https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ssalla 2026-05-05T12:04:09Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Apropos&diff=125438 2017-11-01T12:09:12Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div>{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! KRITEERIUM<br /> ! KAAL<br /> ! HINNANG<br /> ! SELGITUS<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Skoop<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Artikkel katab ära vajaliku inimese jaoks, kellele teema võõras ja samas on kasulik ka kasutajale, kellel tekib küsimus kasutuse kohta.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Artikli tutvustus ja versioon<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Tutvustus olemas, versioone pole<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sissejuhatus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Konkreetne, ütleb ära kõik mis vaja<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Tehniliselt korrektne<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Kõik korrektne<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Kasutatud kirjandus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Viited juures, lingid lõpus olemas<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Näited kasutamiseks/käsud<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Toodud erinevaid põhilisi näiteid, annab hea ülevaate<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sisu<br /> | 4<br /> | 4<br /> | Kõigest põhilisest on räägitud, olemas ka lisalugemiseks materjalid <br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Ülesehitus<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Loogiline ja hea<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kirjavead ja õigekiri<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Õigekiri igati korrektne ja vead puuduvad<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kokku<br /> | 10<br /> | 10<br /> | Väga hea töö<br /> |-<br /> |}<br /> Hindas: <br /> Siim Salla<br /> <br /> A21 <br /> <br /> 01.11.2017</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Apropos&diff=125437 2017-11-01T12:01:45Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div>{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! KRITEERIUM<br /> ! KAAL<br /> ! HINNANG<br /> ! SELGITUS<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Skoop<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Artikkel katab ära vajaliku inimese jaoks, kellele teema võõras ja samas on kasulik ka kasutajale, kellel tekib küsimus kasutuse kohta.<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Artikli tutvustus ja versioon<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Tutvustus olemas, versioone pole<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sissejuhatus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Konkreetne, ütleb ära kõik mis vaja<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Tehniliselt korrektne<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Kõik korrektne<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Kasutatud kirjandus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Viited juures, lingid lõpus olemas<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Näited kasutamiseks/käsud<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Toodud erinevaid põhilisi näiteid, annab hea ülevaate<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sisu<br /> | 4<br /> | 4<br /> | Kõigest põhilisest on räägitud, olemas ka lisalugemiseks materjalid <br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Ülesehitus<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Loogiline ja hea<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kirjavead ja õigekiri<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Õigekiri igati korrektne ja vead puuduvad<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kokku<br /> | 10<br /> | 10<br /> | Väga hea töö<br /> |-<br /> |}</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Apropos&diff=125436 2017-11-01T11:52:47Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div>{| class=&quot;wikitable&quot; border=&quot;1&quot;<br /> |-<br /> ! KRITEERIUM<br /> ! KAAL<br /> ! HINNANG<br /> ! SELGITUS<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Skoop<br /> | 0,5<br /> | <br /> | <br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Artikli tutvustus ja versioon<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Tutvustus olemas, versioone pole<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sissejuhatus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Konkreetne, ütleb ära kõik mis vaja<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Tehniliselt korrektne<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Kõik korrektne<br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Kasutatud kirjandus<br /> | 0,5<br /> | 0,5<br /> | Viited juures, lingid lõpus olemas<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Näited kasutamiseks/käsud<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Toodud erinevaid põhilisi näiteid, annab hea ülevaate<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Sisu<br /> | 4<br /> | 4<br /> | Kõigest põhilisest on räägitud, olemas ka lisalugemiseks materjalid <br /> |-<br /> <br /> <br /> |-<br /> | Ülesehitus<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Loogiline ja hea<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kirjavead ja õigekiri<br /> | 1<br /> | 1<br /> | Õigekiri igati korrektne ja vead puuduvad<br /> |-<br /> <br /> |-<br /> | Kokku<br /> | 10<br /> | <br /> | <br /> |-<br /> |}</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Osadmin_referaadi_teemad&diff=124497 2017-10-02T12:29:23Z

<p>Ssalla: /* Valitud teemad */</p> <hr /> <div>=Artikli kondikava=<br /> .. on kirjeldatud [[Artikli kondikava|eraldi artiklis]].<br /> <br /> =Artikli teema valimine=<br /> <br /> * Teema peab olema seotud OSadmin ainega (sh Linuxiga). Võimalusel võib tuua sama käsu kasutamisvõimalused ka MS Windows'is (nt cmd, Powershell'is) jt operatsioonisüsteemides. Tuua kindlasti ka näiteid, milleks ja kuidas kasutada käsitletud teemat sysadminni töös.<br /> *Teema valimiseks on erinevaid võimalusi: käesoleva viki lehelt kus kirjutab oma nime ja õppegrupi veel valimata teema taha ja tõstab selle [[#Valitud teemad|valitud teemade]] alla. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast ja ka Linuxi käsureal kui sisestada mistahes esimene täht ja 2x kiirelt TAB'i vajutades.<br /> * Kindlasti tuleb viki otsinguaknasse sisestades veenduda, et valitud teemat juba kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada.<br /> *Kui teema kohta artiklit ei ole või annab olemasolevat oluliselt täiendada siis saab selle valida ja siia artiklisse kirja panna.<br /> * kui soovitakse kirjutada inglise keeles siis see on lubatud kuigi eestikeelse aine puhul on ka artikkel oodatud eesti keeles<br /> *Artikkel tuleb esitada [https://wiki.itcollege.ee/ EIK'i vikisse]<br /> *Leida kaastudeng kes hindab artiklit alamlehe ''discussion'' all (vt [http://enos.itcollege.ee/~edmund/materials/viki-artikkel/hindamismudel-viki-artiklile.html hindamismudel]) - palun hinnangu juurde kirja panna ka tudengi nimi, õppegrupp ja kuupäev, millal hinnang kirjutati<br /> *Kui artikkel on valmis ja kaastudengi poolt hinnatud, siis tuleb sellest [[:Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine#Õppejõud|õppejõule teada anda]], et saaks tagasisidet anda ja hinnata. Ilmselt kõige mõistlikum on kiirsuhtluse kaudu kuid võib ka e-postiga.<br /> * Kui tekib küsimusi, mida võiks täiendamist vajavatele artiklitele juurde kirjutada siis vajadusel suhelda [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]]. Üldiselt tasub vaadata antud käsu man-lehte, teiste vikide artikleid ja mõelda kuidas võiks antud käsust kasu olla süsteemiadministraatorile.<br /> * Kui leitakse käesolevast vikist otsinguga, et konkreetne teema on puudu või vajab täiendamist siis võib selle ise siia kirjutada &amp;&amp; suhelda vajadusel [[:Category:Operatsioonisüsteemide_administreerimine_ja_sidumine#Õppejõud|aine õppejõuga]].<br /> <br /> '''&lt;span style=&quot;color:#FF0000&quot;&gt;NB! Kindlasti lisada aine kategooria artikli lõppu: &lt;nowiki&gt;[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/nowiki&gt;&lt;/span&gt;'''<br /> <br /> =Valitud teemad=<br /> * [[Teema]], nimi, grupp<br /> * [[Head]], Andrek Laanemets, A21<br /> * [[More]], Martin Tammai, A21<br /> * [[Whatis]], Martin Erik Pille, A21<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Alexander Teder D21<br /> * [[photorec]], Erki Aas, A21<br /> * [[Wc]] + [[Nl]] - vt https://linuxjourney.com/lesson/nl-wc-command, Andres Kalavus<br /> * [[Apropos]], Daniel Liik, A21<br /> * [[lsb_release]], Elizaveta Romanova, A21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Marko Esna A21<br /> * [[Windowsi surmakäsud]], Siim Salla, A21<br /> * [[Tr]], Vladimir Nitsenko IADB10<br /> * [[Seadmed Linuxis]], Madis Võrklaev AK21<br /> * [[Mcedit + Mcview]], Meelis Mikk, A21<br /> * [[Grep kasutamine]], Filip Fjodorov AK21<br /> * [[wget]], Kristo Tero AK21<br /> * [[Signaalid_ja_kill]], Henri Paves AK21<br /> * [[Findmnt kasutamine]], Dmitri Kiriljuk AK21<br /> * [[Android Nougat]], Indrek Pruul, AK31<br /> * [[Linuxi surmakäsud]], Jaan Veikesaar, A21<br /> * [[service]], Rudolf Purge, AK21<br /> * [[Debiani varamu loomine]], Toel Teemaa, AK31<br /> * [[Nutiseadme op.süsteemi vahetus]], Annely Vattis, AK21<br /> * [[keytool]], Eduard Kõre, AK21<br /> * [[Linuxi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki, Sirli Mürk AK21<br /> * [[Raspberry Pi valvekaamera]], Evelin Padjus, AK31<br /> <br /> =Vabad teemad=<br /> * [[Terminali sessioonide salvestus ja jagamine]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Bash konfiguratsioonifailid]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Keskkonna muutujad]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Ldd]] + [[Pwd]] + [[Ln]] (artikli täiendamine) - sisuliselt uue kirjutamine<br /> * [[PHORONIX TEST SUITE]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Debiani varamu loomine]]<br /> * [[Init]] (artikli täiendamine)<br /> * [[Whatis]]<br /> * [[Arvutiklassi Linux]] - oleks vaja kaasajastada ja täiendada<br /> * [[Windowsi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki<br /> * [[macOSi surmakäsud]] - käsud, mida kunagi ei tohiks sisestada, mis on ohtlikud, teevad süsteemi katki<br /> * see ei ole kindlasti kogu valik - kõiki Linuxi käske ei ole mõistlik siia kirja panna. Kui avada Linuxi käsurida ja sisestada mistahes esimene täht ja vajutada 2x kiirelt TAB siis näeb saadaolevaid käske. Edasi tasub otsida käesolevast vikist ega selle kohta juba artiklit kirjutatud ei ole või annab seda oluliselt täiendada. Teemasid leiab ka [[#Viiteid|viidete]] hulgast.<br /> <br /> ==Mahukamad teemad==<br /> * [[remote-sudo-command-without-password]]<br /> ** käivitada serveris kella sünkroniseerimine (juurkasutaja õigust nõudev käsk) üle võrgu tööjaamas salasõna küsimata (mugava sysadminni viis serveri kella õigeks panna)<br /> *** tekitada sysadminni masina töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt timefix-server1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis avab terminaliakna pealkirjaga &quot;Server1 timefix&quot;<br /> *** avanenud terminaliaknas käivitatakse skript, mis logib salasõna küsimata eemalasuvasse serverisse tavakasutajana üle SSH<br /> *** eemalasuvas serveris käivitatakse omakorda skript, mis sünkroniseerib serveri kella selliselt, et salasõna ei küsita<br /> *** skripti lõppu lisada paus 5 sekundit, et jõuaks lugeda kas aja sünkroniseerimine oli edukas või mitte<br /> *** seejärel logitakse serverist välja (sulgeb automaatselt SSH-ühenduse)<br /> **** ajaserverid - https://www.eenet.ee/EENet/ntp.html - NB! kasutada teist ajaserveri IP-aadressi 193.40.0.5, esimest kasutavad organisatsiooni võrgus asuvad ajaserverid, mis pakuvad kohalikus võrgus aja sünkroniseerimise teenust<br /> ** ülesande teine pool (mugava sysadminni viis eemalasuva tööjaama tarkvarapakette graafiliselt hallata):<br /> *** tekitada sysadminni töölauale symlink, mis viitab hetkel sisseloginud kasutaja kodukataloogis asuvale rakenduste kaustas olevale käivitusfailile - eriti mugav on see siis kui vaja üksikuid erinevates organisatsioonides tööjaamu hallata (kus keskhaldust rakendada ei saa)<br /> *** käivitusfaili nimeks panna nt software-management-desktop1.desktop ja määrata ka miski ikoon<br /> *** see käivitusfail peab asuma ka sysadminni tööjaama töölauakeskkonna peamenüüs süsteemsete tööriistade valikus<br /> *** see käivitusfail peab käivitama käsu, mis logib salasõna küsimata üle SSH teise desktop-masinasse<br /> *** peale sisselogimist käivitab eemalasuvas desktop-masinas tavakasutaja õigustes juurkasutaja õigusi nõudva GUI-rakenduse selliselt, et aken avaneb kohalikus sysadminni masinas<br /> *** seda kõike ühtegi salasõna küsimata kuid see õigus tohib olla lubatud vaid sellele konkreetsele tavakasutajale kellena SSH kaudu teise tööjaama sisse logiti<br /> *** peale GUI-rakenduse akna sulgemist suletakse ka SSH-ühendus automaatselt - siin viivitust ei ole vaja kuna ei ole vaja teateid käsureal jälgida<br /> *** selleks GUI-rakenduseks valida näiteks Synaptic - tarkvarapakettide haldur.<br /> ** teha vajalikud seadistused ning kirjeldada see kõik ka viki artiklis<br /> ** NB! Kõikide tegevuste juures pidada silmas ka turvalisust ja kirjutada artiklis ka lühidalt, milline tegevus/lahendus ning mil viisil turvalisusega arvestab.<br /> * [[Bash]] <br /> ** [https://linux.die.net/man/1/bash ~103 lk man-leht], mida võiks jagada ~3 lk tudengi kohta - nii võiks ~33 tudengit leida siit võimaluse viki artikli kirjutamiseks.<br /> * [[Bash-builtins]]<br /> ** ''man bash-builtins'' on ~31 lk -&gt; üks tudeng võib võtta mitu sisemist käsku (eriti kui need on lühikesed st väikese mahuga), mis annaks ~3 lk tudengi kohta -&gt; ~10 tudengit. Siin tasub luua eraldi kategooria &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt;, mida lisaks ainekategooriale lisada uuelt realt iga käsu artikli lõppu - tubli algatus oleks ka olemasolevad bash-builtins käskude artiklid üles otsida ja &lt;nowiki&gt;[[Category:Bash-builtins]]&lt;/nowiki&gt; kategooria sinna lõppu lisada.<br /> ** ''man bash-builtins'' kirjutab: ''bash defines the following built-in commands: :, ., [, alias, bg, bind, break, builtin, case, cd, command, compgen, complete, continue, declare, dirs, disown, echo, enable, eval, exec, exit, export, fc, fg, getopts, hash, help, history, if, jobs, kill, let, local, logout, popd, printf, pushd, pwd, read, readonly, return, set, shift, shopt, source, suspend, test, times, trap, type, typeset, ulimit, umask, unalias, unset, until, wait, while''.<br /> * [[Graafiline teavitus sõltumata sisseloginud kasutajast]] - libnotify vms abil.<br /> ** Näiteks soovitakse ajastatud toimingu (CRON) abil ajastada tarkvarauuendust ja kasutajaid oleks vaja graafiliselt teavitada, eriti Ubuntu külalise kasutajat/kasutajaid (tavaliselt kodukataloogiga /tmp/guest-&lt;hash&gt;).<br /> ** Luua viki artikkel, mis kirjeldab globaalselt CRON'i kaudu tarkvarauuenduse käivitamist ja kasutajanimest sõltumata sisseloginud kasutaja(te) graafiliselt teavitamist 5, 4, 3, 2, 1 minut + viimane minut iga 5 sekundi tagant + uuendamise ajal on pidevalt teade ekraanil, et toimub tarkvara automaatne uuendamine ja peale seda taaskäivitamine ning palutakse arvutit mitte välja lülitada ega mitte ühtegi rakendust kasutada.<br /> ** Peale uuendamist peaks arvuti automaatselt uuendama alglaaduri GRUB (juhul kui paigaldati uus tuum), korrastama teegid, eemaldama edukalt paigaldatud tarkvarapakettide failid kõvakettalt ning tegema taaskäivituse.<br /> ** Lisaks kontrolliks süsteemi lisatud kasutajaid ning keelaks tavakasutajatel CRON'i kasutamise turvakaalutlustel.<br /> ** Eriti viisakas oleks kui peale taaskäivitamist kontrollitakse paigaldatud tuumi ja selle päiseid ning millelt hetkel masin töötab ja eemaldatakse kõik peale kahe viimase versiooni juhuks kui uusim ei tööta.<br /> ** Samal ajal teavitaks graafiliselt kasutajat, et paigaldusjärgne hooldus (üleliigsete tuumade ja selle päiste eemaldamine) on käimas ning palutakse pisut oodata kuniks see lõpule jõuab.<br /> ** Peale seda teavitaks graafiliselt, et süsteemi uuendamine ja hooldus on lõpule viidud ning sooviks edukat kasutamist.<br /> ** Lahendus luuakse ilmselt skriptimise abil - viki artiklis tuua ära loodud skriptide lähtekood koos selgitustega.<br /> ** Edasiarendusena võiks olla lahendatud mainitud funktsionaalsuse keskne seadistamine ja seadistuste haldamine võrgupõhiselt organisatsiooni võrgus.<br /> <br /> =Viiteid=<br /> * [https://wiki.itcollege.ee/index.php/OSadmin_wiki_article käesolev artikkel inglisekeelsele õppele]<br /> * http://manpage.io<br /> * https://viki.pingviin.org/Kategooria:Linuxi_k%C3%A4sud<br /> * https://viki.pingviin.org/Peamised_Linuxi_käsud_algajatel<br /> * https://linuxjourney.com/<br /> * [https://linux.die.net/man/ Linux man-pages]<br /> * [https://linux.die.net Linux docs]<br /> * http://www.tecmint.com/60-commands-of-linux-a-guide-from-newbies-to-system-administrator/<br /> * http://www.tecmint.com/useful-linux-commands-for-system-administrators/<br /> * http://www.cyberciti.biz/tips/top-linux-monitoring-tools.html<br /> * http://www.thegeekstuff.com/2010/12/50-unix-linux-sysadmin-tutorials<br /> <br /> =Varasemad operatsioonisüsteemide referaadid=<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2016 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2015 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2014 Sügis]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2013 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2012 Sügis‎]]<br /> *[[Operatsioonisüsteemide referaadid 2011 Sügis]]<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109937 2016-10-18T17:53:05Z

<p>Ssalla: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo, Pangarekvisiidid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.5)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.6) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestril tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest 100€ ning eelmiste likvideerimata võlgade eest veel 200€, ehk kokku 300€.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109935 2016-10-18T17:52:07Z

<p>Ssalla: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo, Pangarekvisiidid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.5)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.6) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestril tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest 100€ ning eelmiste likvideerimata võlgade eest veel 200€, ehk kokku 300€.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109934 2016-10-18T17:51:58Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo, Pangarekvisiidid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.5)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.6) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestril tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest 100€ ning eelmiste likvideerimata võlgade eest veel 200€, ehk kokku 300€.<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109933 2016-10-18T17:49:52Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Finantsinfo, Pangarekvisiidid]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.5)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.6) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109932 2016-10-18T17:49:16Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.3.3)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.5)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused Õppekorralduse eeskiri (6.1.6) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109930 2016-10-18T17:47:30Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.2)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.2.8.1)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri (5.3.4)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109926 2016-10-18T17:44:30Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ (5.2.12)]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109925 2016-10-18T17:44:18Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ /(5.2.12)/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109923 2016-10-18T17:43:44Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/(5.2.12) ]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109919 2016-10-18T17:39:12Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> Õppeaine viimase loengu teemaks oli turunduse ja IT seotus. Esinejaks oli Hedi Mardisoo. Olen veidi üritanud turundusega kokku puutuda, kuid senini edutult. Huvitav oli kuulata aga spetsialisti nõuandeid ja soovitusi. Loengust selgus ka, et turundus on järjekordne valdkond, millel tulevikku ilma IT osata pole. See tekitas enesekindlust selles, et olen teinud valdkonna valimisel hea otsuse. Räägiti ka brändingust ja selle tähtsusest kui on soov luua midagi uut ja murda läbi teistest konkurentidest. See tuleb kasuks jälle startupide puhul, mis oli ka sellel loengul põgusalt puudutatud teema.<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109914 2016-10-18T17:23:33Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> Seitsmes loeng oli minu jaoks väga huvitav kuna selle keskseks teemaks oli küberturve. Selle valdkonnaga on seotud ka üks minu tuttav, kes oli mulle suureks inspiratsiooniks, et alustada õpinguid ITKs. Loengu viis läbi Jaan Priisalu ning ta keskendus Eesti Vabariigi küberkaitsele ja selle arengule. Sellest tuli välja, et Eesti on maailmas hetkel väga heas seisus küberturbe seisukohalt ning ka seda, et e-valimised pole väga hea otsus, kuid samas on tore, et need meil on. Küberturve on tänapäevases maailmas väga oluline kuna kogu meie maailm on aina rohkem üles ehitatud tehnoloogia ja interneti jm. teenuste toel. See tähendab aga, et tuleb hästi läbi saada oma naabritega ning näha vaeva, et võib-olla tulevikus ees ootavaks kübersõjaks hästi valmis olla.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109909 2016-10-18T17:13:40Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> Viiendas loengus olid kaks esinejat. Üheks neist oli meile tuttav Andres Septer ja teiseks Einar Koltšakov . Esimesel poolel rääkis Andres meile tööturust. Üks põhilistest asjadest, mis mulle meelde jäi oli see, et head töökohad liiguvad suust suhu ning mitte interneti tööportaalides nagu cvkeskus jne. Selles osas on mul kogemust mõlemas osas. Olen leidnud tööd läbi tutvuste kui ka cvkeskusest. Pean tunnistama, et pettumust ei valmistanud kumbki variant. Lisaks rõhutati seda, et kodutöid tuleb teha igal juhul. Olgu see kas kooliga seonduv kodutöö või töökoha valimisel tehtav kodutöö mingi ettevõtte kohta. Normaalne pidi Eestis olema ka mõne aasta tagant ühest ettevõttst teise liikumine kuna tööturg on väike ning seetõttu ka mobiilne. Sarnaselt kolmandale loengule räägiti ka startupidest ning jällegi väga positiivselt. Peale loengut uurisin ka ise lisaks startupide kohta ja olen mõelnud, mis ideid oleks minul võimalik reaalsuseks teha. Loengu teine esineja rääkis ärimaailma ja IT maailma vahelisest koostööst. Täpsemalt sellest, kuidas nende kahe maailma inimesed üksteist ei mõista. Ta loodab, et mingil hetkel hakkavad osapoolte vaated ühtima ning neid saadab ühine edu. Tema ametikohustuseks on tagada arendajatele mugav keskkond kus poleks tüütuid kokkupuuteid äriinimestega. <br /> <br /> Ivar Laur oli kuuenda loengu läbiviijaks. Ta on EMTA analüütikaosakonna juhataja ning rääkis meile sellest, miks on tähtis andmeanalüüs ja kuidas tänu sellele teha paremaid otsuseid. Teema oli huvitav ning esineja suutis seda ka väga hästi ette kanda. Ühiseks jooneks teiste loengutega võiks tuua taaskord eri valdkondade inimeste vahelise konfilkti. Ka selles valdkonnas tekib arusaamatusi analüütikute ja IT inimeste vahel. Tõsiasi on aga, et kumbki pool ilma teineteisete praeguses maailmas hakkama ei saa. Kuna ma selle valdkonnaga väga kursis varasemalt polnud, siis oli hea kuulde ja õppida kelleltki kuidas asjad käivad ja miks need vajalikud on.<br /> <br /> <br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109858 2016-10-18T16:11:16Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. Sealt edasi hakkas ta kokku kruvima arvuteid.<br /> <br /> <br /> 5.-8. loengu kokkuvõtted<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109457 2016-10-17T20:47:02Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> 5.-8. loengu kokkuvõtted<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109456 2016-10-17T20:46:43Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> #5.-8.<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109454 2016-10-17T20:46:30Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> 5.-8.<br /> <br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109434 2016-10-17T20:35:27Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109433 2016-10-17T20:35:01Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109432 2016-10-17T20:34:35Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109428 2016-10-17T20:32:54Z

<p>Ssalla: /* Viited */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==<br /> &lt;references /&gt;</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109424 2016-10-17T20:32:12Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.12)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.2)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.2.8.1)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/](5.3.4)&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109416 2016-10-17T20:30:23Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt; [http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109413 2016-10-17T20:27:33Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.2&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.3.3&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.4&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.5&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]6.1.6&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109407 2016-10-17T20:24:51Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Õppuriõigused]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109401 2016-10-17T20:22:43Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.&lt;ref&gt;Õppkorralduse eeskiri P4.4 ...&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109400 2016-10-17T20:21:54Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€<br /> <br /> <br /> == Viited ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109396 2016-10-17T20:15:59Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 täitmata EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 täitmata EAP eest ehk 100€</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109395 2016-10-17T20:15:39Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 200€.<br /> <br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 EAP eest ehk 100€</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109393 2016-10-17T20:15:24Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 200€<br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 EAP eest ehk 100€</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109392 2016-10-17T20:15:11Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> X = 23EAP<br /> <br /> Y = 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 200€<br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 EAP eest ehk 100€</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109391 2016-10-17T20:14:48Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.<br /> <br /> Eksameid ja arvestusi on võimalik õpilasel järele teha.<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> <br /> 23EAP<br /> 25EAP<br /> <br /> Õppekulude osalise hüvitamise määr on 50€ 1 EAP kohta. Semestris tuleb täita 27 EAPd.<br /> <br /> Esimesel semestril tuleb tasuda 4 EAP eest ehk 200€<br /> Teisel semestil tuleb tasuda 2 EAP eest ehk 100€</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109383 2016-10-17T20:07:38Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.<br /> <br /> Akadeemilist puhkust taoteltakse avaldusega rektori nimele ja vormistatakse rektori käskkirjaga.<br /> <br /> Maksimaalne puhkuse aeg võib last hooldades kujuneda kolme aastani.<br /> <br /> Akadeemilise puhkuse lõpetamiseks tuleb enne puhkuse lõppemise järgse semestri punase joone päeva esitada avaldus akadeemilise puhkuse lõpetamiseks.<br /> <br /> Õpilasel on õigus deklareerida õppeaineid juhul kui tal on keskmine, raske või sügava puudega. Ta on alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem/eestkostja. Samuti ka juhul kui ta on läbimas aja- või asendusteenistust.</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109376 2016-10-17T20:02:16Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?<br /> <br /> Aja- või asendusteenistuse läbimiseks võib minna akadeemilisele puhkusele kuni üheks aastaks. Tervislikel põhjustel võib saada akadeemilise puhkuse kuni kaheks aastaks ning lapse hooldamiseks võib saada puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Muudel juhtudel esimesel õppeaastal võimalused puuduvad.</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109366 2016-10-17T19:56:46Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109365 2016-10-17T19:56:34Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109364 2016-10-17T19:56:18Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> <br /> ----<br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109363 2016-10-17T19:56:02Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €.<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109362 2016-10-17T19:55:49Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> Õigus eksami kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani, arvesse võttes aine õpetamissemestrit.<br /> <br /> Kordussooritusele pääsemise tingimused määrab õppejõud ning neid määrates võib ta arvestada jooksva õppetöö tulemusi.<br /> <br /> Korduseksamiks registreerimine käib läbi ÕISi ning registreerimise ja soorituse vahele peab sealhulgas jääma 2 tööpäeva.<br /> <br /> Eksamite tähtajad määratakse arvestusega, et nende vahele jääks 2 päeva, rohkem kui 6 ainepunkti mahuliste ainete puhul kolm päeva. Tähtajad avalikustatakse õppuritele hiljemalt 1 kuu enne eksamisessiooni algust.<br /> <br /> Riigi finantseeritaval kohal puudub kordusoorituse eest tasu ning tasulisel õppekohal maksab see 20 €<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109330 2016-10-17T19:41:07Z

<p>Ssalla: /* Küsimused */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==<br /> ''' Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> <br /> '''Küsimus 3'''<br /> Millised võimalused on minna akadeemilisele puhkusele esimesel õppeaastal? Mis tegevused tuleb selleks teha? Kui pikk on maksimaalne puhkuse aeg? Kuidas toimub puhkuse lõpetamine? Kas puhkuse ajal saab deklareerida õppeaineid? Kas saab teha järele eksameid ja arvestusi?</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109307 2016-10-17T19:27:03Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi. <br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> Snakeman ehk Lembitu Ling, kes pidas õppeaine neljanda loengu, võrdles ennast teise lonegupidaja Andres Kütiga. Ta ütles, et temal vastupidiselt Andresele pole niivõrd palju haridust aga tal on juba mitmeid aastakümneid töökogemust selles valdkonnas. Ta ei tundud kooliajal, et teda huvitaks arvutid vaid ta huvitus pigem keemiast. Sellegi poolest üritas ta mõista erinevaid mehhanisme ja sealt oli tekkimas ka väike huvi. Tema alustas oma karjääri pigem elektroonikuna, parandades erinevaid komponente. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109190 2016-10-17T18:19:45Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid see oli huvitav ikkagi.<br /> Järgmisena rääkis Marko ning temagi alustas sellest, et ta tuli IT Kolledžisse teadmata, mida ta teha tahab ja see oli üsna julgustav. See justkui näitas mulle, et tulles siia kooli nii nagu mina, on võimalik jõuda veel kaugele. Esialgu rääkis ta samuti oma programmeerimiskarjääri algusest ja oma õpingutest Saksamaal. Edasi rääkis ta oma kirgedest ja sellest, kuidas aru saada vigadest ja õppida nendest. <br /> Edasine ühine teema oli nende loengus startupidest. Nende ühine ettevõte Testlio sai alguse samuti startupist ja kogu see lugu oli algusest lõpuni huvitav ja kaasahaarav. <br /> <br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=109175 2016-10-17T18:10:16Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> Õppeaine esimesse loengusse suundudes polnud mul veel eriti aimugi, mida see endast kujutab. Kuna ma polnud lugenud enne seda aine kirjeldust ja ka tunniplaani polnud eriti põhjalikult uurinud arvasin ma ekslikult, et see on justkui ühekordne loeng, kus esimese aasta tudengitele antakse infot õppekorraldusest ja peetakse väike julgustav kõne. Esimese loengu üldpilt ka umbes selline oli. Alustuseks rääkis lugupeetud õppekavade arendusjuht, Merike Spitsõn üldisemalt õppekorraldusest ja kinnitas, et oleme valinud õige kooli. Mingil põhjusel poleks ma arvanud, et asun õppima inimeste hulgas, kellest nii paljud on juba kõrghariduse omandanud. Mõnes mõttes oli see mulle pigem positiivne üllatus, kuna justkui rahvatarkusena öeldakse, et on alati olla hea seltskonna kõige rumalam liige, sest niiviisi saad sa teistelt kõige rohkem õppida ja samas paistad väljaspoolsetele inimestele targem.<br /> <br /> <br /> Teiseks loenguks oli üsna muhe ja kodune esitus Andres Küti (riigi infosüsteemi peaarhitekt) poolt. Teda küll esitleti, kui vanakooliaegset introverti, kuid tema esitus oli vägagi huvitav. Tal polnud ette valmistatud slaidi, kuna tema sõnul pole ta piisavalt vana, et oma elu slaidshowks teha. Selle asemel rääkis ta otse ning tegi seda väga hästi. Väga huvitav oli kuulda, kuidas tema Nõukogude ajal arvutitega tööd alustada. Väga sügavuti puudutas esineja teemasid, mis mind kõnatasid. Näiteks sellest, kuidas töö ja kool omavahel kooskõlastada ning pani rääkis lisaks sellest, kuidas aru saada kas oled valinud õige kooli ja kas see kool ja asi mida sa õpid on piisav ja õige challenge . Selle loengu kuulasin ka teist korda videosalvestusena läbi, kuna tundsin, et seal on palju tähtsaid aspekte, millest ma saaksin õppida ja mida meelde jätta. Põhiline osa mis mulle tähtsam tundus ja mulle meelde jäi oligi sellest, mida koolis järgida ja miks õppida ja pingutada. Lisaks rääkis ta ka pikalt oma tööst ja tegemistest mis olid samuti huvitavad aga mind isiklikult niiväga ei kõnetanud.<br /> <br /> <br /> Kolmandas loengus rääkisid Kristel ja Marko testimisest. Lisaks testimisele rääkisid nad ka muidugi paljust muust, kuid testimine ja startupid olid teema keskmeks. Esialgu rääkisid nad mõlemad endast ja sellest, kuidas nad on jõudnud oma praegusesse kohta, abiellunud ja ka oma IT Kolledži ajast. Kristel tundus väga lahe inimene ja ta rääkis ka sellest, kuidas talle meeldisid uued ja huvitavad väljakutsed. Lisaks motiveeris ta murdma kõiki läbi esimesest aastast, eriti füüsikast ja matemaatilisest analüüsist. Edasipidi pidi minema asi loogilisemaks ja meeldivamaks. Ka selle probleemiga suudan ma samastuda ning sain üsna hästi aru, millest ta rääkis. Testimisest olin ma varem kuulnud, kuid ma polnud sellega otseselt kokku puutunud ja ei teadnud kuidas see toimib. Peale Kristeli seletusi tundub see valdkond aga päris huvitav. Edasi süvenes ta rohkem täpselt oma erialasse ning jällegi, sellega ma enam niiväga seostuda ei suutnud, kuid loeng oli huvitav ikkagi.<br /> <br /> <br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=108924 2016-10-17T13:17:22Z

<p>Ssalla: /* Essee */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin. Olen kindlasti tänulik kõikidele neile inimestele, et nad leidsid aega ja võtsid vaevaks tulla meieni. See on tohutu teene ja abiks kindlasti kasvõi natukene igale ühele, kes viitsis pisutki süveneda loengutesse ja panna enda jaoks midagi kõrvataha. Lisaks sellele olid kõik esinejad toredad ja head rääkijad. Paljudele, kes ei puutu IT valdkonnaga niiväga kokku tundub, et IT inimesed on endasse tõmbunud introverdid, kes pigem istuksid oma tööjaama taga ning väldiksid igal juhul inimkontakti. Need esinejad aga näitasid, et tänapäevased IT valdkonna tipud ei ole enam koopainimesed ja inimestevaheline suhtlus ja oma ideede müügioskus on vähemalt sama tähtsad oskused, kui koodiridade kirjutamine pimedas toanurgas.<br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=108912 2016-10-17T13:09:33Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> '''kokkuvõte vist'''<br /> <br /> Aine „Õpingukorraldus ja erialatutvustus“ ütleb oma nimetuses juba ära kõik, mis see on ja mida sellest oodata. Lisaks sellele, et kindlustatakse kõikide õpilaste arusaam sellest, kuidas toimub IT Kolledžis õppetöö aidatakse värsketel tudengitel jõuda ka arusaamale miks nad on just selles koolis ja näidatakse ehtsate inimnäidete peal kuhu on võimalik jõuda. Kaheksast loengust 7 olid vägagi motiveerivad ning panid mõtlema iseenda tulevikule ja sellele, mida mina edasi teha tahaksin.<br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=108891 2016-10-17T12:54:44Z

<p>Ssalla: /* Erialatutvustuse arvestustöö */</p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==<br /> <br /> Autor: Siim Salla<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 19.10.2016<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> fdfd<br /> fdsfsd<br /> fsdfsd<br /> fsdfsd<br /> fsdfsd<br /> fsdfsd<br /> <br /> <br /> == Küsimused ==</div>

Ssalla https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssalla&diff=108890 2016-10-17T12:53:15Z

<p>Ssalla: </p> <hr /> <div><br /> == Erialatutvustuse arvestustöö ==</div>

Ssalla