https://wiki.itcollege.ee/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=Stali 2026-05-07T10:46:32Z User contributions MediaWiki 1.45.1 https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Security_Onion&diff=88983 2015-05-24T19:11:26Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Sirka Tali &lt;br&gt;<br /> A21 &lt;br&gt;<br /> 24.05.2015 &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Tutvustus==<br /> Security Onion on Linux’i distro väliste rünnete tuvastamiseks, võrgu turvaseireks ja logide haldamiseks.<br /> &lt;ref&gt;http://blog.securityonion.net/p/securityonion.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion koosneb kolmest peamises osast:&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionToSecurityOnion&lt;/ref&gt;<br /> *Täielik pakettide püüdmine<br /> *Võrgupõhised ja seadmepõhised sissetungi tuvastuse süsteemid (NIDS, HIDS)<br /> *Analüüsivahendid<br /> <br /> Distro sobib paigaldamiseks kõigile 12.04 versiooni Ubuntu-põhistele Linux serveritele või töölaudadele.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionWalkthrough&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion sisaldab järgmisi vahendeid:<br /> Argus, barnyard2, Bro, chaosreader, Daemonlogger, driftnet, dsniff, ELSA, hping, hunt, labrea, mergecap, netsed, netsniff-ng, NetworkMiner, ngrep, OSSEC, p0f, Reassembler, scapy, sguil, Sniffit, Snorby, Snort, Squert, ssldump, sslsniff, Suricata, tcpdump, tcpick, tcpreplay, tcpslice, tcpstat, tcpxtract, tshark, u2boat, u2spewfoo, Wireshark, Xplico&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Tools&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kõik Security Onioni pakid on saadaval nii 32-bitistes kui ka 64-bitistes versioonides. Suurema jõudluse tõttu on siiski soovitatav kasutada 64-bitiseid versioone.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Nõuded riistvarale sõltuvad sellest, milliseid vahendeid ja kui suures mahus kasutatakse. Minimaalne nõutav muutmälu(RAM) maht on 3GB ja võrgukaardil peab olema vähemalt kaks liidest. Võrguliikluse jälgimiseks on vajalik võrguharund (network tap) või portide peegeldamine.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> Security Onionit on võimalik testimiseks paigaldada kahel viisil: kasutada ISO faili või paigaldada käsitsi oma valitud 12.04 versiooni Ubuntu-põhisele distributsioonile.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Installation&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ====ISO failiga paigaldamine (64-bitise Xubuntu 12.04 baasil)&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/QuickISOImage&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla ISO fail järgnevalt lehelt http://sourceforge.net/projects/security-onion/files/12.04.5.1/ või kasuta allalaadimiseks järgnevat torrenti http://port111.com/securityonion-12.04.5.1-20150205.iso.torrent <br /> #Käivita ISO fail alglaadimisel Live System keskkonda<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile „Install Security Onion 12.04“ ja paigalda juhiste järgi Security Onion (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi).<br /> #Taaskäivita seade<br /> #Logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Paigalda uuendused, sisestades terminali järgnev käsklus:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;<br /> #Taaskäivita seade ja logi uuesti sisse<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile Setup ja tee võrguseadistused<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse<br /> #Tee uuesti topeltklikk Setup ikoonil ning tee seadistused lõpuni&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ====Käsitsi paigaldamine oma valitud Ubuntu-põhisele distributsioonile&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/InstallingOnUbuntu&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla valitud Ubuntu-põhise distributsiooni ISO fail ja paigalda see alglaadimisel seadmele (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi)<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Seadista, et MySQL ei küsiks juurkasutaja parooli:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;echo &quot;debconf debconf/frontend select noninteractive&quot; | sudo debconf-set-selections&lt;/pre&gt;<br /> #Tühjenda apt list hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo rm -rf /var/lib/apt/lists/*&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Lisa Security Onioni hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install python-software-properties&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo add-apt-repository -y ppa:securityonion/stable&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Paigalda securityonion-all metapakk&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install securityonion-all&lt;/pre&gt;<br /> #Käivita Security Onioni paigaldus&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo sosetup&lt;/pre&gt;<br /> #Järgi paigalduse juhiseid<br /> #Paigalda uuendused&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Testkeskkonna asemel tootmiskeskkonda paigaldamise juhend asub järgneval lehel:&lt;br&gt;<br /> https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/ProductionDeployment <br /> &lt;br&gt;<br /> ==Kokkuvõte==<br /> Security Onion võimaldab ühe korraga paigaldada komplekti, mis sisaldab suurel hulgal vahendeid pakettide püüdmiseks, sissetungide tuvastamiseks ja kogutud andmete analüüsimiseks. See võimaldab IT-administraatoril tasuta ja mugavalt jälgida ja turvata oma hallatavat süsteemi ning tuvastada ründeid. Security Onioni testimiseks on võimalik see kiiresti ja lihtsalt paigaldada ISO failiga näiteks omale virtuaalmasinale.<br /> ==Viited==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Security_Onion&diff=88956 2015-05-24T18:00:00Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Sirka Tali &lt;br&gt;<br /> A21 &lt;br&gt;<br /> 24.05.2015 &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Tutvustus==<br /> Security Onion on Linux’i distro väliste rünnete tuvastamiseks, võrgu turvaseireks ja logide haldamiseks.<br /> &lt;ref&gt;http://blog.securityonion.net/p/securityonion.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion koosneb kolmest peamises osast:&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionToSecurityOnion&lt;/ref&gt;<br /> *Täielik pakettide püüdmine<br /> *Võrgupõhised ja seadmepõhised sissetungi tuvastuse süsteemid (NIDS, HIDS)<br /> *Analüüsivahendid<br /> <br /> Distro sobib paigaldamiseks kõigile 12.04 versiooni Ubuntu-põhistele Linux serveritele või töölaudadele.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionWalkthrough&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion sisaldab järgmisi vahendeid:<br /> Argus, barnyard2, Bro, chaosreader, Daemonlogger, driftnet, dsniff, ELSA, hping, hunt, labrea, mergecap, netsed, netsniff-ng, NetworkMiner, ngrep, OSSEC, p0f, Reassembler, scapy, sguil, Sniffit, Snorby, Snort, Squert, ssldump, sslsniff, Suricata, tcpdump, tcpick, tcpreplay, tcpslice, tcpstat, tcpxtract, tshark, u2boat, u2spewfoo, Wireshark, Xplico&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Tools&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kõik Security Onioni pakid on saadaval nii 32-bitistes kui ka 64-bitistes versioonides. Suurema jõudluse tõttu on siiski soovitatav kasutada 64-bitiseid versioone.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Nõuded riistvarale sõltuvad sellest, milliseid vahendeid ja kui suures mahus kasutatakse. Minimaalne nõutav muutmälu(RAM) maht on 3GB ja võrgukaardil peab olema vähemalt kaks liidest. Võrguliikluse jälgimiseks on vajalik võrguharund (network tap) või portide peegeldamine.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> Security Onionit on võimalik testimiseks paigaldada kahel viisil: kasutada ISO faili või paigaldada käsitsi oma valitud 12.04 versiooni Ubuntu-põhisele distributsioonile.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Installation&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ====ISO failiga paigaldamine (64-bitise Xubuntu 12.04 baasil)&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/QuickISOImage&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla ISO fail järgnevalt lehelt http://sourceforge.net/projects/security-onion/files/12.04.5.1/ või kasuta allalaadimiseks järgnevat torrenti http://port111.com/securityonion-12.04.5.1-20150205.iso.torrent <br /> #Käivita ISO fail alglaadimisel Live System keskkonda<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile „Install Security Onion 12.04“ ja paigalda juhiste järgi Security Onion (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi).<br /> #Taaskäivita seade<br /> #Logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Paigalda uuendused, sisestades terminali järgnev käsklus:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;<br /> #Taaskäivita seade ja logi uuesti sisse<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile Setup ja tee võrguseadistused<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse<br /> #Tee uuesti topeltklikk Setup ikoonil ning tee seadistused lõpuni&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ====Käsitsi paigaldamine oma valitud Ubuntu-põhisele distributsioonile&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/InstallingOnUbuntu&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla valitud Ubuntu-põhise distributsiooni ISO fail ja paigalda see alglaadimisel seadmele (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi)<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Seadista, et MySQL ei küsiks juurkasutaja parooli:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;echo &quot;debconf debconf/frontend select noninteractive&quot; | sudo debconf-set-selections&lt;/pre&gt;<br /> #Tühjenda apt list hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo rm -rf /var/lib/apt/lists/*&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Lisa Security Onioni hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install python-software-properties&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo add-apt-repository -y ppa:securityonion/stable&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Paigalda securityonion-all metapakk&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install securityonion-all&lt;/pre&gt;<br /> #Käivita Security Onioni paigaldus&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo sosetup&lt;/pre&gt;<br /> #Järgi paigalduse juhiseid<br /> #Paigalda uuendused&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Testkeskkonna asemel tootmiskeskkonda paigaldamise juhend asub järgneval lehel:&lt;br&gt;<br /> https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/ProductionDeployment <br /> &lt;br&gt;<br /> ==Kokkuvõte==<br /> ==Viited==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Security_Onion&diff=88955 2015-05-24T17:55:46Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Sirka Tali &lt;br&gt;<br /> A21 &lt;br&gt;<br /> 24.05.2015 &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Tutvustus==<br /> Security Onion on Linux’i distro väliste rünnete tuvastamiseks, võrgu turvaseireks ja logide haldamiseks.<br /> &lt;ref&gt;http://blog.securityonion.net/p/securityonion.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion koosneb kolmest peamises osast:&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionToSecurityOnion&lt;/ref&gt;<br /> *Täielik pakettide püüdmine<br /> *Võrgupõhised ja seadmepõhised sissetungi tuvastuse süsteemid (NIDS, HIDS)<br /> *Analüüsivahendid<br /> <br /> Security Onion sobib paigaldamiseks kõigile 12.04 versiooni Ubuntu-põhistele Linux serveritele või töölaudadele.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionWalkthrough&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion sisaldab järgmisi vahendeid:<br /> Argus, barnyard2, Bro, chaosreader, Daemonlogger, driftnet, dsniff, ELSA, hping, hunt, labrea, mergecap, netsed, netsniff-ng, NetworkMiner, ngrep, OSSEC, p0f, Reassembler, scapy, sguil, Sniffit, Snorby, Snort, Squert, ssldump, sslsniff, Suricata, tcpdump, tcpick, tcpreplay, tcpslice, tcpstat, tcpxtract, tshark, u2boat, u2spewfoo, Wireshark, Xplico&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Tools&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kõik Security Onioni pakid on saadaval nii 32-bitistes kui ka 64-bitistes versioonides. Suurema jõudluse tõttu on siiski soovitatav kasutada 64-bitiseid versioone.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Nõuded riistvarale sõltuvad sellest, milliseid vahendeid ja kui suures mahus kasutatakse. Minimaalne nõutav muutmälu(RAM) maht on 3GB ja võrgukaardil peab olema vähemalt kaks liidest. Võrguliikluse jälgimiseks on vajalik võrguharund (network tap) või portide peegeldamine.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> Security Onionit on võimalik testimiseks paigaldada kahel viisil: kasutada ISO faili või paigaldada käsitsi oma valitud 12.04 versiooni Ubuntu-põhisele distributsioonile.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Installation&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ====ISO failiga paigaldamine (64-bitise Xubuntu 12.04 baasil)&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/QuickISOImage&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla ISO fail järgnevalt lehelt http://sourceforge.net/projects/security-onion/files/12.04.5.1/ või kasuta allalaadimiseks järgnevat torrenti http://port111.com/securityonion-12.04.5.1-20150205.iso.torrent <br /> #Käivita ISO fail alglaadimisel Live System keskkonda<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile „Install Security Onion 12.04“ ja paigalda juhiste järgi Security Onion (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi).<br /> #Taaskäivita seade<br /> #Logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Paigalda uuendused, sisestades terminali järgnev käsklus:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;<br /> #Taaskäivita seade ja logi uuesti sisse<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile Setup ja tee võrguseadistused<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse<br /> #Tee uuesti topeltklikk Setup ikoonil ning tee seadistused lõpuni&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ====Käsitsi paigaldamine oma valitud Ubuntu-põhisele distributsioonile&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/InstallingOnUbuntu&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla valitud Ubuntu-põhise distributsiooni ISO fail ja paigalda see alglaadimisel seadmele (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi)<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Seadista, et MySQL ei küsiks juurkasutaja parooli:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;echo &quot;debconf debconf/frontend select noninteractive&quot; | sudo debconf-set-selections&lt;/pre&gt;<br /> #Tühjenda apt list hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo rm -rf /var/lib/apt/lists/*&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Lisa Security Onioni hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install python-software-properties&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo add-apt-repository -y ppa:securityonion/stable&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Paigalda securityonion-all metapakk&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install securityonion-all&lt;/pre&gt;<br /> #Käivita Security Onioni paigaldus&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo sosetup&lt;/pre&gt;<br /> #Järgi paigalduse juhiseid<br /> #Paigalda uuendused&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Testkeskkonna asemel tootmiskeskkonda paigaldamise juhend asub järgneval lehel:&lt;br&gt;<br /> https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/ProductionDeployment <br /> &lt;br&gt;<br /> ==Kokkuvõte==<br /> ==Viited==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Security_Onion&diff=88920 2015-05-24T15:23:31Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>==Autor==<br /> Sirka Tali &lt;br&gt;<br /> A21 &lt;br&gt;<br /> 24.05.2015 &lt;br&gt;<br /> <br /> ==Tutvustus==<br /> Security Onion on Linux’i distro väliste rünnete tuvastamiseks, võrgu turvaseireks ja logide haldamiseks.<br /> &lt;ref&gt;http://blog.securityonion.net/p/securityonion.html&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion koosneb kolmest peamises osast:&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionToSecurityOnion&lt;/ref&gt;<br /> *Täielik pakettide püüdmine<br /> *Võrgupõhised ja seadmepõhised sissetungi tuvastuse süsteemid (NIDS, HIDS)<br /> *Analüüsivahendid<br /> <br /> Security Onion sobib paigaldamiseks kõigile 12.04 versiooni Ubuntu-põhistele Linux serveritele või töölaudadele.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/IntroductionWalkthrough&lt;/ref&gt;<br /> <br /> Security Onion sisaldab järgmisi vahendeid:&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Tools&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> Argus, barnyard2, Bro, chaosreader, Daemonlogger, driftnet, dsniff, ELSA, hping, hunt, labrea, mergecap, netsed, netsniff-ng, NetworkMiner, ngrep, OSSEC, p0f, Reassembler, scapy, sguil, Sniffit, Snorby, Snort, Squert, ssldump, sslsniff, Suricata, tcpdump, tcpick, tcpreplay, tcpslice, tcpstat, tcpxtract, tshark, u2boat, u2spewfoo, Wireshark, Xplico&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Kõik Security Onioni pakid on saadaval nii 32-bitistes kui ka 64-bitistes versioonides. Suurema jõudluse tõttu on siiski soovitatav kasutada 64-bitiseid versioone.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Nõuded riistvarale sõltuvad sellest, milliseid vahendeid ja kui suures mahus kasutatakse. Minimaalne nõutav muutmälu(RAM) maht on 3GB ja võrgukaardil peab olema vähemalt kaks liidest. Võrguliikluse jälgimiseks on vajalik võrguharund (network tap) või portide peegeldamine.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Hardware&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ==Paigaldamine==<br /> Security Onionit on võimalik testimiseks paigaldada kahel viisil: kasutada ISO faili või paigaldada käsitsi oma valitud 12.04 versiooni Ubuntu-põhisele distributsioonile.&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/Installation&lt;/ref&gt;&lt;br&gt;<br /> <br /> ====ISO failiga paigaldamine (64-bitise Xubuntu 12.04 baasil)&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/QuickISOImage&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla ISO fail järgnevalt lehelt http://sourceforge.net/projects/security-onion/files/12.04.5.1/ või kasuta allalaadimiseks järgnevat torrenti http://port111.com/securityonion-12.04.5.1-20150205.iso.torrent <br /> #Käivita ISO fail alglaadimisel Live System keskkonda<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile „Install Security Onion 12.04“ ja paigalda juhiste järgi Security Onion (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi).<br /> #Taaskäivita seade<br /> #Logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Paigalda uuendused, sisestades terminali järgnev käsklus:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;<br /> #Taaskäivita seade ja logi uuesti sisse<br /> #Tee topeltklikk töölaual olevale ikoonile Setup ja tee võrguseadistused<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse<br /> #Tee uuesti topeltklikk Setup ikoonil ning tee seadistused lõpuni&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> <br /> ====Käsitsi paigaldamine&lt;ref&gt;https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/InstallingOnUbuntu&lt;/ref&gt;====<br /> #Lae alla valitud Ubuntu-põhise distributsiooni ISO fail ja paigalda see alglaadimisel seadmele (ära luba kodukausta krüpteerimist ega automaatseid uuendusi)<br /> #Taaskäivita seade ja logi sisse eelnevalt loodud kasutajanime ja parooliga<br /> #Seadista, et MySQL ei küsiks juurkasutaja parooli:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;echo &quot;debconf debconf/frontend select noninteractive&quot; | sudo debconf-set-selections&lt;/pre&gt;<br /> #Tühjenda apt list hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo rm -rf /var/lib/apt/lists/*&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Lisa Security Onioni hoidla:&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install python-software-properties&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo add-apt-repository -y ppa:securityonion/stable&lt;/pre&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get update&lt;/pre&gt;<br /> #Paigalda securityonion-all metapakk&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo apt-get -y install securityonion-all&lt;/pre&gt;<br /> #Käivita Security Onioni paigaldus&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo sosetup&lt;/pre&gt;<br /> #Järgi paigalduse juhiseid<br /> #Paigalda uuendused&lt;br&gt;&lt;pre&gt;sudo soup&lt;/pre&gt;&lt;br&gt;<br /> &lt;br&gt;<br /> Testkeskkonna asemel tootmiskeskkonda paigaldamise juhend asub järgneval lehel:&lt;br&gt;<br /> https://github.com/Security-Onion-Solutions/security-onion/wiki/ProductionDeployment <br /> &lt;br&gt;<br /> ==Kokkuvõte==<br /> ==Viited==<br /> &lt;references/&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Security_Onion&diff=88635 2015-05-18T08:16:56Z

<p>Stali: Created page with &quot;Sirka Tali A21 2015&quot;</p> <hr /> <div>Sirka Tali A21<br /> 2015</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83433 2014-12-06T17:24:59Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> Viitamata näited teostatud autori poolt.<br /> <br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 [http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/]''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp;<br /> [2]- Running evolution &amp;<br /> [3]+ Done nautilus .<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l [http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/]===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969<br /> 2970<br /> 3110<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm &lt;br&gt;<br /> http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/ &lt;br&gt;<br /> http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/ &lt;br&gt;<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83432 2014-12-06T17:15:33Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> Viitamata näited teostatud autori poolt.<br /> <br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 [http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/]''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp;<br /> [2]- Running evolution &amp;<br /> [3]+ Done nautilus .<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l [http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/]===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969<br /> 2970<br /> 3110<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> #http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm<br /> #http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/<br /> #http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/<br /> <br /> [[Category:Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine]]</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83431 2014-12-06T17:06:24Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> Viitamata näited teostatud autori poolt.<br /> <br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 [http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/]''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp;<br /> [2]- Running evolution &amp;<br /> [3]+ Done nautilus .<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l [http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/]===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969<br /> 2970<br /> 3110<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top<br /> [2]- Stopped top<br /> [3]+ Stopped nano<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> #http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm<br /> #http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/<br /> #http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83430 2014-12-06T16:58:46Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited (Viitamata näited teostatud autori poolt)==<br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 [http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/]''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp; &lt;br&gt;<br /> [2]- Running evolution &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]+ Done nautilus . &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l [http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/]===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp; &lt;br&gt;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp; &lt;br&gt;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp; &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969 &lt;br&gt;<br /> 2970 &lt;br&gt;<br /> 3110 &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> #http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm<br /> #http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/<br /> #http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83429 2014-12-06T16:56:06Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid [http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm] == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 [http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/]''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp; &lt;br&gt;<br /> [2]- Running evolution &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]+ Done nautilus . &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l [http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/]===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp; &lt;br&gt;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp; &lt;br&gt;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp; &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969 &lt;br&gt;<br /> 2970 &lt;br&gt;<br /> 3110 &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> #http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm<br /> #http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/<br /> #http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83428 2014-12-06T16:48:46Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks (viide 1) ==<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;&lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;&lt;/font&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid (viide 1) == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 (viide 2)''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp; &lt;br&gt;<br /> [2]- Running evolution &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]+ Done nautilus . &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l (viide 3)===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp; &lt;br&gt;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp; &lt;br&gt;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp; &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969 &lt;br&gt;<br /> 2970 &lt;br&gt;<br /> 3110 &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;font size=&quot;2&quot;&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> &lt;/font&gt;<br /> <br /> ==Kokkuvõte==<br /> Käsklust jobs saavad kasutada nii juurkasutaja kui ka kõik teised kasutajad, et näha infot taustal olevate programmide kohta. Käsklust saab edukalt kasutada ilma lisaparameetriteta kui ka vajadusel lisada sobivad võtmed, et väljastataks vaid valitud protsessid. Ingliskeelset infot ja ka parameetrite tähistusi koos kirjeldustega on võimalik näha sisestades terminali käsklus „help jobs“.<br /> <br /> ==Viited==<br /> #http://www.computerhope.com/unix/ujobs.htm<br /> #http://www.thegeekstuff.com/2010/05/unix-background-job/<br /> #http://www.cyberciti.biz/howto/unix-linux-job-control-command-examples-for-bash-ksh-shell/</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83427 2014-12-06T16:39:04Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks (viide 1) ==<br /> &lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid (viide 1) == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 (viide 2)''' &lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp; &lt;br&gt;<br /> [2]- Running evolution &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]+ Done nautilus . &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l (viide 3)===<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp; &lt;br&gt;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp; &lt;br&gt;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp; &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> &lt;pre&gt;<br /> [4] Killed firefox<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> &lt;pre&gt;<br /> 2969 &lt;br&gt;<br /> 2970 &lt;br&gt;<br /> 3110 &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> &lt;pre&gt;<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> &lt;/pre&gt;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> &lt;pre&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> &lt;/pre&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83426 2014-12-06T16:28:21Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> <br /> == Süntaks (viide 1) ==<br /> &lt;pre&gt;jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...]&lt;/pre&gt;<br /> <br /> <br /> == Parameetrid (viide 1) == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}<br /> <br /> <br /> == Näited ==<br /> ===Jobs===<br /> '''Näide 1 (viide 2)''' &lt;br&gt;<br /> [1] Running bash download-file.sh &amp; &lt;br&gt;<br /> [2]- Running evolution &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]+ Done nautilus . &lt;br&gt;<br /> <br /> '''Näide 2''' &lt;br&gt;<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;<br /> <br /> + märgib viimasena lisatud programmi ja – eelviimasena lisatud programmi<br /> <br /> ===Jobs –l (viide 3)===<br /> [1] 9379 Running xeyes &amp; &lt;br&gt;<br /> [2] 9380 Running gedit /tmp/hello.c &amp; &lt;br&gt;<br /> [3]- 9420 Running xload &amp; &lt;br&gt;<br /> [4]+ 9421 Running sleep 100000 &amp; &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Jobs –n===<br /> [4] Killed firefox<br /> <br /> ===Jobs –p===<br /> 2969 &lt;br&gt;<br /> 2970 &lt;br&gt;<br /> 3110 &lt;br&gt;<br /> <br /> ===Jobs –r===<br /> [2]- Running firefox &amp;<br /> <br /> ===Jobs –s===<br /> [1] Stopped top &lt;br&gt;<br /> [2]- Stopped top &lt;br&gt;<br /> [3]+ Stopped nano &lt;br&gt;</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83425 2014-12-06T16:02:32Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21<br /> <br /> == Sissejuhatus ==<br /> Järgnev artikkel on ülevaade Linuxis ja Unixis kasutatavast käsklusest jobs. Käsklusega on võimalik näha ülevaadet taustal (background) olevatest programmidest. Ülevaates on näha programmi nimetus, number ja staatus, kas programm on peatatud (stopped), töötav (running) või lõpetatud (done). Samuti on näha, milline töö on viimasena taustale pandud ja milline eelviimasena. Programmi saab taustal käivitada, kui lisada nimetuse lõppu &amp; märk. Juba töötava programmi taustale suunamiseks tuleb vajutada ctrl+z.<br /> <br /> == Süntaks (viide 1) ==<br /> jobs [-lnprs] [JOBSPEC ...] <br /> <br /> == Parameetrid (viide 1) == <br /> {| border=&quot;1&quot; style=&quot;border-collapse:collapse; border-style:solid; border-color:#777777;&quot;<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-l''' || align=&quot;center&quot;| Lisaks muule infole kuvatakse ka protsessi ID<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-n''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult need protsessid, mille staatus on pärast viimast kuvamist muutunud<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-p''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult protsesside ID-d<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-r''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult töötavad protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''-s''' || align=&quot;center&quot;| Kuvab ainult peatatud protsessid<br /> |-<br /> | align=&quot;center&quot;| '''JOBSPEC''' || align=&quot;center&quot;|Töö number<br /> |}</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=83424 2014-12-06T15:25:17Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>== Autor ==<br /> Sirka Tali A21</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Jobs&diff=81237 2014-11-03T19:05:39Z

<p>Stali: Created page with &quot;Sirka Tali A21&quot;</p> <hr /> <div>Sirka Tali A21</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Stali&diff=66600 2013-10-24T10:49:44Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Sirka Tali<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, et iga tudengi jaoks oli vähemalt üks teema, mis paelus ja pani kuulama. Siiski tundus, et need loengud, mis olid otseselt infotehnoloogiaga seotud, kaldusid rohkem IT süsteemide arenduse kui administreerimise poole. Võib-olla tulenes see sellest, et arenduse tudengeid on ka rohkem kui administreerijaid.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus kõrgkooli ellu. Kooli juhtkond andis nõu, kuidas kõrgkoolis hakkama saada ning räägiti koolikorrast ja sellest, mis ees ootab.<br /> <br /> Teises tunnis oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Kuna rääkis kolledži enda õppejõud, siis teadis ta koolis valitsevat olukorda ja oskas tuua palju näiteid ning soovitusi. Näiteks sõltub õpilaste motivatsioon õppejõust ja vastupidi. Teooria on nii huvitav, kui huvitavaks suudab õppejõud selle teha. Aga kui õpilased spikerdavad ja ei tunne aine vastu huvi, ei viitsi ka õpetaja oma tööga vaeva näha. Loengus toodi välja ka probleem, et õppeaineid õpitakse kõiki eraldi, aga ei tooda välja seoseid nende vahel. Samuti ei rakendata õpitud teadmisi praktilistes tegevustes. Kuiv teooria ei veena aga õppijaid aine vajalikkuses ning nad pingutavad minimaalselt. Spikerdamisega seoses tõi õppejõud välja näite, et kui õppejõud lubab kasutada materjale, siis sõbra käest saadud õigete lahendustega “materjalid” kuuluvad endiselt spikerdamise alla. Inimeste loomuses pole küll sõbra hätta jätmine, aga aidata tuleb enne eksamit mitte eksami ajal. Kõik see negatiivne jutt ei pruugi küll eriti motiveeriv olla, aga aitab õigeid otsuseid teha. Kui alguses on raske, võib moodustada õpigruppe, et paremini hakkama saada ja kui juba midagi saab selgeks, siis õppetahe järjest kasvab.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist ja juhtimisest. Ta alustas juttu sellega, et suur osa innovatsioonist on seotud IT valdkonnaga. Infotehnoloogia vananemine toimub järjest kiiremini ja ka uued asjad tulevad järjest kiiremini peale. Innovatsioon ei pea aga alati olema mingi uus leiutis, vaid võib olla ka lihtsalt millegi enda jaoks uudse asja või tegevuse kasutusele võtmine. Lisaks räägiti ideede teostamise etappidest ja sellest, et millegi innovaatilise loomiseks peab alguses ka ebaõnnestuma ja nendest ebaõnnestumistest õppima. Ning kui idee on teostatud, ei tasu tootega tulla turule siis, kui see valmis saab, vaid siis, kui turg on selleks valmis ja toote järele on nõudlus.<br /> <br /> Neljas loeng oli küberkurjategudest. Kui midagi leiutatakse, leidub alati ka neid, kes tahavad seda pahatahtlikult kasutada. Tarmo Randel rääkiski küberkurjategude erinevatest liikidest ja tõi ka konkreetseid näiteid elust. Vahepeal läks jutt natuke liiga spetsiifiliseks ja aru said ilmselt need, kes on juba kauem IT valdkonnaga tegelenud.<br /> <br /> Viiendas loengus käis rääkimas Andres Käver, kes on IT Kolledži vilistlane. Praegu tegeleb ta ettevõtlusega ning on ka õppejõud. Kohati kõlasid loengus ranged väljaütlemised, näiteks, et nendel, kes matemaatilist analüüsi hindele viis ei tee, pole süsteemide arendusse asja. IT Kolledži vilistlase ja ettevõtjana oskas ta siiski välja tuua mõlema valdkonna kohta nii kitsaskohti kui ka häid külgi. Koolis näiteks ei õpetata suuri projekte lõpuni viima. Töökohal olles ei anta aga väikseid ülesandeid, vaid mahukaid projekte, mille lõpuni viimiseks on vaja palju aega ja vaeva. Samuti mainib ta ära niinimetatud tudengi sündroomi, milleks on asjade viimasele minutile jätmine. Mõnede ainete puhul võib see toimida, aga parem on seda siiski vältida. Veel üks raskus, millega võivad tudengid kokku puutuda siis, kui lõputööde kirjutamine hakkab, on see, et uuemate ja keerulisemate IT terminite kohta puuduvad eesti keeles väljendid. Mingit kindlat lahendust sellele kahjuks pole. Ettevõtluse koha pealt rääkis Andres Käver ettevõtjate ja palgatööliste mõttemaailmade erinevustest. Hea põhja ettevõtjaks hakata annavad majandusteemalised õppeained, mis on kohustuslikud ka IT Kolledžis. Ettevõtja elustiil sobib siiski vähestele, sest see on väga pingeline ja stressirikas<br /> <br /> Kuuenda loengu teemaks oli Skype NOC Monitoring. Siin rääkisid kaks Skype'i töötajat seirest ja monitooringust ning sellest, milline nende töö välja näeb. Üldiselt seisneb nende töö selles, et teenus oleks kasutajale kogu aeg saadaval võimalikult väheste katkestustega. Tavaliselt lõppkasutajad igasuguseid vigu ei näegi, sest need kõrvaldatakse enne kasutajani jõudmist. Siiski on olnud ka Skype'i ajaloos juhtumeid, kui teenus pole mitu nädalat kättesaadav. Kuna see loeng oli üpris lühike, ei olnud ka saadud informatsiooni hulk suur.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal'ist. Nortal on Baltikumi kõige suurem tarkvaraarendusettevõte, mis tegutseb kokku kümnes riigis. Nemad on välja töötanud näiteks Eesti rahvaloenduse e-loenduse lahenduse ja mõned Tartu Ülikooli Kliinikumi infosüsteemid. Sellest loengust sain teada, millised on tarkvaraarenduse erinevad etapid ja tööjaotus. Samuti seda, et tarkvaraarenduse üks suurim ja võib-olla ka tähtsaim osa on suhtlus kõigi osapoolte vahel. Infot sai ka Nortal'i Suveülikooli kohta, kust on võimalik saada praktikat ja kogemust koos spetsialistidega töötades.<br /> <br /> Kaheksas loeng oli minu lemmik. Merle Liisu Lindma andis häid soovitusi, kuidas lihtsamini otsuseid langetada ja saada aru, et otsus on ka õigesti tehtud. Samuti rääkis ta, mis küsimusi endale esitada, et saaks teada, milliseid muutuseid on vaja teha, et õnnelikumaks saada. Õnnelik inimene on ka tööl kõige produktiivsem. Kui midagi ei meeldi, siis tuleb seda muuta. Loengu slaididel oli ka palju mõtlemapanevaid ütlusi ja tsitaate. Kuigi teema polnud IT-ga eriti seotud, pani see siiski kõige rohkem mõtlema oma tuleviku ja valikute peale.<br /> <br /> Kõik loengud kokku avardasid teadmisi nii IT valdkonnast kui ka mujalt. Huvitav oli kuulata iga kord uut esinejat ja teemat. Iga külaline andis erinevaid soovitusi, millest igaüks saab omale meelepärased välja valida.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [viide 1, punkt 5.3.6]<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[viide 1, punkt 5.2.8]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [ viide 1, punkt 5.2.7]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [viide 2]<br /> <br /> Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega.[viide 3]<br /> <br /> <br /> ''' Taotlemiseks on vajalik: '''<br /> <br /> - õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile<br /> <br /> - tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal<br /> <br /> - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid<br /> <br /> - motivatsioonikiri<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> ''' 2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad: '''<br /> <br /> -päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014<br /> <br /> -kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> X = 19<br /> <br /> Y = 25<br /> <br /> 25 + 19 = 44<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [viide 4]<br /> <br /> 27 + 27 = 54<br /> <br /> 54 - 44 = 10 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada.<br /> <br /> 50 * 10 = 500 € on esitatav arve.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Stali&diff=66596 2013-10-24T10:47:01Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Sirka Tali<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, et iga tudengi jaoks oli vähemalt üks teema, mis paelus ja pani kuulama. Siiski tundus, et need loengud, mis olid otseselt infotehnoloogiaga seotud, kaldusid rohkem IT süsteemide arenduse kui administreerimise poole. Võib-olla tulenes see sellest, et arenduse tudengeid on ka rohkem kui administreerijaid.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus kõrgkooli ellu. Kooli juhtkond andis nõu, kuidas kõrgkoolis hakkama saada ning räägiti koolikorrast ja sellest, mis ees ootab.<br /> <br /> Teises tunnis oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Kuna rääkis kolledži enda õppejõud, siis teadis ta koolis valitsevat olukorda ja oskas tuua palju näiteid ning soovitusi. Näiteks sõltub õpilaste motivatsioon õppejõust ja vastupidi. Teooria on nii huvitav, kui huvitavaks suudab õppejõud selle teha. Aga kui õpilased spikerdavad ja ei tunne aine vastu huvi, ei viitsi ka õpetaja oma tööga vaeva näha. Loengus toodi välja ka probleem, et õppeaineid õpitakse kõiki eraldi, aga ei tooda välja seoseid nende vahel. Samuti ei rakendata õpitud teadmisi praktilistes tegevustes. Kuiv teooria ei veena aga õppijaid aine vajalikkuses ning nad pingutavad minimaalselt. Spikerdamisega seoses tõi õppejõud välja näite, et kui õppejõud lubab kasutada materjale, siis sõbra käest saadud õigete lahendustega “materjalid” kuuluvad endiselt spikerdamise alla. Inimeste loomuses pole küll sõbra hätta jätmine, aga aidata tuleb enne eksamit mitte eksami ajal. Kõik see negatiivne jutt ei pruugi küll eriti motiveeriv olla, aga aitab õigeid otsuseid teha. Kui alguses on raske, võib moodustada õpigruppe, et paremini hakkama saada ja kui juba midagi saab selgeks, siis õppetahe järjest kasvab.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist ja juhtimisest. Ta alustas juttu sellega, et suur osa innovatsioonist on seotud IT valdkonnaga. Infotehnoloogia vananemine toimub järjest kiiremini ja ka uued asjad tulevad järjest kiiremini peale. Innovatsioon ei pea aga alati olema mingi uus leiutis, vaid võib olla ka lihtsalt millegi enda jaoks uudse asja või tegevuse kasutusele võtmine. Lisaks räägiti ideede teostamise etappidest ja sellest, et millegi innovaatilise loomiseks peab alguses ka ebaõnnestuma ja nendest ebaõnnestumistest õppima. Ning kui idee on teostatud, ei tasu tootega tulla turule siis, kui see valmis saab, vaid siis, kui turg on selleks valmis ja toote järele on nõudlus.<br /> <br /> Neljas loeng oli küberkurjategudest. Kui midagi leiutatakse, leidub alati ka neid, kes tahavad seda pahatahtlikult kasutada. Tarmo Randel rääkiski küberkurjategude erinevatest liikidest ja tõi ka konkreetseid näiteid elust. Vahepeal läks jutt natuke liiga spetsiifiliseks ja aru said ilmselt need, kes on juba kauem IT valdkonnaga tegelenud.<br /> <br /> Viiendas loengus käis rääkimas Andres Käver, kes on IT Kolledži vilistlane. Praegu tegeleb ta ettevõtlusega ning on ka õppejõud. Kohati kõlasid loengus ranged väljaütlemised, näiteks, et nendel, kes matemaatilist analüüsi hindele viis ei tee, pole süsteemide arendusse asja. IT Kolledži vilistlase ja ettevõtjana oskas ta siiski välja tuua mõlema valdkonna kohta nii kitsaskohti kui ka häid külgi. Koolis näiteks ei õpetata suuri projekte lõpuni viima. Töökohal olles ei anta aga väikseid ülesandeid, vaid mahukaid projekte, mille lõpuni viimiseks on vaja palju aega ja vaeva. Samuti mainib ta ära niinimetatud tudengi sündroomi, milleks on asjade viimasele minutile jätmine. Mõnede ainete puhul võib see toimida, aga parem on seda siiski vältida. Veel üks raskus, millega võivad tudengid kokku puutuda siis, kui lõputööde kirjutamine hakkab, on see, et uuemate ja keerulisemate IT terminite kohta puuduvad eesti keeles väljendid. Mingit kindlat lahendust sellele kahjuks pole. Ettevõtluse koha pealt rääkis Andres Käver ettevõtjate ja palgatööliste mõttemaailmade erinevustest. Hea põhja ettevõtjaks hakata annavad majandusteemalised õppeained, mis on kohustuslikud ka IT Kolledžis. Ettevõtja elustiil sobib siiski vähestele, sest see on väga pingeline ja stressirikas<br /> <br /> Kuuenda loengu teemaks oli Skype NOC Monitoring. Siin rääkisid kaks Skype'i töötajat seirest ja monitooringust ning sellest, milline nende töö välja näeb. Üldiselt seisneb nende töö selles, et teenus oleks kasutajale kogu aeg saadaval võimalikult väheste katkestustega. Tavaliselt lõppkasutajad igasuguseid vigu ei näegi, sest need kõrvaldatakse enne kasutajani jõudmist. Siiski on olnud ka Skype'i ajaloos juhtumeid, kui teenus pole mitu nädalat kättesaadav. Kuna see loeng oli üpris lühike, ei olnud ka saadud informatsiooni hulk suur.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal'ist. Nortal on Baltikumi kõige suurem tarkvaraarendusettevõte, mis tegutseb kokku kümnes riigis. Nemad on välja töötanud näiteks Eesti rahvaloenduse e-loenduse lahenduse ja mõned Tartu Ülikooli Kliinikumi infosüsteemid. Sellest loengust sain teada, millised on tarkvaraarenduse erinevad etapid ja tööjaotus. Samuti seda, et tarkvaraarenduse üks suurim ja võib-olla ka tähtsaim osa on suhtlus kõigi osapoolte vahel. Infot sai ka Nortal'i Suveülikooli kohta, kust on võimalik saada praktikat ja kogemust koos spetsialistidega töötades.<br /> <br /> Kaheksas loeng oli minu lemmik. Merle Liisu Lindma andis häid soovitusi, kuidas lihtsamini otsuseid langetada ja saada aru, et otsus on ka õigesti tehtud. Samuti rääkis ta, mis küsimusi endale esitada, et saaks teada, milliseid muutuseid on vaja teha, et õnnelikumaks saada. Õnnelik inimene on ka tööl kõige produktiivsem. Kui midagi ei meeldi, siis tuleb seda muuta. Loengu slaididel oli ka palju mõtlemapanevaid ütlusi ja tsitaate. Kuigi teema polnud IT-ga eriti seotud, pani see siiski kõige rohkem mõtlema oma tuleviku ja valikute peale.<br /> <br /> Kõik loengud kokku avardasid teadmisi nii IT valdkonnast kui ka mujalt. Huvitav oli kuulata iga kord uut esinejat ja teemat. Iga külaline andis erinevaid soovitusi, millest igaüks saab omale meelepärased välja valida.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [viide 1, punkt 5.3.6]<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[viide 1, punkt 5.2.8]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [ viide 1, punkt 5.2.7]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [viide 2]<br /> <br /> Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega.[viide 3]<br /> <br /> <br /> ''' Taotlemiseks on vajalik: '''<br /> <br /> - õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile<br /> <br /> - tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal<br /> <br /> - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid<br /> <br /> - motivatsioonikiri<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> ''' 2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad: '''<br /> <br /> -päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014<br /> <br /> -kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> X = 19<br /> Y = 25<br /> <br /> 25 + 19 = 44<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [viide 4]<br /> <br /> 27 + 27 = 54<br /> <br /> 54 - 44 = 10 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada.<br /> <br /> 50 * 10 = 500 € on esitatav arve.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Stali&diff=66588 2013-10-24T10:41:06Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Sirka Tali<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, et iga tudengi jaoks oli vähemalt üks teema, mis paelus ja pani kuulama. Siiski tundus, et need loengud, mis olid otseselt infotehnoloogiaga seotud, kaldusid rohkem IT süsteemide arenduse kui administreerimise poole. Võib-olla tulenes see sellest, et arenduse tudengeid on ka rohkem kui administreerijaid.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus kõrgkooli ellu. Kooli juhtkond andis nõu, kuidas kõrgkoolis hakkama saada ning räägiti koolikorrast ja sellest, mis ees ootab.<br /> <br /> Teises tunnis oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Kuna rääkis kolledži enda õppejõud, siis teadis ta koolis valitsevat olukorda ja oskas tuua palju näiteid ning soovitusi. Näiteks sõltub õpilaste motivatsioon õppejõust ja vastupidi. Teooria on nii huvitav, kui huvitavaks suudab õppejõud selle teha. Aga kui õpilased spikerdavad ja ei tunne aine vastu huvi, ei viitsi ka õpetaja oma tööga vaeva näha. Loengus toodi välja ka probleem, et õppeaineid õpitakse kõiki eraldi, aga ei tooda välja seoseid nende vahel. Samuti ei rakendata õpitud teadmisi praktilistes tegevustes. Kuiv teooria ei veena aga õppijaid aine vajalikkuses ning nad pingutavad minimaalselt. Spikerdamisega seoses tõi õppejõud välja näite, et kui õppejõud lubab kasutada materjale, siis sõbra käest saadud õigete lahendustega “materjalid” kuuluvad endiselt spikerdamise alla. Inimeste loomuses pole küll sõbra hätta jätmine, aga aidata tuleb enne eksamit mitte eksami ajal. Kõik see negatiivne jutt ei pruugi küll eriti motiveeriv olla, aga aitab õigeid otsuseid teha. Kui alguses on raske, võib moodustada õpigruppe, et paremini hakkama saada ja kui juba midagi saab selgeks, siis õppetahe järjest kasvab.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist ja juhtimisest. Ta alustas juttu sellega, et suur osa innovatsioonist on seotud IT valdkonnaga. Infotehnoloogia vananemine toimub järjest kiiremini ja ka uued asjad tulevad järjest kiiremini peale. Innovatsioon ei pea aga alati olema mingi uus leiutis, vaid võib olla ka lihtsalt millegi enda jaoks uudse asja või tegevuse kasutusele võtmine. Lisaks räägiti ideede teostamise etappidest ja sellest, et millegi innovaatilise loomiseks peab alguses ka ebaõnnestuma ja nendest ebaõnnestumistest õppima. Ning kui idee on teostatud, ei tasu tootega tulla turule siis, kui see valmis saab, vaid siis, kui turg on selleks valmis ja toote järele on nõudlus.<br /> <br /> Neljas loeng oli küberkurjategudest. Kui midagi leiutatakse, leidub alati ka neid, kes tahavad seda pahatahtlikult kasutada. Tarmo Randel rääkiski küberkurjategude erinevatest liikidest ja tõi ka konkreetseid näiteid elust. Vahepeal läks jutt natuke liiga spetsiifiliseks ja aru said ilmselt need, kes on juba kauem IT valdkonnaga tegelenud.<br /> <br /> Viiendas loengus käis rääkimas Andres Käver, kes on IT Kolledži vilistlane. Praegu tegeleb ta ettevõtlusega ning on ka õppejõud. Kohati kõlasid loengus ranged väljaütlemised, näiteks, et nendel, kes matemaatilist analüüsi hindele viis ei tee, pole süsteemide arendusse asja. IT Kolledži vilistlase ja ettevõtjana oskas ta siiski välja tuua mõlema valdkonna kohta nii kitsaskohti kui ka häid külgi. Koolis näiteks ei õpetata suuri projekte lõpuni viima. Töökohal olles ei anta aga väikseid ülesandeid, vaid mahukaid projekte, mille lõpuni viimiseks on vaja palju aega ja vaeva. Samuti mainib ta ära niinimetatud tudengi sündroomi, milleks on asjade viimasele minutile jätmine. Mõnede ainete puhul võib see toimida, aga parem on seda siiski vältida. Veel üks raskus, millega võivad tudengid kokku puutuda siis, kui lõputööde kirjutamine hakkab, on see, et uuemate ja keerulisemate IT terminite kohta puuduvad eesti keeles väljendid. Mingit kindlat lahendust sellele kahjuks pole. Ettevõtluse koha pealt rääkis Andres Käver ettevõtjate ja palgatööliste mõttemaailmade erinevustest. Hea põhja ettevõtjaks hakata annavad majandusteemalised õppeained, mis on kohustuslikud ka IT Kolledžis. Ettevõtja elustiil sobib siiski vähestele, sest see on väga pingeline ja stressirikas<br /> <br /> Kuuenda loengu teemaks oli Skype NOC Monitoring. Siin rääkisid kaks Skype'i töötajat seirest ja monitooringust ning sellest, milline nende töö välja näeb. Üldiselt seisneb nende töö selles, et teenus oleks kasutajale kogu aeg saadaval võimalikult väheste katkestustega. Tavaliselt lõppkasutajad igasuguseid vigu ei näegi, sest need kõrvaldatakse enne kasutajani jõudmist. Siiski on olnud ka Skype'i ajaloos juhtumeid, kui teenus pole mitu nädalat kättesaadav. Kuna see loeng oli üpris lühike, ei olnud ka saadud informatsiooni hulk suur.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal'ist. Nortal on Baltikumi kõige suurem tarkvaraarendusettevõte, mis tegutseb kokku kümnes riigis. Nemad on välja töötanud näiteks Eesti rahvaloenduse e-loenduse lahenduse ja mõned Tartu Ülikooli Kliinikumi infosüsteemid. Sellest loengust sain teada, millised on tarkvaraarenduse erinevad etapid ja tööjaotus. Samuti seda, et tarkvaraarenduse üks suurim ja võib-olla ka tähtsaim osa on suhtlus kõigi osapoolte vahel. Infot sai ka Nortal'i Suveülikooli kohta, kust on võimalik saada praktikat ja kogemust koos spetsialistidega töötades.<br /> <br /> Kaheksas loeng oli minu lemmik. Merle Liisu Lindma andis häid soovitusi, kuidas lihtsamini otsuseid langetada ja saada aru, et otsus on ka õigesti tehtud. Samuti rääkis ta, mis küsimusi endale esitada, et saaks teada, milliseid muutuseid on vaja teha, et õnnelikumaks saada. Õnnelik inimene on ka tööl kõige produktiivsem. Kui midagi ei meeldi, siis tuleb seda muuta. Loengu slaididel oli ka palju mõtlemapanevaid ütlusi ja tsitaate. Kuigi teema polnud IT-ga eriti seotud, pani see siiski kõige rohkem mõtlema oma tuleviku ja valikute peale.<br /> <br /> Kõik loengud kokku avardasid teadmisi nii IT valdkonnast kui ka mujalt. Huvitav oli kuulata iga kord uut esinejat ja teemat. Iga külaline andis erinevaid soovitusi, millest igaüks saab omale meelepärased välja valida.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [viide 1, punkt 5.3.6]<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[viide 1, punkt 5.2.8]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [ viide 1, punkt 5.2.7]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [viide 2]<br /> <br /> Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega.[viide 3]<br /> <br /> <br /> Taotlemiseks on vajalik:<br /> <br /> - õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile<br /> <br /> - tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal<br /> <br /> - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid<br /> <br /> - motivatsioonikiri<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> 2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad:<br /> <br /> -päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014<br /> <br /> -kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> X = 19<br /> Y = 25<br /> <br /> 25 + 19 = 44<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [viide 4]<br /> <br /> 27 + 27 = 54<br /> <br /> 54 - 44 = 10 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada.<br /> <br /> 50 * 10 = 500 € on esitatav arve.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/<br /> <br /> [[Category:Erialatutvustus 2013]]</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Stali&diff=66568 2013-10-24T10:34:06Z

<p>Stali: </p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Sirka Tali<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, et iga tudengi jaoks oli vähemalt üks teema, mis paelus ja pani kuulama. Siiski tundus, et need loengud, mis olid otseselt infotehnoloogiaga seotud, kaldusid rohkem IT süsteemide arenduse kui administreerimise poole. Võib-olla tulenes see sellest, et arenduse tudengeid on ka rohkem kui administreerijaid.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus kõrgkooli ellu. Kooli juhtkond andis nõu, kuidas kõrgkoolis hakkama saada ning räägiti koolikorrast ja sellest, mis ees ootab.<br /> <br /> Teises tunnis oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Kuna rääkis kolledži enda õppejõud, siis teadis ta koolis valitsevat olukorda ja oskas tuua palju näiteid ning soovitusi. Näiteks sõltub õpilaste motivatsioon õppejõust ja vastupidi. Teooria on nii huvitav, kui huvitavaks suudab õppejõud selle teha. Aga kui õpilased spikerdavad ja ei tunne aine vastu huvi, ei viitsi ka õpetaja oma tööga vaeva näha. Loengus toodi välja ka probleem, et õppeaineid õpitakse kõiki eraldi, aga ei tooda välja seoseid nende vahel. Samuti ei rakendata õpitud teadmisi praktilistes tegevustes. Kuiv teooria ei veena aga õppijaid aine vajalikkuses ning nad pingutavad minimaalselt. Spikerdamisega seoses tõi õppejõud välja näite, et kui õppejõud lubab kasutada materjale, siis sõbra käest saadud õigete lahendustega “materjalid” kuuluvad endiselt spikerdamise alla. Inimeste loomuses pole küll sõbra hätta jätmine, aga aidata tuleb enne eksamit mitte eksami ajal. Kõik see negatiivne jutt ei pruugi küll eriti motiveeriv olla, aga aitab õigeid otsuseid teha. Kui alguses on raske, võib moodustada õpigruppe, et paremini hakkama saada ja kui juba midagi saab selgeks, siis õppetahe järjest kasvab.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist ja juhtimisest. Ta alustas juttu sellega, et suur osa innovatsioonist on seotud IT valdkonnaga. Infotehnoloogia vananemine toimub järjest kiiremini ja ka uued asjad tulevad järjest kiiremini peale. Innovatsioon ei pea aga alati olema mingi uus leiutis, vaid võib olla ka lihtsalt millegi enda jaoks uudse asja või tegevuse kasutusele võtmine. Lisaks räägiti ideede teostamise etappidest ja sellest, et millegi innovaatilise loomiseks peab alguses ka ebaõnnestuma ja nendest ebaõnnestumistest õppima. Ning kui idee on teostatud, ei tasu tootega tulla turule siis, kui see valmis saab, vaid siis, kui turg on selleks valmis ja toote järele on nõudlus.<br /> <br /> Neljas loeng oli küberkurjategudest. Kui midagi leiutatakse, leidub alati ka neid, kes tahavad seda pahatahtlikult kasutada. Tarmo Randel rääkiski küberkurjategude erinevatest liikidest ja tõi ka konkreetseid näiteid elust. Vahepeal läks jutt natuke liiga spetsiifiliseks ja aru said ilmselt need, kes on juba kauem IT valdkonnaga tegelenud.<br /> <br /> Viiendas loengus käis rääkimas Andres Käver, kes on IT Kolledži vilistlane. Praegu tegeleb ta ettevõtlusega ning on ka õppejõud. Kohati kõlasid loengus ranged väljaütlemised, näiteks, et nendel, kes matemaatilist analüüsi hindele viis ei tee, pole süsteemide arendusse asja. IT Kolledži vilistlase ja ettevõtjana oskas ta siiski välja tuua mõlema valdkonna kohta nii kitsaskohti kui ka häid külgi. Koolis näiteks ei õpetata suuri projekte lõpuni viima. Töökohal olles ei anta aga väikseid ülesandeid, vaid mahukaid projekte, mille lõpuni viimiseks on vaja palju aega ja vaeva. Samuti mainib ta ära niinimetatud tudengi sündroomi, milleks on asjade viimasele minutile jätmine. Mõnede ainete puhul võib see toimida, aga parem on seda siiski vältida. Veel üks raskus, millega võivad tudengid kokku puutuda siis, kui lõputööde kirjutamine hakkab, on see, et uuemate ja keerulisemate IT terminite kohta puuduvad eesti keeles väljendid. Mingit kindlat lahendust sellele kahjuks pole. Ettevõtluse koha pealt rääkis Andres Käver ettevõtjate ja palgatööliste mõttemaailmade erinevustest. Hea põhja ettevõtjaks hakata annavad majandusteemalised õppeained, mis on kohustuslikud ka IT Kolledžis. Ettevõtja elustiil sobib siiski vähestele, sest see on väga pingeline ja stressirikas<br /> <br /> Kuuenda loengu teemaks oli Skype NOC Monitoring. Siin rääkisid kaks Skype'i töötajat seirest ja monitooringust ning sellest, milline nende töö välja näeb. Üldiselt seisneb nende töö selles, et teenus oleks kasutajale kogu aeg saadaval võimalikult väheste katkestustega. Tavaliselt lõppkasutajad igasuguseid vigu ei näegi, sest need kõrvaldatakse enne kasutajani jõudmist. Siiski on olnud ka Skype'i ajaloos juhtumeid, kui teenus pole mitu nädalat kättesaadav. Kuna see loeng oli üpris lühike, ei olnud ka saadud informatsiooni hulk suur.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal'ist. Nortal on Baltikumi kõige suurem tarkvaraarendusettevõte, mis tegutseb kokku kümnes riigis. Nemad on välja töötanud näiteks Eesti rahvaloenduse e-loenduse lahenduse ja mõned Tartu Ülikooli Kliinikumi infosüsteemid. Sellest loengust sain teada, millised on tarkvaraarenduse erinevad etapid ja tööjaotus. Samuti seda, et tarkvaraarenduse üks suurim ja võib-olla ka tähtsaim osa on suhtlus kõigi osapoolte vahel. Infot sai ka Nortal'i Suveülikooli kohta, kust on võimalik saada praktikat ja kogemust koos spetsialistidega töötades.<br /> <br /> Kaheksas loeng oli minu lemmik. Merle Liisu Lindma andis häid soovitusi, kuidas lihtsamini otsuseid langetada ja saada aru, et otsus on ka õigesti tehtud. Samuti rääkis ta, mis küsimusi endale esitada, et saaks teada, milliseid muutuseid on vaja teha, et õnnelikumaks saada. Õnnelik inimene on ka tööl kõige produktiivsem. Kui midagi ei meeldi, siis tuleb seda muuta. Loengu slaididel oli ka palju mõtlemapanevaid ütlusi ja tsitaate. Kuigi teema polnud IT-ga eriti seotud, pani see siiski kõige rohkem mõtlema oma tuleviku ja valikute peale.<br /> <br /> Kõik loengud kokku avardasid teadmisi nii IT valdkonnast kui ka mujalt. Huvitav oli kuulata iga kord uut esinejat ja teemat. Iga külaline andis erinevaid soovitusi, millest igaüks saab omale meelepärased välja valida.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [viide 1, punkt 5.3.6]<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[viide 1, punkt 5.2.8]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [ viide 1, punkt 5.2.7]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [viide 2]<br /> <br /> Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega.[viide 3]<br /> <br /> <br /> Taotlemiseks on vajalik:<br /> <br /> - õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile<br /> <br /> - tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal<br /> <br /> - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid<br /> <br /> - motivatsioonikiri<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> 2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad:<br /> <br /> -päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014<br /> <br /> -kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> X = 19<br /> Y = 25<br /> <br /> 25 + 19 = 44<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [viide 4]<br /> <br /> 27 + 27 = 54<br /> <br /> 54 - 44 = 10 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada.<br /> <br /> 50 * 10 = 500 € on esitatav arve.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Stali https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=User:Stali&diff=66551 2013-10-24T10:28:57Z

<p>Stali: Created page with &quot;= Erialatutvustuse aine arvestustöö = Autor: Sirka Tali Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013 == Essee == Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, e…&quot;</p> <hr /> <div>= Erialatutvustuse aine arvestustöö =<br /> <br /> Autor: Sirka Tali<br /> <br /> Esitamise kuupäev: 24. oktoober 2013<br /> <br /> <br /> == Essee ==<br /> <br /> Erialatutvustuse loengute seeria oli väga mitmekesine ja usun, et iga tudengi jaoks oli vähemalt üks teema, mis paelus ja pani kuulama. Siiski tundus, et need loengud, mis olid otseselt infotehnoloogiaga seotud, kaldusid rohkem IT süsteemide arenduse kui administreerimise poole. Võib-olla tulenes see sellest, et arenduse tudengeid on ka rohkem kui administreerijaid.<br /> <br /> Esimene loeng oli sissejuhatus kõrgkooli ellu. Kooli juhtkond andis nõu, kuidas kõrgkoolis hakkama saada ning räägiti koolikorrast ja sellest, mis ees ootab.<br /> <br /> Teises tunnis oli teemaks õppimine ja motivatsioon. Kuna rääkis kolledži enda õppejõud, siis teadis ta koolis valitsevat olukorda ja oskas tuua palju näiteid ning soovitusi. Näiteks sõltub õpilaste motivatsioon õppejõust ja vastupidi. Teooria on nii huvitav, kui huvitavaks suudab õppejõud selle teha. Aga kui õpilased spikerdavad ja ei tunne aine vastu huvi, ei viitsi ka õpetaja oma tööga vaeva näha. Loengus toodi välja ka probleem, et õppeaineid õpitakse kõiki eraldi, aga ei tooda välja seoseid nende vahel. Samuti ei rakendata õpitud teadmisi praktilistes tegevustes. Kuiv teooria ei veena aga õppijaid aine vajalikkuses ning nad pingutavad minimaalselt. Spikerdamisega seoses tõi õppejõud välja näite, et kui õppejõud lubab kasutada materjale, siis sõbra käest saadud õigete lahendustega “materjalid” kuuluvad endiselt spikerdamise alla. Inimeste loomuses pole küll sõbra hätta jätmine, aga aidata tuleb enne eksamit mitte eksami ajal. Kõik see negatiivne jutt ei pruugi küll eriti motiveeriv olla, aga aitab õigeid otsuseid teha. Kui alguses on raske, võib moodustada õpigruppe, et paremini hakkama saada ja kui juba midagi saab selgeks, siis õppetahe järjest kasvab.<br /> <br /> Kolmandas loengus rääkis Linnar Viik innovatsioonist ja juhtimisest. Ta alustas juttu sellega, et suur osa innovatsioonist on seotud IT valdkonnaga. Infotehnoloogia vananemine toimub järjest kiiremini ja ka uued asjad tulevad järjest kiiremini peale. Innovatsioon ei pea aga alati olema mingi uus leiutis, vaid võib olla ka lihtsalt millegi enda jaoks uudse asja või tegevuse kasutusele võtmine. Lisaks räägiti ideede teostamise etappidest ja sellest, et millegi innovaatilise loomiseks peab alguses ka ebaõnnestuma ja nendest ebaõnnestumistest õppima. Ning kui idee on teostatud, ei tasu tootega tulla turule siis, kui see valmis saab, vaid siis, kui turg on selleks valmis ja toote järele on nõudlus.<br /> <br /> Neljas loeng oli küberkurjategudest. Kui midagi leiutatakse, leidub alati ka neid, kes tahavad seda pahatahtlikult kasutada. Tarmo Randel rääkiski küberkurjategude erinevatest liikidest ja tõi ka konkreetseid näiteid elust. Vahepeal läks jutt natuke liiga spetsiifiliseks ja aru said ilmselt need, kes on juba kauem IT valdkonnas olnud.<br /> <br /> Viiendas loengus käis rääkimas Andres Käver, kes on IT Kolledži vilistlane. Praegu tegeleb ta ettevõtlusega ning on ka õppejõud. Kohati kõlasid loengus ranged väljaütlemised, näiteks, et nendel, kes matemaatilist analüüsi hindele viis ei tee, pole süsteemide arendusse asja. IT Kolledži vilistlase ja ettevõtjana oskas ta siiski välja tuua mõlema valdkonna kohta nii kitsaskohti kui ka häid külgi. Koolis näiteks ei õpetata suuri projekte lõpuni viima. Töökohal olles ei anta aga väikseid ülesandeid, vaid mahukaid projekte, mille lõpuni viimiseks on vaja palju aega ja vaeva. Samuti mainib ta ära niinimetatud tudengi sündroomi, milleks on asjade viimasele minutile jätmine. Mõnede ainete puhul võib see toimida, aga parem on seda siiski vältida. Veel üks raskus, millega võivad tudengid kokku puutuda siis, kui lõputööde kirjutamine hakkab, on see, et uuemate ja keerulisemate IT terminite kohta puuduvad eesti keeles väljendid. Mingit kindlat lahendust sellele kahjuks pole. Ettevõtluse koha pealt rääkis Andres Käver ettevõtjate ja palgatööliste mõttemaailmade erinevustest. Hea põhja ettevõtjaks hakata annavad majandusteemalised õppeained, mis on kohustuslikud ka IT Kolledžis. Ettevõtja elustiil sobib siiski vähestele, sest see on väga pingeline ja stressirikas<br /> <br /> Kuuenda loengu teemaks oli Skype NOC Monitoring. Siin rääkisid kaks Skype'i töötajat seirest ja monitooringust ning sellest, milline nende töö välja näeb. Üldiselt seisneb nende töö selles, et teenus oleks kasutajale kogu aeg saadaval võimalikult väheste katkestustega. Tavaliselt lõppkasutajad igasuguseid vigu ei näegi, sest need kõrvaldatakse enne kasutajani jõudmist. Siiski on olnud ka Skype'i ajaloos juhtumeid, kui teenus pole mitu nädalat kättesaadav. Kuna see loeng oli üpris lühike, ei olnud ka saadud informatsiooni hulk suur.<br /> <br /> Seitsmendas loengus käisid rääkimas Ats Albre ja Helen Piirsalu Nortal'ist. Nortal on Baltikumi kõige suurem tarkvaraarendusettevõte, mis tegutseb kokku kümnes riigis. Nemad on välja töötanud näiteks Eesti rahvaloenduse e-loenduse lahenduse ja mõned Tartu Ülikooli Kliinikumi infosüsteemid. Sellest loengust sain teada, millised on tarkvaraarenduse erinevad etapid ja tööjaotus. Samuti seda, et tarkvaraarenduse üks suurim ja võib-olla ka tähtsaim osa on suhtlus kõigi osapoolte vahel. Infot sai ka Nortal'i Suveülikooli kohta, kust on võimalik saada praktikat ja kogemust koos spetsialistidega töötades.<br /> <br /> Kaheksas loeng oli minu lemmik. Merle Liisu Lindma andis häid soovitusi, kuidas lihtsamini otsuseid langetada ja saada aru, et otsus on ka õigesti tehtud. Samuti rääkis ta, mis küsimusi endale esitada, et saaks teada, milliseid muutuseid on vaja teha, et õnnelikumaks saada. Õnnelik inimene on ka tööl kõige produktiivsem. Kui midagi ei meeldi, siis tuleb seda muuta. Loengu slaididel oli ka palju mõtlemapanevaid ütlusi ja tsitaate. Kuigi teema polnud IT-ga eriti seotud, pani see siiski kõige rohkem mõtlema oma tuleviku ja valikute peale.<br /> <br /> Kõik loengud kokku avardasid teadmisi nii IT valdkonnast kui ka mujalt. Huvitav oli kuulata iga kord uut esinejat ja teemat. Iga külaline andis erinevaid soovitusi, millest igaüks saab omale meelepärased välja valida.<br /> <br /> <br /> == Õpingukorralduse küsimused ==<br /> <br /> === Küsimus A ===<br /> <br /> Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> Kui õppur ei saanud eksamil positiivset tulemust, võib ta sooritada korduseksami kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu, kusjuures õppejõul on õigus anda täiendavaid ülesandeid, mille täitmine on korduseksamile lubamise eelduseks. Korduseksamite tähtajad määrab ainet õpetav õppejõud kooskõlas õppeosakonnas koostatud ajakavaga. [viide 1, punkt 5.3.6]<br /> <br /> Eksamile/ arvestusele registreerumine on nõutav korduseksami ja -arvestuse puhul ÕISis. <br /> Registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.[viide 1, punkt 5.2.8]<br /> <br /> Korduseksamid ja -arvestused on REV/tasulisel õppekohal õppijatele tasulised. Tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja arve kuvatakse ÕISis. [ viide 1, punkt 5.2.7]<br /> <br /> Kordussoorituse tasu (REV ja OF tudeng) - 20 €. [viide 2]<br /> <br /> Riigi finantseeritaval õppekohal on kordussooritus tasuta.<br /> <br /> === Küsimus 4 ===<br /> <br /> Sul on olemas varasem töökogemus, mida sa tahad kasutada õppeainete arvestamisel (VÕTA). Millised on tegevused? Millised on tähtajad? Kas VÕTA kaudu saadud EAPd arvestatakse semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse?<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> VÕTA taotlemine toimub ÕIS-i kaudu. Vastav taotluse link avaneb ÕIS-is orienteeruvalt 2 nädalat enne taotluse esitamise tähtaega.[viide 3]<br /> <br /> <br /> Taotlemiseks on vajalik:<br /> <br /> - õppuri vormikohane taotlus VÕTA komisjonile<br /> <br /> - tööandja tõend, mis tõendab, et isik töötab erialal ja omab erialasel tööl täistööajaga vähemalt aastast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte tööraamatust juhul, kui soovitakse tõendada varasemat erialast tööstaaži<br /> <br /> - väljavõte isiku ametijuhendist, mis kirjeldab võimalikult täpselt isiku tööülesandeid antud ametikohal<br /> <br /> - soovi korral lisada sertifikaadid vm erialast pädevust tõendavad dokumendid<br /> <br /> - motivatsioonikiri<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> 2013/2014 õa. VÕTA dokumentide esitamise tähtajad:<br /> <br /> -päeva- ja õhtuõpe: 26. august 2013 ja 27. jaanuar 2014<br /> <br /> -kaugõpe: 20. september 2013 ja 7. veebruar 2014<br /> <br /> [viide 3]<br /> <br /> VÕTA kaudu saadud EAP-sid ei arvestata semestri õppekava täitmisesse ja aasta õppekoormusesse.<br /> <br /> === Ülesanne ===<br /> <br /> Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas X EAPd ja teise semestri lõpuks Y EAPd? Kui suur on teile esitatav arve? X ja Y väärtused võtke allpool olevast tabelist selliselt, et X väärtus on teie üliõpilaskoodi eelviimane number ja Y üliõpilaskoodi viimane number.<br /> <br /> === Vastus ===<br /> <br /> X = 19<br /> Y = 25<br /> <br /> 25 + 19 = 44<br /> <br /> Vastavalt Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsusele (protokoll nr. 3C-1/13-2, 27.02.2013) on 2013/2014 õppeaastal õppekulude osalise hüvitamise kohustuse (vt. ÕKE p. 1.2.19.) tekkimise aluseks olev õppekava täies mahus täitmise määr 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määr on 50 € 1 EAP kohta. [viide 4]<br /> <br /> 27 + 27 = 54<br /> <br /> 54 - 44 = 10 EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada.<br /> <br /> 50 * 10 = 500 € on esitatav arve.<br /> <br /> === Viited ===<br /> <br /> 1. http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/<br /> <br /> 2. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/pangarekvisiidid/<br /> <br /> 3. http://www.itcollege.ee/tudengile/praktika/praktika/<br /> <br /> 4. http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/</div>

Stali