ICO wiki - User contributions [en]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016

2016-03-26T10:13:48Z

Sveskilt:

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2016'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2016'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2016'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* AngularJS klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2016 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2016=

==Päevaõpe==

=== Meeskond Travo 2.0 ===
Liikmed:
* Tarvo Reinpalu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo 2.0]]

=== Meeskond "Aloha Snackbar" ===
Liikmed:
* Egert Aia
* Merit Ridaste
* Ants-Kristjan Rooma
* Siim Ivask

Meeskonna koduleht: [[Aloha Snackbar]]

=== Meeskond Kõnõtraat ===
Liikmed:
* Kristjan Tõnismäe
* Andreas Plado

Meeskonna koduleht: [[Kõnõtraat]]

=== Meeskond "Lebokeiss OÜ Core 1.0" ===
Liikmed:
* Joonas Jõeleht - Projektijuht
* Karell Veskimeister
* Kerli Edasi
* Iris Tambaum
* Timo Lanno
Meeskonna koduleht: [[Lebokeiss OÜ]]

=== Meeskond "LuckyYou" ===
Liikmed:
* Tanel Vähk
* Aleks Luik
* Melissa Eenmaa
* Taavi Kliss

Meeskonna koduleht: [[LuckyYou]]

=== Meeskond SHOP ===
Liikmed:
* Johannes Tamm
* Martin Mägi
* Martin Betlem
* Merilyn Renser

Meeskonna koduleht: [[SHOP]]

=== Meeskond BurgerAce ===
Liikmed:
* Silver Ohlo
* Martin Luik
* Ahto Elken
* Arvo Bendi
Meeskonna koduleht: [[BurgerAce]]

=== Meeskond LinkCode ===
Liikmed:
* Rene Ott
* Renet Pirso

Meeskonna koduleht: [[LinkCode]]

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Screaming_Magic_Gnomes Screaming Magic Gnomes] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Screaming_Magic_Gnomes#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]<br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DoubleTrouble Double Trouble] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DoubleTrouble#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]

=== Meeskond Screaming Magic Gnomes ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Taavi Kivimaa
* Siim Osa

Meeskonna koduleht: [[Screaming_Magic_Gnomes]]

=== Meeskond Givela ===
Liikmed:
* Mikk Raudsepp
* Alar Ameerikas
* Vladimir Rõkovanov

Meeskonna koduleht: [[Givela]]

=== Meeskond VVA ===
Liikmed:
* Aleksandr Babõkin
* Vladislav Kovaltšuk
* Andrei Tverskoi
* Vladislav Lahtarin

Meeskonna koduleht: [[VVA]]

=== Meeskond "Undress Gaver" ===
Liikmed:
* Marko Koiduste
* Jaanus Türnpuu
* Sergei Fatejev
* Kaspar Tilk

Meeskonna koduleht: [[Undress Gaver]]

=== Meeskond "Double Trouble" ===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Jekaterina Jakimets

Meeskonna koduleht: [[DoubleTrouble]]

=== Meeskond "Team ATW" ===
Liikmed:
* Aleks Tatter
* Vaiko Vällik

Meeskonna koduleht: [[Team_ATW]]

=== Meeskond "Netgroup" ===
Liikmed:
* Indrek Nurja
* Imre Teras
* Kristjan Kotto
* Marek Kivikink

Meeskonna koduleht: [[Netgroup]]

=== Meeskond "Ordering" ===
Liikmed:
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Ordering]]

=== Meeskond KTM Development ===
Liikmed:
* Tauno Otti
* Mart Abel
* Kristian Laupa

Meeskonna koduleht: [[KTMdev]]

==Kaugõpe==
=== Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor" ===
Liikmed:
* Mikhail Reznichenko
* 10143193
* 10090107
* Alisa Dudinova

Meeskonna koduleht: [[Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor"]]

XML ülesande retsensioonid meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VRJ "VRJ"] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vrii-team "Vrii-team"]

=== Meeskond VRii Team ===

Liikmed:
* Andres Mets
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Kaire Toom

Meeskonna koduleht: [[Vrii-team]]
XML: [http://enos.itcollege.ee/~amets/VR2/XML/xml-resources.zip] XML olemas ka meeskonna kodulehel.

=== Meeskond "VRJ" ===
Liikmed:
* Jevgeni Gavrilov
* Vladimir Nitsenko
* Riho Uusjärv

Meeskonna koduleht: [[VRJ]]

=== Meeskond "freeVariable" ===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
* Kristjan Adrat
* <sinu_nimi>
* <sinu_nimi>

Meeskonna koduleht: [[freeVar]]

=== Meeskond "Enneaegsed" ===
Liikmed:
* Jaan Elken
* Margit Ool

Meeskonna koduleht: [[Enneaegsed]]

=== Meeskond: "Skeddl" ===
Liikmed:
* Karina Egipt
* Kärt Palm
* Joonatan Uusväli
* Siim Veskilt
* Aleksei Suvorov

Meeskonna koduleht : [[Skeddl]]

19.03.2016 XML/XSLT ülesande leiab [http://enos.itcollege.ee/~ktoomel/VRII/VRIIAssignment.zip SIIT].

26.03.2016 Meeskonna [[Aeg]] XML retsensioon leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_1_retsensioon SIIT]

26.03.2016 Meeskonna [[Enneaegsed]] XML retsensioon leiab [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_2 SIIT]

=== Meeskond: "Sille" ===
Liikmed:
* Andres Trei
* Lasse Kolkanen

Meeskonna koduleht : [[Sille]]

Meeskonna [[VRJ]] XML retsensioon asub : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sille#XML_retsensioon SIIN]

=== Meeskond: "A$unik" ===
Liikmed:
* Hardi Antsov
* Juhan Trink

Meeskonna koduleht : [[A$unik]]

=== Meeskond: "Yksikyritus" ===
Liige:
* Kaidi Parman

Meeskonna koduleht : [[Yksikyritus]]

=== Meeskond: "Aeg" ===
Liige:
* Maksim Gorb

Meeskonna koduleht : [[Aeg]]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016

2016-03-26T10:13:09Z

Sveskilt:

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2016'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2016'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2016'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* AngularJS klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2016 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2016=

==Päevaõpe==

=== Meeskond Travo 2.0 ===
Liikmed:
* Tarvo Reinpalu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo 2.0]]

=== Meeskond "Aloha Snackbar" ===
Liikmed:
* Egert Aia
* Merit Ridaste
* Ants-Kristjan Rooma
* Siim Ivask

Meeskonna koduleht: [[Aloha Snackbar]]

=== Meeskond Kõnõtraat ===
Liikmed:
* Kristjan Tõnismäe
* Andreas Plado

Meeskonna koduleht: [[Kõnõtraat]]

=== Meeskond "Lebokeiss OÜ Core 1.0" ===
Liikmed:
* Joonas Jõeleht - Projektijuht
* Karell Veskimeister
* Kerli Edasi
* Iris Tambaum
* Timo Lanno
Meeskonna koduleht: [[Lebokeiss OÜ]]

=== Meeskond "LuckyYou" ===
Liikmed:
* Tanel Vähk
* Aleks Luik
* Melissa Eenmaa
* Taavi Kliss

Meeskonna koduleht: [[LuckyYou]]

=== Meeskond SHOP ===
Liikmed:
* Johannes Tamm
* Martin Mägi
* Martin Betlem
* Merilyn Renser

Meeskonna koduleht: [[SHOP]]

=== Meeskond BurgerAce ===
Liikmed:
* Silver Ohlo
* Martin Luik
* Ahto Elken
* Arvo Bendi
Meeskonna koduleht: [[BurgerAce]]

=== Meeskond LinkCode ===
Liikmed:
* Rene Ott
* Renet Pirso

Meeskonna koduleht: [[LinkCode]]

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Screaming_Magic_Gnomes Screaming Magic Gnomes] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Screaming_Magic_Gnomes#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]<br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DoubleTrouble Double Trouble] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DoubleTrouble#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]

=== Meeskond Screaming Magic Gnomes ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Taavi Kivimaa
* Siim Osa

Meeskonna koduleht: [[Screaming_Magic_Gnomes]]

=== Meeskond Givela ===
Liikmed:
* Mikk Raudsepp
* Alar Ameerikas
* Vladimir Rõkovanov

Meeskonna koduleht: [[Givela]]

=== Meeskond VVA ===
Liikmed:
* Aleksandr Babõkin
* Vladislav Kovaltšuk
* Andrei Tverskoi
* Vladislav Lahtarin

Meeskonna koduleht: [[VVA]]

=== Meeskond "Undress Gaver" ===
Liikmed:
* Marko Koiduste
* Jaanus Türnpuu
* Sergei Fatejev
* Kaspar Tilk

Meeskonna koduleht: [[Undress Gaver]]

=== Meeskond "Double Trouble" ===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Jekaterina Jakimets

Meeskonna koduleht: [[DoubleTrouble]]

=== Meeskond "Team ATW" ===
Liikmed:
* Aleks Tatter
* Vaiko Vällik

Meeskonna koduleht: [[Team_ATW]]

=== Meeskond "Netgroup" ===
Liikmed:
* Indrek Nurja
* Imre Teras
* Kristjan Kotto
* Marek Kivikink

Meeskonna koduleht: [[Netgroup]]

=== Meeskond "Ordering" ===
Liikmed:
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Ordering]]

=== Meeskond KTM Development ===
Liikmed:
* Tauno Otti
* Mart Abel
* Kristian Laupa

Meeskonna koduleht: [[KTMdev]]

==Kaugõpe==
=== Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor" ===
Liikmed:
* Mikhail Reznichenko
* 10143193
* 10090107
* Alisa Dudinova

Meeskonna koduleht: [[Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor"]]

XML ülesande retsensioonid meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VRJ "VRJ"] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vrii-team "Vrii-team"]

=== Meeskond VRii Team ===

Liikmed:
* Andres Mets
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Kaire Toom

Meeskonna koduleht: [[Vrii-team]]
XML: [http://enos.itcollege.ee/~amets/VR2/XML/xml-resources.zip] XML olemas ka meeskonna kodulehel.

=== Meeskond "VRJ" ===
Liikmed:
* Jevgeni Gavrilov
* Vladimir Nitsenko
* Riho Uusjärv

Meeskonna koduleht: [[VRJ]]

=== Meeskond "freeVariable" ===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
* Kristjan Adrat
* <sinu_nimi>
* <sinu_nimi>

Meeskonna koduleht: [[freeVar]]

=== Meeskond "Enneaegsed" ===
Liikmed:
* Jaan Elken
* Margit Ool

Meeskonna koduleht: [[Enneaegsed]]

=== Meeskond: "Skeddl" ===
Liikmed:
* Karina Egipt
* Kärt Palm
* Joonatan Uusväli
* Siim Veskilt
* Aleksei Suvorov

Meeskonna koduleht : [[Skeddl]]

19.03.2016 XML/XSLT ülesande leiab [http://enos.itcollege.ee/~ktoomel/VRII/VRIIAssignment.zip SIIT].

26.03.2016 Meeskonna [[Aeg]] XML retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_1_retsensioon SIIN]

26.03.2016 Meeskonna [[Enneaegsed]] XML retsensioon asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_2 SIIN]

=== Meeskond: "Sille" ===
Liikmed:
* Andres Trei
* Lasse Kolkanen

Meeskonna koduleht : [[Sille]]

Meeskonna [[VRJ]] XML retsensioon asub : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sille#XML_retsensioon SIIN]

=== Meeskond: "A$unik" ===
Liikmed:
* Hardi Antsov
* Juhan Trink

Meeskonna koduleht : [[A$unik]]

=== Meeskond: "Yksikyritus" ===
Liige:
* Kaidi Parman

Meeskonna koduleht : [[Yksikyritus]]

=== Meeskond: "Aeg" ===
Liige:
* Maksim Gorb

Meeskonna koduleht : [[Aeg]]

Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016

2016-03-26T10:12:28Z

Sveskilt:

[[Category: Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine]]

=Kodutöö aines "Võrgurakendused II: hajussüsteemide ehitamine" 2016=
==Eesmärk==
Saada praktiline kogemus hajussüsteemide ehitamisest XML(SOAP) või Rest veebiteenusel ja sellele klientrakenduse loomise abil ning süvendada meeskonnatööoskust.
*SOAP veebiteenuse puhul eeldatakse WCF tehnoloogia kasutamist. Vanema põlvkonna ASP.NET veebiteenuse loomine ei ole lubatud, kuna seda ei toeta ka Microsoft enam tänasel päeval.
*REST teenuste loomisel tuleks kasutada ASP.NET Web API võimalusi.

Kaugem eesmärk on loomulikult hinne :).

==Reeglid==
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendused (soovitavalt vähemalt kaks)endaloodud veebiteenusele

Ühte projektimeeskonda kuulub 3..4 tudengit ning ühel teemal teostab projekti üks või mitu meeskonda. 1,2 ja viie liikmelised meeskonnad tuleks õppejõuga eraldi kooskõlastada.

Töö käiku kajastatakse http://wiki.itcollege.ee keskkonnas. Wikilehe täitmise eesmärke on kaks: nii on võimalik kirja panna kõik mõtted ja ideed (ning nendest jääb jälg) ning õppejõul on hiljem võimalik saada ülevaade iga projektimeeskonna liikme panusest.

==Tähtajad==

* '''XML fail''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#XML_andmefail NB! Täpsem info]
** XML fail, stiilifail ja skeemifail peavad olema valmis ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''20. märts 2016'''.
** Retsensioonid XML-failide kohta peavad tehtud olema '''27. märts 2016'''.
** '''Meeskonnad on loonud omale enda wiki lehe, kuhu kirjeldavad meeskonna ja panevad nad üles oma tööd. Lisaks hakkavad kogunema ka sinna teiste gruppide poolt kirjutatavad retsensioonid. <ins>Meeskonnalehed lingitakse selle lehe lõppu Meeskonna pealkirja alla.</ins>'''

* '''Veebiteenus''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Veebiteenus NB! Täpsem info]
** Veebiteenuse analüüs peab olema valmis, esitatud ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt: '''17.aprill 2016'''
** Veebiteenus peab olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid veebiteenuste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.



* '''Klientrakendused''' [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Kodut%C3%B6%C3%B6_aines_%22V%C3%B5rgurakendused_II:_hajuss%C3%BCsteemide_ehitamine%22_2016#Klientrakendus NB! Täpsem info]
** Klientrakendused peavad olema valmis, esitatud ja ja wikilehel kirjeldatud hiljemalt '''29. mai 2016'''.
** Retsensioonid klientrakenduste kohta peavad tehtud olema '''08. juuni 2016'''.





==Hindamine==
===Üldised kriteeriumid===

Teostatuks loetakse projekt juhul, kui lähteülesanne on realiseeritud, lahendus on töötav, kuid esineb suuremaid vigu ning piirsituatsioonidega ei ole arvestatud.

Maksimumtulemuse saavutamiseks peab projekt olema teostatud tehniliselt veatult ning varustatud dokumentatsiooniga, milles sisaldub arendusprotsessi kirjeldus (peab selguma ka iga rühmaliikme panus projekti teostamisel), kasutajajuhend ning lahenduse kirjeldus.

'''Maksimumtulemuse annab (vähemalt 4/6):'''

* Majanduslik mõtlemine (kas loodav teenus ja rakendused oleks kasutatav ka ärilistel eesmärkidel)
* Mobiilrakendused
* AngularJS klientrakendus
* Kogukondade kaasamine
* Kasutajamugavus
* Läbimõeldud töökorraldus
* Lisavõimaluste realiseerimine (vt näidisteemad)

===XML andmefail===
Ülesande täitmiseks tuleb luua XML fail andmete edastamiseks, selle XML faili skeemifail ning minimaalselt kaks sobivat XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks. Transformatsioonid peavad sisaldama midagi enamat, kui ainult üks for-each klausel. Transformatsiooni käigus peaks kasutama vajadusel parameetreid ning kindlasti ka erinevaid tingimuste kontrolle.

XML-il peab olema vähemalt 4 loogilist dimensiooni.
<dim1>
<dim2>
<dim3>
<dim4>
</dim4>
</dim3>
</dim2>
</dim1>
Lisaks tuleb kasutada 3-el dimensioonil attribuute, mis one enamat, kui lihtsalt ID.

Käesoleva ülesande käigus peab looma meeskonna ning selle wiki lehekülje

===Veebiteenus===
Loodav veebiteenus peab võimaldama:
* Teenuse pakkumist
* '''Teenuse kasutajate tuvastamist ning haldamist'''
* Teenuse kasutajate ja kasutusstatistika üle arve pidamist kasutajate lõikes
* Teenuse poole pöördumiste arvu piiramist ja piirangute haldamist.

Loodav veebiteenus peab toetama mitme kasutaja võimalust.

Loodav veebiteenus tuleb luua kasutades ''Windows Communication Foundation'' või ASP.NET MVC Web API tehnoloogiat

Andmebaasis peab olema vähemalt 9 olemit ehk andmebaas on eeldus,

Soovitav on luua teenus (FE) ja teenuse seadistamiseks ning kasutajate haldamiseks mõeldud rakendus (BE).

===Klientrakendus===
Klientrakendus mõnele olemasolevale veebiteenusele, võib olla teostatud veebirakendusena, Silverlight, WPF või vormirakendusena.

Variant1: teha klientrakendus enda loodud veebiteenusele

Variant2: teha klientrakendus mõnele levinud veebiteenusele.
Näiteks:
* http://www.bing.com/developer
* http://www.flickr.com/services/api/response.soap.html
* http://developer.ebay.com/developercenter/windows/
* http://apiwiki.twitter.com/Getting-Started

===Retsensioonid===
Retsensioon on üliõpilase iseseisva teadustöö kriitilise analüüsi põhjal koostatud argumenteeritud hinnang. Retsensioonis tuleb hinnata töö vastavust esitatud tingimustele, programmikoodi loetavust ning kommenteeritust, dokumentatsiooni ja kirjeldada puudusi. Retsensioonide põhjal on meeskondadel õigus oma projekte parandada enne määratud esitamistähtaja kättejõudmist.

Retsensioon peab sisaldama minimaalselt...
* XML - ...200 sõna.
* Veebiteenus - ...600 sõna.
* Klientrakendus - ...600 sõna.

Mõnelauselisest arvamusest ei piisa, kuna tegemist on grupi loodavate arvustustega, mitte individuaalsete arvustustega.

==Konsultatsioonid==
Igal projektimeeskonnal on piiramatu õigus saada õppejõu käest konsultatsiooni ja juhendamist oma
töö tegemiseks, kas harjutuste ajal või pärast harjutusi ja loenguid. Eriaegade suhtes saab sõlmida
õppejõuga kokkuleppeid kontaktidel
mait.poska [ät] itcollege.ee või (+372 53 469 734)
(teksti originaalautor Priit Raspel)

=Teemad 2016 kevad=
''' Kodutöö koosneb kolmest eraldiseisvast ülesandest:'''
* Luua XML fail vabalt valitud andmete edastamiseks,selle faili skeemifail ning XSL fail(id) erinevate transformatsioonide tarvis (soovitavalt vähemalt andmete HTML ja XML kujul kuvamiseks)
* Luua veebiteenus, mis võimaldaks pakkuda teenust, eristada kasutajaid ning näidata teenuse kasutamise statistikat kasutajate ja tegevuste lõikes
* Luua klientrakendus mõnele olemasolevale või endaloodud veebiteenusele

NB! XML andmefail ja veebiteenus ei pea olema omavahel seotud.

==Näidisteemad==

===Nimede pakkumise teenus===
Mõte selles, et luua nimede baas, mille abil pakkuda rakenduse loojale sobiva algusega nimesid. Reaalne rakendus: ''autocompleter'' tarvis teenuse pakkumine

====Ülesanne====
Luua sobiva alguse järgi nimede pakkumise teenus:
* alates kahetähelisetest algustest pakkuda sobivad nimesid
* luua võimalus kasutajatel nimesid lisada
* luua võimalus administraatoril nimesid muuta/kustutada
* meeste ja naiste nimed peavad olema süsteemis eristatavad
* luua võimalus, mis võimaldab kuvada populaarseid nimesid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* luua võimalus, et nimi lisatakse baasi alles siis, kui administraatori õigustega inimene on selleks vastava loa andnud

===Külastusstatistika teenus===
Mõte selles, et pakkuda teenust, kus kasutajal on võimalik registreerida külastused ning küsida oma külastusstatistikat.

====Ülesanne====
Luua külastusstatistika teenus:
* kasutaja saab teenuses registreerida külastusi
* kasutaja saab küsida külastusstatistikat päevade/kuude/kogu perioodi lõikes
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks

Lisavõimalused:
* luua võimalus registreerida alamlehtede külastusstatistikat
* luua võimalus külastusstatistikale lisaparameetrite lisamiseks (ip aadress, sirviku versioon jne)

===Telefoniraamatu teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada kontakte ja nende seast otsida

====Ülesanne====
Luua telefoniraamatu teenus:
* kasutaja saab teenuses kontakte lisada ja kustutada
* kasutaja saab kontaktide nime/telefoninumbri jne abil otsida
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutajaid on võimalik lisada gruppidesse
* kasutajal on võimalik lisada vajalike kontaktandmete liike
* kasutajatel on võimalik jagada omavahel kontakte ja kontaktide grupper

===RSS voogude kogumise ja uudiste kuvamise teenus===
Mõte selles, et kasutaja saab teenuse abil salvestada talle huvipakkuvaid RSS vooge ja nendelt voogudelt uudiseid lugeda

====Ülesanne====
Luua RSS voogude haldusteenus:
* kasutaja saab teenuses RSS vooge lisada ja kustudada
* kasutaja saab pärida talle huvipakkuvate voogude viimaseid uudiseid
* luua võimalus ühele kasutajale (või erinevatele kasutajagruppidele) maksimumpäringute hulga määramiseks
* kasutaja saab RSS vooge vaadata eraldi või grupeeritult
* vooge peab puhverdama, kuna voogude lugemine võtab enamasti üsna palju aega
*

= Meeskonnad 2016=

==Päevaõpe==

=== Meeskond Travo 2.0 ===
Liikmed:
* Tarvo Reinpalu

Meeskonna koduleht: [[Meeskond: Travo 2.0]]

=== Meeskond "Aloha Snackbar" ===
Liikmed:
* Egert Aia
* Merit Ridaste
* Ants-Kristjan Rooma
* Siim Ivask

Meeskonna koduleht: [[Aloha Snackbar]]

=== Meeskond Kõnõtraat ===
Liikmed:
* Kristjan Tõnismäe
* Andreas Plado

Meeskonna koduleht: [[Kõnõtraat]]

=== Meeskond "Lebokeiss OÜ Core 1.0" ===
Liikmed:
* Joonas Jõeleht - Projektijuht
* Karell Veskimeister
* Kerli Edasi
* Iris Tambaum
* Timo Lanno
Meeskonna koduleht: [[Lebokeiss OÜ]]

=== Meeskond "LuckyYou" ===
Liikmed:
* Tanel Vähk
* Aleks Luik
* Melissa Eenmaa
* Taavi Kliss

Meeskonna koduleht: [[LuckyYou]]

=== Meeskond SHOP ===
Liikmed:
* Johannes Tamm
* Martin Mägi
* Martin Betlem
* Merilyn Renser

Meeskonna koduleht: [[SHOP]]

=== Meeskond BurgerAce ===
Liikmed:
* Silver Ohlo
* Martin Luik
* Ahto Elken
* Arvo Bendi
Meeskonna koduleht: [[BurgerAce]]

=== Meeskond LinkCode ===
Liikmed:
* Rene Ott
* Renet Pirso

Meeskonna koduleht: [[LinkCode]]

Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Screaming_Magic_Gnomes Screaming Magic Gnomes] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Screaming_Magic_Gnomes#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]<br/>
Retsensioon meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/DoubleTrouble Double Trouble] asub [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:DoubleTrouble#Retsensioon_LinkCode_meeskonna_poolt siin lingil]

=== Meeskond Screaming Magic Gnomes ===
Liikmed:
* Märt Häkkinen
* Taavi Kivimaa
* Siim Osa

Meeskonna koduleht: [[Screaming_Magic_Gnomes]]

=== Meeskond Givela ===
Liikmed:
* Mikk Raudsepp
* Alar Ameerikas
* Vladimir Rõkovanov

Meeskonna koduleht: [[Givela]]

=== Meeskond VVA ===
Liikmed:
* Aleksandr Babõkin
* Vladislav Kovaltšuk
* Andrei Tverskoi
* Vladislav Lahtarin

Meeskonna koduleht: [[VVA]]

=== Meeskond "Undress Gaver" ===
Liikmed:
* Marko Koiduste
* Jaanus Türnpuu
* Sergei Fatejev
* Kaspar Tilk

Meeskonna koduleht: [[Undress Gaver]]

=== Meeskond "Double Trouble" ===
Liikmed:
* Kaido Henrik Elias
* Jekaterina Jakimets

Meeskonna koduleht: [[DoubleTrouble]]

=== Meeskond "Team ATW" ===
Liikmed:
* Aleks Tatter
* Vaiko Vällik

Meeskonna koduleht: [[Team_ATW]]

=== Meeskond "Netgroup" ===
Liikmed:
* Indrek Nurja
* Imre Teras
* Kristjan Kotto
* Marek Kivikink

Meeskonna koduleht: [[Netgroup]]

=== Meeskond "Ordering" ===
Liikmed:
* Kelli Lukas
* Märt Lõhmus

Meeskonna koduleht: [[Ordering]]

=== Meeskond KTM Development ===
Liikmed:
* Tauno Otti
* Mart Abel
* Kristian Laupa

Meeskonna koduleht: [[KTMdev]]

==Kaugõpe==
=== Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor" ===
Liikmed:
* Mikhail Reznichenko
* 10143193
* 10090107
* Alisa Dudinova

Meeskonna koduleht: [[Meeskond "Symphony No. 7 in C-sharp minor"]]

XML ülesande retsensioonid meeskonnale [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:VRJ "VRJ"] ja [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Talk:Vrii-team "Vrii-team"]

=== Meeskond VRii Team ===

Liikmed:
* Andres Mets
* Toomas Juhkov
* Tiit Kuuskmäe
* Kaire Toom

Meeskonna koduleht: [[Vrii-team]]
XML: [http://enos.itcollege.ee/~amets/VR2/XML/xml-resources.zip] XML olemas ka meeskonna kodulehel.

=== Meeskond "VRJ" ===
Liikmed:
* Jevgeni Gavrilov
* Vladimir Nitsenko
* Riho Uusjärv

Meeskonna koduleht: [[VRJ]]

=== Meeskond "freeVariable" ===
Liikmed:
* Mihkel Viilveer
* Kristjan Adrat
* <sinu_nimi>
* <sinu_nimi>

Meeskonna koduleht: [[freeVar]]

=== Meeskond "Enneaegsed" ===
Liikmed:
* Jaan Elken
* Margit Ool

Meeskonna koduleht: [[Enneaegsed]]

=== Meeskond: "Skeddl" ===
Liikmed:
* Karina Egipt
* Kärt Palm
* Joonatan Uusväli
* Siim Veskilt
* Aleksei Suvorov

Meeskonna koduleht : [[Skeddl]]

19.03.2016 XML/XSLT ülesande leiab [http://enos.itcollege.ee/~ktoomel/VRII/VRIIAssignment.zip SIIT].

26.03.2016 Meeskonna [[Aeg]] XML retsensioon asub : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_1_retsensioon SIIN]
26.03.2016 Meeskonna [[Enneaegsed]] XML retsensioon asub : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Skeddl#XML_retsensioon_2 SIIN]

=== Meeskond: "Sille" ===
Liikmed:
* Andres Trei
* Lasse Kolkanen

Meeskonna koduleht : [[Sille]]

Meeskonna [[VRJ]] XML retsensioon asub : [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Sille#XML_retsensioon SIIN]

=== Meeskond: "A$unik" ===
Liikmed:
* Hardi Antsov
* Juhan Trink

Meeskonna koduleht : [[A$unik]]

=== Meeskond: "Yksikyritus" ===
Liige:
* Kaidi Parman

Meeskonna koduleht : [[Yksikyritus]]

=== Meeskond: "Aeg" ===
Liige:
* Maksim Gorb

Meeskonna koduleht : [[Aeg]]

Skeddl

2016-03-26T10:09:45Z

Sveskilt:

__TOC__

== Tiim ==
* Karina Egipt
* Kärt Palm
* Joonatan Uusväli
* Siim Veskilt
* Aleksei Suvorov

== Idee ==

To-do ja ülesannete/tegumite halduse rakendus kooli õppeainete tarvis. Võimaldab märkida kalendrisse tähtaegu, mis on seotud õppeainega ja lisada nende kohta vajalikku infot (eeldatav ajakulu, ülesande maht, õppematerjalid, jne). Keskne online andmebaas - kogu info on hallatav ja nähtav rakenduse kasutajatele. Online funktsionaalsus mis võimaldab "subscribeda" kas teatud õppeainesse, või gruppi. Sellisel juhul ilmuvad kalendrisse ka teiste antud grupis olevate kasutajate lisatud ülesanded, ning info nende kohta.

[https://wiki.itcollege.ee/index.php/Meeskond:_Spooky_Scary_Skeletons Esialgne projekt C# aines]

'''Andmebaasi skeem'''

[[File:AVE_3.0.jpg|800px]]

== Meeskonna XML/XSLT ülesande postitus ==
19.03.2016

Kirjeldus:
* XML fail Taskide andmete edastamiseks (4 loogilist dimensiooni);
* XML faili skeemifail;
* XSL transformatsiooni faili loodud XML failis olevate Taski andmete transformeerimiseks HTML formaati ja XML faili formaadi muutmiseks.
** SkeddlTasksByStatus.xslt - Toob välja kõik etteantud grupi taskid taski staatuse järgi (alustamata, pooleli ja valmis);
** ShowPublicTasks.xslt - Tagastab kõik public Taskid koos kuupäevaga.

.zip fail on kättesaadav [http://enos.itcollege.ee/~ktoomel/VRII/VRIIAssignment.zip SIIT].
===XML retsensioon 1===
Retsensioon meeskonna [[Aeg]] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Aeg#XML XML] failile.

Meeskonna Aeg XML faili eesmärk on edastada andmeid määratlemata ülesannete lahendamiseks kulunud aja kohta. XML faili struktuur ületab 4 loogilise dimensiooni nõude, sisaldades 5 loogilist dimensioon. Kolmel dimensioonil on kasutatud attribuute, kus ei ole piirdutud ainult id attribuudiga, jaotades ajaraportid id alusel nädalasteks arendusperioodideks, mida administraator saab kinnitada või tagasi lükata. Olemas on sobivad XSL transformatsioonid XML faili andmete muutmiseks HTML formaati (Activities) ja XML faili formaadi muutmiseks (Summary) XML formaati kui ka XML skeemifail. Summary transformatsioon sisaldab küll ainult ühte for-loopi, kuid meie hinnangul on see piisav antud lahendusele ja kunstlik kompleksuse juurde lisamine ülevaate puhul lisaväärtust ei tekitaks, kui just ei eraldata paremini kasutajate rolle. Activities transformatsioon on keerulisem, sisaldades for-each tsüklit teise for-each tsükli sees, koos konstruktsioonidega andmete loogiliseks ja terviklikuks esitamiseks. Iga ajaraporti juures on raporti tegija eesnimi, perekonnanimi, osakonnaline kuuluvus ja roll ja tema poolt lisatud sündmuste logid. XML fail valideerus vigadeta w3schools.com XML validaatoris. Kuna arenduskontekst ei ole veel üheselt selge wikilehel leitud info põhjal, siis võib-olla on mõistlik kasutaja roll muuta osakonna alamdimensiooniks ja lisada näiteks projekti juhtimise õiguse jaoks eraldi dimensioon, toetamaks võimaliku mugavusliidese arendamist lisana. Aja ühiku valik võiks olla paindlikum, praegu on tegevuse ühikuks ainult tunnid. Skeemifailis xs:string pikkus võiks olla piiratud andmete esitamise ja raportide kokkuvõtlikusele suunamise eesmärgil maksimaalse väärtusega. Miinusena tooksime välja XML koodi saatva dokumentatsioonilise poole puudulikust: paar selgitavat lauset wikis ja koodi visuaalse väljundi lisamine oleksid meeldivad. Üldiselt kood näeb välja puhas ja elementide nimede valik on hästi läbi mõeldud ja stiil pidev. Meie hinnangul vastab meeskonna Aeg projekti XML osa kõigile esitatud tingimustele.

===XML retsensioon 2===
Retsensioon meeskonna [[Enneaegsed]] [https://wiki.itcollege.ee/index.php/Enneaegsed#XML XML] failile.

Meeskonna Enneaegsed XML faili ülesanne on individuaalsete arvete kuvamine, XML transformatsioonidel aga nende kokkuvõtlik kuvamine nimekirjana ja sobivasse formaati genereerimine, eesmärgiga saada arved trükivormi. XML fail ületab 4 loogilise dimensiooni nõude, sisaldades 6 loogilist dimensioon. Ainult ühes dimensioonis on kasutatud rohkem kui kahte attribuuti korraga. Alamdimensioonides on kasutatud eristamiseks üksikuna esinevaid attribuute, mis on arvete või muu kaudselt seotud andmekogumite kuvamisel ka mõistlik. Olemas on nii XML skeemifail kui ka arvete nimekirja genereerimise transformatsioon andmete muutmiseks HTML formaati ja arvete üldnimekirja kuvamiseks mõeldud arvete genereerimise transformatsioon HTML formaati, mis muudab algset XML faili formaati. Arvete nimekirja kuvamise transformatsioon sisaldab ühte for-each tsüklit struktuuri loova xsl:choose valikuga. Teine, kõik arved genereeriv transformatsioon, on keeleliste konstruktsioonide poolest palju rikkalikum, sisaldades nii mitmetasemelist for-each tsüklit, hargemist ja väljundi kujundamist. Iga arve juures on välja toodud suur valik informatsiooni, seal hulgas arve number, tellimuse number, saaja informatsioon, tähtajainfo, märkused jne. XML faili struktuur on lihtne arvete kogum, mis on terviklik s.t võiks olla reaalses süsteemis kasutamiseks ja on loodud suure põhjalikkusega. Plussina tooksime välja XML koodiga kaasnevate näidiste olemasolu ja selgitavat informatsioon, mis täidab piisava, kuid mitte koormava, dokumentatsiooni rolli. Kood on puhas ja elementide nimetamisel on kasutatud läbivalt samat stiili, mis teeb koodi hästi loetavaks ja arusaadavaks. Meie hinnangul vastab meeskonna Enneaegsed projekti XML osa kõigile esitatud tingimustele.

Meeskond: GreekQMark

2015-12-13T18:15:05Z

Sveskilt:

[[Category:Programmeerimine CSharp keeles (2015)]]
== Meeskond ja rollid ==
*'''Karit Kilgi''' - Projektijuht
*'''Sten Kaasik'''
*'''Siim Veskilt'''

== Idee ==
Ruumilise taju oskus on üks tähtsamaid igapäeva elus. Näiteks kaartide lugemine, liikluses kiire reageerimine, asjade pakkimine/sorteerimine ja üldine navigeerimine sõltuvad sellest. Ruumilise visualiseerimise oskus on ka edu aluseks matemaatikas, loodusteadustes, inseneride töös, arhitektuuris. Antud projekti idee on arendada geomeetrial põhinev mäng, mille abil saab treenida ruumilist intelligentsust, loogilist mõtlemist ja seeläbi parandada mälu. Mäng ise on lihtne: kolmest vaatest x,y,z on näha erinevat kastide kooslust ja mängija ülesanne on lugeda kokku kastide arv. Mida rohkem on kaste seda olulisemaks muutub erinevate vaadete visualiseerimine ja samal ajal loendamise võimekus. Vastuse saab sisestada klaviatuuriga soovitud numbrit vajutades või hiirega vastava numbri pildile vajutades. Läbi punktiloenduse, helide ja erinevate raskustasemete on loodav mäng kaasakiskuv, ligipääsetav igale vanusegrupile ja arendav.

== Analüüs ==

Loodav mäng koosneb graafilisest liidesest, mängumootorist ja on mängitav nii klaviatuuril kui ka konsoolipuldiga. Eesmärk on arendada geomeetrial põhinev mäng, mille abil saab treenida ruumilist intelligentsust, loogilist mõtlemist ja kaudselt seeläbi parandada ja taastada mälu. Mängijale esitatakse kolmest vaatest erinevaid kastide konfiguratsioone ja mängija ülesanne on loendada kokku kastide arv. Kasulik efekt sellise näiliselt lihtsa ja monotoonse mängu mängimisel sarnane koodikata tegemisele; toimub sama harjutuse aja peale läbimine, sihilik treeninimine, kus iga järgnev iteratsioon erineb eelmisest ülesande lahendamise käigu poolest, kuid on identne eelnevatega formaalses ülesehituses, võimaldades mängijale luua keskkonna, kus optimiseeritakse motoorsete ülesannete lahendamist (vastuse sisestamine on triviaalne, kastide loendamine on mittetriviaalne) ja arendatakse loovaid oskusi (navigeerimine, sorteerimine, loogiline mõtlemine jne) . Kuna ruumiline mälu on kasutuses nii hetke-, lühi- ja pikaajalise ruumilise mälu funktsioneerimisel toimuvad erinevad protsessid, mis üksteist paralleelselt toetavad. Lühiajalisemälu puhul tugevnevad neuronite ühendused õppimise, loogika ja arusaamise vallas (oskus mängus navigeerida). Hetkemälu kasutatakse kompleksuse haldamiseks (oskus erinevaid asetusi meeles pidada). Pikaajaline ruumiline mälu sisaldab elemente eelnevast kahest, kuid sellele on omane terviku elementide hierarhiline tuvastamine ja seeläbi vajaliku informatsiooni leidmine (kõrgematel raskusastmetel võib mängu kodeerida lisainformatsiooni, kasutades boonus tasemeid iga N taseme järel, kus on vaja sisestada eelnevatel tasemetel kastidel esinenud tähtedest moodustuv sõna või numbrikombinatsioon).

Tavakasutajana näeme eelkõige üldhariduskoolide õpilasi, kes saaks seda mängu mängida vahetundides. Meie hüpoteesi kohaselt paraneksid regulaarsel (mõõdukal) mängimisel õpilaste hinded ja seeläbi ka personaalne motivatsioon ja heaolu.

Punktiarvestuse põhifunktsionaalsusena ei näe me mängu kasutamist selliselt, et kasutaja saaks oma kontot mingilgi moel muuta. Sellest tulenevalt ei pea me vajalikuks seda, et kasutaja peaks antud mängu puhul omale konto looma. Mängija laeb endale rakenduse alla ja saab seda kasutada. Mängu lõpus, milleks loetakse vale vastuse andmist, avaneb aga võimalus sisestada kasutajanimi, mis saadud punktisummaga seotakse. Sarnaselt toimib ka veebipõhine versioon. Alles jäetakse kõik kasutajanimed ja kasutajanimede kordumine on lubatud.

Selleks, et mälu pisut laialdasemalt treenida, on meie rakenduses olemas ka boonustasemed. Boonustasemed sarnanevad tavatasemetele, kuid neis tuleb lisaks loendatud kastidele sisestada ka tähtede kombinatsioon. Fikseeritud arvu tavatasemete tagant hakkavad tavatasemetel lisaks kastidele ilmuma ka kastidele joonistatud numbrid. Teatud arvu tasemete pärast avaneb kasutajal võimalus kuvatud numbrid ilmumise järjekorras sisestada. Õigesti tehtud sisestus annab lisapunkte.

Tagasisidet saab mängija tehtu kohta mitmel moel. Kohest tagasisidet saab mängija õige või vale vastuse näol. Mängu igal tasemel kuvatakse kasutajale viis vastusevarianti, millest üks on õige ja neli õigele vastusele lähedal asuvad. Valesti vastamisel kriipsutatakse vale vastus läbi ning õige vastus eristatakse teistest värviga. Kasutatavad heliefektid annavad samuti kasutajale aimu, kas vastus oli vale, õige või oldi õigele vastusele lähedal. Siit ilmneb ka meie üks probleemidest. Nimelt ei ole võimalik ette näha, kui toetavaks või häirivaks antud helid osutuvad. Põhjalikumalt saame sellega tegeleda testimise etapis.

Turvalisuse kohalt oleme vaadelnud rakendust kahest punktist 1) Mängus pettmine - välistatud on see sellega, et mängija ei saa järgmisele tasemele liikuda enne, kui eelmise taseme ülesanne on täidetud. Samuti puudub võimalus eritasemete vastuste jagamiseks, kuna mäng genereerib igale tasemele sobiva kujundite asetuse sõltumatult teistest mängijatest. Küll aga saavad kasutajad anda vastuseid eri variatsioonide kohta ja neid levitada. 2) Delikaatsete andmete levitamine – välistatud on see sellega, et vaadeldav rakendus on mängija jaoks tasuta ning sellest tulenevalt ei pea me vajalikuks kasutajalt informatsiooni saamist, mida eraldi kaitsma peaks (nt krediitkaardi number).

Mängu loomiseks oleme otsustanud kasutada SFML tehnoloogiat, mis osutus valituks, kuna võimaldab, erinevatele interneti allikatele tuginedes, hõlpsasti arendada nii planeeritud põhi- kui ka lisafunktsionaalsusi. Andmebaaside loomiseks kasutame SQLite’i. Suhtlemine tiimikaaslastega toimub peamiselt Facebooki vahendusel.Rakenduse loomiseks kasutame muuhulgas ka hackathron’i põhimõtet, mis seisneb selles, et kõigil osapooltel on tehtud mingi eeltöö (nt tutvutud kasutusjuhenditega, loetud kirjandust) või omandatud (nt varasemast tööelust) vaadeldava rakenduse jaoks olulised teadmised, millele järgneb reaalselt üheskoos tegutseme rakenduse valmistamise nimel.

Püüame võimalikult palju arvestada hariduslikele online-mängudele seatud soovitustega. Millena nähakse sihtrühmale selget ja tähenduslikku väljundit, võimalust erinevate eesmärkide täitmiseks ning andma tagasisidet tehtu kohta. Oluline on ka erinevate raskusastmete olemasolu, üllatuselemendid ja funktsionaalsus, mis kasutajat emotsionaalselt haaraks. Eelnevast tulenevalt on meie rakenduse põhifunktsionaalsuseks:
* punktiarvestust
* boonustasemeid
* (kaasakiskuvaid) heliefekte
* xbox360 puldi tuge.
* lokaalne punktiarvestuse salvestamine

Õpilastele mõeldud sarnaste mängude eeskujul ja suurema kasutajaskonna saamise eesmärgil, näeme oma rakenduse lisafunktsionaalsustena:
* mängu üleviimine nii android kui ka ios platvormidele
* interneti põhine punktiarvestus
* erinevad kujundid kastide asemel
* mitme mängija tugi (sh ka veebiversioon)

== Projekti kirjeldus ==

=== Tehnoloogiad ===
*[http://www.sfml-dev.org/ SFML]
*[https://www.sqlite.org/ SQLite]

=== Arendusmustrid ===

=== Versioonikontroll ===

=== Litsents ===

== Arendusprotsess ==

*'''16.10.2015''' - Ideede arutelu, wiki lehe loomine
*'''22.10.2015''' - Tehnoloogiate valik
*'''24.10.2015''' - Valitud tehnoloogiatega tutvumine
*'''07.11.2015''' - Idee analüüs, töö jaotamine
*'''08.11.2015''' - Keskkonnaga TFS tutvumine
*'''14.11.2015''' - Mängumootori kirjutamine
*'''15.11.2015''' - Põhistseenide disain
*'''19.11.2015''' - Põhistseenide implementatsioon ja esialgse versiooni üleslaadimine
*'''28.11.2015''' - Senise prototüübi analüüs
*'''29.11.2015''' - Koodi täiustamine ja prototüübi valmimine

== Lisad ==

== Prototüüp ==

Prototüübi saab .rar failina alla laadida siit [https://www.dropbox.com/s/abp4hacjdjgquqt/GreekQMark_C%23%20RakendusePrototyyp.rar?dl=0]

User:Sveskilt

2015-11-09T15:48:51Z

Sveskilt: Replaced content with "Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Viited= <references />"

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-24T12:48:27Z

Sveskilt: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasnevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid<ref name="artikkel"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Science Careers. "No, You're Not an Impostor." (20.10.2014)]</ref>. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Teadmised aga on meie otsuste tegemise üks aluseid. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on saavutatud, võlgnevus ei suurene<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>. Kokku tuleb arve 3 EAP eest, ehk arve suurus on €150.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-24T12:47:34Z

Sveskilt: /* Ülesanne */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasnevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid<ref name="artikkel"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Science Careers. "No, You're Not an Impostor." (20.10.2014)]</ref>. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Teadmised aga on meie otsuste tegemise üks aluseid. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, võlgnevus ei suurene<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>. Kokku tuleb arve 3 EAP eest, ehk arve suurus on €150.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T08:32:40Z

Sveskilt: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasnevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid<ref name="artikkel"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Science Careers. "No, You're Not an Impostor." (20.10.2014)]</ref>. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Teadmised aga on meie otsuste tegemise üks aluseid. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T08:29:35Z

Sveskilt: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasnevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Teadmised aga on meie otsuste tegemise üks aluseid. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T08:13:33Z

Sveskilt: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasnevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T07:59:18Z

Sveskilt: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadministraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T07:53:22Z

Sveskilt: /* Essee */

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadminitraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />

User:Sveskilt

2014-10-20T07:38:40Z

Sveskilt: Created page with " Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe =Erialatutvustuse aine arvestustöö= Autor: Siim Veskilt Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014 ==Essee== Põhjuseid õppimiseks …"

[[Category:Erialatutvustus 2014 kaugõpe]]

=Erialatutvustuse aine arvestustöö=
Autor: Siim Veskilt

Esitamise kuupäev: 20. oktoober 2014

==Essee==

Põhjuseid õppimiseks on mitmeid, alustada tuleb valikute ja uudishimuga. Alustasin ise lihtsa sooviga saada maailmast paremini aru ja omandasin esmalt kõrghariduse füüsikas. Vabal ajal programmeerimine aga on mind toonud tagasi kooli, omandamaks IT arendaja elukutset. Esimesed sammud uue kooli valiku ja eriala näol on nüüdseks tehtud, ees aga ootavad huvitavad ja põnevad kooliaastad, mille käigus peaks minust saama IT spetsialist. Mida aga tähendab IT arendaja elukutse? Mida ootab tööturg minult peale lõpetamist? Kuidas aitab IT Kolledž mul eesmärke saavutada? Neile ja teistele küsimustele sain esialgsed vastused erialatutvustuse loengutest<ref>[https://wiki.itcollege.ee/index.php?title=Erialatutvustus_ISa_ja_ISd "Erialatutvustus ISa ja ISd." (20.10.2014)]</ref>.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus aine esimeses loengus<ref name="oppekorraldus">[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047-cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord." (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi) 27. august loengusalvestus]</ref> rääkis Inga Vau tasuta kõrghariduse omandamise uuenenud süsteemist. Sain teada, et tasuta õppimisest on saanud tõsine finantskohustus, mille tingimusi, nagu ka iga teise finantskohustuse puhul, tasub meeles pidada. Sõna sai ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži (EIK) kvaliteediga seonduva edendamise eest vastutav Merle Varendi, kes selgitas, kuidas oma hääl kuuldavaks teha ja mis võimalused on oma õpinguid rahastada, et õppurid saaks oma põhitööle, õppimisele, keskenduda. Hea meel on teada, et minu haridusega seonduva kvaliteedi eest seistakse.

Võrreldes oma varasemate kõrgharidusõpingutega, kus motivatsiooni rolli selgitamisele palju aega ei kulutatud, meeldis mulle eriti teine loeng, mille teemaks oli õppimine ja motivatsioon Margus Ernitsa ettekandel<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/4d88020e-ceeb-46cf-a017-a5497a9644a0 Loengu "Õppimine ja motivatsioon." (Margus Ernits) 4. september loengusalvestus]</ref>, selles selgitati õppimise dünaamikat: pühendumusega aus õppija motiveerib ka õppejõudu, motiveeritud õppejõud tahab üliõpilasele pakkuda paremat erialast õpet ja lõpetades on diplom väärtuslik. Tavaliselt sellise külje peale eriti ei mõelda, mis toob välja selgelt IT Kolledži võrreldes teiste Eesti kõrgkoolidega. Eriti tähtis on see teema keskkooli hiljuti lõpetanule, kes ei ole tihtipeale veel väga palju mõelnud selle üle, miks ta konkreetse haridusvaliku üldse on teinud ja kuidas see tema ja ta kaasõpilaste jaoks ühe vale valikuga võib ebameeldivaks kogemuseks kujuneda. Arvan, et probleem on ka õppejõududes, kes liiga leebelt akadeemiliste tavade vastu rikkujatele uusi võimalusi pakuvad. Põhimõte, et terroristidega ei kaubelda töötaks siin paremini, plagiaadi tegemist ei peaks motiveerima reaalsetete karistuste puudumisega - vahele jäämine peab tähendama seda, et ka varasem töö on nii öelda küsimärgi all.

Kui õppuri jaoks annab lõpudiplom selge hinnangu tehtud tööle, siis selleks, et oma õpingutest rohkem kui paber saada, tasub õppetöö kõrvalt endale erialane hobi leida. Kaugele ei pea otsima minema, kolmandas loengus tutvustas<ref name="robootika" >[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/df5a30a1-6110-4c8a-a7fa-f6343c8cae65 Loengu "Robootika ja häkkimine." (Margus Ernits) 11. september loengusalvestus]</ref> Ernits EIK robootikaklubi ja selle ajalugu. Jäi mulje, et mingil põhjusel häkkerid ei taha üldse loobuda terminist “häkkimine”, mille meedia on samaväärseks teinud kräkkimisega. Minu arust võiks häkkereid kutsuda lihtsalt IT insenerideks. Terminist kinnihoidmine jätab IT valdkonna halba valgusesse, kui seltskonna, kelle tegevus on terminite üle vaidlemine (mitte, et seda muude valdkondade esindajad ei teeks). Lisaks raskendab see tehniliste teemade käsitlemist avalikkuse ees, kes nii lihtsalt oma sõnavara ei muuda ja keda on kordades rohkem kui neid kelle kohta see termin käib. Aga see on ainult minu arvamus, palun mind mitte ära chäkkida selle pärast.

Uudishimu ehitamise ja loomise vastu aitab otseselt kaasa ainetes omastatud materjali kinnistumisele ja omandamisele. Häkkimise teemat käsitledes<ref name="robootika" /> toodi välja, et ise ehitades saad paremini aru, kui hästi teooriast tegelikult mõistsid. Füüsikat nii Eestis kui ka Soomes õppinuna võin omast kogemusest seda mõtet kinnitada, et reaalsed oskused selguvad alles teisi õpetades ja ideedega mängimise käigus. Kui midagi tundub kahtlasena või siis hoopis väga huvitavana, tasub käed külge panna ja ise järgi proovida või ära tuletada. Piirdudes lugemisega saad teada, mis on kirjeldus, aga see mida autor mõtles võib jääda kättesaamatuks teadmiseks. Mängimine on parimaid viise teiste mõistmiseks ja enda loovuse arendamiseks. Keeruliste probleemide lahendamine eeldab aga loovust. Kui alustada sellest, mida teised on juba teinud ja sellega mängida, siis võib jõuda ka teadmisteni, milleni keegi teine veel ei ole varem jõudnud.

Lihtsad edasiarendused võivad osutuda revolutsioonilisteks lahendusteks, kui ainult aeg on selleks sobiv. Oma esimest ettekannet tegev Carolyn Fischer, kes kümme aastat tagasi ise EIK'is õppis administreerimist, tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/ff9f663f-f616-4dea-b9b1-85616acfcccc Loengu "IT süsteemide administraatorilt esmakursulasele." (Carolyn Fischer) 25. september loengusalvestus]</ref> süsteemiadministraatori mitte-nii-lihtsat tööd Eesti suure eduloona tuntud ettevõttes Skype. Alustades karjääri tanklamüüjana ja töötades nii tolleaegses Piirivalveametis kui ka Harju Elektris jõudis ta lõpuks oma käänakuid täis teekonnaga praeguse tööandjani, demonstreerides, et kõik on võimalik. Meeldiv oli töötavalt administraatorilt kuulda arvamust, et programmeerimise tähtsus kasvab, mis aitab purustada mõne erialast mitte väga huvitunud ja ainult hüvesid tagaajava isiku eksimist erialasse, kus pole otsitavat leida võimalik. Süsteemiadministraatori töö ei ole hea võimalus vähese tööga IT sektori keskmisest kõrgemat palka nautida, nimelt vaeva peab ka nägema.

IT Kolledži multimeedialahendusi tutvustas<ref name="oppekorraldus" /> Juri Tretjakov, täpsemalt Moodle ja Wiki keskkondi ja loengute salvestamist, mis teevad õppeprotsessi üldiselt produktiivsemaks ja läbinähtavamaks. Üldse ei taha nõustuda tema arvamusega, et loengus füüsiliselt käimine ei ole asendatav loengusalvestustega, mõnele meist on see ainus lahendus kõrgharidust omandada.

Möönan, et füüsiliselt kohalkäimisega kaasevast suhtlusest jään ma tõesti suures osas ilma. Suhtluse tähtsust rõhutas ka EIK'i vilistlane ja suurepäraste juhiomadustega silmapaistnud ettevõtja Andres Septer, kes mainis<ref name="turg"> [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/0326c0ae-9a48-4b1f-bbbc-0cfb8b94991c Loengu "IT tööturust." (Andres Septer) 9. oktoober loengusalvestus]</ref>, et tööotsimisportaalide vahendusel leitavad kuulutused on pigem erand sellele, kuidas arendajaid palgatakse ja tavaliselt leitakse vajalikud inimesed tutvuste teel, mis tähendab, et pean oma õpingutes rohkem tähtsustama suhtlust kaasõpilaste ja õppejõududega. Mõeldud ja siis nüüd osaliselt ka tehtud, lõin oma kursuse näoraamatu grupi.

Septeri antud loengust <ref name="turg" /> sain ka teada, et tasub olla ettevaatlik suuremas ettevõttes töötamisega, kus mõni tublim saab teha lisaks oma tavatööle nende töid, kes ei ole nii tublid, et projektijuht õnnelik oleks. Sain teada, et karjääriredelil edasi ronimiseks Eestis on võimalused kehvad, selleks tuleb tavaliselt uude ettevõttesse siirduda, lihtsalt vajalik olemisest ei piisa. Soovitati ka osa saada mõne start-up'i tegevusest, kus on tunduvalt vähem igasugust aruandlust. Idee start-up ise luua tundub mulle sobivat ja pean seda teemat põhjalikumalt uurima. Meeldiv oli ka kuulda ausust ja õigel kohal seisnud enesekriitikat, kui esineja tunnistas, et tal puudub töökogemus tõeliselt suures ja võimsas tehnoloogiafirmas. Mõtlemisainet pakkus mõte, et tuleb müüa toodet pigem kallimalt, kui odavamalt - kliendid ei tea isegi mida nad täpselt tahavad. Seda asjaolu peaks ka tööotsijad ilmselt silmas pidama, kui nad soovivad saada tööd kohas, kus ise olla eelistaks aga samas ei soovitaks ennast liiga odavalt “müüa” lihtsalt selleks, et paremas firmas olla, riskides töökohast ilmajäämisega; kui sa ennast müüd liiga odavalt siis tööandja võib kellegi “väärtuslikuma” endale valida. Sain ka kinnitust ühele oma kauaaegsale mantrale, et meie suurim vara on aeg. See tähendab minu jaoks, et me ei tea milleks me tegelikult võimelised oleme, enne kui me ennast proovile ei pane. Aja sisustamisest rääkis ka Ernits, kes julgustas<ref name="robootika" /> üliõpilasi iseseisvalt kooli laboreid külastama: laborid on avatud ja lahtiolekuajad on üliõpilassõbralikud.

Loengu, kus käsitleti suhtumist õppetöösse<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565-1dbd16894f27?ec=true Loengu "Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus." (Elar Lang) 16. oktoober loengusalvestus]</ref>, esitas militaarse stiiliga Elari Lang. Oma EIK'i õpinguid alustas Lang ka kaugõppurina, kuigi siis administreerimise õppekaval, aga sarnastel põhjustel nagu minagi nüüd; eesmärgiks saada parem pilt IT valdkonnast ja saada paremaks selles, mida me tööalaselt teha soovime. Lang pakkus välja hea lahenduse koolialaste tegevuste motiveerimiseks, mille järgi tuleks koolikohustust võtta sama tõsiselt nagu tööl käimist. Ma arvan, et see võib nii mõnelegi heaks strateegiaks osutuda, tähtis on proovida erinevaid viise ja leida see, mis antud isiku jaoks töötab. Kujutan ette, et kerge paanika ja valgustuse segu tabas neid, kes polnud varem paroolidega seonduvast kuulnud. Kuigi tuleb olla ettevaatlik sellega, mida Interneti avarustes avaldame, näen ma selles pigem võimalust ennast sobivast küljest esitleda ilma, et uudishimulikud sellest ise aru saaks, kui ainult natuke valiv olla avaldatava infoga.

Üks aktiivne tegija on IT arenduse õppekava lõpetaja Janika Liiv, kes tutvustas<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/cc18f732-a0f2-4264-a3b8-d1a281583016 Loengu "Subjektiivselt programmeerimisest, stereotüüpidest ja kogukonnast." (Janika Liiv) 18. september loengusalvestus]</ref> oma mõtteid ja tegusid teel saamaks programmeerijaks. Positiivselt tooksin välja esineja suurepärase oskuse köitvat esitlust valmistada, millega oli kõvasti vaeva nähtud. Huvitav oli kuulda, et tema karjääri alguseaegadel võeti tööle inimesi, kes polnud nõutud programmeerimiskeeles isegi algtasemel, ilmselt programmeerijatest oli väga suur puudus ja kui inimesel olid õiged isikuomadused siis ta koolitati välja. Puudutatud sai ka naiste vähesuse probleemi IT ettevõtetes, aga arvestades kui palju naisi astus see aasta ainuüksi kaugõppesse ja kui leidub Liiva taolisi pioneere, siis see probleem leiab varsti ilmselt leevendust. Kuigi ei ole kunagi kuulnud varem sellisest stereotüübist, et naised on halvemad programmeerijad kui mehed, siis olen kokku puutunud vanemate põlvkondade eelarvamusega, nagu tüdrukud peaksid nukkudega mängima ja arvutid on poistele. Nii palju, kui ma aru olen saanud, siis informaatikas töötavatel meestel aga on hea meel, kui nad enda ümber näevad (töötamas) naisi.

Stereotüüpides kipub leiduma mõnikord mingil määral ka tõtt. Kristjan Karmo, kes töötab testijana, võis tunda testijana ära juba selle järgi, et ta küsis ettekande<ref>[https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/75d683be-016f-45e4-916d-d71a8c9c3d43 Loengu "Testimine ja tarkvara kvaliteet." (Kristjan Karmo) 2. oktoober loengusalvestus]</ref> ajal kas küsimusi on, mitte ainult lõpus. Kui testimise müüt on tõesti see, et testimine on igav, siis ma ise olen eelnevalt olnud arvamusel, et testimine on üks väga loominguline ja pingeline tegevus, tehtud testimine on oluline ettevõtte tulevikule ja tõstab testija võimet süsteeme kiiresti endale selgeks teha. Inimesed ei ole nii süstemaatilised, kui nad seda ise arvavad. Pigem on testimise töökuulutustel madalam pakutav palk, kui arendajal, mis teeb selle töö ehk vähem atraktiivseks, eeldavad need tööd ju mõnevõrra sarnast tausta. Testija õlgadel on tohutu vastutus, keegi ei soovi aastate tagant teada saada, et nende testitud süsteem oli vigane, aga nagu Karmo välja tõi siis testimine ise ei ole kallis tegevus, sest vigade hind võib ulatuda miljarditeni. Kui enne ma ei olnud kindel, kas ma sobiks testijaks, siis nüüd olen kindel, et ka minust võiks saada tarkvara testija. Täpsus, pühendumus ja kõrge pingetaluvus, see olen ju mina!

Programmeerijatel ja süsteemiadminitraatoritel, kui loovtööga tegelejatel, on ka omad sotsiaalsed probleemid. Arvan, et interneti abil informatsiooni kiire kättesaadavus on ka põhjus, miks erinevaid sündroome läbi elatakse, see et sa midagi tead ei tähenda, et sa sellest aru said ja nendel kahel on keeruline vahet teha. Seepärast tuleb oma hariduse omandamise protsessile aega ja vaeva pühendada ja isiklikult soovitan ainult paberi pärast õppimist pigem vältida - nii Fischer kui ka Lang toonitasid asjade põhjalikult tegemise tähtsust.

Teatud ideedest arusaamine muudab meie elu rohkem kui me suudame seda kunagi ette aimata; arusaam, et me ise oleme need, kes koguaeg õpivad ja asju endale selgeks teevad on üks parimaid õppetunde, mida ma elus olen omandanud. Kui ma võtan õppetöö kätte on see minu jaoks tähtis projekt, millesse saan kogu oma tähelepanu pühendada ja mille käigus saan oma võimed proovile panna. Tööandjad otsivad töötajaid, kes on kohusetundlikud, kellega saab arvestada ja kes on valmis väljakutseteks. Peale loengutes esinenud lõpetajate kuulamist mõistan, et Eesti Infotehnoloogia Kolledžis leidub rohkem, kui lihtsalt erialaseid teadmisi; siit saab tarkust, elukogemust, julgust ja mis kõige tähtsam – väärt sõpru.

==Õpingukorralduse küsimused==
===Küsimus A===

Kukkusid eksamil läbi. Kaua on võimalik eksamit järele teha? Kellega kokkuleppida, et järeleksamit teha? Kuidas toimub järeleksamile registreerimine? Mis on tähtajad? Palju maksab, kui oled riigi finantseeritaval (RF) õppekohalkohal? Palju maksab, kui oled tasulisel (OF) õppekohal kohal?

'''Vastus'''

Korduseksami õigus kehtib kahe semestri jooksul pärast aine õpetamissemestri lõppu. Järeleksami aja määrab ainet õpetav õppejõud, kooskõlas õppeosakonnas määratud ajakavaga.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.3.6. (20.10.2014) ]</ref> Korduseksamile registreerimine toimub õppeinfosüsteemis, registreerumise ja soorituse vahele peab jääma vähemalt 2 tööpäeva.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.8. (20.10.2014) ]</ref> RF õppekohal õppijale on korduseksamid tasuta, OF õppekohal õppurile on tasuline; tasu suurus kehtestatakse rektori käskkirjaga ja kuvatakse õppeinfosüsteemis.<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/eeskirjad-ja-juhendid/oppekorraldus-eeskiri/ Õppekorralduse eeskiri, punkt 5.2.7. (20.10.2014) ]</ref>

===Küsimus 5===

Millised eeldused peavad olema täidetud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks ja millest sõltub toetuse suurus? Mida peab toetuse saamiseks tegema? (Vastake kokkuvõtlikult). Mis on minimaalne ainepunktide arv semestris õppetoetuse saamiseks?

'''Vastus'''

Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise õigus on tudengil, kes vastab kolmele tingimusele<ref name="toetus">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/vajaduspohine-oppetoetus/ Vajaduspõhine õppetoetus. (20.10.2014) ]</ref>: 1) Ta on kõrgkooli sisse astunud 2013/14. õa või hiljem. 2) Tema perekonna kuu sissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 299 eurot. 3) Ta õpib täiskoormusega ja täidab õppekavanõudeid täies mahus.

Toetuse suurus sõltub perekonna keskmisest sissetulekust eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas, siis kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine.<ref name="toetus" />

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis<ref>[https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus Vajaduspõhise õppetoetuse taotlus. (20.10.2014) ]</ref>

Täiskoormuse nõue on 2014/2015 õa 27 EAP'd.<ref name="finantsinfo" /> Eesimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine.<ref name="toetus" />

===Ülesanne===

Kui mitme EAP ulatuses tuleb õppekulud osaliselt hüvitada aasta lõpuks, kui esimese semestri lõpuks on olemas 24 EAP'd ja teise semestri lõpuks 27 EAP'd? Kui suur on teile esitatav arve?

'''Vastus'''

Vastavalt õppekulude osalise hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks oleva õppekava täies mahus täitmise määrale, mis on Eesti Infotehnoloogia Kolledži nõukogu otsuse järgi 2014/2015 õppeaastal 27 EAP semestris ja õppekulude osalise hüvitamise määraga, mis on 50 € 1 EAP kohta<ref name="finantsinfo">[http://www.itcollege.ee/tudengile/finantsinfo/ Õppeteenuse tasumäärad ja tasumise tähtajad 2014/2015 õppeaastal. (20.10.2014) ]</ref>, tekib esimesel semestril võlgnevus 3 EAP eest ja teisel semestril, kuna 27 EAP täies mahus täitmise piir on ületatud, suureneb võlgnevus veel 3 EAP võrra, mis on siis juba esimesel semestril tekkinud puudujäägi tõttu<ref>[http://www.itcollege.ee/tudengile/kkk/korgharidusreform-kkk/ Kõrgharidusreform (KKK) 2.1. (20.10.2014) ]</ref>, vaatamata sellele, et juba kord on nende EAP'de eest arve esitatud. Kokku tuleb arve 6 EAP eest, ehk arve suurus on €300.

=Viited=
<references />