https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ssaarik 2026-05-10T00:01:32Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11269 2010-06-02T10:59:01Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (Lhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&amp;action=edit&amp;section=4AMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils] - lubab muuta PCI liidesesse pandud kaardi sätteid (PCI võrgukaart)<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools] - toetab traadita seadmete sättete muutmist<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs - PCMCIA pesa tugi arvutile (PCMCIA võrgukaart)<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils] - sildade haldamiseks vajalik program<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA/WPA2 ====<br /> <br /> WPA/WPA2 toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> wifi_parool - võrgu parool<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=1<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=1 - SSID levitamise lubamine/keelamine<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA, 2 = WPA2 ja 3 = mõlemad<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11268 2010-06-02T10:58:28Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (Lhttps://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&amp;action=edit&amp;section=4AMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils] - lubab muuta PCI liidesesse pandud kaardi sätteid<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools] - toetab traadita seadmete sättete muutmist<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs - PCMCIA pesa tugi arvutile<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils] - sildade haldamiseks vajalik program<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA/WPA2 ====<br /> <br /> WPA/WPA2 toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> wifi_parool - võrgu parool<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=1<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=1 - SSID levitamise lubamine/keelamine<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA, 2 = WPA2 ja 3 = mõlemad<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11267 2010-06-02T10:54:18Z

<p>Ssaarik: /* WPA/WPA2 */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA/WPA2 ====<br /> <br /> WPA/WPA2 toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> wifi_parool - võrgu parool<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=1<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=1 - SSID levitamise lubamine/keelamine<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA, 2 = WPA2 ja 3 = mõlemad<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11266 2010-06-02T10:43:58Z

<p>Ssaarik: /* WPA */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA/WPA2 ====<br /> <br /> WPA/WPA2 toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> wifi_parool - võrgu parool<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=0<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=0 - keelab SSID levitamise(1=lubatud)<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA, 2 = WPA2 ja 3 = mõlemad<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11265 2010-06-02T10:42:58Z

<p>Ssaarik: /* WPA2 */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA ====<br /> <br /> WPA toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=0<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=YourPassPhrase<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=0 - keelab SSID levitamise(1=lubatud)<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11264 2010-06-02T10:42:09Z

<p>Ssaarik: /* WPA */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA ====<br /> <br /> WPA toe lisamiseks tuleb muuta /etc/hostapd/hostapd.conf faili, lisades või muutes järgnevaid muutujaid:<br /> <br /> macaddr_acl=0<br /> auth_algs=1<br /> ignore_broadcast_ssid=0<br /> wpa=1<br /> wpa_passphrase=YourPassPhrase<br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK<br /> wpa_pairwise=TKIP<br /> rsn_pairwise=CCMP<br /> <br /> mac addr_acl=0 - keerab kinni MAC filtreeringu, kuna MAC'i on lihtne kloonida, puudub sellel eriline mõte<br /> <br /> auth_algs=1 - väli kus määratakse autoriseerimise tüüp (1=open auth, 2=web shared key, 3=mõlemad)<br /> <br /> ignore_broadcast_ssid=0 - keelab SSID levitamise(1=lubatud)<br /> <br /> wpa=1 - autoriseerimisvalik, 1 = WPA<br /> <br /> wpa_passphrase=wifi_parool<br /> <br /> wpa_key_mgmt=WPA-PSK - kontrollib millist võtmehaldusalgoritmi kasutatakse<br /> <br /> wpa_pairwise=TKIP - kontrollib WPA andmete enkoodimist<br /> <br /> rsn_pairwise=CCMP - kontrollib WPA2 andmete enkoodimist<br /> <br /> ==== WPA2 ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11255 2010-06-01T21:49:29Z

<p>Ssaarik: /* WEP */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> <br /> WEP võtme lisamiseks tuleb eelnevalt lisatud ridadele /etc/network/interfaces failis lisada veel üks rida:<br /> <br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> kus wifi_võti märgib Teie ligipääsukoodi.<br /> <br /> ==== WPA ====<br /> dsf<br /> ==== WPA2 ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11254 2010-06-01T21:43:37Z

<p>Ssaarik: /* Lõppsõna */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> dsf<br /> ==== WPA ====<br /> dsf<br /> ==== WPA2 ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11253 2010-06-01T21:43:11Z

<p>Ssaarik: /* Turvalisus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> dsf<br /> ==== WPA ====<br /> dsf<br /> ==== WPA2 ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11252 2010-06-01T21:41:50Z

<p>Ssaarik: /* Turvalisus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> ==== WEP ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11251 2010-06-01T21:41:36Z

<p>Ssaarik: /* Turvalisus */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> Kui oled siiani teinud kõik nagu eelnevalt mainitud siis on antud punktis sinu traadita ligipääsupunkt ilma turveta. Järgmiseks seletan, kuidas lisada WEP, WPA ja WPA2 tuge.<br /> <br /> <br /> ==== WEP ====<br /> dsf<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11250 2010-06-01T21:38:38Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> <br /> == Turvalisus ==<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11249 2010-06-01T21:38:13Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> brctl käsud seletatud:<br /> <br /> brctl addbr br0 - lisab silla liidese &quot;br0&quot;<br /> <br /> brctl addif br0 eth0 - esimene võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl addif br0 eth1 - teine võrgukaart lisatakse sillale<br /> <br /> brctl stp br0 off - võimaldab ainult ühe sillatud ühenduse masinas ilma konfilkti tekkimiseta<br /> <br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11248 2010-06-01T21:28:28Z

<p>Ssaarik: /* Lingid */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11247 2010-06-01T21:27:25Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest räägitakse pikemalt siin: [http://www.linuxfoundation.org/collaborate/workgroups/networking/bridge bridge]<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11246 2010-06-01T21:24:44Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP'd muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11245 2010-06-01T21:24:31Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> NB! IP' muutke vastavalt oma vajadustele<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11244 2010-06-01T21:23:32Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11243 2010-06-01T21:21:41Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver] - sisaldab meile vajamineva haldusfunktsioonide tuge<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_võti, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11242 2010-06-01T21:11:08Z

<p>Ssaarik: /* Tarkvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi, wifi_võti, wifi_kanal:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> wifi_kanal - Võrgu edastamise kanal<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless-channel wifi_kanal<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11241 2010-06-01T21:07:08Z

<p>Ssaarik: /* Riistvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=11240 2010-06-01T21:06:54Z

<p>Ssaarik: /* Riistvara */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=10872 2010-05-28T09:02:41Z

<p>Ssaarik: /* Lingid */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Sobivaid kaarte võib leida siit: [http://www.netgate.com www.netgate.com]<br /> <br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> <br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> <br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=10871 2010-05-28T09:02:22Z

<p>Ssaarik: /* Lingid */</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Sobivaid kaarte võib leida siit: [http://www.netgate.com www.netgate.com]<br /> <br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> [https://help.ubuntu.com/ Ubuntu Documentation]<br /> [http://www.enterprisenetworkingplanet.com/nethub/article.php/3463611/Build-A-Linux-Based--Wireless-Access-Point.htm Build A Linux Based Wireless Access Point]<br /> [http://www.devshed.com/c/a/BrainDump/Building-a-Linux-Wireless-Access-Point/ Building a Linux Wireless Access Point]</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=10870 2010-05-28T08:57:42Z

<p>Ssaarik: </p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Sobivaid kaarte võib leida siit: [http://www.netgate.com www.netgate.com]<br /> <br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''<br /> <br /> == Lingid ==<br /> <br /> Kohe tulekul.</div>

Ssaarik https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Linuxi-p%C3%B5hine_traadita_AP&diff=10869 2010-05-28T08:50:13Z

<p>Ssaarik: Created page with &#039;== Sissejuhatus == Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt. Sellise ligipääsupunkti eelisteks on…&#039;</p> <hr /> <div>== Sissejuhatus ==<br /> <br /> Seisab kodus mõni vana PC, mis kuulub äraviskamisele? Jäta alles ja leiuta sellest Linuxi-põhine ligipääsupunkt.<br /> <br /> Sellise ligipääsupunkti eelisteks on paindlikkus, kohandatavus ja võimalus sinna pookida erinevaid teenuseid. Vähese vaevaga on võimalik luua sama või rohkemate võimalustega ligipääsupunkt, kui on näiteks Cisco Aironet.<br /> <br /> == Valmistamine ==<br /> <br /> Ligipääsupunkti ülesseadmisel tuleb tegeleda kahe aspektiga: riistvaraga ja tarkvaraga.<br /> <br /> === Riistvara ===<br /> <br /> Riistvara võiks soovitavalt olla P133 või parem. Ligipääsupunkti annaks tööle panna ka 386 masinal, kuid süsteem töötaks väga aeglaselt, eriti kui on plaanis kasutada veel muid teenuseid. Soovitav oleks vähemalt 800MB kõvaketas ja mingi seade tarkvara instaleerimiseks (USB, CD/DVD-ROM. mälukaardilugeja). Süsteemi on võimalik käima panna ka mälukaardilt, kuid kuna mälukaartidel on ainult teatud arv kirjutamisi, siis ei ole see väga soovitav. Eeldatavalt on arvutil olemas ka võrgukaart.<br /> <br /> Teiseks on vajalik traadita võrgukaart, mis on võimeline töötama &quot;master&quot; režiimis ja omab tootjapoolset toetust Linuxile. Linuxi-sõbralikud tootjad on Ralink, Realtek, Atheros, Intel, ja Atmel. Kaardile peaks olema võimalik ka lisada antenne.<br /> <br /> Linuxis on võimalik kontrollida, kas kaart suudab töötada &quot;master&quot; režiimis järgmise käsuga ('''x märgib kaardi liidest'''): <br /> <br /> '''&quot;iwconfig x mode Master&quot;'''<br /> <br /> Sobivaid kaarte võib leida siit: [http://www.netgate.com www.netgate.com]<br /> <br /> <br /> Viimasena on vaja ühte või kahte antenni (olenevalt mitu käib kaardile). Jälgima peab, et antenn kasutaks sama sagedust, mis traadita võrgukaart.<br /> <br /> === Tarkvara ===<br /> <br /> Installeerige arvutisse Linux, soovitavalt Ubuntu Server, kuna see mahub ilusti ära 800MB kõvakettale. Ubuntus on lihtne üles seada ka teisi teenuseid (LAMP, FTP, jne).<br /> <br /> Peale installi kontrollige ka, kas järgnevad programmijupid on installeeritud:<br /> <br /> * [http://atrey.karlin.mff.cuni.cz/~mj/pciutils.shtml Pciutils]<br /> * [http://freshmeat.net/projects/wireless-tools/ Wireless tools]<br /> * [http://pcmcia-cs.sourceforge.net/ Pcmcia-cs]<br /> * [http://hostap.epitest.fi/hostapd/ HostAP driver]<br /> * [http://bridge.sourceforge.net/ bridge-utils]<br /> <br /> Ubuntu/Debian'i alla saab seda kontrollida järgnevalt ('''y märgib paketi nime'''):<br /> <br /> '''&quot;dpkg --get-selections | grep y&quot;'''<br /> <br /> AP turvamiseks tekitame ka WEP võtme. Kuigi WPA on turvalisem kui WEP, kasutame siin artiklis WEP, kuna WPA'ga tuleks rohkem tegemist.<br /> Genereerige endale võti järgmise käsuga ja kirjutage see üles:<br /> <br /> '''&quot;dd if=/dev/random bs=1 count=13 2&gt;/dev/null |xxd -ps&quot;'''<br /> <br /> Järgmiseks tuleb seadistada /etc/network/interfaces fail. Seda saab teha VIM tekstiredaktoris järgmise käsuga:<br /> <br /> '''&quot;sudo vim /etc/network/interfaces&quot;'''<br /> <br /> Teil küsitakse root parooli. VIM kasutamisest saate lugeda, kui trükite terminali <br /> <br /> '''&quot;man vim&quot;'''<br /> <br /> Lisage faili lõppu järgnevad read, asendades sõnad wifi_nimi ja wifi_võti:<br /> <br /> wifi_nimi - Võrgu SSID<br /> <br /> wifi_key - Võti mille varasemalt tekitasite<br /> <br /> auto eth1<br /> iface eth1 inet static<br /> address 192.168.1.2<br /> network 192.168.1.0<br /> netmask 255.255.255.0<br /> broadcast 192.168.1.255<br /> gateway 192.168.1.1<br /> wireless_essid wifi_nimi<br /> wireless_mode Master<br /> wireless_key wifi_võti<br /> <br /> Viimaseks sammuks on silla loomine. Enne seda tuleb kontrollida kas Linuxi kernel toetab sildamist.<br /> <br /> Selle leiab /boot/config failist. Kui failis on seatud CONFIG_BRIDGE=m või CONFIG_BRIDGE=y siis või rahulikult sildamise juurde liikuda, kui ei, siis tuleb genereerida uus kernel, millest siin artiklist pikemalt ei räägi.<br /> <br /> <br /> <br /> Sildamiseks tuleb jooksutada terminalis järgnevad käsud:<br /> <br /> ifconfig eth0 0.0.0.0 down<br /> ifconfig eth1 0.0.0.0 down<br /> brctl addbr br0<br /> brctl addif br0 eth0<br /> brctl addif br0 eth1<br /> brctl stp br0 off<br /> ifconfig br0 192.168.1.2<br /> ifconfig eth0 up<br /> ifconfig eth1 up<br /> <br /> Silla seadeid näeb käsuga: '''&quot;brctl show&quot;'''<br /> <br /> Kui kõik õnnestus, on Teil olemas töötav traadita ligipääsupunkt.<br /> <br /> == Lõppsõna ==<br /> <br /> Antud artiklis sai selgutatud, kuidas seada üles traadita ligipääsupunkti vanas arvutis. Artiklis on tehtud näide Ubuntu Server operatsioonisüsteemil, mis on sellise asja jaoks sobiv. Artiklit annaks veel täiendada, kui kirjutada pikemalt WPA lisamisest, marsruutimisest ja erinevate teenuste lisamisest.<br /> <br /> == Autor ==<br /> <br /> Siim Saarik, '''D22'''</div>

Ssaarik