https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ssaaremo 2026-05-09T08:37:14Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89313 2015-05-25T19:35:26Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on tööriist Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib, kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> [1]<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [2]<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> [3]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89311 2015-05-25T19:35:10Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on tööriist Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> [1]<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [2]<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> [3]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89304 2015-05-25T19:28:45Z

<p>Ssaaremo: /* Näited [3] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> [1]<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [2]<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> [3]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89303 2015-05-25T19:28:25Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) [2] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> [1]<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> [2]<br /> <br /> = Näited [3] =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89302 2015-05-25T19:27:57Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus [1] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> [1]<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited [3] =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89300 2015-05-25T19:25:26Z

<p>Ssaaremo: /* Näited [3] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited [3] =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h 127.0.0.1&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89296 2015-05-25T19:23:12Z

<p>Ssaaremo: /* Kastutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited [3] =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html<br /> <br /> [3] - https://jonathansblog.co.uk/nikto-tutorial-for-kali-linux</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89295 2015-05-25T19:22:50Z

<p>Ssaaremo: /* Näited */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited [3] =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89294 2015-05-25T19:21:24Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) [2] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida ka vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89293 2015-05-25T19:19:57Z

<p>Ssaaremo: /* Kastutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities<br /> <br /> [2] - https://cirt.net/nikto2-docs/options.html</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89292 2015-05-25T19:19:34Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) [2] =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89291 2015-05-25T19:18:52Z

<p>Ssaaremo: /* Kastutatud kirjandus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =<br /> <br /> [1] - http://searchsecurity.techtarget.com/video/How-to-use-Nikto-to-scan-for-Web-server-vulnerabilities</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89290 2015-05-25T19:18:24Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus [1]=<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89286 2015-05-25T19:15:45Z

<p>Ssaaremo: /* Näited */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus.html -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89284 2015-05-25T19:15:07Z

<p>Ssaaremo: /* Kokkuvõte */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Nikto on väga hea tööriist veebiserveri administraatorile. Sellega saab teha erinevaid turva teste ning saab hea ülevaate potensiaalsetest turvaaukudest. Nikto installeerimine ja kasutamine on väga lihtne, seega igaüks kes haldab veebiserverit, võib vabalt seda tööriista kasutada ning oma serverile teste Niktoga teha.<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89156 2015-05-25T16:21:45Z

<p>Ssaaremo: /* Näited */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid portidele 80 ja 443 ja salvestame tulemused HTML faili nimega tulemus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -p 80,443 -o tulemus -F htm -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89154 2015-05-25T16:17:03Z

<p>Ssaaremo: /* Näited */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Teeme kõik testid peale DOSi<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning x 6 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89153 2015-05-25T16:14:34Z

<p>Ssaaremo: /* Näited */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> Teeme ainult SQL injection ründe testi veebiserverile:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto -Tuning 9 -h itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89150 2015-05-25T16:01:21Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-ssl&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Testib ainult SSL porte&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89149 2015-05-25T15:57:43Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> '''Süntaks'''<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo nikto [ -h ] [ -p ] [ -T ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89146 2015-05-25T15:36:32Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - File Upload&lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs&lt;br&gt;<br /> 2 - Misconfiguration / Default File&lt;br&gt;<br /> 3 - Information Disclosure&lt;br&gt;<br /> 4 - Injection (XSS/Script/HTML)&lt;br&gt;<br /> 5 - Remote File Retrieval - Inside Web Root &lt;br&gt;<br /> 6 - Denial of Service &lt;br&gt;<br /> 7 - Remote File Retrieval - Server Wide &lt;br&gt;<br /> 8 - Command Execution / Remote Shell &lt;br&gt;<br /> 9 - SQL Injection &lt;br&gt;<br /> a - Authentication Bypass &lt;br&gt;<br /> b - Software Identification &lt;br&gt;<br /> c - Remote Source Inclusion &lt;br&gt;<br /> x - Reverse Tuning Options (i.e., include all except specified)<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89136 2015-05-25T15:26:34Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. Kasuta numbrit või tähte et viidata kindlale testile&lt;br&gt; <br /> 0 - Faili üleslaadimine &lt;br&gt;<br /> 1 - Interesting File / Seen in logs<br /> &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89135 2015-05-25T15:22:50Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Tuning&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Saab valida erinevaid teste midat veebiserverile tehakse. Algselt tehakse kõik testid. Kui mingi valik on tehtud siis testitakse ainult selle vastu mis valitud on. Kui kasutatkse valikut x, siis tehakse kõik testid peale valitud testide. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89133 2015-05-25T15:17:24Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; Valik &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Tähendus &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-Help&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-output &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-port&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89132 2015-05-25T15:14:53Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt;-host&lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste.&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-Help&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-output &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-port&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90)&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89130 2015-05-25T15:14:27Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-Help &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-output &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Salvestab väljundi määratud faili&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;-port &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90) &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89127 2015-05-25T15:13:51Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -Help &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -output &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Salvestab väljundi määratud faili&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -port &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90) &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> <br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89126 2015-05-25T15:12:12Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -Help &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Kuvab täispika võtmete kirjelduse&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -output &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Salvestab väljundi määratud faili&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt; -port &lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt; Pordid mida testib. Porte saab testida vahemikuna (näiteks: -p 80-89) või üksikuid porte (näiteks -p 80,88,90) &lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89121 2015-05-25T15:03:05Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89120 2015-05-25T15:02:39Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Host(s) to target. Can be an IP address, hostname or text file of hosts. Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89119 2015-05-25T15:01:59Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; -host &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt; Host(s) to target. Can be an IP address, hostname or text file of hosts. Aadress või aadressid mida testida. Saab olla ka IP aadress, hosti nimi või teksti fail mis sisaldab hoste. &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89118 2015-05-25T15:00:08Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed (põhiline kasutus) */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; -Format &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Salvestab väljundfaili kirjeldatud formaati&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89117 2015-05-25T14:08:12Z

<p>Ssaaremo: /* Võtmed */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed (põhiline kasutus) =<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89116 2015-05-25T14:03:51Z

<p>Ssaaremo: /* Installeerimine */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> Installeerimine Ubuntu Linuxis<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;sudo apt-get install nikto&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Võtmed =<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89114 2015-05-25T13:47:04Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike turvaohte veebiserveris. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> = Võtmed =<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89109 2015-05-25T13:41:22Z

<p>Ssaaremo: </p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike ohte veebi serverile. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Installeerimine =<br /> <br /> = Võtmed =<br /> <br /> = Näited =<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> = Kastutatud kirjandus =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89108 2015-05-25T13:27:19Z

<p>Ssaaremo: /* Autor */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> <br /> Rühm: A21<br /> <br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike ohte veebi serverile. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Võtmed =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=89107 2015-05-25T13:26:45Z

<p>Ssaaremo: </p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Autor: Stenno Saaremõts<br /> Rühm: A21<br /> Aasta: 2015<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Veebiserveri skanner Nikto on loodud eesmärgiga tuvastada võimalike ohte veebi serverile. Hostides veebiserverit, tuleb tihti ette erinevaid uuendusi, et serverit võimalike turvaohtude eest turvalisena hoida. Serveri administraatori üheks ülesandeks ongi tegeleda uuendustega ja potensiaalsete turvaaukude leidmisega, seega heaks abimeheks on programm Nikto. Nikto on võimeline skanneerima kümneid tuhandeid potensiaalseid turvaauke, lisaks kontrollib kas serveris on ebaturvalisi faile või programme ja kontrollib kas serverid või programmid on vananenud.<br /> Nikto pole mõeldud &quot;häkkimiseks&quot; seega jätab ta serveri logi failidesse selge jälje. kasutama peaks vaid oma süsteemide testimiseks.<br /> <br /> = Võtmed =</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Nikto&diff=88630 2015-05-18T07:54:21Z

<p>Ssaaremo: Created page with &quot;Stenno Saaremõts A21&quot;</p> <hr /> <div>Stenno Saaremõts<br /> A21</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86382 2015-01-15T12:55:53Z

<p>Ssaaremo: /* Süntaks */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada.[2] Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> [3]<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> [1]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86381 2015-01-15T12:55:20Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada.[2] Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> [1]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86379 2015-01-15T12:54:39Z

<p>Ssaaremo: /* Näide [1] */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada.[2] Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt; [1]<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86378 2015-01-15T12:53:28Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada.[2] Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide [1]=<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86377 2015-01-15T12:51:40Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada.[2] Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86376 2015-01-15T12:48:34Z

<p>Ssaaremo: /* Kasutatud allikad */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> [1]http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> [2]http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> [3]http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86375 2015-01-15T12:45:48Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %+&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86374 2015-01-15T12:45:28Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> viimati taustale suunatud töö järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> Viitab eelviimati taustale suunatud tööle<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %++&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86373 2015-01-15T12:44:09Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %-&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86371 2015-01-15T12:37:28Z

<p>Ssaaremo: /* Näide */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Tagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine'''<br /> <br /> Taagaplaanil töötava töö esiplaanile toomine töö numbri järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> Või sõne järgi:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Fg&diff=86370 2015-01-15T12:34:00Z

<p>Ssaaremo: /* Sissejuhatus */</p> <hr /> <div>= Autor =<br /> <br /> Stenno Saaremõts<br /> <br /> A21<br /> <br /> 2014/15<br /> <br /> = Sissejuhatus =<br /> <br /> Käsk fg on linuxi käsuaknas töödega toimetamiseks väga kasulik vahend.Fg käsku saab kasutada nii tavakasutaja kui juurkasutaja õigustega. Fg on kasutatav kui mingi protsess töötab tagaplaanil.Tagaplaanil töötavaid protsesse nimetatakse töödeks.<br /> Käsuga fg saab tagaplaanil töötava töö tuua esiplaanile ning selle tegemisi jälgida, näiteks kui on vaja palju faile korraga kopeerida ühest kohast teise või pingitakse mingit serverit, siis tihti võtab see palju aega ning töö pannakse tagaplaanile ja kasutaja saab oma käsurida jälle kasutada. Siiski võib tekkida olukord, kus on vaja töö uuesti esiplaanile tuua et sellega töötamist jätkata.<br /> <br /> = Süntaks =<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg [ %job_id ]&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas veel töid kirjeldada'''<br /> <br /> &lt;table border=&quot;1&quot;&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;th&gt;Valik&lt;/th&gt;<br /> &lt;th&gt;Tähendus&lt;/th&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Number &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle töö numbri kaudu&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi hakkab spetsiifilise sõnega &lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %?Sõne &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab tööle mille nimi sisaldab spetsiifilist sõne&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %+ või %% &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab viimati taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;tr&gt;<br /> &lt;td&gt; %- &lt;/td&gt;<br /> &lt;td&gt;Viitab eelviimasele taustale suunatud tööle&lt;/td&gt;<br /> &lt;/tr&gt;<br /> &lt;/table&gt;<br /> <br /> = Näide =<br /> <br /> Käivita ping käsklus:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> Et peatada ping käsklus vajuta Ctrl-Z.<br /> <br /> '''Leia tööd mis töötavad tagaplaanil'''<br /> <br /> kirjuta järgnev käsk:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;jobs -l&lt;/font&gt;<br /> <br /> Jobs -l väljund näitab töid mis töötavad tagaplaanil.<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;[2]+ 6138 Stopped ping itcollege.ee&lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Kuidas tagaplaanil töötavat tööd esiplaanile tuua?'''<br /> <br /> Et tuua tagaplaanil töötav töö esiplaanile tuleb sisestada:<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %2&lt;/font&gt;<br /> <br /> Või<br /> <br /> &lt;font size=&quot;3&quot;&gt;fg %ping&lt;/font&gt;<br /> <br /> = Kokkuvõte =<br /> <br /> Käsklus fg-l pole palju erinevaid kasutusviise, siiski on see väga kasulik kui toimetada erinevate töödega ja on vaja taustal töötav töö tuua esiplaanile et selle tööd jätkata. Käsk fg tuleb kasuks nii administraaatori igapäeva tegemistes kui tavakasutaja toimetamistes.<br /> <br /> = Kasutatud allikad =<br /> <br /> http://www.cyberciti.biz/faq/unix-linux-fg-command-examples-usage-syntax/<br /> <br /> http://jesin.tk/how-to-manage-jobs-in-linux-fg-bg-kill-ctrlz/<br /> <br /> http://www-01.ibm.com/support/knowledgecenter/ssw_aix_61/com.ibm.aix.cmds2/fg.htm<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssaaremo