalüüsiga funktsionaalsuse arendusega. Täna räägib meile natuke IT valdkonna tülikakliendi vaatenurgast, mida nad teevad ja natukene tehnilisest poolest. Andmeanalüüs kui selline ei pääse IT abist, kui teha excelis väiksesi analüüse, siis saab hakkama, aga kui suuremad analüüsid serveri põhilised analüüsid, sis ilma IT alaste oskusteta ei saa hakkama. Andmebaaside ehitamisel tuleb kindlasti mõelda tulevastele kasutusvajadustele. Aga miks meil üldse andmeanalüüsi vaja läheb on objektiivsete otsuste tegemiseks näiteks nagu ressursi (inimesed, raha) õigesse kohta suunamiseks, prioriteetide määramiseks - mida teha ja mida mitte. Analüüs MTA-s tekkis järelvalvest, kes valetab ja kui palju, mis peaks nende inimestega tegema. Üha enam kasvav suund on monitoorimine, mis Eesti majanduses ja ettevõtluses toimub. Analüütiku ülesandeks on eraldada ebaausad ausatest. Kui nad tuvastavad kahtlase isiku on läbi käitumismustri, läbi varasema tegevuse, läbi seost, lisaks ekspertmudelitega. Kuidas nad on analüüsi tehniliselt üles ehitanud, nad tunnistavad, et nad täna ei tea, mida nad ülehomme tahavad, tahavad seda kindlasti teha. Tuleviku suund hakata rohkem uurima ettevõtete käekäiku, tegeleda andmetega ja excel ei kao ka kuhugile.

==Õpingukorralduse küsimused ja vastused ==
=== Küsimus A===
Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?

'''Vastused:'''
#Kui on esimene õppeaasta, siis saad teha kordussooritust aine toimumise semestris, aine toimumisele järgnevas semestris ning järgmise õppeaasta eelnädalal. Kui on teine õppeaasta, siis toimuvad kordussooritused aine toimumisele järgnevas semestris ja järgmise õppeaasta eelnädalal. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.12. </ref>
#Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb registreerida ÕIS-is või rääkida õppejõuga. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.8.1.</ref>
#Kui on vaja kordussooritus teha, siis tuleb ikka registreerida ÕIS-is. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus "IT Kolledži Nõukogu, Õppekorralduse eeskiri. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (24.05.2016)"]. Punkt 5.2.8.1. </ref>
#Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Küsimus 10 </ref>
#RF tudengid ei pea maksma kordussooritusele, aga ikka peavad registreeruma. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. (WWW) http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Küsimus 10</ref>
# Korduseksamid ja -arvestused on OF õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. <ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Kuidas%20p%C3%A4%C3%A4sen%20kordussooritusele? "Kõrgharidusreform. http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ (2016)"]. Punkt 10</ref>

=== Küsimus 4 ===
Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?

'''Vastused:'''
#
#
#
#

===Ülesanne===
Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus vastab teie üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile ja Y üliõpilaskoodi viimasele numbrile.

'''Vastused:'''

===Viited===
<references />

[[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]