https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Ssirkas 2026-05-09T21:48:30Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Eurosdollas&diff=126085 2017-11-05T21:54:11Z

<p>Ssirkas: </p> <hr /> <div>==Idee==<br /> Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Toodete lisamine, eemaldamine, muutmine<br /> * Toodete otsimine nime või tootekoodi järgi<br /> * Laoseisu vaatamine<br /> * Päeva lõpetamine (kassa klappimise kontroll)<br /> * Silmailu<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Automaatne kauba tellimine laoseisu alusel<br /> * Promokoodi kasutamise võimalus <br /> * Töötajatel erinevad õigused<br /> * Shortcut keys<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF (Windows Presentation Foundation)<br /> * SQL andmebaas<br /> <br /> ==Analüüs==<br /> Link analüüsile on [https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vS2J1bjsFRWGbTyt7uK2VrA11-HPVmhYjylYZ5bsezMmWcrv7wSVOv4c-EV1Svd5_Ct51vWj1DAVQKA/pub &gt;&gt;&gt;siin&lt;&lt;&lt;]<br /> <br /> ==Blogi==<br /> '''12.10.2017''' Meeskonna moodustamine &lt;br&gt;<br /> '''14.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine &lt;br&gt;<br /> '''22.10.2017''' Wiki lehe koostamine &lt;br&gt;</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Juhend:_Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22Programmeerimine_CSharp_keeles%22_(2017)&diff=125073 2017-10-22T20:14:40Z

<p>Ssirkas: /* Päevaõpe */</p> <hr /> <div>=Kodutöö aines &quot;Programmeerimine C# keeles&quot;=<br /> <br /> ==Eesmärk==<br /> Saada praktiline arenduskogemus .NET keskkonnas ning arendada meeskonnatöö kogemust ja analüüsivõimet. Kasutada arendusprotsessis koodihoidlat.<br /> <br /> ==Reeglid==<br /> Ühte projektimeeskonda kuulub 3-5 tudengit(Soovituslik meeskonna suurus on 3-4). Ühel teemal võib teostada projekti üks või mitu meeskonda.Töö käiku kajastatakse https://wiki.itcollege.ee keskkonnas või soovi korral võib seda teha ka ajaveebis(blogis).<br /> Ajaveebi pidamise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg ja dokumentatsioon) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest. Ajaveebi loob ja ajaveebi haldab projektimeeskond vabalt valitud (avalikus) keskkonnas. <br /> <br /> '''Projekti loomine ja arendamine '''<br /> Projekt lisatakse versioonihaldusesse, kasutades selleks [Team Foundation Service'it http://tfs.visualstudio.com/] ning õppejõule antakse ligipääs. Õppejõu live id: maitposka ät hotmail.com . Projekt peab olema alates algfaasist lisatud TFSi ning kogu tööprotsess toimub versioonihaldust kasutades<br /> <br /> '''Tööde esitamine''' (prototüüb ja lõpptoode)<br /> Töö esitamisel pakitakse see kokku ning lisatakse wiki leheküljele link lähtekoodile. Kui töö lähtekoodi ei soovita mingil põhjusel avalikustata, tuleb õppejõuga selle jaoks sõlmida eraldi kokkulepe. Lähtekood on vajalik, et tööd oleks võimalik hinnata nii õppejõul kui kaastudengitel selle kohta retsensiooni kirjutada.<br /> <br /> '''Team Foundation Service kasutamine''' (tänasel päeval '' Visual Studio online'')<br /> [http://www.visualstudio.com/get-started/sign-up-for-visual-studio-online Step-by-Step juhend]<br /> <br /> NB! Versioonihalduse kohta jagab õppejõud materjale.<br /> <br /> ==Tähtaegadest kinnipidamine==<br /> Projekt jaguneb alamosadeks, millele on määratud tähtajad. Tähtaegade ületamisel võimalike punkte ei kaotata. Kui töö aga on esitatud tähtajaks, siis on võimalik selle eest teenida boonuspunkte (enamasti 0-10% võimalikust maksimumist boonust). Enne tähtaega esitatud töö ei tähenda automaatselt maksimumpunkte, kui see ei ole sooritatud korralikult.<br /> <br /> <br /> NB! Juhul kui analüüsi tähtajast on möödunud nädal, määrab õppejõud meeskonnale ise vabalt valitud ülesande, mis on võetud näidis teemade alt. Peale seda ei ole võimalik teemat enam muuta.Samuti tähendab see seda, et meeskond ei ole teeninud analüüsi osa eest ühtegi punkti.<br /> <br /> NB2! Juhul kui meeskond ei kaitse prototüüpi, vaid esitab lihtsalt lõpptoote, siis ei ole ka prototüübi eest võimalik punkte teenida.<br /> <br /> ==Hindamine==<br /> Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.<br /> Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus. Tehnilisi ja vormistuslike puudujääke on võimalik korvata lisavõimaluste realiseerimisega.Üldjuhul tuleb loodud lahendust ka praktikumides või loengutes teistele tudengitele tutvustada (ca 10 min).<br /> Nagu eelpool mainitud, koosneb projekt erinevatest osadest. Punktide arvu määramisel arvestatakse ka tähtajast kinni pidamist, mille toimimisloogika on kirjeldatud eespool.<br /> <br /> ===Meeskonna kokkupanek ja idee===<br /> '''22.10.2017''' (2p)<br /> <br /> Tekitatakse meeskonna wiki lehekülg. Meeskonnal peab olema nimi ning see koosneb kolmest kuni viiest liikmest. Määratakse projektijuht. Juhul kui hakatakse blogi pidama kuskil mujal keskkonnas ilmub selle kohta link. Lühidalt peaks kirjeldama idee olemust nii, et selle üldine suund oleks arusaadav. Samuti peab olema märgitud tehnoloogia, milles hakatakse rakendust looma. Meeskond on loonud TFSi konto ning on saatnud õppejõule kutse.<br /> <br /> ===Analüüs===<br /> '''05.11.2017''' (4p)<br /> Analüütilise osa eesmärgiks on arendada tudengite analüüsioskust, mida on vaja ka päris tarkvaraarenduse protsessi juures.'''NB! Miinimum sõnade arv 700''' Selle osa käigus peab valmima loodava rakenduse analüüs, mis sisaldab muu hulgas ka:<br /> *Analüüs rakendusele. (Mida see endas sisaldab? Mis on selle eesmärk? Mida tavakasutaja sellega teha saaks? Milliste osade realiseerimine võib osutuda problemaatiliseks?) Kui on tööjaotus paigas, siis tuua ka see välja.<br /> *Tuua välja nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse kindlasti teostada(''Must have'')<br /> *Nimekiri funktsionaalsustest, mis võiks olla, aga mida ei pruugita ajapuuduse tõttu realiseerida.(''Nice to have'')<br /> <br /> '''Retsensioon: (3p) (12.11.2017)''' &lt;br/&gt;<br /> <br /> ===Prototüüp + esitlemine===<br /> '''17.12.2017'''(10p)<br /> <br /> Valmib projekti esmane realisatsioon. Laias laastus on peafunktsionaalsused realiseeritud(Nimekiri funktsionaalsusest, mida plaanitakse teostada). Rakenduses on loodud erinevad vaated, mis võimaldavad ülevaate rakendusest saada.<br /> <br /> ===Lõpptoode===<br /> (30p)<br /> <br /> Selleks faasiks peab projekt maksimumpuntkide saavutamiseks olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.<br /> <br /> '''Retsensioon'''(4p)<br /> <br /> ===Esitlus/Kaitsmine=== <br /> <br /> '''Kokkulepitud ajal enne eksamit''' ''(3p) ''<br /> Esitlusel kaitstakse projekti. Tutvustatakse tehnoloogiat, mida kasutati rakenduse realiseerimiseks. Lühidalt räägitakse tööjaotusest ning probleemidest, mis tekkisid projekti realiseerimisel. Näidatakse lähtekoodi ja demonstreeritakse oma rakendust teistele tudengitele, kes võivad selle kohta küsimusi küsida. Kestvus ~20min.<br /> <br /> ====Kaitsmise ajad====<br /> <br /> <br /> Ideaalne esitlus, sisaldab endas ka powerpointi, kus on<br /> *väljatoodud meeskonna nimi ja liikmed<br /> *idee<br /> *realiseerimine<br /> *mis oli keerukas?<br /> *mida uut õpiti?<br /> *mõnede keerulisemate probleemide lahendamine<br /> *meeskonnaliikmete panus<br /> <br /> <br /> =Teemad 2017 sügis=<br /> Kodutööna tuleb luua:<br /> <br /> ==Nõuded rakendusele==<br /> Loodav rakendus peab:<br /> * Peab kasutama andmebaasi (erikokkuleppel ka XML formaadis andmeallikat)<br /> **Andmebaasis peab olema vähemalt 6 andmebaasi tabelit<br /> * Peab võimaldama tegevuste kohta registri pidamist (logi)<br /> **Rakenduses tehtavad tegevused salvestatakse<br /> * Kasutama kasutajaliidesena ühte järgmistest: Windows Presentation Foundation, Windows Phone , Windows Store App või ASP.Net<br /> * Kood on kommenteeritud ning rakendus on varustatud dokumentatsiooniga<br /> * Maksimumpunktide jaoks kasutatakse vastavalt valitud tehnoloogiale soovitatud arendusmustreid<br /> * Kood on kirjutatud C# programmeerimiskeeles<br /> **Kuna aine nimi on &quot;Programmeerimine C# keeles&quot; ei tohi esitada rakendust, mis on loodud Javas, PHPs vms keeles<br /> * Rakendus on jaotatud kihtidesse<br /> '''Loodav rakendus peab olema loodud objektorienteeritud lähenemist kasutades!''' Klassid, klassid, klassid<br /> *Kood on kommenteeritud<br /> <br /> Lisapunkte annab:<br /> * Silmailu<br /> * Kood on kirjutatud häid praktikaid järgides ja on veatu(testimine, testimine, testimine)<br /> * Orginaalsed ideed ja hea äriidee<br /> <br /> ==Kodune raamatukogu==<br /> Kodudes on tihti erinevaid raamatuid (filme, muud nänni) ja sõbrad tahavad neid vahel laenutada.<br /> Loo rakendus, mis<br /> * Võimaldaks sisestada kodused raamatud<br /> * Võimaldaks luua laenutajate profiile<br /> * Raamatuid välja laenutada (tähtajaliselt)<br /> * Laseks koostada erinevaid aruandeid (kodusolevad raamatud, väljalaenutatud raamatud, tähtaja ületanud laenutused jne)<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Kui laenutaja profiilis on e-mail, siis saada automaatselt e-kiri „kallis sõber see ja see, Sinu käes on minu raamat, kas tood tagasi ka?”<br /> * Kuva hoiatused, kui laenutaja laenutuste ajalugu on vilets või kui mõni raamat on tagastamata.<br /> * Lase lisada raamatutele pilt<br /> * Loo lihtne veebiliides (et sõbrad saaksid veebist vaadata, mis raamatud kasutajal kodus veel alles on)<br /> Või<br /> <br /> ==CRM==<br /> Oma klientidest peab olema ülevaade.<br /> Loo rakendus, mis võimaldab:<br /> * Kliente ning nende kontaktisikuid sisestada, muuta ning kustutada<br /> * Võimalda sisestada kliendikontakte<br /> * Koostada hinnapakkumisi klientidele, kusjuures hinnapakkumine lisatakse süsteemi ka kui kliendikontakt ning saadetakse samast süsteemist kliendile.<br /> * Kliendi andmete vaatamisel kuvatakse ka kliendikontaktid<br /> <br /> <br /> Lisavõimalused<br /> * Loo võimalus, kus kontaktisiku sünnipäeva saabumisel saadetakse automaatselt inimesele meil õnnesoovidega<br /> * Õnnitlusmeilide template’sid võiks olla mitu<br /> * Loo võimalus kliendi huvide (huvialade) kajastamiseks süsteemis<br /> <br /> =Meeskonnad 2017=<br /> ==Päevaõpe==<br /> <br /> ===Meeskond Demo===<br /> Wiki lehekülg [[Meeskond:Demo]]<br /> Meeskonnaliikmed:<br /> *esimene<br /> *teine<br /> <br /> ===Meeskond X===<br /> <br /> Analüüsi retsensioon meeskonnale Demo: https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Meeskond:Demo<br /> <br /> ..<br /> <br /> ===Meeskond das Flugzeug===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:das_Flugzeug das Flugzeug]<br /> *Frank Koppel<br /> *Laura Pirso<br /> *Teet Adamson<br /> <br /> <br /> ===Meeskond Whipround===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:whipround Whipround]<br /> *Leho Kivistik<br /> *Hannes Mäeorg<br /> *Tarmo Luugus<br /> <br /> ===Meeskond .njet===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_.njet .njet]<br /> *Edgar Tereping<br /> *Priit Järv<br /> *Jane Kaldma<br /> <br /> ===Meeskond EluOnLill===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:EluOnLill EluOnLill]<br /> *Henrik Prangel<br /> *Kert Saarma<br /> *Carlos Kirtsi<br /> <br /> === Meeskond EurosDollas ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Eurosdollas EurosDollas]<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> === Meeskond VirtualBar ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:VirtualBar VirtualBar]<br /> *Rando Kurel<br /> *Markus Mänd<br /> *Erik Kaup<br /> <br /> === Meeskond Raavo™ ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond_Raavo%E2%84%A2 Raavo™ ]<br /> *Kristo Leesmann<br /> *Peeter Fridolin<br /> *Rando Rommot<br /> <br /> === Meeskond IT Squad ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:IT_Squad IT Squad]<br /> *Pavel Fleišer<br /> *Anna Levijeva<br /> *Anton Kuksov<br /> <br /> === Meeskond TrackPlace ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_TrackPlace TrackPlace]<br /> * Marek Juhanson<br /> * Rauno Lõhmus<br /> * Merilyn Merisalu<br /> <br /> === Meeskond Lill ===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Lill Lill]<br /> * Alo Avi<br /> * Arnika Rästa<br /> * Sven Veelaid<br /> * Karmen Lillemets<br /> * Marite Rammo<br /> <br /> ===Meeskond ITBaar===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_ITBaar ITBaar]]<br /> *Christo Aruste<br /> *Heleriin Malkov<br /> *Tõnis Prants<br /> <br /> ===Meeskond Scraper===<br /> Wiki leht: [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:Scraper]<br /> *Heidi Koppel<br /> *Ove Kangur<br /> <br /> ===Meeskond Pakiraam===<br /> Wiki lehekülg [[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Pakiraam:Pakiraam Pakiraam]]<br /> *Markus Kildemaa<br /> *Indro Kottise<br /> *Kristo Naeris<br /> <br /> ===Meeskond ÄraSööKüpsiseidVoodis===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_%C3%84raS%C3%B6%C3%B6K%C3%BCpsiseidVoodis ÄraSööKüpsiseidVoodis]<br /> *Simo Jaanus<br /> *Artur Tammiste<br /> *Valdo Taevere<br /> *Kristina Rästas<br /> <br /> ===Meeskond DriimTiimKriim===<br /> Wiki lehekülg [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:DriimTiimKriim DriimTiimKriim]<br /> *Kaspar Kaal<br /> *Brita Pentšuk<br /> <br /> ==Kaugõpe==<br /> <br /> ===Meeskond: Kalimali budget===<br /> <br /> Liikmed:<br /> *Katrin Lasberg <br /> *Liina Laumets <br /> *Maile Mäesalu <br /> *Liis Talsi<br /> Meeskonna koduleht: [[Kalimali budget]]&lt;br&gt; <br /> Projekti TFS:&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: SharpResto===<br /> <br /> Wiki leht:[[SharpResto]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Andres Aava''' - ''projektijuht''<br /> * Henri Annilo<br /> * Jaan Koolmeister<br /> * Lauri Üksti<br /> * Andreas Porman<br /> <br /> ===Meeskond: Timeify===<br /> <br /> Wiki leht:[[Timeify]]&lt;br&gt;<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Egert Loss''' - ''projektijuht''<br /> * Priit Rätsep<br /> <br /> ===Tiim: Carparts===<br /> <br /> Wiki Leht:[[Carparts]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andres Kõiv<br /> * '''Taivo Liik''' -''projektijuht''<br /> * Peeter Stamberg<br /> <br /> ===Meeskond: Hardware Monitoring===<br /> <br /> Wiki leht: [[HardwareMonitoring]]<br /> <br /> Liikmed:<br /> * '''Joonas Ervald''' - ''projektijuht''<br /> * Maie Palmeos<br /> * Jan Pentšuk<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: TeravMDB===<br /> <br /> Wiki Leht: [[TeravMDB]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Alan Alliksoo<br /> * '''Aleksandr Petrushihin''' - ''projektijuht''<br /> * Anni-Bessie Kitt<br /> * Marie Udam<br /> <br /> ===Meeskond: ERROR IM002===<br /> <br /> Wiki Leht: [[ERROR IM002]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Ruudi Vinter<br /> * Alvar Suun<br /> * Andres Tambek<br /> <br /> '''Prototüüp:'''&lt;br&gt;<br /> '''Lõpptoode:'''&lt;br&gt; <br /> '''Retsensioonid:'''&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Meeskond: Power Of Two===<br /> <br /> Wiki leht: [[Power Of Two]]&lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Andrei Pugatšov - projektijuht<br /> * Anton Meženin<br /> <br /> ===Meeskond: Cryptocurrency-explorer===<br /> <br /> Wiki leht: [[Cryptocurrency-explorer]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * '''Allar Vendla''' - ''projektijuht''<br /> * Anita Sepp<br /> * Gert Vesterberg<br /> <br /> ===Meeskond: JEMP===<br /> <br /> Wiki leht: [[JEMP]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Jüri Ahhundov<br /> * Erik Ehrbach - Projektijuht<br /> * Marko Linde<br /> * Pille Ulmas<br /> <br /> ===Meeskond: 2Do===<br /> <br /> Wiki leht: [[2Do]] &lt;br&gt;<br /> Liikmed:<br /> * Merike Meizner<br /> * Egert Närep<br /> * Kirstin Saluveer - projektijuht<br /> * Jaak Vaher</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Meeskond:Eurosdollas&diff=125072 2017-10-22T20:11:46Z

<p>Ssirkas: Ssirkas moved page Meeskond:Eurosdollas to Eurosdollas over redirect</p> <hr /> <div>#REDIRECT [[Eurosdollas]]</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Eurosdollas&diff=125071 2017-10-22T20:11:46Z

<p>Ssirkas: Ssirkas moved page Meeskond:Eurosdollas to Eurosdollas over redirect</p> <hr /> <div>==Idee==<br /> Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Toodete lisamine, eemaldamine, muutmine<br /> * Toodete otsimine nime või tootekoodi järgi<br /> * Laoseisu vaatamine<br /> * Päeva lõpetamine (kassa klappimise kontroll)<br /> * Silmailu<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Automaatne kauba tellimine laoseisu alusel<br /> * Promokoodi kasutamise võimalus <br /> * Töötajatel erinevad õigused<br /> * Shortcut keys<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF (Windows Presentation Foundation)<br /> * SQL andmebaas<br /> <br /> ==Blogi==<br /> '''12.10.2017''' Meeskonna moodustamine &lt;br&gt;<br /> '''14.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine &lt;br&gt;<br /> '''22.10.2017''' Wiki lehe koostamine &lt;br&gt;</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Eurosdollas&diff=125069 2017-10-22T20:10:18Z

<p>Ssirkas: Ssirkas moved page Eurosdollas to Meeskond:Eurosdollas</p> <hr /> <div>==Idee==<br /> Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Toodete lisamine, eemaldamine, muutmine<br /> * Toodete otsimine nime või tootekoodi järgi<br /> * Laoseisu vaatamine<br /> * Päeva lõpetamine (kassa klappimise kontroll)<br /> * Silmailu<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Automaatne kauba tellimine laoseisu alusel<br /> * Promokoodi kasutamise võimalus <br /> * Töötajatel erinevad õigused<br /> * Shortcut keys<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF (Windows Presentation Foundation)<br /> * SQL andmebaas<br /> <br /> ==Blogi==<br /> '''12.10.2017''' Meeskonna moodustamine &lt;br&gt;<br /> '''14.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine &lt;br&gt;<br /> '''22.10.2017''' Wiki lehe koostamine &lt;br&gt;</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Eurosdollas&diff=125063 2017-10-22T19:32:28Z

<p>Ssirkas: /* Nice to have */</p> <hr /> <div>==Idee==<br /> Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Toodete lisamine, eemaldamine, muutmine<br /> * Toodete otsimine nime või tootekoodi järgi<br /> * Laoseisu vaatamine<br /> * Päeva lõpetamine (kassa klappimise kontroll)<br /> * Silmailu<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Automaatne kauba tellimine laoseisu alusel<br /> * Promokoodi kasutamise võimalus <br /> * Töötajatel erinevad õigused<br /> * Shortcut keys<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF (Windows Presentation Foundation)<br /> * SQL andmebaas<br /> <br /> ==Blogi==<br /> '''12.10.2017''' Meeskonna moodustamine &lt;br&gt;<br /> '''14.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine &lt;br&gt;<br /> '''22.10.2017''' Wiki lehe koostamine &lt;br&gt;</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Eurosdollas&diff=125061 2017-10-22T19:30:43Z

<p>Ssirkas: Created page with &quot;==Idee== Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. ==Liikmed== *Simo Sirkas *Marten Tammeleht *Mihkel Tääkre ==Funktsionaalsus== ===Must...&quot;</p> <hr /> <div>==Idee==<br /> Kassasüsteem small-medium suurusega kaubandusega tegelevale ettevõttele. <br /> <br /> ==Liikmed==<br /> *Simo Sirkas<br /> *Marten Tammeleht<br /> *Mihkel Tääkre<br /> <br /> ==Funktsionaalsus==<br /> <br /> ===Must have===<br /> * Toodete lisamine, eemaldamine, muutmine<br /> * Toodete otsimine nime või tootekoodi järgi<br /> * Laoseisu vaatamine<br /> * Päeva lõpetamine (kassa klappimise kontroll)<br /> * Silmailu<br /> <br /> <br /> ===Nice to have===<br /> * Automaatne kauba tellimine laoseisu alusel<br /> * Promokoodi kasutamise võimalus <br /> * Töötajatel erinevad õigused<br /> <br /> ==Tehnoloogia==<br /> * C#<br /> * WPF (Windows Presentation Foundation)<br /> * SQL andmebaas<br /> <br /> ==Blogi==<br /> '''12.10.2017''' Meeskonna moodustamine &lt;br&gt;<br /> '''14.10.2017''' Projekti idee välja mõtlemine &lt;br&gt;<br /> '''22.10.2017''' Wiki lehe koostamine &lt;br&gt;</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122952 2017-05-25T20:05:40Z

<p>Ssirkas: /* Probleemilahendus */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> * Simo Sirkas, 15 - Programmi(de) automaatne käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=122951 2017-05-25T20:00:21Z

<p>Ssirkas: /* 2.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Igor Budnitski, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Roosioks, D22 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Kurel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Kaup, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Rait Rand, 11 - Info riistvara kohtan<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - LAMP paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Annely Vattis AK11- Info riistvara kohta<br /> * Valdo Taevere, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Anni- Bessie Kitt, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Reio Meiusi, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marju Niinemaa IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Tarmo Luugus, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Laadoga, 14 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Rasmus Tammets, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Sirli Mürk, AK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rene Väli, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anna Levijeva, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Maarja-Liisa Pilvik, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Henrik Prangel, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Vjatsheslav Aprelkov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Andrei Tomba, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Siim Oselein, ISa11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Lisette Noor, D23 - Info riistvara kohta<br /> * Kirstin Saluveer, DK13 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Lauri Üksti, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Arnika Rästa, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Alo Avi, ISd14 - LAMP paigaldus<br /> * Gert Vesterberg, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Anna Amelkina, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Egert Loss, DK14, Linux serveri paigaldus<br /> * Ahto Ahven, 15, Info riistvara kohta<br /> * Villem Markus Loigom, 11, SSH vestlus<br /> * Frank Karl Koppel, 11, SSH vestlus<br /> * Juta Jaama, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Kert Saarma, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Artur Tammiste, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Paul Richard Lettens, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Liina Laumets, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Martin Tammai, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Margus Põlma, 15, LAMP paigaldus<br /> * Kersti Perandi, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Tõnis Prants, 15, Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12, APT-i analoog Windowsis<br /> * Sven Veelaid, ISd14 - info riistvara kohta<br /> * Helen Riisalu, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Info riistvara kohta<br /> * Karl Erik Õunapuu, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Marite Rammo, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Georg Kahest, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Tammekänd, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Dmitri Kiriljuk, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Priit Järv, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Paves, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Andreas Porman, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andres Leppik, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Rästas, 13 - Linux serveri paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Meelis Osi, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Liis Talsi, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Edgar Tereping, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - LAMP Paigaldus<br /> * Marek Skorohhodov, AK11 - Info riistvara kohta + Linux serveri paigaldus<br /> * Karmen Lillemets, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Teele Puusepp IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Madis Roosioks, D22 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Windows Subsystem for Linux / APT'i analoog Windowsile<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Helen Oppar, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Rando Kurel, 12- Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Anton Kuksov, 12 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristo Leesmann, 13 - APT-i analoog Windowsile<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Rihma, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Vjatšeslav Aprelkov, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Sergei Kaganski, DK14 - Raspberry Pi<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Merike Meizner, DK11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Raspberry Pi<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Lauri Üksti, DK14 - Mac+Windows kaksikkäivitus, uusim LTS, uus vaikimisi töölaua keskkond<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Linuxile Teine Töölaud<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Anna Levijeva, 12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - E-posti krüpto<br /> * Laura Lenbaum IA18- E-posti krüpto<br /> * Henri Paves, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruti Kerro, IA17 - APT analoog Windowsile<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Anton Meženin, DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Marie Udam, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Andreas Porman, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Henrik Prangel, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Radne Kaal, IA18 - E-posti krüpto<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Leppik, DK13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Lisette Noor, D23 - Teine GUI Windowsile<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Annely Vattis, AK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kristina Rästas, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Andres Kalavus, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Aleksandra Sepp, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Tanel Peep, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Linuxile teine töölaud<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Igor Budnitski, IA17 - SSH Windows+Linux<br /> * Brit Valdek, DK14 - Raspberry PI<br /> * Martin Kokk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Meelis Mikk, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Artur Kapranov - LAMP Paigaldus<br /> * Jooni Soots, IA17 - E-posti krüpto<br /> * Mihkel Tääkre, 15 - LAMP Paigaldus<br /> * Tõnis Prants, 15 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Georg Kahest, AK11 - E-posti krüpto<br /> * Meelis Osi, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kert Saarma, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alo Avi, 14 - E-posti krüpto<br /> * Indro Kottise, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Anni-Bessie Kitt DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Liis Talsi DK14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aleksandr Petrušihin - DK14 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Linux serveri paigaldus, LAMP serveri paigaldus<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - Linuxile teine töölaud<br /> * Ahto Ahven, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Edgar Tereping, 14 - E-posti krüpto<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - E-posti krüpto<br /> * Henri Annilo, DK13 - E-posti krüpto<br /> * Jekaterina Losseva, DK12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leho Kivistik, 14 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Loss, DK14, MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Rene Väli, DK13 - LAMP Paigaldus<br /> * Katrin Kello 12- LAMP paigaldus<br /> *Alvar Suun DK13- SSH Windows+Linux<br /> * Siim Ošur, ISd13 - Katkematu kaughaldus (GUI+CLI) piiratud võrgus<br /> * Teele Puusepp IA17 - E-posti krüpto<br /> * Martin Laadoga, 14 - Info Riistvara Kohta<br /> * Marite Rammo - E-posti krüpto<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi ja Linuxi kaksikkäivitus<br /> * Timo Otsing, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Windowsi teine GUI.<br /> * Simo Sirkas, 15 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - EXT4 on Windows. <br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Madis Roosioks, D22 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - ePub loomine MacOS-is<br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Rando Rommot, 13 - Kasutaja lukustamine Linuxis.<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis / Programmide automaatkäivitus / Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Markus Kildemaa, 15 - Külalise konto vaikimisi sisse logima<br /> * Brita Pentšuk, 13 - Failisüsteemi haakimine - NTFS Linuxis<br /> * Peeter Fridolin, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Andrei Tomba, DK14 - Kiirusetest Linuxis<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Annika Kask, 11 - ePubi loomine Windowsis<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Joonas Ervald, DK11 - Protsessori ülekiirendamine<br /> * Merike Meizner, DK11, Automaatne privaatne veebilehitsemine Linuxis<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - Failijagamine FTP-ga Linuxis<br /> * Madis Niinelt, IA18 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Pavel Fleišer, 14 - Failijagamine FTP-ga Linuxis / Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Simo Jaanus, 13 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Helen Oppar, DK12 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Henri Paves, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Andrei Pugatšov, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Anton Meženin, DK14 - Viirusetõrje Linuxis<br /> * Kristo Leesmann, 13 - Skype’i turvaline analoog Linuxile<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis.<br /> * Vjatsheslav Aprelkov,DK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine <br /> * Anita Sepp, DK12 - Teine töölauakeskkond Linuxile<br /> * Radne Kaal, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Andero Samelselg, 15 - Vabavaraline salasõnade haldur; ePub loomine Linuxis<br /> * Pille Ulmas, DK13 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Henrik Prangel, 12 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Lisette Noor, D23 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Andreas Porman, DK13- Kiirustest Linuxis<br /> * Anton Kuksov, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Andres Kalavus, 12 - Automaatne privaatne veebilehitsemine Windowsis<br /> * Sander Pihelgas, AK11 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Tanel Peep, AK11 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis ja skripti loomine CRONi<br /> * Anna Levijeva, 12 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Turvaline Skype’i analoog Linuxile <br /> * Meelis Osi, AK11 - Grep käsk Windowsi keskkonnas<br /> *Kristina Rästas, 13 - Adobe Reader Linuxile<br /> * Brit Valdek, DK14 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Sergei Kaganski, DK14 -ePub loomine MacOS-is<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis<br /> * Martin Kokk, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Paigaldatud teise töölauakeskkonna eemaldamine Linuxis<br /> * Marko Linde(Mõznikov), DK12 - DWG-failide avamine Linuxis. <br /> * Jevgeni Jurtsenko DK13, 59 - Võtmefailiga SSH sisselogimine<br /> * Georg Kahest AK11, - Võtmefailiga SSH sisselogimine / NTP<br /> * Konstantin Dmitrijev IA18 - DWG-failide avamine Linuxis<br /> * Kert Saarma, 12 - VPN Linuxile<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Teise töölauakeskonna eemaldamine Linuxis, Linuxi kioskirežiim<br /> * Alo Avi, 14 - Kiire sulgemine, väljalogimine Linuxis<br /> * Indro Kottise, 15 - Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal<br /> * Kaarel Kaine, DK12 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga, Linuxi kioskirežiim<br /> * Kädi-Kristlin Miggur, IA 17 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Anni - Bessie Kitt, DK14 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Aleksandr Petrušihin, DK14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Karen Grigorjan, DK12 - GRUBi taastamine<br /> * Leho Kivistik, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Egert Loss, DK14, Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Tõnis Prants, 15, Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> * Henri ANnilo, DK13, QR kood Windowsis<br /> * Rene Väli, DK13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Edgar Tereping, 14 - EPUB loomine Windowsis<br /> * Liis Talsi, DK-14 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Erki Aas, 12 - Windowsi krüpteerimine, GRUB-i turvamine<br /> * Carlos Kirtsi, 12 - Teise töölauakeskkonna eemaldamine<br /> * Timo Otsing, 11 - Salasõna eemaldamine PDF faililt.<br /> * Arthur Luste - Itchev, 13 - Open Source asendus Skype-le.<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=I027_iseseisvad_t%C3%B6%C3%B6d&diff=119339 2017-03-23T17:57:40Z

<p>Ssirkas: /* 1.praktikum */</p> <hr /> <div>Käesolev artikkel on loodud aine &quot;[[Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]] (ainekoodiga I027)&quot; iseseisvate tööde haldamiseks.<br /> Aines on vaja teha 3 praktilist tööd ja seminaritöö, mis on kõik kirjeldatud &quot;Praktikumid&quot; pealkirja all viidatud dokumendis.<br /> <br /> Palun siia dokumenti panna kirja valitud praktikumi nimetus. Ülikooli kasutajaga saavad tudengid ka vikit muuta. Muudatused salvestuvad ka ajaloos.<br /> <br /> See üllas eesmärk on, et võimalikult erinevaid praktikumid ja probleemilahendus saaks valitud.<br /> Siit dokumendist te näete, mida keegi parasjagu tegemas on.<br /> <br /> <br /> =1.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Mark Selezenev, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH vestlus<br /> * Ingvar Lukas, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Nele Naris, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Fridolin, 13 - SSH Windows + Linux<br /> * Kristo Tero, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Info riistavara kohta<br /> * Rain Adamson, 41 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Rein Remsu, IA17 - SSH Windows + Linux<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Tanel Vari, DK13 - Info riistvara kohta<br /> * Mihkel-Erik Mägi - Linuxile teine töölaud<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Sander Ratassepp, 13 - Linuxile teine töölaud<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Info ristvara kohta<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Iakov Kanyuchka, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Rauno Lõhmus, 13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Maile Mäesalu, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Reilika Saks, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Andres Tambek, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Peeter Stamberg, DK 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Kristo Leesmann, 13 - LAMP paigaldus<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - SSH Windows + Linux<br /> * Erki Aas, 12 - LAMP paigaldus<br /> * Liis Talimaa, DK12, Info riistvara kohta<br /> * Irina Geidarova, IA18 Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ruudi Vinter, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Anton Kuksov, 12 - Linuxile teine töölaud<br /> * Eduard Kõre, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Marie Udam, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - LAMP paigaldus<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - Info riistvara kohta<br /> * Kaisa Lindström, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Esna, AK11 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Jana Kindlam, DK12 – info riistvara kohta<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Kadi Koppelmann, DK14 - info riistvara kohta<br /> * Anita Sepp, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Rudolf Purge, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Ilmar Ermus, IA17 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Leho Kivistik, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Hannes Mäeorg, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Alexander Teder, 12 - Info riistvara kohta<br /> * Jüri Vinnal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Radne Kaal, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Kaarel Pärtel, 14 - Lapikute serverite töökorrastamine: Riistvara, Arch ja SSH.<br /> * Kuldar Teinmann, AK11 - LAMP paigaldus<br /> * Pavel Fleišer, 14 - LAMP paigaldus<br /> * Katrin Kello, 14 - Info riistvara kohta<br /> * Madis Liik, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Andero Samelselg, 15 - LAMP paigaldus<br /> * Konstantin Dmitrijev, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Info riistvara kohta<br /> * Jevgeni Jurtsenko, DK13 - info riistvara kohta<br /> * Ruti Kerro, IA17 - LAMP paigaldus<br /> * Artur Kapranov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Annika Kask, 11 - Windows Subsystem for Linux (WSL)<br /> * Anton Meženin, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Martti-Heiki Must, IA17 - Info riistvara kohta<br /> * Marten Tammeleht, 13 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Indro Kottise, 15 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Linuxile teine töölaud<br /> * Priit Rätsep, DK12 - Info riistvara kohta<br /> * Merike Meizner, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Jaanus, 13 - Info riistvara kohta<br /> * Henri Annilo, DK13 - SSH Windows + Linux<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Info riistvara kohta<br /> * Donna Nurmbek, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Joonas Rihma, DK11 - Kaksikkäivitus Windows + Linux<br /> * Tanel Peep, AK11 - Linux serveri paigaldus<br /> * Brit Valdek, DK14 - Info riistvara kohta<br /> * Oliver Nurk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Elizaveta Romanova, 11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Meelis Mikk, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karoliina Vasli - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Aare Taveter - IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Simo Sirkas, 15 - Info riistvara kohta<br /> <br /> =2.praktikum=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Rando Rommot, 13 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Kristo Tero, IA18 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Siim Kustassoo, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Rain Adamson, 41 - LibreOffice'i hulgipaigaldus<br /> * Rein Remsu, IA17 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Mihkel-Erik Mägi, 13 - Teine GUI Windowsile.<br /> * Nele Naris, IA18 - LAMP paigaldus<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Dmitri Tšurjumov, IA17 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Tanel Vari, DK 13 - Teine GUI Windowsile<br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Linuxi serveri paigaldus<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Triin Palm, IA18 - Linuxile teine töölaud<br /> * Maie Palmeos, DK11 - SSH Windows + Linux<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Reilika Saks, IA17 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Andres Tambek, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Hardi Tiitus, DK12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Irina Geidarova, IA18 Info riistvara kohta<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Teine GUI Windowsile<br /> * Kreet Solnask, IA17 - MSO-&gt;ODF dokumentide konvertimine<br /> * Kristjan Leotoots, DK12 - APT'i analoog Windowsile<br /> * Liis Talimaa, DK12, SSH Windows+Linux<br /> * Eduard Kõre, AK12 - SSH Windows+Linux<br /> * Erik Ehrbach, DK14 - SSH Windows+Linux<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - SSH Windows+Linux<br /> * Kristina Garmatjuk, DK11 - LAMP paigaldus<br /> * Jana Kindlam, DK12 – Linuxi tööjaama paigaldus<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - LAMP paigaldus<br /> * Marko Esna, AK11 - Linuxile teine töölaud<br /> * Alexander Teder, 12 - Kaksikkäivitus Windows+Linux<br /> * Marko Mõznikov, DK12 - LAMP paigaldus<br /> * Madis Liik, IA18 - Teine GUI Windowsile<br /> * Annika Kask, 11 - Info riistvara kohta<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - LAMP paigaldus<br /> <br /> =Probleemilahendus=<br /> * '''Eesnimi Perenimi, grupp - valitud teema'''<br /> * Egert Närep, DK11 - VPN Linuxis<br /> * Jaan Veikesaar, 11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Linuxis<br /> * Laura Lenbaum, IA18 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt.<br /> * Nele Naris, IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Katrin Lasberg, DK13 - Talveune lubamine või keelamine<br /> * Andrek Laanemets, 11 - Kasutaja lukustamine Linuxis<br /> * Kristo Tero, IA18 - Võrgust sõltumatu vabatarkvaraline kaughaldus<br /> * Siim Kustassoo IA18 - ePub loomine Windowsis<br /> * Rain Adamson, 41 - Ajastatud toimingute keelamine kasutajatele Linuxis.<br /> * Rein Remsu, IA17 - Sügavkülmutus Linuxis<br /> * Jooni Soots, IA17 - Kodukataloogi krüpteerimine<br /> * Piret Spitsõn, DK11 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Kreet Solnask, IA17 - Vabavaraline salasõnade haldur. <br /> * Tanel Vari, DK 13 - QR kood MacOS-s <br /> * Jaan Koolmeister, DK 13 - Sügavkülmutus Windowsis<br /> * Marilyn Võsu, DK11 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Triin Palm, IA18 - Pilveketas sõltumata operatsioonisüsteemist<br /> * Maie Palmeos, DK11 - Automaatne privaatne veebilehitseja Windowsis<br /> * Dmitri Lukaš, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Dmitri Tšurjumov. IA17 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Leonid Grigorjevski, IA18 - Unustatud salasõna taastamine<br /> * Alan Alliksoo, DK11 - ePub loomine Windowsis<br /> * Reilika Saks, IA17 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Andres Tambek, DK12 - Külalise kasutaja disainimine Linuxis.<br /> * Jan Pentšuk, DK12 - Kustunud faili(de) taastamine<br /> * Filip Fjodorov, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Karit Kilgi, DK 32 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Eduard Kõre, AK12 - Võrguprobleem sõltumata operatsioonisüsteemist.<br /> * Jüri Ahhundov, DK11 - Kodukataloogi krüpteerimine.<br /> * Ave-Liis Saluveer, DK13 - Salasõna eemaldamine PDF-faililt<br /> * Madis Võrklaev, AK11 - Kioskirežiim Linuxis<br /> * Marko Esna, AK11 - Ekraani värvitemperatuuri muutmine Windowsis.<br /> * Alexander Teder, 12 Automaatne Windowsi uuendamine etteantud ajal.<br /> * Merilyn Merisalu, 13 - Automaatne sisselogimine külalise kontoga<br /> * Ruti Kerro, IA17 - Programmi sulgemine jõuga ja kokkujooksmise vältimine Linuxis<br /> * Karl-Hendrik Muuga, 15 - Tekstirežiimis (CLI) käivitamine<br /> <br /> [[Category:Sissejuhatus infotehnoloogiasse ja riistvarasse]]</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109615 2016-10-18T07:55:13Z

<p>Ssirkas: /* Erialatutvustuse aine töö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teemal. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles turunduse teemal Hedi Mardisoo Starmanist. Põhiline mis mulle meelde jäi ning seostus ka Ivar Lauri loenguga statistikast oli, et samade andmete taga võib olla kaks täiesti erinevat inimest. Ehk siis andmed ei ole täielik tõde ja nende põhjal sihtgruppidele suunatud reklaami tegemine on üsna mõttetu raha tuulde loopimine. Lisaks on tänapäeval väga oluline bränd ja toote reklaam, sest kuigi on väga üksikuid tooteid, mis tõesti müüvad end ise, on konkurents tihe ning konkurentidest tuleb erineda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Oli väga hea, et külalisteks olid valitud üsna erinevates valdkondades töötavad inimesed, sest nii tekkis ettekujutus kui lai on tegelikult IT-sektor. Kõigi esinejate puhul oli ühiseks jooneks kirg oma töö vastu. Oli näha, et nende töö ei ole igav ja pakub neile pidevalt uusi väljakutseid. Seda oli eriti näha Kristel ja Marko Kruustüki loengust, et startupi maailmas võib järgmine päev olla eelmisest täiesti erinev.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==<br /> &lt;references /&gt;<br /> [[Category:Erialatutvustus 2016 (Päevaõpe)]]</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109611 2016-10-18T07:52:17Z

<p>Ssirkas: /* Erialatutvustuse aine töö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teemal. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles turunduse teemal Hedi Mardisoo Starmanist. Põhiline mis mulle meelde jäi ning seostus ka Ivar Lauri loenguga statistikast oli, et samade andmete taga võib olla kaks täiesti erinevat inimest. Ehk siis andmed ei ole täielik tõde ja nende põhjal sihtgruppidele suunatud reklaami tegemine on üsna mõttetu raha tuulde loopimine. Lisaks on tänapäeval väga oluline bränd ja toote reklaam, sest kuigi on väga üksikuid tooteid, mis tõesti müüvad end ise, on konkurents tihe ning konkurentidest tuleb erineda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Oli väga hea, et külalisteks olid valitud üsna erinevates valdkondades töötavad inimesed, sest nii tekkis ettekujutus kui lai on tegelikult IT-sektor. Kõigi esinejate puhul oli ühiseks jooneks kirg oma töö vastu. Oli näha, et nende töö ei ole igav ja pakub neile pidevalt uusi väljakutseid. Seda oli eriti näha Kristel ja Marko Kruustüki loengust, et startupi maailmas võib järgmine päev olla eelmisest täiesti erinev.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109607 2016-10-18T07:46:56Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> <br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles turunduse teemal Hedi Mardisoo Starmanist. Põhiline mis mulle meelde jäi ning seostus ka Ivar Lauri loenguga statistikast oli, et samade andmete taga võib olla kaks täiesti erinevat inimest. Ehk siis andmed ei ole täielik tõde ja nende põhjal sihtgruppidele suunatud reklaami tegemine on üsna mõttetu raha tuulde loopimine. Lisaks on tänapäeval väga oluline bränd ja toote reklaam, sest kuigi on väga üksikuid tooteid, mis tõesti müüvad end ise, on konkurents tihe ning konkurentidest tuleb erineda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Oli väga hea, et külalisteks olid valitud üsna erinevates valdkondades töötavad inimesed, sest nii tekkis ettekujutus kui lai on tegelikult IT-sektor. Kõigi esinejate puhul oli ühiseks jooneks kirg oma töö vastu. Oli näha, et nende töö ei ole igav ja pakub neile pidevalt uusi väljakutseid. Seda oli eriti näha Kristel ja Marko Kruustüki loengust, et startupi maailmas võib järgmine päev olla eelmisest täiesti erinev.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109606 2016-10-18T07:46:12Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles turunduse teemal Hedi Mardisoo Starmanist. Põhiline mis mulle meelde jäi ning seostus ka Ivar Lauri loenguga statistikast oli, et samade andmete taga võib olla kaks täiesti erinevat inimest. Ehk siis andmed ei ole täielik tõde ja nende põhjal sihtgruppidele suunatud reklaami tegemine on üsna mõttetu raha tuulde loopimine. Lisaks on tänapäeval väga oluline bränd ja toote reklaam, sest kuigi on väga üksikuid tooteid, mis tõesti müüvad end ise, on konkurents tihe ning konkurentidest tuleb erineda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et loengud olid huvitavad ja silmaringi avardavad. Oli väga hea, et külalisteks olid valitud üsna erinevates valdkondades töötavad inimesed, sest nii tekkis ettekujutus kui lai on tegelikult IT-sektor. Kõigi esinejate puhul oli ühiseks jooneks kirg oma töö vastu. Oli näha, et nende töö ei ole igav ja pakub neile pidevalt uusi väljakutseid. Seda oli eriti näha Kristel ja Marko Kruustüki loengust, et startupi maailmas võib järgmine päev olla eelmisest täiesti erinev.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109605 2016-10-18T07:45:22Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles turunduse teemal Hedi Mardisoo Starmanist. Põhiline mis mulle meelde jäi ning seostus ka Ivar Lauri loenguga statistikast oli, et samade andmete taga võib olla kaks täiesti erinevat inimest. Ehk siis andmed ei ole täielik tõde ja nende põhjal sihtgruppidele suunatud reklaami tegemine on üsna mõttetu raha tuulde loopimine. Lisaks on tänapäeval väga oluline bränd ja toote reklaam, sest kuigi on väga üksikuid tooteid, mis tõesti müüvad end ise, on konkurents tihe ning konkurentidest tuleb erineda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu loengud olid väga huvitavad ja silmaringi avardavad. Oli väga hea, et külalisteks olid valitud üsna erinevates valdkondades töötavad inimesed, sest nii tekkis ettekujutus kui lai on tegelikult IT-sektor. Kõigi esinejate puhul oli ühiseks jooneks kirg oma töö vastu. Oli näha, et nende töö ei ole igav ja pakub neile pidevalt uusi väljakutseid. Seda oli eriti näha Kristel ja Marko Kruustüki loengust, et startupi maailmas võib järgmine päev olla eelmisest täiesti erinev.<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109604 2016-10-18T07:33:14Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> ===Küsimus A===<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ===Küsimus 4===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ===Ülesanne===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109603 2016-10-18T07:32:07Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Vastused korduma kippuvatele küsimustele. 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109598 2016-10-18T07:29:04Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109596 2016-10-18T07:27:45Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> Taotleja tasub taotluse menetlustasu ja ainepunktide arvestamise tasu enne VÕTA komisjoni istungit. VÕTA komisjoni poolt mittearvestatud ainepunktide eest tasutud summa jääb ettemaksuks, selle vajaduse puudumisel tagastatakse tudengile. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#tasu VÕTA Kord. 4.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotluse menetlustasu on 13 €, millele lisandub ainepunktitasu 5 € 1 EAP kohta (arvestamise aluseks on IT Kolledži EAP-d).&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? Kõrgharidusreform (KKK) 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> VÕTA taotleja esitab ÕIS-is hiljemalt 10-ndal tööpäeval enne punase joone päeva vormikohase taotluse koos vajalike lisadega. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.1] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Taotleja lisab taotlusele oma pädevusi tõendavad materjalid (õpimapi), milleks võivad olla varasemaid õpinguid ja/või töökogemust tõendavad dokumendid:&lt;br&gt;<br /> a. tunnistus, väljavõte õpisooritustest, akadeemiline õiend, õpingute sisu kirjeldav dokument, töökogemuse olemasolu ja selle olemust kirjeldav dokument;&lt;br&gt;<br /> b. tehtud tööde näidised;&lt;br&gt;<br /> c. kolmandate osapoolte tagasiside jms.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.3] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> <br /> Töökogemuse ja iseseisvalt õpitu arvestamise taotlemisel tuleb lisaks muudele tõendusmaterjalidele esitada järgmistele kriteeriumidele vastav kogemusest õpitu analüüs:&lt;br&gt;<br /> a. kirjeldatud kogemus sobib taotletava ainega;&lt;br&gt;<br /> b. kirjeldatud on õpiväljundi aspektist olulisi tööülesandeid;&lt;br&gt;<br /> c. on analüüsitud taotletava aine seisukohalt asjakohaseid pädevusi;&lt;br&gt;<br /> d. on kajastatud kogemusest õpitut;&lt;br&gt;<br /> e. taotleja on analüüsinud oma tõendatavate pädevuste põhise tegevuse õnnestumisi ja nõrgemaid sooritusi ning esitanud olulisema, mida ta nendest olukordadest õppis;&lt;br&gt;<br /> f. analüüsis on selgelt ja üheselt mõistetavalt väljendatud arusaam kogemusest õpitu ning selle mooduli õpiväljunditega seotuse osas.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.4] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Praktika lihtmenetluse korras läbimise taotlemisel esitab taotleja:&lt;br&gt;<br /> a. õppuri vormikohase taotluse VÕTA komisjonile;&lt;br&gt;<br /> b. tööandja tõendi, mis kinnitab isiku erialast tööstaaži ja tööüleandeid;&lt;br&gt;<br /> c. motivatsioonikirja;&lt;br&gt;<br /> d. soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/sisseastujale/vota/vota-kord/#taotlus VÕTA Kord. 2.5] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> Seoses kõrgharidusreformiga ei arvestata alates 2013/2014 õa.-st IT Kolledžis õpinguid alustanud tudengite puhul VÕTA tulemusi semestripõhisel õppekava täies mahus täitmise kontrollimisel. Samas VÕTA kaudu arvestatud õppesooritused täidavad õppekoormust (täis- või osakoormus), mida kontrollitakse õppeaasta lõpus.<br /> &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/#Mis ja millal tuleb esitada varasemate õppetulemuste/töökogemuse arvestamiseks? Kõrgharidusreform (KKK) 6.] Kasutatud 18.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109484 2016-10-17T21:06:58Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109481 2016-10-17T21:05:37Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)<br /> .] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;.&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109478 2016-10-17T21:04:12Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)<br /> .] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109473 2016-10-17T20:58:55Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.&lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk Kõrgharidusreform (KKK)<br /> .] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109462 2016-10-17T20:49:43Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?&lt;br&gt;<br /> X = 26&lt;br&gt;<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.&lt;br&gt;<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:&lt;br&gt;<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP&lt;br&gt;<br /> 54-51=3&lt;br&gt;<br /> 3*50=150&lt;br&gt;<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109458 2016-10-17T20:47:18Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> '''Küsimus 4'''<br /> <br /> '''Vastus'''<br /> <br /> '''Ülesanne'''<br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb tasuta õppides õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve?<br /> X = 26<br /> Y = 25&lt;br&gt;<br /> '''Vastus'''&lt;br&gt;<br /> IT Kolledžis on seatud õppekava täies mahus täitmise määraks 27 EAP semestris ehk kahe semestri peale kokku 54 EAPd. Ühe EAP hind on 50€.<br /> Kui esimese semesri lõpuks on olemas 26 EAPd ja teise semestri lõpuks on olemas 25 EAPd, siis:<br /> Aastas kogutud EAP-d kokku: X+Y= 26+25= 51 EAP<br /> 54-51=3<br /> 3*50=150<br /> Vastus: Esitatav arve on 150€<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109438 2016-10-17T20:37:11Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109437 2016-10-17T20:36:48Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt; Õppeaastal 2016/2017 on kordussoorituse tasu 20€. &lt;ref&gt;http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/ Teenuste tasumäärad 2016/2017. õppeaastal] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109430 2016-10-17T20:33:48Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109427 2016-10-17T20:32:53Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.12.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamid Õppekorralduse eeskiri 5.3.2.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;)<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.8.1] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;).<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br&gt; &lt;ref&gt;[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/#Eksamite%20ja%20arvestuste%20korraldus Õppekorralduse eeskiri 5.2.7.] Kasutatud 17.10.2016&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109406 2016-10-17T20:24:19Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 Loengusalvestus &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109403 2016-10-17T20:23:50Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Loengusalvestus &quot;Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis&quot; Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Loengusalvestus &quot;Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu&quot; Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/bdb1f592-2bdc-4f3e-96e5-68a65306cbe6 Loengusalvestus &quot;Testimine ja startupid&quot; Kristel ja Marko Kruustük]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/edf31936-fa06-4f1a-8c1f-18e4edb07f76 Loengusalvestus &quot;Süsadminnimisest&quot; Lembitu Ling]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/c9233ad5-0977-4ea7-9065-3d46012832cc Loengusalvestus &quot;IT tööturg ja karjäärikäänakud&quot; Andres Septer, Einar Koltšanov]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/24de2b84-9c8c-497f-a299-7ece598d0802 Loengusalvestus &quot;Andmed ei allu analüüsile&quot; Ivar Laur]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/19c7be1d-f277-40ea-8fb7-a5a829162d76 Loengusalvestus &quot;Eesti Vabariigi küberkaitse&quot; Jaan Priisalu]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/f35aeffc-bcd1-44f3-972b-931cfcb47127 &quot;IT ja turundus&quot; Hedi Mardisoo]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109398 2016-10-17T20:16:56Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.&lt;br&gt;<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.&lt;br&gt;<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.&lt;br&gt;<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.&lt;br&gt;<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.&lt;br&gt;<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109397 2016-10-17T20:16:31Z

<p>Ssirkas: /* Erialatutvustuse aine töö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas&lt;br&gt;<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109394 2016-10-17T20:15:31Z

<p>Ssirkas: /* Erialatutvustuse aine töö */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> Autor: Simo Sirkas<br /> Esitamise kuupäev: 18.10.2016<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109272 2016-10-17T19:03:00Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.<br /> <br /> <br /> ==Kasutatud materjalid==</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109271 2016-10-17T19:02:41Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/d9ec2ab9-14d4-4e0a-9c5c-c26e5093060f Sinna ja tagasi. Arhitekti lugu. Andres Kütt]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109270 2016-10-17T19:00:59Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. &lt;ref&gt;[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/46b0c2c3-b9c3-4b98-b0fb-855ca1f5d68a Õppekorraldus ja sisekord IT-Kolledzis Merike Spitsõn, Merle Varendi, Juri Tretjakov Andres Septer]&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109260 2016-10-17T18:52:25Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> <br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109259 2016-10-17T18:52:14Z

<p>Ssirkas: /* Õpingukorralduse küsimused */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> <br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> <br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> <br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> <br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109258 2016-10-17T18:51:36Z

<p>Ssirkas: /* Essee */</p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> ==Õpingukorralduse küsimused==<br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109256 2016-10-17T18:50:32Z

<p>Ssirkas: </p> <hr /> <div>=Erialatutvustuse aine töö=<br /> <br /> ==Essee==<br /> Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109255 2016-10-17T18:48:57Z

<p>Ssirkas: </p> <hr /> <div>Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist<br /> <br /> <br /> '''Küsimus A'''<br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokku leppida, et kordussooritust teha? Kuidas toimub kordussooritusele registreerimine? Mis on tähtajad? Kui palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohal? Kui palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal?<br /> <br /> '''Vastused'''<br /> (1) Õigus kordussoorituseks kehtib ülejärgmise semestri punase joone päevani arvates aine õpetamissemestrist.<br /> (2) Kordussooritusele pääsemiseks tuleb eelnevalt kokkuleppida õppejõuga.<br /> (3) Registreerumine toimub ÕISis.<br /> (4) Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<br /> (5) Riigifinantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> (6) Korduseksamid ja -arvestused on tasulisel õppekohal tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis.</div>

Ssirkas https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssirkas&diff=109230 2016-10-17T18:40:02Z

<p>Ssirkas: Created page with &quot;Sissejuhatus Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab se...&quot;</p> <hr /> <div>Sissejuhatus<br /> Õpingukorraldus ja erialatutvustus ei ole õppimise aine. Keegi ei seletanud poolteist tundi järjest kuidas leida tuletisi, et liftis nuppe vajutades sõidab see vastavale korrusele või et garderoobi saab oma riideid riputada. Kui esimene sissejuhatav loeng välja arvata, ei andnud need loengud juurde ühtegi faktipõhist teadmist. Need kolmapäevahommikused poolteist tundi rääkisid millestki hoopis huvitavamast – IT-valdkonna spetsialistide ja tegijate elu- ja töökogemusest ning seostest infotehnoloogial ning muul elul. <br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus algavasse kooliaastasse. Räägiti aine korraldusest ja ülesehitusest, seletati ülikoolis vaja minevaid termineid nagu näiteks EAP, punase joone päev, erinevad õppekoormused. Tutvustati kooli ning räägiti selle eripäradest. Tutvustati ÕISi, Moodlet ja Wikit, samuti räägiti loengusalvestustest ning kuidas neile ligi pääseda. <br /> <br /> Esimese külalisloengu läbiviijaks oli Andres Kütt, kes töötab Riigi Infosüsteemide Ametis IT süsteemide arhitektina. Huvitav oli kuulata kuidas tema kirg arvutite ja programmeerimise vastu sai alguse juba põhikoolist. Kuigi wc-paberit poodides saada ei olnud, olid arvutiklassid siiski olemas. Suvevaheajaks sai ta koju kaasa võtta arvuti, millega ta siis terve suvi tegeles. Gümnaasiumist sai Kütt kergelt läbi ning seetõttu oli ülikoolis raske, sest ülikoolis pidi järsku õppima hakkama. Ülikooli kõrvalt käis ta ka tööl, mis on tuttav ka paljudele praegustele tudengitele. Huvitav oli kuulata võrdlust Tartu Ülikooli ja MIT vahel, mis pidavat olema täiesti teisest maailmast. Lisaks pani ta südamele, et ülikoolis ei huvita kedagi peale sinu enda sinu haridus. Üks mõte, mis tema loengust meelde jäi: hea arhitekti tööd ei ole märgata. <br /> <br /> Teise loengu, mille teemaks olid startupid ja testimine, viisid läbi Kristel ja Marko Kruustük. Pea kogu loeng oli sellest, kuidas nad on mööda maailma ringi rännanud, teinud oma startupi ja Kristelist kui tarkvaratestijast. Jutt oli väga põnev ning kuigi enamus ajast tundus neil olevat olnud väga fun, siis möönsid nad, et on olnud ka aegu, kus raha ja ideed on nullis. Hetkel tegelevad nad oma startup firmaga nimega Testilo, mis ühendab arendajad ja testijad. Idee sai alguse Kristeli tööst testijana. Ta tahtis luua midagi, mis oleks kiire ja lihtne lahendus mõlemale osapoolele. Jäi mulje, et neil läheb sellega väga hästi, näiteks San Franciscost said nad 25000 dollari suuruse toetuse ning mis veelgi tähtsam, uusi kontakte. Kui nad sellest võistlusest rääkisid, tõid nad välja oma esinemisoskuse olulisuse. Et oma toodet esitleda, on vähemalt sama tähtis, kui toode ise, selle toote müümisoskus.<br /> See loeng oli minu arvates kõige huvitavam, sest Kristel ja Marko olid teiste esinejatega võrreldes väga noored. Kui näiteks Andres Kütt rääkis nõukogudeajast, mis oli küll väga huvitav, kuid ei kattu enam nii väga tänapäevaga siis nende loeng oli otseselt seotud ka meie tulevikuga. <br /> <br /> Lembitu Ling viis läbi kolmanda loengu süsteemiadministratsiooni teema. Kuigi mehel töökogemust üle 20 aasta, ei ole tal ühegi vastava erialaga seotud kooli pabereid ette näidata. Oma kogemuse on omandanud ta töö käigus. Tema loengust jäid meelde mõtted, et hea süsadmin on laisk ja peaks võimalikult palju kasutama scripte ja juba valmis asju. Sõpradele, tuttavatele, sugulastele ei ole kasulik tasuta tööd teha, sest nii jäädki neile tasuta asju tegema. Kuigi süsadmin saab tööd teha kodust, peaks ta ikkagi tööl kohal käima, sest muidu jääb tööandjale mulje, et ta ei tee üldse tööd, seega pole vajalik.<br /> <br /> Neljas loeng oli üks kasulikumaid sellest sarjast. Andres Septer rääkis erinevat tüüpi ettevõtete positiivsetest ning negatiivsetest külgedest, samuti Eesti tööturu eripäradest. Sellest loengust jäi eriti meelde, et head töökohad liiguvad tutvuste kaudu ning avalikule konkurssile jääb alles vaid praht, ehk töökohad kuhu mitte keegi millegipärast ei taha. Kas siis on töötingimused, töökaaslased, palk, juhtkond või misku muu väga paigast ära. Lisaks ei pidavat saama Eestis asutusesisest karjääri teha, sest kui vabanebki mõni kõrgem koht siis sinna otsitakse alatihti inimene väljastpoolt ettevõtet, sest „sind on sellel madalamal ametikohal vaja, kust me sinule sama hea asendaja küll leiame“. Väga hästi oli seletatud kuidas erinevates ettevõttetüüpides nagu startup, riigiasutus, väikeettevõte, keskmine ettevõte asjad käivad. <br /> <br /> Viiendas loengus rääkis Ivar Laur, kes töötab EMTA analüütikuosakonna juhatajana, andmetest ning nende analüüsimisest. See loeng oli minu jaoks kõige igavam, sest andmed ja nende analüüs tundub mulle lihtsalt nii kohutavalt nüri tööna. Sellegipoolest jäi loengust meelde, et EMTA kasutab andmete analüüsi lisaks maksupettuste avastamisele ka näiteks niiöelda tuleviku ennustamiseks. Andmete abil saavad nad ennustada kui palju, keda ja mis moel võib mõjutada näiteks mõne seaduse muudatus ning mida on oodata järgmistelt aastatelt.<br /> <br /> Kuuenda loengu külaliseks oli Eesti Vabariigi küberkaitsega tegelev Jaan Priisalu. Kohe loengu alguses tõi ta hea näite, miks on vahel vaja teha koostööd ka konkurentidega. Ajal, mil ta läks töölt ühest pangast teise, jäid paljud tema kontaktid ja projektid maha eelmisesse töökohta. Esitades juhtidele küsimuse, kas ta võib neid kontakte panga turvalisuse tagamiseks koostöö tegemiseks kasutada, sai ta lõpuks positiivse vastuse, sest nende analüüsi tulemusena väheneks rünnaku tõttu ühe panga vastu kõikide pankade usaldusväärsus. Selline koostöö on tähtsal kohal ka küberkaitses ning Eesti on väga heal positsioonil meie küberturvalisuse tagamiseks tänu Tallinnas asuvale NATO küberkaitsekoostöö keskusele. <br /> <br /> Viimases loengus kõneles Hedi Mardisoo Starmanist</div>

Ssirkas