<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="en">
	<id>https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ssoe</id>
	<title>ICO wiki - User contributions [en]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=Ssoe"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php/Special:Contributions/Ssoe"/>
	<updated>2026-05-06T02:29:19Z</updated>
	<subtitle>User contributions</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.45.1</generator>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2015&amp;diff=87697</id>
		<title>Bash quests 2015</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Bash_quests_2015&amp;diff=87697"/>
		<updated>2015-03-17T09:35:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: /* Quest 1 - Leia kõik suid bitiga failid */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;[[Category: Skriptimiskeeled]]&lt;br /&gt;
=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
Bash quests annab võimaluse teha bash skriptimise kodutööd ka neile, kellel teemat pole.&lt;br /&gt;
Skript tuleb panna Tudengi enda wiki lehele. Punktid saab esimene, kes antud questi täies mahus valmis sai. Kui lahendus pole rahuldav saab punktid järgmine OK lahenduse looja.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Kui quest valmis, siis pane link questi juurde (nagu näites)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Queste tuleb pidevalt juurde.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Quest 0 - Näide=&lt;br /&gt;
Teha skript, mis ei tee midagi asjalikku, kuid väljasta sõna BÖÖÖ&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lahendus: [[User:Mernits]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Quest lukus (tehtud) [[User:Mernits|Mernits]] 10:36, 10 May 2011 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Quest 1 - Leia kõik suid bitiga failid=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teha skript, mis leiaks kõik suid bitiga failid ja salvestaks tulemuse käsurealt antavasse faili (iga faili täispikk tee eraldi reale)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lahendus : Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lahendus: [[User:Ssoe]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Quest 2 - Tuleb ... =&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssoe&amp;diff=87696</id>
		<title>User:Ssoe</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Ssoe&amp;diff=87696"/>
		<updated>2015-03-17T09:33:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Created page with &amp;quot;&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;  #!/bin/bash #author Siim if [ $UID -ne 0 ] then 	echo &amp;quot;You must be a root user&amp;quot; 	exit 1 fi  #filename $FILE=$1 find / -perm -4000 &amp;gt; $FILE exit 0  &amp;lt;/source&amp;gt;&amp;quot;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&amp;lt;source lang=&amp;quot;bash&amp;quot;&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#!/bin/bash&lt;br /&gt;
#author Siim&lt;br /&gt;
if [ $UID -ne 0 ]&lt;br /&gt;
then&lt;br /&gt;
	echo &amp;quot;You must be a root user&amp;quot;&lt;br /&gt;
	exit 1&lt;br /&gt;
fi&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
#filename&lt;br /&gt;
$FILE=$1&lt;br /&gt;
find / -perm -4000 &amp;gt; $FILE&lt;br /&gt;
exit 0&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;/source&amp;gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20719</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20719"/>
		<updated>2010-12-16T21:13:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
| Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Sissejuhatus oleks võinud olla pikem.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst on korrektne ja trükivigadeta.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas konfiguratsioonifailide varundamine.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas teenuse miinused, kuid võiks olla ka plussid, miks oleks seda hea kasutada.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  18&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Artikkel on juba päris hea, kui keegi tahab seda tarkvara testimiseks proovida, siis alustuseks on artikkel kasulik.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20718</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20718"/>
		<updated>2010-12-16T21:12:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
| Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Sissejuhatus oleks võinud olla pikem.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst on korrektne ja trükivigadeta.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas konfiguratsioonifailide varundamine.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas teenuse miinused, kuid võiks olla ka plussid, miks oleks seda hea kasutada.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  18&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Artikkel on juba päris hea, kui keegi tahab seda tarkvara testimiseks proovida siis alustuseks on artikkel kasulik.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Ubuntu_server_kettajao_suuruse_muutmine&amp;diff=20693</id>
		<title>Talk:Ubuntu server kettajao suuruse muutmine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Ubuntu_server_kettajao_suuruse_muutmine&amp;diff=20693"/>
		<updated>2010-12-16T17:33:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autor ilusti olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  On ühe lausega olemas .&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikkel on vajalik &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Administraatorile väga vajalik, osata muuta konsoolis kettajagusid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  Käsud on tekstist eraldi kastis ja välja toodud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on tekstis enne käsku välja toodud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst on lihtne ja kergelt loetav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud hästi ja arusaadavalt ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
| Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Artikkel oli lühike ja lööv. Kunagi võiks olla põhjalikum artikkel kettajagude muutmise kohta.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Ubuntu_server_kettajao_suuruse_muutmine&amp;diff=20569</id>
		<title>Talk:Ubuntu server kettajao suuruse muutmine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Ubuntu_server_kettajao_suuruse_muutmine&amp;diff=20569"/>
		<updated>2010-12-16T09:35:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Created page with &amp;#039;Hindab Siim Soe (A32). {| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot; |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- | Versioonide ajalugu |  1 |  1 |  Olemas. |- | Autor |  1 |  1 |  Autor ilu…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autor ilusti olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  On ühe lausega olemas .&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Artikkel on vajalik &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Administraatorile väga vajalik, osata muuta konsoolis kettajagusid.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Käsud on koos väljundiga, ning raskesti eristatavad. Need võiks vähemalt jämedas kirjas olla.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on eristamata.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Tekst on lihtne ja kergelt loetav.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud hästi ja arusaadavalt ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  14&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Artikkel oli lühike ja lööv. Kunagi võiks olla põhjalikum artikkel kettajagude muutmise kohta.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20559</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20559"/>
		<updated>2010-12-16T09:08:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
| Puudub, võimalik, et esimene ja ainuke versioon.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub, kuid võimalik, et pole muudetud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas skoop, millega koos on mingil määral ka sissejuhatus, oleks oodanud eraldi sissejuhatust.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Teksti on natuke vähe, ja probleemiks õigekiri, mis lugemisel häirib.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  12&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Oleks artiklis tahtnud natukene rohkem juttu näha, artikkel oli kuidagi &amp;quot;kuiv&amp;quot;, kuna koosnes pooles ulatuses käskudest.&lt;br /&gt;
Tekst sisaldas ka mitmeid trükivigu: operatsiooni süsteemidel, mobiil telefonid, op. süsteemina. Kirjutaks need kokku.Järgmisesk modida faili /etc/default/atftpd.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20556</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20556"/>
		<updated>2010-12-16T09:05:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
| Puudub, võimalik, et esimene ja ainuke versioon.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub, kuid võimalik, et pole muudetud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas skoop, millega koos on mingil määral ka sissejuhatus, oleks oodanud eraldi sissejuhatust.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Teksti on natuke vähe, ja probleemiks õigekiri, mis lugemisel häirib.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|  12&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Oleks artiklis tahtnud natukene rohkem juttu näha, artikkel oli kuidagi &amp;quot;kuiv&amp;quot;, kuna koosnes pooles ulatuses käskudest.&lt;br /&gt;
Tekst sisaldas ka mitmeid trükivigu: operatsiooni süsteemidel, mobiil telefonid, op. süsteemina. Kirjutaks need kokku.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20552</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20552"/>
		<updated>2010-12-16T08:54:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
| Puudub, võimalik, et esimene ja ainuke versioon.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub, kuid võimalik, et pole muudetud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas skoop, millega koos on mingil määral ka sissejuhatus, oleks oodanud eraldi sissejuhatust.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Teksti on natuke vähe, ja probleemiks õigekiri, mis lugemisel häirib.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  13&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Oleks artiklis tahtnud natukene rohkem juttu näha, artikkel oli kuidagi &amp;quot;kuiv&amp;quot;, kuna koosnes pooles ulatuses käskudest.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20550</id>
		<title>Talk:X2go</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:X2go&amp;diff=20550"/>
		<updated>2010-12-16T08:52:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Created page with &amp;#039;Hindab Siim Soe (A32). {| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot; |- ! KRITEERIUM ! KAAL ! HINNANG ! SELGITUS |- | Versioonide ajalugu |  1 |  1 | Puudub, võimalik, et esimene ja ainuke ve…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Hindab Siim Soe (A32).&lt;br /&gt;
{| class=&amp;quot;wikitable&amp;quot; border=&amp;quot;1&amp;quot;&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
! KRITEERIUM&lt;br /&gt;
! KAAL&lt;br /&gt;
! HINNANG&lt;br /&gt;
! SELGITUS&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Versioonide ajalugu&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
| Puudub, võimalik, et esimene ja ainuke versioon.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Autor&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Autorid olemas, selgelt välja toodud artikli alguses.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Viimase muutmise aeg&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub, kuid võimalik, et pole muudetud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Skoop&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas, artikli alguses mõne lausega selgelt ja lihtsalt seletatud, millest tuleb juttu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Sissejuhatus&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  On olemas skoop, millega koos on mingil määral ka sissejuhatus, oleks oodanud eraldi sissejuhatust.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Nõuded&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Ilusti olemas. &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tehniliselt korrektne &lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  3&lt;br /&gt;
|  Tekst on tehniliselt korrektne.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Käsud on tekstist eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Käsud on teksist eristatavad.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Muutuvad osad on eristatavad&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Muutuvad osad on nurksulgudega märgistatud.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on loetav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Teksti on natuke vähe, ja probleemiks õigekiri, mis lugemisel häirib.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Tekst on arusaadav &lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Kirjutatud väga lihtsalt ja peaks olema arusaadav ka tavainimesele.  &lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse varundamine&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudub.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Teenuse plussid ja miinused&lt;br /&gt;
|  2&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokkuvõte&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  0&lt;br /&gt;
|  Puudu.&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kasutatud materjal ja viited&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  1&lt;br /&gt;
|  Olemas&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
| Kokku&lt;br /&gt;
|  12&lt;br /&gt;
|  20&lt;br /&gt;
|-&lt;br /&gt;
|  Oleks artiklis tahtnud natukene rohkem juttu näha, artikkel oli kuidagi &amp;quot;kuiv&amp;quot;, kuna koosnes pooles ulatuses käskudest.&lt;br /&gt;
|}&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11219</id>
		<title>Grub2 taastamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11219"/>
		<updated>2010-06-01T14:57:26Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud meist kasutavad oma arvutil kahte erineva päritoluga operatsioonisüsteemi. Linuxi loojad on arvestanud sellega, et installeerimisel säiliks ka teiste operatsioonisüsteemide bootimise võimalus, kuid Windowsi loojad Linuxiga kahjuks ei arvesta. Tihtipeale on meil vaja viirustest või millestki muust räsitud windows uuesti installeerida ning sellega rikume grub2 bootloaderi, olles ilma võimalusest Linuxisse bootida. See probleem ajendabki kirjutama järgmist wiki sissekannet, teemal Grub2 taastamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor== &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Referaat=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Grub2 bootloader on kasutuses:&lt;br /&gt;
*Ubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Kubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Estobuntu 9.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install -v&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
GRUB 2 puhul on versiooni number 1.96 või suurem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esiteks: bootimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Võta oma Linuxi CD ja käivita sellelt Linuxi operatsioonisüsteem. Ise kasutasin Ubuntu 9.4 LiveCD-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiseks: ühendamine ja chrooting ehk juurkataloogi vahetamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava konsool ja sisesta (lõpus väike L)&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljundina saad midagi sellist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
   Device Boot      Start         End      Blocks   Id  System&lt;br /&gt;
/dev/sda1   *           1          13      102400    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
Partition 1 does not end on cylinder boundary.&lt;br /&gt;
/dev/sda2              13        5108    40919040    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda3            5108       16581    92160000    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda4           16582       19457    23101470    5  Extended&lt;br /&gt;
/dev/sda5           16582       19332    22097376   83  Linux&lt;br /&gt;
/dev/sda6           19333       19457     1004031   82  Linux swap / Solaris&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Järgmiseks pead tuvastama, millise device&#039;i peal asub sinu Linuxi installatsioon. Kergeim viis on vaadata, milline partitsioon on listis Linuxina, ja see meelde jätta. Minul on selleks /dev/sda5, seega kasutan seda juhendis.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kui sul on eraldi /boot partitsioon, siis pead sa ka selle ühendama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Installitud süsteemi ühendamise jätkamiseks /mnt kausta &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda5 /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sul on eraldi partitsioonil /boot, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda2 /mnt/boot&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sest &amp;quot;/boot&amp;quot; võib asuda /dev/sda1 aga root &amp;quot;/&amp;quot; hoopis /dev/sda2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sinu süsteem on ühendatud, peame me veel ühendama seadmed, mille LiveCD leidis, selleks...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /dev /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ubuntu või Debiani puhul pead ühendama ka /proc ja /sys...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /proc /mnt/proc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /sys /mnt/sys&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &lt;br /&gt;
*Nüüd peaks su masin olema valmis saama root&#039;iks(juurkasutajaks), ning järgmise käsuga peaksid olema root(juurkasutaja) oma installitud süsteemis.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo chroot /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kolmandaks: GRUB2 installeerimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul kui sul ei ole Grub2 installeeritud ja sa kasutad Debiani või Ubuntut, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo apt-get install grub-pc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb teha grubi config fail...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kuigi siinkohal võid saada mõned veateated, ignoreeri neid juhul kui oled saanud teate, &amp;quot;successfully updated the config file&amp;quot;.&lt;br /&gt;
Ning kui ühtegi fataalset veateadet ei tekkinud, siis sisesta...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui peaks juhtuma, et viimasel sammul tekib siiski probleem, et milline on boot seade siis proovi...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo grub-install --recheck /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Neljandaks: Lahtiühendamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*vajuta Ctrl+D chrootist väljumiseks.&lt;br /&gt;
*Olles tagasi konsoolis ühenda lahti /dev ja /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ainult käsud=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
sudo mount /dev/sda1 /mnt&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /dev /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /proc /mnt/proc&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /sys /mnt/sys&lt;br /&gt;
sudo chroot /mnt&lt;br /&gt;
(optional, only if you&#039;re on Ubuntu/Debian) apt-get install grub-pc&lt;br /&gt;
grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&lt;br /&gt;
grub-install /dev/sda (try grub-install --recheck /dev/sda if it fails)&lt;br /&gt;
Ctrl+D (to exit out of chroot)&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://grub.enbug.org/Grub2LiveCdInstallGuide&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=GRUB2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11218</id>
		<title>Grub2 taastamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11218"/>
		<updated>2010-06-01T14:53:06Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud meist kasutavad oma arvutil kahte erineva päritoluga operatsioonisüsteemi. Linuxi loojad on arvestanud sellega, et installeerimisel säiliks ka teiste operatsioonisüsteemide bootimise võimalus, kuid Windowsi loojad Linuxiga kahjuks ei arvesta. Tihtipeale on meil vaja viirustest või millestki muust räsitud windows uuesti installeerida ning sellega rikume grub2 bootloaderi, olles ilma võimalusest Linuxisse bootida. See probleem ajendabki kirjutama järgmist wiki sissekannet, teemal Grub2 taastamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor== &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Referaat=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Grub2 bootloader on kasutuses:&lt;br /&gt;
*Ubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Kubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Estobuntu 9.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install -v&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
GRUB 2 puhul on versiooni number 1.96 või suurem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esiteks: bootimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Võta oma Linuxi CD ja käivita sellelt Linuxi operatsioonisüsteem. Ise kasutasin Ubuntu 9.4 LiveCD-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiseks: ühendamine ja chrooting ehk juurkasutaja vahetamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava konsool ja sisesta (lõpus väike L)&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljundina saad midagi sellist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
   Device Boot      Start         End      Blocks   Id  System&lt;br /&gt;
/dev/sda1   *           1          13      102400    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
Partition 1 does not end on cylinder boundary.&lt;br /&gt;
/dev/sda2              13        5108    40919040    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda3            5108       16581    92160000    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda4           16582       19457    23101470    5  Extended&lt;br /&gt;
/dev/sda5           16582       19332    22097376   83  Linux&lt;br /&gt;
/dev/sda6           19333       19457     1004031   82  Linux swap / Solaris&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Järgmiseks pead tuvastama, millise device&#039;i peal asub sinu Linuxi installatsioon. Kergeim viis on vaadata, milline partitsioon on listis Linuxina, ja see meelde jätta. Minul on selleks /dev/sda5, seega kasutan seda juhendis.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kui sul on eraldi /boot partitsioon, siis pead sa ka selle ühendama.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Installitud süsteemi ühendamise jätkamiseks /mnt kausta &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda5 /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sul on eraldi partitsioonil /boot, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda2 /mnt/boot&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sest &amp;quot;/boot&amp;quot; võib asuda /dev/sda1 aga root &amp;quot;/&amp;quot; hoopis /dev/sda2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sinu süsteem on ühendatud, peame me veel ühendama seadmed, mille LiveCD leidis, selleks...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /dev /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ubuntu või Debiani puhul pead ühendama ka /proc ja /sys...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /proc /mnt/proc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /sys /mnt/sys&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &lt;br /&gt;
*Nüüd peaks su masin olema valmis saama root&#039;iks(juurkasutajaks), ning järgmise käsuga peaksid olema root(juurkasutaja) oma installitud süsteemis.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo chroot /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kolmandaks: GRUB2 installeerimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul kui sul ei ole Grub2 installeeritud ja sa kasutad Debiani või Ubuntut, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo apt-get install grub-pc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb teha grubi config fail...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kuigi siinkohal võid saada mõned veateated, ignoreeri neid juhul kui oled saanud teate, &amp;quot;successfully updated the config file&amp;quot;.&lt;br /&gt;
Ning kui ühtegi fataalset veateadet ei tekkinud, siis sisesta...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui peaks juhtuma, et viimasel sammul tekib siiski probleem, et milline on boot seade siis proovi...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo grub-install --recheck /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Neljandaks: Lahtiühendamine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*vajuta Ctrl+D chrootist väljumiseks.&lt;br /&gt;
*Olles tagasi konsoolis ühenda lahti /dev ja /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ainult käsud=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
sudo mount /dev/sda1 /mnt&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /dev /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /proc /mnt/proc&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /sys /mnt/sys&lt;br /&gt;
sudo chroot /mnt&lt;br /&gt;
(optional, only if you&#039;re on Ubuntu/Debian) apt-get install grub-pc&lt;br /&gt;
grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&lt;br /&gt;
grub-install /dev/sda (try grub-install --recheck /dev/sda if it fails)&lt;br /&gt;
Ctrl+D (to exit out of chroot)&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://grub.enbug.org/Grub2LiveCdInstallGuide&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=GRUB2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11217</id>
		<title>Grub2 taastamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=11217"/>
		<updated>2010-06-01T14:40:25Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud meist kasutavad oma arvutil kahte erineva päritoluga operatsioonisüsteemi. Linuxi loojad on arvestanud sellega, et installeerimisel säiliks ka teiste operatsioonisüsteemide bootimise võimalus, kuid Windowsi loojad Linuxiga kahjuks ei arvesta. Tihtipeale on meil vaja viirustest või millestki muust räsitud windows uuesti installeerida ning sellega rikume grub2 bootloaderi, olles ilma võimalusest Linuxisse bootida. See probleem ajendabki kirjutama järgmist wiki sissekannet, teemal Grub2 taastamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor== &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Referaat=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Grub2 bootloader on kasutuses:&lt;br /&gt;
*Ubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Kubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Estobuntu 9.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install -v&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
GRUB 2 puhul on versiooni number 1.96 või suurem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esiteks: bootimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Haara oma Linuxi LiveCD ja boodi oma süsteem sellega üles. Ise kasutasin Ubuntu 9.4 LiveCD-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiseks: mountimine ja chrooting==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava konsool ja sisesta (lõpus väike L)&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljundina saad midagi sellist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
   Device Boot      Start         End      Blocks   Id  System&lt;br /&gt;
/dev/sda1   *           1          13      102400    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
Partition 1 does not end on cylinder boundary.&lt;br /&gt;
/dev/sda2              13        5108    40919040    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda3            5108       16581    92160000    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda4           16582       19457    23101470    5  Extended&lt;br /&gt;
/dev/sda5           16582       19332    22097376   83  Linux&lt;br /&gt;
/dev/sda6           19333       19457     1004031   82  Linux swap / Solaris&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Järgmiseks pead tuvastama, millise device&#039;i peal asub sinu Linuxi installatsioon. Kergeim viis on vaadata, milline partitsioon on listis Linuxina ja see meelde jätta. Minul on selleks /dev/sda5, seega kasutan seda juhendis.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kui sul on eraldi /boot partitsioon, siis pead sa ka selle mountima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Installitud süsteemi mountimise jätkamiseks /mnt kausta &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda5 /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sul on eraldi partitsioonil /boot, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda2 /mnt/boot&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sest &amp;quot;/boot&amp;quot; võib asuda /dev/sda1 aga root &amp;quot;/&amp;quot; hoopis /dev/sda2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sinu süsteem on mountitud, peame me mountima seadmed, mille LiveCD leidis, selleks...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /dev /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ubuntu või Debiani puhul pead mountima ka /proc ja /sys...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /proc /mnt/proc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /sys /mnt/sys&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &lt;br /&gt;
*Nüüd peaks su masin olema valmis saama root&#039;iks, ning järgmise käsuga peaksid olema root oma installitud süsteemis.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo chroot /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kolmandaks: GRUB2 installeerimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul kui sul ei ole Grub2 installeeritud ja sa kasutad Debiani või Ubuntut, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo apt-get install grub-pc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb teha grubi config fail...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kuigi siinkohal võid saada mõned veateated, ignoreeri neid juhul kui oled saanud teate, &amp;quot;successfully updated the config file&amp;quot;.&lt;br /&gt;
Ning kui ühtegi fataalset errorit ei tekkinud, siis sisesta...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui peaks juhtuma, et viimasel sammul tekib siiski probleem, et milline on boot seade siis proovi...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo grub-install --recheck /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Neljandaks: Unmountimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*vajuta Ctrl+D chrootist väljumiseks.&lt;br /&gt;
*Olles tagasi konsoolis unmounti /dev ja /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ainult käsud=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
sudo mount /dev/sda1 /mnt&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /dev /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /proc /mnt/proc&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /sys /mnt/sys&lt;br /&gt;
sudo chroot /mnt&lt;br /&gt;
(optional, only if you&#039;re on Ubuntu/Debian) apt-get install grub-pc&lt;br /&gt;
grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&lt;br /&gt;
grub-install /dev/sda (try grub-install --recheck /dev/sda if it fails)&lt;br /&gt;
Ctrl+D (to exit out of chroot)&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://grub.enbug.org/Grub2LiveCdInstallGuide&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=GRUB2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10415</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10415"/>
		<updated>2010-05-19T16:45:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: /* Kuidas panna püsti hotspot? */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ühtegi konsooli käsku kirjutamata, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Allpool samal lehel juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega &lt;br /&gt;
Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/en/Doc#Coova&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/Main/en/SetupDDWRT&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) &lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostanud= &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Siin_juhend&amp;diff=10414</id>
		<title>Siin juhend</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Siin_juhend&amp;diff=10414"/>
		<updated>2010-05-19T16:44:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Blanked the page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Siin_juhend&amp;diff=10413</id>
		<title>Siin juhend</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Siin_juhend&amp;diff=10413"/>
		<updated>2010-05-19T16:42:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Created page with &amp;#039;=DD-WRT seadistamine=   Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:  *Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka *Ühenda …&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10412</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10412"/>
		<updated>2010-05-19T16:39:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: /* Kuidas panna püsti hotspot? */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ühtegi konsooli käsku kirjutamata, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. [[Siin juhend]] DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega &lt;br /&gt;
Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/en/Doc#Coova&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/Main/en/SetupDDWRT&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) &lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostanud= &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10411</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10411"/>
		<updated>2010-05-19T16:36:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ühtegi konsooli käsku kirjutamata, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Siin juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega &lt;br /&gt;
Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/en/Doc#Coova&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/Main/en/SetupDDWRT&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) &lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Koostanud= &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10410</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10410"/>
		<updated>2010-05-19T16:35:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ühtegi konsooli käsku kirjutamata, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Siin juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega &lt;br /&gt;
Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/en/Doc#Coova&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/Main/en/SetupDDWRT&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) &lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostanud: &#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10409</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10409"/>
		<updated>2010-05-19T16:14:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ilma ühtegi konsooli käsku kirjutades, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Siin juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega &lt;br /&gt;
Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
**enable chillispot&lt;br /&gt;
**enable &amp;quot;Separate wifi from the lan bridge&amp;quot;: See lubab su LAN ühenduse läbi ilma chillispotita ja su LAN on kaitstud wifi kasutajate eest.&lt;br /&gt;
**DHCP interface&#039;ks vali WLAN&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 1 ip aadressiks oma Radius serveri ip&lt;br /&gt;
**Pane Radius server 2 ip aadressiks oma teise Radius serveri ip või nullid kui seda pole&lt;br /&gt;
**Pane DNS serveri aadressi kohale DNS serveri aadress&lt;br /&gt;
**Shared key kohale kirjuta oma radius parool&lt;br /&gt;
**Radius NASID on sinu hotspati radiuse nimi&lt;br /&gt;
**Redirect URL on Uam serveri aadress ehk veebi authoriseerimise portaal&lt;br /&gt;
**UAM Secret on salajane paroor Redirect URL-i ja hotspoti vahelised&lt;br /&gt;
**UAM Allowed on nimekiri lehekülgedest mida saavad authoriseerimata kasutajad külastada.&lt;br /&gt;
*Salvesta seaded ja tee ruuterile reboot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud allikad=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/en/Doc#Coova&lt;br /&gt;
*http://worldspot.net/wk/Main/en/SetupDDWRT&lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/Hotspot_(Wi-Fi) &lt;br /&gt;
*http://en.wikipedia.org/wiki/WYSIWYG&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostanud: &#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10378</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10378"/>
		<updated>2010-05-19T09:51:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ilma ühtegi konsooli käsku kirjutades, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Siin juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega Administration/Hotspot/Chillispot&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Koostanud: &#039;&#039;&#039;Siim Soe&#039;&#039;&#039; A22&lt;br /&gt;
[[Category:Traadita side alused]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10377</id>
		<title>Hotspot</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Hotspot&amp;diff=10377"/>
		<updated>2010-05-19T09:49:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Created page with &amp;#039;=Mis on hotspot?=  Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspo…&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Mis on hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspot on wifi juurdepääsu punkt, mis on mõeldud avalikkusele internetile juurdepääsu tagamiseks. See omab captive portal lehekülge, mis autendib hotspoti kasutajad ja neile juurdepääsu internetile peale seda kui juurdepääsu poliitika tingimused on täidetud.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas hotspot töötab?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Wifi kasutajad ühenduvad wireless võrku seda toetava seadmega, millel on veebibrauser. Edasi suunatakse nad automaatselt hotspoti veebilehele, mida kutsutakse captive portaliks. Suunamine on saavutatud captive portali tarkvaraga, mis paikneb otse wifi ruuteris või selle lähedal arvutis. WorldSpot.net pakub teenusena hotspot portaali, mis tagab selle, et kasutaja idantifitseeritakse ning suunatakse juurdepääsupoliitika lehele. Kui see on tehtud siis WorldSpot.net saadab sõnumi access pointile, et luua kliendile ühendus internetiga(üldjuhu mõnede piirangutega nagu kasutamise aeg, andmemaht või kiirus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kuidas panna püsti hotspot?=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Hotspoti tegemine on väga lihtne ning täiesti tasuta. Näitena on WorldSpot.net hotspoti haldamis portaal ühilduv vabavaraliste captive portal tarkvaradega, mis töötavad linuxi platvormilistel ruuteritel või arvutitel. Enim soovitatav lahendus on installida CoovaAp nimeline tarkvara seda toetavale ruuterile, sest see on kasutajasõbralik ja paljude lisafunktsioonidega ning chillispot captive portali toega. Coova automaatse hotspoti konfigureerimise saad sa teha ilma ühtegi konsooli käsku kirjutades, kasutades vaid veebiliidest.&lt;br /&gt;
Alternatiivina võid sa installida DD-WRT tasuta tarkvara, millel on natuke vanem versioon chillispotist, kuid parem ühilduvus erinevate riistvaradega. Siin juhend DD-WRT hotspoti seadistamiseks.&lt;br /&gt;
Kui sa arvad, et oled piisavalt osav, võid sa kasutada chillispoti iga teise linuxi tarkvaraga nagu openwrt või linuxi PC-ga.&lt;br /&gt;
Siis kui oled chillispoti installinud, lihtsalt registreeri, ava valideerimise e-mail, ning loo oma hotspot, andes sellele lihtsalt nime.&lt;br /&gt;
Kui hotspot on loodud, vajuta &amp;quot;display config info&amp;quot; ja muuda vastavalt chillispoti seadeid. &lt;br /&gt;
Ära unusta seadistamast oma hotspoti ning loomast ligipääsu profiili.&lt;br /&gt;
Seejärel tee ruuterile reboot ning peaksidki olema valmis oma hotspotiga ühendumiseks ja selle testimiseks.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=WorldSpot.net-i võimalused=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sul ei ole vaja tegeleda keeruka radius serveri ja veebiserveri seadistamisega.Sinu hotspot töötab autonoomselt odavas wifi ruuteris mis on ühenduses internetiga.&lt;br /&gt;
Kui su hotspot on seadistatud siis edaspidine haldamine toimub vaid internetis ning sa ei vaja füüsilist juurdepääsu ruuterile.&lt;br /&gt;
==Hotspoti haldamise võimalused==&lt;br /&gt;
*Wysiwyg hotspoti avalehe sõnumisse piltide ning flashi üleslaadimise võimalus.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg pääsupileti kujundamine.&lt;br /&gt;
*Wysiwyg avalehe kujundamine.&lt;br /&gt;
*Maksmine internetis krediitkaardiga Paypali vahendusel:&lt;br /&gt;
**Sina valid hinna&lt;br /&gt;
**Turu parima pakkumisena sinule 75% tulust&lt;br /&gt;
**Otsemaksmine sinu paypal kontole, ootamata suurema summa kogunemist&lt;br /&gt;
*Võid teha mitmeid pääsuprofiile ja neil erinevaid hindu kasutada.&lt;br /&gt;
*Keerulisemad pääsu seaded mida profiilidele saad rakendada:&lt;br /&gt;
**interneti kasutamise aja piir&lt;br /&gt;
**piir üles/alla laetud andmete mahule&lt;br /&gt;
**maksimaalne üles/alla laadimise suhe&lt;br /&gt;
**limiidi reset aeg, mis lubab kasutajale määrata päevas ühe tunni kasutamist või 1Gb allalaadimist tunnis jpm&lt;br /&gt;
*mitme hotspoti haldus&lt;br /&gt;
*hotspoti ühenduste ajalugu&lt;br /&gt;
*hotspotide vahelised sünkroniseeringud kasutaja pääsuõiguste kontrollis&lt;br /&gt;
*Mac aadresside põhine pääsukontroll browserita seadmetele.&lt;br /&gt;
*E-maili valideeringu nõue enne pileti kasutamist.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=CoovaAP tarkvara kasutava hotspoti automaatne seadistamine=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
WorldSpot on ühilduv CoovaAp tarkvara automaatse hotspoti seadistamissüsteemiga. CoovaAP on tehtud openwrt haru &amp;quot;white russian&amp;quot; põhjale.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Esiteks jälgi CoovaAP installeerimis protseduuri&lt;br /&gt;
*Kui CoovaAP tarkvara on paigaldatud ja wifi töötab ilma paroolideta, mine hotspot--&amp;gt;configuration&lt;br /&gt;
*Hotspoti tüübiks vali &amp;quot;Chillispot UAM&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Automaatses seadistamises vali &amp;quot;Web url&amp;quot;&lt;br /&gt;
*Veebi seadistamise URLi kohale paste järgnev URL:&lt;br /&gt;
https://secure.worldspot.net/wk/Coova?spot=&amp;lt;hotspotiNimi&amp;gt;&amp;amp;pass=&amp;lt;SinuAccountiParool&amp;gt;&lt;br /&gt;
(asenda kantsulgudes info WorldSpoti infoga &amp;lt;...&amp;gt;)&lt;br /&gt;
*Jäta märkimata &amp;quot;config name&amp;quot; ja &amp;quot;config password&amp;quot;&lt;br /&gt;
*&amp;quot;config interval&amp;quot; muuda 3600&lt;br /&gt;
*Salvesta muudatused&lt;br /&gt;
*Kui kõik muudatused on tehtud, siis vajuta &amp;quot;config changes pending&amp;quot; (paremal ülal),ning apply changes&lt;br /&gt;
*Oota mõningast aega ja su hotspot peaks olema töökorras&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=DD-WRT seadistamine= &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seda kui su ruuter on saanud uue tarkvara:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ühenda interneti kaabel ruuteri WAN porti sest LAN porti ühendades hotspot tööle ei hakka&lt;br /&gt;
*Ühenda arvuti LAN porti ja lase tal DHCP-ga saada ip&lt;br /&gt;
*nüüd peaksid ruuterisse veebi kaudu ligi pääsema&lt;br /&gt;
(http://192.168.1.1) (login: root, password: admin)&lt;br /&gt;
*Proovi kas saad ühenduse internetiga oma arvutist, kui mitte, muuda interneti seadeid&lt;br /&gt;
**kui su olemasolev ruuter on sama aadressiga mis hotspoti ruuteril(192.168.1.x), siis muuda ruuteri ip (näiteks 192.168.2.1)&lt;br /&gt;
*Nüüd kui su internet töötab siis seadista wireless, ilma paroolita.&lt;br /&gt;
*Kontrolli, et pääsed wifi võrgust internetti&lt;br /&gt;
*Kui kõik töötab, luba chillispot järgnevate seadistustega Administration/Hotspot/Chillispot&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9657</id>
		<title>Talk:Redaktor nano kasutamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9657"/>
		<updated>2010-05-10T18:33:09Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Lisaks autorile võiks ka rüm mainitud olla:)[[User:Mernits|Mernits]] 12:47, 26 April 2010 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud artiklis on loodud põgus ülevaade tekstiredaktorist nano.&lt;br /&gt;
Ette võiks autorile heita mõningad trükivead järgnevates lausetes: &lt;br /&gt;
*Tõstutundlik otsingu funktsioonid &lt;br /&gt;
*Inrteraktiivne otsi ja asenda (koos ajalooga) &lt;br /&gt;
*Enamasti käivitatakse käske nano redaktoris hoidel all Ctrl klahvi ja vajutades mõnda tähte klaviatuuril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt pole tööl viga, võibolla natuke lühike, uurides ise nano tekstiredaktorit, leidsin seal oleval veel &lt;br /&gt;
klahvikombinatsioone erinevate funktsioonide teostamiseks. Kuna neid kombinatsioone polnud seal tohutult ning artikkes on hetkel lühike, &lt;br /&gt;
oleks võinud tuua töösse pikkuse andmiseks ning nano põhjalikumaks ülevaateks rohkem klahvikombinatsioone.&lt;br /&gt;
Kuna artikkel ise on lühike siis sellest ka lühike retsensioon.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe, A22.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9647</id>
		<title>Talk:Redaktor nano kasutamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9647"/>
		<updated>2010-05-10T18:23:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Lisaks autorile võiks ka rüm mainitud olla:)[[User:Mernits|Mernits]] 12:47, 26 April 2010 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud artiklis on loodud põgus ülevaade tekstiredaktorist nano.&lt;br /&gt;
Ette võiks autorile heita mõningad trükivead järgnevates lausetes: &lt;br /&gt;
*Tõstutundlik otsingu funktsioonid &lt;br /&gt;
*Inrteraktiivne otsi ja asenda (koos ajalooga) &lt;br /&gt;
*Enamasti käivitatakse käske nano redaktoris hoidel all Ctrl klahvi ja vajutades mõnda tähte klaviatuuril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt pole tööl viga, võibolla natuke lühike, uurides ise nano tekstiredaktorit, leidsin seal oleval veel &lt;br /&gt;
klahvikombinatsioone erinevate funktsioonide teostamiseks. Kuna neid kombinatsioone polnud seal tohutult ning artikkes on hetkel lühike, &lt;br /&gt;
oleks võinud tuua töösse pikkuse andmiseks ning nano põhjalikumaks ülevaateks rohkem klahvikombinatsioone.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe, A22.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9644</id>
		<title>Talk:Redaktor nano kasutamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Talk:Redaktor_nano_kasutamine&amp;diff=9644"/>
		<updated>2010-05-10T18:16:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Lisaks autorile võiks ka rüm mainitud olla:)[[User:Mernits|Mernits]] 12:47, 26 April 2010 (EEST)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Antud artiklis on loodud põgus ülevaade tekstiredaktorist nano.&lt;br /&gt;
Ette võiks autorile heita mõningad trükivead järgnevates lausetes: &lt;br /&gt;
*Tõstutundlik otsingu funktsioonid &lt;br /&gt;
*Inrteraktiivne otsi ja asenda (koos ajalooga) &lt;br /&gt;
*Enamasti käivitatakse käske nano redaktoris hoidel all Ctrl klahvi ja vajutades mõnda tähte klaviatuuril.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Üldiselt pole tööl viga, võibolla natuke lühike, uurides ise nano tekstiredaktorit, leidsin seal oleval veel &lt;br /&gt;
klahvikombinatsioone erinevate funktsioonide teostamiseks. Kuna neid kombinatsioone polnud seal tohutult ning artikkes on hetkel lühike, &lt;br /&gt;
oleks võinud tuua töösse pikkuse andmiseks ning nano põhjalikkumaks ülevaateks rohkem klahvikombinatsioone.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5720</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5720"/>
		<updated>2010-03-24T19:33:08Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta, kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Emailile Sündmuse kohta kirja tellimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava Start menüü.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava programm Event Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui küsitakse administraatori õigusi siis tulebvajutada Continue.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vasakus paneelis klikkida logi nimel mille puhul sa emaili teel teavitust soovid.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Keskmises paneelis vajuta sündmuse tüübil, mille puhul sa teavitust sa emailile soovid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta paremal &amp;quot;Attach Task To This Event...&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Nüüd täida ära informatsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next kui oled aknas &amp;quot;Specific Event is Logged window&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Märgi ära Send an E-mail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Täida ära kõik E-maili andmed. SMTP server on sama Windows Mail E-maili kontol. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Veendu et kõik on õige, vastasel korral vajuta Back ja paranda andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Finish kui kõik on valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sulge Event Viewer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Emaili peale tuleva notifikatsiooni kustutamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mine Task Scheduler (administrative toolsi all) ja parem klikk taskil ning delete.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*http://www.vistax64.com/tutorials/67961-event-viewer-email-notification.html&lt;br /&gt;
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731909(WS.10).aspx&lt;br /&gt;
*http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc766042.aspx&lt;br /&gt;
*http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/What-information-appears-in-event-logs-Event-Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Koostaja==&lt;br /&gt;
Siim Soe &lt;br /&gt;
Grupp A22&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5719</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5719"/>
		<updated>2010-03-24T19:32:24Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta, kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Emailile Sündmuse kohta kirja tellimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava Start menüü.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava programm Event Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui küsitakse administraatori õigusi siis tulebvajutada Continue.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vasakus paneelis klikkida logi nimel mille puhul sa emaili teel teavitust soovid.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Keskmises paneelis vajuta sündmuse tüübil, mille puhul sa teavitust sa emailile soovid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta paremal &amp;quot;Attach Task To This Event...&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Nüüd täida ära informatsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next kui oled aknas &amp;quot;Specific Event is Logged window&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Märgi ära Send an E-mail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Täida ära kõik E-maili andmed. SMTP server on sama Windows Mail E-maili kontol. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Veendu et kõik on õige, vastasel korral vajuta Back ja paranda andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Finish kui kõik on valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sulge Event Viewer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Emaili peale tuleva notifikatsiooni kustutamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mine Task Scheduler (administrative toolsi all) ja parem klikk taskil ning delete.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kasutatud allikad==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://www.vistax64.com/tutorials/67961-event-viewer-email-notification.html&lt;br /&gt;
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc731909(WS.10).aspx&lt;br /&gt;
http://technet.microsoft.com/en-us/library/cc766042.aspx&lt;br /&gt;
http://windows.microsoft.com/et-EE/windows-vista/What-information-appears-in-event-logs-Event-Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Koostaja==&lt;br /&gt;
Siim Soe &lt;br /&gt;
Grupp A22&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5714</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5714"/>
		<updated>2010-03-24T18:37:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta, kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Emailile Sündmuse kohta kirja tellimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava Start menüü.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava programm Event Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui küsitakse administraatori õigusi siis tulebvajutada Continue.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vasakus paneelis klikkida logi nimel mille puhul sa emaili teel teavitust soovid.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Keskmises paneelis vajuta sündmuse tüübil, mille puhul sa teavitust sa emailile soovid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta paremal &amp;quot;Attach Task To This Event...&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Nüüd täida ära informatsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next kui oled aknas &amp;quot;Specific Event is Logged window&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Märgi ära Send an E-mail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Täida ära kõik E-maili andmed. SMTP server on sama Windows Mail E-maili kontol. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Veendu et kõik on õige, vastasel korral vajuta Back ja paranda andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Finish kui kõik on valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sulge Event Viewer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Emaili peale tuleva notifikatsiooni kustutamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mine Task Scheduler (administrative toolsi all) ja parem klikk taskil ning delete.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5713</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5713"/>
		<updated>2010-03-24T18:32:48Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta, kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Emailile Sündmuse kohta kirja tellimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava Start menüü.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava programm Event Viewer&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui küsitakse administraatori õigusi siis tulebvajutada Continue.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vasakus paneelis klikkida logi nimel mille puhul sa emaili teel teavitust soovid.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
*Keskmises paneelis vajuta sündmuse tüübil, mille puhul sa teavitust sa emailile soovid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta paremal &amp;quot;Attach Task To This Event...&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Nüüd täida ära informatsioon&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next kui oled aknas &amp;quot;Specific Event is Logged window&amp;quot;.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Märgi ära Send an E-mail.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Täida ära kõik E-maili andmed. SMTP server on sama Windows Mail E-maili kontol. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Next.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Veendu et kõik on õige, vastasel korral vajuta Back ja paranda andmed.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Finish kui kõik on valmis&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Sulge Event Viewer.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Emaili peale tuleva notifikatsiooni kustutamine===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Mine Task Scheduler (administrative toolsi all) ja parem klikk taskil ning delete.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5686</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5686"/>
		<updated>2010-03-24T17:14:47Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta, kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5678</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5678"/>
		<updated>2010-03-24T15:44:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kuidas Event Vieweri logi faile uute asukohta liigutada==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
See juhend koosneb sammudest, mis õpetavad sind muutma registrit. Arvestama peab sellega, et &lt;br /&gt;
võivad ilmneda tõsised probleemid kui registrit valesti muuta. Seega ole ettevaatlik ja jälgi,&lt;br /&gt;
et iga samm saaks täidetud korrektselt. Lisaks on soovitav teha backup oma registrist enne kui&lt;br /&gt;
seda muutma hakkad. Sellega on võimalik vea ilmnemise korral register taastada.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Selleks, et liigutada Event Vieweri log failid kõvakettal teise kohta, tee nii:&lt;br /&gt;
*vajuta Start, ja vali Run.&lt;br /&gt;
*Avanenud aknasse kirjuta regedit, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
*Otsi ning vajuta järgnevale registri võtmele:&lt;br /&gt;
HKEY_LOCAL_MACHINE\SYSTEM\CurrentControlSet\Services\Eventlog&lt;br /&gt;
*Vajuta nüüd alamvõtmele, mis esindab mingi sündmuse logi, mille asukohta sa muuta soovid, näiteks Application.&lt;br /&gt;
*Paremas paneelis topelt klõps failil.&lt;br /&gt;
*Nüüd trüki täielik Path uuele asukohale(lisades logi faili nime) Value Data kasti, ja vajuta OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Näiteks, kui sa tahad liigutada applikatsioonide logi (Appevent.evt) E kettale, eventlog kausta,&lt;br /&gt;
kirjuta e:\eventlogs\appevent.evt&lt;br /&gt;
Korda samme iga log faili puhul mida sa soovid liigutada.&lt;br /&gt;
*Vajuta exit ning tee arvutile restart.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ev.png&amp;diff=5413</id>
		<title>File:Ev.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Ev.png&amp;diff=5413"/>
		<updated>2010-03-21T14:59:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5412</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5412"/>
		<updated>2010-03-21T14:58:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:ev.png]]&lt;br /&gt;
===Sündmuste tüübid:=== &lt;br /&gt;
Event Viewer&#039;i akna vasem riba pakub siin kolme peaharu: Custom Views, Windows Logs ja Applications and Services Logs.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Windows Logs&#039;&#039;&#039; haru kuvab viit alamharu, mis esitavad peasündmusi, mida süsteem ise jälgib ja seal ongi siis toodud ära need sündmuste tüübid (pluss eraldi on veel Applications And Services sündmuste peaharu):&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Application - Programmisündmused genereeritakse programmide poolt. programmid, mida Sa ise installeerid, programmid, mis tulevad koos Windows&#039;iga ja operatsioonisüsteemi teenistused (services). &lt;br /&gt;
*Security Turvasündmuste hulka kuuluvad süsteemi sisselogimiste katsed (nii õnnestunud kui mitteõnnestunud) ja kaitstud ressursside kasutamise katsed (failide loomise, muutmise ja kustutamise üritused). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;Sa võid kasutada Local Security Policy konsooli (Secpol.msc), et konfigureerida auditi poliitikaid (Local Policies &amp;gt; Audit Policy) ja sellega määrata, et millist tüüpi sündmusi hakatakse salvestama Security log faili. Et määrata seda, et milliseid objekte hakatakse turvalisuse suhtes monitoorima, tee vajalikul programmil paremklõps, vali käsk Properties ja ava siis vaheleht Security, kliki nupule Advanced, ava vaheleht Auditing ning tegutse edasi.&#039;&#039;&lt;br /&gt;
*Setup - Setup sündmused genereeritakse programmide installeerimise käigus.&lt;br /&gt;
*System Süsteemisündmused genereeritakse Windowsi enese poolt ja ka installeeritud komponentide, näiteks draiverite, poolt. Kui Sa käivitad süsteemi ja mingi draiveri laadimine ebaõnnestub, siis uuri System log faili.&lt;br /&gt;
*Forwarded Events - Forwarded Events logifail sisaldab sündmusi, mis on kogutud teistelt kompuutritelt (juhul kui asud võrgus). &lt;br /&gt;
&#039;&#039;&#039;Applications and Services&#039;&#039;&#039; See Applications and Services kaust sisaldab individuaalsete programmide (või programmipakettide, nt MS Office) ja teenistuste sündmusi. Teised logifailid salvestavad sündmusi, mis on süsteemipõhised, aga Applications and Services iga logifail on seotud ainult kindla programmi või komponendiga. Applications and Services kaust asub Microsoft\Windows kaustas, mis sisaldab omakorda kaustasid Windowsi iga komponendi jaoks. Igaüks neist kaustadest sisaldab ühte või mitut logifaili.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5406</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5406"/>
		<updated>2010-03-20T21:26:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: /* Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega: */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja muud seadmed ning serviced. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud kõvaketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Information.png&amp;diff=5405</id>
		<title>File:Information.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Information.png&amp;diff=5405"/>
		<updated>2010-03-20T21:24:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Warning.png&amp;diff=5404</id>
		<title>File:Warning.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Warning.png&amp;diff=5404"/>
		<updated>2010-03-20T21:24:28Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Error.png&amp;diff=5403</id>
		<title>File:Error.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Error.png&amp;diff=5403"/>
		<updated>2010-03-20T21:23:30Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5402</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5402"/>
		<updated>2010-03-20T21:22:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega:===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Image:error.png]]Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja nuud seadmed ning servised. &lt;br /&gt;
* [[Image:warning.png]] Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud ketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* [[Image:information.png]]Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab Sinu kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5401</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5401"/>
		<updated>2010-03-20T21:14:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Enamikes logifailides klassifitseeritakse sündmusi ühega kolmest klassist, igaühte neist tähistatakse unikaalse ikoonikesega: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Error - Need on sündmused, mis esitavad võimalikke andmete kadumist või siis puudulikku funktsionaalsust. Näiteks võivad selliseid vigu põhjustada võrgukaart ja nuud seadmed ning servised. &lt;br /&gt;
*  Warning - Need on sündmused, mis esitavad vähem olulisi või vähem mõjuvaid probleeme kui veasündmused. Näiteks võib selliseks sündmuseks olla hiljuti täissaanud ketas või mingi andmeviga arhiivifailis. &lt;br /&gt;
* Information - Need on igasugused muud sündmused, mida Windows salvestab. Näiteks sündmus, mis teatab, et keegi kasutab Sinu kompuutri külge lülitatud printerit (võrgus).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5365</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5365"/>
		<updated>2010-03-18T20:40:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Akna keskmises paanis kuvatakse asetleidnud sündmuste summaarne kokkuvõte ning ülevaade. Nagu sealt näha, ei ole antud süsteemis viimase 24h jooksul olnud kriitilisi/tõsiseid (Critical) sündmusi. Vigu (Error) on olnud 3 tükki, neid vigu juhtub alatihti ja seda ka kõige paremate masinate puhul, nii et sellest ei maksa ennast häirida lasta, aga nende kaudu on hea kindlaks teha, et mis asi mingi vea põhjustas.&lt;br /&gt;
Kui klõpsata keskmises paanis mingi sündmuse tüübi ees olevale &amp;quot;+&amp;quot; sümbolile, siis laiendatakse antud rida ja esile tuuakse selle sündmusekategooria kõik sündmused. Kui Sa seejärel teed mingil konkreetsel sündmusel topeltklõpsu, siis kuvatakse akna ülaosas kõik antud sündmusekategooria sündmuste toimumise ajad ja kuupäevad.&lt;br /&gt;
Ja kui sa teed mingil kindlal sündmusel topeltklõpsu, siis avatakse selle sündmuse omadusteaken (Event Properties), kus kuvatakse antud sündmuse detailne kirjeldus ning kus tuuakse ära ka selle sündmuse ID number (Event ID), sündmuse lähteallikas (Source). Need Event ID kood ja Source ongi olulised, sest nende kaudu saad abi, juhul kui Sa detailsest kirjeldusest aru ei saa või sellest on vähe kasu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Eventviewer.png&amp;diff=5364</id>
		<title>File:Eventviewer.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=File:Eventviewer.png&amp;diff=5364"/>
		<updated>2010-03-18T20:31:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5363</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5363"/>
		<updated>2010-03-18T20:31:02Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Event Viewer&#039;i (Sündmuste Vaatleja) käivitamine===&lt;br /&gt;
Nagu ka Windows&#039;i eelmistes versioonides, kuulub Event Viewer Windows Vista MMC koosseisu, st ta on selle konsooli nn snap-in.&lt;br /&gt;
Et neid sündmusi näha, selleks tuleb kasutada Event Viewer&#039;it, mille võime avada mitmel viisil: &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Vajuta Windows Logo+R klahve, tipi eventvwr.msc ja klõpsa OK.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kliki Start - Control Panel, siis System and Security ja klõpsa siis Adminstrative Tools kategooria all asuvale View event logs lingile.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Image:eventviewer.png]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5362</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5362"/>
		<updated>2010-03-18T20:04:37Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
* Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
* Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
* Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
* Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5361</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5361"/>
		<updated>2010-03-18T20:03:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
===Miks on seda vaja?===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
2) Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
3) Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
4) Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
5) Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5360</id>
		<title>Event Viewer</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Event_Viewer&amp;diff=5360"/>
		<updated>2010-03-18T20:03:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: New page:  == Süsteemi jälgimine Event Viewer&amp;#039;i abil. ==   === Mis on event? ===    Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi j...&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;br /&gt;
== Süsteemi jälgimine Event Viewer&#039;i abil. ==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Mis on event? ===&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Windowsis on sündmuseks igasugune juhtum — Sinu, teise kasutaja, operatsioonisüsteemi või mingi programmi jaoks. Sündmused salvestatakse Windows Event Log Service abil ja nende sündmuste ajalugu hoitakse alles mitmes erinevas logifailis(log file), mis sisaldavad programmide, turvalisuse, setup, süsteemi ja edasisaadetud sündmuste kirjeldusi. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Event Viewer kuulub Microsoft Management Console&#039;i instrumentide hulka ja ta lubab Sul nende sündmuste ajalugu vaadata, vigu ja probleeme avastada ning arhiveerida nende sündmuste sisu. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Miks on seda vaja?&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
1) Saad vaadata, et mis põhjustas mingi vea või probleemi;&lt;br /&gt;
2) Jälgida kompuutri turvalisust;&lt;br /&gt;
3) Kui Sinu mingi seade väljus rivist, kui mingi programm jookseb pidevalt kokku või kui juhtub mingi muu kriitiline probleem, siis võib informatsioon, mis on salvestatud nendesse logifailidesse, Sind aidata.&lt;br /&gt;
4) Kui Sa jälgid neid sündmuste logifaile, siis võib see aidata Sul ennetada probleeme, enne kui need juhtuma hakkavad(näit. kõvaketta täitumine);&lt;br /&gt;
5) Lõpuks võid Sa kasutada Security log faili selleks et jälgida ebaõnnestunud sisselogimisi või siis mingi kasutaja katseid lugeda faile, millede suhtes tal puuduvad õigused — ühesõnaga kompuutri turvalisuse eesmärkidel.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Active_Directory_Lightweight_Directory_Services&amp;diff=5359</id>
		<title>Active Directory Lightweight Directory Services</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Active_Directory_Lightweight_Directory_Services&amp;diff=5359"/>
		<updated>2010-03-18T19:45:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: Removing all content from page&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Active_Directory_Lightweight_Directory_Services&amp;diff=5333</id>
		<title>Active Directory Lightweight Directory Services</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Active_Directory_Lightweight_Directory_Services&amp;diff=5333"/>
		<updated>2010-03-18T08:31:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: New page: Siim Soe kribab siia juhendi vms.  Category: Windows Server administreerimine&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;Siim Soe kribab siia juhendi vms.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category: Windows Server administreerimine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2&amp;diff=4354</id>
		<title>Grub2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2&amp;diff=4354"/>
		<updated>2010-02-28T19:36:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=GRUB vs GRUB2=&lt;br /&gt;
Kuigi GRUB2 standard menüü näeb välja samasugune nagu GRUBi oma, kuid pealispinna all on palju erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Uue Ubuntu 9.10 üksinda installimisel, GRUB2 buudib otse sisselogimise juurde või desktopile, distributsioonide menüüd ei ilmu.&lt;br /&gt;
*Et kuvada buutimise ajal menüüd tuleb all hoida shift klahvi.&lt;br /&gt;
*Puudub /boot/grub/menu.lst. Selle on asendanud /boot/grub/grub.cfg.&lt;br /&gt;
*Seal puudub &amp;quot;/find boot/grub/stage1&amp;quot; grubi alguses. Faas 1.5 on kõrvaldatud.&lt;br /&gt;
*Peamine menüü fail, /boot/grub/grub.cfg, pole mõeldud käsitsi modifitseerimiseks, isegi mitte root kasutajale.&lt;br /&gt;
*grub.conf kirjutatakse üle iga kord kui toimub mõni uuendus, kernel on installitud/eemaldatud või kui user kasutab käsku update-grub.&lt;br /&gt;
*Kasutaja võib kasutada enda faili , /etc/grub.d/40_custom, millesse ta saab enda muudatused kirjutada, ning seda faili ei kirjutata üle.&lt;br /&gt;
*Peamine konfiguratsiooni fail menüü välimuse muutmiseks on /etc/default/grub.&lt;br /&gt;
*Partitsioonide nummerdus on muutunud. Esimene partitsioon on 0 asemel 1. Esimene kettaseade on siiski jäänud 0-ks.&lt;br /&gt;
*Automaatne teite operatsioonide otsimine, näiteks Windows, iga kord kui update-grub käsk jooksutatakse.&lt;br /&gt;
*Ükski konfiguratsiooni failides tehtud muudatus ei aktiviseeru kui pole jooksutatud käsku update-grub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mis on uut?==&lt;br /&gt;
GRUB2 ehk GRand Unified Bootloader on oluliselt erinev tavalisest GRUB&#039;ist. Võrreldes vana versiooniga on lisatud järgnev funktsionaalsus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Skriptimistugi mis toetab ka tinglikke lauseid (if-else) ja funktsioone&lt;br /&gt;
*Dünaamiline moodulite laadimine&lt;br /&gt;
*Päästmisrežiim&lt;br /&gt;
*Kohandatud menüüd&lt;br /&gt;
*Teemad&lt;br /&gt;
*Graafiline alglaadur&lt;br /&gt;
*LiveCD tõmmiste laadimine otse kõvakettalt&lt;br /&gt;
*Seadistusfailide uus struktuur&lt;br /&gt;
*Mitte-x86 platvormide tugi (nt PowerPC)&lt;br /&gt;
*Universaalne UUID tugi (mitte ainult Ubuntu)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
https://help.ubuntu.com/community/Grub2&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2&amp;diff=4353</id>
		<title>Grub2</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2&amp;diff=4353"/>
		<updated>2010-02-28T19:36:00Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Autor &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=GRUB vs GRUB2=&lt;br /&gt;
Kuigi GRUB2 standard menüü näeb välja samasugune nagu GRUBi oma, kuid pealispinna all on palju erinevusi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Uue Ubuntu 9.10 üksinda installimisel, GRUB2 buudib otse sisselogimise juurde või desktopile, distributsioonide menüüd ei ilmu.&lt;br /&gt;
*Et kuvada buutimise ajal menüüd tuleb all hoida shift klahvi.&lt;br /&gt;
*Puudub /boot/grub/menu.lst. Selle on asendanud /boot/grub/grub.cfg.&lt;br /&gt;
*Seal puudub &amp;quot;/find boot/grub/stage1&amp;quot; grubi alguses. Faas 1.5 on kõrvaldatud.&lt;br /&gt;
*Peamine menüü fail, /boot/grub/grub.cfg, pole mõeldud käsitsi modifitseerimiseks, isegi mitte root kasutajale.&lt;br /&gt;
*grub.conf kirjutatakse üle iga kord kui toimub mõni uuendus, kernel on installitud/eemaldatud või kui user kasutab käsku update-grub.&lt;br /&gt;
*Kasutaja võib kasutada enda faili , /etc/grub.d/40_custom, millesse ta saab enda muudatused kirjutada, ning seda faili ei kirjutata üle.&lt;br /&gt;
*Peamine konfiguratsiooni fail menüü välimuse muutmiseks on /etc/default/grub.&lt;br /&gt;
*Partitsioonide nummerdus on muutunud. Esimene partitsioon on 0 asemel 1. Esimene kettaseade on siiski jäänud 0-ks.&lt;br /&gt;
*Automaatne teite operatsioonide otsimine, näiteks Windows, iga kord kui update-grub käsk jooksutatakse.&lt;br /&gt;
*Ükski konfiguratsiooni failides tehtud muudatus ei aktiviseeru kui pole jooksutatud käsku update-grub.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Mis on uut?==&lt;br /&gt;
GRUB2 ehk GRand Unified Bootloader on oluliselt erinev tavalisest GRUB&#039;ist. Võrreldes vana versiooniga on lisatud järgnev funktsionaalsus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Skriptimistugi mis toetab ka tinglikke lauseid (if-else) ja funktsioone&lt;br /&gt;
*Dünaamiline moodulite laadimine&lt;br /&gt;
*Päästmisrežiim&lt;br /&gt;
*Kohandatud menüüd&lt;br /&gt;
*Teemad&lt;br /&gt;
*Graafiline alglaadur&lt;br /&gt;
*LiveCD tõmmiste laadimine otse kõvakettalt&lt;br /&gt;
*Seadistusfailide uus struktuur&lt;br /&gt;
*Mitte-x86 platvormide tugi (nt PowerPC)&lt;br /&gt;
*Universaalne UUID tugi (mitte ainult Ubuntu)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Tulekul&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
Tulekul&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=4352</id>
		<title>Grub2 taastamine</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Grub2_taastamine&amp;diff=4352"/>
		<updated>2010-02-28T19:26:35Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;Ssoe: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Sissejuhatus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Paljud meist kasutavad oma arvutil kahte erineva päritoluga operatsioonisüsteemi. Linuxi loojad on arvestanud sellega, et installimisel säiluks ka teiste operatsioonisüsteemidel bootimis võimalus, kuid windowsi loojad linuxiga kahjuks ei arvesta. Tihtipeale on meil vaja viirustest või millestki muust räsitud windows uuesti installida ning sellega rikume grub2 bootloaderi, olles ilma võimalusest Linuxisse bootida. See probleem ajendabki kirjutama järgmist wiki sissekannet teemal Grub2 taastamine.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Autor== &lt;br /&gt;
Siim Soe&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Referaat=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Grub2 bootloader on kasutuses:&lt;br /&gt;
*Ubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Kubuntu 9.10&lt;br /&gt;
*Estobuntu 9.10&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install -v&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
GRUB 2 puhul on versiooni number 1.96 või rohkem.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Esiteks: bootimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Haara oma Linuxi LiveCD ja boodi oma süsteem sellega üles. Ise kasutasin Ubuntu 9.4 LiveCD-d.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Teiseks: mountimine ja chrooting==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ava konsool ja sisesta (lõpus väike L)&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Väljundina saad midagi sellist:&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
   Device Boot      Start         End      Blocks   Id  System&lt;br /&gt;
/dev/sda1   *           1          13      102400    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
Partition 1 does not end on cylinder boundary.&lt;br /&gt;
/dev/sda2              13        5108    40919040    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda3            5108       16581    92160000    7  HPFS/NTFS&lt;br /&gt;
/dev/sda4           16582       19457    23101470    5  Extended&lt;br /&gt;
/dev/sda5           16582       19332    22097376   83  Linux&lt;br /&gt;
/dev/sda6           19333       19457     1004031   82  Linux swap / Solaris&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
*Järgmiseks pead tuvastama millise device&#039;i peal asub sinu Linuxi installatsioon. Kergeim viis on vaadata milline partitsioon on listis Linuxina, ja jäta see meelde. Minul on selleks /dev/sda5, seega kasutan seda juhendis.&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
Kui sul on eraldi /boot partitsioon, siis pead sa ka selle mountima.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Installitud süsteemi mountimise jätkamiseks /mnt kausta &lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda5 /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sul on eraldi partitsioonil /boot, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount /dev/sda2 /mnt/boot&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sest &amp;quot;/boot&amp;quot; võib asuda /dev/sda1 aga root &amp;quot;/&amp;quot; hoopis /dev/sda2.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Kui sinu süsteem on mountitud, peame me mountima seadmed, mille LiveCD leidis, selleks...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /dev /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*Ubuntu või Debiani puhul pead mountima ka /proc ja /sys...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /proc /mnt/proc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo mount --bind /sys /mnt/sys&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
      &lt;br /&gt;
*Nüüd peaks su masin olema valmis saama root&#039;iks, ning järgmise käsuga peaksid olema root oma installitud süsteemis.&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo chroot /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Kolmandaks: GRUB2 installimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Juhul kui sul ei ole Grub2 installitud ja sa kasutad Debiani või Ubuntut, siis...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo apt-get install grub-pc&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Edasi tuleb teha grubi config fail...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kuigi siinkohal võid saada mõned veateated, ignoreeri neid juhul kui oled saanud teate, &amp;quot;successfully updated the config file&amp;quot;.&lt;br /&gt;
Ning kui ühtegi fataalset errorit ei tekkinud siis sisesta...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;grub-install /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
Kui peaks juhtuma, et viimasel sammul tekib siiski probleem, et milline on boot seade siis proovi...&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo grub-install --recheck /dev/sda&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
==Neljandaks: Unmountimine==&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
*vajuta Ctrl+D chrootist väljumiseks.&lt;br /&gt;
*Olles tagasi konsoolis unmounti /dev ja /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt/dev&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;sudo umount /mnt&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Ainult käsud=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&amp;lt;pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
sudo fdisk -l&lt;br /&gt;
sudo mount /dev/sda1 /mnt&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /dev /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /proc /mnt/proc&lt;br /&gt;
sudo mount --bind /sys /mnt/sys&lt;br /&gt;
sudo chroot /mnt&lt;br /&gt;
(optional, only if you&#039;re on Ubuntu/Debian) apt-get install grub-pc&lt;br /&gt;
grub-mkconfig -o /boot/grub/grub.cfg&lt;br /&gt;
grub-install /dev/sda (try grub-install --recheck /dev/sda if it fails)&lt;br /&gt;
Ctrl+D (to exit out of chroot)&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt/dev&lt;br /&gt;
sudo umount /mnt&lt;br /&gt;
&amp;lt;/pre&amp;gt;&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kasutatud kirjandus=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
http://grub.enbug.org/Grub2LiveCdInstallGuide&amp;lt;br /&amp;gt;&lt;br /&gt;
http://v6sa.itcollege.ee/wiki/?page=GRUB2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>Ssoe</name></author>
	</entry>
</feed>