ICO wiki - User contributions [en]

Which

2015-01-04T14:06:15Z

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standardsisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standardväljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standardsisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standardväljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile ja on aktiivne <code>read-functions</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis algavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne käsu <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel Unixil baseeruvatest süsteemidest. <code>which</code> võimaldab kasutajal aega kokku hoida: puudub vajadus käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsida või failiotsingu tulemusi analüüsida. <code>which</code> kiirendab administraatori ja kasutaja jaoks süsteemi ülesehitusest ettekujutuse saamist.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu põhifunktsionaalsuse kasutusmugavus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on võimalik täiendatavate võtmete ja valikute kasutamine aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriistakomplekti" Linuxi käsurea vahendusel käskude, programmide ja skriptide binaarfailide ning juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T14:05:57Z

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standardsisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standardväljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standardsisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standardväljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile ja on aktiivne <code>read-functions</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis algavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne käsu <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel Unixitel baseeruvatest süsteemidest. <code>which</code> võimaldab kasutajal aega kokku hoida: puudub vajadus käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsida või failiotsingu tulemusi analüüsida. <code>which</code> kiirendab administraatori ja kasutaja jaoks süsteemi ülesehitusest ettekujutuse saamist.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu põhifunktsionaalsuse kasutusmugavus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on võimalik täiendatavate võtmete ja valikute kasutamine aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriistakomplekti" Linuxi käsurea vahendusel käskude, programmide ja skriptide binaarfailide ning juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:59:48Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standardsisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standardväljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standardsisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standardväljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile ja on aktiivne <code>read-functions</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis algavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne käsu <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:55:52Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standardsisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standardväljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standardsisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standardväljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:52:43Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsu <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:40:34Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi, mida ei leitud, kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:38:49Z

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse "tööriista" komplekti Linuxi käsurea vahendusel programmide, skriptide ja juhendite leidmiseks. [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:35:36Z

Srekkaro: /* Kasutatud kirjandus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse kolmiku Unixi süsteemide tundma õppimiseks [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[3] http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/

[4] http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-which-command-examples-syntax-to-locate-programs/

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:35:11Z

Srekkaro: /* Kokkuvõte */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=
<code>which</code> on oluline abivahend erinevate programmide ja skriptide käivitusfailide leidmisel arvutist. <code>which</code> võimaldab aega kokku hoida: kasutaja või administraator ei pea käsitsi erinevatest kaustadest käivitusfaile otsima või otsingu tulemusi analüüsima. <code>which</code> kiirendab süsteemi ülesehitusest ettekujutuse tekkimist süsteemiadministraatori või kasutaja jaoks.

Debianil baseeruvatel Linuxi distributsioonidel on mindud käsu lihtsutamise teed ning alles on jäetud vaid <code>-a</code> võti. Sellega tagatakse programmi kasutusmugavus tavakasutajale- lakooniline kasutusjuhend ei hirmuta kasutajat ära. Samas on piiratud käsu funktsionaalsust.

Teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel on käsu igapäevane tavakasutaja funktsionaalsus analoogne Debiani süsteemidega. Samas on tagatud erinevate täiendatavate võtmete ja valikute kasutamise võimalus aliastes ning shelli funktsioonides.

Koos käskudega <code>whatis</code> ja <code>whereis</code> moodustab <code>which</code> ideaalse kolmiku Unixi süsteemide tundma õppimiseks [http://www.thegeekstuff.com/2013/04/linux-which-whatis-whereis/ [3]]

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:22:03Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Aliase/shelli funktsiooni näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:21:22Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Eelneva kahe näite tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel. Programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Eelneva kahe näite tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:20:07Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Tulemus käsu <code>which</code> käsurealt käivitamisel, kus programmi asukoht näidatakse ekraanil vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui programmi käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Tulemus, kui käsku <code>which</code> kasutatakse mõne skripti koosseisus. Tulemuse väljastatakse täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:17:37Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Mõlemad näited tagastavad <code>which</code> käsu käsurealt käivitamisel tulemuse vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Kui käsku kasutatakse mõne skripti koosseisus, siis tagavad eelnevalt kirjeldatud näited tulemuse väljastamise täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:15:56Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Mõlemad näited tagastavad <code>which</code> käsu käsurealt käivitamisel tulemuse vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui käivitusfail asub, kas kasutaja kodukataloogis või mõnes peidetud kataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Kui käsku kasutatakse mõne skripti koosseisus, siis väljastatakse tulemus täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:14:32Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
Mõlemad näited tagastavad <code>which</code> käsu käivitamisel käsurealt tulemuse vastavalt <code>~/programminimi</code> või <code>./programminimi</code>, kui käivitusfail asub kas kasutaja kodukataloogis:
<pre>
which q2
~/bin/q2
</pre>
Kui käsku kasutatakse mõne skripti koosseisus, siis väljastatakse tulemus täispika teena:
<pre>
echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:07:28Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:
<pre>
> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:05:54Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

<code>which</code> kasutamise näide C shelli aliasena või Bourne shelli funtsioonina:
<pre>
[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which
</pre>
<pre>
[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?
</pre>
This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:00:57Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga.

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

The recommended way to use this utility is by adding an alias (C shell)
or shell function (Bourne shell) for which like the following:

[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which

[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?

This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T13:00:28Z

Srekkaro: /* Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

The recommended way to use this utility is by adding an alias (C shell)
or shell function (Bourne shell) for which like the following:

[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which

[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?

This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:59:24Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke.
Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

The recommended way to use this utility is by adding an alias (C shell)
or shell function (Bourne shell) for which like the following:

[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which

[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?

This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:58:49Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on Debiani baasil Linuxi distributsioonides kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

Teistel Unixi-laadsetel süsteemidel on tagastusväärtuseid kaks:
* n - argumentide arv, millele sobiva vaste leidmine ei õnnestunud.
* -1 - käsklus sisestati ilma argumendita

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

The recommended way to use this utility is by adding an alias (C shell)
or shell function (Bourne shell) for which like the following:

[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which

[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?

This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:55:25Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab programm, erinevalt Debiani baasil süsteemidest, veateate iga argumendi kohta.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus veateate näol:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

The recommended way to use this utility is by adding an alias (C shell)
or shell function (Bourne shell) for which like the following:

[ba]sh:

which ()
{
(alias; declare -f) | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --read-functions --show-tilde --show-dot $@
}
export -f which

[t]csh:

alias which ?alias | /usr/bin/which --tty-only --read-alias --show-dot --show-tilde?

This will print the readable ~/ and ./ when starting which from your
prompt, while still printing the full path when used from a script:

> which q2
~/bin/q2
> echo `which q2`
/home/carlo/bin/q2

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:42:38Z

Srekkaro: /* Näited */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna <code>which</code> käsu süntaks on olenevalt Linuxi distributsioonist erinev, siis on allpool eraldi väljatoodud näited nii Debian (lihtsam) Linuxi, kui ka Gentoo (keerukam) Linuxi kohta.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:38:55Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> võti which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab võtmete protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') <code>which</code> programmi versiooni informatsiooni.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundile programmi kasutusjuhendi, mis on analoogne <code>which</code> manualiga [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:35:04Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:

<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>

<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:34:45Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:
<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }</code>
<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:34:14Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:
<code>which() { declare -f | which --read-functions $@ }<(cide>
<code>export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:33:38Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks:
<code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:33:13Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }

export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:32:18Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Kasutab shelli funktsiooni sisendite defineerimiseks standard sisendit ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). Kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:29:51Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus koos võtmega <code>--read-alias</code> kasutusel mõne aliase või funktsiooni osana.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:28:31Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus kasutusel aliases või funktsioonis koos võtmega <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:28:20Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias:: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus kasutusel aliases või funktsioonis koos võtmega <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:27:55Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>--read-alias</code>, kui see peaks olema aktiivne. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ning samal ajal on <code>which</code> käsklus kasutusel aliases või funktsioonis koos võtmega <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:25:22Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutatavast Linuxi (või mõne muu Unixi-laadse) distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Linuxi distributsioonil Gentoo [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud vaste. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad täispikad teed, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad vasted standard väljundile ('''stdout'''). Kasulik võti näiteks siis, kui käsu <code>which</code> enda jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:18:42Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustadest sisestatud käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv võti. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8 [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:16:20Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8 [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus. [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:15:26Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:14:37Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:12:54Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which [2]]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:12:37Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en [1]] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:12:04Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which 2]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:11:37Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en 1] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:06:58Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel <ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]</ref>. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. <ref>[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]</ref>. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:06:28Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:<ref>[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en] </ref>
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:03:43Z

Srekkaro: /* Käsu süntaks */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]. Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]. Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==

<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en].

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.[http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which]

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T12:02:16Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:[http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en]
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en). Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [2] (http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which). Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==
[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en
<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-04T11:53:56Z

Srekkaro: /* Sissejuhatus */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi shell '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi shellile toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.
[1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en)

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en). Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [2] (http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which). Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==
[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en
<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-03T16:14:24Z

Srekkaro: /* Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi kest (shell) '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi kestale toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.
[1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en)

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en). Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [2] (http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which). Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==
[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en
<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]

Which

2015-01-03T16:07:31Z

Srekkaro: /* Näited Gentoo baasil */

=Autor=

Sven Rekkaro AK21 
Sügis 2014

=Sissejuhatus=
<code>which</code> on lihtne käsk, mis võimaldab leida käsu või skripti käivitusfaili täispika tee, kui see asub ühes süsteemi või kasutaja kaustadest, mis on kirjeldatud keskkonnamuutujas '''$PATH'''. Kui kasutaja sisestab Linuxi käsureale käsu, siis kontrollib Linuxi kest (shell) '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustades käsule vastava käivitusfaili olemasolu. Kui sobivat käivitusfaili ei leita, siis kuvatakse veateade "'''command not found'''," käivitusfaili olemasolu korral see käivitatakse. Analoogselt Linuxi kestale toimib ka käsklus <code>which</code>, mis tagastab sisestatud käsu täispika tee, kui käivitusfail leitakse või tagastab veateate kui käsule on lisatud mitte-eksisteeriv optsioon. Programm ei kontrolli '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kaustades asuvaid nimelinke. Programmil on kolm tagastusväärtust:
* 0 - argumendile vastav käivitusfail leiti.
* 1 - argumendile vastavat käivitusfaili ei leitud.
* 2 - käsk sisestati koos vigase võtmega.
[1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en)

=Käsu süntaks=
Käsk <code>which</code> süntaks erineb mõningal määral, olenevalt kasutusel olevast Linux või BSD distributsioonist. Vähemate võimalustega on käsklus Debianil põhinevatel Linuxitel [1] (http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en). Keerukam on käsu süntaks teistel Unixil põhinevatel operatsioonisüsteemidel, näiteks Gentoo 2.6.23-gentoo-r8. [2] (http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which). Käsu kasutamiseks piisab tavakasutaja õigustest.

==Süntaks Debianil põhinevatel Linuxitel==
[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en
<code>
<pre>
which [võtmed] argument
</pre>
</code>
Käsu <code>which</code> argumendiks on programmi, skripti või käsu nimetus. Argumente võib <code> which</code> käsu järele sisestada mitu.

Võtmed:
<code>
<pre>
-a
</pre>
</code>
Prindib välja kõikide argumentide kõik leitud täispikad teed. Ilma võtmeta "-a" prinditakse ainult esimene leitud väärtus.

==Süntaks teistel Unixi-laadsetel operatsioonisüsteemidel==

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

<pre>
which [võtmed] [--] argument
</pre>

Erinevalt Debianist on kasutatavate võtmete hulk oluliselt suurem. Argumendiks on otsitava käsu, skripti või programminimi. Argumente võib olla mitu. Tulemus tagastatakse iga argumendi kohta eraldi.

<pre>
--all, -a
</pre>

Prindib ekraanile kõik sobivad käivitusfailid, mis '''$PATH''' muutujas kirjeldatud kataloogidest leiti, mitte ainult esimese.

<pre>
--read-alias, -i
</pre>

Loeb aliased standard sisendist ('''stdin'''), tagastab sobivad standard väljundile ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kuis käsu <code>which</code> jaoks on kasutusel alias. Näiteks: <code>alias which=?alias | which -i?</code>

<pre>
--skip-alias
</pre>
Ignoreerib võtit: <code>`--read-alias</code>, kui see peaks olema sisestatud. Kasulik kui otsitakse algseid käivitusfaile ja samal ajal on aliases või funktsioonis kasutusel võti <code>--read-alias</code>.

<pre>
--read-functions
</pre>
Loeb shelli funktsiooni definitsiooni standard sisendist ('''stdin'''), väljastab sobivad vasted standard väljundil ('''stdout'''). See on kasulik kombinatsioon, kui kasutatakse shelli funktsiooni <code>which</code> käsu enda jaoks. Näiteks: <code> which() { declare -f | which --read-functions $@ }
export -f which </code>
<pre>
--skip-functions
</pre>
Ignoreerib valikud <code>--read-functions</code>, kui see peaks olemas sisestatud. Kasulik, kui otsitakse konkreetselt normaalseid binaarfaile, samal ajal, kui on aktiivne <code>read-functions?</code> optsioon which funktsiooni või aliase seadistuses.

<pre>
--skip-dot
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud punktiga algavaid kaustu.
<pre>
--skip-tilde
</pre>
Käsk ignoreerib '''$PATH''' keskkonnamuutujas kirjeldatud kaustu, mis alavad tildega ja binaarfaile, mis asuvad HOME kataloogis.
<pre>
--show-dot
</pre>
Kui kaust '''$PATH''' muutujas algab punktiga ja otsitav käivitusfail asub antud kataloogis, siis väljastatakse ekraanile "<code>./programminimi</code>," selle asemel, et kuvada faili täispikka teed.
<pre>
--show-tilde
</pre>
Väljastab tilde, kui otsingutulemus asub "HOME" kataloogis. Antud valikut ignoreeritakse, kui käsk on väljakutsutud juurkasutajana.
<pre>
--tty-only
</pre>
Peatab valikute protsessimise, kui need ei pärine tty terminalilt.
<pre>
--version,-v,-V
</pre>
Väljastab standardväljundile ('''stdout''') versiooni informatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.
<pre>
--help
</pre>
Väljastab standardväljundis kasutusinformatsiooni ja seejärel väljub edukalt programmitööst.

=Näited=
Kuna olenevalt kasutusel olevast Unixi-laadsest operatsioonisüsteemist, toon eraldi välja näited nii Debiani (keerulisem versioon <code>which</code> käsust) ja Gentoo (keerukam versioon)baasil.

==Näited Debiani baasil==

Ühe programmi käivitusfaili otsimiseks:
<pre>
which fdisk
</pre>
Ekraanile tagastatakse tulemus:
<pre>
/sbin/fdisk
</pre>

Otsingut võib teostada ka mitme programmi kohta üheaegselt:
<pre>
which fdisk ifconfig make mkdir
</pre>
Tulemus ekraanil:
<pre>
/sbin/fdisk
/sbin/ifconfig
/usr/bin/make
/bin/mkdir
</pre>

Kõikide asukohtade ekraanile kuvamiseks tuleb kasutada võtit <code>-a</code>:
<pre>
which -a less
</pre>
Tulemus:
<pre>
/usr/bin/less
/bin/less
</pre>

==Näited Gentoo baasil==
Ühe programmi otsimine:
<pre>
which which
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/which
</pre>

Mitme programmi otsimine:
<pre>
which man cp mkdir ifconfig
</pre>

Tulemus:
<pre>
/usr/bin/man
/usr/bin/cp
/usr/bin/mkdir
/sbin/ifconfig
</pre>

Sarnaselt Debianile toimib ka võti <code> -a </code> või <code>--all</code>, mis tagastab kõik positiivsed otsingutulemused:

<pre>
which --all nano
</pre>
Tagastab tulemuse:
<pre>
/usr/bin/nano
/bin/nano
</pre>

Kui otsida programmi, mis ei asu keskkonnamuutujas '''$PATH''' kirjeldatud kaustades, siis tagastab käsklus erinevalt Debiani baasil süsteemidest veateate.
<pre>
which minuprogramm
</pre>
Tulemus:
<pre>
which: no minuprogramm in (/usr/local/bin:/usr/bin:/bin:/opt/bin:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.1:/usr/i686-pc-linux-gnu/gcc-bin/4.1.2)
</pre>

=Kokkuvõte=

=Kasutatud kirjandus=

[1] http://manpages.debian.org/cgi-bin/man.cgi?query=which&apropos=0&sektion=0&manpath=Debian+7.0+wheezy&format=html&locale=en

[2] http://unixhelp.ed.ac.uk/CGI/man-cgi?which

[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]